
2026. aasta sisehooaeg tõi Eesti kergejõustikus rohkelt häid tulemusi ja rekordiparandusi. Vaatame sisehooajale tagasi läbi numbrite, mis annavad hea ülevaate Eesti kergejõustiku hetkeseisust ja arengusuundadest.
11 Eesti rekordit
2026. aasta esimesed kolm kuud tõid Eesti kergejõustikule 11 uut Eesti (lühiraja)rekordit.
Kreete Verlin parandas 60 m tõkkejooksu Eesti rekordit lausa neljal korral, lisaks kordas ta ühe korra Eesti rekordit. Enne tänavust hooaega kuulus Eesti rekord ajaga 8.07 Diana Suumanni nimele. Verlin nihutas rekordit kahe nädala jooksul: 8.05 – 8.03 – 7.97 – 7.96 ning alistas esimese eestlannana maagilise kaheksa sekundi piiri.
Marleen Mülla uuendas teivashüppes enda nimele kuuluvat Eesti rekordit kahel korral. Veebruaris ületas ta kõigepealt kõrguse 4.60 ning vähem kui nädal hiljem parandas rekordit veelgi ületades kõrguse 4.63. Varasem rekord 4.57 oli püstitatud möödunud aasta maikuus.
Uku Renek Kronbergs parandas enda nimele kuuluvaid Eesti lühirajarekordeid nii 600 m kui ka 800 m distantsil. 600 m jooksus on uued rekordnumbrid 1:16.76 (varasem rekord 1:16.93 joostud 2025. aastal) ning 800 m jooksus on uued rekordnumbrid 1:46.71 (varasem rekord 1:46.84 joostud 2025. aastal).
Anete Randma püstitas kahel järjestikusel päeval Eesti lühirajarekordi harvajoostaval 1 miili distantsil saades kõigepealt kirja aja 4:48.72 ning päev hiljem 4:48.55. Varasem rekord oli püsinud lausa 23 aastat ning kuulus Kadri Kelve nimele ajaga 4:52.24.
Deniss Šalkauskas ületas 1500 m distantsil üheksa aasta vanuse Eesti lühirajarekordi ajaga 3:43.64. Varasema rekordi 3:44.34 oli püstitatanud Andi Noot.
15 Eesti noorterekordit
Sisehooaeg tõi lisaks absoluutsetele Eesti rekorditele ka 15 uut Eesti noorterekordit (vanuseklassides U14-U23).
Vaata kõiki rekordeid SIIT.
212 Eesti meistrivõistlustel osalejat
Täiskasvanute talvistel Eesti meistrivõistlustel osales kokku 212 sportlast. Kõige osalejaterohkem ala oli meeste 60 m jooks, kus startis 24 sportlast. Kõige vähem osalejaid oli naiste 3000 m ja meeste 5000 m käimises – mõlemal alal osales kolm sportlast.
1087 Eesti noorte meistrivõistlustel osalejat
U14, U16, U18, U20 ja U23 vanuseklasside peale kokku osales üksikalade ja mitmevõistluse talvistel Eesti meistrivõistlustel 1087 sportlast.
36 klubile medal
Eesti noorte meistrivõistlustel võitsid 36 Eesti Kergejõustikuliidu liikmesklubi esindajad vähemalt ühe medali. Kokku kuulub Eesti Kergejõustikuliitu 61 liikmesklubi.
305 medalivõitjat
Eesti noorte meistrivõistlustel osalenud 1087 sportlasest 305 võitsid vähemalt ühe medali.
24 Balti meistritiitlit ja 1 Balti meistrivõistluste karikas
Sisehooajal selgusid Balti meistrid kolmel võistlusel – U18 vanuseklassi talvised Balti meistrivõistlused, U20 vanuseklassi talvised Balti meistrivõistlused ning U16-U20 vanuseklassi mitmevõistluse talvised Balti meistrivõistlused. Võistkondlikus arvestuses saavutas Eesti koondis ühe võidu (U16-U20 mitmevõistlus) ning kahel korral tuli tunnistada Läti eakaaslaste paremust ning saadi teine koht (U18 ja U20 vanuseklass).
Individuaalseid Balti meistritiitleid võitsid meie sportlased kokku 24.
6. Rahvusvahelise mitmevõistluse võit Eestisse
Sel talvel 17. korda toimunud Rahvusvahelisel mitmevõistlusel TALLINN 2026 sai Rasmus Rooslehest kuues eestlane, kes on võitnud meeste seitsmevõistluse.
Kaks korda on eestlastest võidutsenud Rooslehe treener Mikk Pahapill (aastatel 2011 ja 2013). Veel on Tallinnas triumfeerinud Kristjan Rosenberg (2017), Janek Õiglane (2019), Risto Lillemets (2021) ja Hans-Christian Hausenberg (2022).
1 NCAA meistritiitel ja 1 teine koht
Ameerika üliõpilaste sisehooaja tähtsaimal võistlusel krooniti NCAA sisemeistriks viievõistluses Oregoni ülikooli esindav Liisa-Maria Lusti, kes sai kirja oma karjääri paremuselt teise tulemuse – 4498 punkti. South Dakota ülikooli esindav Marleen Mülla tuli teivashüppes teisele kohale tulemusega 4.61 ning jäi endal nimel olevast Eesti rekordist vaid kahe sentimeetri kaugusele.
4 Eesti sportlast sise MM-il
Kergejõustiku sisehooaja kulminatsioonil ehk sisemaailmameistrivõistlustel Poolas esindas Eestit väike, kuid tubli neljaliikmeline koondis.
Rasmus Roosleht sai seitsmevõistluses kaheksanda koha (5952 p), Marleen Mülla sai teivashüppes 13. koha (4.35), Kreete Verlin pääses 60 m tõkkejooksus poolfinaali (7.97) ning sai 17. koha (8.01), Uku Renek Kronbergs jooksis 800 m jooksus Eesti lühirajarekordi (1:46.71) ning jäi teisena poolfinaalist välja saades 20. koha.













