“Staadionijutud” | Värske rekordimees Pedriks: olin spordile käega löömas, aga lähedased innustasid jätkama

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” 24. osas võtab Manta Maja stuudios koha sisse Keiso Pedriks (26), äsja 60 meetri tõkkejooksus Eesti rekordit korranud pärnakas.

Suvepealinnas Eva Kuningase õpetussõnade järgi spordimeheks sirgunud ning täisikka jõudmisest saati Tallinnas Andrei Nazarovi käe all treeniv Pedriks on näinud sportlaskarjääris nii kõrgeid tõuse kui ka sügavaid mõõnu. Enne eelmisel talvel nii sees kui ka väljas tõkkesprindis isikliku rekordi parandamist oli Pedriksil jäänud seljataha kolm pikka vigastuste ja ebaõnnetumistega seotud hooaega.

“Kõik algas Achilleuse kõõluse rebestamisest. Mingist hetkest hakkas see kõik ka peas mängima rolli. Kõõluse purunemisel tekkinud “plaks” oli veel meeles ja tekkis ka hetk, kus ma ei tahtnud üldse enam tõkkeid joosta. Jätsin võistlusi pooleli ja ajad polnud ka sellised, nagu tahtnuks. Olin juba vaikselt spordile käega löömas, aga vanemad ja sõbrad-tuttavad innustasid ikkagi jätkama. Ju nad nägid, et minus on veel midagi sees,” meenutab Pedriks möödunut tänutundega.

60 meetri tõkkejooksus on Pedriks viinud tänaseks isikliku tippmargi, nagu juba öeldud, Eesti rekordit märkiva 7.76 sekundini. Väljas on ta 110 meetri tõkkejooksus oma mulluse tippmargi 13.83-ga Eesti kõigi aegade edetabelis teisel kohal, tagapool vaid Tarmo Jallaist (13.62).

“Kui on valida, kas jooksen 2,4-meetrise vastutuulega või 2,4-meetrise taganttuulega, siis pigem jookseksin vastuulega,” avaldab Pedriks huvitava nüansi. “Tugev taganttuul võib tähendada seda, et hakkan liiga tõkke alla jooksma ja võin seejärel ka tõkkesse sisse joosta.”

Talvise Toruni sise-EM’i norm on Pedriksil alistatud, ent kas ta julgeb ka Tokyo olümpiast unistada? Olümpianorm on kõrgest klassist 13.30, millega võiks tiitlivõistlustel ka kõrgesse mängu sekkuda. “Eks ma ikka olen mõelnud olümpia peale, aga norm tundub praegu natuke utoopiline. Õnneks on võimalus ka edetabelipunktidega olümpiale pääseda, aga selleks tuleb samuti hakata praegusest kiiremini jooksma.”

Pedriks räägib saates muuhulgas oma lähedasest suhtest ema ja isaga, põnevatest duellidest hea sõbra Karl Erik Nazaroviga, treeneritest-abilistest Andrei Nazarovist ja Ksenija Baltast, ent ka naljamehe-staatusest, kooli ajal tegemata jäänud asjadest ja kogutud õppetundidest.

Saate lõpus avaldame eelmise küsimusmängu õige vastuse, loosime välja võitja ja esitame uue küsimuse, millele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 24. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

6.-7. veebruaril peetakse Tallinnas Lasnamäe Kergejõustikuhallis rahvusvaheline mitmevõistlus ja Eesti talvised mitmevõistluse meistrivõistlused. Mitmevõistlusel osalevad kümne riigi sportlased. Lisaks Eesti mitmevõistlejatele asuvad võistlustulle Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Poola, Montenegro, Leedu, Soome, Rootsi ja Läti mitmevõistlejad.

Meeste seitsmevõistluses on starti oodata 19 meest, sealhulgas 8 välisvõistlejat. 7-võistluse esinumbriks on põlvamaalane Maicel Uibo, kelle seitmevõistluse isiklik rekord pärineb 2018. aasta Birminghami sise-MM-ilt, kui 6265 punkti tõi pronksmedali. 

Välisvõistlejatest on stardis sakslane Tim Nowak (5906 p), Montenegrot esindav Darko Pešic (5984 p) ja lätlane Reinis Kregers (5777 p). 6000 punktist tulemust võib oodata ka Vitali Zhuki poolt Valgevenest, kelle 7-võistluse isiklik tippmark on 5705 punkti.

Tugevamatest Eesti mitmevõistlejatest on stardis Art Arvisto õpilased Risto Lillemets (KJK Saare, 5996 p) ja Taavi Tšernjavski (SK Elite Sport, 5910 p). Eestlastest tuleb konkurentsi pakkuma veel Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev, 5804 p).

Naiste viievõistluses on tugevaima isikliku rekordiga Eestisse tulemas Anastasiya Mokhnyuk (4745 p). Talle pakuvad teiste seas konkurentsi rootslanna Bianca Salming (isiklik rekord 4422 p) ja Poola esindaja Adrianna Sulek (4385 p). Eestlannadest on parima rekordiga starti tulemas Mari Klaup (4122 p). Kokku on kohal 7 välisvõistlejat.

Ühtlasi toimuvad Eesti talvised mitmevõistluse meistrivõistlused, kus meistrid selguvad täiskasvanute ja U23 vanuseklassis.

Võistlused avatakse Lasnamäe kergejõustikuhallis laupäeval kell 14.00.

NB! Koroonaviirusest tingituna toimuvad võistlused sel aastal ilma pealtvaatajateta. Mõlemad võistluspäevad on nähtavad interneti vahendusel

Võistluste info: www.ekjl.ee/rmv

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee. Rahvusvahelise mitmevõistluse toetaja on Tallinna linn.

MART VILT

2.III 1935 – 25.I 2021

Esmaspäeval lahkus 85-aastasena kergejõustiklane Mart Vilt, kes hoidis enda käes 42 aastat 1500 m jooksu rekordit ning valiti 1966. aastal ka Eesti parimaks sportlaseks.

Vilt lõpetas 1954. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, õppis kaugõppes Minski KKI-s. Ta hakkas sportima Illuka koolis, tehnikumis harrastas võrkpalli ja suusatamist. Nõukogude armees ajateenistuses (1954–57) tõusis ta diviisi meistriks suusatamises ja jooksualadel.

Alates 1958. aastast suunas tema treeninguid Aleksander Tšikin. Vilt oli 1964., 1965. ja 1966. aastal Genfis SATUS-e ja 1964. aastal Pariisis l’Humanite krossil auhinnavõitjaid, 1967. aastal tuli ta Euroopa sisemängudel 3000 m jooksus neljandaks ja 1966. aasta EM-il 1500 meetri jooksus 14. kohale (eeljooksus 3.42,7).

Nõukogude Liidu meistrivõistlustel võitis ta 1500 m jooksus 1965. aastal hõbeda ja 1966. aastal kulla ning Suurbritannia ja NL-i maavõistlusel püstitas 42 aastat püsinud Eesti rekordi 3:39.0 (1966. aastal maailma edetabeli 8. tulemus). Vilt on tulnud 1958.–69. aastatel 1500 m ja 5000 m jooksus ning murdmaajooksus kokku üheksa korda Eesti meistriks, saanud kaheksa hõbedat ja ühe pronksi ning olnud kahel korral Eesti meistreid ka 4 x 1500 m teatejooksus.

1964.–67. aastatel on ta parandanud 12 korda Eesti rekordit: viis korda 1500 m (3:45.0 – 3:39.0) ja 5000 m jooksus (13:59.4 – 13:47.8) ning korra 3000 m jooksus staadionil (8:09.4) ja hallis (8:02.2). 1963. aastal on ta olnud Eesti rekordi püstitajaid 4 x 1500 m teatejooksus. Veel isiklikke rekordeid: 800 m 1:50.2 (1967), 1000 m 2:22.4 (1966).

1966. aastal valiti ta Eesti parimaks sportlaseks. Vilt on kuulunud 31 korda Eesti ja üheksa korda NL-i koondisse. Kalevi auliige (1965). Alates 1957. aastast töötas ta Jõhvi SK-s suusatreenerina, Kohtla-Järvel spordimetoodikuna ja treenerina ning Kalevi linnanõukogu esimehena, hiljem oli ehitaja ja Roela kooli kehalise kasvatuse õpetaja. 

Eesti Kergejõustikuliit avaldab Mardi lähedastele sügavat kaastunnet. 

———————————————————————————————————————————————-

Mardi Vildi ärasaatmine toimub
30. jaanuaril, kell 13.00
Rakvere tavandimaja

Eesti Kergejõustikuliit

Maailma Antidopingu Agentuur (WADA) andis teada, et Covid-19 vaktsiine puudutavat infot jälgitakse äärmise põhjalikkusega ning kohe, kui mõne vaktsiini koostis osutub problemaatiliseks, teavitatakse sellest ka sportlaskonda. Pandeemia ajal on WADA jaoks peamine sportlaste tervise tagamine ning praegune seisukoht on see, et Covid-19 vaktsiinide koostis ei ole vastuolus ausa spordi põhimõtete ega WADA keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekirjaga. WADA jätkab tihedat koostööd nii vaktsiinide tootjatega (sh Pfizer) kui ka üldist ravimitööstust esindava organisatsiooniga (International Federation of Pharmaceutical Manufacturers and Associations), teadmaks pakutavate vaktsiinide täpset koostist ning tagamaks uusima info kiire kommunikeerimine sportlastele ja tugipersonalile.

Loe kogu uudist SIIT.

Kogu Covid-19 puudutav info on kättesaadav WADA kodulehel.

Eestikeelse ülevaate Covid-19 vaktsiiniarendusest leiab Ravimiameti veebilehelt: https://ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiiniarendused

Lisainfo:
Janne Sepp
janne.sepp@antidoping.ee

Laupäeval, 23. jaanuaril toimus Pärnu Spordikooli seeriavõistluse II etapp, kus näidati kiireid sprindiaegu.

Suvepealinnas toimunud võistluse säravamate tulemuste eest hoolitsesid tõkkejooksjad Keiso Pedriks ja Karl Erik Nazarov. Keiso Pedriks (KJK Kalev) kordas Eesti siserekordit 60m tõkkejooksus, võidutsedes ajaga 7.76. Sellega tõusis 26-aastane noormees ühele pulgale Tarmo Jallaiga, kes jooksis 2006. aastal USA-s Texases toimunud võistlusel sama väledalt. Vaid sajandiksekund Keisost aeglasema tulemusega ületas finišijoone Karl Erik Nazarov (Audentese SK), kes püstitas uue Eesti U23 siserekordi – 7.77! Varasem U23 tipptulemus oli samuti Karl Eriku nimel, mille jooksis möödunud aastal Martin Kutmani mälestusvõistlustel (7.84). Mõlemad noormehed ületasid sellega 4.-7. märtsil Torunis toimuvate Euroopa meistrivõistluste normatiivi! Kolmandana ületas finišijoone 8.14-ga SK Fortis esindaja Martin Täht.

Naiste 60m tõkkejooksu sprindidistantsil näitas parimat minekut SK Fortis sportlane Kreete Verlin, võiduajaks märgiti 8.39. Teisena lõpetas Katre Sofia Palm (Audentese SK) 8.94-ga ja kolmandana SK Maret-Sport neiu Margot Meri (9.01).

Meeste 60m sprindis triumfeeris 6.85-ga Henri Sai (SK Altius), teisena lõpetas jooksu 6.94-ga Tanel Visnap (SK Maret-Sport) ning kolmandana ületas finišijoone KJK Saare sportlane Johannes Treiel (7.23).

