Marielle Kleemeier kordas Eesti rekordit

Laupäeval, 12. juunil Tartus toimunud suvisel sprindi mitmevõistlusel näitas Marielle Kleemeier 300 meetri distantsil aega 37.95. Sellega kordas Tartu SS Kalevi värve kandev sprinter Maris Mägile kuuluvat Eesti rekordit.

Maris Mägi püstitas 300m Eesti rekordi 25. juunil 2010. aastal. Maailmarekordit antud distantsil hoiab enda käes Marita Koch, kes 1985. aastal jooksis välja aja 34.14.

Suvine sprindi mitmevõistlus TULEMUSED

Koroonaviiruse leviku tõttu on veninud koolinoorte TV 10 Olümpiastarti sarja algus. 50. juubelihooaega tähistav noortesari saab avapaugu homme, 14. juunil Võrus. Starti on oodata üle 350 võistleja 73 koolist: 23 kooli I grupist ja 11 kooli II grupist ning lisaks lisaks 39 IND kooli.

Esimese etapi kokkuvõttev saade on ETV2 ekraanil laupäevl, 26. juunil kell 16.15.

Sarja tulemusi näeb SIIT.

Eelmisel aastal võitis koolide arvestuses I grupis esikoha Tartu Tamme Kooli võistkond, järgnesid Rakvere Reaalgümnaasium ja Tallinna 21. kool.

Teises grupis triumfeeris Orisaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond, teise koha sai Laupa Põhikooli/Imavere Põhikooli ühendvõistkond ja kolmanda koha võitis Uulu kool.

Noori sportlasi Võrus ergutab U20 Tallinna EM-i koondislane ja TV10 olümpiastarti sarja rekordiomanik Liisa-Maria Lusti ning Eesti üks kiiremaid sprintereid Õilme Võro

Ajakava

TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on  sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.                            

TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327

Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829

Neljapäeval, 10. juunil jõustusid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud uued piirangud spordivaldkonna tegevustele. Uued piirangud hakkasid kehtima 11. juunist 2021. 

Alates 11. juunist 2021 on sporditreeningud väli- ja sisetingimustes reguleeritud järgmiselt: 

1. sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% maksimaalsesttäituvusest, kuid mitte rohkem kui 600 isikut ning on tagatud hajutatus. Hajutatuse nõue ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide või nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt pallimängusaal ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes; 
2. teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
3. välistingimustes on lubatud treenimine, kui on tagatud, et selles ei osale rohkem kui 1000 isikut. 1000 isiku piirang kehtib ühe piiratud territooriumiga välispordiobjekti kohta, nt: jalgpallistaadion, kergejõustikustaadion. 

Sisetingimustes ei kohaldata täituvuspiirangut spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele. Välistingimustes ei kohaldata piiranguid rahvusvahelisele kõrge tasemega sporditegevusele ning riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele; 

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 223 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata. 
• Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks loetakse meistriliigade ja esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
• Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
• Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte. 
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevuste järel territooriumile.
• Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. 

Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda. 

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed:

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. 
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
• Kahe treeningu vahel on soovituslik ruume õhutada 
  

Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Alates 14. juunist 2021 on spordi- ja liikumisüritused lubatud järgmistel tingimustel: 

1. sisetingimustes on tagatud, et osalejate ja pealtvaatajate arv ei ole kokku rohkem kui 600 isikut; 
2. sisetingimustes ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50% ruumi kohta; 
3. siseruumis võivad koos viibida ja liikuda isikud hajutatult. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
4. siseruumides võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisvahendite kasutamise Terviseameti juhiste kohaselt; 
5. välistingimustes võib piiratud territooriumil spordivõistlusi ja spordi- ning liikumisüritusi korraldada kuni 1000 osalejaga, sh pealtvaatajad
6. välistingimustes ei rakendata osalejate piirarvu nende ürituste puhul, kus ürituse toimumise territoorium ei ole selgelt piiratud või piiritletav, üritus toimub näiteks ühe asumi territooriumil või kui ei toimu osalejate registreerimist võistlusele või üritusele või ei korraldata pealtvaatajatele piletite müüki. Piiratud territooriumiks loetakse spordivõistluste puhul ka stardiala, võistlusrada ja finiši ala.

Alates 14. juunist 2021 on võimalik Vabariigi Valitsuse 01.06.2021. a korralduse 214 kohaselt korraldada suuremaid üritusi sisetingimustes kuni 3000 ja välistingimustes kuni 9000 inimesega, kui neil osalevad üksnes negatiivse testitulemusega, COVID-19 haiguse läbi põdenud või selle vastase vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed ning järgitakse teisi samal ajal kehtestatud piiranguid (näiteks osalejate hajutamine, desinfitseerimisnõuete täitmine ning kellaajalised piirangud). Kontrollitud osalejatega ürituse puhul tuleb järgida järgmisi nõudeid: 

1. Osalejad peavad tegema kuni 24 tundi enne ürituse algust antigeeni kiirtesti või kuni 72 tundi varem PCR-testi. Korraldajal on kohustus võimaldada antigeeni kiirtesti tegemist ka vahetult enne ürituse toimumist kohapeal. Testimise viib läbi tervishoiuteenuse osutaja. Üritusele pääsemiseks peab osaleja testitulemus olema negatiivne. Testi tegemisest on vabastatud alla 12-aastased lapsed ja erivajadusega inimesed, kui nende testimine pole mõistlik.
2. Testi tegemata pääsevad üritusele inimesed, kes on viimase 12 kuu jooksul läbinud COVID-19 vastu vaktsineerimise kuuri. Neile hakkab vabastus kehtima vaktsineerimise järel maksimaalse kaitse saavutamisest ehk praegu kasutusel olevate vaktsiinide puhul olenevalt tootjast 7–15 päeva pärast viimast süsti. 
3. Samuti pääsevad ilma testita üritusele inimesed, kes on viimase aasta jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ja saanud hiljem ühe doosi vaktsiini või kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud pärast esimese vaktsiinidoosi saamist. Inimestele, kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud ja terveks tunnistatud, kuid pole lisaks üht vaktsiinidoosi saanud, kehtib vabastus kuus kuud pärast terveks tunnistamist. 
4. Enne ürituse algust peavad kõik haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud inimesed esitama korraldajale vastava tõendi. Korraldaja peab kontrollima kohapeal nii tõendi kui ka kiir- või PCRtesti ehtsust ja kehtivust ning tuvastama esitaja isikusamasuse. Kontrollida tuleb kõiki pealtvaatajaid, aga ka korraldamisega seotud inimesi, sealhulgas tehnilist meeskonda, toitlustajaid ja esinejaid. Kontrollimata inimesi ei tohi üritusele lubada. 
5. Täpsem info on esitatud korralduses nr 214 ja selle seletuskirjas, millega on võimalik tutvuda siit

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 223 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadavad siit.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha. 

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel. Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui: 

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Võistluste ega ürituste korraldamine, kus osaleb korraga üle kehtestatud piirmäära inimesi ei ole lubatud.
3. Kui ürituse iseloomust tulenevalt ei ole territoorium piiratud, näiteks ühe kogukonnaga seotud üritused, mis toimuvad konkreetse asumi tänavatel või määratlemata territooriumil, näiteks kogu asustusüksuses või maakonnas, siis nendel üritustel osalevate isikute piirarvu ei rakendata. Samas, kui üritus toimub nähtavalt ja üheselt mõistevalt piiratud territooriumil, näiteks Tallinnas Vabaduse väljakul või Raekoja platsil, mille piirid on selgelt tajutavad ning üheselt mõistetavad, siis võib üritusel osalejaid olla kuni 1000 isikut. Samuti, kui näiteks üritus toimub alal, kuhu on ligipääs pileti, osalemise registreerimise või muul alusel ja selle territoorium on piiratud või üheselt mõistetavalt piiritletud, siis rakendatakse üritusele kuni 1000 osaleja nõuet.
4. Piiratud territooriumiks loetakse spordivõistluste puhul ka stardiala, võistlusrada ja finišiala. 
5. Kui üritus või võistlus on jaotatud mitme territooriumi vahel, millest üks tegevuse osa toimub määratlemata territooriumil (nt linnatänavatel, looduses või üle Eesti) ning teine tegevus toimub konkreetses asukohas, kus toimub näiteks toitlustamine, piletite kontroll, kogunemine või muu sarnane tegevus, siis viimasele rakendatakse 1000 isiku nõuet. 1000 isiku nõuet rakendatakse muu hulgas ühiskondlikele objektidele, näiteks külaplats, linnapark või -väljak. Kui tegemist on suure alaga, kus tegevus toimub ja see ei eristu muust tavapärasest ühiskondlikust ruumist, siis 1000 isiku nõuet ei rakendata.
6. Kui võistluste korraldamisega otseselt seotud isikud ei puutu kokku osalejatega, siis neid osalejate hulka ei arvata. Kui võistluste korraldamisega otseselt seotud isikud puutuvad kokku osalejatega, siis loetakse nad osalejate hulka. 
7. Võistluste korraldamisega seotud teenindaval personalil (sealhulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) on soovitatav siseruumides kanda maske. 
8. Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
9. Kui päeva jooksul toimub samal välispordiobjektil mitu võistlust, tagatakse vähemalt 15- minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistöödeks.
10. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
11. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
12. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
13. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil suurematesse isetekkelistesse gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile. 
14. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
15. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
16. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda kontrollida. 
17. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. 
18. Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (näiteks Venemaa, Valgevene, Ukraina, Türgi, USA),siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt viis tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile (ppa@politsei.ee ja tago.trei@politsei.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon + e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus. Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit. 
    
    Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed:

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. 
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
  
  Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa. Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

EOK kutsub kandideerima Leadership-kompetentside arenguprogrammi spordijuhtidele, kes on valmis viima Eesti spordijuhtimise uuele tasemele. Kandideerimine kestab kuni 14. juunini.

Arenguprogrammi eesmärk on pakkuda spordijuhtidele võimalust juhtimisalaseks enesetäiendamiseks, arendada organisatsioonidevahelist koostööd ning tagada spordijuhtide järelkasv. Loodame, et see programm aitab kaasa spordivaldkonnas kvalitatiivse arenguhüppe tegemisele juhtimise alal.

Vaata arenguprogrammi Spordijuht 2.0 esimese lennu vilistlasi siit. 

Kellele?

• Spordijuhid, kes igapäevaselt töötavad Eesti spordiorganisatsioonides (alaliidud, ühendused, klubid, sihtasutused jne) ning tegelevad inimeste ja protsesside strateegilise juhtimisega
• Tänased või karjääri lõpetanud tippsportlased, kes näevad oma lähitulevikku spordijuhtimise vallas

Grupi suurus: ca 12-14 osalejat 

Millal?

• Kursus koosneb 16 õppepäevast, mis jagunevad kaheksaks kahepäevaseks sessiooniks.
• Reeglina kohtutakse kord kuus N-R.
• Koolituspäev kestab reeglina kell 9.30-16.45 

Lisaks tuleb arvestada, et kursus nõuab ka igaks sessiooniks väiksema kodutöö ning kursuse peale kokku vähemalt kahe suurema kodutöö koostamist.

Programm 2021/2022 hooajal:

1. sessioon: 23-24. september
Koolitusgrupi tutvumine ning programmi tutvustus. Ühiskonna megatrendid ja nende võimalik mõju spordi kontekstis. Esinejad: Kristel Jalak, Raul Rebane ja Holger Roonemaa
Eristumine ja kasvustrateegia. Koolitaja Urmo Vallner

2. sessioon: 7-8. oktoober
Differentiated Leadership ehk juhtimine erinevate inimtüüpide raamistikus (sisaldab IDI-isiksusetesti koos analüüsiga kõigile osalejatele). Koolitaja Richard B. Stephenson (CAN/NOR)

3. sessioon: 11-12. november
Tulemuslik enesejuhtimine. Koolitaja Kaido Pajumaa
Tööstressi ja läbipõlemisega toimetulek. Koolitaja Tõnu Lehtsaar

4. sessioon: 9-10. detsember
Muutuste juhtimine – protsessijuhtimise vaade. Koolitaja Urmo Vallner
Muutuste juhtimine – inimeste juhtimise vaade (kaameratreeninguga). Koolitaja Tiit Kõnnussaar

5. sessioon: 27-28. jaanuar
Coachiv juhtimine. Koolitaja Andreas Folkvord (NOR)

6. sessioon: 10-11. veebruar
Konfliktide lahendamine. Koolitaja: Katrin Roosileht  
Rasked kõnelused (kaameratreeninguga). Koolitaja: Tiit Kõnnussaar

7. sessioon: 17-18. märts
Avaliku esinemise intensiivtreening (kaameraga). Koolitaja Kristel Jalak

8. sessioon: 7-8. aprill
Enesekehtestamise kompleksoskused. Piiride panek (kaameratreeninguga). Koolitaja: Tiit Kõnnussaar
Kaasaegse juhi väljakutsed iseenda ja organisatsiooni juhtimisel. Esinevad Eesti tippjuhid

*Korraldajatel on õigus teha programmis muudatusi.

