Eesti Olümpiakomitee ning Kultuuriministeeriumi haridusstipendiumi pälvisid 2022. aasta sügissemestril 22 endist ja praegust tippsportlast.
Sportlased hindavad haridusstipendiumeid kõrgelt. Tartu Ülikoolis majandusteadust õppiva aerutaja Joosep Karlsoni sõnul annab stipendium talle võimaluse õppida osakoormusega, ilma et ta peaks tegema järeleandmisi õpingutes või sporditeel. „Esimesel õppeaastal proovisin ma täiskoormusega tudengi ning samal ajal saavutussportlase elu ning sain väga kiiresti aru, et see ei ole jätkusuutlik. Minu õpingud on küll tänaseks veninud kuue aasta peale, aga olen siiralt tänulik EOK-le, et olen saanud oma õpinguid hajutada ilma et oleksin pidanud tegema järelandmisi spordis ja õpingutes. Sportlaskärjääri järgsele ajale mõeldes on hing väga rahul ja julgustan teisigi sportlasi seda teed ette võtma!“ ütles Karlson.
Kokku toetatakse sel semestril sportlaste õpinguid 19 158 euroga.
Toetatavad sportlased on 22 spordialalt:
- Adelina Beljajeva (iluvõimlemine)
- Aleksa Gold (ujumine)
- Andreas Välis (maadlus)
- Anna Sokk (karate)
- Aslanbeg Magomedkerimov (judo)
- Carl Enn Hellat (golf)
- Carmely Reiska (iluvõimlemine)
- Christopher Kalev (murdmaasuusatamine)
- Harri Lill (kurling)
- Jasmiin Üpraus (jetisport)
- Joosep Karlson (aerutamine)
- Katrin Smirnova (laskmine)
- Leonid Latsepov (kergejõustik)
- Liisa-Maria Truupõld (kergejõustik)
- Lilian Turban (kergejõustik)
- Mariel Merlii Pulles (murdmaasuusatamine)
- Mari-Liis Juul (pararattasport)
- Marko Kilp (murdmaasuusatamine)
- Martin Remmelg (laskesuusatamine)
- Robin Nool (kergejõustik)
- Stefan Kaibald (võrkpall)
- Tormis Laine (mäesuusatamine)
Haridusstipendiumi pälvinud tippsportlased on õpingud jätkamas nii Eestis kui ka välismaal asuvates kõrg- ja rakenduskõrghariduskoolides. Eesti kõrgkoolidest on esindatud Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Sisekaitseakadeemia, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, väljaspool Eestit De Montfort University, Freie Universität Berlin, London South Bank University, Management Center Innsbruck, Saint Leo University, University of Alaska Fairbanks, University of Hawaii at Manoa, University of Toronto, University of Memphis, Universität Konstanz.
Kaks korda aastas väljaantavat EOK ja Kultuuriministeeriumi haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.
Haridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad EOK ja Kultuuriministeeriumi esindajad, sealjuures osaleb stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindaja. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist.
Tradehouse Noorsportlase Stipendiumiga jagatakse 2022. aastal juba kümnendat korda välja 20 000 eurot. Stipendiumiga soovib Tradehouse lootustandvate noorte sporditeele hoogu juurde anda ning võimaldada osalemist kohalikel ning rahvusvahelistel võistlustel. Stipendiumile kandideerimine on avatud ning taotlusi saab esitada 24. oktoobrini.
Noorsportlase stipendiumile on oodatud kandideerima kõik lootustandvad ja tulemuslikult esinenud noored, kandideerimise vanuse ülempiiriks on 26 eluaastat. Stipendiaatide valimine toimub kahes osas. Esimeses voorus hinnatakse videotutvustuse, kaaskirja, iseloomustuse ja saavutatud tulemuste põhjal sportlaste potentsiaali ja tulevikuväljavaateid. Teise vooru kutsutakse kuni 10 enim silmapaistnud kandidaati. Lõpliku otsuse stipendiumi määramise kohta teeb Tradehouse hindamiskomisjon, võttes arvesse ka spordialaliitude soovitusi.
„Ilu ja sport käivad käsikäes – oleme tänaseks juba 10 järjestikkust aastat kokku üle 200 000 euroga Eesti ambitsioonikaid noorsportlasti toetanud,“ kommenteerib Tradehouse’i juht Laura Kuldkepp. „Samuti on meie stipendiaatidega koostöös sündinud lood leidnud laialdaselt leheruumi ka Tradehouse kvartaalses ajakirjas ja meie muudes turundusprojektides. Nii toetame stipendiumi pälvinud sportlasi lisaks otsesele rahalisele panusele ka lisanähtavuse ja silmi särama panevate teistlaadsete projektidega,“ meenutab Kuldkepp toredaid ettevõtmisi.
Läbi kümne aasta on Tradehouse Noorsportlase Stipendiumile esitatud üle 1000 taotluse, nendest stipendium on määratud üle 50 noorsportlasele, kellest paljud nimekad on end juba tänaseks tõestanud – sealhulgas olümpiavõitjad Katrina Lehis, Julia Beljajeva ja Erika Kirpu, samuti näiteks tiitlivõistluste medalistid Magnus Kirt, Rasmus Mägi ja Janek Õiglane.
