Holloway ületas 27 aastat püsinud 60 m tõkkejooksu maailmarekordi

23-aastane USA tõkkejooksja Grant Holloway võttis enda nimele 60 m tõkkejooksu sisemaailmarekordi.

Valitsev 110 meetri tõkkejooksu maailmameister Grant Holloway läbis Madridi võistlusel 60 meetreid tõkkeid ajaga 7.29. Senine maailmarekord kuulus legendaarsele briti tõkkejooksjale Colin Jacksonile, kes jooksis 1994. aastal distantsi 7.30-ga.

Madridi võistlusel sai teise koha 2018. aasta sisemaailmameister Andrew Pozzi, kes ületas finišijoone ajaga 7.51. Kolmandana lõpetas itaallane Paolo Dal Molin (7.57)

Holloway on sisetingimustes nüüdseks võitnud 54 võistlust järjepanu. Viimati pidi jänki kaotusekibedust tundma tõkkedistantsil 2014. aastal. 110m tõkkejooksus on mehe isiklikuks tippmargiks 12.98. Maailmarekord 12.80 kuulub 2012. aastast ameeriklasele Aries Merrittile.

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” seekordne külaline on äsja 20. korda kõrgushüppes Eesti meistriks kroonitud Karl Lumi.

35-aastane ettevõtjast spordifanatt kuulub kahtlemata Eesti kergejõustikupere huvitavamate persoonide hulka, kelle isa Vello Lumi absoluutne tippmark on tänaseni ei vähem ega rohkem kui ühe sentimeetri võrra pojast parem (vastavalt 2.23 ja 2.22). Karl Lumi on olnud läbi karjääri tuntud kui väga tihti ja stabiilselt võistlev sportlane, kes on alistanud kõrguse 2.10 tänaseks juba 18 (!) järjestikusel aastal. 

“Tahaks saada kokku sellise arvu Eesti meistrivõistluste medaleid, mida mitte keegi kunagi üle lüüa ei suudaks,” muigab Lumi. “Mulle lihtsalt väga meeldib kõrgushüpe. Vahet pole, kas ma olen valmis või mitte, võistlus on ikkagi täielik nauding. Selle nimel ma sporti teengi, et saaksin võistelda ja end proovile panna. Võistlus on ka hea trenni eest, sest suudan end seal paremini kokku võtta. Pealegi on jube mõnus, kui kohtunikud sinu eest latti tõstavad – ei pea ise seda tegema.”

Hiljuti koduõuele kõrgushüppesektori ehitada lasknud Lumi toob saates välja mitmeid huvitavaid nüansse, mis on aidanud tal spordis kaugemale ja kõrgemale jõuda. Muuhulgas käib ta alati – ka suvel – enne etteasteid solaariumis ja võtab mõne lonksu veini, et võistluseelset närvi vähendada.

“Paljud ei tea seda, aga isegi võistlushobused käivad solaariumis. Ja ma ei tea, et nad tahaksid pruuniks saada. On teadlikult tõestatud, et väikeses koguses UVA või UVB-kiirgust toniseerib lihaseid ja teeb need soojaks. Miks muidu lõunamaalased nii head ja kiired on – päike mõjutab omal määral. Inimesed vaatavad ka, et ma olen pooletoobine, kui käin suvel Pärnus enne õhtust võistlust solaariumis, kuigi väljas on 30 kraadi. Kui päev läbi rannas päikese käes vedeleks, siis oleks efekt vastupidine – see teeks uimaseks,” põhjendab Lumi.

“Kui inimene on lapsepõlvest saati teinud sporti, hoiab elustiili heal tasemel ja toitub korralikult, võib ka 40-aastasena hüpata väga kõrgele. Hea näide on Saint-Kitts ja Nevise sprinter Kim Collins, kes tegi 40-aastasena 60 meetris elu kiiremad jooksud. Tänapäeva inimene ei vanane nii kiiresti, kuigi, jah, meil pole plahvatuslikel aladel väga palju näiteid nendest, kes oleksid väga kaua sporti teinud. Üritan seda müüti murda,” lisab Lumi.

Saates tuleb muuhulgas juttu sellest, miks Lumi juba 2005. aastal 20-aastase noorukina Helsingis kergejõustiku MM-iga seonduvalt Soome meediale intervjuusid käis andmas, millise loogika alusel usub ta olevat võimeline praegu kaks korda nädalas tõsiselt treenides veel enda ja isa rekordit murdma, kui palju muutis tema elu tütre sünd ning mis teeb kõrgushüppe sedavõrd nauditavaks spordialaks.

“Staadionijutud”, 26. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Saate lõpus kuuleb eelmises osas esitatud küsimuse õiget vastust ning selgub seekordne võitja. Saadet juhib Karl Rinaldo.

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 152 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Laureaatide seas on ka endine mitmevõistleja ja praegune kergejõustikutreener Andrei Nazarov, keda tunnustatakse Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Andrei Nazarov on lõpetanud aastal 1983 Tallinna 43. Keskkooli. Alustas kergejõustikutreeninguid Sven Andresoo juhendamisel

Kümnevõistluse isikliku rekordi 8322 punkti püstitas 17. mail 1987 Sotšis. Nazarov on võistelnud kahtedel olümpiamängudel: 1992. aastal Barcelonas, kus saavutas 8052 punktiga 14. koha, ja 1996. aastal Atlantas. Ette näidata Göteborgi MM-il (1995) sai ta 10. koha (8088 p), Spliti EM-il (1990) 8. koha (8072 p) ja Helsingi EM-il (1994) 11. koha (7894 p).

Õpilasi: Erki Nool, Ksenija Balta, Mikk Pahapill, Larissa Netšeporuk, Indrek Turi, Ebe Reier, Andres Raja, Grete Udras, Pascal Behrenbruch, Laura Ikauniece, Janek Õiglane, Keiso Pedriks. Osalenud treenerina 2016 Rio de Janeiro OM-il. Eesti parim kergejõustikutreener 2001–03, 2009–10. Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) treeneritöö auhind (2012).

Eesti Vabariigi teenetemärkidega avaldab riik tänu neile eestimaalastele ja Eesti sõpradele, kelle kutsetöö ning pühendumuse toel saab Eesti tugevamaks, suuremaks, hoolivamaks. Riiklike teenetemärkide väljaandmise õigus on seadusega antud presidendile.

Palju õnne, Andrei!

Eesti Kergejõustikuliit

Algab uute õpilaste vastuvõtmine Audentese spordigümnaasiumisse, kus saab teadmisi omandada, sportida, süüa ning elada ühel territooriumil. Treeningtöö koosneb 35-nädalasest statsionaarsest treeninguperioodist ja 25-st treeninglaagri päevast. Treeningunädal hõlmab 22 sporditundi (üks tund 45 minutit). Õppetöö toimub riikliku õppekava alusel, kursuste süsteemis ning kestab kolm aastat.

Noori juhendavad hinnatud treenerid nagu Andrei Nazarov, Tõnu Kaukis ja Mikk-Mihkel Arro. Lisaks kaasatakse erinevate alade spetsialiste ning õpilastele on ette nähtud tipptasemel meditsiiniline teenindus. Audentesest on maailmasporti sirgunud mitmed tuntud sportlased, näiteks Ksenija Balta, Mikk Pahapill, Maicel Uibo, Tanel Laanmäe, Karl Robert Saluri, Tony Nõu, Janek Õiglane, Kätlin Tõllasson, Marek Niit. Eelmisel aastal lõpetasid nimekad noored nagu Henri Sai, Marleen Mülla ja Gedly Tugi.

Kõigil sportlastel, kellel on soov alustada 2021. aasta sügisest õpinguid Audentese Spordigümnaasiumis, tuleb alaliitu teavitada hiljemalt 28. veebruariks 2021 aadressil kristel@ekjl.ee. Kirjas palume välja tuua sportlase nimi, sünniaeg, kontaktandmed ning ülevaade sportlikust arengust ja tulemustest.

*Kesk- ja pikamaajooksjatel on võimalus kandideerida ka Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaali, kus sportlasi juhendab endine kergejõustiklane ja orienteerumistreener Kenny Kivikas (EKR 6).

Vastuvõtu I voor toimub Tallinnas 20.04.2021. Vastuvõtukomisjon teeb otsused 11. juuni komisjonis.

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
528 9062
kristel@ekjl.ee

Eesti Olümpiakomitee ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusstipendiumi pälvis 2021. aasta kevadsemestril 28 endist ja praegust tippsportlast. Kergejõustiklastest stipendiumi Robin Nool, Lembi Vaher ja Henri Sai.

HTM-i kantsleri Mart Laidmetsa sõnul on juba 18 aasta pikkune koostöö EOK-ga olnud tõhus ning tal on hea meel, et programm on olnud jätkusuutlik. „Tippsportlased ei saa pühenduda võrdselt sportlike tulemuste saavutamisele ning õppetööle, seepärast on väga oluline toetada tublimate võimalust omandada teadmised ja oskused, millest peale aktiivse sportlaskarjääri lõppemist kogu eluks kasu on,“ ütles Laidmets.

28 stipendiumi pälvinud sportlasest on sel korral ainult kolm uut taotlejat, ülejäänud on korduvtaotlejad. Stipendiumisaajatest neli on lõpetamas ülikooli tuleval suvel.  Kokku toetatakse sel semestril sportlaste õpinguid 25 894 euroga.

Toetatavad sportlased on 20 spordialalt:

• Saskia Alusalu (kiiruisutamine)
• Meril Beilmann (laskesuusatamine)
• Aleksa Gold (ujumine)
• Mari-Liis Juul (pararattasport)
• Stefan Kaibald (võrkpall)
• Christopher Kalev (murdmaasuusatamine)
• Mihkel Kalja (jalgrattasport)
• Joosep Karlson (aerutamine)
• Toomas Kollo (murdmaasuusatamine)
• Kristin Kuuba (sulgpall)
• Armin Evert Lelle (ujumine)
• Sander Maasing (jalgrattasport)
• Aslanbeg Magomedkerimov (judo)
• Robin Nool (kergejõustik)
• Margareth Olde (male)
• Ants Oscar Pertelson (judo)
• Han Hendrik Piho (kahevõistlus)
• Piret Pormeister (murdmaasuusatamine)
• Mariel Merlii Pulles (murdmaasuusatamine)
• Martin Remmelg  (laskesuusatamine)
• Henri Sai (kergejõustik)
• Anna Sokk (karate)
• Tanel Sokk (korvpall)
• Lembi Vaher (kergejõustik)
• Karolin Valdmaa (rühmvõimlemine)
• Walter Herold Veedla (squash)
• Andreas Välis (maadlus)
• Jasmiin Üpraus (veemootorisport)

Haridusstipendiumi pälvinud tippsportlased on õpingud jätkamas nii Eestis kui ka välismaal asuvates kõrg- ja rakenduskõrghariduskoolides. Eesti kõrgkoolidest on esindatud TalTech, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Massaaži-ja Teraapiakool, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, väljaspool Eestit London South Bank University, Charles University, The Hague University of Applied Sciences, University of Alaska Anchorage, University of Alaska Fairbanks, University of Padova, University of Amsterdam, University of Toronto ja University of Memphis.

Kaks korda aastas väljaantavat EOK ja HTM-i haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.

Haridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Eesti Olümpiakomitee esindajad, sealjuures osaleb stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindaja. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist.

Eesti spordi katusorganisatsioonina seisab Eesti Olümpiakomitee ausa mängu põhimõtete ja olümpiaväärtuste eest. EOK tagab tippsportlaste ettevalmistuse ja osalemise tiitlivõistlustel, viib ellu noorsportlastele suunatud järelkasvuprogramme ning suurendab positiivsete eeskujude kaudu liikumisharrastuse kandepinda. EOK tööd toetavad suures osas Eesti ettevõtted. EOK toetajad on Paf, Coop, JCDecaux, Monton, NIKE, Olympic Casino, Sportland, SYNLAB, Toyota ja Forus.

Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimunud Eesti täiskasvanute meistrivõistluste teisel päeval olid stardis mitmed Euroopa sisemeistrivõistlustele minevad sportlased, lisaks sündis kaks Eesti vanuseklassi rekordit 4x400m teatejooksus. Head vormi näitasid tõkkejooksjad, Patjukilt 75. Eesti meistritiitel, võidukas Balta, keskmaajooksjatelt kuldne duubel jpm.

Eesti sisemeistrivõistluste teine päev juhatati sisse 60m tõkkejooksudega. Meestest võitis kuldmedali Keiso Pedriks, kes läbis distantsi ajaga 8.05. Hõbemedalile jooksis 8.11-ga Martin Täht ja kolmandana ületas finišijoone 8.13-ga Johannes Treiel. EM-ile sõitev mitmevõistleja Risto Lillemets oli 8.14-ga neljas. Ligi tund aega varem näitas Pedriks lisajooksus aega 7.81. Peale jooksu sõnas noormees, et õige jooks on rihitud EM-i suunal. “Teeme ühe nädala veel natuke raskemat trenni ja siis juba puhkusega saab Poola minna,” lisas Pedriks.