Kus?

Koolituspäevad toimuvad erinevates paikades Tallinnas.  

Mis keeles?

Kursuse töökeeled on eesti ja inglise – neli koolituspäeva on täismahus inglise keeles.
Ka üks kodutöödest tuleb koostada inglise keeles.

Mis on hind?

Kursuse maksumus on EOK liikmesorganisatsiooni või EOK sihtasutuste soovitusega 250 eurot, ilma soovituseta 1250 eurot. 
Hind sisaldab koolituskursusel osalemist, koolitusmaterjale ja kohvipause, aga mitte lõunasööki.Kes toetavad läbiviimist?

Haridus- ja Teadusministeerium, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, Kultuurkapital

Kuidas kandideerida?

Programmi kandideerimiseks tuleb täita motivatsiooniankeet, mille leiate siit. Enda CV ning EOK liikmesorganisatsiooni või EOK sihtasutuse kinnituskiri osalemissoovitusega saata piret@eok.ee.  Kandideerimise tähtaeg on 14. juuni 2021. Grupi koosseisu kuulutame välja 21. juuniks.

Kuhu pöörduda küsimuste korral või nõu pidamiseks?

EOK koolitusjuhi Piret Laugu poole: 56965755 või piret@eok.ee 

Täna, 12. juunil peeti Viimsis Randvere kooli staadionil heitjate seeriavõistluse II etapp.

Meeste kuulitõukes võidutses Jander Heil tulemusega 19.61. Teise koha võitis jamaikalane Ashinia Miller, kes tõukas 7-kilost kuuli 18.41 ning kolmandaks tuli Rait Sinijärv tulemusega 16.84. Naistest näitas parimat heitekaar valgevenelanna Ieva Zarankaite (15.93)

Meeste kettaheites triumfeeris poolakas Piotr Malachowski, kes viimasel katsel põrutas heitevahendi 63.48 meetri peale. Teise koha võitis Norra kettaheitja Sven Martin Skagestad tulemusega 62.99 ja viimase poodiumiastme hõivas Robert Urbanek, kelle parima katse tulemuseks mõõdeti 62.29. Martin Kupper sai 60.58-ga neljanda koha. Oma teise võidu võttis valgevenelane Ieva Zarankaite, naiste kettaheites triumfeeris sportlane tulemusega 59.63

Naiste odaviske võitis hiljuti Eesti kõigi aegade kolmandaks naiseks visanud Mirell Luik (58.66), kelle võidutulemus täna Randvere kooli staadionil oli 50.11. Meeste odaviske parim oli lätlane Janis Svens Griva tulemusega 72.19, Kunnar Erich Viisel sai 64.94-ga teise koha.

Adam Paul Kelly tuli meeste vasaraheites tulemusega 67.02 teiseks, jäädes alla vaid soomlasele Marco Kammerile, kelle võidutulemus oli 68.13. Naiste vasaraheite võitis Annika Emily Kelly 56.46-ga.

Tulemused:

Meeste kettaheide: 1. Pjotr Malahovski (Poola) 63.48, 2. Sven Martin Skagestad (Norra) 62.99, 3. Robert Urbanek (Poola) 62.29, 4. Martin Kupper 60.58

Naiste kettaheide: 1. Ieva Zarankaite (Leedu) 59.63, 2. Salla Sivonen (Soome) 54.95, 3. Helena Leveelahti (Soome) 53.54

Meeste kuulitõuge: 1. Jander Heil 19.61, 2. Ashinia Miller (Jamaica) 18.41, 3. Rait Sinijärv 16.84

Naiste kuulitõuge: 1. Ieva Zarankaite (Leedu) 15.93, 2. Valeria Radajeva 14.33, 3. Berit Saar 13.16

Meeste odavise: 1. Janis Svens Griva (Läti) 72.19, 2. Kunnar Erich Viisel 64.94, 3. Zigismunds Sirmais (Läti) 60.99

Naiste odavise: 1. Mirell Luik 50.11, 2. Gedly Tugi 47.79, 3. Gundega Griva (Läti) 44.23

Meeste vasaraheide: 1. Marco Kammer (Soome) 68.13, 2. Adam Paul Kelly 67.02, 3. Toomas Tankler 62.40

Naiste vasaraheide: 1. Annika Emily Kelly 56.46, 2. Rael Kalda 54.19, 3. Eileen Pärdu 52.42

Tulemused Sportity mobiilirakenduse kaudu, parool: viimsi2021

Võistlus järelevaadatav

Täna Genfis toimunud kergejõustikuvõistlustel triumfeeris Rasmus Mägi 400 m tõkkejooksus ajaga 48.49. Antud sooritus on kõigest üheksa sajandikku aeglasem tema nimel olevast Eesti rekordist.

Mägi järel ületas teisena finišijoone sakslane Constantin Preis, kes parandas enda varasemat isiklikku rekordit rohkem kui pool sekundit, lõpetades ajaga 48.60. Poodiumil lõpetas veel prantslane Ludvy Vaillant, kes sai kirja aja 49.22.

Selle nädala alguses oli Mägi viinud hooaja rekordi 48.58-ni, kui sai Soomes Paavo Nurmi mängudel iirlase Thomas Barri (48.39) järel teise koha.

Mägi nimele kuuluv Eesti rekord on 48.40, mille ta jooksis 2016. aasta Rio olümpial. Maailma hooaja edetabelis tõusis Mägi seitsmendale kohale. Edetabelijuht on ameeriklane Benjamin Rai ajaga 47.13.

Kõik tulemused

Kümnevõistleja Karel Tilga võitis Eugene’is toimuvatel USA üliõpilasliiga meistrivõistlustel kümnevõistluse, kogudes 8261 punkti.

Eestlase seeria: 10.94; 7.51; 15.49; 2.10; 49.10; 15.20; 46.46; 4.51; 63.11; 4:35.77.

Teiseks tuli 8114 punktiga 21-aastane Puerto Rico atleet Ayden Owens (Michigan) ja kolmandaks Markus Ballengee (Arkansas), kes sai kokku 7861 punkti. Aprillis hooaja esimesel kümnevõistlusel isikliku rekordi 8484-ni viinud ja maailma edetabelis kolmandat kohta hoidev Tilga triumfeeris ka talvel NCAA-l seitsmevõistluses.

23-aastasest Tilgast sai kolmas eestlane, kes on võitnud NCAA meistrivõistlused. 2014. aastal ja 2015. aastal tuli USA ülipilasmeistriks Maicel Uibo, 2019. aastal triumfeeris Johannes Erm.

Järgmise kümnevõistluse teeb Tilga Tokyo olümpiamängudel

Kõik tulemused

Neljapäeval, 10. juunil osalesid Soomes Espoos Motonet GP nimelisel kergejõustikuvõistlustel mitmed Eesti sportlased. Keiso Pedriks, Laura Maasik, Karl Erik Nazarov ning Rasmus Kisel parandasid isiklikke rekordeid.

Kevadel head hoogu näitav Keiso Pedriks lõpetas 110 m tõkkejooksu eeljooksu ajaga 13.88 ning jooksis siis tund hiljem finaalis aja 13.72, mis on viie sajandiku võrra kiirem tema eelnevast rekordist. Finaalis jäi eestlane neljandaks, jooksu võitis norrakas Vladimir Vukicevic ajaga 13.43. Eesti kõigi aegade edetabelis on 27-aastane Pedriks jätkuvalt teisel kohal, ent Tarmo Jallai 2006. aastal joostud rahvusrekord (13.62) jääb nüüd vaid kümne sajandiku kaugusele

200 m jooksus parandas Karl Erik Nazarov enda isiklikku rekordit rohkem kui poole sekundi võrra. Aeg 21.35 andis Liivi Eeriku õpilasele neljapäeval Espoos ka võidu. Järgmise stardi teeb Nazarov pühapäeval Rootsi linnas Sollentunas.

Samuti nihutas enda isiklikku rekordit Laura Maasik, kes lõpetas 3000 m jooksu ajaga 9:33.81. Raido Miti hoolealune parandas eelnevat isiklikku rekordit rohkem kui 20 sekundit. 18 lõpetanud jooksja seas oli Maasik ainus mittesoomlane ning joone ületas ta kolmandana. Võidu võitis Ilona Mononen (9:27.55).

Keskmaajooksja Rasmus Kisel parandas samuti enda isiklikku rekordit kui lõpetas 800 m A-jooksus ajaga 1:49.15 ning sai sellega viienda koha. B-jooksus saavutas esikoha Karel-Sander Kljuzin, kes lõpetas jooksu ajaga 1:54.02. Naiste 800 m A-jooksus sai teise koha Kelly Nevolihhin (2:06.91) ja neljanda koha Helin Meier (2:08.46).

Diana Suumann lõpetas 100 m tõkkejooksu eeljooksu ajaga 13.57 ning Kreete Verlin jooksis eeljooksus aja 13.73 ning mõlemad eestlannad pääsesid finaali, kus Suumann viiendaks (13.47) ja Verlin seitsmendaks (13.72) jäid.

Samuti oli võistlustules kettaheitja Kätlin Tõllasson, kes sai tulemusega 51.56 seitsmenda koha.

Kaugushüppaja Tähti Alver sai Soomes tulemuse kirja vaid enda esimeselt hüppelt, kui maandus 5.85 peal. Pärast seda astus Alver kahel korral üle ning jättis siis võistluse varakult katki.

Kõik tulemused

Kolmapäeva õhtul Ida-Virumaal Maidla mõisa pargis peetud traditsioonilise Heino Lipu nimelise kuulitõukevõistluse esikohta kaitses meestest Jander Heil. Naiste võitja Berit Saar täitis juulikuus Tallinnas toimuvate U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste normatiivi.

Viljandi kergejõustikuseltsi Sakala esindav Jander Heil sihib teist aastat kuulitõukajate unelmatepiiriks oleva 20 meetri joone alistamist. Seni on seda seitsmekilose kuuliga suutnud vaid neli eestlast. Eelmisel aastal jäi Jeilil sihist puudu 19 sentimeetrit. Maidlas tõukas ta eile õhtul parimal katsel 18 meetrit ja 76 sentimeetrit. 

“Kindlasti võiks tulemus parem olla, aga usun, et mida võistlus edasi, seda paremaks läheb. Praegu on sisseelamine võistlustele, usun, et tulevad paremad tulemused. Eesmärk on kindlasti ka sellel aastal tõugata 20 meetrit. Eks elame-näeme, kas see sel aastal tuleb,” ütles Jander Heil ERR-i ajakirjanikule Rene Kundlale

Meestest oli teine Rait Sinijärv (16.27) ja kolmas Rait Raju (15.04).

Naiste võitja Berit Saar tõukas Maidlas isikliku rekordi 13.92 eelviimasel, viiendal katsel. Alla 20aastaste Euroopa meistrivõistluste normi täitis ta 17 sentimeetriga. Rakvere kergejõustikuklubi Vike eest võistlev 17aastane neiu tunnistas, et esimestel katsetel tundis ta liigset pinget.

“Suured tulemused ja eesmärgid olid seatud eesmärgiks, et tahan neid ületada, ja natuke pani see pingeid peale,” nentis Eesti kõigi aegade edetabelis 35. kohale kerkinud Berit Saar, kes U20 EMi võtab hea kogemusena teel täiskasvanute tiitlivõistlustele.

Järgmisel aastal on võistluse peakorraldajal Mati Lilliallikul kavas teha Heino Lipu mälestusvõistlused suurejoonelisemalt, sest legendaarsel spordimehel täitub siis sünnist 100 aastat.

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate „Staadionijutud“ seekordses osas on stuudiokülaliseks Eesti kõigi aegade teine 400 meetri tõkkejooksja, otsekohese ja analüütilise jutuga Jaak-Heinrich Jagor.

Alles 24-aastasena Eesti spordimaastikul suurüllatajana esile kerkinud ja esmakordselt tiitlivõistlustel osalenud Jagor on täna, 31-aastasena, üks Eesti viimaste aegade tihedamaid tiitlivõistlustel osalejaid. Rasmus Mägi kõrval tõkkejooksu Eestis suurde pilti tuua aidanud pärnakas on osalenud mitmel EM-il ja MM-il ning Rio olümpialgi.