Info ja kandideerimine: tradehouse.ee/stipendium
Lisainfo:
stipendium@tradehouse.ee
Laupäeval, 8. oktoobril toimunud Eesti murdmaajooksu karikavõistlustel selgusid parimad krossijooksjad alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Meestest krooniti võitjaks Kaur Kivistik ning naistest Laura Maasik. Parima klubi karika võitis Treeningpartner.
Jõulumäe Tervisespordikeskuses toimunud võistlustel oli stardis ligi 250 sportlast 27 klubist. Klubide arvestuses teenis võidukarika endale Treeningpartner 329 punktiga. Teisele kohale tuli Sparta SS 321 punktiga ning kolmas oli SK Lindon 318 punktiga.
Meeste 10 km distantsi asusid algusest peale juhtima kaks eeldatavat favoriiti – Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev) ja Leonid Latsepov (Sparta SS). Kui esimesed kolm ringi joosti koos, siis lõpuks pani Kivistik enda paremuse maksma ning finišeeris esimesena ajaga 33:18. Teisena lõpetanud Latsepovi aeg oli 33:39 ning kolmandaks tuli Taavi Kilki (Rakvere KJK ViKe) ajaga 34:26.
Naiste 6 km distantsil tuli võitjaks Laura Maasik (Nõmme KJK) ajaga 22:07. Talle järgnesid Helen Bell (Sparta SS) ajaga 22:32 ning Helin Meier (Nõmme KJK) ajaga 22:59.
Noormeeste U20 vanuseklassis läbis 6 km kõige kiiremini Jürgen Joonas (Võru KJK Lõunalõvi), kelle lõppajaks märgiti 20:15. Teiseks tuli Morten Siht (Viljandi VAK Staier) tulemusega 20:38 ning kolmas oli Oliver Annus (Sparta SS) tulemusega 20:49.
U20 vanuseklassi neidudel tuli läbida 4 km rada ning kõige kiiremini sai sellega hakkama Mari Mai Ruus (Tartu SS Kalev), kelle aeg oli 16:24. Teise koha sai Emma Roberta Rajando (SK Lindon) ajaga 16:57 ning kolmanda koha sai Carmen Rääk (Valga SK Maret-Sport) ajaga 17:09.
U18 vanuseklassi noormeestest tuli 4 km distantsil võitjaks Alex Ojava (Treeningpartner) tulemusega 13:31. Talle järgnesid Sten Sihver (Hiiumaa KJK Hiiker) ajaga 13:49 ning Risto Kalju (Nõmme KJK) ajaga 14:06.
Neidude U18 vanuseklassis näitas 3 km rajal kõige kiiremat aega Triatloniklubi 21CC esindaja Liis Kapten, kelle võidutulemus oli 11:13. Teiseks tuli Bianka Uhtjärv (SK Viraaž) tulemusega 11:17 ning kolmas oli Viola Hambidge (Pärnu SK Altius) ajaga 11:28.
Poiste U16 vanuseklassi 2 km distantsil tuli tasavägises jooksus võitjaks Rapla Jooksuklubi esindaja Hugo Särev, kes sai kirja aja 6:32. Sama ajaga sai teise koha Adam Ojava (Treeningpartner) ning kolmas oli Uku Trolla (Kuusalu SK) ajaga 6:41.
Sama vanade tüdrukute seas krooniti võitjaks Naomi Toomenurm (individuaalvõistleja), kellel kulus 2 km läbimiseks aega 7:10. Teise koha sai Karmel Jano (Rapla JK) ajaga 7:17 ning kolmanda koha sai Berit Kant (Sparta SS) tulemusega 7:33.
Kõige nooremas ehk U14 vanuseklassis tuli jooksjatel läbida 1 km. Poistest oli kõige väledam Jonas Meriloo (Audentese SK) tulemusega 3:09. Talle järgnesid Sten Aljas (Nõmme KJK) ajaga 3:10 ning Henri Näppi (SK Lindon) ajaga 3:11.
Tüdrukutest tuli võitjaks Arabella Võsu (SK Elite Sport) ajaga 3:22. Teise koha sai Kärt Hanni (Tartu SS Kalev) tulemusega 3:23 ja kolmas oli Loore-Liis Viidik (SK Elite Sport) ajaga 3:29.
ERRi spordiuudiste lõik võistlustest:
Võistluste käigus selgus ka Eesti koondis, kes sõidab 22. oktoobril Lätis toimuvatele Balti murdmaajooksu võistkondlikele meistrivõistlustele.
Tegemist oli ühtlasi Eesti murdmaajooksusarja viimase etapiga. Vaata kõikide etappide tulemusi ning üldkokkuvõtet SIIT.
Üldarvestuse auhinnasaajatega võetakse ühendust.
Juba seitsmendat aastat järjest pani ERGO kindlustus Eesti noorsportlaste toetuseks välja 25 000 eurot, millele sel aastal kandideerisid 67 tulevikutegijat. Stipendiumi pälvisid 11 noorsportlast, nende seas ka kolm kergejõustiklast. Tulevikutegijate toetus anti välja koostöös Eesti Olümpiakomiteega.