Naiste tõkkesprindis tegi kaks head jooksu Diana Suumann. Lisajooksu võitis Suumann ajaga 8.22. Finaalis kärpis TÜ ASK sportlane aega veelgi ning võitis kuldmedali 8.20-ga. “Arvan, et võib-olla praegu oli selline pisut vormikõvera langus, aga aega veel EM-ini on ja usun küll, et töötame selle kallal, et seal tuleks ikkagi hooaja parim aeg,” sõnas Suumann intervjuus ERR-ile. Finaaljooksu viimasel tõkkel põlvele haiget teinud Kreete Verlin lõpetas ajaga 8.33 hõbemedalil. Pronksile jooksis end 8.84-ga Kristella Jurkatamm.

Meeste 200 meetri jooksus triumfeeris Ken-Mark Minkovski ajaga 21.69. Hõbemedal läks 21.85-ga Toruni EM-ile sõitvale ja eile 60m sprindi võitnud Karl Erik Nazarovile. Pronksmedal riputati kaela laupäeval 400m Eesti meistriks kroonitud Robin Saparile (22.02).

Naiste 200 meetri jooksu võitis üllatuslikult Kristin Saua, kes parandas isiklikku rekordit poole sekundiga, võidutsedes 24.47-ga. Hõbemedalile jooksis 24.75-ga Ann Marii Kivikas ja pronksine autasu riputati kaela eile isikliku rekordiga 60m sprindis võidutsenud Karoli Käärtile (24.82).

Kahe kuldmedaliga läks nädalavahetusel koju Kelly Nevolihhin, 1500m jooksu võidule lisandus täna kirkamat karva medal 800 m jooksus isiklikku rekordit märkiva tulemusega 2:11.21. Teisena ületas finišijoone 2:13.03-ga Katrina Stepanova ja pronksmedali võitis Katrin Zaitseva 2:14.69-ga

Meeste 800m triumfeeris isikliku tippmargi 1:52.72-ga Deniss Šalkauskas. Teisena ületas finišijoone Rasmus Kisel (1:53.06) ja kolmandana Karel-Sander Kljuzin (1:54.20).

Kuldse duubliga sai Eesti talvistel meistrivõistlustel hakkama ka keskmaajooksja Olavi Allase. Lisaks eilsele 1500 m jooksule võitis täna ka meeste 3000 m distantsi, noormehe ajaks märgiti 8:33.66. Ats Sõnajalg oli tulemusega 8:35.31 hõbemedalil ja pronksmedali teenis 8:37.54-ga Robert Telpt.

Imetlusväärse saavutusega sai hakkama 37-aastane Jekaterina Patjuk, kes kaitses möödunud aasta tiitlit 3000 m jooksus, võidutsedes ajaga 9:39.92. See oli Patjukile erinevate distantside peale kokku juba 75. Eesti meistritiitel. Teise koha teenis Laura Maasik 9:41.37-ga ning pronksmedal riputati kaela Pille Hinnile ajaga 10:00.80.

Meeste kõrgushüppes kaitses mullust tiitlit 35-aastane Karl Lumi, hüpates 2.10. Mikk Meerents ja Hendrik Lillemets alistasid kõrguse 2.05 ning said vastavalt teise ja kolmanda koha.

Naiste teivashüppes võidutses ainsana neli meetrit kätte saanud Marleen Mülla. Algkõrgusest 3.70 alles kolmandal katsel üle saanud Rakvere neiu tuli Eesti meistriks täpselt nelja meetrise hüppega. Hõbemedal Mona Linda Sikkalile 3.70-ga ja kolmanda koha võitis 3.40-ga Carlyn Pukk.

Meeste kolmikhüppe võitis viiendal katsel hüpatud 15.05-ga Viktor Morozov. Kaheksa sentimeetriga kaotas talle Jaak Joonas Uudmäe ja pronksmedali võitis Igor Andrejev 14.72-ga.

Päeva üks oodatumaid alasid oli naiste kaugushüpe, kus oli kohal ka sisehooaja ainsa võistluse teinud Ksenija Balta. Balta tegi viis katset ja võttis kindla võidu 6.45-ga. Hõbemedali võitis 6.25-ga Aet Laurik ja kolmas oli Tähti Alver 6.18-ga.

Naiste 4×400 m teatejooksu võitis 4:00.27-ga Nõmme KJK. Võidukasse nelikusse kuulusid Stella Sohvi Altmets, Anna Theresa Gustavson, Ramona Eliis A. Metsäranta ja Annika Sakkarias. KJK Kose 2000 neiud tulid 4:04.30-ga hõbemedalile (Rii Tartu, Mariliis Kruve, Laura Lokotar, Laura-Liisa Väli) ja pronksmedali võitis 4:10.28-ga Sparta SS naiskond (Brit Rammul, Katrina Stepanova, Triin Gede, Maria Veskla).

Päeva lõpetasid meeste 4×400 m teatejooksud. Uue Eesti U23 vanuseklassi rekordiga 3:21.37 tuli Eesti sisemeistriks SK Elite Sport kvartett. Võidukas meeskonnas jooksid Lukas Lessel, Deniel Kedrov, Mait Filipozzi ja ankrumehena Karl-Oskar Pajus. Teise koha võitis ajaga 3:24.64 TÜASK koosseisus Jakob Keller, Deniss Šalkauskas, Märt Riso ja Rivar Tipp. Pronksmedal riputati kaela 3:30.58-ga SK Fortis nelikule (Ramon Vilde, Markus-Taiyo Toiger, Märten Tropp, Andreas Laksberg).

Teatejooksus neljanda koha teeninud SK Elite Sport II võistkond koosseisus Harry Richard Jääger, Uku Nurk, Robert Kompus ja Mihkel Vesingi püstitasid Eesti uue U18 vanuseklassi Eesti rekordi 4x400m teatejooksus – 3:37.53!

Eesti sisemeistrivõistluste teise päeva TULEMUSED

Teise päeva PILDIGALERII läbi Marko Mummi kaamerasilma

Pühapäeva võistluspäev JÄRELEVAADATAV

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Lõuna-Dakota ülikoolis õppiv teivashüppaja Eerik Haamer uuendas USAs Bookingsis toimunud võistlustel Eesti U23 vanuseklassi rekordit, kui ületas kõrguse 5.45.

SDSU Last Chance nimelisel võistlusel oli eestlane kolmas, võitis 5.65-ga Ethan Bray, Trent Francom oli 5.50 ületamisega teine.

Eesti kõigi aegade edetabelis kindlustas 20-aastane Haamer kolmandat kohta. Siserekordit hoiab juba 1995. aastast 5.65-ga enda nimel Valeri Bukrejev, teine on Erki Nool, kes 1999. aastal alistas kõrguse 5.50.

View this post on Instagram

A post shared by Eesti Kergejõustikuliit (@eestikergejoustik)

20.-21. veebruaril Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimuvatel Eesti täiskasvanute meistrivõistluste avapäeval jagati välja 14 medalikomplekti. Säravamate tulemuste eest hoolitsesid sprinterid Karl Erik Nazarov ja Karoli Käärt.

Meeste 60 meetri jooksu võitis sel sisehooajal pidurdamatus hoos olev Karl Erik Nazarov, Eesti meistritiitli tõi tulemus 6.68. Liivi Eriku õpilane jäi viie sajandikuga alla oma eelmisel nädalal püstitatud Eesti rekordile. Hõbemedali võitis 6.86-ga Tanel Visnap ja pronksmedal riputati kaela 6.99-ga Ats Kivimetsale. Tunnike varem peetud lisajooksus püstitas Visnap 6.98-ga Eesti kurtide rekordi.

Karoli Käärt püstitas naiste 60 m sprindis isikliku rekordi ega jäänud kaugele Toruni sise EM-i normist. Käärt läbis distantsi 7.44-ga ehk ületas ühe sajandikuga oma eelmisel nädalal püstitatud senise isikliku rekordi. Euroopa meistrivõistluste normatiiv on 7.40. 20-aastase Käärti järel tuli teiseks 7.61-ga Kristin Saua ja pronksmedali võitis 7.68-ga Anna Maria Millend.

Naiste kõrgushüppe võitis Sven Andresoo õpilane Elisabeth Pihela, kes ületas 1.82. Hõbemedali võitis 1.79-ga Lilian Turban ja kolmanda koha Grete Udras 1.76-ga.

Henrik Kutberg võitis meeste kaugushüppe 7.53-ga. Rain Kask oli 7.33-ga teine ja Jaak Joonas Uudmäe võitis 7.21-ga pronksise autasu.

Naiste kolmikhüppekulla võitis 13.12-ga Merilyn Uudmäe, hõbemedalile tuli 12.85-ga Darja O’Konnel-Bronin ja kolmandaks hüppas Eliise Anijalg (12.75).

Meeste teivashüppes ületas kogu esikolmik võrdselt 4.70, aga kulla teenis selleks vähim vaeva näinud mitmevõistleja Risto Lillemets, kellele järgnesid Martin Paakspuu ja Deniel Kedrov.

Meeste kuulitõuke võitis 18.87-ga Jander Heil. Teiseks tuli Karl Koha (16.81) ja kolmandaks Rait Sinijärv (15.91). Naiste kuulitõukes moodustasid esikolmiku Valeria Radajeva (13.72), Monica Vainola (13.54) ja Leanne Siimumäe (13.19).

Naiste 400 meetri jooksu võitis 55.01-ga Marielle Kleemeier, kellele järgnesid Annika Sakkarias (58.02) ja Stella Sohvi Altmets (59.33). Meeste kahte siseringi läbis kõige väledamalt Robin Sapar, võiduajaks 49.09. Hõbedali võitis Rivar Tipp (49.45) ja kolmas oli 49.61-ga Lukas Lessel

Naiste 1500 meetri jooksus moodustasid esikolmiku Kelly Nevolihhin (4:37.45), Katrin Zaitseva (4.38.61) ja Katrina Stepanova (4:38.90). Meeste sama pikal distantsil võidutses 3:57.05-ga Olavi Allase, kellele järgnesid Karel Hussar (4:00.27) ja Kalev Hõlpus (4:00.74).

Naiste 3000 meetri käimises oli võistlusrajal neli osalejat: kuldmedali võitis Polina Simonenko (16:06.08), teiseks tuli Alla Šubina (16:19.88) ja kolmandaks Anna Ivanova (18:39.08). Meeste 5000 meetri käimise tiitlit kaitses 22:57.10-ga Virgo Adusoo, hõbemdedali pälvis Artur Djatšuk (24:05.26) ja kolmandaks kõndis end Jaroslav Stupnikov (27:51.76).

Võistluspäev algab homme kell 13.00 ning on otsepildis nähtav sport.postimees.ee ja Kergejõustiku Facebookilehe vahendusel.

Pühapäeval on 60 m tõkkejooksudes on oodata kiireid aegu Kreete Verlini, Diana Suumanni ja Keiso Pedriksi esituses. Meeste tõkkejooksus on stardis ka Johannes Treiel ja mitmevõistleja Risto Lillemets. Naiste kagushüppes näeme Ksenija Baltat ja Tähti Alveri duelli. Kiireid aegu võib oodata ka meeste ja naiste 200 m distantsil, kus teevad kaasa täna 60 m meistriks tulnud Nazarov ja Käärt.

Kogu avapäeva TULEMUSED

Avapäeva PILDIGALERII läbi Marko Mummi kaamerasilma

Esimene võistluspäev JÄRELEVAADATAV

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Täna, 19. veebruaril jõustusid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud uued piirangud spordivaldkonna tegevustele. Piirangud hakkavad kehtima 22. veebruarist 2021. 

Tulenevalt raskenevast epidemioloogilisest olukorrast palume kriitiliselt hinnata võistlustegevuse ning kontaktsete grupitreeningute toimumise vajalikkust. Soovitame võimalusel need edasi lükata, et vähendada erinevate gruppide omavahelist kokkupuutumise riski ja seeläbi aidata kaasa viiruse leviku taandumisele.