„Ma ei ütleks, et kui algab treeningperiood, siis Rasmuse olemasolu mind meeletult utsitaks. Sean eesmärke ikkagi iseendast lähtuvalt. Samas ei saa muidugi tema olemasolu Eesti spordis ja minu arengus alahinnata. Arvan, et nii mõnelgi superjooksul, mis ma aastate jooksul teinud olen, on Rasmusel oma osa. Olen paljud oma parematest aegadest jooksnud siis, kui Rasmus on olnud mu kõrvalrajal,“ tunnustab Jagor kodust konkurenti.

2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel 13. koha ja Londoni maailmameistrivõistlustel 19. koha teeninud Jagor oskab tunda rõõmu selle üle, et treeningutele antud aeg on realiseerunud ka tulemustena.

„Isegi kui näiteks Eesti suusataja saab maailmas 33. koha, siis mina võtan küll mütsi maha, sest neid mehi, kes näevad väga kõvasti vaeva, aga ei jõua kunagi Eesti meistrivõistlustelgi kümne parema hulka, on ju ka väga palju,“ ütleb ta.

Mõnda aega tagasi tööelus kannapöörde teinud ning treeneritöö digiturunduse vastu vahetanud Jagori sõnul muutis teda palju 11-kuuline kaitseväe-teenistus. Loomult otsekoheseks on ta jäänud aga tänaseni.

„Jah, eks ma olen pigem otsekohese ja toorema sõnapruugiga mees. Mõned üksikud korrad on olnud, kui on imelikult vaadatud. Olen näiteks intervjuu pärast võistlust andnud ja näiteks ema on öelnud, et veidi labane oli. Mina aga ise arvan, et kõik sai korrektselt öelnud,“ jätkab Mehis Viru hoolealune.

Jagori isiklik rekord 49.37 pärineb kuue aasta tagant. Tõkkejooksja tunnistab, et treeningutel tehtu põhjal tulnuks tippmark juba ammu üle luua, ent erinevad tervisemured pole lubanud seda tänini täide viia.

„Vastutus tuleb ju võtta. Väga aus vastus on see, et treeningutel on enda ja treeneri otsuste summa-summaarumina üle treenitud. Aga tekivad ka sellised vigastused – need on kõige hullemad -, mille tekke kohta pole näha ühtegi märki. Ka minu praegune kubemelihase piirkonnaga seotud vigastus tekkis kiirenduse järel hoogu maha võttes, kui kõik lihased olid lõdvad. Kui sellised vigastused tekivad, siis läheb väga tähtis aeg ettevalmistusperioodil kaduma ja tekivad mured,“ ütleb Jagor.

Jagor on tegelenud elus mitmete erinevate spordialadega, ent õppinud ka klaverimängu ja käinud laulupeol esinemas.

„See oli üheksanda ja kümnenda klassi vaheline suvi. Vaatasin mingil arusaamatul põhjusel kodus üksinda laulupidu, kui esitamisele tuli „Ta lendab mesipuu poole“. See emotsioon, mis isegi läbi teleri vahenduse tuli, oli nii paganama ilus, et juhtus midagi müstilist. Ma hakkasin enam-vähem nutma. Sel hetkel tekkis meeletu soov ise ka sama kohapeal kogeda. Nii läksingi 10. klassis lauluõpetaja juurde ja küsisin, kas meie koolis ka laulupeole oleks võmalik minna. Punt pandigi kokku ja meie segakooris oli lõpuks 24 inimest. Ja see kõik õigustas ennast. Tunne, mille laulukaare all olles tekkis, oli täiesti kosmus. Ma tean inimesi, kes pole n-ö tõupuhtad eestlased, aga on rohkem Eesti patrioodid kui mina. aga mis puudutab laulupidu, siis see on minu selline Eesti armastuse vundament,“ meenutab Jagor.

“Staadionijutud”, 32. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Pikas intervjuus räägib Jagor paljudel huvitavatel teemadel, muuhulgas mahukate treeningute kannatamisest, enda ja Rasmus Mägi võrdlemisest, meediaga suhtlemisest ning Karsten Warholmist ja maailmarekordist. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Juba vähem kui kuu aja pärast antakse Kadrioru staadionil stardipauk alla 23-aastaste Euroopa meistrivõistlustele kergejõustikus, millele järgneb täpselt nädal aega hiljem ka alla 20-aastaste EM. Igal suurel spordivõistlusel (mida need kaks Euroopa kergejõustiku jaoks kindlasti on) on aga oma nägu ehk vahva maskott, mis hoiab üleval nii sportlaste kui pealtvaatajate tuju. U20 ja U23 võistluse maskotiks on täheke, kelle õed-vennad on juba aastaid Eesti noortespordi esindajatena silma paistnud.

Nüüd on saabunud aeg leida tänavusele tähekesele nimi ja selle leidmiseks palume kõigi teie abi!

Maskoti nimevõistlusel osalemiseks kirjuta enda idee Kergejõustiku Facebooki või Kergejõustiku Instagrami postituse kommentaaridesse või saada aadressil: media@ekjl.ee. 21. juunil valime välja kolm pakutud nime, mis astuvad võistlustulle nimevõistluse finaalis, kus võitja selgitab välja kümnevõistleja ja 2015. aasta U23 võistluste medalist Janek Õiglane isiklikult.

Kolme finaali jõudva nime pakkujad saavad kingituseks päris enda sporditähekese, ehk pehme maskoti ning võitjat ootab kutse üritusele, kus tutvustame U20 ja U23 ametlikku medalit!

Muide, Euroopa meistrivõistlustel osalevad Eesti noorsportlased on ka omaltpoolt nimevõistlusele panuse andnud – kui eelistad mõnda sealt selgunud kandidaati, siis anna hääl nimedele Tony, Tähti või Kadri.

Tähelepanu, valmis olla, start – konkurss alaku!

Eesti Kergejõustikuliidu juhatus kinnitas eile EKJL noortespordi komisjoni koostatud U20 ja U23 Euroopa meistrivõistluste Wild-kaardi taotlemise normid ning lähetustingimused.

Mõlemale võistlusele on üldised reeglid samad, erinevad vaid tähtajad ja kuupäevad.

U20 LÄHETUSTINGIMUSED:

1. Sportlane, kellel on EA norm täidetud 2021. või 2020. aastal – 100 % alaliidu finantseering
2. Sportlane, kellel on EKJL norm täidetud 2021. aastal – Eesti Kergejõustikuliit taotleb võistluste delegaadilt osalemiseks Wild-kaarti.
   Wild-kaarti saab taotleda üksnes juhul, kui võistlusalal pole Eestist ühtegi EA normitäitjat.
   Kui EKJL normitäitjaid on alal rohkem kui 1, taotletakse Wild-kaart 2021 edetabeli parimale. Lõpliku otsuse võistlema pääsemiseks teeb EA võistluste delegaat.

NB! Wild-kaardi taotlemise soovist peab sportlane, tema treener või klubi teavitama EKJL saavutusspordi juhti Kristel Berendseni hiljemalt 4. juuliks.
Wild-kaardi saamisel on sportlase omafinantseering 300 € (klubi esitab alaliidule sportlase omafinantseeringu kinnituse).
*Kui sportlane saavutab koha 12 parema hulgas või täidab võistluste normi, siis omafinantseeringut ei rakendata.

Lisainfo: Kõik võistlevad sportlased peavad elama vastavalt COVID protokollile võistluste ametlikus hotellis ning läbima kohustuslikud testimised kogu võistlusperioodi (14.-18.juuli) jooksul.

U23 LÄHETUSTINGIMUSED:

1. Sportlane, kellel on EA norm täidetud 2021. või 2020. aastal – 100 % alaliidu finantseering
2. Sportlane, kellel on EKJL norm täidetud 2021. aastal – Eesti Kergejõustikuliit taotleb võistluste delegaadilt osalemiseks Wild-kaarti.     
   Wild-kaarti saab taotleda üksnes juhul, kui võistlusalal pole Eestist ühtegi EA normitäitjat.
   Kui EKJL normitäitjaid on alal rohkem kui 1, taotletakse Wild-kaart 2021 edetabeli parimale. Lõpliku otsuse võistlema pääsemiseks teeb EA võistluste delegaat.

NB! Wild-kaardi taotlemise soovist peab sportlane, tema treener või klubi teavitama EKJL saavutusspordi juhti Kristel Berendseni hiljemalt 27. juuniks.
Wild-kaardi saamisel on sportlase omafinantseering 300 € (klubi esitab alaliidule sportlase omafinantseeringu kinnituse).
*Kui sportlane saavutab koha 12 parema hulgas või täidab võistluste normi, siis omafinantseeringut ei rakendata.

Lisainfo: Kõik võistlevad sportlased peavad elama vastavalt COVID protokollile võistluste ametlikus hotellis ning läbima kohustuslikud testimised kogu võistlusperioodi (7.-11.juuli) jooksul.

Noortespordikomisjon koguneb nii 27.06 kui 04.07, et üle vaadata kõik normitäitmised, Wild-kaardi taotlused ja normidele lähedal olevad tulemused.

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
Eesti Kergejõustikuliit
+372 5289062
kristel@ekjl.ee

Magnus Kirt ja tema meeskond tegid sel nädalal raske otsuse loobuda Tokyo olümpiamängude osalemisest. Doha MM-il saadud õlatrauma ravi kulges küll plaanipäraselt, kuid detsembris saadud tõsine jalavigastus ei luba enne mänge korralikult treenida. 

Tegemist on kandluu eesosa väsimusmurruga, mille paranemisaeg on reeglina 6 kuni 8 kuud. Kahjuks viimase uuringu alusel ei saa öelda, et murd oleks lõplikult paranenud ja võiks alustada täiskoormusega treeningut.

Arstide sõnul peab Magnus veel vähemalt neli nädalat jalale täielikku puhkust andma, seega ei saa ta oda visata.“ Sellises seisus olümpiale minek ei oleks midagi muud, kui lihtsalt osalemine. Ma pole ka ju poolteist aastat võistelda saanud. “ ütles Magnus. „Sportlase seisukohalt vaadates on olümpiast loobumine üks raskemaid otsuseid elus, kuid valikuid ei ole. See aga ei tähenda, et loobuksin, treenitud on palju ja loodan, et saan veel sel aastal võistelda, sest füüsiline vorm on hea”. 

Kui ravi kulgeb plaanipäraselt, saaks odaviskaja esimesed võistlused teha augusti teises pooles,  eesmärgiga saada võimalikult tugev põhi järgmiste aastate suurvõistlusteks. 

Magnus Kirti meeskond on tänulik toetajatele ja fännidele, ümbritsevate abi on olnud suurim abi raske vigastuseaja läbimisel.

Lisainfo:
Marek Vister
+37256251786
marek@promosale.ee

Teispäeval, 8. juunil Kopenhaagenis peetud kergejõustikuvõistlustel püstitas Karl Erik Nazarov 100 meetri jooksus uue isikliku rekordi 10.43

Liivi Eeriku õpilane saavutas võistlusel teise koha, tõusis Eesti kõigi aegade edetabelis jagama Erki Noole ja Richard Pulstiga neljandat kohta ning täitis ühtlasi ka täpselt kuu aja pärast Tallinnas toimuva U23 Euroopa meistrivõistluste normatiivi (10.50)!

Mehe varasem isiklik tippmark oli 10.53 (18.05.2021, Pärnu). U23 EM-i norm oli noormehel täidetud juba 400m tõkkejooksus.

Võistluse võitis ajaga 10.32 taanlane Simon Hansen. Kolmandana lõpetas taanlane Frederik Schou-Nielsen, kes sai kirja aja 10,44.

Teisipäeval, 8. juunil püstitas etiooplanna Letesenbet Gidey Hollandis Hengelos 10 000 m jooksu maailmarekordi, saades kirja aja 29:01.03. Senine rekord 29:06.82, mis kuulus Hollandi jooksjale Sifan Hassanile, oli seejuures vaid kaks päeva vana ja joostud samal staadionil.

Hassan oli pühapäeval kärpinud Etioopia jooksja Almaz Ayana nimele kuulunud rekordit rohkem kui kümne sekundit, joostes 25 staadioniringi ajaga 29:06.82. See tippmark sai püsida vaid 48 tundi, kui Gidey viis rekordnumbrid Etioopia olümpia katsevõitlusel, mis peeti samuti Hengelos, 29:01.03-ni.

“Ma lootsingi maailmarekordi joosta. Ma tahaksin seda uuesti üritada ja rünnata 29 minuti piiri,” kommenteeris Gidey.