Naiste samal distantsil näitas väledamat minekut SK Altiuse spordiklubi neiu Ann Marii Kivikas, võiduajaks märgiti 7.70, mis tähistab uut isiklikku rekordit (varasem 7.72). Altiuse klubile tõi kaksikvõidu Anete Siman, kes jooksis samuti välja uue isikliku rekordi (7.80). Kolmanda koha võitis Carina-Renne Valdek (Audentese SK) 7.88-ga. Teise alavõidu teenis Kivikas kaugushüppes, parimal katsel sai suvepealinlane kirja 5.76.

Head taset näitasid ka kõrgushüppajad, naiste kõrgushüppe võitis 1.78-ga Lilian Turban (SK Elite Sport). Elisabeth Pihela (Audentese SK) oli 1.75-ga teine ja uue isikliku rekordi 1.69-ga oli kolmas pärnumaalane Elisa Annamaa (SK Altius). Põneva meeste kõrgushüppe võitis 2.10-ga KJK Saare sportlane Hendrik Lillemets, kolm sentimeetrit vähem hüppas vanameister Karl Lumi (Individuaalsportlane) ning poodiumi madalamale astmele tuli 2.04-ga KJS Sakala sportlane Kristjan Tafenau.

Kergejõustikuklubi VIKE sportlane Marleen Mülla võitis teivahüppe tulemusega 3.96, Mona-Linda Sikkal (SK Leksi 44) oli 3.86-ga teine ja SK Altiuse neiu Carlyn Pukk 3.16-ga kolmas. Meestest võidutses 4.71-ga Martin Paakspuu (KJK Lõunalõvi), teine oli KJK Niidupargi sportlane Rasmus Roosleht (4.41) ja kolmas 4.26-ga Mikk Saarse (Altius SK)

KÕIK TULEMUSED

USAs Fayetteville’is peetud kergejõustikuvõistlusel püstitas kuulitõukes uue sisemaailmarekordi ameeriklane Ryan Crouser tulemusega 22.82.

Crouseri rekordiline tulemus sündis kohe avakatsel. Senise sisemaailmarekord oli juba 32 aastat kuulunud Crouseri kaasmaalasele Randy Barnesile, kes tõukas 1989. aastal sisetingimustes 22.66 meetrit. Crouseri seeria oli 22.82; 21.03; 22.70; X; X; 22.48.

Välitingimuste maailmarekord püsib endiselt Barnesi käes, kes 1990. aastal tõukas 23.12.

Crouser läheb tänavu toimuvatele Tokyo olümpiamängudele ühe suursoosikuna ja loodab kaitsta oma viie aasta tagust tiitlit. Välitingimustes kuuli 22.91 meetri kaugusele tõuganud ameeriklane sai 2019. aasta Doha MMil kaela hõbemedali.

2. veebruaril toimub Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordihoones 9. Martin Kutmani mälestusvõistlus. Sel aastal on võistlustules Eesti koondislased ja koondise kandidaadid.

Igal alal pääseb starti maksimaalselt 6 sportlast, kellele saadetakse personaalsed kutsed. Võistlema tulekut on kinnitanud Kreete Verlin, Tähti Alver, Õilme Võro, Marleen Mülla, Keiso Pedriks ja Hans-Christian Hausenberg,

Võistlustest tehakse live-ülekanne, mida on võimalik jälgida kõigil kergejõustikusõpradel.

Vabade stardikohtade olemasolul on Eesti koondislastel ja kandidaatidel võimalus võistelda. Soovi korral kirjutada e-mail liisroose@hotmail.com.

AJAKAVA

JUHEND

Mai Miss

26.06.1941 – 16.01.2021

Ootamatult lahkus 16. jaanuaril meie seast Eesti läbi aegade kõige aktiivsem kergejõustikukohtunik Mai Miss. Oma 1962. aastal alanud kohtunikuteel jõudis rahvuskategooria kohtunik Mai Miss olla osaline enam kui 4500 võistluse läbiviimisel, sageli peakohtuniku või peasekretäri ülesannetes. Tema viimaseks võistluseks jäi mullune Tallinna SS Kalev Jõuluvõistlus. 

Avaldame siirast kaastunnet lahkunu lähedastele!

Eesti Kergejõustikuliit

Eesti Kergejõustiku Kohtunikekogu

Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) rõhutab esmajärjekorras tervishoiutöötajate ja riskirühmade vaktsineerimise tähtsust koroonaviiruse vastu ning avaldab lootust, et enne Tokyo olümpiamänge saaksid ka võimalikult paljud osalejad vaktsineeritud.

ROK-i president Thomas Bach märkis, et Tokyo olümpiamängude korraldamisel on COVID-19 tõkestamise meetmete seas vaktsineerimine tähtsal kohal, kuid samas ei ole vaktsineeritus olümpiamängudest osavõtu tingimus. „ROK toetab jätkuvalt riskirühmade, meditsiiniõdede, arstide ja kõigi, kes meie ühiskondi elus hoiavad, vaktsineerimist prioriteetjärjekorras,“ ütles Bach.

Sama kinnitas ka EOK president Urmas Sõõrumaa. „Mul on hea meel, et Eestis on koroonaviiruse vastane vaktsineerimine alanud ning et seda alustati eesliinitöötajatest. Spordirahvas on kannatlik ning ootame oma järge. Soovime viiruse levikut maksimaalselt minimeerida! Kui maailm avaneb piisavalt ning on taas võimalik osaleda rahvusvahelisi võistlustel, võivad korraldajad siiski eeldada osalejate eelnevat vaktsineerimist. Koostöös otsustajatega leiame selleks lahenduse,” ütles Sõõrumaa.

Kolm tuntumat vaktsiini, mis praeguseks on kasutusloa saanud, on tootnud Pfizer-BioNTech, Moderna ja Oxford-AstraZeneca. EOK poolt tippsportlastele kvaliteetse spordimeditsiini teenuse tagamiseks rajatud Spordimeditsiini SA juht dr Mihkel Mardna jälgib pidevalt teaduskirjandust ning tema sõnul omavad nimetatud vaktsiinid kõik üle 75% efektiivsust. Ühtlasi on juba ka teateid sportlaste vaktsineerimisest.

„Täheldatud on jooksjatel 1-2-päevast kerget väsimustunnet peale vaktsineerimist, mõnel üksikul on esinenud punetust süstekohal, kuid tõsisematest kõrvalnähtudest ei ole teatatud. Kasutusluba omavad vaktsiinid on piisavalt kontrollitud ja nende võimalike kõrvaltoimete risk on üsna väike ning võrreldav näiteks gripiviiruse vastase vaktsiiniga,“ selgitas Mardna.

EOK ja Haridus- ja Teadusministeerium kuulutavad välja stipendiumikonkursi tippsportlastele kõrg- või kutsehariduse omandamiseks 2020/2021. õppeaasta kevadsemestril.

Avalikul stipendiumikonkursil osalev isik peab vastama järgmistele tingimustele:

• on tegevsportlane, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul või
• on tippspordist loobunud isik, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul ning lõpetanud tegevsportlase karjääri viimase 5 aasta jooksul
• järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks noortele
• ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid 

Stipendium eraldatakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga sportlaste õppemaksu tasumiseks kõrg- või kutsehariduse tasulises õppes:

• avalik-õiguslikus ülikoolis
• eraülikoolis akrediteeritud õppekava alusel
• riigiasutusena tegutsevas rakenduskõrgkoolis
• erarakenduskõrgkoolis akrediteeritud õppekava alusel
• riigiasutusena tegutsevas kutseõppeasutuses
• Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba omavas era- või munitsipaalkutseõppeasutuses
• või välisriigi samaväärsetes õppeasutustes

Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot. 

Konkursil osalemiseks tuleb täita elekrooniline taotlus ning lisada ülikooli tõend hiljemalt 5.veebruariks  2021.  Taotlus on leitav siin.

Avalduses tuleb täita kõik nõutud lahtrid ning lisada käesoleval semestril väljastatud tõend kõrgkoolis õppimise kohta. Korduvtaotlejatel lisada juurde viimase semestri akadeemiline õiend. 

Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi, kõrgkooli nimetus ja eriala) avalikustatakse EOK haridusstipendiumiga seotud pressiteadetes, EOK kodulehel ja sotsiaalmeedias.

Lisainfo:
Natalja Inno
555 66 404
natalja@eok.ee

Burkina Faso kergejõustiklane Hugues Fabrice Zango püstitas kolmikhüppes uue sisemaailmarekordi, viies Prantsusmaal Aubière`s rekordnumbrid esmakordselt üle 18 meetri ehk 18.07-ni.

2019. aasta Doha kergejõustiku MM-il pronksmedalimees sai neljandas hüppevoorus kirja 17.61 ja seejärel 17.70. Viimases voorus näitas Zango aga hiilgavat hüpet ning tabloole märgiti uus sisemaailmarekord 18.07.

27-aastasest Burkina Faso mehest sai esimene sisetingimustes 18 meetri joone alistanud kolmikhüppaja, varasem siserekord 17.92 kuulus 2011. aastast tema praeguse treeneri, prantslase Teddy Tamgho nimele.

Zangost sai ühtlasi kaheksas mees, kes on hüpanud kaugemale maagilisest 18 meetri joonest, temast ettepoole jäävad veel maailmarekordiomanik Jonathan Edwards (18.29), Christian Taylor (18.21), Will Claye (18.14), Kenny Harrison (18.09) ja Pedro Pablo Pichardo (18.08).

Tulenevalt COVID-19 kõrgest nakatumismäärast Eestis ja selle tõttu kehtestatud piirangutest on sisetingimustes treenimise ja võistluste korraldamise võimalused piiratud kuni 1. veebruarini.

Hetkeseisuga on Eesti Kergejõustikuliidu kalendris paigas Rahvusvahelise mitmevõistluse ja Eesti talviste mitmevõistluse meistrivõistluste korraldamine (6.-7. veebruar), Eesti karikavõistlused vasaraheites (7. veebruar) ja Eesti talvised meistrivõistlused (20.-21. veebruar).

Jaanuarikuu võistlused on kõik edasi lükatud. Teised veebruarikuu võistlused plaanitakse korraldada niipea kui selgub, millal ja millistel tingimustel saab võistlusi korraldada. Eelduseks on, et sportlased saaksid hakata vähemalt nädala jagu enne võistlusi treenima.

Keerulisest olukorrast ja piirangutest tingituna julgustame klubisid ise reegleid järgides võistlusi korraldama. Selleks et võistlustulemused oleksid ametlikud, tuleb võistlus Eesti Kergejõustikuliidus registreerida ja kalendrisse lisada.

Kokkuleppel Kultuuriministeeriumiga laieneb ka U14 koondise kandidaatidele õigus treenida grupis koos treeneriga, mis varasemalt oli mõeldud U16, U18, U20, U23 ja täiskasvanutele 2020. aasta Eesti sise- või välishooaja edetabelis esimese kuue hulgas olnutele.

Loe lisaks: https://www.ekjl.ee/uudised/nb-voistluskalendri-muutused-seoses-covid-19/

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste ja treeningute korraldamiseks

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on seekord külaliseks Ameerika Ühendriikides treeniv kümnevõistleja, Eesti kõigi aegade 12. tulemuse autor, Londoni MM-i 13. mees ja olümpialane Karl Robert Saluri.

