Sportlaskomisjon

Selle pildi alt-atribuut on tühi. Failinimi on Sportlaskomisjoni-logo.png

EKJL-i sportlaskomisjoni eesmärgid

Eesti Kergejõustikuliidu (EKJL) sportlaskomisjon luuakse EKJL juurde vastavalt Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (WA) poolt kinnitatud sportlaskomisjonide moodustamise nõuetele.  Komisjoni eesmärgiks on sportlaste huvide esindamine  ja nende seisukohtade ning soovituste esitamine Eesti Kergejõustikuliidule ja Eesti Olümpiakomiteele.

EKJL sportlaskomisjoni koosseis ja moodustamine

  • Sportlaskomisjoni kuulub 5 liiget, kes on vähemalt 18 aastat vanad Eesti Vabariigi kodanikud ning keda ei ole kunagi karistatud Maailma Antidopingu Koodeksi rikkumise eest.
  • Soolise tasakaalu tagamiseks peavad vähemalt 2 sportlaskomisjoni liiget olema naissoost ja vähemalt 2 meessoost.
  • 4 sportlaskomisjoni liiget valitakse iga kahe aasta järel Eesti meistrivõistlustel osalevate sportlaste poolt salajasel hääletusel lihthäälte enamuse teel. Ühe sportlaskomisjoni liikme määrab EKJL juhatus.  
  • Sportlaskomisjon valitakse kaheks aastaks.
  • Sportlaskomisjoni liikmeks saavad kandideerida tegevkergejõustiklased või hiljuti spordi lõpetanud kergejõustiklased, kes on karjääri jooksul vähemalt korra kuulunud Eesti koondisesse ning viimati võistelnud Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel mitte enam kui kaks aastat tagasi.
  • Sportlaskomisjoni liikme kandidaate võivad kandidaadi nõusolekul esitada EKJL-i liikmesklubid, litsentseeritud sportlased ja kutsega kergejõustikutreenerid.
  • Kandidaatide esitamise tähtaeg on kaks nädalat enne Eesti meistrivõistlusi.
  • Võrdse arvu hääli kogunud kandidaatide puhul valib sportlaskomisjoni liikme EKJL-i juhatus.
  • Üks komisjoni liige saab olla tagasi valitud kolm korda.
  • Komisjoni loomise esimesel perioodil on esimeheks määratud Euroopa Olümpiakomiteede ja EOK sportlaskomisjoni esimees ja EKJL juhatuse liige Gerd Kanter.  Edaspidi valivad komisjoni liikmed enda seast esimehe.

EKJL sportlaskomisjoni koosolekud

  • Sportlaskomisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui neli korda aastas.
  • Koosolek loetakse otsustusvõimeliseks, kui kohal viibib vähemalt kolm liiget.

Sportlaskomisjoni protokollid