Stipendiumi said kõrgushüppaja Karmen Bruus, iluuisutaja Niina Petrõkina, sulgpallur Kristin Kuuba, sprinter Karl Erik Nazarov, maadleja Viktoria Vesso, mäesuusataja Tormis Laine, kolmikhüppaja Viktor Morozov, maastikurattur Joosep Mesi, murdmaasuusataja Henri Roos ning sõudjad Johann Poolak ja Mikhail Kushteyn, kellel on potentsiaali moodustada tulevikus neljapaadi tuumik.
ERGO tegevjuhi Marek Ratniku sõnul näitab iga-aastane suur kandideerijate hulk toetuse vajalikkust. „Noorte sportlaste toetamine on meie strateegiline eesmärk, tänu sellele on mitmed neist saanud osaleda näiteks võistlustel välismaal ning koguda punkte olümpiamängudele kvalifitseerumiseks,“ lisas Ratnik. „Loodetavasti annab meie stipendium ka teistele ettevõtetele inspiratsiooni toetada noori nende teel tipptulemusteni.“
Stipendiaatide valikul lähtutakse eelkõige senistest tulemustest ja võimalikust edasisest arengust. Eesti tippspordi toetamise süsteemi Team Estonia koordinaatori Raido Mitti sõnul oli tase sel aastal erakordselt tugev. „Meil on imetlusväärselt palju noori, kellel on varases eas niivõrd selged eesmärgid ja võime pühenduda,“ lisas žüriisse kuulunud Mitt. „Valik oli keeruline, kuid usun, et sõelale jäi üsna laiapõhjaline sportlaste seltskond, kes saavad hea võimaluse teha uuel hooajal oma arengus järgmised sammud.“
Erakordse sihikindlusega žüriile silma jäänud, äsja kõrgushüppes juuniorite maailmameistri tiitli koju toonud Karmen Bruus märkis kandideerides, et pühendub järjest kõrgemate saavutuste poole. „Kindlasti soovin tulla medalistiks 2024. aasta Pariisi Olümpial ja samal aastal maailmameistrivõistlustel Glasgows,“ avaldas ta.
Hindamiskomisjoni töös osalesid EOK turundusjuht Margus Kiiver, Team Estonia koordinaator Raido Mitt, noorteprojektide juht Merle Kaljurand ning ERGO esindajad Marek Ratnik, Raul Rüüson, Viljo Kokla ja Erko Makienko.
Laupäeval, 8. oktoobril toimuvad Jõulumäe Tervisespordikeskuses murdmaajooksu Eesti karikavõistlused. Starti on oodata ligi 250 võistlejat 27 klubist.
Meeste 10 km distantsil läheb möödunud aasta võitu kaitsma Leonid Latsepov (Sparta SS), kes on sel hooajal kroonitud Eesti meistriks nii maratonis kui 10 000 m distantsil. Stardinimekirjast leiame ka Müncheni EM-il maratonidebüüdi teinud Kaur Kivistiku (Tartu SS Kalev).
Naiste 6 km distantsil hakkavad võidukarika eest heitlema Laura Maasik, Helin Meier (mõlemad Nõmme KJK) ja Helen Bell (Sparta SS).
Noorte distantsid on sõltuvalt vanuseklassist vahemikus 1-6 km.
Karikavõitjad selguvad alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Võistlustel selgitatakse välja ka klubide paremusjärjestus. Punkte arvestatakse järgnevalt: I koht – 30 punkti, II koht – 29 punkti, III koht – 28 punkti jne. Võistkondlikku arvestusse läheb igal klubil kokku kuni 15 tulemust, seejuures ühelt alalt kuni kaks tulemust. Eelmisel aastal tuli klubide arvestuses võitjaks Rapla JK.
Ühtlasi selgub võistluste käigus 22. oktoobril Balti murdmaajooksu võistkondlikel meistrivõistlustel osalev Eesti koondis.
Võistluste avamine toimub laupäeval kell 12:45.
Tulemusi näeb ChampionChip Eesti lehel.
Teisipäeval, 4. oktoobril kell 17:00 toimub Tiit Karuksi raamatu “Jüri Tamm. Kirega elus ja spordis” esitlus Tallinnas Vanalinna Rahva Raamatus.
Raamat jutustab Jüri Tamme teekonnast elus ja spordis. Spordilegendi meenutavad tema lähedased ja kaasteelised. 2020. aasta sügisel antud usutluses ütles Jüri Tamm, et on üritanud oma elupõldu kirega künda. Ja ta jõudis tõesti palju.
Jüri Tamm kuulus vasaraheites üle kümne aasta maailma teravaimasse tippu. NSV Liidu koondislasena kahekordne olümpiapronks (1980 ja 1988), MMi hõbe (1987), iseseisvat Eestit esindades pälvis 1992. aastal Barcelona olümpial viienda koha. Tema nimele kuulub tänaseni 1984. aastal püstitatud särav Eesti rekord 84.40.
Jüri Tamm oli Riigikogu liige aastail 1999–2011, Eesti Olümpiakomitee asepresident 2001–2008 ja 2016–2020, EOK täitevkomitee liige 2001–2011 ja 2016–2020, Euroopa Olümpiakomiteede sportlaskomisjoni president 2002–2005, Euroopa Olümpiakomiteede Euroopa Liidu komisjoni juht kuni lahkumiseni, Ukraina Olümpiakomitee presidendi kantselei direktor 2012–2015.
Kodu ja lähedasi üle kõige väärtustanud armastav abikaasa, isa ja vanaisa.