“Seda võin ma ausalt öelda, et emata poleks ma olümpiale jõudnud. Tema oli see, kes mind Kose spordikooli viis. Ta sai aru, et see poiss tahab sporti teha. See oli number üks. Kogu see tee, mis me koos oleme läbinud. Ema on nii emotsionaalselt kui ka materiaalselt mind väga palju aidanud,” räägib Saluri, kelle ema Iiris on kasvatanud üksinda üles neli last. “Perekond on hoidnud alati tugevalt kokku. Kui vanemal vennal tekkis natukene parem rahaline seis, siis ta hakkas mind toetama. Mäletan, et ta andis mulle 500 eurot, et ma saaksin laagrisse minna. Teadsin, et tal pole nii palju raha, et visata 500 eurot siia ja sinna, aga ta tegi seda, sest teadis, et see on seda väärt.”

Eelmisel kevadel planeeris Saluri karjääri lõpetada ja sügisest teisel pool ookeani treeneritööle keskenduda, ent koroonaviirusega seotud eriolukorra tõttu ei õnnestunud Kuimetsast pärit spordimehel tööviisat saada. Nii tekkis tal hoopis võimalus tõsiselt sporditegemist jätkata.

“Janek Õiglase Ameerikasse tulekul oli ka oluline roll (minu jätkamises). Oleme Janekuga koos võistelnud ja see oli lahe. Ma tahtsin temaga treenimise võimalust kogeda. Tahan sel viisil aidata kaasa Eesti spordile, et olla talle treeningutel toeks ja teda õpetada nii palju, kui oskan. Ma loodan, et Eesti kümnevõistluse niigi kõva tase muutub sedasi veelgi kõvemaks,” ütleb 27-aastane Saluri, kes hindab treeningkaaslastest eriti kõrgelt Karel Tilga talenti. “Olen näinud Tilgat USA-s trennis. Tema tegemisi on väga huvitav jälgida. Ma ütleksin, et ta näeb välja justkui Kalevipoeg, sest ta on nagu koljat. Ta lihtsalt läheb ja teeb kõike, mis tahab. Võimed on nii head!”

Lisaks Salurile, Õiglasele ja Tilgale treenib täna Georgia osariigis Petros Kyprianou käe all veel Johannes Erm. Lisaks käib vahel Athensis harjutamas ka meie hetke parim mitmevõistleja, Georgia ülikooli vilistlane Maicel Uibo. Saluri sõnul harjutavad kõik Eesti kümnevõistlejad USA-s sarnase treeningkava järgi.

“Meil võib olla sama plaan, aga see ei tähenda, et me teeme kõike sama palju. Võib juhtuda, et näiteks Johannes (Erm) teeb kolm hüpet ja talle sellest piisab, aga minul on vaja teha antud trennis seitset hüpet. Sealt tuleb vahe. Aga lõigutrennides ei loe vahel see, mis aeg meile treeningplaani on kirjutatud. Seal läheb üksteisele ärapanemiseks,” muigab Saluri, kelle sõnul on 400 meetri jooks Kyprianou treeningmudeli üks olulisemaid alasid.

Saluri lähedaseim sõber on tänaseni Uibo, kellega tekkis hea läbisaamine kümmekond aastat tagasi Audentese spordigümnaasiumis õppides ja treenides. Esimene mälestus Uibost pärineb Saluril aga varasemastki ajast, mil kumbki polnud veel kümnevõistlejana suurt edu saavutanud.

“Olin vaatamas üht kõrgushüppevõistlust, kus võistles Gerret Kivirand, keda ma tundsin. Tema oli pärit Kanepist ehk sarnaselt Maicelile Põlvamaalt. Mäletan, et Maicel tegi vist Gerretile napilt ära. Tal olid toona pikad juuksed ja ta tundus tõeline metsamees. See on esimene mälestus Maicelist. Suhtlus ja sõprus algas aga Audentesest. Tegime kooli ajal kõike koos. Isegi suvel tegime kõike koos, mitte ei läinud oma kodukanti,” meenutab Eesti kõigi aegade kiiremate meeste hulka kuuluv Saluri.

Põhjalikus usutluses räägib Saluri siiralt muuhulgas oma ema olulisest rollist nii tema kasvamise kui ka sporditegemise teel, elu raskeimast aastast, sprinditehnika õppimisest ja muutmisest, pisara silma toonud rekordist, raskustest kõrgushüppes, seljaprobleemile lahenduse otsimisest, ideest Eesti kümnevõistluse osas ja 2021. aasta plaanidest.

Saate lõpus avaldame eelmise küsimusmängu õige vastuse, loosime välja võitja ja esitame uue küsimuse, millele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 23. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Üliõpilasspordi suvine tippsündmus XXXI Suveuniversiaad toimub 18.08.21-29.08.21 Chengdus, Hiinas.

• Osaleda saavad sportlased, kes on Eesti Vabariigi kodanikud, kes on vähemalt 18-aastased ning mitte vanemad kui 25-aastased. Sportlane peab olema sündinud ajavahemikus 01.01.1996 kuni 31.12.2003 ja õpib kõrgkoolis (asukohamaa pole tähtis) või kutsekoolis või gümnaasiumis.
• Samuti saavad osaleda 2020. aasta ülikooli lõpetajad, esitades diplomi koopia.
• Osalustasu: 70€ päev (sisaldab osalemist, toitlustamist, ööbimist, kohapealset transporti ja kultuuriprogrammi)
• FISU registreerimistasu (ühekordne tasu): 20€
• Reisikulud (k.a. reisikindlustus) võistluspaika ja tagasi katab sportlane

Sportlase ankeet Suveuniversiaad 2021

Treeneri ankeet Suveuniversiaad 2021

Ametlik universiaadi kodulehekülg on leitav SIIN

Lisainfo: easl@easl.ee või Mikk Laas 5242562

Eesti Akadeemiline Spordiliit (www.easl.ee)

Pühapäeval, 10. jaanuaril toimus Liivi Eeriku eestvedamisel Audentese SK kinnine kutsega sprindivõistlus koondise kandidaatidele, kus võeti mõõtu 60 meetri ja 60m tõkkejooksus.

Kuna talvine võistluskalender on COVID-19 viirusest tingituna lahtine, siis võistlusest said osa võtta ainult Eesti koondise sportlased ja koondise kandidaadid. 

Säravamat minekut näitas Karl Erik Nazarov (Audentese SK), kes läbi 60 meetri tõkkedistantsi ajaga 7.76, korrates sellega Tarmo Jallai nimel olevat Eesti sisetippmarki (Texas, 2006). Noomehe varasem isiklik rekord pärines eelmisest aastat, kui Martin Kutmani mälestusvõistlustel sprintis 7.84-ga. Jooksu teise kohaga lõpetas Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes kordas enda isiklikku siserekordit, läbides distantsi 7.78-ga. Kolmandana ületas finišijoone 8.16-ga KJK Saare esindaja Johannes Treiel.

Meeste 60m sprindis triumfeeris 6.80-ga Henri Sai (SK Altius), noormehe isiklik rekord on vaid sajandiksekund kiirem. Teisena lõpetas Ken-Mark Minkovski (Audentese SK) 6.94-ga ning kolmandana Ats Kivimets (Audentese SK) 7.03-ga.

Naiste 60m sprindidistantsil näitas parimat minekut SK Fortis sportlane Kreete Verlin, võiduajaks märgiti 7.55. Teise ja kolmandana lõpetasid Audentse spordiklubi neiud Carina-Renne Valdek (7.83) ja Katre Sofia Palm (8.02).

Kõikide vanuseklasside tulemused leiab SIIT

Täna, 11. jaanuaril tähistab 70. sünnipäeva Eesti paremikku kuulunud kuulitõukaja ja kettaheitja Ants Savest.

Eesti heitekorüfee Ants Savest on tulnud 1981. aastal Eesti meistriks kuulitõukes, tulemusega 19.92. Tulemus püsis meistrivõistluste rekordina tervelt 39 aastat, mille Kristo Galeta ületas 2020. aastal.

40 aastat tagasi Eesti meistritiitli toonud tulemus jäi mehe kuulitõukekarjääri parimaks. Selle tulemusega hoiab Savest Eesti kõigi aegade edetabelis viiendat kohta.

Eesti meistrivõistlustelt on Ants Savest võitnud 9 medalit (kuulitõukes 1 kuld, 1 hõbe ja 3 pronksi, kettaheites 3 hõbedat ja 1 pronks). 

Kuulitõuge 19.92 (05.06.1980): VIDEO

Kettaheide 58.76 (13.09.1980): VIDEO

Soovime edukale ettevõtjale ja aktiivsele spordi toetajale õnne ja tervist!

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ ning selle korralduse muutmise 08.01.2021 korraldusest nr 6, lubatakse (välja arvatud Harjumaal ja Ida-Virumaal) alates 11. jaanuarist 2021 spordivõistlused ja spordi- ja liikumisüritused ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
2 ) välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ja spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tingimust ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele;
3)  pealtvaatajad ei ole lubatud;
4) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
5) . ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Tingimust ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele;
6) võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
7) võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alates 11. jaanuarist 2021 lubatakse spordivõistlused Harjumaal ja Ida-Virumaal ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
2) pealtvaatajad ei ole lubatud;
3) spordivõistlusel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
4) spordivõistluse siseruumides kantakse maski, välja arvatud alla 12-aastased lapsed või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
5) spordivõistluse korraldaja peab tagama siseruumis kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 250 inimest;
6)  õues osalejate arvu kuni 500 inimest;
7) desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
Harjumaal ja Ida-Virumaal ei ole lubatud harrastuspordi ega liikumisharrastuse ürituste korraldamine.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit. Korralduse nr 6 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadavad siit.

• Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.
• Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.
• Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides toimuvatel võistluste osalevad ainult:
  a. spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga võistkonnad;
  b. professionaalsed sportlased;
  c. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;
3. Harjumaal ja Ida-Virumaal lubatakse siseruumides võistluspaika koos korraldajate (sh turvateenuse pakkujate), osalejate ja osalejate taustajõududega kuni 250 inimest, seejuures ei tohi inimeste arv ületada 50% täituvust. Mujal Eestis osalejatele ega korraldajatele arvulist piirangut ei ole.
4. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muud spordiühenduse koondiste liikmed või kandidaadid.
5. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada isikute sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja sportlastest, kellel on õigus Harjumaal ning Ida-Virumaal siseruumides treenida ja võistelda koos infoga, millisel spordiobjektil/objektidel konkreetne sportlane treenib.
6. Siseruumides on üle Eesti individuaalaladel võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste ja rahvusvaheliste võistluste) korraldamine lubatud üksnes, kui seal osalevad ainult professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on näiteks koondise katsevõistlus.
7. Siseruumides üle Eesti ei ole lubatud madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes esiliiga), laste ja noorte võistluste, sõpruskohtumiste, harrastusspordivõistluste ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine.
8. Välitingimustes on (välja arvatud Harjumaa ja Ida-Virumaa) lubatud ka harrastusspordi ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine harrastajatele kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 25 isikut, sealhulgas juhendajad ja korraldajad ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Osalejate ja korraldajate summaarne arv võib olla suurem kui 25, kui on tagatud, et kuni 25 liikmelised grupid omavahel kokku ei puutu. Näiteks ürituse korraldajad ei puutu kokku osalejatega. Võistluste korraldamine, kus osaleb korraga üle 25 inimese ning inimesed võivad omavahel seguneda ei ole lubatud. Sellisteks üritusteks on näiteks suuremad jooksu- ja suusavõistlused.
9. Välistingimustes sätestatud 25 isiku piirang ei kehti võistlustele, kui seal osalevad üksnes professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid, kuid nende võistluse puhul lubatakse Harjumaal ja Ida-Virumaal võistluspaika koos korraldajate, osalejate ja osalejate taustajõududega kokku kuni 500 inimest. Mujal Eestis toimuvatele kõrgetasemeliste saavutusspordi võistlustele osalejate arvu piiri ei ole.
10. Harjumaal ja Ida-Virumaal on lubatud välistingimustes korraldada võistlusi üksnes professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele või koondise kandidaatidele.
11. Siseruumis ja õues võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks võistkondlikud sportmängud, male, kabe, vehklemine, suusatamine ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet. Kahemeetrist vahemaad peavad võimaluse korral hoidma ka kohtunikud ja muu võistluse korraldamisega seotud personal.
12. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
13. Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
14. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
15. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
16. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistri spordiobjektide alamandmekogus, mis on leitav siit.
17. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
18. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
19. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
20. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
21. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
22. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit. 

