Põhikiri

Eesti Kergejõustikuliidu Põhikiri

Lae alla PDF-formaadis põhikiri 2014

I ÜLDSÄTTED

1. Eesti Kergejõustikuliit (ametliku lühendina “LIIT”, edaspidi nimetatud „Liit“) on vaba algatuse alusel asutatud mittetulundusühing, mis edendab ja koordineerib kergejõustiku alast tegevust Eestis. Liit tegutseb avalikes huvides ja ühendab kergejõustiku alal tegutsevaid spordiklubisid spordiseaduse § 4 p 1 tähenduses.

2. Liidu tegevus rajaneb liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel, juhtorganite valitavusel ja aruandlusel Liidu liikmete ees.

3. Liit juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (edaspidi nimetatud „IAAF“) ning Euroopa Kergejõustikuliidu (edaspidi nimetatud „EAA“) põhikirjadest, määrustest ja eeskirjadest (edaspidi EAA ja IAAF õigusaktid koos nimetatud „IAAFi eeskirjad“), samuti Maailma Antidopingu Agentuuri (edaspidi nimetatud „WADA“) õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. Kui vaidlusküsimuse osapooled on Liit ja sportlane, lahendab selle Liidu poolt moodustatud vahekohus.

4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks , tulu liikmete vahel ei jaotata ning rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma liikmetele ei anta.

5. Liidu juhtorganite valimisperioodiks on neli aastat kusjuures korralised valimised toimuvad suveolümpiamängude aastale järgneva kalendriaasta esimesel korralisel Volikogul. Liidu majandusaastaks on kalendriaasta.

6. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.

7. Liit asub Tallinnas ning tema tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik.

8. Liit on asutatud 20. jaanuaril 1920.a. ning on IAAF, EAA ja Eesti Olümpiakomitee liige (edaspidi nimetatud „EOK“).

II EESMÄRK JA TEGEVUS

9. Liidu eesmärgiks on kasumit mittetaotlev heategevuslik kergejõustiku edendamine ja sportlike eluviiside leviku laiendamine elanikkonna seas. Liit propageerib ja koordineerib kergejõustikualast tervise- ja võistlussporti Eestis, tegutsedes avalikkuse huvides.

10. Liit kaitseb ja esindab oma liikmete ühishuvisid kodu- ning välismaal, arendab koostööd IAAFi, EAA ning nende liikmes liitudega. Liit toetab ja autasustab sportlasi, treenereid, kohtunikke, spordijuhte, tunnustab spordiliikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale.

11. IAAFi (ja läbi selle EAA) liikmena on Liit kergejõustikku ainuesindav üleriigiline ühendus, on pädev välja töötama Eesti kergejõustiku arendamise strateegiat ja  koostama vajalikke arengukavu.

12. Liit korraldab kergejõustikualast koolitust, kergejõustikutreenerite ja -kohtunike ettevalmistamist, vajalike õppematerjalide väljatöötamist ja avaldamist. Liit teeb koostööd EOK-ga kergejõustikutreeneritele kutse andmisel, omistab kergejõustikukohtunike kategooriaid ja litsentse.

13. Liit korraldab rahvusvahelisi ja vabariiklike võistlusi, omades seejuures ainuõigust Eesti kergejõustiku tiitlivõistluste korraldamiseks. Liit omab õigust sõlmida oma liikmetega või teiste organisatsioonidega lepinguid nende läbiviimiseks. Liit omab ainuõigust anda oma liikmetele või teistele organisatsioonidele  rahvusvaheliste ja siseriiklike võistluste korralduslube.

14. Liit koostab ja kinnitab võistluste kalenderplaane, kinnitab rekordid ja tipptulemused, peab ja avaldab rekordi- ja edetabeleid.

15. Liit koordineerib Eesti kergejõustikukoondise ettevalmistust, komplekteerib ja lähetab koondise maavõistlustele ning rahvusvahelistele tiitlivõistlustele.

III LIIKMEKS VASTUVÕTMINE, VÄLJAASTUMINE JA VÄLJAARVAMINE

16. Liidu liikmeks võivad olla spordiseaduse § 4 p-s 1 nimetatud juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, omavad aktiivset kergejõustikualast tegevust, osalevad aktiivselt Liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sissemaksu ja regulaarset liikmemaksu. Liidu liikmete põhikirjad peavad olema kooskõlas käesoleva põhikirjaga.

17. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta Liidu juhatus (edaspidi nimetatud „Juhatus“) teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Liikmelisus jõustub Juhatuse otsuse järgse sisseastumismaksu tasumisega.

18. Liidu sisseastumismaksu ja iga-aastase liikmemaksu suuruse ning tasumise korra kehtestab Liidu volikogu (edaspidi nimetatud „Volikogu“).

19. Liidu liige võib Liidule esitatud kirjaliku avalduse alusel Liidu liikmeskonnast välja astuda eeldusel, et liikmel on eelnevalt nõuetekohaselt täidetud kõik Liidu liikmekohustused.

20. Liidu liikme võib Juhatuse otsusega jätta ilma Liidu liikme õigustest, tema liikmelisus ajutiselt peatada või Liidust välja arvata, kui ta ei täida Liidu põhikirja või IAAFi eeskirju, on oluliselt kahjustanud Liitu moraalselt või materiaalselt või on jätnud tasumata Liidu liikmemaksu või jätab süstemaatiliselt täitmata Liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piirides kehtestatud akte. Juhatuse otsust liikmeskonnast väljaarvamise kohta võib vaidlustada Volikogul. Enne Liidust väljaastumist või -arvamist liikmete poolt tasutud makse liikmetele ei tagastata.

IV LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

21. Liidu liikmetel on õigus:

  1. osaleda Liidu tegevuses ja juhtimises kooskõlas tema tegevuse eesmärkide ja ülesannetega;
  2. osaleda oma volinike kaudu Volikogu töös esitada  ettepanekuid Liidu töö parandamiseks  ja arupärimisi Liidu tegevust   puudutavate küsimuste kohta;
  3. seada üles oma esindajaid valimisteks Liidu organitesse;
  4. osaleda oma volinike kaudu Liidu presidendi ja teiste juhtorganite valimisel ning Juhatuse koosseisu kinnitamisel;
  5. esindada Liitu tema juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
  6. esitada Liidu juhtorganitele taotlusi materiaalse abi ja muu toetuse saamiseks;
  7. kasutada vastavalt kehtestatud tingimustele Liidu sümboolikat.

22. Liidu liikmed on kohustatud:

  1. järgima IAAFi eeskirju, Liidu põhikirja ning valitud organite ja juhtide poolt nende pädevuse piirides kehtestatud akte, samuti käesoleva põhikirja alusel vastu võetud juhendeid, eeskirju ja muid normatiivakte;
  2. tagama oma esindajate osalemise Volikogus ja Liidu töös;
  3. esitama Juhatuse poolt kehtestatud korras kõik seadusest tulenevad aruanded oma eelmise tööaasta tegevuse kohta;
  4. hoidma ja kaitsma Liidu head nime, seisma Liidu eesmärkide ja põhimõtete eest.

V JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE

23. Liidu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek, mida käesolevas põhikirjas nimetatakse volikoguks (edaspidi nimetatud Volikogu). Volikogu kutsutakse Juhatuse poolt kokku vähemalt kaks korda aastas: märtsis-aprillis ja novembris-detsembris (kevad- ja sügisvolikogu). Juhatus kutsub Volikogu kokku ka siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Liidu liikmetest. Kui Juhatus ei kutsu Volikogu käesolevas punktis nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad Volikogu ise kokku kutsuda samas korras Juhatusega.

24. Iga Liidu liige on Volikogul esindatud ühe esindajaga. Iga Liidu liikme esindaja, kelle volitus ei tule seadusest, tõendab oma volitusi lihtkirjaliku volikirjaga.

25. Volikogu kokkukutsumisest peab kirjalikult ette teatama vähemalt seitse kalendripäeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud Volikogu toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.

26. Volikogu on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on Volikogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Kiireloomuliste (päevakorra projektis mitteolevate) küsimuste päevakorda võtmine võib toimuda ainult erandkorras, Volikogu otsusel. Kiireloomulistena ei või päevakorda lülitada Liidu põhikirja vastuvõtmise ja muutmisega ning Liidu eesmärgi muutmisega ja tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi välja arvatud siis, kui Volikogul on esindatud kõik liikmed.

27. Volikogu tööd juhatab Volikogu poolt valitud isik. Lisaks valib volikogu koosoleku protokollija. Volikogu protokollile kirjutavad alla volikogu tööd juhatanud isik ja protokollija.