See on võimsa eesti mehe lugu.
Esitluse päeval on raamat Rahva Raamatu kaupluses -10% soodsam!
Kergejõustikuteemaline taskuhäälingusaade alustab uut hooaega jooksuradadelt, sest saatesarja 42. osas räägib oma loo värske Eesti meister nii 10 000 meetri jooksus kui maratonis, 24-aastane Leonid Latsepov.
Mustamäelt pärit Latsepovi taust on kirev: lisaks kergejõustikus saavutatule on tal ette näidata kuldmedal keskkoolis, juunioride Eesti meistritiitel taekwondos, viieaastane periood ülikoolis Saksamaal ja töö Eesti geoloogiateenistuses hüdrogeoloogina.
Laiemale avalikkusele sai Marius Undi ja endise Saksamaa tippjooksja Jens Karrassi treenerinõuga Eesti tippu jõudnud Latsepov tuttavaks septembris, kui ta Tallinna Maratonil kahe Aafrika jooksja järel kolmandana finišeeris. Tema aeg 2:18.50 on nimelt läbi aegade parim eestlase poolt Eestimaal tehtud tulemus maratonis.
Debüütmaratonil näidatud aeg on seda erilisem, et otsuse võistlusel osaleda võttis Mustamäel üles kasvanud Latsepov vastu vaid kaks nädalat enne stardipauku. “Mõned inimesed soovitasid esimese maratoniga veel oodata, ent ma nägin, et kui suudan trennis tempot 3.17 ja 3.20 kilomeetri kohta hoida, siis võiksin ka võistlusel proovida,” ütleb Latsepov.
Kuigi jooksudistantsidel on levinud arvamus, et valgel mehel maailma tippu asja pole, siis Latsepov sellesse teooriasse ei usu. “Warholm ja Ingebritsen on tõestanud, et ka valged mehed võivad maailma parimad olla. Me kõik oleme inimesed. Lähen talvel Keeniasse laagrisse ja vaatan, kuidas seal kohalikud mehed treenivad. Nii palju, kui kuulnud olen, on nende saladus gruppides treenimises ja suures konkurentsis. Meeletu konkurents ongi see, mis nad maailma tippu viib,” selgitab Latsepov.
Pikemas usutluses räägib Latsepov muuhulgas ka Tallinnas maratoni jooksmise võludest, venekeelsest keskkonnast hoolimata eesti keele omandamisest, suurematest auhinnarahadest ja tulevikuplaanidest.
Saadet, mis hakkab nüüdsest ilmuma iga kuu esimesel päeval, juhib Karl Rinaldo.
„Staadionijutud”, 42. osa: SoundCloud | Spotify | Apple Podcasts
Hea võimalus end täiendada huvitavatel teemadel! Kõik treenerid, kel on huvi sportlaste toitumise ning vigastuste osas, siis nüüd on võimalus oma küsimustele vastused saada oma ala professionaalidelt!
8. oktoober – Kalevi Spordihoone
- 10:00 – 11:30 Kergejõustikuvõistluse korraldamine – Allan Pilt
- 11:30 – 13:00 Sportlaste manageerimine – Kadri Kallas
- 13:00 – 13:30 Kohvipaus/lõuna
- 13:30 – 14:15 Praktiline meediasuhtlus – Laura Kuldkepp
- 14:15 – 15:45 Sporditurundus ja sponsorlus – Laura Kuldkepp
- 16:00 – 17:30 Mitmekülgselt mitmevõistlejaks. Ettevalmistusperioodi treeningud välitingimustes. – Liivi Eerik (praktiline tund, hea ilma korral toimub õues!)
9. oktoober – Kalevi Spordihoone
- 10:00 – 11:30 Noorsportlaste toitumine – Kerstin Joandi
- 11:30 – 12:15 Sportlaste vigastuste ja haiguste statistika – Kaileen Raudsepp
- 12:30 – 14:00 Kergejõustiklaste sagedamini esinevad rühivigu ennetavad ja korrigeeriva harjutused – Signe Valgemäe
- 14:00 – 14:30 Kohvipaus/lõuna
- 14:30 – 15:15 Noorsportlase tervisekontrolli vajadustest ja võimalustest – Pii Metsavas
- 15:15 – 16:45 Haigestumistest hoidumine – mida saab sportlane/treener ise selleks teha, et püsida terve – Pii Metsavas
- 16:45 – 17:30 Venitamine – kellele, miks, kuidas ja millal? – Katre Lust-Mardna
Ühe päeva eest saab koolitusel osalenud treener 8 täiendkoolituse tundi.
Registreerimiseks kirjuta katri@ekjl.ee osaleja nimi, kuupäev(ad) millal soovid osaleda, arve saaja nimi ja e-mail (kuhu arve saadetakse) hiljemalt 3. oktoobriks.
Ühe koolituspäeva hind on 50 eurot.