Sporditreeningute korraldamine 22. veebruarist 2021

1. sisetingimustes on lubatud individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koos juhendajaga ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Keelatud on tegevuse käigus vahetada paarilisi. Treeningu eel, ajal ja järel tuleb lähtuda põhimõttest, et lähikontaktsust ei teki enam kui ühe isikuga. Rühmaviisiline tegevus või treening ei ole lubatud. Paarismängud on lubatud ainult nendel spordialadel, mis lähevad individuaalspordiala mõiste alla. Nendeks on tennis, lauatennis, padel, sulgpall, rannavõrkpall ja rannatennis. Tegevuse käigus ei tohi paarilisi vahetada. Individuaaltegevuse või individuaaltreeningu piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei olemõistlikult võimalik tagada;
2. välitingimustes on lubatud treenimine kuni 50 isikulistes rühmades, sealhulgas juhendajaga.Tagatud peab olema, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 250 inimest;
3. sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% tavapärasesttäituvusest ja ruumis ei oleks korraga rohkem inimesi kui 200. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide või nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt pallimängusaal ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes;
4. siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12- aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
5. teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt. Alapunktis 1 nimetatud tingimusi ei kohaldata kui tegevust või treeningut viiakse läbi koolieelses lasteasutuses sama rühma lastega või õpilastega, kellele ei kohaldata Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt õppehoones viibimise ja liikumise piirangut ja kes õpivad samas klassis. Samuti ei kohaldata alapunktides 1 ja 3 nimetatud tingimusi võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondisteliikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade ja esiliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 82 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
• Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
• Tegevuste välisel ajal tuleb üldkasutatavates ruumides järgida 2+2 reeglit.
• Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavadsiseruumides kandma maski.
• Siseruumides on lubatud üksnes individuaalne treeningtegevus, mis tähendab, et treening saabtoimuda maksimaalselt kahe isiku vahel:
  a) sportlane ja treener;
  b) sportlane ja sportlane.
• Välitingimustes võib korraga treenida ühel treeningväljakul ka mitu rühma. Nt: jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks treeningrühm ning teises osas teine treeningrühm. Mõlemal rühmad võivad samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude.
• Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade ja esiliigade mängijatele. Rahvaliiga ning harrastusspordiga tegelevad inimesed ei tohi grupis treenida kuni piirangute kehtivuse lõppemiseni.
• Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks loetakse meistriliigade ja esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
• Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
• Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
• Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
• Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali treeningud).
• Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevustejärel territooriumile.
• Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
• Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.

Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste korraldajatele alates 22. veebruar 2021

1. sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga ja esiliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisürituste koha täituvus ei või olla rohkem kui 50% ja osalejate arv suurem kui 200 inimest;
2. välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ja spordi- ja liikumisüritustel tagab korraldaja, et osalejate arv ei oleks suurem kui 250 isikut, kes peavad olema jaotatud mitte rohkem kui 50- liikmelistesse rühmadesse, sealhulgas juhendaja ning tagatud peab olema, et rühmad ei puutu kokku teiste rühmadega. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade osas või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tingimust ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade ja esiliigade mängijatele;
3. pealtvaatajad ei ole lubatud;
4. siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
5. ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Tingimust ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade ja esiliiga mängijatele;
6. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
7. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 82 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides toimuvatel võistluste osalevad ainult:
   a. spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga võistkonnad;
   b. professionaalsed sportlased;
   c. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid.
3. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saabspordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muud spordiühenduse koondiste liikmed või kandidaadid.
4. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada isikute sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja koondise liikmetest ja kandidaatidest.
5. Siseruumides on individuaalaladel võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste ja rahvusvaheliste võistluste) korraldamine lubatud üksnes, kui seal osalevad ainult professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on näiteks koondise katsevõistlus.
6. Siseruumides ei tohi koha täituvus olla suurem kui 50% ja osalejate arv rohkem kui 200 inimest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt tennis ja ujumine), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes.
7. Siseruumides ei ole lubatud madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes kolmandad ja madalamad liigad), laste ja noorte võistluste, sõpruskohtumiste, harrastusspordivõistluste ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine.
8. Välitingimustes on lubatud ka harrastusspordi ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine harrastajatele kui osaleb kuni 250 isikut, kes peavad olema jaotatud mitte rohkem kui 50- liikmelistesse rühmadesse, sealhulgas juhendajad ja korraldajad ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Osalejate ja korraldajate summaarne arv võib olla suurem kui 250, kui on tagatud, et ürituse korraldajad ei puutu kokku osalejatega. Võistluste korraldamine, kus osaleb korraga üle 250 inimese ning inimesed võivad omavahel seguneda ei ole lubatud. Sellisteks üritusteks on näiteks suuremad jooksu- ja suusavõistlused.
9. Välistingimustes sätestatud 250 isiku piirang ei kehti võistlustele, kui seal osalevad üksnes professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid.
10. Siseruumis ja õues võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks võistkondlikud sportmängud, male, kabe, vehklemine, suusatamine ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet. Kahemeetrist vahemaad peavad võimaluse korral hoidma ka kohtunikud ja muu võistluse korraldamisega seotud personal.
11. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
12. Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
13. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
14. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
15. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistri spordiobjektide alamandmekogus, mis on leitav siit.
16. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
17. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
18. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
19. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
20. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.
21. Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (Venemaa, Ukraina, Türgi, USA), siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt kolm tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile töötajale Tago Trei (tago.trei@ppa.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon + e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus.
22. Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit.

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse Terviseameti soovituste kohaselt (leiab siit).
• Oluline on jälgida kätehügieeni, võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutadaliikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks tuleb aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre võisalvrätikuga katta. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel kohe selleks ettenähtudtähistatud prügikasti ja pestakse käed.
• Kahe treeningu vahel on soovituslik ruume õhutada.Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Kergejõustikuliidu korraldatavad võistlused on järgmiseks kaheks nädalaks edasi lükatud.

Seoses COVID-19 haigust põhjustavast koroonaviirusest tingitud riskide ja Terviseameti vastavasisulise ettepanekuga Eesti Kergejõustikuliit 22. veebruarist kuni 8. märtsini võistlusi ei korralda. Uute võistluskuupäevade kohta anname teada esimesel võimalusel.

Järgime Terviseameti juhiseid ning teeme kõik endast oleneva, et võimalik viiruse leviku risk viia minimaalseks.

Lisainfo: 
Sirje Lippe 
Peasekretär
sirje@ekjl.ee
Tel: 5062390

20.-21. veebruaril toimuvad Tallinnas sisehooaja olulisimad kergejõustikuvõistlused – Eesti talvised meistrivõistlused kergejõustikus. Juba saabuval nädalavahetusel võib Lasnamäe Kergejõustikuhallis näha võistlemas suurt osa Eesti kergejõustikutippudest, kellest nii mõnelgi on eesmärgiks märtsi alguses Torunis toimuvate Euroopa sisemeistrivõistluste normatiivi alistamine.

Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel tulevad starti viis sise-EMi normatiivi juba täitnud sportlast: Kreete Verlin, Diana Suumann, Risto Lillemets, Keiso Pedriks ja Karl Erik Nazarov. Lisaks teevad tippudest kaasa Ksenija Balta, Jander Heil, Jekaterina Patjuk, Marielle Kleemeier, Tähti Alver, Lilian Turban jpt

Kui eelmisel aastal üllatas Karl Erik Nazarov (Audentese SK) Eesti rekordiga 60m jooksus, siis sel aastal on tippmargid alistunud 60m tõkkejooksus nii U23 kui ka täiskasvanute arvestuses. Esialgu plaanis noormees osaleda Torunis kergejõustiku EM-il koos sõbrast konkurendi Keiso Pedriksiga tõkkedistantsil, aga kuna eelmisel nädalal alistus Eesti tippmark 60m jooksus, siis selle võimsa rekordi foonil otsustas Nazarov EM-ile sõita just sellel jooksudistantsil. Eesti rekordimeest näeb laupäeval stardipakkudel 60m ja pühapäeval 200m jooksus.

Selle nädalavahetuse üks põnevamaid duelle tõotab tulla naiste 60 meetri tõkkejooksus. Meistritiitlit lähevad jahtima Diana Suumann (TÜ ASK) ja Kreete Verlin (SK Fortis), kes on mõlemad viinud naiste tõketega distantsi uuele tasemele ning sihtimas 2010. aastast Ksenija Baltale kuuluvat 60m tõkkejooksu Eesti rekordit. Mõlemal neiul on juba täidetud Toruni sise-EMi normatiiv (8.25). Sisehooajal on kõige nobedamalt tõkkeid ületanud Suumann, kes ajaga 8.17 püstitas 7. veebruaril Tallinnas uue isikliku rekordi.

Õilme Võro loobumise tõttu on 60m ja 200m sprintides kirkamaid medaleid noolima minemas Kreete Verlin (SK Fortis), Karoli Käärt (TÜ ASK), Ann Marii Kivikas (SK Altius) ja Kristin Saua (Võru KJK Lõunalõvi). Meeste sprintides on peale Nazarovi üles andnud end Ken-Mark Minkovski (Audentese SK), Robin Sapar (KJK Vike), Tanel Visnap (Valga SK Maret-Sport).

Meeste 60m tõkkejooksus tuleb kindla favoriidina stardipakkudele Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes 23. jaanuaril toimunud Pärnu Spordikooli seeriavõistluse II etapil jooksis uueks isiklikuks rekordiks 7.76. Pedriksile tulevad konkurentsi pakkuma KJK Saare esindajad Johannes Treiel ja Risto Lillemets, Martin Täht (SK Fortis) ning Jakob Ristimets (TÜ ASK).

Tuline võistlus tõotab tulla naiste kaugushüppesektoris. Pikki õhulende on oodata suvel tulemusega 6.54 Eesti meistriks kroonitud Tähti Alveri poolt ning oma hooaja avastardi teeb Eesti rekordiomanik Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev). Lisaks näeme hüppamas Aet Laurikut (KJK TIPP) ja Audentese Spordiklubi esindajaid Merilyn Uudmäed, Katre Sofia Palmi, Liisa-Maria Lustit. Meeste kaugushüppes on oma osalemise kinnitanud Jaak Joonas Uudmäe (Audentese SK), Rain Kask (Tallinna SS Kalev), Henrik Kutberg ning eelmise aasta sügisest Andrei Nazarovi käe all treenimist alustanud Ken-Mark Minkovski (mõlemad Audentese SK).

Naiste kõrgushüppes ootame haaravat konkurentsi Lilian Turbani (SK Elite Sport) ja Elisabeth Pihela (Audentese SK) vahel, kelle isiklikud rekordid sisetingimustes on viidud sel hooajal kõrgusteni 1.87 ja 1.86. Medalimõtetega leiame nimekirjast ka Grete Udrase (Audentese SK). Meeste kõrgushüppes on tuntumatest nimedest stardis suvel Eesti meistriks kroonitud Kristjan Tafenau (KJS Sakala), Karl Lumi (Tallinna SS Kalev) ja sisehooaja edetabeli liider 2.10-ga Hendrik Lillemets (KJK Saare).

Kolmikhüppes asuvad mulluseid sisemeistrivõistluste tiitleid kaitsma Audentese spordiklubi sportlased Merilyn ja Jaak Joonas Uudmäe. Neidude seas tulevad Merilynile konkurentsi pakkuma Eliise Anijalg (Tartu SS Kalev), Daria O’Konnel-Bronin (Audentese SK) ja Anna Panenko (KJK Atleetika). Meeste hulgas on medalinõudlejad Igor Andrejev (Audentese SK), Viktor Morozov (KJK Atleetika) ja Grigori Velikanov (KJK Kalev Sillamäe).

Naiste teivashüppes asub favoriidina võistlustulle Marleen Mülla (KJK Vike), kes krooniti eelmisel nädalavahetusel 3.85-ga U23 vanuseklassi Eesti meistriks. Värske Eesti meister seitsmevõistluses ja Toruni Euroopa sisepääsme taganud mitmevõistleja Risto Lillemets on kullapretendent meeste teivashüppes, tänavu hüpanud 5.10.

Meeste kuulitõuke tiitlikaitsja Jander Heil teeb sisehooaja avastardi just Eesti meistrivõistlustel. Aasta tagasi mõõdeti KJS Sakala sportlase kuulimuna võidutulemuseks 19.17. Naiste 4-kilose heitevahendi tõukamises asuvad kirkamate medalite eest võitlema Gertu Küttmann (Niidupargi KJK), Valeria Radajeva (Audentese SK) ja Monica Vainola (Nõmme KJK).

Veerandmaileritest tuleb möödunud aasta tiitlit kaitsma Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev), kes on viinud sisehooajal oma isikliku rekord alla 55 sekundi – 54.58. Talle tulevad konkurentsi pakkuma KJK Nõmme piigad Helin Meier ja Annika Sakkarias. Euroopa sisemeistrivõistluste normatiiv on 53.75 sekundit. Meestest asuvad kuldmedali mõtetega 400m distantsil starti Robin Sapar (KJK Vike), Lukas Lessel (SK Elite Sport) ja Rivar Tipp (TÜ ASK).

Keskmaadistantsidel on kohal suur osa Eesti paremikest. Naiste 800m ja 1500m distantsidel näeme säravamate medalite eest heitlemas Kelly Nevolihhinit (KJK Vike), Helin Meierit (Nõmme KJK), Katrin Zaitsevat (SK Jooksupartner), Katrina Stepanovat (Sparta) ja Jekaterina Patjuki (TÜ ASK). Viimane neist läheb möödunud aasta Eesti meistritiitlit kaitsma 3000m jooksus. Patjukile tulevad viieteistkümnele ringile konkurentsi pakkuma Laura Maasik (Nõmme KJK) ning äsja Keenia laagrist tagasi jõudnud Kaisa Kukk (Tartu SS Kalev).