28. Kui Volikogu ei ole käesoleva põhikirja punkt 26 kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub Juhatus kolme nädala jooksul kokku uue Volikogu sama päevakorraga. Uus Volikogu on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata Volikogus esindatud liikmete arvust kuid üksnes juhul, kui Volikogul on esindatud vähemalt kaks liiget.

29. Igal liikmel on Volikogul üks hääl. Volikogu võtab otsuseid vastu avalikul või salajasel hääletamisel Volikogus osalenud liikmete  poolthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva põhikirja punktis 30.1 sätestatud küsimuses, mille vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt 9/10 Liidu liikmete nõusolek ning 30.2, 30.3 ja 30.6 sätestatud küsimustes, kus on vajalik vähemalt 2/3 kohal olevate esindajate häältest. Juhul, kui Volikogus hääletamisel käesoleva põhikirja punktis 30.6 kahe või enama presidendikandidaadi olemasolul ei saavuta ükski presidendikandidaat 2/3 häälteenamust, korraldatakse kahele enim hääli saanud kandidaadile hääletamise II voor, kus otsustab Volikogu esindajate poolthäälteenamus.

30. Volikogu on pädev otsustama kõigi Liidu tegevust puudutavate küsimuste üle. Volikogu ainupädevusse kuulub:

  1. Liidu eesmärgi muutmine;
  2. Liidu põhikirja muutmine;
  3. Liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
  4. eelneva majandusaasta aruande kinnitamine;
  5. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
  6. presidendi valimine ja Juhatuse koosseisu kinnitamine;
  7. revisjonikomisjoni ja vahekohtu liikmete valimine;
  8. revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
  9. Liidu sisseastumis- liikme- ja litsentsimaksu suuruse kehtestamine;
  10. aunimetuste statuutide kehtestamine ja aunimetuste omistamine;
  11. Juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
  12. Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;

31. Presidendikandidaate võivad üles seada kõik Liidu liikmed. Ülesseatud kandidaatidest esitatakse Volikogule valimiseks isikud, kes on andnud kandideerimiseks kirjaliku nõusoleku, kelle esitamist toetavad vähemalt 1/10 Liidu liikmetest ning kelle ülesseadmist puudutavad dokumendid ( platvorm ja meeskond) on saadetud Juhatusele hiljemalt neli nädalat enne valimisi Volikogul. Volikogu valib presidendi neljaks aastaks. President on Juhatuse üheks liikmeks, kes korraldab juhatuse tegevust. Presidendil on õigus esitada Volikogule kinnitamiseks muudatusi Juhatuse koosseisus.

32. Liidu tegevust juhib 7-13 liikmeline Juhatus. Juhatus valitakse presidendi poolt esitatud koosseisus neljaks aastaks, sealjuures otsustab Volikogu presidendi poolt esitatud Juhatuse liikmete koosseisu valimise või selle valimata jätmise ühtse tervikliku meeskonnana. IAAF`i Nõukogu (Council) ja/või EAA Nõukogu (Council) liikmeks olev Eesti kodanik kuulub vastava nõukogu liikmeks oleku perioodil tema nõusolekul juhatuse koosseisu ex officio (ametiseisundi tõttu).

33. Juhatuse liikmed esindavad Liitu kõikides õigustoimingutes ühiselt, välja arvatud president, kes võib esindada Liitu ainuisikuliselt. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.

34. Juhatuse liikme võib Volikogu otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Presidendi tagasikutsumisel kutsutakse tagasi kogu Juhatus. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud Juhatuse liikmed asendatakse Volikogul presidendi ettepanekul.

35. Juhatuse pädevusse kuulub:

  1. liikmete vastuvõtmise ning liikmeskonnast väljaastumise ja -arvamise, liikmelisuse ajutise peatamise küsimuste otsustamine;
  2. Liidu sisseastumis-, liikme- ja litsentsimaksude tasumise korra kehtestamine;
  3. Liidu kinnisasjade käsutamine Volikogu otsuse alusel;
  4. Liidu vara käsutamine ja kasutamise korra kindlaksmääramine;
  5. tegevuskava ja eelarve projekti koostamine ning Volikogule esitamine;
  6. Liidu alaliste ja ajutiste tööorganite moodustamine, lõpetamine ja nende juhtide (vajadusel liikmete) nimetamine. Tööorganite toimimispõhimõtete kinnitamine ja aruandluse ära kuulamine;
  7. laenude võtmise ja andmise üle otsustamine kooskõlastatult Volikoguga;
  8. presidendile volituste andmine töölepingu sõlmimiseks Liidu peasekretäriga;
  9. Liidu sekretariaadi arvulise koosseisu ja palgafondi kinnitamine;
  10. Liidu liikmete vaheliste ja välissuhete korraldamine ning koordineerimine;
  11. Liidu sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;
  12. Liidu kalenderplaani, võistlusjuhendite, rekordite, ja teiste normdokumentide kinnitamine;
  13. toetuste ning stipendiumide määramine;
  14. lepingute sõlmimine ja volikirjade väljaandmine;
  15. muud küsimused, mis ei kuulu Volikogu ainupädevusse.