Eesti Kergejõustikuliit kuulutab välja konkursi Eesti esindajate kohtadele Euroopa Kergejõustikuliidu tipptreenerite konverentsidel:
- Hüpete konverents
- 12.-13. november 2022 Lievin, Prantsusmaa
- Horistontaalhüpete ja sprindi konverents
- 18.-20. november 2022 Karlstad, Rootsi
- Kõikide alade konverents
- 4.-6. november 2022 Padova, Itaalia
- Vastupidavusalade konverents
- 4.-6. november Lissabon, Portugal
Konkursil osalemise tingimused:
a) treeneritele:
- kehtiva treenerikutse omamine (vähemalt treeneri EKR 5 tase),
- õpilane või õpilased on osalenud Eesti täiskasvanute või juunioride meistrivõistluste finaalvõistlusel viimase kahe aasta jooksul;
b) sportlastele:
- Eesti esindamine vähemalt ühel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel nelja aasta jooksul.
Eesti Kergejõustikuliit toetab iga koolituse kohta ühte esindajat 250 euroga.
Eesti Kergejõustikuliidu toetust saanud treenerid kohustuvad konverentsilt saadud teabest tegema kirjaliku kokkuvõtte või suulise ettekande.
Konkursil osalemiseks palume saata vabas vormis avalduse hiljemalt 7. oktoobriks e-posti aadressil katri@ekjl.ee. Avalduses palume ära märkida konverentsil osalemise eesmärk.
EOK tippspordikomisjon kinnitas Team Estoniasse kuuluvate sportlaste ja treenerite uued suvealade nimekirjad, mis hakkavad kehtima 1. oktoobrist. Lisaks uuendati ka noorsportlaste nimekirjad.
EOK asepresidendi ja tippspordikomisjoni esimehe Erich Teigamägi sõnul analüüsiti ettepanekuid põhjalikult. „Team Estonia struktuuris olev EOK tippspordikomisjon on toetuste määramisel otsustusorgan ning Team Estonia põhimõte on sportlastele individuaalselt läheneda. EOK tippspordikomisjon kohtus kahe päeva jooksul 18 suveolümpiaala esindajaga ja kuulasime ära ettepanekud tippsportlaste ja nende treenerite toetuste osas,“ selgitas Teigamägi.
EOK tippspordikomisjoni kuuluvad lisaks Teigamägile Ago Markvardt, Eveli Saue, Jaan Kirsipuu, Jaan Talts, Jaanus Kriisk, Priit Ilver ja Tõnu Tõniste.
Kergejõustiklastest kuuluvad toetusesaajate nimekirja:
- Rasmus Mägi B
- Maicel Uibo B
- Karmen Bruus B
- Janek Õiglane B
- Johannes Erm B
- Hans-Christian Hausenberg C+
- Karl Erik Nazarov C+
- Kaur Kivistik C
- Marielle Kleemeier C
- Risto Lillemets C
- Tiidrek Nurme C
- Kati Ojaloo C
- Keiso Pedriks C
- Kristjan Rosenberg C
- Gedly Tugi C
Noored: Pippi Lotta Enok, Eerik Haamer, Viola Hambidge, Lishanna Ilves, Ann Marii Kivikas, Uku Renek Kronbergs, Lukas Lessel, Liisa-Maria Lusti, Andri Matrov, Anna Maria Millend, Jekaterina Mirotvortseva, Viktor Morozov, Marleen Mülla, Anna Panenko, Karl Kristjan Pohlak, Rasmus Roosleht, Kevin Sakson, Miia Tillmann, Heti Väät
Team Estonia on 2019. aastal loodud Eesti tippspordi toetamise süsteem, mis pakub sportlasele kvaliteetseid tugiteenuseid ning konkurentsivõimelise ettevalmistuse tiitlivõistlusteks. Team Estonia programmi kuuluvate sportlaste ja treenerite nimekirjad leiate siit: https://www.eok.ee/team-estonia/ettevalmistus/toetatavad-sportlased-suvealad
Laupäeval, 24. septembril toimusid Eesti meistrivõistlused 20 km maanteekäimises, kus Eesti meistriks krooniti Virgo Adusoo. Pühapäeval, 25. septembril võistles Jekaterina Mirotvortseva Prantsusmaal ning püstitas 20 km käimises uue Eesti rekordi.
Jekaterina Mirotvortseva osales Prantsusmaal Montreuilis toimunud 63ème Challenge Facoetti-Dahm võistlustel ning saavutas 20 km maanteekäimises kolmanda koha uue Eesti rekordiga – 1:38:14.
Tegemist oli ühtlasi World Athletics Race Walking Tour etapiga. Võitjaks tuli ungarlanna Viktoria Madarasz (1:34:48) ning teise koha sai itaallanna Alexandrina Mihai (1:35:58).
Eelmine Eesti rekord sel distantsil kuulus 2004. aastast Jekaterina Jutkina nimele tulemusega 1:43:54. Mirotvortseva ületas selle rekordi enam kui viie minutiga ning on nüüd enda nimele võtnud kõikide naiste käimisdistantside Eesti rekordid.
Sillamäel toimunud Eesti meistrivõistlustel tuli 20 km distantsil võitjaks Virgo Adusoo (Bruno Junk Käimisklubi) ajaga 1:40:33. Talle järgnesid Artur Djatšuk (KJK Kalev-Sillamäe) ajaga 1:45:03 ning Aleksei Tereštšenkov (EKVA) ajaga 1:56:07.
Laupäeval, 24. septembril toimuvad Sillamäel Eesti meistrivõistlused 20 km maanteekäimises.