Meeste 800m tuleb 2020. aasta sisemeistritiitli võitu kaitsma Audentese Spordiklubi välejalg Rasmus Kisel. Kuldmedali mõtetega asuvad stardijoonele aga ka Enari Tõnström (KJS Sakala), Karel-Sander Kljuzin (TTÜ SK) ning Deniss Šalkauskas (TÜ ASK). Kljuzin koos Olavi Allase (Tartu SS Kalev), Karel Hussari (Jooksupartner) ja Kalev Hõlpusega (Rapla JK) asuvad kirkamate medalite eest jooksma ka 1500m distantsil.

Jekaterina Mirotvortseva puudumisel asuvad naiste 3000m käimisel distantsil kuldmedali eest heitlema Polina Simonenko (KJK Atleetika) ning Alla Šubina (KJK Kalev Sillamäe). Meeste 5000m distantsil tuleb tiitlit kaitsma Virgo Adusoo (Bruno Junk Käimisklubi).

NB! Koroonaviirusest tingituna toimuvad Eesti talvised meistrivõistlused ilma pealtvaatajateta. Mõlemad võistluspäevad on nähtavad Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.

Ülekannet kommenteerivad Margus Uba ja Rauno Kirschbaum ning sportlastega areenil vestleb Karl Rinaldo.

Võistlused algavad laupäeval, 20. veebruaril kell 15.00 ja pühapäeval, 21. veebruaril kell 13.00.

Ajakava on nähtav EKJL kodulehel

Vaata osalejate nimekirju

Võistlema pääsenud sportlased

Tulemusi näeb EKJLi kodulehel või Sportity äpp kaudu. Tulemused lisatakse pärast iga ala lõppu EKJLi kodulehele – www.ekjl.ee. Märge selle kohta ilmub võistluste alguses avalehele.

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee

Lisainfo:
Silvi Kask
Tel: 517 8327
E-post silvi@ekjl.ee

20.-21. veebruaril toimuvad Tallinnas, Lasnamäe kergejõustikuhallis Eesti talvised meistrivõistlused kergejõustikus.

Võistlusele registreeritud sportlaste nimekiri on üleval SIIN

Võistlema pääsenud sportlased! Nimekiri uueneb jooksvalt.

Ajakavaga saab tutvuda SIIN

Võistluste algus on Lasnamäe kergejõustikuhallis laupäeval kell 15.00 ja pühapäeval kell 13.00.

NB! Juhime tähelepanu neljale punktile:

1. Igal alal pääseb võistlema 8 sportlast. Normitäitjaid on rohkem, kui saame starti lubada, mistõttu on väga oluline, et treener/klubijuht annaks reg@ekjl.ee mahavõtmistest teada esimesel võimalusel! Nii avaneb võimalus võistlema pääsemiseks joone all olevatele sportlastele.  
2. Sissepääs kergejõustikuhalli toimub nimekirja alusel. Treenerite nimekirja lisamiseks palume klubijuhtidel saata allolev info:
   KLUBI
   TREENERI NIMI (Sportlas(t)e nimed)
   aadressile ekjl@ekjl.ee 
3. Sportlased, kes osalevad 1500m jooksus, 3000m jooksus või käimises, peavad täitma neljapäevaks, 18.02 võistlusjalatsite deklaratsiooni. Täidetud fail saata ekjl@ekjl.ee
4. Alates 2021. aastast on kõigil Eesti meistrivõistlustel osalevatel sportlastel kohustuslik läbida IRunClean õppeprogramm.

Koroonaviirusest tingituna toimuvad Eesti talvised meistrivõistlused sel aastal ilma pealtvaatajateta. Mõlemad võistluspäevad on nähtavad Kergejõustiku Facebooki kui ka sport.postimees.ee lehe vahendusel.

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Silvi Kask
Tel: 517 8327
E-post silvi@ekjl.ee

Neljapäeval, 18. veebruaril kell 15.00-17.00 toimub Zoom keskkonnas sotsiaalmeediakoolitus, mille viib läbi sotsiaalmeediastrateeg Kairi Killing (SPARK Social).

Koolitusel käsitletavad teemad:

• Sotsiaalmeedia täna (ülevaade kanalitest ja trendidest)
• Miks sotsiaalmeedia ja miks on sportlase jaoks oluline sotsiaalmeedias olla?
• Instagrami parimad praktikad
• Kuidas kasvatada mõju?
• Kuidas leida sponsoreid?
• Kuidas olla hea koostööpartner?

Koolitusele on oodatud sportlased, kes omavad kehtivat Eesti Kergejõustikuliidu litsentsi. Osalustasu on 10 eurot ning kuna kohti on piiratult, tagab koha koolitusel tasutud arve. Registreerimislink

Mitmevõistleja Janek Õiglane ei osale vigastuse tõttu Torunis toimuvatel Euroopa sisemeistrivõistlustel.

Eelmisel nädalal Eestis uuringutel käinud Õiglane peab 4 kuni 6 nädalaks koormusi hüppealadel langetama. “MRT uuringul selgus, et tegemist on parema labajala keskpöia lodiluu ülekoormusprobleemiga”, kommenteeris doktor Madis Rahu Õiglase seisundit.

USA-s treeniva mitmevõistleja jaoks on olulisim jala täielik paranemine. “Praeguses tervislikus seisundis võistlemine suurendaks ohtu pöida tõsisemalt vigastada, panime doktor Rahuga paika raviplaani ning valmistume suvehooajaks” lisas Õiglane.

Eesti koondis Torunis 4.-7. märtsil toimuvateks Euroopa sisemeistrivõistlusteks kinnitatakse 22. veebruaril.

Keenia jooksja Beatrice Chepkoech püstitas pühapäeval Monaco tänavatel viie kilomeetri jooksus uue maailmarekordi, võiduajaks 14 minutit ja 43 sekundit.

29-aastane Keenia sportlane ületas kaks aastat tagasi samal trassil joostud hollandlanna Sifan Hassani maailmarekordi täpselt ühe sekundiga Beatrice Chepkoech hoiab enda nimel ka 3000 m takistusjooksu maailmarekordit.

“Ma olen väga õnnelik. Vaatamata väga tuulisele ilmale suutsin hoida tempot. Ma südamest tänan tempomeister Luuk Maasi, kes aitas mul selle aja joosta.”

Beatrice Chepkoech peale võistlust

Roostlanna Meraf Bahta lõpetas jooksu teisena (15:46) ning kolmandana ületas finišijoone prantslanna Alice Finot (15:52)

Meeste arvestuses kaitses möödunud aasta võitu Uganda jooksja Joshua Cheptegei ajaga 13 minutit ja 14 sekundit. Teisena lõpetas Keenia staier Bethwell Birgen (13.18) ning kolmandana kaasmaalane Davis Kiplangat (13:19).

Lasnamäe kergejõustikuhallis lõppesid U23 vanuseklassi Eesti talvised meistrivõistlused kergejõustikus. Silmapaistvaima tulemusena püstitas 21-aastane Karl Erik Nazarov 60m jooksus uue Eesti siserekordi. Nädalavahetusel tegid kuldse duubli Käärt, Anijalg ja Andrejev. Millendilt Eesti U18 tõkkejooksu tippmark.

Sisehooajal pidurdamatus hoos olev Nazarov viis 60m jooksu rekordnumbrid 6.63-ni, alistades möödunud aastast enda nimele kuulunud rekordi viie sajandiksekundiga. Teisena ületas finišijoone 6.66-ga Henri Sai (SK Altius), kes jooksis samuti kiiremini eelmisest Eesti rekordist. Pronksmedal riputati kaela Robin Saparile (KJK Vike), kes läbis distantsi 6.96-ga.
Tänavuses maailma edetabelis läheb Nazarov 6.63-ga jagama 23. kohta ja Euroopa edetabelis kümnendaks. Lisaks Eesti rekordile võttis Liivi Eriku õpilane enda nimele ka Lasnamäe kergejõustikuhalli tippmargi, mis seni kuulus 6.66-ga seitsmevõistluse maailmarekordiomanikule Ashton Eatonile.

Karoli Käärt, Eliise Anijalg ja Igor Andrejev lõpetasid nädalavahetuse kahe kullaga

Naiste U23 vanuseklassi sprindidistantsidel ei leidunud vastast Karoli Käärtile (TÜ ASK). Võidutsedes nii 60 m kui ka 200 m jooksus, võiduajad vastavalt 7.45 ja 24.80. Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi välejala 60m jooksu sprindiajast on Eestis kiiremini jooksnud vaid kuus naist, Karoli ema Katrin hoiab sealhulgas 60m sprindidistantsil 7.30-ga Ksenija Balta järel Eesti kõigi aegade teist positsiooni.

Tartu Spordiklubi Kalev neiu Eliise Anijalg tegi nädalavahetusel kaasa neljal võistlusalal. Mitmekülgne sportlane võidutses esimesel võistluspäeval kolmikhüppes tulemusega 12.71, lisaks hõbemedali 60m jooksus (7.78). Teise päeva juhatas sisse 60m tõkkejooksu sprindi võiduga (8.99) ning produktiivse nädalavahetuse lõpetas viienda kohaga 200m sprindidistantsil (26.83).

Igor Andrejev (Audentese SK) tegi kuldse duubli hüppealadel. Laupäeval võitis noormees kaugushüppe tulemusega 6.99 ning teisel päeval ei leidunud Andrei Nazarovi näpunäidete järgi treenivale sportlasele vastast kolmikhüppes, võidutsedes 14.46-ga. Sealhulgas oleks kõik kolmikhüppe viis kirja läinud katset taganud noormehele U23 Eesti meistritiitli.

Anna Maria Millend uuendas U18 vanuseklassi 60m tõkkejooksu tippmarki

Sven Andresoo õpilane uuendas pühapäeval enda nimel olevat U18 vanuseklassi Eesti rekordit 60m tõkkejooksus. 16-aastane Millend sai lisajooksus kirja aja 8.33 ning alistas möödunud aastast enda nimele kuulunud rekordi suisa 22 sajandiksekundiga!⁣ Millend tuli hiljem starti ka finaalis, kus osales väljaspool arvestust, võidutsedes täiskasvanute tõkkeid ületades 8.53-ga.

Neidude kõrgushüppe võitis uue isikliku rekordiga Lilian Turban (SK Elite Sport). Olümpiavõitja Erki Noole näpunäidete järgi harjutav sportlane võidutses silmapaistva 1.87-ga. U23 vanuseklassi Eesti meistriks noormeeste arvestuses tuli KJK Saare värve esindav Hendrik Lillemets (2.06). Saarlane lisas pühapäeval 8.59-ga hõbemedali ka 60m tõkkejooksus. Kuldmedali tõketega distantsil võitis Kenro Tohter (Audentese SK) 8.19-ga.

Meeste staadioniringi kattis kõige väledamalt Audentese spordiklubi noormees Ken-Mark Minkovski (21.79). 400m jooksus võidutses KJK Vike sportlane Robin Sapar 49.04-ga. Neidude samadel distantsidel võidutsesid Karoli Käärt (24.80) ning 400m jooksus Stella Sohvi Altmets (Nõmme KJK) 59.25-ga. Väljaspool arvestust jooksis Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev) Lasnamäe kergejõustikuhallis välja aja 54.67.

Neidude teivashüppes triumfeeris Marleen Mülla (KJK Vike) 3.85-ga. Meeste samal alal võitis 4.10-ga SK Elite Sport noormees Deniel Kedrov. Teisel päeval võitis Kedrov hõbemedali kõrgushüppes (1.90).

Värske mitmevõistluse Eesti meister Katre Sofia Palm (Audentese SK) tegi nädalavahetusel kaasa kolmel üksikalal. Võitis kaugushüppe 5.91-ga, kuulitõukes saatis 4-kilose kuulimuna 12.53 peale ning võitis hõbemedali. Lisaks oli 60m sprindis 7.97-ga viies.

Priit Sihveri hoolealune Enrico Hänilene (KJS Sakala) triumfeeris meeste kuulitõukes 16.66-ga, naiste sama ala võidu võttis tulemusega 12.89-ga Leanne Siimumäe (KJK Kose 2000).

Meeste keskmaadistantsidel jagasid kirkamad medalid omavahel Karel-Sander Kljuzin (TTÜ SK) ja Kalev Hõlpus (Rapla JK). Hõlpus näitas laupäeval värskemat jalga 1500m distantsil võidutsedes 4:02.08-ga, Kljuzinile 36 sajandiksekundilise kaotusega hõbemedal (4:02.44). Pühapäeva 800m jooksul vahetasid mehed aga poodiumiastmeid – Kljuzinile kuld 1:55.51-ga ning Hõlpus 1:57.37-ga teine. Martin Kivimaa (SK Leksi 44) oli 1:58.37-ga jooksus kolmas.

Pronksmedal meeste 1500m trassil riputati kaela Robert Telptile (4:06.83), kes järgmisel päeval soolojooksuna võidutses poole pikemal distantsil. Audentese Spordiklubi staier võidutses 3000m jooksus tulemusega 8:40.15.