23-aastasest Gideyst sai esimene naine pärast Ingrid Kristianseni, kes suutnud olla maailmarekordiomanik nii 5000 kui ka 10 000 meetri jooksus. Lisaks hoiab noor ethiooplanna maailmarekordit 15km maantejooksu distantsil. Tema auhinnakapist võib leida maailmameistrivõistluste hõbemedali Doha 10 000 meetri jooksust. Tokyo olümpiamängudel võtab ta enda programmi võita nii 5000 kui ka 10 000 meetri kuldmedalid.

Eesti Olümpiakomitee (EOK) sõlmis uueks olümpiatsükliks 2021-2024 sponsorlepingud kaheksa ettevõttega: PAF, JCDecaux, Nike, Olympic Casino, Sportland, SYNLAB, Toyota Baltic ja FORUS. Lepingute koguväärtus ulatub 2,7 miljoni euroni.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa rõhutas koostöö ja ühiste eesmärkide tähtsust. „Kõik hea algab meist endist ning igaühel on tähtis roll suurte asjade ülesehitamisel ja hoidmisel. Tänan südamest sponsoreid, kes on EOK-d toetanud juba aastaid ning jäänud ka rasketel aegadel nii rahaliselt kui oma tegevustega sporti toetama. Sponsorlusega tekib vahetu andja-saaja suhe, mida mäletatab terve põlvkond. Koos anname panuse tipp- ja noortespordi arendamisesse, et Eesti lipp lehviks ka edaspidi olulistel spordivõistlustel kõrgelt, ning liikumisharrastuse arendamisesse, et Eesti inimesed elaksid kauem tervemalt ja õnnelikumalt,“ ütles Sõõrumaa. 

Sponsorlepingute kogumaht on 2,7 miljonit eurot, mis suunatakse tippspordi, noortespordi ja liikumisharrastuse edendamisesse. 2021-2024 koostööperioodi mahuvad kahed suveolümpiamängud (Tokyo 2020 sel suvel, Pariis 2024) ning Peking 2022 taliolümpiamängud, lisaks noorte taliolümpiamängud (Gangwon 2024), Euroopa Mängud (Krakow 2023) ning mitmed Euroopa noorte olümpiafestivalid.

EOK partnerina jätkab ka kindlustusfirma ERGO, kes annab välja noorsportlaste stipendiume. EOK koondiste piletipartneriks on Estravel.

Esmaspäeval, 7. juunil Soomes toimunud Paavo Nurmi kergejõustikuvõistlustel sai Rasmus Mägi 400 meetri tõkkejooksus teise koha, kaotades tema enda nimel olevale Eesti rekordile vaid 18 sajandikuga.

Mägi sai Turus toimunud jooksus kirja aja 48.58, millest on ta kiiremini jooksnud vaid kolm korda. Eesti 400m tõkkejooksu rekordikrekordiks on 2016. aastal olümpiafinaalis joostud 48.40.

Soomes võidutses iirlane Thomas Barr ajaga 48.39, kolmas oli hollandlane Nick Smidt 49.64-ga.

Maailma hooaja edetabelis tõusis Mägi koos ameeriklase Isaiah Levingstoniga jagama kuuendat kohta, Barr sai kirja hooaja viienda tulemuse. Kõige kiiremini on tõketega staadioniringi tänavu lipanud ameeriklane Rai Benjamin, kes sai 9. mail kodumaal kirja aja 47.13.

Juba laupäeval osaleb Mägi kõrgetasemelisel võistlusel Šveitsis ja nädal aega hiljem stardib ta Rumeenias võistkondlikul EMil.

Kõik tulemused

Eesti karikavõistlused toimusid sel korral Pärnu rannastaadionil, kui laupäeval selgitati välja noorte ning pühapäeval täiskasvanute arvestuses parimad. Laupäeval kuulutati võistkondlikuks karikavõitjaks nii noormeeste kui ka neidude arvestuses Audentese Spordiklubi. Pühapäeval tõid oma klubile enim punkte meeste arvestuses Audentese Spordiklubi esindajad ning naiste arvestuses võitis karika Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi.

Karikavõistlused algasid mõlemal päeval tõkkejooksudega. Noormeeste arvestuses võitis karika Franz Krull (KJK Lõunalõvi) tulemusega 14.58 ning neidude parim oli ajaga 13.89 Anna Maria Millend (Audentese SK). Meeste 110 m tõkkejooksus tuli karikavõitjaks Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev) tulemusega 13.83 ning Diana Suumann (TÜASK) näitas 13.56ga kiireimat aega naiste tõketega sprindidistantsil. Talle järgnes ajaga 13.59 Kreete Verlin (SK Fortis).

Noormeeste 100 m jooksu võitis Romet Kivi (SK Viraaž) ajaga 11.21 ning neidudest oli parim taas Anna Maria Millend (Audentese SK). Mõlema noore puhul tähendavad ajad uut isiklikku rekordit. Meeste 100 m jooksu võitjaks tuli 10.68ga Henri Sai (SK Altius) ning naistest Karoli Käärt (TÜASK) ajaga 11.93. 200m jooksu võitsid noortest Pert-Emil Raun (SK Lindon) ajaga 22.49 ja Miia Ott (UP Sport) 25.06ga. Henri Sai võttis teise alavõidu, joostes meeste 200 m jooksus välja aja 21.27. Naistest oli parim suure isikliku rekordi paranduse teinud Kristin Saua (KJK Lõunalõvi), kes võitis 200 m jooksu ajaga 23.96. Naiste kõigi aegade edetabelis tõusis ta selle ajaga jagama 4.-5. kohta.

400m jooksu võidukarika viis noormeestest koju Kristo Mägi (KJK TIPP), neidudest Hedi Andre (SK Elite Sport). Meeste arvestuses oli parim Rivar Tipp (TÜASK) ja naistest tema klubikaaslane Liis Roose. 400m tõkkejooksu võitis U18 poistest Karl Kristjan Pohlak (SK Elite Sport), sama vanuseklassi tüdrukutest Jelizaveta Gorodilova (Audentese SK). Meestest tuli karikavõitjaks Lukas Lessel (SK Elite Sport) ning naistest võitis soolojooksu teinud Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev).

Üks jooks ja kaks Eesti rekordit! Esimese päeva viimasel alal 2000 m takistusjooksus püstitati kaks Eesti rekordit. Laura Maasik püstitas lisaalana täna kavas olnud 2000m takistusjooksus välja aja – 6:32.96. Selle tulemusega ületas Maasik varasema enda nimel olnud tippmargi veidi vähem kui 13 sekundiga (6:45.60). Carmen Rääk lõpetas Laura Maasiku järel jooksu teisena ning püstitas U18 vanuseklassi Eesti rekordi – 7:17.17! Varasem tippmark 7:21.33, püsis 2009. aastast Kelly Nevolihhini käes. Meeste 3000m takstusjooksu võitis 9:22.56-ga Ats Sõnajalg.

Keskmaa distantsil tulid karikavõitjateks Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ja Olavi Allase (Tartu SS Kalev). Nevolihhin võidutses 800m distantsil 2:07.55-ga. Meeste 1500 m ei jätnud teistele sõnaõigust alles, kes distantsi algusest kuni lõpuni jooksu juhtis ning lõpetas ajaga 3:54.50. Meeste 5000m jooksus triumfeeris Leonid Latsepov (Sparta SS) 14:31.59-ga. Naiste 3000m võidutses isikliku rekordi 9:57.59-ga Pille Hinn (Sparta SS)

Kaugushüppes näitas noormeestest pikimat hüpet Jaroslav Sivuha (Audentese SK) tulemusega 6.70. Neidude parim oli Karmen Bruus (Tartu SS Kalev), kes hüppas 5.69. Meeste kaugushüppes tegi 7.32ga pikima õhulennu Rain Kask (Tallinna SS Kalev) ning naistest Tähti Alver (Nõmme KJK), kes sai parimal katsel kirja 6.13. Kolmikhüppe võitis noormeeste tõkkejooksu võitja Franz Krull (KJK Lõunalõvi) tulemusega 13.83. Neidude pikima hüppe eest hoolitses Anna Panenko (KJK Atleetika), hüpates 12.78. Meeste kolmikhüppe võitis tulemusega 15.31 Viktor Morozov (KJK Atleetika) ning naistest oli parim Darja O’Konnel-Bronin (Audentese SK) hüppega, mille pikkuseks mõõdeti 13.06.

Kõrgushüppe parimaks krooniti noormeestest Andreas Hantson (VAK Staier) tulemusega 1.98 ja neidudest Liisa-Maria Lusti (Audentese SK), kes ületas esimesel katsel 1.77. Meestest võitis Mikk Meerents (Tallinna SS Kalev) hüppega üle 2.11 ning naistest jagati karikad Marite Ennustele (TÜASK) ja Grete Udrasele (Audentese SK), kes ületasid mõlemad 1.72. U18 vanuseklassi teivashüppe võitsid Harry Richard Jääger (SK Elite Sport) ja Carlyn Pukk (SK Altius). Meeste parim oli pühapäeval samuti SK Altiust esindav Madis Kaare ning naistest püsib võitmatuna Marleen Mülla (KJK Vike).

Odaviskes viisid võidukarika koju Mirell Luik (Audentese SK) ja Ranno Koorep (TÜ/ASK). Luik lennutas viskevahendi 50.46 peale, Koorep näitas tulemust 67.98. U18 vanuseklassis võidutsesid Valter Eric Viisel (Tallinna SS Kalev, 63.64) ja Johanna Elisabeth Ader (SK Elite Sport) 50.38-ga.

Karikavõistluste ühe parima tulemuse eest hoolitses Martin Kupper (Audentese SK), kes lennutas 2-kilose ketta 60.67 meetri peale. Naiste kettesektoris aga ei leidunud vastast Kätlin Tõllasonile, kes võidutses (Audentses SK) 50.28-ga. Noorte karikad viisid koju Manfred Männama (Audentese SK) 46.52-ga ja neidudest lennutas 1-kilost ketast kõige kaugemale Berit Saar, võidutulemuseks 39.05. KJK Vike sportlane võidutses ka neidude kuulitõukes 15.46-ga.

Meeste kuulitõuke võitis 14.90-ga Rait Raju (Audentese SK), naistest Gerttu Küttmann (Niidupargi KJK) 14.31-ga. Andri Matrov (Audentese SK) domineeris noorte kuulitõukes 17.40-ga.

Vasaraheites läksid võidukarikad Kellyde perekonda. Adam Paul Kelly (Audentese SK) võidutses meeste seas 66.94-ga ja Annika Emily Kellyle (TÜ/ASK) polnud vastast naiste hulgas, võidutulemuseks 54.23. Noorte karikad võitsid Alar Reiljan (Nõmme KJK), kes lennutas 5-kilose heitevahendi 63.93 meetri peale ja neidudest domineeris Eileen Pärdu (Audentese SK), kes parimal katsel sai kirja 51.07.

4×100 m teatejooksu karikad läksid kõik erinevatesse klubidesse. Noormeeste parimad olid ajaga 44.69 SK Elite Sport noored koosseisus Mihkel Vesingi, Herman Seire, Robert Kompus ja Harry Richard Jääger. Neidudest jõudis esimesena finišisse SK Altiuse naiskond (Iiris Toomesoo, Anete Kirke Kadarik, Mari Silvia Lauri, Carlyn Pukk). Meeste kiireim teatemeeskond oli Audentese SK, kelle koosseisu kuulusid Ats Kivimets, Oliver Kruuspan, Kristjan Markus Eelmaa ja Ken-Mark Minkovski. Naiste 4×100 m teatejooksu võitsid TÜASK-i sprinterid Grette-Ly Mäesalu, Diana Suumann, Karoli Käärt ja Marit Kutman.

Kõik tulemused SIIN või Sportity mobiilirakenduses

Karikavõistluste GALERII

Lisainfo:
Jan Õiglane
Kommunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5035541

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Täna, 9.juunil tähistab oma 60. juubelit Eesti Kurtide Spordiliidu president ja treener Sergei Matvijenko 

Matvijenko kolis 1990. aastal Harkovist Porkuni elama ja töötas kuni 1994. aastani Porkuni Kurtide koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Kui loodi kurtide lastevanemate initsiatiivil Tallinna Kurtide Kool, kolis ta koos perega Tallinna, oli seal kuni 2009. aastani kehalise kasvatuse õpetaja. Lisaks on ta tegutsenud palju aastaid Eesti kurtide koondise vanemtreenerina ning töötab alates 2004.a. Tallinna Kurtide Spordiselts Talkur kergejõustiku treenerina. 