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2
4 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed: 

• Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse Terviseameti soovituste kohaselt. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Ürituste korraldaja või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja veebilehel kriis.ee. 
Lisainfo: min@kul.ee 

Tulenevalt COVID-19 kõrgest nakatumismäärast Eestis ja selle tõttu kehtestatud piirangutest on sisetingimustes treenimise ja võistluste korraldamise võimalused piiratud.

Alates 11. jaanuarist tohivad 13 maakonnas spordivõistlused, spordi- ja liikumisüritused sisetingimustes toimuda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevatele meistriliiga võistkondadele, professionaalsetele sportlastele ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele. Välitingimustes on lubatud spordivõistlused ja liikumisüritused maksimaalselt 25 osalejaga ning peab olema tagatud, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Otsused puudutavad kõiki Eesti maakondi, välja arvatud Harjumaad ja Ida-Virumaad.

Eesti Kergejõustikuliidu komisjonid arutavad kord nädalas, kolmapäeviti Vabariigi Valitsuse piirangutest lähtuvalt, kas ja millal on võimalik võistlusi läbi viia.

6. JAANUARIL OTSUSTATI

Eesti noorte mitmevõistluse sisemeistrivõistlused toimuvad võimalusel 23.-24. jaanuaril (U14 ja U16) ja 30.-31. jaanuaril (U18 ja U20).

Veebruarisse planeeritud võistlused (rahvusvaheline mitmevõistlus ja Eesti meistrivõistlused mitmevõistluses, Eesti karikavõistlused vasaraheites ja Eesti talvised meistrivõistlused) toimuvad võimalusel kalendris kinnitatud kuupäevadel.

Vanuseklasside Eesti sisemeistrivõistlused peetakse olukorrast lähtuvalt veebruari- ja/või märtsikuus.

NB! Balti võistkondlikud sisemeistrivõistlused üksikalades (5.-6. märts) ja mitmevõistluses (12.-13. märts) jäävad kolme riigi kergejõustikuliitude ühise otsusena ära.

VÕISTLUSED 2021 JAANUAR

• Eesti talvised mitmevõistluse meistrivõistlused, U14, U16, U18 ja U20 – EDASI LÜKATUD
• Eesti talvised karikavõistlused (23.01) – EDASI LÜKATUD
• TV 10 Olümpiastarti 50. hooaja II etapp (24.01) – EDASI LÜKATUD
• Eesti talvised meistrivõistlused U14, U16 (30.-31.01) – EDASI LÜKATUD

TV10 OLÜMPIASTARTI 50. HOOAJA I JA II ETAPP ON EDASI LÜKATUD

Millal toimuvad võistlussarja edasi lükatud I ja II etapi finaalid?

Kõik sõltub sellest, kas ja millised koroonapiirangud parajasti kehtivad. Lootuses, et olukord paraneb, on hetkeseisuga kindel võistlussarja III finaaletapi toimumine 27. märtsil Tartus. Sarja I või II etapp toimub kõige varem 13. märtsil, kuid suure tõenäosusega jäävad mõlemad võistlused aprilli- ja maikuusse. Finaaletappide toimumisest annab EKJL teada hiljemalt 2 nädalat enne võistlusi. Üleriigiliste finaaletappide toimumise eelduseks on, et vähemalt üks nädal enne võistlusi on kõigis maakondades lubatud rühmatreeningute läbiviimine.

Kas seoses finaaletappide toimumisjärjekorra muutmisega muutuvad ka nende etappide kavas olevad alad?

Vaatamata etappide toimumise järjekorra muutumisele jäävad kõigi finaalvõistluste kavadesse need alad, mis võistlussarja juhendi kohaselt vastaval etapil olema peavad.

Mis saab võistlussarja maakondlikest võistlustest?

Seal, kus harjutamine ja võistluste korraldamine võimalik saab maakondlikud võistlused senise võistluskalendri kohaselt ära pidada. Harjumaal ja Ida-Virumaal tuleb oodata piirangute lõppemist või leevendamist. Igal juhul tuleb vastava etapi maakondlikud võistlused korraldada enne üleriiklikke finaale. 

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste ja treeningute korraldamiseks

Tulenevalt COVID-19 kõrgest nakatumismäärast Eestis ja selle tõttu kehtestatud piirangutest on sisetingimustes treenimise ja võistluste korraldamise võimalused piiratud.

Alates 11. jaanuarist tohivad 13 maakonnas spordivõistlused, spordi- ja liikumisüritused sisetingimustes toimuda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevatele meistriliiga võistkondadele, professionaalsetele sportlastele ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele. Välitingimustes on lubatud spordivõistlused ja liikumisüritused maksimaalselt 25 osalejaga ning peab olema tagatud, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Otsused puudutavad kõiki Eesti maakondi, välja arvatud Harjumaad ja Ida-Virumaad.

Eesti Kergejõustikuliidu komisjonid arutavad kord nädalas, kolmapäeviti Vabariigi Valitsuse piirangutest lähtuvalt, kas ja millal on võimalik võistlusi läbi viia.

6. JAANUARIL OTSUSTATI

Eesti noorte mitmevõistluse sisemeistrivõistlused toimuvad võimalusel 23.-24. jaanuaril (U14 ja U16) ja 30.-31. jaanuaril (U18 ja U20).

Veebruarisse planeeritud võistlused (rahvusvaheline mitmevõistlus ja Eesti meistrivõistlused mitmevõistluses, Eesti karikavõistlused vasaraheites ja Eesti talvised meistrivõistlused) toimuvad võimalusel kalendris kinnitatud kuupäevadel.

Vanuseklasside Eesti sisemeistrivõistlused peetakse olukorrast lähtuvalt veebruari- ja/või märtsikuus.

NB! Balti võistkondlikud sisemeistrivõistlused üksikalades (5.-6. märts) ja mitmevõistluses (12.-13. märts) jäävad kolme riigi kergejõustikuliitude ühise otsusena ära.

VÕISTLUSED 2021 JAANUAR

• Eesti talvised mitmevõistluse meistrivõistlused, U14, U16, U18 ja U20 – EDASI LÜKATUD
• Eesti talvised karikavõistlused (23.01) – EDASI LÜKATUD
• TV 10 Olümpiastarti 50. hooaja II etapp (24.01) – EDASI LÜKATUD
• Eesti talvised meistrivõistlused U14, U16 (30.-31.01) – EDASI LÜKATUD

TV10 OLÜMPIASTARTI 50. HOOAJA I JA II ETAPP ON EDASI LÜKATUD

Millal toimuvad võistlussarja edasi lükatud I ja II etapi finaalid?

Kõik sõltub sellest, kas ja millised koroonapiirangud parajasti kehtivad. Lootuses, et olukord paraneb, on hetkeseisuga kindel võistlussarja III finaaletapi toimumine 27. märtsil Tartus. Sarja I või II etapp toimub kõige varem 13. märtsil, kuid suure tõenäosusega jäävad mõlemad võistlused aprilli- ja maikuusse. Finaaletappide toimumisest annab EKJL teada hiljemalt 2 nädalat enne võistlusi. Üleriigiliste finaaletappide toimumise eelduseks on, et vähemalt üks nädal enne võistlusi on kõigis maakondades lubatud rühmatreeningute läbiviimine.

Kas seoses finaaletappide toimumisjärjekorra muutmisega muutuvad ka nende etappide kavas olevad alad?

Vaatamata etappide toimumise järjekorra muutumisele jäävad kõigi finaalvõistluste kavadesse need alad, mis võistlussarja juhendi kohaselt vastaval etapil olema peavad.

Mis saab võistlussarja maakondlikest võistlustest?

Seal, kus harjutamine ja võistluste korraldamine võimalik saab maakondlikud võistlused senise võistluskalendri kohaselt ära pidada. Harjumaal ja Ida-Virumaal tuleb oodata piirangute lõppemist või leevendamist. Igal juhul tuleb vastava etapi maakondlikud võistlused korraldada enne üleriiklikke finaale.

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste ja treeningute korraldamiseks

Eesti Kergejõustikuliit kuulutas 19.detsembril toimunud „Eesti Kergejõustikuauhinnad 2020“ galaõhtul välja aasta parimad sportlased.

2020. aastale iseloomulikult toimus auhinnatseremoonia virtuaalselt. Tunnustasime aasta parimaid sportlasi ja treenereid ning viskasime pilgu möödunud aastasse. Õhtujuhid olid Juhan Kilumets ning Karl Rinaldo, muusikalist vahepala pakkus Anett. Galaõhtu toimus PROTO Avastustehases

Eesti kergejõustikuauhinnad 2020 GALERII

AASTA KERGEJÕUSTIKLASED JA TREENERID

Aasta naiskergejõustiklane: vasaraheitja Kati Ojaloo (treener Stellan Kjellander, Juha Lahtinen)

Aasta meeskergejõustiklane: maratoonar Tiidrek Nurme (treenerid Mark Misch ja Harry Lemberg)

Aasta sooritaja: Rasmus Mägi

U23 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: mitmevõistleja Johannes Erm (treener Petros Kyprianou) ja kaugushüppaja Lishanna Ilves (treener Mikk Joorits)

U20 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: käija Jekaterina Mirotvortseva (treener Jevgeni Terentjev) ja teivashüppaja Eerik Haamer (treenerid Harry Lemberg ja Anne Mägi)

U18 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: kõrgushüppaja Elisabeth Pihela (treenerid Heiko Väät ja Sven Andresoo) ja mitmevõistleja Madis Kaare (treener Rauno Kirschbaum)

U16 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: Anna Panenko (treener Aleksander Hvorõhh) ja Romet Kivi (treener Viljo Grauding)

U14 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: Katarina Verst (treener Harry Lemberg) ja Ron Sebastian Puiestee (treener Andres Laide)

Parim täiskasvanute klubi: Audentese Spordiklubi

Parim U23 klubi: Audentese Spordiklubi

Parim U20 klubi: Audentese Spordiklubi

Parim U18 klubi: Audentese Spordiklubi

Parim U16 klubi: Spordiklubi Elite Sport

Parim U14 klubi: Spordiklubi Elite Sport

Aasta kergejõustikuveteranid: Silvi-Mai Eerma ja Jürgen Lamp

Aasta kohtunik: Lauri Puolokkainen

Aasta noorkohtunik: Elisa Annamaa

Galaõhtul tänas Eesti Kergejõustikuliit arvukate sportlike saavutuste ja elamuste pakkumise eest ka sportlasi, kes on tänavu teatanud tippspordikarjääri lõpetamisest: Aleksander Tammert, Liina Tšernov, Igor Syunin, Maarja Kalev ja Genro Paas

EKJLi tunnustuse ja tänu pälvisid veel mitmed kergejõustikku suure panuse andnud toetajad, klubid, koostööpartnerid jt

Eesti Olümpiakomitee telegalal „Spordiaasta Tähed 2020“ kuulutati aasta sportlase auhinna laureaatideks rallipaar Ott Tänak ja Martin Järveoja, aasta treeneri Kristjani võitis iluuisutamistreener Anna Levandi. Spordiklubide arvestuses teenis tunnustuse Valgamaa Spordiklubi Maret Sport ning Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri- ja spordi sihtkapitali pälvis ortopeed ja sporditraumatoloogia spetsialist Madis Rahu.