Neidude 1500m jooksus ei leidnud vastast Merili-Mai Kivimetsale (Tartu SS Kalev), kes triumfeeris 5:07.03-ga. Väljaspool arvestust tegid jooksus kaasa Laura Maasik (Nõmme KJK) ning Jekaterina Patjuk (TÜ ASK), kes lõpetasid vastavalt aegadega 4:37.38 ning 4:42.00. 800m jooksu U23 vanuseklassi meistritiitli võitis Liis Grete Atonen (TÜ ASK) 2:23.58-ga ning 3000m jooksus triumfeeris Audentese SK neiu Teele Telgma 11:25.42-ga.

5000 m käimises võitis U23 meistritiitli ajaga 26:48.25 Jaroslav Stupnikov ning neidude 3000 m käimise distantsil kaitses möödunud aasta tiitlit 19:44.41-ga Darja Predbannikova. Mõlemad käijad esindavad KJK Kalev Sillamäe värve.

Vaata kõiki tulemusi!

Avapäev järelevaadatav

Teine võistluspäev videopildis

U23 Eesti talviste meistrivõistluste kahe päeva galeriid Kergejõustiku Facebooki lehelt

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee ja Tallinna linn. 

Lisainfo:
Silvi Kask
Tel: 517 8327
E-post silvi@ekjl.ee

Karl Erik Nazarov püstitas Tallinnas toimuvatel U23 vanuseklassi kergejõustiku sisemeistrivõistlustel uue Eesti rekordi 60 meetri jooksus.

Pidurdamatus hoos olev 21-aastane Audentese spordiklubi sprinter viis rekordnumbrid 6.63-ni, alistades möödunud aastast enda nimele kuulunud rekordi viie sajandiksekundiga.

Tänavuses maailma edetabelis läheb Nazarov selle tulemusega jagama 23. kohta ja Euroopa edetabelis kümnendaks. Lisaks Eesti rekordile võttis Liivi Eriku õpilane enda nimele ka Lasnamäe kergejõustikuhalli tippmargi, mis seni kuulus seitsmevõistluse maailmarekordiomanikule Ashton Eatonile (6.66).

Teisena ületas finišijoone võimsa isikliku rekordi 6.66 püstitanud Henri Sai (SK Altius) ning pronksmedal riputati kaela Robin Saparile (KJK Vike), kes distantsi 6.96-ga läbis.

Jooksu TULEMUSED

Sel nädalavahetusel, 13.-14. veebruaril toimuvad Eesti U23 talvised meistrivõistlused. Lasnamäe Kergejõustikuhalli on kokku võistlema oodata ligi 100 sportlast 24 klubist. Oma osalemise on kinnitanud mitmed Eesti tipud – Karl Erik Nazarov, Henri Sai, Marleen Mülla, Lilian Turban jpt. Edetabeli alusel on võistlema pääsenud ka sportlased väljaspool arvestust, nimekamatest Keiso Pedriks, Elisabeth Pihela, Jekaterina Patjuk, Marielle Kleemeier ja Karl Lumi.

Nädalavahetuse põnevamat duelli on oodata 60m jooksus Karl Erik Nazarovi (Audentese SK) ja Henri Saia (SK Altius) vahel. Sai teeb lisaks 60m jooksule kaasa ka 200m distantsil, kus on konkureerimas Ken-Mark Minkovski (Audentese SK) ja Lukas Lesseliga (SK Elite Sport). Naiste 60 m ja 200m tulevad sel hooajal rajale kiireid aegu näidanud Karoli Käärt (TÜ ASK), Anete Siman (SK Altius) ja Carina-Renne Valdek (Audentese SK).

Lilian Turban (SK Elite Sport) ja Hendrik Lillemets (KJK Saare) asuvad võistlustulle kullapretendentidena kõrgushüppesektoris. Neile tulevad konkurentsi väljaspool arvestust pakkuma Elisabeth Pihela, Grete Udras (mõlemad Audentese SK) ja meestest Karl Lumi (Individuaal), Kristjan Tafenau (KJS Sakala).

Neidude U23 arvestuses tuleb nädalavahetusel starti äsja täiskasvanute mitmevõistluse Eesti meistriks kroonitud Katre Sofia Palm (Audentese SK), kes teeb kaasa 60m jooksus, kuulitõukes ja kaugushüppes.

Igor Andrejevit (Audentese SK) näeme meeste kolmik- ja kaugushüppes. Eliise Anijalg (Tartu SS Kalev) on üles antud 60m jooksus, kolmikhüppes ja teisel päeval 60m tõkkejooksus ning 200m jooksus.

Kuulitõukeringis näeme favoriitidena meestest Enrico Hänilene (KJS Sakala) ning naistest Leanne Siimumäed (Kose 2000).

Neidude teivashüppes tasub silm peale visata Marleen Müllal (KJK Vike), kes tänavu juba hüpanud 4.05, noormeestest läheb samal alal kuldmedali mõtetega võistlustulle Daniel Kedrov (SK Elite Sport).

Keskmaajooksudes asub favoriidina stardijoonele Karel-Sander Kljuzin (TÜ ASK). Väljaspool arvestust tuleb 800m konkurentsi pakkuma Enari Tõnström (KJS Sakala). Neidude 800m ja 1500m distantsidel näeme säravamate medalite eest heitlemas Stella Sohvi Altmetsa (Nõmme KJK), Liis Grete Atoneni (TÜ ASK), Merili-Mai Kivimetsa (Tartu SS Kalev) ja Jelizaveta Ševtsovat (KJK Kalev Sillamäe). Väljaspool arvestust on nimekamatest jooksjatest stardijoonel Laura Maasik (KJK Nõmme) ja Jekaterina Patjuk (TÜ ASK).

Neidude 3000m käimises asub möödunud aasta tiitlit kaitsma Darja Predbannikova, meeste 5000m distantsil on starti tulemas Jaroslav Stupnikov (mõlemad KJK Kalev Sillamäe).

NB! Koroonaviirusest tingituna toimuvad U23 Eesti talvised meistrivõistlused sel aastal ilma pealtvaatajateta. Mõlemad võistluspäevad on nähtavad Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.

Võistlused algavad laupäeval, 13. veebruaril kell 15.00 ja pühapäeval, 14. veebruaril kell 13.00.

Vaata osalejate nimekirju

Ajakava on nähtav EKJL-i kodulehel

Tulemusi näeb EKJLi kodulehel: www.ekjl.ee või Sportity äpp kaudu

Lisainfo:
Silvi Kask
Tel: 517 8327
E-post silvi@ekjl.ee

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee ja Tallinna linn. 

Sel nädalavahetusel, 13.-14. veebruaril toimuvad Lasnamäe Kergejõustikuhallis Eesti U23 talvised meistrivõistlused. Igal alal pääseb starti 8 sportlast. Võistlema saamisel arvestatakse 2019-2021 parimaid tulemusi. Edetabeli alusel on võistlema pääsenud ka sportlased väljaspool arvestust.

Võistlejate nimekiri

Treenerite nimekiri

Pealtvaatajad võistlustele lubatud ei ole, kuid võistlustest tehakse otseülekanne, mida on võimalik vaadata Kergejõustiku Facebooki lehel. Sissepääs toimub nimekirja alusel, seega palume kõigilt sportlastelt, kelle treener OpenTracki lisatud ei ole, et saadaksite nime e-mailile silvi@ekjl.ee

NB! Alates 2021. aastast on kõigil Eesti MV osalevatel sportlastel kohustuslik läbida IRunClean õppeprogramm.

Võistluste algus on Lasnamäe kergejõustikuhallis laupäeval kell 15.00 ja pühapäeval kell 13.00. Ajakavaga saab tutvuda SIIN

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
528 9062
kristel@ekjl.ee

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Kolmapäeval, 3. veebruaril Lasnamäe kergejõustikuhallis Rahvusvahelise mitmevõistluse võistluseelset treeningut tehes vigastas Maicel Uibo kaugushüppel vasakut jalga. 

Samal päeval teostatud ultraheliuuringu põhjal doktor Madis Rahuga konsulteerides selgus, et tegemist on reie tagagrupi ühe lihase 1. astme ehk kergema astme vigastusega. 

„Nädal hiljem teostatud kordusuuringul on näha, et vigastatud ala on hakanud paranema,“ kommenteeris doktor Rahu. „Paraku sellise vigastuse paranemisaeg on üldjuhul 4-5 nädalat, mistõttu osalemine märtsi alguses toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel oleks riskantne ning uue ja raskema vigastuse tekkel satuks ohtu ettevalmistus suvehooajaks ja olümpiamängudeks.“

Eesti koondis Torunis 4.-7. märtsil toimuvateks Euroopa sisemeistrivõistlusteks kinnitatakse 22. veebruaril.

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” võtab seekord Manta Maja stuudios istet kümnevõistluse Eesti kõigi aegade edetabelis Erki Noole järel teisel kohal paiknev Maicel Uibo.

2018. aasta Birminghami sise-MM-i pronks seitsmevõistluses ja 2019. aasta Doha MM-i hõbe kümnevõistluses pole üleliia palju pikki intervjuusid elu jooksul andnud, mistõttu saab saate esimeses osas just meediaga suhtlemise teemale keskendutud.

“Oma inimesed on oma inimesed. Seal saad olla sina ise. Aga kui on võõras rahvas, siis eks ikka valin rohkem sõnu. Päris kõike, mis pähe tuleb, avalikkuses välja ei ütle. Mina arvates võiks Eestis grammi positiivsema nurga alt olla uudised tehtud. Ebaõnnestumisi tuleb spordis ikka ette, ka teiste riikide sportlastel. Võib-olla kümnevõistlusest on isegi kõige parem näiteid tuua. Vanasti sai tiitlivõistlusel peale 36 kümnevõistlejat, kellest lõpuni jõudis 19-21, vahepeal isegi ainult 16-17 sportlast. Seal on neid äralangemisi, vigastusi ja nullide saamisi nii palju, et kogu aeg suure tõenäosusega midagi juhtub. Ja kui antud võistlusel juhtub midagi muuhulgas ka Eesti poistega, siis nii lihtsalt on. Seejärel küsitaksegi tihti, et mis see ebaõnnestumise põhjus siis oli? No aga ei tea ju, sest kui teaks, siis ei teeks vigu,” ütleb 28-aastane Uibo, kellel on siiski meeles ka üks konkreetne näide, kus Eesti meedia asus teda kaitsma.

Saates tuleb teemaks ka 188-sentimeetrise Uibo lapsepõlv Põlva linnas. Nagu selgub, olid kümnevõistleja tunnistusel kuni kuuenda klassini vaid “viied”. “Kooliga polnud kunagi probleeme, jah. Polnud raske ja polnud ka hinded halvad. Ma arvan, et kui oleks väga üritanud, oleks puhtad “viied” püsinud kauemgi, aga nii palju ma sellest ei hoolinud. “Kolmesid” polnud tunnistusel vist gümnaasiumi lõpuni,” meenutab Uibo, kellele meeldisid kõige rohkem inglise keel ja matemaatika.

Suurte ja silmapaistvate tulemuste kõrval on Uibo sportlaskarjääri mahtunud ka mitmeid tõsisemaid vigastusi, mis pole lasknud pikemat aega treenida. Uibo toob välja abikaasa, olümpiavõitja Shaunae Miller-Uibo perekonna toe. “2016-2017 oli kõige raskem periood minu jaoks. 2018. aasta sise-MM-il sai see mõõn läbi lõpuks, aga seejärel tekkis kohe kannavigastus, millega käisin sama aasta lõpus operatsioonil. Ega selline aeg lihtne polnud. Siiani on olnud aga alati motivatsioon varasemast paremana tagasi tulla. Abikaasa ja pere on kõvasti abiks olnud nendel aegadel, mil ka (rahaline) toetus oli nullilähedane. Shaunae pere võttis mind 2017. aastal oma tiiva alla Bahamal. Elasin ja tegin seal trenni ju mitte millegi eest. Suur tänu neile, sest ilma nende toeta poleks see kõik võimalik olnud,” sõnab Uibo.

Saates meenutab Uibo oma esimest treenerit, hiljuti meie seast lahkunud Sulev Arundit, samuti annab ta põhjaliku ülevaate oma üksikalade hetkeseisust ja treeningute ülesehitusest ning räägib erinevates riikides treenimisest ja elamisest.

“Staadionijutud”, 25. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Saate lõpus saab taas vastuse eelmise korra küsimus ja loositakse välja “Staadionijuttude” erilahendusega spordisärk ja Uibo pühendusega kaart. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Teisipäeval Prantsusmaal Lievinis toimunud kõrgetasemelisel kergejõustikuvõistlusel näidati mitmeid häid tulemusi, säravaima tulemuse eest hoolitses etioooplanna Guduf Tsegay, kes püstitas naiste 1500m jooksus sisemaailmarekordi.

2019. aastal Doha maailmameistrivõistlustel 1500m distantsil pronksmedali võitnud 24-aastane Gudaf Tsegay jooksis Lievini miitingul uue sisemaailmarekordi, ületades finišijoone ajaga 3:53.09-ga. Varsem tippmark 3:55.17 kuulus teisele etiooplannale Genzebe Dibabale.