36. Juhatuse koosoleku kutsub kokku president või tema poolt nimetatud Juhatuse liige vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui üks korda kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole Juhatuse liikmetest. Juhatus teeb otsuseid vähemalt kaks (2) päeva enne Juhatuse koosoleku toimumist Juhatuse liikmetele välja saadetud päevakorra alusel. Juhatuse koosoleku avab ja seda juhib president või tema poolt nimetatud Juhatuse liige.

37. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool koosolekul osalenud Juhatuse liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav presidendi või tema poolt nimetatud koosolekut juhatava Juhatuse liikme hääl. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamisel, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt.

38. Juhatuse koosolekuid protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
39. Juhatuse koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta Liidu peasekretär ja sekretariaadi töötajad, revisjonikomisjoni esimees ja tööorganite esindajad.

40. Volikogu ja Juhatuse otsuste realiseerimist kindlustab palgaline sekretariaat, kelle töökohustused määratakse ametijuhendiga. Sekretariaadi tööd juhib Liidu peasekretär.

41. Liidu peasekretär esindab Liitu Juhatuse otsusega presidendi poolt väljaantud volikirja alusel.

42. Volikogu teostab järelevalvet Liidu juhtorganite tegevuse üle revisjonikomisjoni abil. Revisjonikomisjon teostab kontrolli Volikogu poolt kinnitatud reglemendi alusel. Kolmeliikmelise revisjonikomisjoni liikmed, kes valitakse neljaks aastaks, peavad olema teovõimelised füüsilised isikud ning nad ei tohi kuuluda Juhatuse liikmete hulka ega töötada Liidus juhtival ametikohal. Revisjonikomisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni esimehe.

43. Juhatus peab võimaldama revisjonikomisjonil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjonikomisjon koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab Volikogule.

44. Liidu liikmeskonnas tekkivad vaidlused antakse lahendamiseks Liidu vahekohtule. Liidu vahekohtu poole on apellatsiooni korras võimalus pöörduda kõikidel Liidu liikmetel ja nende liikmetel, kelle arvates nende õigusi või huve on rikutud või kahjustatud Liidu või tema liikmete poolt. Liidu vahekohtu arvulise ja isikulise koosseisu ning volituste tähtaja määrab ning põhimääruse kinnitab Volikogu.

VI VARA JA ARUANDLUS

45. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:

  1. sisseastumis-, liikme- ja litsentsimaksudest;
  2. füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
  3. riiklikest toetustest;
  4. toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;
  5. Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldavatest tuluüritustelt, reklaami- ja muudest lepingutest;
  6. Liidu varadelt saadavatelt tuludest.

46. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu kohustuste eest. Juhatus korraldab Liidu raamatupidamise vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

VII LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE

47. Liit lõpetatakse:

  1. Volikogu otsuse alusel, kui Liidu lõpetamise küsimus on lülitatud Volikogu päevakorda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele teatatud käesoleva põhikirja punktis 25 ettenähtud korras, Volikogul on esindatud üle 2/3 Liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 Volikogul osalenud Liidu liikmete esindajatest;
  2. Liidu pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
  3. Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kolme;
  4. muul seaduses ettenähtud alusel.

48. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on Juhatuse liikmed ja likvideerimine ning registrist kustutamine toimub vastavuses kehtiva korraga.

49. Liidu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teadaolevate võlausaldajate nõuete rahuldamiseks raha deponeerimist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

50.Liidu ühinemine või jagunemine võib toimuda Volikogu otsuse alusel kooskõlas mittetulundusühingute seadusega.

Muudatused ja täiendused põhikirjas on vastu võetud Eesti Kergejõustikuliidu volikogu poolt 8.aprillil 2014.a. Tallinnas.