2020. aastal anti tavapärase kolme – aasta naissportlase, meessportlase ja võistkonna – asemel välja üks ja ainus Kristjan – aasta sportlane, kelleks võis olla nii individuaalsportlane kui ka tiim. Tänak-Järveoja edestasid teisi nominente rahvahääletusel ja ajakirjanike hääletusel ning said spordiorganisatsioonidelt teise koha. Kokkuvõttes tõi see Eesti rallipaarile aasta sportlase Kristjani.

Aasta treener 2020 auhinna laureaadiks kuulutati Anna Levandi, kelle juhendamisel treenib 17-aastane Eva-Lotta Kiibus. Aasta noorsportlaseks kuulutati noorte olümpiavõitja, freestyle-suusataja Kelly Sildaru. Aasta veteransportlase tiitli sai tänavu veteranide taliujumise MMil kuus kuldmedalit võitnud Merle Vantsi.

Eestimaa Spordihing 2020 tunnustuse pälvis legendaarne ratsutamistegelane Sirje Argus.  Galal selgus ka sportliku kohaliku omavalitsusüksuse konkursi võitja, kelleks rahvahääletusel valiti Rakvere linn. Samuti kuulutati välja aasta spordiobjektid, milleks on Türi spordihoone ja Vastseliina hokiväljak. Auhinnagalal tunnustati ka parimaid spordiklubisid, kelle valisid välja maakondlikud spordiliidud. Tunnustuse teeninud spordiklubid on:

• Jõgeva Spordiklubi Tähe, Jõgevamaa
• Hauka Veloklubi, Võrumaa
• Hiiumaa Orienteerujate Klubi, Hiiumaa
• Kunda spordiklubi ML Sport, Lääne-Virumaa
• Laheda spordiklubi, Põlvamaa
• Läänemaa Jalgpalliklubi, Läänemaa
• Martin Reimi Jalgpallikool, Harjumaa
• MTÜ Orissaare Sport, Saaremaa
• MTÜ Raplamaa jalgpallikool, Raplamaa
• MTÜ Tartu Spordiselts Kalev, Tartumaa
• Orienteerumisklubi JOKA, Järvamaa
• Orienteerumisklubi WEST, Pärnumaa
• Spordiklubi Maret Sport, Valgamaa
• Viljandi Lauatenniseklubi Sakala, Viljandimaa
• Äkke suusaklubi, Ida-Virumaa

Pidulikul auhinnagalal kuulutati välja ka Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri- ja spordi sihtkapitali 2020. aasta aastapreemiate laureaadid. Aastapreemia pälvisid kuus spordivaldkonnas tegutsevat inimest:

• Madis Rahu, ortopeed, sporditraumatoloogia spetsialist
• Ülo Kurig, kehakultuuri ja kehalise kasvatuse edendaja, õpetaja ja spordimetoodik
• Rein Ottoson, 48-aastase staažiga kõrgeima, EKR 8 kategooria purjetamistreener
• Rein Põldme, vaegnägijate ujumistreener
• Ilmar Taluste, maadlustreener ja maadluse eestvedaja
• Urve Loit, kahevõistluse ja suusahüpete noortesarja eestvedaja

„Spordiaasta Tähed 2020″ auhinnagalat korraldab Eesti Olümpiakomitee ning toetavad Eesti Kultuurkapital ja Postimees Grupp.

Koondtulemused
Rahvahääletuse tulemused
Alaliitude hääletustulemused

Kergejõustikuteemaline taskuhäälingusaade “Staadionijutud” läheb aasta eelviimasel päeval eetrisse oma 22. osaga, mis keskendub viimase 12 kuu põhitegijatele Eesti ja maailma kergejõustikus, ent võtab luubi alla ka ala suuremad valupunktid nii siin- kui ka sealpool riigipiire.

Saates lööb tavapärase kahe asemel kaasa neli inimest, sest saatejuht Karl Rinaldo kõrval saavad sõna olümpiavõitjast treener ja omanimelise kergejõustikukooli vedaja Erki Nool, endine odaviskaja ja nüüdne treener Heiko Väät ning Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi.

Saates tuleb muuhulgas jutuks:

• Millisel kergejõustikualal näitas Nool tänavu oluliselt paremat minekut kui mullu?
• Kas maailma kergejõustikule tekkis tänavu sarnase suurusjärgu täht, nagu oli seda Usain Bolt?
• Millest ja kellest sõltub mitmevõistluse populaarsus maailmas?
• Kes on täna tuntuim Eesti kergejõustiklane maailmas?
• Miks katsetab rahvusvaheline kergejõustikuliit Teemantliigas täiesti arulagedat võistlussüsteemi?
• Mida tuleks maailma kergejõustikus muuta, et ala nii sportlastele kui ka pealtvaatajatele paremaks muutuks?
• Kas Eesti kergejõustiku uued tipud tekivad tänu laiapõhjalisele süsteemile või üksikutele fanattidele?
• Kas Eesti kergejõustikuliidu prioriteet on tippsport või harrastussport?
• Millised lahendused aitaksid suuremal protsendil edukatest noorsportlastest jätkata tippu pürgimist ka pärast keskkooli lõpetamist?
• Audentese spordigümnaasiumis vahetati selle õppeaasta eel treenereid ja muudeti suunda. Miks palgati kolm mitmevõistluse treenerit ja kas selline mudel on põhjendatud?
• Kes on täna Eesti spordisüsteemis selgelt paremas seisus – kas noored kehalise kasvatuse õpetajad või treenerid?
• 2020. aasta säravamad tulemused Eesti kergejõustikus, alustades Kati Ojaloost, Tiidrek Nurmest ja Rasmus Mägist ning lõpetades noorte rekorditüdrukutega.
• Eesti kümnevõistluse uskumatult kõva hetketase. Kaheksa 8000 punkti meest on juba olemas, üheksaski koputab uksele.
• Millised Eesti kümnevõistlejad on võimelised alistama OM-normi 8350 punkti ja kes pretendeerib Tokyos medalile?
• Kas Hans-Christian Hausenbergist võib saada veel edukas kümnevõistleja?
• Rõõmustavad uudises seoses Magnus Kirdi ettevalmistusega olümpiaks.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. 

“Staadionijutud”, 22. osa: Soundcloud | Spotify | iTunes

Kultuuriministeeriumi juhendi „Sporditreeningute korraldamine alates 28. detsember 2020“ punktist Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele lähtuvalt täpsustame koondislase ja koondisekandidaadi tähenduse kergejõustiku rahvusvahelises võistlussüsteemis (k.a Balti meistrivõistlused).

1. Eesti kergejõustikukoondise liige või koondise kandidaat on vanuseklassides U16, U18, U20, U23 ja täiskasvanud 2020. aasta Eesti sise- või välishooaja edetabelis esimese kuue hulgas. Nimetatud sportlased võivad treenida grupis koos treeneriga.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Nõuded on kooskõlastatud Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kergejõustikuliidu noortespordikomisjoniga.

Edetabel

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 23. detsember 2020 korraldusega nr 462) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud välitingimustes ja sisetingimustes alates 28. detsembrist 2020. a kuni 17. jaanuarini 2021. a lubatud, kui:

Ida-Virumaal ja Harjumaal:

1)  ei ole siseruumides sportimine ja treenimine lubatud.

2)  välitingimusteson lubatud individuaalne (2+2) sportimine ja treenimine. Samuti onlubatud treenimine rühmas, mille suurus on kuni 10 inimest + juhendaja ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega.

Ülejäänud Eestis:
3)  sisetingimustes on tagatud kontaktivaba individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgaskoos juhendajaga;

4)  välitingimusteson lubatud individuaalne (2+2) sportimine ja treenimine. Samuti onlubatud treenimine rühmas, mille suurus on kuni 10 inimest + juhendaja ning tagatud peabolema, et kokku ei puututa teiste rühmadega.

5)  sisetingimustes võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemaltkahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Välitingimustes toimub inimeste hajutamine;

6)  siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;

7)  ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist;

8)  teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmiseTerviseameti juhiste kohaselt.Alapunktid 1, 2, 3, ja 4 ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, ning puudega isikute tegevustele.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 462 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadavad siit.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
• Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
• Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski.
• Siseruumides on lubatud üksnes kontaktivaba individuaalne treeningtegevus, mis tähendab, et treening saab toimuda kontaktivabalt maksimaalselt kahe isiku vahel vältides omavahelisi kontakte:
  a) sportlane ja treener;
  b) sportlane ja sportlane.
• Kontaktse iseloomuga treeningtegevus kahe isiku vahel ei ole lubatud (näiteks maadlemine, judo ja muu selline).

• Siseruumides võib treeningu eel, treeningu käigus ja treeningu järel koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reegel ei kehti koos viibivale ja liikuvale perele või juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Sellisel juhul on vajalik rakendada teisi viiruse levikut pidurdavaid meetmeid asjakohaste juhiste järgi, näiteks isikukaitsevahendite kasutamist, isikute sisenemispiirangut.
• Treening-, riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, kuid mitte rohkem kui 250.
• Välitingimustes peab tagama, et osalejate arv grupis ei ole rohkem kui 10 inimest ning teiste gruppidega kokku ei puututa. Lisaks võib rühma juures viibida treener või juhendaja. Näiteks kui jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks 10-liikmeline treeninggrupp ning teises osas teine treeninggrupp, on lubatud mõlemal grupil samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude.
• Sisetingimustes on lubatud vaid individuaaltegevused. Lähtudes individuaalõppe ja treeningtegevuse põhimõttest on lubatud treening näiteks koos juhendajaga, samuti ka koos treeningpartneriga, kuid sellisel juhul ei tohi olla juures juhendajat. Näiteks reketialadel (tennis, sulgpall, lauatennis ja muu selline) on lubatud, et treener treenib ühte sportlast ja ka treening, kus üks tennisist treenib teise tennisistiga. Rühmatreeningud on sisetingimustes keelatud. Näiteks ujulas, jäähallis või kergejõustikuhallis ei ole lubatud samal juhendajal erinevate isikute juhendamine samas sportimispaigas samal ajal. Individuaaltegevus tähendab, et isik viib tegevust ellu üksi või maksimaalselt ühe lisanduva sportlase või treeneriga.
• Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele. Esiliiga, rahvaliiga ning harrastusspordiga tegelevad inimesed ei tohi grupis treenida kuni piirangute kehtivuse lõppemiseni. Ida-Virumaal ja Harjumaal on keelatud kogu sporditegevus siseruumides ning grupitreening välitingimustes, v.a professionaalsetele sportlastele.
• Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigisportlastele.
• Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja sportlastest, kellel on õigus Harjumaal ning Ida-Virumaal siseruumides treenida koos infoga, millisel spordiobjektil/objektidel konkreetne sportlane treenib.
• Spordiobjektid peavad olema valmis esitama järelevalvet teostavatele isikutele nimekirja sportlastest, kellel on õigus antud spordiobjektil treenida. Spordiobjektide valdajatel peab olema ka nimekiri puudega isikutest, kes käivad spordiobjektidel treenimas. Puudega isikud saavad infot lahti olevate spordiobjektide kohta KOV-st.
• Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
• Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
• Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali treeningud).
• Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevustejärel territooriumile.
• Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleksminimaalne.
• Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastab treeningu korraldaja. Viiruseleviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse Terviseameti soovituste kohaselt (leiab siit).
• Oluline on jälgida kätehügieeni, võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutadaliikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks tuleb aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre võisalvrätikuga katta. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel kohe selleks ettenähtudtähistatud prügikasti ja pestakse käed.
  Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Eesti Olümpiakomitee sõlmis SYNLABiga koostööleppe mahus 2500 testi, orienteeruvalt summas 170 000 eurot, mille raames on EOK programmi Team Estonia kuuluval ca 450 tippsportlasel võimalik teha koroonaviiruse SARS‑CoV‑2 teste SYNLABi koroonatestipunktides üle Eesti.