Meeste 1500 meetri jooksu võitis 3:31.80-ga norralane Jakob Ingebrigtsen, kes püstitas uue Euroopa siserekordi.

Jooksualadel oli uuele siserekordile lähedal ka Etioopia mees Getnet Wale. Tema 3000 meetri aeg 7:24.98 jäi senisest maailma tippmargist vaid 0.08 sekundi kaugusele. 3000m sisemaailmarekord kuulub 1998. aastast Daniel Komeni nimele (7:24.90).

Maailmarekordile jõudis lähedale ka USA kergejõustikutäht Grant Holloway, kelle 60 meetri tõkkejooksu võiduaeg 7.32 on maailma kõigi aegade tippmargist vaid kaks sajandikku aeglasem. Finaalis jooksis ka kümnevõistluse maailmarekordimees Kevin Mayer, kes 7.79-ga lõpetas kaheksandana.

Pühapäeval, 7. veebruaril Pärnu Niidupargi staadionil toimusid Eesti talvised vasaraheite karikavõistlused täiskasvanute ja U18 arvestuses.

Kümnekonna miinukraadiga toimunud võistlusel Pärnus näitas meestest kõige pikemat vasarakaart Adam Paul Kelly. Audentese SK sportlane võidutses neljanda vooru tulemuse 66.49-ga ning kaitses möödunud aasta karikavõitu.

Teise koha võitis Toomas Tankler täpselt 62 meetrise vasarakaarega. Kolmanda koha teenis Järvamaa spordiklubi esindaja Neemo Kull, kelle parimaks katseks mõõdeti 54.76.

Naiste võistlusel teenis esikoha Adam Kelly õde Annika Emily (TÜ ASK), kes sai parimal katsel kirja 53.30. Teise koha võitis 51.10-ga Niidupargi KJK sportlane Gertu Küttmann.

Neidude U18 võistluse võitis Audentese spordikooli esindaja Eileen Pärdu 47.12-ga. Niidupargi spordiklubi sportlane Liisi Lembit oli 43.83-ga teine.

Noormeeste U18 mõõduvõtul oli näitas pikimat vasarakaart Alar Reiljan (Nõmme KJK), parimaks tulemuseks mõõdeti 60.70. Manfred Männamaa (Audentese SK) oli 53.30-ga teine ja Niidupargi kergejõustikuklubi esindaja Kaspar Kõplas 47.88-ga kolmas

Eesti talvistel karikavõistlustel osales neljas vanusegrupis veerandsada sportlast.

Vaata tulemusi!

Lisainfo:
Silvi Kask
Tel: 517 8327
E-post silvi@ekjl.ee

Lasnamäe kergejõustikuhallis peetava rahvusvahelise mitmevõistluse võitis 6089 punktiga Risto Lillemets. Naiste viievõistluse võitis poolatar Adrianna Sulek, kolmanda koha võitis ning Eesti meistriks krooniti Katre Sofia Palm.

Kui eelmisel aastal jäi Lillemetsal 6000 punktist vaid neli silma puudu, siis tänavu aasta Art Arvisto õpilaselt uus isiklik rekord, Eesti kõigi aegade seitsmes tulemus ning selle resultaadiga maailma hooaja edetabeli liidriks!⁣

Mitmevõistluse teise päeva avaalal ehk 60 meetri tõkkejooksus näitas Lillemets aega 8.14, teivashüppes alistus 5.01 ning 1000 meetri jooksus näitas Lillemets aga eriti head minekut, joostes isikliku rekordi 2:42.15 ja võitis võistluse 6089 punktiga. Sellega tõusis ta Eesti kõigi aegade edetabelis Andrei Nazarovi järele seitsmendaks.

Lillemetsa järel sai teise koha 6010 punkti kogunud Valgevene mitmevõistleja Vitali Žuk, kes parandas seitsmevõistluse rekordit üle 200 punkti. Kolmas oli teivashüppes nulli saanud Tim Nowak 5086 silmaga. Eestlastest olid veel Martin Paakspuu (4948) viies, David Jaanson (4733) seitsmes ja Karl-Uljas Mölder (4357) kaheksas. Enne viimast ala teisel kohal olnud ja rekordigraafikut 12 punktiga edestanud Hans-Christian Hausenberg otsustas võistluse pooleli jätta.

Naiste viievõistluse võitis viimase ala eel veel liidrile 59 punktiga kaotanud poolatar Adrianna Sulek, kes kogus lõpuks 4442 punkti. Teise koha sai ukrainlanna Anastassija Mohnjuk 4393 punktiga ja kolmanda koha võitis ning Eesti meistriks krooniti Katre Sofia Palm, kes kogus 3913 punkti.

Esikümnes lõpetasid veel ka viis eestlannat: Laura Lokotar 3819 punktiga neljas, Juliana Demeštšenko 3680 punktiga kuues, Mona Linda Sikkal (3509) seitsmes, üheksas Kristin Lass (3278) ning kümnes oli Kaireen Penek (3243).

Eesti meistrivõistluste arvestuses võitis kuldmedali Risto Lillemets (KJK Saare), kergejõustiklubi Lõunalõvi esindaja Martin Paakspuu oli 4948 punktiga teine ning David Jaanson (SK Leksi 44) 4733 punktiga pronksmedalil.

Naiste viievõistluses tuli Eesti meistriks Audentese spordiklubi esindaja Katre Sofia Palm. Hõbe kuulub Laura Lokotarile (KJK Kose 2000) ning pronksmedali võitis Juliana Demeštšenko (Tallinna SS Kalev).

Rahvusvahelise mitmevõistluse raames selgitati ka Eesti mitmevõistluse meistrid U23 vanuseklassi arvestuses. Noorsooklassi meeste arvestuses tuli meistriks Karl-Uljas Mölder (4357 p), hõbemedal riputati kaela Karl-Oskar Pajusele (4269 p) ja pronks Martin Kivimaale (4173 p). Naiste U23 kulla võidab Katre Sofia Palm (3913 p), teise koha Kristin Lass (3278 p) ja pronksmedalI Leanne Siimumäe (3118 p).

Rahvusvahelise mitmevõistluse TULEMUSED

Rahvusvahelise mitmevõistluse kahe päeva galeriid: 1.Päev / 2.Päev

Esimene võistluspäev JÄRELEVAADATAV
Teine võistluspäev JÄRELEVAADATAV

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee. Rahvusvahelise mitmevõistluse toetaja on Tallinna linn.
Kergejõustikuliidu sisemeistrivõistluste meediapartneriks on Postimees Grupp

Rahvusvahelise mitmevõistlusega samal ajal Tallinnas kavas olnud meeste 60 meetri tõkkejooksus püstitas Karl Erik Nazarov 7.74-ga uue Eesti rekordi. Naiste samal alal jooksid Diana Suumann ja Kreete Verlin uued isiklikud rekordid.

21-aastase Nazarov ületas sellega kahe sajandikuga senise Eesti rekordi, mida jagasid Tarmo Jallai ja Keiso Pedriks. Pedriks oli tänases jooksus 7.77-ga teine, kolmandana ületas finišijoone Martin Täht (8.09)

Meeste tõkkejooksu TULEMUSED

Naiste 60m tõkkejooksus võidutses isikliku rekordi 8.17-ga Diana Suumann. Ksenija Baltale kuuluvast Eesti rekordist jäi tal puudu vaid üks sajandik.

Teisena ületas finišijoone Kreete Verlin, kelle 8.23 tähistas samuti isiklikku tippmarki ja ühtlasi sisekergejõustiku EM-i normatiivi (8.25) ületamist. Anna Maria Milend oli 8.52-ga jooksus kolmas.

Naiste tõkkejooksu TULEMUSED

Tallinnas Lasnamäe Kergejõustikuhallis toimuval Rahvusvahelise mitmevõistluse avapäeva järel on liider valgevenelane Vitali Žuk, kel on koos 3380 punkti. Talle järgnevad eestlased Risto Lillemets 3379 punkti ning Hans Christian Hausenberg 3339 punktiga.

Sakslane Tim Nowak on nelja ala järel neljas (3294 p), leedulane Edgaras Benkusnkas viies (3123 p) ja esikuuiku lõpetab sakslane Marcel Meyer (3059p). Taavi Tšernjavski oli sunnitud kuulitõuke järel võistluse katkestama. Alates kaugushüppest kimbutas teda parema jala kannakõõluse valu.

Eesti meistrivõistluste U23 vanuseklassi arvestuses juhib avapäeva Karl Oskar Pajus (2666 p). Talle järgnevad Karl Uljas Mölder (2453 p) ja Martin Kivimaa (2222 p).

Kogu avapäeva TULEMUSED

Avapäeva PILDIGALERII

Esimene võistluspäev JÄRELEVAADATAV

60 meetri jooksu võitis Hans-Christian Hausenberg, kes kordas isiklikku rekordit 6.82. Teisena ületas finišijoone isikliku rekordi püstitanud Risto Lillemets. Kolmandaks tuli valgevenelane Vitali Žhuk ajaga 7.04.

Kaugushüppes teenis teise alavõidu järjest Hausenberg, saades kirja 7.62. Teine oli uue isikliku rekordi 7.28-ga Risto Lillemets ning 7.24-ga oli kolmas sakslane Tim Nowak.

Kuulitõukes ei leidunud vastast valgevenelasele Vitali Žukile, kes 7.26 kilogrammist kuulimuna tõukas parimal katsel 16.51. Teine oli Taavi Tšernjasvski, kes parandas igal katsel enda tulemust ning viimases voorus põrutas kuulimuna 14.95 meetri peale! Sakslane Tim Nowak võttis kuulitõukes 14.58-ga kolmanda koha.

Avapäeva viimase ala kõrgushüppe võitis Risto Lillemets tulemusega 2.07. Sakslane Tim Nowak oli 2.04-ga teine ja Vitali Žuk kolmas 2.01ga.

Punktiseis avapäeva järel: 1. Žuk 3380 (punkti) (isikliku rekordiga graafikuga +186), 2. Lillemets 3379 (+21), 3. Hausenberg 3339 (+14), 4. Nowak 3294, 5. Benkunskas 3123, 6. Meyer 3059,

Homme tehakse algust ka naiste viievõistlusega, tugevamate isiklike rekorditega on võistlema asumas ukrainlanna Anastasiya Mokhnyuk (4745 p) ja Poola esindaja Adrianna Sulek (4385 p).

Võistluspäev algab homme kell 12.00 ning on otsepildis nähtav sport.postimees.ee ja Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.

LISAALADE TULEMUSED:

Naiste 60 m: 1. Kreete Verlin (7.41), 2. Õilme Võro (7.44), 3. Karoli Käärt (7.51)

Meeste 60 m: 1. Henri Sai (6.78), 2. Tanel Visnap (6.88), 3. Ken-Mark-Minkovski (6.93)

Naiste kaugushüpe: 1. Merilyn Uudmäe (6.15), 2. Tähti Alver (6.02), 3. Darja O’Konnel-Bronin (5.63)

Meeste kaugushüpe: 1. Henrik Kutberg (7.42), 2. Ken-Mark Minkovski (6.86)

Naiste 800 m: 1. Kelly Nevolihhin (2:12.91), 2. Helin Meier (2:13.16), 3. Katrin Zaitseva (2:13.44)

Meeste 800 m: 1. Deniss Šalkauskas (1:53.81), 2. Rasmus Kisel (1:54.31), 3. Karel-Sander Kljuzin (1:55.36)

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee. Rahvusvahelise mitmevõistluse toetaja on Tallinna linn.
Kergejõustikuliidu sisemeistrivõistluste meediapartneriks on Postimees Grupp

7. veebruaril toimuvad Pärnus Eesti talvised karikavõistlused vasaraheites, kus karikad antakse välja vastavalt Eesti karikavõistluste juhendile kahes vanuseklassis: täiskasvanutes ja U18 vanuseklassis. 

Osaleb 25 sportlast 5 klubist.

Võistlejate nimekirjadega saab tutvuda SIIN

Vaata ajakava!

Võistlused toimuvad Niidupargi staadionil.

Lisainfo:
Silvi Kask
Tel: 517 8327
E-post silvi@ekjl.ee

VÕISTLUSED 2021 VEEBRUAR

• Eesti talvised U23 ja täiskasvanute mitmevõistluse meistrivõistlused 6.-7. veebruaril
• Eesti talvised U23 meistrivõistlused 13.-14. veebruaril
• Eesti talvised meistrivõistlused 20.-21. veebruaril
• U14, U16, U18 ja U20 talvised meistrivõistlused ja noorte talvised mitmevõistluse meistrivõistlused – Edasi lükatud!
  Võistlused korraldatakse võimalusel märtsikuus, ainult juhul, kui neid on võimalik läbi viia osavõtupiiranguteta.

Eesti talvised U23 ja täiskasvanute meistrivõistlustele pääsevad võistlema sportlased, kes on 2019-2021 aasta isiklike rekordite või hooaja tippmargiga võistlustele registreerunud sportlaste seas 8 parema hulgas.