Isiklikku rekordeid: 200m 22.7 (1983), 400m 49.1 (1985), 110m tj. 15.50 (1991), 400m tj 54.7 (1985). Siserekordeid: 60m  tõkkejooksus 9.27 (1993), 200m 23.1 (1984), 400m 51.2 (1985).  

Õpilasi: K. Olenko, E. Manninen, M-L. Landar, A. Liiviste, H.-K. Paukson.  Treenerina osalenud kurtide OM-il 1997 Kopenhaagenis, 2001 Roomas, 2005 Melbourne’is, 2009 Taibeis, 2013 Sofias ja 2017 Samsunis.

Eesti Kergejõustikuliit soovib tublile spordihingele õnne ja rõõmu

Sportlaskomisjoni valimised tulevad taas! Ootame kandideerima kõiki, kes tunnevad, et neis on soov ja tahe esindada sportlasi alaliidus ja teha oma hääl kuuldavaks. Valimised toimuvad Eesti meistrivõistlustel 26.-27.06.2021. Kandideerimiseks täida ajavahemikus 1.06-15.06 avaldus SIIN!

EKJL sportlaskomisjoni koosseis ja moodustamine

• Sportlaskomisjoni kuulub 5 liiget, kes on vähemalt 18 aastat vanad Eesti Vabariigi kodanikud ning keda ei ole kunagi karistatud Maailma Antidopingu Koodeksi rikkumise eest.
• Soolise tasakaalu tagamiseks peavad vähemalt 2 sportlaskomisjoni liiget olema naissoost ja vähemalt 2 meessoost.
• Sportlaskomisjon valitakse kaheks aastaks.

Miks kandideerida sportlaskomisjoni?

• Võimalus osaleda rahvusvahelistes projektides ja kujundada kergejõustiku tulevikku
• Tutvusringkonna laienemine spordivaldkonnas
• Sissepääs kõikidele Eesti Kergejõustikuliidu üritustele
• Hea täiendus Sinu CV-sse

Mis kaasneb sportlaskomisjoni liikmeks olemisega?

• Koosolekud 2-4 korda aastas
• Ettepanekute esitamine alaliidule
• Ürituste korraldamine sportlastele
• Sõbralik ja toetav kollektiiv

EKJL sportlaskomisjon on Eestis esimene alaliitude poolt loodud sportlaskomisjon. Esimestel sportlaskomisjoni valimistel osales 12 kandidaati, kelle hulgast said valituks Gerd Kanter (esimees), Annika Sakkarias, Liina Tšernov, Jaak-Heinrich Jagor ja Henrik Kutberg. Sportlaskomisjon alustas tööd 28. märtsil 2018.

Ootame rohket osavõttu ning soovime edu kõigile huvilistele!

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
E-mail: kristel@ekjl.ee
Tel: +372 528 9062

Kolmapäeval, 9. juunil, kell 19.00 toimuvad Ida-Virumaal Maidlas legendaarse kergejõustiklase Heino Lipu mälestusvõistlused kuulitõukes. Kohal on valitsev Eesti meister Jander Heil ja teised meie paremad tõukajad.

Legendaarse kergejõustiklase Heino Lipu sünnikoha lähedal Ida-Virumaal Maidla mõisakompleksis sel kolmapäeval juba 13. korda toimuval traditsioonilisel kuulitõukevõistlusel on esikohapretendendiks valitsev Eesti meister Jander Heil kergejõustikuseltsist Sakala, kelle isiklik rekord on 19 meetrit ja 81 sentimeetrit. Kui sportlane tõukab Maidlas esmakordselt üle kahekümne meetri, siis on korraldajad talle välja pannud eripreemia. Kuulitõukeringi astuvad ka möödunud aasta esikolmikumehed Karl Koha ja Raido Kalbach.  Naistest on võistlustules Berit Saar ja Anna Romanenko.

Mälestusvõistluste rekord (20.78) on 2013. aastast bulgaarlase Georgi Ivanovi nimel. Kuulitõukes kõrget rahvusvahelist taset näitava kahekümne meetri joone on lisaks Ivanovile Maidla võistlusel ületanud ja võidu koju viinud ka Suurbritaannia esindaja Carl Myerscough (võitis 2012. aastal tulemusega 20.13), lätlane Maris Urtans (2015. aastal 20.23) ja Eesti rekordimees Kristo Galeta (2019. aastal 20.47). Naistest on võistluste tippmark Kätlin Piirimäe nimel, kelle võidutulemus kaks aastat tagasi oli 15.86.

Tunnustatud kergejõustikuekspertide hinnangul ja edetabelite põhjal oli Heino Lipp 1947. aastal maailma parim kuulitõukaja ja 1948. aastal maailma parim kümnevõistleja. Pärast Heino Lipu liidrikohti on maailma kergejõustikuekspertide koostatud spordialade maailma parimate sportlaste pingeridades eestlastest oma võistlusalal samasuguse hinnangu pälvinud ainult viis Eesti kergejõustiklast: olümpiavõitjana ning maailma edetabelijuhina Jüri Tarmak (1972 kõrgushüppes), Jaak Uudmäe (1980 kolmikhüppes) ja Gerd Kanter (2008 kettaheites), maailma karikavõistluste võitjana Jüri Tamm (1985 vasaraheites) ning olümpiavõitjana ja maailma karikasarja esikohaga Erki Nool (2000 kümnevõistluses).

Aastatel 1946–1951 juhtis Heino Lipp kuulitõukes Euroopa edetabelit, parandades kuuel korral Euroopa tippmarki: 1947. a. 16.72 ja 16.73, 1950. a. 16.93 (kinnitati ametlikult Euroopa rekordina), 1951. a. 16.95 ja 16.98. Lisaks teada faktile, et “kroonimata kuningas” Heino Lipp olnuks peafavoriit kümnevõistluse olümpiavõidule Londonis (1948), võinuks meie legendaarne atleet võita kuulitõukes Euroopa meistrivõistlustelt kuldmedali nii Oslos (1946) kui ka Brüsselis (1950). Kahjuks ei lubatud suurt sportlast piiri taha võistlema. Heino Lipu kuulitõuke rekord 16.98 on Eesti kergejõustikuvõistlustel finaalivääriline tulemus tänapäevalgi.

Heino Lipu sünnist möödub 21. juunil 99 aastat.

Lisainfo:
Mati Lilliallik
5213331

Hollandi staier Sifan Hassan püstitas pühapäeval uue naiste 10 000 m maailmarekordi, läbides Hengelos peetud võistlusel distantsi ajaga 29:06.82.

Seni Etioopia jooksja Almaz Ayana nimele kuulunud 2016. aasta Rio olümpial joostud tippmarki 29:17.45 parandas 28-aastane Hassan enam kui kümne sekundi võrra.

“Siin maailmarekord joosta oli midagi, millest oskasin vaid und näha, see on suure töö tulemus. Mul on hea meel seda enda Hollandi fännidega jagada.”

Sifan Hassan

Etioopias sündinud Hassani nimele kuuluvad ka miilijooksu, tunnijooksu ja 5000 m maailmarekordid. Ühtlasi on ta 1500 m ja 10 000 m jooksu valitsev maailmameister.

Kõik tulemused

Birminghami ülikoolistaadionil eile toimunud Euroopa 10 000m karikavõistlustel parandasid Jekaterina Patjuk, Tiidrek Nurme ja Roman Fosti oma isiklikke tippmarke.

Jekaterina Patjuk lõpetas B jooksu viiendana ajaga 33:29.10, millega parandas enda isiklikku rekordit rohkem kui minuti võrra. Patjuk tõusis selle tulemusega Eesti kõigi aegade edetabelis Ille Kukest mööda kolmandaks. Kiiremini on eestlannadest suutnud joosta vaid Sirje Eichelmann ja Jane Salumäe.

Naiste 10 000m karikavõistlused võitis britt Eilish McColgan ajaga 31:19.35.

Eesti esimaratonaarid Tiidrek Nurme ja Roman Fosti parandasid samuti oma isiklikke rekordeid. Nurme lõpetas B jooksu kolmandana ning sai kirja aja 28:37.85. Varasem rekord paranes 22 sekundiga. Eestlastest on sellest ajast vaid kiiremini suutnud joosta Enn Sellik, Toomas Turb, Renat Šaripov ja Ants Nurmekivi.

Fosti sai kirja 29:40.29 ning oli samas jooksus 37 mehe konkurentsis 18. Selle tuleusega tõusis pärnakas Eesti kõigi aegade 10 000m edetabelis 17. kohale. Nurme ja Fosti senised rekordid olid 28:59.88 30:22.54.

Meeste A-jooksus võidutses prantslane Morhad Amdouni isikliku rekordi 27:23.27-ga.

Kõik tulemused

Poolas Bydgoszczis toimuvatel parakergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel saavutas kettaheitja Egert Jõesaar viienda koha.

Jõesaare reedese päeva tulemus, 50.05 meetrit, jäi veidi alla mehe isiklikule rekordile ja tõi talle viienda koha. “Konkurents oli viimaste aastate kõrgeim. Egerti tulemus on seni tiitlivõistluste parim, sest esimest korda heitis ta tiitlivõistlusel üle 50 meetri joone,” kommenteeris võistlust Jõesaare treener Mart Olman.

“Läksin jahtima uut isiklikku rekordit, sest hetkevõimed lubavad rohkemat, kui tulemus seda näitab. Kuid ei saanud ketta lendu väga hästi klappima,” sõnas Jõesaar pärast võistlust.

Jõesaar on üks kolmest sportlasest, kes on täitnud Tokyo paraolümpiamängude A-normi ning kelle koht delegatsioonis on kinnitatud.

Nädalavahetusel, 5.-6. juunil toimuvad Pärnu rannastaadionil Eesti täiskasvanute ja noorte karikavõistlused, kus teevad kaasa mitmed Eesti tipud. Teiste seas on kohal Grit Šadeiko, Martin Kupper, Keiso Pedriks, Kreete Verlin, Kelly Nevolihhin, Diana Suumann, Hans-Christian Hausenberg, Robin Nool jpt.

Meeste kettaheites leiame stardinimekirjast Martin Kupperi nime (Audentese SK), sel hooajal heitnud 56.72. Vasaraheites tuleb tiitlit kaitsma Adam Paul Kelly (Audentese SK), kes kaks nädalat tagasi saatis heitevahendi üle 70 meetri (70.69). Naiste kettaheites asuvad karika nimel heitlema Kätlin Tõllasson ja Hanna-Maria Kupper (mõlemad Audentese SK). Neidude vasaras tuleb favoriidina heiteringi Annika Emily Kelly (TÜASK), kes tänavu viinud oma tippmargi 58.55 peale.

Meeste 110m tõkkejooksus asub kindla favoriidina stardipakkudele Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes möödunud reedel viis Gustav Sule mälestusvõistlustel isikliku rekordi 13.77-ni. Naiste 100m tõkkejooksus näeme starti tulemas Kreete Verlini (SK Fortis), Diana Suumanni ja Grit Šadeikot (mõlemad TÜASK). Verlin teeb lisaks tõkkedistantsile kaasa ka 100 m sprindis. Šadeiko tuleb suvepealinna vormi testima neljal alal, mitmevõistleja on üles antud kõrgushüppes, kuulitõukes, 200 m ja juba eelmainitud 100 m tõkkejooksus.

Meeste kaugushüppes on oma osalemise kinnitanud Rain Kask (Tallinna SS Kalev), Henrik Kutberg (Audentese SK) ning hooaja avastardi teeb Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev). Tähti Alver (KJK Nõmme) tuleb favoriidina starti naiste kaugushüppes.

Meeste kuulitõukes tuleb head tulemust jahtima Jander Heil (KJS Sakala), 22. mail saatis viljandimaalane 7-kilose kuulimuna 19.63 peale. Naiste 4-kilose heitevahendi tõukamises asuvad karika eest võitlema Gertu Küttmann (Niidupargi KJK), Valeria Radajeva (Audentese SK) ja Monica Vainola (Nõmme KJK).

Naiste teivashüppes asub favoriidina võistlustulle Marleen Mülla (KJK Vike), kes hiljuti ületas kõrguse 4.25. Meeste teivashüppes tuleb möödunud aasta karikavõitu kaitsma Robin Nool (SK Elite Sport), kes 10. aprillil ületas 5.40. Lisaalana teeb Nool kaasa kaugushüppes.