EOK president Urmas Sõõrumaa märkis, et olukorras, mis on tinginud kogu spordile lisakulusid, on SYNLABi toetusest palju abi. 

 „Ülemaailmne spordielu ei jää seisma, mis tähendab, et meie sportlased reisivad palju Eestist välja ning turvaliste võistluste pidamiseks on vajalik, et nad saaksid end koroonaviiruse suhtes testida.  Mul on hea meel, et nii 2021 suvel planeeritud Tokyo suveolümpiamängudeks, 2022 veebruaris toimuvateks Pekingi taliolümpiamängudeks valmistuvad sportlased saavad muretult reegleid järgida ning omavad oma tervisest paremat ülevaadet. Oleme SYNLABile koostöö eest tänulikud,“ ütles Sõõrumaa. 

SYNLAB Eesti juhatuse liige Rainar Aamisepp: „SYNLABi soov on anda panus Eestis võimalikult aktiivse kultuuri ja spordielu jätkamisse. Nii oleme valmis panustama Eesti sportlaste võimalikult sujuvasse olümpia ettevalmistusse kiire ja nende jaoks tasuta testile pääsemise võimaldamisega. Meie poole on pöördunud paljud sportlased ja alaliidud palvega toetada nende tegevust, otsustasime seda teha koordineeritult koostöös Spordimeditsiini Sihtasutusega ja EOK üleselt.“

Koostöölepingu kohaselt saavad EOK tippspordiprogrammi Team Estonia kuuluvad sportlased teha kuni 2022. aasta veebruari lõpuni kokku 2500 koroonatesti – vastavalt vajadusele test aktiivse koroonaviiruse tuvastamiseks või antikehade analüüs koroonaviiruse läbipõdemise kinnitamiseks. PCR analüüs võimaldab sportlase võimaliku nakatumise varajast avastamist, kohest isoleerimist ning olümpiasportlaste seas viiruse leviku madal hoidmist. Antikehade test võimaldab näha läbipõdemist ning selle analüüsi tulemust küsivad sisenemisel osad riigid, kus meie sportlased treeninglaagrites ja võistlustel käivad.  

Koroonatesti on võimalik põhjendatud juhtudel teha Team Estoniasse kuuluvatel:

• olümpiaettevalmistustoetust saavatel A-, B-, C- kategooria sportlastel; 
• noorte saavutussporditoetust saavatel sportlastel; 
• mitteolümpiaalade sportlastel;
• pallimängualade koondislastel.

Teenuse kättesaadavuse tagamiseks on EOK-l õigus vajadusel piirata ühele sportlasele või koondisele võimaldatavate testide arvu.  

Testile suunamiseks vajaliku saatekirja saamiseks peab sportlane või alaliit ühendust võtma  Spordimeditsiini SA-ga, kes hindab testimise vajadust. Laekunud saatekirja alusel võtab kõnekeskus ühendust ning pakub proovivõtmise aja SYNLABi koroonatestimise punktis Tallinnas, Pärnus, Tartus, Jõhvis või Narvas. Vastuse saab sportlane 24-48 tunni jooksul digilugu.ee keskkonda ja ka testi.me alla laetavasse TESTI mobiilirakendusse. TESTI keskkonnas saavad nad endale genereerida tasuta sertifikaadi, mis võib olla vajalik piiriületamiseks. 

Erandiks on välismaalt Eestisse saabumine – isolatsiooniaja lühendamiseks tuleb esimene proov anda Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal ning Tallinna lennujaamas Confido meedikute abi ajutistes testimispunktis kohapeal vormistatava saatekirja alusel. Teise testi (saab anda mitte enne kui 7 päeva möödudes esimesest testist) saatekiri genereeritakse automaatselt kuuenda päeva õhtul pärast esimese testi andmist. 

Eesti 2020.aasta parimaks meeskergejõustiklaseks valitud Tiidrek Nurme osales täna Taipei maratonil, kus võitis tulemusega 2:16:11 kolmanda koha.

Eestlast edestasid keenialased Paul Longyangata (2:09.18) ja Elisha Rotich (2:13.07), esimesena esikolmikust välja jäänud marokolane Bilal Marhoum kaotas Nurmele 11 sekundiga.

Taipei maratoni tegid Nurme sõnul keeruliseks just eelkõige karantiinireeglid, mille järgi pidi ta kaks nädalat järjest viibima vaid hotellitoas. „Kolmas koht Taipei maratonilt on edukas lõpp sellele uskumatule eksperimendile. Võistlus ei olnud ilmastiku (tuuline ja vihmane) ja karantiinireeglite tõttu lihtne. Mul oli hea lahing ja koostöö marokolasega. Keenialased võtsid kaksikvõidu. Olen tänulik korraldajatele ja kõigile asjaosalistele,“ kirjutas Nurme võistluse järel sotsiaalmeedias.

Korraldajad kutsusid kohale 12 eliitjooksjat 8 erinevast riigist püüdes sellega näidata ühiseid ülemaailmseid võitlusi COVID-19 pandeemia vastu. Riiklike pandeemiaprotokollidega vastavusse viimiseks olid nad sunnitud järgima rangeid piiranguid, mis hõlmasid 15-päevast karantiini alates võistlejate saabumisest Taipei linna 2. ja 3. detsembril. Et aidata jooksjatel karantiinis viibimise ajal oma vormi hoida, lasid korraldajad iga sportlase hotellituppa paigutada jooksulindid. Sportlased pääsesid rajale treenimiseks viimasel kahel päeval enne võistlust.

Kokku osales üritusel 28 000 jooksjat, mis tegi sellest maailma suurima rahvaspordivõistluse pärast selle aasta alguses toimunud ülemaailmse koroonaviiruse pandeemia puhkemist. 23-miljoniline saareriik tegutses pandeemia puhkemisel kiiresti ja teda on kiidetud viiruse leviku ohjeldamise eest – teatatud on vähem kui 800 juhtumist.

Taipei maratoni TULEMUSED

Mari Klaup, Risto Lillemets ja Taavi Tšernjavski osalesid Reunioni saarel toimunud World Athletics Challenge’i sarja kuuluval mõõduvõtmisel.

Kümnevõistluse võitis maailmarekordimees Kevin Mayer 8552 punktiga. Sel hooajal korra juba 8000 meetrit täis saanud Tšernjavski oli 8030 punktiga teine. Suvel Rakveres püstitatud isiklikust rekordist jäi vajaka 56 silma.

Üksikalade tulemused: 11.15 – 7.33 – 14.96 – 1.88 – 49.46 – 14.55 – 48.15 – 4.75 – 57.70 – 4:34.94.

Risto Lillemets lõpetas võistluse 7993 punkti ning kolmanda kohaga. Lillemetsa isiklik rekord pärineb sellest suvest, kui augustis Kadriorus tegi noormees 8133 punkti.

Üksikalade tulemused: 10.97 – 7.15 – 14.01 – 2.00 – 50.81 – 14.70 – 40.98 – 4.85 – 65.36 – 4:35.06.

Naiste seitsmevõistluse võitis Kolumbia esindaja Evelis Aguilar 6055 punktiga, 6014 silma kogunud Klaup oli teine. Suvel tuli Klaup Eesti meistriks isiklikku rekordit märkiva 6080 punktiga.

Üksikalade tulemused: 13.89 – 1.77 – 13.22 – 25.50 – 5.74 – 53.07 – 2:21.39

Eesti Kergejõustikuliit kuulutas laupäeval, 19.detsembril toimunud „Eesti Kergejõustikuauhinnad 2020“ galaõhtul välja aasta parimad sportlased. Aasta kergejõustiklasteks valiti vasaraheitja Kati Ojaloo ja maratoonar Tiidrek Nurme.

AASTA KERGEJÕUSTIKLASED JA TREENERID

Aasta naiskergejõustiklane: vasaraheitja Kati Ojaloo (treener Stellan Kjellander, Juha Lahtinen)

Aasta meeskergejõustiklane: maratoonar Tiidrek Nurme (treenerid Mark Misch ja Harry Lemberg)

Aasta sooritaja: Rasmus Mägi

U23 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: mitmevõistleja Johannes Erm (treener Petros Kyprianou) ja kaugushüppaja Lishanna Ilves (treener Mikk Joorits)

U20 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: käija Jekaterina Mirotvortseva (treener Jevgeni Terentjev) ja teivashüppaja Eerik Haamer (treenerid Harry Lemberg ja Anne Mägi)

U18 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: kõrgushüppaja Elisabeth Pihela (treenerid Heiko Väät ja Sven Andresoo) ja mitmevõistleja Madis Kaare (treener Rauno Kirschbaum)

U16 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: Anna Panenko (treener Aleksander Hvorõhh) ja Romet Kivi (treener Viljo Grauding)

U14 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: Katarina Verst (treener Harry Lemberg) ja Ron Sebastian Puiestee (treener Andres Laide)

Parim täiskasvanute klubi: Audentese Spordiklubi

Parim U23 klubi: Audentese Spordiklubi

Parim U20 klubi: Audentese Spordiklubi

Parim U18 klubi: Audentese Spordiklubi

Parim U16 klubi: Spordiklubi Elite Sport

Parim U14 klubi: Spordiklubi Elite Sport

Aasta kergejõustikuveteranid: Silvi-Mai Eerma ja Jürgen Lamp

Aasta kohtunik: Lauri Puolokkainen

Aasta noorkohtunik: Elisa Annamaa

Galaõhtul tänas Eesti Kergejõustikuliit arvukate sportlike saavutuste ja elamuste pakkumise eest ka sportlasi, kes on tänavu teatanud tippspordikarjääri lõpetamisest: Aleksander Tammert, Liina Tšernov, Igor Syunin, Maarja Kalev ja Genro Paas

EKJLi tunnustuse ja tänu pälvisid veel mitmed kergejõustikku suure panuse andnud toetajad, klubid, koostööpartnerid jt

Täna, 19. detsembril algusega kell 19 toimub Eesti Kergejõustikuauhinnad 2020 gala.

Sellele aastale iseloomulikult toimub auhinnatseremoonia virtuaalselt. Tunnustame aasta parimaid sportlasi ja treenereid ning viskame pilgu möödunud aastasse. Õhtujuht on Juhan Kilumets ning sportlastega vestleb Karl Rinaldo, kes veab ka kergejõustikuteemalist podcast-i Staadionijutud. Muusikalist vahepala pakub Anett Kulbin. Otseülekanne tehakse PROTO Avastustehase saalist, mida on võimalik jälgida kell 19.00.