NB! Eesti talviste U23 meistrivõistluste registreerimise tähtaeg on 9. veebruar kell 23.59 (OpenTrack ). 11. veebruaril avaldab Eesti kergejõustikuliit stardinimekirjad, kes pääsevad võistlema.

Eesti talviseid karikavõistlusi veebruaris ei toimu. Juhul, kui Eesti noorte talviseid meistrivõistlusi ei õnnestu korraldada, täiendab Eesti kergejõustikuliit võistluskalendrit vanuserühmade, karikavõistluste ning koondise U18 ja U20 katsevõistlustega.

Juhul, kui kõigi vanuserühmade talviseid meistrivõistlusi läbi viia ei õnnestu, siis ka juba toimunud vanuserühmade meistrivõistluste eest klubidele noortespordi toetuspunkte ei arvestata ja kogu noortespordi jaotusfond jaotatakse suviste meistrivõistluste tulemuste põhjal.

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste ja treeningute korraldamiseks

6.-7. veebruaril Tallinnas Lasnamäe Kergejõustikuhallis toimuval Rahvusvahelisel mitmevõistlusel osalevad seitsme riigi sportlased. Lisaks Eesti mitmevõistlejatele asuvad võistlustulle Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Poola, Leedu, ja Läti mitmevõistlejad.

Eesti esinumbrid on kaheteistkümnendat korda toimuval rahvusvahelisel mitmevõistlusel Art Arvisto õpilased Risto Lillemets (KJK Saare, 5996 p) ja Taavi Tšernjavski (SK Elite Sport, 5910 p). Esikoha nimel tuleb konkurentsi pakkuma veel Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev, 5804 p).

Pühapäeval võistlustulle asuvatest eestlannadest on peale Mari Klaubi loobumist peamisteks medalinõudlejateks Pippi Lotta Enok (KJK Visa, 3879 p) ja Katre Sofia Palm (Audentese SK, 3891 p).

Nimekamatest välisvõistlejatest on stardis sakslane Tim Nowak (5906 p) ja valgevenelane Vitali Zhuk (5705 p). Naiste viievõistluses on tugevamate isiklike rekorditega võistlema asumas ukrainlanna Anastasiya Mokhnyuk (4745 p) ja Poola esindaja Adrianna Sulek (4385 p).

Võistlusele registreeritud sportlaste nimekiri on üleval SIIN

Detailse ajakava koos lisaaladega saab tutvuda SIIN

Võistluste algus on Lasnamäe kergejõustikuhallis laupäeval kell 14.00 ja pühapäeval kell 12.00.

NB! Koroonaviirusest tingituna toimuvad võistlused sel aastal ilma pealtvaatajateta. Mõlemad võistluspäevad on nähtavad Kergejõustiku Facebooki kui ka sport.postimees.ee lehe vahendusel.

Võistluste info: www.ekjl.ee/rmv

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee. Rahvusvahelise mitmevõistluse toetaja on Tallinna linn.

Mitmevõistleja Maicel Uibo teatas, et ei võistle vigastuse tõttu sel nädalavahetusel toimuval rahvusvahelisel mitmevõistlusel.

Kolmapäeval Lasnamäe kergejõustikuhallis võistluseelset treeningut tehes vigastas Uibo vasaku jala tagareit.

Doktor Madis Rahuga konsulteerinud mitmevõistleja märkis, et praeguses tervislikus seisundis võistlemine suurendaks ohtu reit tõsisemalt uuesti vigastada. Uibo lisas, et doktor Rahuga tehti uuringud ning pandi paika esialgne raviplaan.

Tartu Ülikooli spordihoones 2. veebruaril peetud 9. Martin Kutmani mälestusvõistluste säravaimad tulemused tehti naiste sprindis ja kõrgushüppes.

Koroonaviiruse leviku tõttu ilma publikuta ja ainult Eesti kergejõustiklaste osavõtul peetud 9. Martin Kutmani mälestusvõistlustel võisteldi kokku seitsmel alal. Igal alal oli stardis kuni kuus Eesti kergejõustiklast.

Võistlusõhtu põnevaima vaatemängu pakkus naiste kõrgushüpe, milles nii Lilian Turban (SK Elite Sport) kui Elisabeth Pihela (Audentese SK) püstitasid 1.86m ületamisega isikliku tippmargi. Pihela sai selle tulemusega enda nimele ka Eesti alla 18aastaste tippmargi. Kõrgushüppe kolmas oli Marite Ennuste (TÜASK)  1.71 meetriga.

Naiste 60m jooksus tegi sisehooaja avastardi Õilme Võro (KJK Lõunalõvi) ja võitis jooksu 7.36 sekundiga. Teiseks jooksis end Karoli Käärt (TÜASK) 7.48 sekundiga ning kolmandaks tuli Kristi Saua (KJK Lõunalõvi) 7.56 sekundiga.

Naiste 60m tõkkejooksu võitis Diana Suumann (TÜASK) 8.26 sekundiga alistades nelja sajandikuga Kreete Verlini (SK Fortis). Naiste 400m jooksus sai 54.58 sekundiga ülekaaluka võidu Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev). Naiste teivashüppe võitis Marleen Mülla (KJK Vike)ületades 3.91 meetrit. Naiste kaugushüppes võidutses Tähti Alver (Nõmme KJK) 6.25-ga meetriga ning kolmikhüppe võidu viis koju Merilyn Uudmäe (Audentese SK) 12.94 meetriga ning oli sellega vaid kolm sentimeetrit parem oma klubikaaslasest Darja O’Konnel Broninist (Audentese SK).

Meeste võistlusõhtu täht oli Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), kes võttis võidu nii 60m jooksus ajaga 7,98 sekundit kui ka kaugushüppes tulemusega 7.67. Kaugushüppes jäi temast ainult kolme sentimeetri kaugusele Jaak Joonas Uudmäe (Audentese SK). Meeste kõrgushüppes ületasid nii Karl Lumi kui Kristjan Tafenau (KJS Sakala) 2,07 meetrit. 60 meetri jooksu võitis Tanel Visnap (SK Maret-Sport) ajaga 6.87 sekundit ja 400 meetri jooksus võidutses Lukas Lessel (SK Elite Sport) joostes ainsana alla 50 sekundi ning sai ajaks 49.59.

9. Martin Kutmani mälestusvõistluse peakorraldaja Liis Roose sõnul läksid võistlused hoolimata keerulisest ajast korda. „Sportlasena tean, kui oluline on võistlusteks vajaliku atmosfääri loomine. Ma usun, et saime sellega sel keerulisel ajal hakkama ja see on hea stardiplatvorm, et tulevikus Martin Kutmani mälestusvõistused uuele tasemele viia,“ sõnas Roose.

Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi juhatuse esimehe Gert Prantsi hinnangul andis võistlus sportlastele indu juurde. „Loodan, et võistlus andis sportlastele seda mida vaja, et treenimisse indu juurde saada. Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi panustab jätkuvalt igas vanuses kergejõustiklaste arengusse ja soovime, et tulevikus näeme veel rohkem tartlasi Kutmani mälestusvõistlusel häid tulemusi tegemas,” ütles Prants.

Võistlusõhtu pildigalerii Facebookis

Lisainfo:
Liis Roose
+372 5692 9893
liisroose@hotmail.com

Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi korraldab konkursi, et valida välja kuni kümme sportlast, kes saavad vastuvõtueeskirjas sätestatud korras eritingimusel asuda õppima Tartu Ülikooli kõrghariduse esimese või teise astme teatud õppekavade alusel. Konkursil võivad osaleda Eesti ja välisriikide tegevsportlased, kelle sporditulemused on rahvusvahelisel tasemel või kellel on väljavaade selle tasemeni jõuda.

Eritingimustel kandideerimiseks saab dokumente esitada perioodil 22.veebruar –  14. märts 2021 digitaalselt allkirjastatult aadressile sport@ut.ee või postiga aadressile Ujula 4, Tartu, 51008. Posti teel peavad dokumendid laekuma hiljemalt 14. märtsil.

Sportlaste eritingimuste täitnud vastuvõetu on õppeaasta jooksul vabastatud õppekulude hüvitamisest nii täis- kui osakoormusega õppides. Tasuta õppekoha säilitamiseks kehtivad õppekorralduseeskirja nõuded ning õppekava tuleb täita vähemalt osakoormuse mahus (minimaalselt 30 ainepunkti õppeaastas). 

Kandideerimiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:

• avaldus koos motivatsioonikirjaga (avalduse vorm);
• spordialaliidu kinnitus sportlike tulemuste kohta;
• eelmise õppeastme lõpetamise dokumendid või juhul, kui kandidaat lõpetab eelmise õppeastme õpingud konkursiaasta suvel, siis õppetulemuste väljavõte (lihtkoopiad või skaneeringud dokumentidest);
• isikut tõendava dokumendi koopia;
• eesti keele oskust tõendav dokument, kui eelnev haridus on omandatud teises keeles ja kandideeritakse eestikeelsele õppekavale
• inglise keele B2-taseme oskust tõendav dokument ingliskeelsele õppekavale kandideerimiseks

Kandidaat võib lisaks esitada Eesti Olümpiakomitee või spordialaliidu soovituskirja.

Kogu info eritingimustel kandideerimise kohta on leitav TÜ ASK kodulehelt https://sport.ut.ee/sportlase-eritingimustel-tartu-ulikooli-vastuvott/

Konkursi tulemustest teavitatakse kandidaate e-posti teel hiljemalt 31. märtsil 2021.

Lisainfo:
Kadri Vernik
Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
spordijuht
tel: 737 6858, 569 234 26
e-post: kadri.vernik@ut.ee

Eesti Kergejõustikuliit kuulutab välja konkursi medali kujundamiseks U20 Euroopa meistrivõistlustele kergejõustikus.

26. Euroopa juunioride (U20) meistrivõistlused kergejõustikus (European Athletics U20 Championships) toimuvad 15.-18. juulini 2021. aastal Tallinnas Kadrioru staadionil. Võistluste ettevalmistuste raames kuulutab Eesti Kergejõustikuliit välja konkursi medali kujundamiseks.

Konkursile on oodatud osalema kõik, kellel on soov luua midagi, mis esindab Eestit ning mis jääks meenutama võitjatele nende suurt saavutust oma sportlasteel. 

Medali kavandite esitamise tähtaeg on 31.märts 2021.a (k.a).

Tingimused:

Korraldajad ei sea piiranguid medali suuruse ega kuju osas, ent eelistatud on mõistlikkuse piiridesse jäävad lahendused. Palume arvestada, et tootmisele kuulub täiskomplekt medaleid, kuld-, hõbe- ja pronksmedal, mis peavad moodustama ühtse terviku. Kokku valmistame 44 komplekti medaleid.

Lubatud on esitada ka eritasapinnalisi kujundusi (2D ja 3D). Tehnilised võimalused lubavad valmistada teistsuguse tausta (muster, krobelisus jne) ja poleerida läikima kõrgemat kihti (tähed, logo, medali ääred jne). Medali pind ei tohi olla kumer, vältimaks värvi laiali valgumist.

Kujundus peab olema teostatav erinevatel materjalidel – metallil, puidul, klaasil. Lõpliku otsuse kasutatava materjali kohta langetavad korraldajad pärast konkursi lõppu koos konkursi võitjaga.

Kujunduses ette nähtud värvi või emaili peab olema võimalik peale kanda metallile. Metallile kandes peab iga värv olema ümbritsetud eraldi kõrgemate äärtega.

Kohustuslikud elemendid medalil: esiküljel peab olema võistluse ametlik logo (Lisa 1);  tagaküljel Euroopa Kergejõustikuliidu logo (Lisa 1) ning piisavalt ruumi, et graveerida  võistlusala ja sugu (nt 100m Men või 3000m Steeplechase Women). 

Kujundus peab ette nägema kaelapaela kinnituse koha. Kaelapaela kinnituseks on lubatud pakkuda erilahendusi. Kaelapaelal on etteantud kindel kujundus (Lisa 1). 

Konkursile esitatud tööd on Eesti Kergejõustikuliidu omand, mida võib muuta koostöös kavandi autoritega vastavalt medali valmistamise tehnoloogiatele ja eripäradele.

Konkursil osalemiseks:

Tuleb saata kavand ja idee kirjeldus hiljemalt 31. märtsiks:

• Aadressile Eesti Kergejõustikuliit, Maakri 23, Tallinn, 10150 (märksõna „Medali kujundamise konkurss“) või
• E-posti aadressile anu@ekjl.ee (kirja pealkiri „Medali kujundamise konkurss“). NB! e-kirja teel on aktsepteeritavad .PDF ja .JPG formaadis tööd

Kõigile kavanditele peab olema lisatud autori nimi, õppeasutus (kui on tegemist tudengiga), telefoninumber ja e-posti aadress.

Konkursi tulemused tehakse teatavaks hiljemalt 16. aprillil 2021. aastal. Võitja osas langetab valiku korralduskomitee.

Võitjale on määratud preemia 1000€ (brutotasu).