Naiste odaviskes on kohal sel kevadel pikki odakaari näidanud Mirell Luik (Audentese SK). Konkurentsi tulevad pakkuma U23 ja U20 Euroopa meistrivõistluste normatiivi täitnud Gedly Tugi (Audentese SK) ja Katre Marit Liiv (SK Viraaž)

Naiste kõrgushüppes tuleb favoriidina starti Grete Udras (Audentese SK), kes eelmisel reedel Tartus toimunud Gustav Sule mälestusvõistlustel ületas 1.83. Peamist konkurentsi tuleb Udrasele pakkuma Erki Noole näpunäidete järgi treeniv Lilian Turban (SK Elite Sport), kes sisehooajal viis oma isikliku tippmargi 1.87-ni. Meestest on tugevamatest kohal Mikk Meerents (Tallinna SS Kalev), Kristjan Tafenau (KJS Sakala), Hendrik Lillemets (KJK Saare) ja vanameister Karl Lumi (Individuaalsportlane).

Kesk- ja pikamaajooksjatest leiame stardijoonelt Kelly Nevolihhini (KJK Vike), Katrina Stepanova (Sparta SS), Helin Meieri (KJK Nõmme), Olavi Allase (Tartu SS Kalev), Enari Tõnströmi (KJS Sakala), Kaisa Kuke (Individuaalsportlane) ja Leonid Latsepovi (Sparta SS) nimed.

NB! Koroonaviirusest tingituna toimuvad Eesti karikavõistlused ilma pealtvaatajateta.

Võistluste avamine on nii laupäeval, 5. juunil kui ka pühapäeval, 6. juunil kell 13.00.

Ajakava on nähtav EKJL-i kodulehel. 

Registreeritud võistkondade ja sportlastega saab tutvuda SIIN

Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu

Lisainfo: 
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

ERGO annab kuuendat aastat välja noorte sportlaste stipendiumit, et anda hoogu juurde Eesti sportlastele. Sellel aastal on stipendiumifondi kogusuurus 25 000 eurot ja sellele saavad kandideerida sportlased vanuses 18-25 eluaastat.

„Eesti noorte sportlaste toetamine on oluline, et meil kasvaksid järjepidevalt peale uued oma ala tipud, kes suudavad võistelda rahvusvahelistel võistlustel kõrgete kohtade nimel ja pakkuda häid emotsioone meile kõigile. Läbimurre tippsporti on tihti keeruline ning nõuab lisaks tugevale tahtele ka märkimisväärset eelarvet, kuna treeninglaagrid ja -vahendid ning võistlustel osalemine on kulukas,“ ütles ERGO Eesti juht Marek Ratnik.

Varasemalt on ERGO stipendiumi pälvinud mitmed sportlased, kellest nii mõnigi on täna jõudnud maailma tippu või selle lähedale. Teiste seas on stipendiumi pälvinud kahevõistleja Kristjan Ilves, kiiruisutaja Saskia Alusalu, vehkleja Erika Kirpu, kümnevõistleja Janek Õiglane, ujuja Kregor Zirk, sprinter Karl Erik Nazarov, iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus jt.  

Eelmise aasta stipendiaadi Karl Erik Nazarovi sõnul täiendas ta ERGO stipendiumi abiga isiklikku taastumisravi masinaparki. „Need taastumisvahendid aitavad mul pärast raskeid treeninguid ja võistlusi taastuda, nii et olen järgmiseks päevaks värskemalt valmis,“ ütles Nazarov.  

Samuti eelmisel aastal stipendiumi pälvinud iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus kasutas ERGO stipendiumi täiendavate laagrite tarbeks. „Tänu stipendiumile sain minna laagritesse, mis ei olnud algselt planeeritud. Need olid ettevalmistuseks hädavajalikud peale koroonasse haigestumist,“ rääkis ta.  

Stipendiumi eesmärk on toetada noorte sportlaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel. Stipendium on sihtotstarbeline ja mõeldud treening- ning võistluskulude või spordivahendite soetamise katteks. Stipendiumi taotlemise tähtaeg on 30. juuni 2021 ja seda saab taotleda aadressil www.ergo.ee/noorsportlane2021 

Esitada tuleb:

• Kuni 3 minutit pika videotutvustuse, kus sportlane ütleb oma nime ja vanuse, tutvustab mis alaga ta tegeleb, nimetab oma suuremad kordaminekud, seletab lahti oma eesmärgi, räägib, kui suurt stipendiumi ta vajab ning milleks ta kasutaks ERGO stipendiumit (näiteks: võistlusel osalemine, spordivahendi soetamine, asjassepuutuvas programmis osalemine või sportlastee kirjeldus). Võimalusel lisada videosse ka lõik oma treeningpaigast, treeningust enesest ja/või võistlusolukorrast.
• Kirjaliku avalduse koos isikuandmetega.
• Foto.
• Nimekirja senistest ja olemasolevatest toetajatest.
• Eelarve, kus märgitud ka ERGO toetuse kasutus.
• Soovituskirja treenerilt, spordiklubilt või alaliidult.
• Andmed oma pangakonto kohta (konto nr).

ERGO on üks juhtivatest kindlustusseltsidest Baltikumis, pakkudes terviklikku valikut nii vara- kui elukindlustuslahendustest. Soovime kaasa aidata ühiskonna turvalisemaks ja hoolivamaks muutmisele ning tulevikust hoolimine on meie loomuses. ERGO on pere- ja töötajasõbralik tööandja Eestis enam kui 250 inimesele ning meid usaldab üle 120 000 kliendi.

Juuli keskel Tallinna Kadrioru staadionil peetavate kergejõustiku U20 ja U23 Euroopa meistrivõistluste normi on tänaseks täitnud 21 Eesti noorsportlast. 10 noort on saanud pääsu võistlemiseks kergejõustiku U20 EMile ja 11 noort U23 EM-ile. Lõplik koondise suurus selgub kümme päeva enne võistluste toimumist. 

Tallinnas toimub sel aastal Euroopa kergejõustiku kaks kõige suuremat sündmust. “Kadrioru staadionil võistlevad U20 ja U23 vanuseklassis Euroopa kergejõustiku tulevikulootused. Nii mõnegi puhul võime oodata, et nad ka edaspidi täiskasvanute tiitlivõistlustel meeldejäävaid spordiemotsioone pakuvad,” ütles Eesti Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi.

Samal tasemel rahvusvahelised vanuseklasside meistrivõistlused toimusid Tallinnas 2011 ja 2015. Siis võistlesid siin sellised suurkujud nagu odaviskaja Johannes Vetter, kümnevõistleja Kevin Mayer ning kõrgushüppaja Mariya Lasitskene. Tollal olid nad kõik oma sportlaskarjääri alguses.

Toimumiskuupäevad: 8.-11. juulil U23 EM ja 15.-18. juulil U20 EM kergejõustikus

8.-11. juulil toimub Kadrioru staadionil kergejõustiku U23 EM ja 15.-18. juulil U20 EM. Mõlemad võistlused toovad kohale umbes 1000 sportlast ja lisaks nende taustajõud, mis annab aimu ettevõtmise suurusest ja olulisusest Eesti spordile, turismile ja majandusele.

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on spordivaldkond uude olukorda kohanemise musternäidis, sest sport ei seisa vaatamata piirangutele paigal. “On väike ime, et noorte EM-id Kadriorus toimuvad, sest paljud riigid ei julge veel suurvõistlusi korraldada. Aga Eesti kergejõustikuliidu töö on Euroopas ja maailmas kõrgelt hinnatud ning on igati loogiline ja sümboolne, et saime õiguse korraldada nii U20 kui ka U23 EM-i,” ütles Belobrovtsev.

Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürni sõnul toimub suuri võistlusi Eestis rohkem kui kunagi varem. “Kultuuriministeerium pole kunagi nii palju toetusi rahvusvahelistele spordisündmustele eraldanud, nagu tänavused 4,7 miljonit. Mul on hea meel, et ambitsioonikad alaliidud toovad selliseid tiitlivõistlusi Eestisse. Soovin edu kergejõustikuliidule ja loodan, et võistlused toimuvad edukalt ka sportlikus plaanis,” sõnas Pürn.

Võistluste peakorraldaja Taavi Esperk kommenteeris, et U20 ja U23 EM toimumise eel läbib Kadrioru staadion uuenduskuuri. “Peaväljak saab värske katte, võistluste tarbeks ehitatakse ajutine kaugushüppekast ning ka harjutusväljakut uuendatakse,” sõnas Esperk.

Eesti noorsportlased valmistuvad isukalt

Eesti Kergejõustikuliit on varem välja öelnud, et hinnanguliselt on Eesti koondise suuruseks U20 klassis 40 sportlast, U23 klassi koondise suurus veel selgub. Lõplik nimekiri normitäitjatest ja võistlusele pääsejatest selgub jooksvalt kuni juuli esimeste nädalateni. 

“Korraldajatena on Eestil võimalus taotleda rohkemate sportlaste pääsu võistlustele kui ainult normitäitjad. Kui võimalik, tahame suurvõistlustel osalemise kogemuse pakkuda kõigile kohalikele uutele tulijatele ja üllatajatele, kuid otsused tehakse ikkagi tulemuste põhjal,” lubas peakorraldaja Taavi Esperk.

Tänaseks on U20 vanuseklassis normitäitjaid 10, neist üks sportlane kahel alal: 

·       Artur Djatšuk (10 000 m käimine)
·       Jekaterina Mirotvortseva (10 000 m käimine)
·       Viktor Morozov (kolmikhüpe)
·       Rasmus Roosleht (kümnevõistlus)
·       Tony Ats Tamm (kümnevõistlus)
·       Ann Marii Kivikas (100m ja 200m jooks)
·       Elisabeth Pihela (kõrgushüpe)
·       Liisa-Maria Lusti (kaugushüpe)
·       Gertu Küttmann (kuulitõuge)
·       Katre Marit Liiv (odavise)

Lähemalt U20 kvalifitseerumise kohta: https://www.ekjl.ee/euroopa-u20-meistrivoistlused-15-18-juuli-2021-tallinn/ 

U23 vanuseklassis on normitäitjaid 11, neist üks sportlane  kahel alal:

·       Henri Sai (200 m jooks)
·       Karl Erik Nazarov (400 m tõkkejooks)
·       Kenro Tohter (110 m tõkkejooks)
·       Martin Täht (110 m tõkkejooks)
·       Eerik Haamer (teivashüpe)
·       Kevin Sakson (kuulitõuge ja kettaheide)
·       Gedly Tugi (odavise)
·       Kunnar Erich Viisel (odavise)
·       Lilian Turban (kõrgushüpe)
·       Marleen Mülla (teivashüpe)
·       Lishanna Ilves (kaugushüpe)

Lähemalt U23 kvalifitseerumise kohta: https://www.ekjl.ee/u23-euroopa-meistrivoistlused-8-11-juuli-2021-tallinn/

2021. aasta kergejõustiku U20 ja U23 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingupartner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi,  Kalev, NIKE, Postimees, Synlab, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.

Galerii pressikonverentsilt: (autor: Raigo Pajula).

Laupäeval, 5. juunil toimuvad Birminghamis Euroopa 10 000 meetri karikavõistlused. Eestlastest asuvad stardijoonele Jekaterina Patjuk, Tiidrek Nurme ja Roman Fosti.

Eelmine aasta koroonaviiruse tõttu ära jäänud võistlus toimub tänavu Birminghami ülikooli kergejõustikustaadionil, esialgsete nimekirjade alusel on starti oodata 111 sportlast 26 riigist.

Sinimustvalge koondise vormi tõmbavad selga Inglismaa suuruselt teises linnas Eesti tippstaierid Jekaterina Patjuk, Roman Fosti ja Tiidrek Nurme. Eelkõige maratonidistantsile keskendunud sportlased asuvad sedapuhku isiklikke rekordeid püüdma 10 000 m distantsil. Tiidrek Nurme näitas 19. mail KEVEK ja Tartu Kalev staadionijooksu sarja I etapil 5000 m distantsil aega 14:07.92. Fosti viimane võistlus oli 19. aprillil, kui maratoonar täitis Itaalias Siena Ampugnano lennujaama territooriumil toimunud maratonil Tokyo olümpiamängude normatiivi (2:10.46). Patjuk pani viimati jala joonele Milano maratonil 14. mail, kiire algtempo tõttu tuli võistlus pooleli jätta.

Meeste osalejate nimekirjast leiab neljakordse olümpiavõitja Mo Farahi nime, kes soovib laupäeval joosta 10 000 meetri Tokyo olümpia kvalifikatsiooniaja (27:28.00). Talle tulevad peamist konkurentsi pakkuma valitsev Euroopa 10 000 m meister prantslane Morhad Amdouni ja Farahi üks peamisi treeningpartnereid, Belgia koondise värve esindav Bashir Abdi.