Meistritiitli nimel hakkavad võistlema neli meessportlast. Favoriidina on stardis Virgo Adusoo (Bruno Junk Käimisklubi), kes eelmisel aastal püstitas samal võistlusel oma isikliku rekordi 1:39.56. Lisaks asuvad starti Artur Djatšuk (KJK Kalev-Sillamäe), Jaroslav Stupnikov (KJK Kalev-Sillamäe) ja Aleksei Tereštšenkov (EKVA). Väljaspool arvestust pakub Eesti meestele konkurentsi Läti sportlane Normunds Ivzāns.
Ühtegi naiskäijat sel aastal stardis pole. Eesti hetke parim naiskäija Jekaterina Mirotvortseva võistleb sel nädalavahetusel Prantsusmaal.
Võistluste algus kell 13:00.
Tulemusi näeb EKJL kodulehel.
29. V 1933 – 19. IX 2022
CHARLES-VILLEM VALLMANN
Eesti Kergejõustikuliit teatab kurbusega, et 19. septembril lahkus meie hulgast omaaegne odaviske Eesti rekordi omanik, endine EKJL juhatuse liige ja spordijuht Charles-Villem Vallmann.
Vallmann liitus 1949. aastal Dünamos Viktor Vaiksaare õpilastega ja püstitas aastatel 1950–51 odaviskes Nõukogude Liidu noorterekordeid. Alates 1957. aastast treenis Hans Torimi juhendamisel. Sai 1958. aasta EM-il 12. ja rahvusvahelistel noorsoomängudel 1955. aastal 7. koha. NL-i meistrivõistlustel võitis 1958 ja 1959 hõbeda ning 1955–57 kolm pronksi. Tuli 1951–64 kuus korda Eesti meistriks ning võitis meistrivõistlustel kolm hõbedat ja ühe pronksi.
Ületas 1955 venna palju kordi lapitud-liimitud odaga Gustav Sule sõjaeelse Eesti rekordi ja tõusis tulemusega 77.90 maailma kõigi aegade edetabeli esikümnesse. Parandas 1955–60 Eesti rekordit viiel korral (77.90 – 82.26), oli neljal hooajal (1955 ja 1958–60) maailma edetabeli esikümnes. Sai meistersportlase staatuse aastal 1953.
Kuulus neli korda NL-i koondisse ja 29 korda Eesti koondisse. Palgati 1964 NL-i koondise odavisketreeneriks. Oli 1965–71 Tallinna Pedagoogilise Insitituudi KKT õppejõud, 1971–74 Tallinna Eriinternaatkooli direktori asetäitja ja 1974–2009 Kalevi Tallinna kergejõustikukooli direktor. Liikumise “Eluterve Eesti” algatajaid (1994) ja aseesimees. 2001–10 Eesti Treenerite Liidu juhatuse liige. Kuulus 1998–2001 Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukokku. Kalevi auliige (1984). Valgetähe V klassi teenetemärk (2004).
Avaldame sügavat kaastunnet Charles-Villemi perekonnale ja lähedastele.
Ärasaatmine toimub 1. oktoobril kell 13:30 Tallinna Krematooriumi suures saalis (Pärnamäe tee 36).
Omaksed paluvad pärgi-lilli mitte tuua.
EOK kutsub kõiki üles ühendama oma hääled, et kiita meie treenereid ja tagada neile väärikas töötasu.
Kaheksa aastat on riigi keskvalitsus tänuväärselt rakendanud treeneritoetusi, mis koos spordiorganisatsiooni omarahastusega võimaldab sellel aastal maksta täiskoormusega kõrgemate kutsetasemetega treeneritele brutopalka 1 020 eurot kuus. Kahjuks jääme treeneripalkadega oluliselt maha kultuuritöötajate miinimumpalgast (1 400 eurot kuus) ja veel enam Eesti keskmisest palgast (1 693 eurot kuus). Meie ühine soov on väärtustada treenereid ja nende tööd!
Anname oma toetuse Eesti Olümpiakomitee üleskutsele, et juba järgmisest aastast tõuseks riigipoolne treeneritoetus, mille abil suudaksime viia treeneritasud kultuuritöötajate tasemeni ja edaspidi Eesti keskmise palgani.
Kõik, kes hoolivad treeneritele väärikama tasu tagamisest, saavad selleks anda oma toetuse veebilehel www.treeneritasu.ee.
23.-30. septembril tähistatakse nii Eestis kui kõikjal Euroopas kaheksandat korda Spordinädalat. Spordinädala avab 23. septembril toimuv Eesti suurim koolinoorte spordiüritus heategevuslik Teatejooks. Teatejooksul osalevad 5.-9. klasside õpilased, kes jooksul osalemisega annavad panuse nende laste heaks, kes on kaotanud liikumisvõime.
Heategevuslikku Teatejooksu korraldatakse Eestis 17. korda ning seekord Spordinädala avaüritusena. Jooks toimub 8-liikmeliste võistkondadena, kus iga jooksja peab läbima 200 kuni 400 meetri pikkuse distantsi. Jooksule eelneb soojendus koos nimeka sportlase või spordielu eestvedaja juhtimisel.
Teatejooksul on oluline osavõtt ja kaasamõtlemine, sest võitjaid välja ei selgitada. Siin õpivad meie noored maast madalast hoolima inimestest enda ümber ja ühiskonnas ning hindama heategemise tähtsust. Ning loodetavasti oskavad noored sellevõrra rohkem väärtustada ka oma võimalusi liikuda ja sporti teha. Teatejooksule annavad erinevates paikades üle Eesti avapaugu ka Spordinädala patroonid.