1971. aastal esmakordselt Eesti Televisiooni ekraanile jõudnud noorte kergejõustikusari “TV 10 Olümpiastarti” tähistab sel aastal 50. juubelit. Kauem on telesaadetest vastu pidanud vaid “Aktuaalne Kaamera”. Sarjast on sirgunud sisuliselt kogu Eesti kergejõustiku tipp, aga ka mitmete teiste spordialade koondislased ja teistel elualadel kaugele jõudnud inimesed.

Koroonaviiruse leviku tõttu lükkus detsembri alguses toimuma pidanud 50. hooaja vabariiklik etapp jaanuarisse, ent maakondlike etappidega on siiski algust tehtud.

Nii pikalt teleekraanil nähtavat noorte võistlussarja pole teadaolevalt ette näidata ühelgi teisel riigil maailmas. Just enda soorituste telekas nägemine on osalejatele jätnud sügava mälestuse kogu eluks. Olümpiavõitja Gerd Kanter ei saavutanud küll lapsena sarjas uhkeid tulemusi, ent sättis end õigel ajal mikrofoni ette ja sai anda oma esimese intervjuu.

“Marko Kaljuveer tegi teistega intervjuusid ja mul õnnestus ka ennast sinna kõrguhüppematile sättida. Ta küsis ka minu käest paar küsimust ja tol ajal televiisorisse sattumine oli väga suur asi,” meenutas Kanter hiljem sarja mälestusteraamatus. Ksenija Balta on meenutanud, et esimene mälestus sarjast oli kurb, sest ta tegi 60 m jooksu finaalis kaks valestarti. Hiljem sai Baltast üks sarjas enim võite teeninud sportlane.

Saatesarja loojaks võib pidada ETV sporditoimetuse ajakirjanikku Tõnu Tammarut ja Ants Tederit, kes ka sarja punktitabeli leiutas ja sarja pikalt vedas.

Et põhirõhk on eestlaste jaoks erilisel mitmevõistlusel, on TV 10 sari kergejõustiku osas heaks võimaluseks teada saada, milline ala võiks kõige paremini sobida. Sarjast on läbi käinud endiste aegade legendid alates Heino Lipust ja Uno Palust, lõpetades tänaste tippude Maicel Uibo ja Janek Õiglasega.

Teiste elualade tipud

Sarjas on kõrgeid kohti saanud ka teiste elualade tipptegijad. Estonia ooperisolist Aare Saal võitis 1978. aastal vanemate poiste arvestuses teise koha, humorist Erkki Kõlu on 1982. aasta nooremate poiste vanuserühma võitja. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan, professor Joel Starkopf saavutas 1978. aasta vanemate poiste finaalis 4. koha. Tänane kultuuriminister Tõnis Lukas pääses 1974. aastal nooremate poiste finaali.  

Tihti on sarjas osalenud ühe perekonna mitu põlvkonda, näiteks Deivi Jäärats ning tema tütred Grit ja Grete Šadeiko.

Täna püsib TV 10 Olümpiastarti suuresti kahe naise – 26 aastat sarja ERRi poolelt vedava Anu Sääritsa ja kergejõustikuliidu võistluste korraldaja Silvi Kase õlul, kes mõlemad ka sarjas edukalt osalesid. Kask võitis 1973. aastal nooremate tüdrukute vanuserühmas teise koha ja 1975. aastal vanemate tüdrukute vanuserühma kuuenda koha. Tema pojast Ramost kasvas samuti koondise tasemel mitmevõistleja, teine poeg Remi tegeles jooksmisega.

Kask mäletab, kuidas ta pärast 30 m tõkkejooksu võitu pidi Toomas Ubale intervjuud andma. «Eks need intervjuud olid vist kõigile natuke hirmsad,» tõdeb ta. Võrreldes ammuseid aegu praegusega, ütleb Kask, et neid ei toonud omal ajal võistlema auhinnad. «Ajad olid sellised, et me ei osanudki oodata mingeid auhindu, mäletan, et sain diplomi ja sinise mütsi. Tegime sporti, sest oli lõbus ja tore seltskond. Tänapäeval on auhinnad muidugi palju uhkemaks läinud, jalgrattad, rulluisud, Sportlandi kinkekaardid, mille peasponsor Kalev välja paneb. Sel aastal lisasime auhinnalauale tõukerattad, tuleb ju ajaga kaasas käia. Tänapäeval on edukamatel võimalik endale kogu varustus välja teenida, kindlasti on see mõne jaoks lisamotivatsioon,» räägib võistluse korraldaja.

Sarjast on kasvanud ka paljud treenerid, teiste seas olümpiavõitja Erki Noole endine treener Rein Sokk, kes sai 1972. aastal vanemate poiste arvestuses mitmevõistluses 5. koha. Samuti täna Risto Lillemetsa, Kristjan Rosenbergi ja Taavi Tšernjavskit juhendav Art Arvisto, kes tuli 1984. aasta finaalis teiseks.

50 aasta tagused hetked siiani meeles

Sarja esimesel hooajal osalenud Rein Sokk mäletab 50 aasta tagusest võistlusest mitmeid hetki. «Nagu eile oleks olnud. Finaalist on palju episoode selgelt meeles – kuidas sel päeval päike eredalt paistis, erinevad mälupildid Komsomoli staadionil (täna Kalevi staadion – M.G.). või kui talvisel etapil sai võistelda Kalevi hallis, mis tollal oli universaalne hall. Tallinnasse sõit oli juba omaette nii suur saavutus, see oli ulme. Kõik oli nii põnev, teivast hüppasime porolooni täis topitud kartulikottidesse,» meenutab Sokk.

«Täna töötan ma ise koolis õpetajana ja näen, kuidas ajad on muutunud. Tollal see võit polnudki algul kõige tähtsam, vaid protsess ise. Ja kui diplomi said, siis oli väga uhke tunne, see oli suur saavutus, sest tollal neid igaühele ei jagatud. Täna küsivad ka spordivõistluste viimased, et miks nemad medalit ei saanud. Ootused olid tollal väiksemad ja rõõm väikestest asjadest suurem.»

Sokk mäletab, kuidas ta teivashüppes õnnega pooleks võidu sai. «Ületasin esimesena 2.40 ja pärast seda hakkas meeletu paduvihm ja minust tugevamad hüppajad pidid sellistes tingimustes hüppama. Võitsin kollase särgi, kus oli TV 10 logo. Kui sellega hiljem järgmisele etapile läksin, olin nagu suur boss! Täna ei eruta mingi särk enam kedagi,» naerab ta. Logo lõikas Sokk hiljem välja see oli tal pikka aega alles.

Sokk andis intervjuud Tarvo Villomannile, millest ta suurt ei mäleta. «Mis ma seal rääkisin, ei tea, aga tehtud poiss olin küll. Kõige esimesest hooajast tuli täiskasvanute sekka ka mitmeid tippe, naistest võitis nooremates tüdrukutes Silva Oja, kellest tuli tippsportlane. Vanematest poistest tuli mitmevõistluse võitjaks Arne Kutser, teine oli Avo Tasa, kolmas Endel Subi – kel muuseas oli ainult üks käsi,» meenutab Sokk, kes ise sai toona viienda koha.

«Subi oli ikka uskumatu kuju, ta muide hüppas ühe käega ka minust rohkem teivast ja heitealad võitis kõik ära, oli suur ja tugev poiss. See, kuidas ta teivast hoidis ja hoojooksu tegu – uskumatu. Ja näed, mul on isegi need nimed siiani meeles,» räägib täiskasvanuna just teivashüppes tippu jõudnud Sokk.

Sokk ütleb, et sarja nii pikka aega püsimine on omamoodi ime. «See oli tollal vajalik ja on tänagi, kui mõelda, kui paljud tipud siit kasvanud on. Kuidas see saade 50 aastat vastu on pidanud, ma ei tea, kahtlemata on see võimas saavutus.»

Muutuvad ajad

Endine kettaheitja ja kuulitõukaja Eha Rünne võistles sarjas lapsena ning on hilisemas elus õpetaja ja treenerina samuti sarjaga seotud. Rünne ütleb, et tema võistlemisest suurt ei mäletagi. «Osalesin ühel hooajal, vist 1974/75, sest järgmisel läksin juba spordiinternaatkooli Tallinnasse. Jooksin kas 30 või 60 m distantsi ja mitte halvasti, aga täpsemalt ei mäleta. See on küll meeles, kui oluline see võistlus tollal kõigile oli ja kui kurb ma olin Tallinnasse minnes, sest ei saanud enam seal osaleda,» tõdeb Rünne.

Tänapäeva ühiskonnas on Viimsis õpetajana töötava endise sporditipu sõnul ka «TV 10 Olümpiastarti» sarja olulisus muutunud. «2000ndate aastate alguses oli see ka meie õpilastele veel üsna oluline, aga mida aeg edasi, seda keerulisem on lapsi osalema saada. Suurt rolli mängib see, et erinevaid alasid on nii palju lisandunud ning kes mängib mingit pallimängu, see naljalt enam kergejõustikuvõistlusele ei tule. Samamoodi on muid lõbustusi palju lisandunud ja laupäeval kuskile Võrru võistlema sõitmise kaalub üles ka sõbra sünnipäev. Aga muidugi on neidki, kes ikka hea meelega osaleda tahavad. Minu silmis on see ikka äraütlemata tore ja vajalik võistlus ning loodetavasti püsib veel kaua,» räägib ta.

Sarjas osalenud kergejõustiklasi: Gerd Kanter, Aleksander Tammert, Andrus Värnik, Mikk Pahapill, Maicel Uibo, Taavi Tšernjavski, Kristo Galeta, Magnus Kirt, Grit Šadeiko, Rasmus Mägi, Andres Raja, Ksenija Balta, Marek Niit, Kaire Leibak, Kaie Kand, Moonika Aava, Tarmo Jallai, Taavi Peetre, Roman Fosti, Marko Aleksejev, Kristjan Rahnu, Lauri Leis, Hans-Christian Hausenberg, Marko Turban, Anu Kaljurand, Eha Rünne, Valter Külvet, Andrei Nazarov, Aivo Normak, Indrek Tustit.

Sarjas osalenud teiste alade tippe: Martin Järveoja, Karol Mets, Siim-Sander Vene, Tanel Kangert, Timo Simonlatser, Mikk Pinnonen, Robert Täht, Gert Kams, Teet Allas, Keith Pupart, Kristjan Sikaste, Timo Eichfuss, Liina Tolmoff, Aiki Aigro, Aivar Rehemaa, Eveli Saue.

Artikkel Postimees Sport: https://leht.postimees.ee/7134608/ainulaadne-kasvulava-eesti-spordile

Autor: Mariel Gregor

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” seekordseks külaliseks on endine keskmaajooksja ja praegune maratoonar, pärnakas Roman Fosti.

Mullu Valencia maratonil joostud aeg 2:12.49 annab Fostile Eesti kõigi aegade edetabelis Pavel Loskutovi (2:08.53) ja Tiidrek Nurme (2:10.02) järel kõrge kolmanda koha. Tänavuse Valencia maratoni lõpetas Fosti aga mullusest viis sekundit kehvema ajaga, mis tähendab ühtlasi seda, et viimane võimalus Tokyo olümpianorm 2:11.30 alistada tekib tal kevadel.