Hispaania eest tulevad välja mitmekordsed Euroopa U20 ja U23 medalimehed Carlos Mayo ja Juan Antonio Perez, kellest viimane on sel hooajal näidanud aega 27:46.08. Euroopa 10 000 m jooksu karikat ei tule kaitsma itaallane Yemaneberhan Crippa, kuid kohal on tema vend Nekganet Crippa ja hiljuti 28 minuti piiri alistanud Iliass Aouani.

Naiste valitsev meister ja selle ürituse kahekordne võitja Lonah Chemtai Salpeter otsustas selle aasta võistlused Birminghamis vahele jätta. Tugevamatest naisjooksjatest on kohal Euroopa 5000 meetri hõbemedalist Eilish McColgan, värske 3000 m Euroopa sisemeister Amy-Eloise Markovc, albaanlanna Luiza Gega, Iisraeli koondise värve esindav Selamawit Teferi ja mitmed tugevad sakslannad.

Ajakava

Rasmus Mägi osales eile Hispaanias Huelvas toimunud kergejõustikuvõistlustel ning triumfeeris 400m tõkkejooksus võistluste rekordi 48.87-ga! Ühtlasi täitis tartlane hooaja avavõistlusel ka olümpiamängude normatiivi (48.90).

Mägi oleks ka edetabeli põhjal suure tõenäosusega Tokyos starti pääsenud, kuid kahekordne Eesti aasta meessportlane lunastas täna kindlasti Tokyo olümpiapileti ning sõidab juba oma kolmandatele olümpiamängudele.

Teise koha võitis prantslane Ludvy Vaillant ajaga 49.49 ning kolmanda koha sai ameeriklane Quincy Downing ajaga 49.50.

Maailma hooaja edetabelis tõusis Mägi jagama 12. kohta. Maikuus jooksis aja 48.87 välja ka jaapanlane Masaki Toyoda.

Kõik tulemused

Peale Mägi on Tokyo olümpianorm täidetud veel kuuel kergejõustiklasel: Magnus Kirt, Tiidrek Nurme, Roman Fosti, Johannes Erm, Karel Tilga ja Maicel Uibo

Kultuuriministeerium ja EOK kuulutasid pidulikul tänuüritusel välja „Spordisõber 2021“ aunimetuse pälvinud ettevõtted ja eraisikud: AMPS Catering, Hekotek, Bigbank, Olympic Entertainment Group, Orkla Eesti, Tartu Mill, Tartu Ülikool, Toomas Linamäe, Ivar Valdmaa, Kristjan Rahu.

Tänuauhinnad – kunstnik Kalli Seina klaasskulptuuri – andsid ühiselt üle Eesti Vabariigi kultuuriminister Anneli Ott ja Eesti Olümpiakomitee asepresident Erich Teigamägi.  

Kultuuriminister Anneli Ott ütles, et sporti toetavad inimesed kõnetavad teda väga sügavalt. „Mul on siiralt hea meel alati näha seda energiat, mida sporti pannakse. Spordiga seotud inimesed inspireerivad ja annavad maailma väga palju positiivset. Ma tänan teid siiralt kogu selle toe eest, spordisõbrad!“ ütles Ott.   

Eesti Olümpiakomitee asepresident Erich Teigamägi sõnul on nii sportlased kui spordijuhid väga õnnelikud, et spordi arengusse panustavad jätkuvalt Eesti ettevõtted. „Hea meel on, et Eesti spordil ja liikumisel on nii rohujuuretasandil, ürituste korraldamise tasandil ning tippspordi tasandil on omad toetajad olemas,“ sõnas Teigamägi.

Spordisõbrad 2021 on:

•  Amps Catering (esitaja Eesti Kergejõustikuliit)
  Eesti Kergejõustikuliidu oluline partner Amps Catering on panustanud aastaid sportlaste kvaliteetsesse ja täisväärtuslikku toitumisse. 
  
• Hekotek (esitaja Eesti Orienteerumisliit)
  Puidutöötlemise tehnoloogia seadmeid projekteeriv ja valmistav masinaehitusettevõte Hekotek on kauaaegne Eesti Orienteerumisliidu ja Eesti orienteerumisharrastuse toetaja.
   
• Bigbank (esitaja Tartumaa Spordiliit)
   Bigbank on alates 2012. aastast olnud Eesti ja Tartu võrkpalli suurtoetaja, samuti on oluline panus antud kergejõustiku ja golfi edendamisse. Koos Eesti Lasterikaste Perede Liiduga korraldatakse Suurperepäeva ja Aasta Suurpere valimist. 
  
• Olympic Entertainment Group (esitaja Eesti Piljardiliit)
  Olympic Entertainment Group on läbi oma kaubamärkide Olympic Casino ja Olybet toetanud mitmeid spordialasid ja sportlasi. Olympic Casino on Eesti Olümpiakomitee pikima ajalooga toetaja, esimene leping on aastast 2001 ja värskelt on pikendatud koostöölepingut kuni aastani 2024. 
  
• Orkla Eesti (esitajad Eesti Käsipalliliit ja Eesti Kergejõustikuliit)
  Kalevi kommitööstus on olnud pikaaegne Eesti Käsipalliliidu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostööpartner ning koostöö raames on üles kasvanud mitu põlvkonda sportlasi. 
  
• Tartu Mill (esitaja Tartu Spordiliit)
  Tartu Mill toetab erinevaid spordialaliite (nt Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, Eesti Võrkpalliliit, Eesti Korvpalliliit), üritusi (nt SEB maijooks, Tallinna maraton, Tartu Mill triatloni EM, Kõrvemaa neliküritus, Tartumaa Spordiliidu üritused), spordiklubisid ja meeskondi (nt Karupesa Team, Tartu Ülikool Maks & Moorits, Tartumaa Ratsaspordiklubi, Peloton, Spordiklubi Välk 949 jne) 
  
• Tartu Ülikool (esitaja Vehklemisklubi Musketär)
  Tartu Ülikool pakub 2020. aastast sportlastele võimalust eritingimustel sisseastumiseks ning paindlikuma ajakava alusel bakalaureuse- või magistrikraadi omandamiseks. Tänu eritingimustele on sportlastel tunduvalt lihtsam juba varakult mõelda oma tulevikuplaanidele ning ühendada sporditegemist ja hariduse omandamist.
  
• Toomas Linamäe ja Ivar Valdmaa (esitajad Eesti Golfi Liit ja Eesti Korvpalliliit) 
  Toomas Linamäe ja Ivar Valdmaa on toetanud nii läbi Cramo Estonia AS kui oma teiste firmade kaudu korvpalli, golfi, ratsutamise, purjetamise, autoralli kui võrkpalli arengut. 
  
• Kristjan Rahu (esitaja Rapla Korvpallikool)
  Kristjan Rahu on isiklikult ja endaga seotud ettevõtetega aastaid toetanud Eesti sporti ja sportlasi alates Rapla Korvpallikoolist ja Rapla esindusmeeskonnast lõpetades kergejõustiku järelkasvutiimiga. Lisaks asutas Rahu 2019. aastal mittetulundusühingu „Vöimalus“, mis toetab väga suures mahus Saaremaa kultuuri, sealhulgas sporti.

„Spordisõber“ on Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee poolt mullu ellu kutsutud traditsioon spordi toetajate tunnustamiseks. Spordisõbra tiitliga tänatakse neid, kes on oluliselt toetanud spordi- ja liikumisharrastuse valdkonda, hoogustanud spordi- ja liikumissündmuste toimumist ning seeläbi ka ühiskonna arengut laiemalt.

Eesti Antidopingu ja Sporditeabe Sihtasutusel (EADSE) on koostöös erinevate ekspertidega valminud spordipersonali käitumisjuhend laste ja noorte väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks. 

„Väärkohtlemine spordis on probleem, mis ei kao iseenesest ning käitumisjuhend spordiorganisatsioonidele on märgiline samm selle välja juurimisel. Tänasel lastekaitsepäeval saame vaadata optimistlikult tulevikku ning öelda, et laste ja noorte turvalisus spordis on oluliste prioriteetide seas,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „Iga laps peab spordist saama positiivse kogemuse ja head mälestused kogu eluks,“ lisas Ott.

„Spordis ei ole kohta ahistamisele või mis tahes väärkohtlemisele. Sellegipoolest võib seda ette tulla, ning seda ka varjatult ja üldsuse teadmata. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lastele, sest täiskasvanu vastutab lapsele turvalise treeningukeskkonna tagamise ja sealhulgas sobimatu käitumise ennetamise eest,“ märkis EADSE juhatuse liige Henn Vallimäe. „Lastega töötavad inimesed peavad tundma väärkohtlemise märke ning oskama reageerida väärkohtlemise juhtumite ja kahtluse korral,“ lisas Vallimäe.

Käitumisjuhend aitab spordiorganisatsioonil märgata ja ennetada väärkohtlemist ning võimalikke juhtumeid vajadusel lahendada. Treeneritele ja muule spordipersonalile on sõnastatud väärkohtlemist ennetavad käitumisreeglid ning spordiorganisatsioonidele juhised juhtumite lahendamiseks.

Väärkohtlemine võib sageli olla väärkohtleja võimu kuritarvitamise väljendus. Treener on tavaliselt sportlasele autoriteet ning usaldusisik. Paraku võidakse seda usaldust ja enda positsiooni ära kasutada ning tekkida võivad ebavõrdsed võimusuhted sportlase ja treeneri vahel. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik täiskasvanud, kes töötavad laste ja noortega, suhtuksid oma töösse professionaalselt ja austusega, peaksid kinni käitumisreeglitest, võtaksid vastutuse ning säilitaksid kriitilise mõtlemise. Kui väärkohtlemist nähakse kõrvalt, tuleb sellele reageerida. Väärkohtlemist tuleb käsitleda kõiki puudutava probleemina, mitte üksikisiku murena.

Laste ja noorte liikumisharrastuse laiendamine on spordivaldkonna üks põhieesmärke. Kaasates lapsi ja noori sportima, on oluline, et see pakuks rõõmu ja võimaldaks eneseteostust. Eesti spordikorralduse nurgakiviks on kokkulepe, et igaühel peab olema võimalus osaleda inimõigusi austavas ning ausa spordi ja teisi spordieetika põhimõtteid järgivas keskkonnas. ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi tuleb last kaitsta igasuguse vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletusse jätmise, hooletu või julma kohtlemise, ärakasutamise ja seksuaalse või muu kuritarvitamise eest. Igal lapsel on õigus kaitsele igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest.

Käitumisjuhend valmis koostöös Justiitsministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Lastekaitse Liidu, Eesti Olümpiakomitee, SA Noored Olümpiale, Spordikoolituse ja -Teabe SA eksperdid.

Juhendiga saab tutvuda SIIN

Lisainfo:
Marit Jukk
Koolitustegevuse koordinaator
Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus
+372 555 815 45

Nädalavahetusel toimunud Götzise kümnevõistluse võitis 8995 punkti kogunud kanadalane Damian Warner. Maicel Uibo sai 8157 punktiga üheksanda koha, isikliku rekordi püstitanud Risto Lillemets oli 8156 punktiga kümnes ning vaid ühe punktiga oma tippmargile kaotanud Kristjan Rosenberg 8032 punktiga 13.

Austrias kuulsal Götzise mõõduvõtul tegi karjääri parima etteaste Kanada kümnevõistleja Damian Warner, kes püstitas kaks mitmevõistlejate üksikalade maailmarekordit, kuid unelmate piiri tähistavast 9000 punktist jäi lõpuks puudu vaid viis silma.

Parima eestlasena sai Maicel Uibo 8157 punktiga üheksanda koha, Risto Lillemets kaotas Uibole vaid ühe punktiga, kuid parandas 23 silmaga isiklikku rekordit ning Kristjan Rosenbergil jäi oma tippmargist (8033) puudu vaid üks punkt. See andis Rosenbergile 13. koha.