Käesoleval aastal kutsub Spordinädalal inimesi liikuma ning Spordinädala sündmustel osalema armastatud multikategelane Vanamees. Lisaks Vanamehele on Spordinädal 2022 patroonid, liikuma innustajad ja eeskujud on kultuuriminister Piret Hartman, EOK sportlaskomisjoni liige Saskia Alusalu, stilist ja saatejuht Ženja Fokin, Eesti muusik ja tiktokker Artjom Savitski ning näitleja ja laulja Kristel Aaslaid.
Spordinädala eesmärgiks on suurendada liikumisharrastusega tegelevate inimeste arvu ja tõsta liikumis- ja tervisealast teadlikkust. Spordinädala 2022 läbiviijateks Eestis on Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile.
Spordinädal 2022 tegevustesse on kaasatud suur arv erinevas vanuses osalejaid paljudest eluvaldkondadest. Eelmisel aastal registreeriti Spordinädalal Eestis 204 323 osaluskorda, mis teeb sellest suurima liikumist ja tervislikke eluviise propageeriva sündmuse Eestis.
Rohkem infot Spordinädala kodulehel ja Teatejooksu kodulehel.
15.-30. septembrini on kõigil kergejõustikufännidel võimalik anda oma hääl 2022. aasta Euroopa parimate kergejõustiklaste valimisel. Tõusva Tähe kategoorias on nominentide seas ka Eesti kõrgushüppaja Karmen Bruus. Võitjad kuulutatakse välja 22. oktoobril Tallinnas toimuval Golden Tracks auhinnagalal.
Golden Tracks auhinnagalal kuulutatakse välja neli erinevat auhinnasaajat: aasta parim naissportlane, aasta parim meessportlane, “Tõusev Täht” naiste hulgas ja “Tõusev Täht” meeste hulgas. Nominentide seas on sportlasi kokku 22 erinevast riigist.
Võitjate selgitamiseks võetakse arvesse hääled neljas grupis: kergejõustikufännide hääled sotsiaalmeedias, Euroopa Kergejõustikuliidu liikmesriikide hääled, meediaesindajate hääled ja Euroopa Kergejõustikuliidu ekspertide paneeli hääled. Iga grupi häälte osakaal on 25%.
Kergejõustikufännid saavad oma hääled anda Euroopa Kergejõustikuliidu Facebooki lehel, Instagramis ja Twitteris. Hääletamiseks tuleb märkida meeldivaks sportlase pilt, kellele häält soovitakse anda.
Karmen Bruusi poolt saab hääle anda SIIN, SIIN ja SIIN.
- Naiste “Tõusev Täht” nominendid
- Meeste “Tõusev Täht” nominendid
- Aasta naissportlase nominendid
- Aasta meessportlase nominendid
Lisaks 22. oktoobril toimuvale Golden Tracks auhinnagalale toimub Tallinnas 20.-22. oktoobril ka iga-aastane Euroopa Kergejõustikuliidu Aastakonverents.
Pühapäeval, 18. septembril toimub Järvakandis Eesti Murdmaajooksusarja III etapp. Kõikidel vanusklassidel on distantsiks 1000 m.
Peale kahte kevadist etappi jätkub Murdmaajooksusari 18. septembril Järvakandi terviserajal. Osalema on oodatud jooksjad alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Kohapeal toimub registreerimine alates kella 15:00-st, eelregistreerimine: erikhorn@hotmail.com
AJAKAVA:
Eelmise kahe etapi tulemused ja punktitabeli leiab SIIT
Eesti Murdmaajooksusarja järgmised etapid:
- 18. september – Järvakandi – Rapla Jooksuklubi etapp
- 21. september – Tallinn (Järve mets) Sparta kross – 1000m – 3000m vastavalt vanuseklassile
- 5. oktoober – Saku (Saku terviserada) – Saku kross
- 8. oktoober – Jõulumäe – Eesti Murdmaajooksu KV
Sellel sügisel toimub treenerite EKR5 tasemekoolitus, mille raames on võimalik osaleda ka täiendkoolitusena päeva kaupa. See on hea võimalus koolitustundide kogumiseks. Ühe päeva eest on võimalik saada 8 koolitustundi.
Registreerimisel valida täiendkoolituse jaoks päevad, millal soovite osaleda, selle alusel väljastatakse ka arved.
Registreerida on võimalik kuni 12. septembrini!
Kuupäevad:
- 17.-18. september Tartus
- 23.-25. september Tallinnas
- 8.-9. oktoober Tallinnas
Koolituste ajakavad leiab SIIT
Lisainfo:
Katri Karindi
Treenerikutse ja koolituste koordinaator
katri@ekjl.ee
5373 8515
Tallinna Maratoni 42,195 kilomeetri pikkuse peaala võitsid Keenia jooksjad. Eesti meistriks maratonijooksus tulid meestest Leonid Latsepov ja naistest Kadiliis Kuiv. Mõlemad võitsid ühtlasi ka Tallinna meistritiitli.