“Eks ma olen seda jooksu saanud nüüd üle nädala analüüsida. Miks see norm täitmata jäi? Ilmselt ikkagi peamiselt koroonaviiruse tõttu. Pääsesin liiga hilja Keeniast tulema. Sain hea tunde küll lühikeste võistlustega kätte, aga kuna keskendusin sügisel esialgu poolmaratoni MM-iks, siis ei saanud pikemaid distantse ehk üle 35-kilomeetriseid jookse treeningutesse panna. Tundub, et sellest jäi vajaka. Teine asi oli see, et Valencia maratonist kujunes minu jaoks omamoodi fartlek – tempo oli kiire, aeglane, kiire, aeglane. Pärast 20 kilomeetrit kuhjus laktaat. Jooksmises pole teatavasti laktaati ka nii kerge alla saada nagu näiteks suusatamises laskumistel või rattaspordis kellegi tuules sõites. Eks ma praegu nuputan, kuidas uut perioodi üles ehitada, et anaeroobset läve veelgi paremaks saada ja tempo kõikumine ei mõjutaks tulemust. Motivatsioon on kõrge,” ütleb 37-aastane Fosti.

Fosti suurimaks koduseks konkurendiks, aga ühtlasi toredaks võistluskamraadiks on saanud aastate jooksul Tiidrek Nurme, kellega seekordne saatekülaline on pidanud nii staadionil kui ka maratonirajal maha lugematu arvu põnevaid võistlusi.

“Tiidrek on jooksjana väga võiduhimuline. Tema on kindlasti veel võiduhimulisem kui mina, sest kui ta kaotab, siis ta väljendab seda, kui paha ta enda peale on. Aga see on edasiviiv jõud. Olen temalt seda õppinud. Samuti olen õppinud Tiidrekult, kui professionaalne ja detailidesse süvenev peab üks sportlane olema. Tiidrek on musternäide profisportlasest,” kiidab Fosti.

Olgugi et kahel viimasel EM-il on maratonijooksus pronksmedal võidetud 2 tunni ja 12 minutiga, mis märgib ühtlasi Fosti rekordit – tõsi, tiitlivõistlustel reeglina superaegu ei joosta, ütleb “Romka”, et individuaalset suurvõistluste medalit pole ta eesmärgiks veel võtnud.

“Konkurents on nii tugevaks läinud, et ega ma pole julgenud medali peale mõelda. Küll aga olen mõelnud sellele, et kui Kaur Kivistik söendaks takistusjooksu asemel maratonile keskenduda, siis meil oleks Eesti koondisega võimalik EM-il medal võita. Oleksime kolmekesi täiesti medalikonkurentsis, kui suudaksime kõik joosta aja alla 2:20.00,” usub Fosti.

Saates keskendume pikemalt Fosti treeningutele ja Keenia jooksukultuurile, aga räägime muuhulgas ka stardirahadest, tema sportlaskarjääri raskematest ja kergematest hetkedest ning poeg Ramonist.

Saate lõpus esitame kuulajatele uue küsimuse ning avalikustame ühtlasi eelmise küsimuse õige vastuse ja loosime välja auhinnavõitja. Saadet juhib Manta Maja stuudios Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 21. osa: Soundcloud | Spotify | iTunes

Täna, 15. detsembril tähistab juubelit jooksutreener ja suur maleentusiast Urmas Randma!

Randma on lõpetanud 1979. aastal Leisi keskkooli ja 1985. aastal Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehalise kasvatuse teaduskonna.

Tegutsenud Stamina Spordiklubis, Sparta Spordiseltsis ja alatest 2015. aastast MTÜ-s Treeningpartner kergejõustikutreenerina (6. kutsetase, 2012). Tegutsenud Mikk Pahapilli mänedžerina ning Pühajärve kiirmaleturniiri idee autor ja peakorraldaja.

Tuntumaid õpilasi: Roman Fosti, Sergei Tšerepannikov, Evelin Talts, Priit Aus, Mark Abner jpt

Eesti Kergejõustikuliit soovib kirglikule ja karismaatilisele spordihingele ümmarguse tähtpäeva puhul õnne ning rõõmu!

Täna, 12. detsembril tähistab juubelit endine Gerd Kanteri juhendaja ning kaks korda Eesti parimaks treeneriks valitud Vesteinn Hafsteinsson.

Islandlane jõudis ise kettaheitjana neljadele olümpiamängudele ja oli parimal juhul 1992. aastal Barcelonas 11. Neli aastat hiljem alustas ta treenerikarjääri ning viis oma õpilase Gerd Kanteri 2007. aastal maailmameistriks ja aasta hiljem olümpiavõitjaks.

Lisaks aasta treeneri tiitlile on ta aastatel 2006-2012 valitud seitse korda järjest parimaks meeste kergejõustikutreeneriks, saanud 2008. aastal riikliku spordipreemia ja 2012. aastal Euroopa kergejõustikuliidu treeneritöö auhinna.

Lisaks Kanterile on ta juhendanud mitmeid teisigi eestlasi, nende seas ka Märt Israeli, Priidu Niitu ja Martin Kupperit.

Eesti Kergejõustikuliidu 2020. aasta sügisvolikogu toimus 11. detsembril Zoom’i keskkonnas.

President Erich Teigamägi andis ülevaate 2020. aasta alaliidu peamistest tegevustest, vaatamata COVID-19 tõttu valitsevale olukorrale.

Peasekretär Sirje Lippe andis ülevaate 2020. aasta eelarve täitmisest. Anti ülevaade võistluste kuludest ja lähetustest ning saavutusspordi eelarvest.

Volikogule tutvustati 2021. aasta eelarve märksõnu ja prognoosi.

Päevakord:

1.    Ülevaade Eesti Kergejõustikuliidu 2020. aasta tegevustest;

2.    Eesti Kergejõustikuliidu majandusseis 31.10.2020;

3.    EKJL 2021 eelarve prognoos;

4.    Muud küsimused

Täna, 10. detsembril jõustusid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud uued piirangud spordivaldkonna tegevustele. Piirangud hakkavad kehtima 14. detsembrist 2020. 

Tulenevalt raskenevast epidemioloogilisest olukorrast palume kriitiliselt hinnata võistlustegevuse ning kontaktsete grupitreeningute toimumise vajalikkust. Soovitame võimalusel need edasi lükata, et vähendada erinevate gruppide omavahelist kokkupuutumise riski ja seeläbi aidata kaasa viiruse leviku taandumisele.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ ning selle korralduse muutmise 10.12.2020 korraldusest nr 440, lubatakse alates 14. detsembrist 2020 kuni 3. jaanuarini 2021 spordivõistlused ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. spordivõistlustel osalevad ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;
2. pealtvaatajad ei ole lubatud;
3. koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad,piirangut ei kohaldata võistlejate osas ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimaliktagada;
4. siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul,kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisipõhjuseid arvestades võimalik;
5. võistluse korraldaja tagab siseruumi kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 250 inimest;
6. võistluse korraldaja tagab õues osalejate arvu kuni 500 inimest;
7. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
8. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 440 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadavad siit.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides lubatakse võistluspaika koos korraldajate (sh turvateenuse pakkujate), osalejateja osalejate taustajõududega kuni 250 inimest, seejuures ei tohi inimeste arv ületada 50%täituvust;.
3. Vabas õhus lubatakse võistluspaika koos korraldajate, osalejate ja osalejate taustajõududegakokku kuni 500 inimest .
4. Spordivõistlustel võivad osaleda ainult:
   – spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga võistkonnad;
   – professionaalsed sportlased;
   – Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;

5. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigisportlastele.
6. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit.
7. Individuaalaladel on võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste) korraldamine lubatud, kui seal osalevad üksnes koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on näitekskoondise katsevõistlus.
8. Madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes esiliiga), laste ja noorte võistluste,sõpruskohtumiste, harrastusspordivõistluste ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine ei olelubatud.
9. Siseruumis ja õues võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemaltkahemeetrist vahemaad, piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks võistkondlikud sportmängud, male, kabe, vehklemine ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet.
10. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
11. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
12. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
13. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
14. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest ning järgida tuleb hajutatuse nõuet.
15. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
16. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
17. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
18. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
19. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
20. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit.

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa. Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

SPORDITREENINGUTE KORRALDAMINE 14. DETSEMBRIST 2020

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 10. detsember 2020 korraldusega nr 440) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud välitingimustes ja sisetingimustes alates 14. detsembrist 2020. a kuni 3. jaanuarini 2021. a lubatud, kui:

1. 1)  sisetingimustes on tagatud kontaktivaba individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koos juhendajaga;
2. 2)  välitingimustes on tagatud, et osalejate arv grupis on kuni 10 inimest ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste gruppidega;
3. 3)  sisetingimustes võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Välitingimustes toimub inimeste hajutamine;
4. 4)  siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
5. 5)  ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist;
6. 6)  teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmiseTerviseameti juhiste kohaselt.
7. 7)  Ida- Virumaal ei ole sise- ja välitingimustes lubatud spordi- ja liikumisüritused alates 12.detsembrist 2020 kuni 3. jaanuarini 2021. Välitingimustes on individuaalne treening lubatud, sisetingimustes treening lubatud ei ole.Alapunktid 1, 2, 3 ja 7 ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, ning puudega isikute tegevustele.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

•  Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
• Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
• Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski.
• Lubatud on üksnes kontaktivaba individuaalne treeningtegevus, mis tähendab, et treening saab toimuda kontaktivabalt maksimaalselt kahe isiku vahel vältides omavahelisi kontakte:a) sportlane ja treener;b) sportlane ja sportlane.
  Kontaktse iseloomuga treeningtegevus kahe isiku vahel ei ole lubatud (näiteks maadlemine, judo ja muu selline).

• Siseruumides võib treeningu eel, treeningu käigus ja treeningu järel koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reegel ei kehti koos viibivale ja liikuvale perele või juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Sellisel juhul on vajalik rakendada teisi viiruse levikut pidurdavaid meetmeid asjakohaste juhiste järgi, näiteks isikukaitsevahendite kasutamist, isikute sisenemispiirangut.
• Treening-, riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, kuid mitte rohkem kui 250.
• Välitingimustes peab tagama, et osalejate arv grupis ei ole rohkem kui 10 inimest ning teiste gruppidega kokku ei puututa. Lisaks võib rühma juures viibida treener või juhendaja. Näiteks kui jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks 10-liikmeline treeninggrupp ning teises osas teine treeninggrupp, on lubatud mõlemal grupil samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude.
• Sisetingimustes on lubatud vaid individuaaltegevused. Lähtudes individuaalõppe ja treeningtegevuse põhimõttest on lubatud treening näiteks koos juhendajaga, samuti ka koos treeningpartneriga, kuid sellisel juhul ei tohi olla juures juhendajat. Näiteks reketialadel (tennis, sulgpall, lauatennis ja muu selline) on lubatud, et treener treenib ühte sportlast ja ka treening, kus üks tennisist treenib teise tennisistiga. Rühmatreeningud on sisetingimustes keelatud. Näiteks ujulas, jäähallis või kergejõustikuhallis ei ole lubatud samal juhendajal erinevate isikute juhendamine samas sportimispaigas samal ajal. Individuaaltegevus tähendab, et isik viib tegevust ellu üksi või maksimaalselt ühe lisanduva sportlase või treeneriga.
• Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele. Esiliiga, rahvaliiga ning harrastusspordiga tegelevad inimesed ei tohi grupis treenida kuni piirangute kehtivuse lõppemiseni. Ida-Virumaal on keelatud kogu sporditegevus siseruumides ning grupitreening välitingimustes, v.a professionaalsetele sportlastele.
• Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
• Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
• Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajaliktreeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali treeningud).
• Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevustejärel territooriumile.
• Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleksminimaalne.
• Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastab treeningu korraldaja. Viiruseleviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.