Götzise kümnevõistluse tulemused:

1. Damian Warner (Kanada) 8995 punkti (10.14 – 8.28 – 14.31 – 2.09 – 47.90 – 13.36 – 48.43 – 4.60 – 59.46 – 4:25.19)
2. Pierce Lepage (Kanada) 8534
3. Thomas van der Plaetsen (Belgia) 8430
4. Vitali Žuk (Valgevene) 8331
5. Niklas Kaul (Saksamaa) 8263
6. Niels Pittomvils (Belgia) 8222
7. Kai Kazmirek (Saksamaa) 8190
8. Pawel Wiesiolek (Poola) 8161
9. Maicel Uibo (Eesti) 8157 (11.38 – 7.15 – 14.83 – 2.06 – 51.05 – 14.64 – 45.99 – 4.90 – 65.80 – 4:31.00)
10. Risto Lillemets (Eesti) 8156 (10.98 – 7.11 – 14.55 – 2.00 – 49.66 – 14.33 – 43.11 – 5.00 – 60.55 – 4:30.72) 
13. Kristjan Rosenberg (Eesti) 8032 (10.85 – 7.33 – 14.90 – 2.00 – 48.60 – 15.04 – 43.46 – 4.70 – 54.99 – 4:34.40)

Naiste seitsmevõistluse võitis Götzises ungarlanna Xenia Krizsan, kelle tulemus 6651 tähistab ühtlasi uut rahvusrekordit. 28-aastase ungarlanna seeria Götzises oli 13.31 – 1.80 – 14.47 – 24.32 – 6.41 – 52.02 – 2:11.52. Isiklikud rekordid sündisid tõkkejooksus, kuulitõukes, 200 meetri jooksus ja kaugushüppes.

Götzise seitsmevõistluse tulemused:

1. Xenia Krizsan (Ungari) 6651 punkti
2. Anouk Vetter (Holland) 6536
3. Kendell Williams (USA) 6383
4. Maria Huntington (Soome) 6318
5. Vanessa Grimm (Saksamaa) 6316
6. Adrianna Sulek (Poola) 6315
7. Emma Oosterwegel (Holland) 6308
8. Yorgelis Rodriguez (Kuuba) 6293
9. Adriane Rodriguez (Kuuba) 6255
10. Marthe Koala (Burkina Faso) 6250

Kõik tulemused!

Kääriku staadionil toimusid laupäeval, 29. mail Eesti meistrivõistlused teatejooksudes. Osales üle 20 klubi ja parimad selgusid U16, U18, U20 ja täiskasvanute klassi. Sündis ka üks Eesti teatejooksude rekord.

Võisteldi 4×110 m tõkketeatejooksus, 4×400 m teatejooksus, 4×100 m teatejooksus, 3×800 m teatejooksus, 4×1500 m teatejooksus ning 100+200+300+400 m (väike-rootsi) teatejooksus. Kokku jagati välja 30 medalikomplekti. 

Noormeeste U18 klassis sündis Eesti rekord 3x800m teatejooksus, kus Tartu SS Kalev meeskond koosseisus Sander Aavik, Alexander Kapp ja Uku-Renek Kronbergs sai võiduajaks 6:07.03. Jooks oli niivõrd võimas, et antud aeg tähistab ka uut Eesti U20 rekordit.

Naiste kui ka meeste 4×100m teatejooksu võit läks Emajõe linna Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi sprinteritele. Võiduka naiskonna ajaks märgiti 46.05, kvartetis jooksid Grit Šadeiko, Diana Suumann, Karoli Käärt ja Marit Kutman. TÜ/ASK mehed läbisid neljakesi staadioniringi 42.18-ga, koosseisus: Mart Muru, Jakob Ristimets, Teet Meerits ja Kristen Petolai.

Naiste 3×800 m teatejooksus triumfeeris Sparta SS võistkond koosseisus Triin Gede, Katrina Stepanova ja Brit Rammul. Kuus ringi läbisid naised 7:03.72-ga.

Meeste 4x1500m teatejooksus viis kolmandat aastat järjest võidu koju Tartu SS Kalev kvartett, võidujaks märgiti 16:12.22. Võidukasse meeskonda kuulusid Johannes Laur, Johannes Sikk, Olavi Allase ja Deniss Salmijanov.

4x400m teajooksu võidud läksid nii meeste kui naiste hulgas heade mõtete linna klubidele. Tartu Ülikooli ASK-i veerandmailerid (Märt Riso, Deniss Šalkauskas, Tauri Tamm, Rasmu Mägi) näitasid kõige nobedamat minekut võidutsedes 3:15.72-ga. Naiste dramaatilise finišiheitluse järel krooniti 4x400m Eesti teatejooksu meistriks Tartu SS Kalev nelik (Kristel Luik, Anete Pets, Klarika Eksi, Marielle Kleemeier) ajaga 3:57.04.

Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi nais- ja meeskond krooniti täiskasvanute meistriks väike Rootsi teatejooksudes. TÜ/ASK-i meeskond koosseisus Jakob Ristimets, Kristen Petolai, Rasmus Mägi ja Tauri Tamm võidutsesid 100+200+300+400m teatejooksus ajaga 1:54.89. Naiste väike Rootsi teateneliku lõpuajaks märgiti 2:11.26, võidukasse naiskonda kuulusid: Grit Šadeiko, Diana Suumann, Liis Grete Atonen ja Liis Roose.

Kõik tulemused

Fotogalerii Kegejõustiku Facebooki lehel

Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Kergejõustikuliidu meediapartneriks on Eesti Rahvusringhääling.

Götzises 29.-30. mail toimuval mainekal Götzis Hypomeeting mitmevõistlusel on sel aastal stardis kolm Eesti sportlast: Maicel Uibo, Risto Lillemets ja Kristjan Rosenberg.

Viimati võisteldi Götzises kaks aastat tagasi, kui Maicel Uibo lõpetas kümnevõistluse kolmanda kohaga. Veel aasta varem ületas ta seal esimest korda 8500 punkti piiri ja tuli teiseks. MM-võistluste hõbemedalimees saabus Ameerikast Euroopasse nädala alguses ning on jõudnud juba Götzises paar päeva reisiväsimusest puhata ja trenni teha. Risto Lillemets ja Kristjan Rosenberg sõitsid Austriasse kolmapäeval. Art Arvisto õpilased lähevad starti eesmärgiga ületada isiklik rekord.

Eestlaste isiklike rekordite seeriad:

Maicel Uibo – 8604 punkti (11.10 – 7.46 – 15.12 – 2.17 – 50.44 – 14.43 – 46.64 – 5.40 – 63.83 – 4:31.51)

Risto Lillemets – 8133 punkti (10.94 – 7.22 – 14.96 – 1.99 – 50.30 – 14.69 – 46.39 – 4.85 – 63.84 – 4:42.18)

Kristjan Rosenberg – 8033 punkti (10.95 – 7.34 – 13.27 – 2.16 – 49.06 – 14.91 – 40.84 – 5.00 – 51.70 – 4:36.21).

Meeste kümnevõistluse koosseis on Götzisele kohaselt esinduslik. Peafavoriitidena asuvad võistlustulle sakslasest maailmameister Niklas Kaul (isiklik rekord 8691) ja viiekordne Götzise võistluse võitja, Kanada kümnevõistleja Damian Warner (8795).

Lisaks Damianile ja Niklasele on kõrgete kohtade eest võitlema asumas sakslased Kai Kazmirek (8580) ja Mathias Brugger (8332), kanadalane Pierce LePage (8453), belglane Thomas van der Plaetsen (8332), šveitslane Simon Ehammer (8231) jpt.

Naiste seitsmevõistluses on favoriitidena kohal kuubalanna Yorgelis Rodriguez (6742), ameeriklannad Erica Bougard (6725) ja Kendell Williams (6610), hollandlannad Nadine Broersen (6539) ja Anouk Vetter (6636) ja ungarlanna Xénia Krizsan (6619).

Stardinimekirjad

Laupäeval ja pühapäeval on otseülekanded Götzisest ERR-i spordiportaalis.

Laupäev, 29. mai:
12.05 Seitsmevõistluse 100m tj
12.45 Kümnevõistluse 100m
12.40 Seitsmevõistluse kõrgushüpe
13.35 Kümnevõistluse kaugushüpe
15.35 Kümnevõistluse kuulitõuge
16.45 Seitsmevõistluse kuulitõuge
17.00 Kümnevõistluse kõrgushüpe
18.00 Seitsmevõistluse 200m
19.00 Kümnevõistluse 400m

Pühapäev, 30. mai:
11.05 Kümnevõistluse 110m tj
12.10 Kümnevõistluse kettaheide
12.45 Seitsmevõistluse kaugushüpe
14.00 Kümnevõistluse teivashüpe
14.40 Seitsmevõistluse odavise A-grupp
15.40 Seitsmevõistluse odavise B-grupp
16.45 Kümnevõistluse odavise B-grupp
17.20 Seitsmevõistluse 800m
17.45 Kümnevõistluse odavise A-grupp
19.00 Kümnevõistluse 1500m

Täna, 28. mail jõustusid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud uued piirangud spordivaldkonna tegevustele. Uued piirangud hakkavad kehtima 31. maist 2021. 

Alates 31. maist 2021:

1) sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% maksimaalsest täituvusest, kuid mitte rohkem kui 200 isikut ning tagatud on hajutatus. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide või nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt pallimängusaal ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes; 
2) siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12- aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik; 
3) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
4) välistingimustes on lubatud treenimine, kui on tagatud, et selles ei osale rohkem kui 250 isikut. 250 isiku piirang kehtib ühe piiratud territooriumiga välispordiobjekti kohta, nt: jalgpallistaadion, kergejõustikustaadion, korvpalliväljak jne. 

Täituvuspiirangut ei kohaldata rahvusvahelisele kõrge tasemega sporditegevusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele; 

Alates 14. juunist 2021:

1) sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% maksimaalsest täituvusest, kuid mitte rohkem kui 600 isikut ning tagatud on hajutatus. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide või nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt pallimängusaal ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes; 
2) siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12- aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
3) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt. 
4) välistingimustes on lubatud treenimine, kui on tagatud, et selles ei osale rohkem kui 1000 isikut. 1000 isiku piirang kehtib ühe piiratud territooriumiga välispordiobjekti kohta, nt: jalgpallistaadion, kergejõustikustaadion. 

Piirangut ei kohaldata rahvusvahelisele kõrge tasemega sporditegevusele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele; Sisetingimustes ei kohaldata täituvuspiirangut rahvusvahelisele kõrge tasemega sporditegevusele ning spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 213 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
• Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
• Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski.
• Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks loetakse meistriliigade ja esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
• Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
• Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevuste järel territooriumile.
• Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. 
• Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed:

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
• Kahe treeningu vahel on soovituslik ruume õhutada. 
• Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa. 

Homme, 29. mail toimuvad Käärikul Eesti meistrivõistlused teatejooksudes. Meistritiitlite nimel asuvad starti 21 kergejõustikuklubi võistkonnad, jagatakse välja 30 medalikomplekti ning stardis on kogu Eesti kergejõustiku paremik.

Kergejõustikuklubidest osalevad võistlustel: SK Altius, Audentese SK, SK Elite Sport, SK Fortis, Jõgeva KJK Harta, SK Jooksupartner, Tallinna SS Kalev, KJK Kose 2000, SK Lindon, Nõmme KJK, Pärnu Kalevi KJK, Rapla JK, Sparta SS, SK Leksi 44, Tartu SS Kalev, SK Treeningpartner, Tartu Ülikooli Akadeemiline SK, UP Sport, Valga SK Maret-Sport, Rakvere KJK Vike ja Individuaalsportlased.

Nimekamatest Eesti kergejõustiklastest asuvad starti Grit Šadeiko, Kreete Verlin, Diana Suumann, Rasmus Mägi, Keiso Pedriks, Marielle Kleemeier, Tiidrek Nurme, Ann Marii Kivikas, Ken-Mark Minkovski, Anna Maria Millend, Rasmus Kisel, Laura Maasik, Olavi Allase jpt.

Meistritiitlid jagatakse välja U16, U18, U20 ja täiskasvanute klassides.

U16, U18, U20 neiud – 4×100 m, 4×100 m tõkkejooks, 4×400 m, 3×800 m ja väike-rootsi teatejooks.
U16, U18, U20 noormehed – 4×100 m, 4×110 m tõkkejooks, 4×400 m, 3×800 m ja väike-rootsi teatejooks 
Naised – 4×100 m, 4×100 m tõkkejooks, 4×400 m, 3×800 m ja väike-rootsi teatejooks.
Mehed – 4×100 m, 4×110 m tõkkejooks, 4×400 m, 4×1500 m ja väike-rootsi teatejooks

Võistluste Ajakava

Registreeritud võistkondade ja sportlastega saab tutvuda SIIN

Tulemusi näeb EKJLi kodulehel: www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse (kood: etjmv2021) kaudu

NB! Tulenevalt COVID-19 viirusest ja selle tõttu kehtestatud piirangutest toimuvad Eesti teatejooksude meistrivõistlused sel aastal ilma pealtvaatajateta. Võistluste eel ja järel tuleb sportlastel kanda maski.

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste ja treeningute korraldamiseks

Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 66 77 993, 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Kergejõustikuliidu meediapartneriks on Eesti Rahvusringhääling.