Konkursi üldtingimustele on lisatud Lisa 1, millest leiab kohustuslike elementide kujundused ja täiendavat informatsiooni nii võistluste kui ka varasemate Eestis korraldatud Euroopa Kergejõustikuliidu võistluste medalite kohta.

Lisainfo:
Anu Kaljurand
turundus
anu@ekjl.ee
tel 5013684

Taavi Esperk
Võistluste peakorraldaja
taavi@ekjl.ee

Euroopa kergejõustikuliit teatas, et 13. – 14. märtsil Portugalis Leirias toimuma pidanud Euroopa talvised heitealade karikavõistlused lükatakse teistkordselt koroonaviiruse tõttu edasi.

Euroopa kergejõustikuliit hindab 2021.aasta Euroopa talviste heitealade karikavõistluste asenduskuupäevi ja jätkab käimasoleva olukorra tähelepanelikku jälgimist, et õigel ajal jagada selles küsimuses lõplikku seisukohta.

“Hetkel on kõigi sportlaste, kohtunike ja pealtvaatajate tervis ning heaolu prioriteet number üks.”

kinnitas Euroopa Kergejõustikuliidu tegevjuht Christian Milz

Teisipäeval, 2. veebruaril Tartu Ülikooli spordihoones toimuv 9. Martin Kutmani mälestusvõistlus pakub põnevaid duelle Eesti parimate kergejõustiklaste vahel. Publikuta võistlusest teeb ülekande Postimees.

Võisteldakse kokku seitsmel alal ning igal alal on stardinimekiri piiratud kuue osalejaga. Mehed ja naised võtavad mõõtu 60m jooksus, 60m tõkkejooksus, 400m jooksus, kõrgushüppes ja kaugushüppes. Ainult naistele peetakse teivashüppe ja kolmikhüppe võistlus.
Võrdväärsed konkurendid Diana Suumann (TÜASK) ja Kreete Verlin (SK Fortis) stardivad 60m tõkkejooksu favoriitidena, kus viimane püüab Euroopa sisemeistrivõistluste normatiivi 8.25 sekundit. Neile pakub konkurentsi eelmisel hooajal mitmeid noorterekordeid purustanud Anna-Maria Millend (Audentese SK). 

Meeste 60m tõkkejooksus on äsja Eesti rekordit korranud Keiso Pedriksi ja noorterekordi jooksnud Karl Erik Nazarovi puudumisel favoriidid Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) ja Jakob Ristimets (TÜASK).

Kindlasti tasub silma peal hoida naiste 60m jooksul, kus oma hooaja avastardi teeb praegu Eesti kiireim naine Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi), kes läheb ründama Ksenija Balta nimel olevat Eesti rekordit 7.29 sekundit. Võrole on konkurendiks mitmekordne noorte meister Karoli Käärt (TÜASK), kelle isiklik rekord on eelmisel aastal joostud 7.51 sekundit.

Kaugushüppesektoris on oodata pikki õhulende. Oma hooaja avab suvel tulemusega 6.54 Eesti meistriks kroonitud Tähti Alver (Nõmme SK). Meeste kaugushüppes on oma osalemist kinnitanud Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), Rain Kask (Tallinna SS Kalev), Henrik Kutberg (Audentese SK) ning eelmise aasta sügisest Andrei Nazarovi käe all treenimist alustanud Ken-Mark Minkovski (Audentese SK). Naiste kolmikhüppes on favoriidiks Merilyn Uudmäe (Audentese SK), kelle isiklik rekord on sisetingimustes hüpatud 13.55m.

Veerandmaileritest läheb esikohta püüdma Eesti meister Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev), kelle isiklik rekord sisetingimustes on 55.59 sekundit. Talle pakuvad konkurentsi Helin Meier (Nõmme SK) ja Annika Sakkarias (Nõmme SK). Euroopa sisemeistrivõistluste normatiiv on 53.75 sekundit. Meestest on starti tulemas parima isikliku rekordiga (48.53) Lukas Lessel (SK Elite Sport), kelle lähimateks rivaalideks on Sten Ander Sepp (Audentese SK) ja Rivar Tipp (TÜASK). 

Meeste kõrgushüppes on tuntumatest nimedest stardis suvel Eesti meistriks kroonitud Kristjan Tafenau (KJS Sakala), Karl Lumi (Tallinna SS Kalev), Hendrik Lillemets (KJK Saare). Naiste kõrgushüppes on põnevat ja tasavägist võistlust oodata Elisabeth Pihela (Audentese SK) ja Lilian Turbani (SK Elite Sport) vahel, kelle isiklikud rekordid sisetingimustes on vastavalt 1.85m ja 1.82m.

Naiste teivashüppes on ainsana neli meetrit ületanud Marleen Mülla (Rakvere KJK ViKe), kellele püüavad esikoha heitlust raskemaks muuta Mona Linda Sikkal (SK Leksi 44) ja Marin Lõo (TÜASK).

9. Martin Kutmani mälestusvõistluse ajakava:
17:00 AVAMINE
17:00 Teivashüpe (N)
17:05 60m tõkkejooks (N)
17:25 60m tõkkejooks (M)
17:45 Kaugushüpe (N)+(M)
17:55 Kõrgushüpe (N)
18:05 Kõrgushüpe (M)
18:45 Kolmikhüpe (N)
19:15 60m jooks (N)
19:25 60m jooks (M)
19:50 400m jooks (N)
20:00 400m jooks (M)

Lisainfo:
Liis Roose
Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
+372 5692 9893 |liisroose@hotmail.com

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ ning selle korralduse muutmise 30.01.2021 korraldusest nr 48, lubatakse alates 1. veebruarist 2021 Harjumaal ja Ida-Virumaal ning alates 3. veebruarist 2021 ülejäänud maakondades spordivõistlused ja spordi- ja liikumisüritused ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga ja esiliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
2. välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ja spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 50 isikut, sealhulgas juhendaja ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tingimust ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele;
3. pealtvaatajad ei ole lubatud;
4. siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul,kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisipõhjuseid arvestades võimalik;
5. ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00kuni 06.00. Tingimust ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele;
6. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
7. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 48 terviktekst on kättesaadav siit ja seletuskiri siit.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides toimuvatel võistluste osalevad ainult:
   a. spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga võistkonnad;
   b. professionaalsed sportlased;
   c. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;
3. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saabspordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muud spordiühenduse koondiste liikmed või kandidaadid.
4. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada isikute sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja koondise liikmetest ja kandidaatidest.
5. Siseruumides on individuaalaladel võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste ja rahvusvaheliste võistluste) korraldamine lubatud üksnes, kui seal osalevad ainult professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on näiteks koondise katsevõistlus.
6. Siseruumides ei ole lubatud madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes kolmandad ja madalamad liigad), laste ja noorte võistluste, sõpruskohtumiste, harrastusspordivõistluste ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine.
7. Välitingimustes on lubatud ka harrastusspordi ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine harrastajatele kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 50 isikut, sealhulgas juhendajad ja korraldajad ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Osalejate ja korraldajate summaarne arv võib olla suurem kui 50, kui on tagatud, et kuni 50 liikmelised grupid omavahel kokku ei puutu. Näiteks ürituse korraldajad ei puutu kokku osalejatega. Võistluste korraldamine, kus osaleb korraga üle 50 inimese ning inimesed võivad omavahel seguneda ei ole lubatud. Sellisteks üritusteks on näiteks suuremad jooksu- ja suusavõistlused.
8. Välistingimustes sätestatud 50 isiku piirang ei kehti võistlustele, kui seal osalevad üksnes professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid.
9. Perioodil 01.-03. veebruar 2021 võib Harjumaal ja Ida-Virumaal osaleda välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning liikumisharrastuse üritustel kuni 50 isikut. Mujal Eestis kuni 25 isikut. Alates 03. veebruarist on osalejate arvupiiriks üle Eesti 50 isikut.
10. Siseruumis ja õues võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks võistkondlikud sportmängud, male, kabe, vehklemine, suusatamine ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet. Kahemeetrist vahemaad peavad võimaluse korral hoidma ka kohtunikud ja muu võistluse korraldamisega seotud personal.
11. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
12. Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nendetaustajõud on võistluspaigast lahkunud.
13. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
14. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
15. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistri spordiobjektide alamandmekogus, mis on leitav siit.
16. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
17. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
18. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
19. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
20. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
21. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit.

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Sporditreeningute korraldamine 1. veebruarist 2021

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 30. jaanuar 2021 korraldusega nr 48) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud sise- ja välitingimustes reguleeritud järgmiselt:

Alates 1. veebruarist 2021 Harjumaal ja Ida-Virumaal ning alates 3. veebruarist mujal Eestis:

1. sisetingimustes on lubatud mittekontaktne või madala riskiga tegevus või treening üksnes juhul, kui selle läbiviimisel on tagatud, et osalejate arv rühmas ei ole rohkem kui 11 inimest, sealhulgas juhendaja. Teiste rühmadega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikultvõimalik tagada.
   Võistkondlikud alad, kus esineb juhuslik kontakt, loetakse madala riskiga tegevuseks juhul, kui spordialaliit on koostanud riskide maandamise meetmed ning need on kooskõlas Kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatud Terviseametiga. Terviseameti kõrgemate ja madalamate riskidega tegevuste loetelu on leitav Terviseameti kodulehelt;
2. sisetingimustes on lubatud kontaktne või kõrge riskiga tegevus või treening üksnes juhul, kui see toimub kogu tegevuse või treeningu vältel maksimaalselt kahe sama inimese vahel, teiste inimestega tuleb kogu tegevuse vältel hoida kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Ruumis võib inimesi olla kuni 50% ruumi täituvuseni, kuid kogu tegevuse vältel ei tohi kaks koos treenivat inimest teiste samas ruumis treenivate inimestega, sh juhendajaga kokku puutuda (st lähikontaktsus ainult kahe isiku vahel);
3. treening-, riietus- ja pesuruumides on tagatud ruumi kuni 50% täituvus. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt tennis ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes;
4. välitingimustes on lubatud treenimine rühmas, mille suurus on kuni 50 inimest, sh juhendaja. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega;
5. siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12- aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
6. ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist;
7. teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmiseTerviseameti juhiste kohaselt (COVID-19 käitumissoovitused asutuste töö nakkusohutuks korraldamiseks).

Alapunktid 1-4 ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistri- ja esiliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, ning puudega isikute tegevustele (ei laiene seenioritele/ veteranidele).

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 48 terviktekst on kättesaadav siit ja seletuskiri siit.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
• Sportimisel oleneb maskikandmise kohustus sellest, millise spordialaga tegeletakse. Spordialade või tegevuste puhul, mil hingamine intensiivistub, ei tohiks maske kanda, kuna sellisel juhul on maskid ebahügieenilised, sest märguvad ja see soodustab mikroorganismide arengut. Küll aga on mask õigustatud nt male mängimisel ja muudel spordialadel, kus ei toimu intensiivset hingeldamist. WHO soovituse kohta sportimisel saab täpsemalt lugeda siit: https://apps.who.int/iris/rest/bitstreams/1319378/retrieve.

• Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski, tuleb järgida 2+2 reeglit ja ruumi täituvust kuni 50%.
• Võistkondlikel aladel, kus esineb juhuslik kontakt ning mille riskiaste on mõnevõrra suurem kui kontaktivabadel spordialadel, kuid mitte samaväärne kontaktsete spordialadega, võib rühmas olla kuni 11 inimest. Need alad loetakse madala riskiga alade hulka juhul, kui spordialaliit on koostanud riskide maandamise meetmed, sh treeningule eelnevad ja järgnevad tegevused, milleks on näiteks ruumide ventileerimine, hajutamine, kokku puutuvate gruppide homogeensus, eri gruppide kokkupuudete vältimine jne, ning neid meetmeid järgitakse tegevuste käigus. Vastavad meetmed peavad olema kooskõlas Kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatakse Terviseametiga. Juhul kui ilmneb, et riskide maandamise meetmed ei ole piisavad või neid ei järgita, võidakse vastav spordiala Terviseameti poolt liigitada kõrgema riskiga alade hulka.
• Tegevuse korraldaja peab tagama selle, et treeningutel osalevad erinevatesse gruppidesse kuuluvad inimesed ei seguneks omavahel spordiobjekti fuajees või riietusruumides. Nt: lasterühmade puhul lepitakse kokku igale rühmale konkreetne kogunemisekoht ja kellaaeg. Välditakse seda, et erinevatesse rühmadesse kuuluvad lapsed tulevad varem treeningsaali ning segunevad teiste rühmadega. Soovitav on erinevate rühmade treeningaegu ajatada nii, et rühmad ei satuks samal ajal riietusruumi.
• Välitingimustes võib korraga treenida ühel treeningväljakul ka mitu rühma. Nt: jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks treeningrühm ning teises osas teine treeningrühm, on lubatud mõlemal rühmal samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude.
• Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistri- ja esiliigade mängijatele.
• Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade või esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
• Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
• Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
• Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
• Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaalitreeningud).
• Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupilekasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevustejärel territooriumile.
• Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.

Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastab treeningu korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Lisainfo: min@kul.ee