Eesti suurima rahvaspordisündmuse peaala 42 kilomeetri ja 195 meetri pikkune klassikaline maratonijooks algas täna hommikul kell 9 Pika Hermanni jalamilt Falgi teelt. Tallinna Maratoni starteriteks olid Euroopa meistrivõistlustel Münchenis võistkondlikult Eestile tubli kuuenda koha toonud Eesti Maratonitiimi liikmed Tiidrek Nurme, Roman Fosti ja Kaur Kivistik.
Tallinna Maratoni võitis Jonathan Yego Kiptoo Keeniast kõrgeklassilise ajaga 2 tundi 12 minutit 44 sekundit. Teisele kohale tuli Abiyot Guta Duguma Etioopiast, tulemusega 2:18.32. Suurepärase jooksu tegi esimest korda maratonidistantsil võistelnud Leonid Latsepov Spordiseltsist Sparta, kes sai Toompea jalamil kolmandana finišeerides ajaks 2:18.50, mis on Eesti maratoonarite seas kiireim aeg, mis Eestimaa pinnal kunagi joostud. Senine kodumaal kõige kiiremini joostud maratoniaeg kuulus Rein Leinusele ajaga 2:20.03 ja oli joostud 1968. aastal Vändras. Eesti edetabelis läbi aegade 11. kohale tõusnud Latsepov võitis maratonijooksus nii Eesti kui Tallinna meistritiitli. Neljandana jõudis finišisse Suurbritannia jooksja Sage Pearce-Higgins (2:30.24). Eesti meistrivõistluste arvestuses sai teise koha Bert Tippi (2:32.10) ja kolmandale kohale tuli Sparta Spordiseltsi jooksja Mario Mustasaar (2:32.23). Tallinna meistrivõistluste arvestuses järgnesid Leonid Latsepovile Mario Mustasaar ja Aleksandr Kulešov (2:32.51) klubist Treeningpartner.
Ka naiste seas läks peaala võit Keeniasse. Kiireim oli Pauline Mutwa Thitu uue Tallinna Maratoni rekordiga 2:31.29, edestades oma kaasmaalast Naomi Jepkosgei Maiyot veidi enam kui minutiga (2:32.35). Kolmanda koha võitis uue isikliku rekordiga (2:47.41) finišisse jõudnud Kadiliis Kuiv Spordiklubist Prorunner, kes tuli maratonijooksus nii Eesti kui Tallinna meistriks. Eeldatav peafavoriit etiooplanna Mulu Seboka Seyfu finišeeris naistest alles viiendana (2:53.58). Teda edestas ka leedulanna Inga Cimarmanaite (2:53.29). Eesti ja Tallinna meistrivõistluste arvestuses oli teine Mari Boikov klubist Treeningpartner (2:56.30) ja kolmas Jana Treier (2:59.07) Sparta Spordiseltsist.
Lisainfo:
Mati Lilliallik
Tallinna Maratoni peakorraldaja
mati@jooks.ee
5213331
Tallinna Maratonil tulevad eeloleval nädalavahetusel starti nii Eesti parimad pikamaajooksjad kui kiired külalisvõistlejad, kellest mitmed lähevad püüdma erinevate distantside tippmarke. Eesti arvukaima osavõtuga rahvusvahelisel spordisündmusel sünnib tänavu osavõtvate riikide rekord.
Tipptasemel pikamaajooksjaid ja tuhandeid liikumisharrastajaid kaasava rahvusvahelise Tallinna Maratoni spordiprogrammis on kavas laupäeval, 10. septembril, kell 9 poolmaraton (21,1 km), kell 14 Nike Noortejooks (5 km) ja kell 17 RIMI Sügisjooks (10 km) ning pühapäeval, 11. septembril, kell 9 klassikaline maratonijooks (42,2 km).
Laupäeval tasub uudistama tulla terve perega, sest kell 12.00-16.00 toimuvad Snelli staadionil Limpa lastejooksud, kuhu on oodatud nii pealinna lapsed kui kõik kaugemalt saabujad.
Maratonijooksus (42,195 km), kus toimuvad ühtlasi nii Eesti kui Tallinna meistrivõistlused tulevad pühapäeva hommikul võidumõtetega stardijoonele meestest Abiyot Guta Duguma Etioopiast (isiklik rekord 2:09.03), Keenia sportlased Jonathan Yego Kiptoo ning Julius Kiprono Tarus (2:10.28). Eesti ja Tallinna meistritiitleid asuvad püüdma 2021. aasta Eesti meister Dmitri Aristov (isiklik rekord 2:30.55), Aleksandr Kulešov (2:30.53) ja Jaanus Kallaste (2:34.10) klubist Treeningpartner, Bert Tippi (2:31.39), Ando Õitspuu, Janar Juhkov jpt. Oma debüüdi maratonijooksus teeb tänavu lühematel distantsidel head minekut näidanud Leonid Latsepov Sparta Spordiseltsist. Seni kiireima Tallinna Maratoni jooksis Kiprotich Kirui Keeniast viis aastat tagasi, saades ajaks 2 tundi 9 minutit ja 22 sekundit.
Naiste peafavoriit maratonivõidule on etiooplanna Mulu Seboka Seyfu, kelle isiklik rekord 2:21.56 on väga kõrgest klassist. Esikolmikusse pretendeerivad ka Naomi Jepkosgei Maiyo (isiklik rekord 2:30.09) ning Pauline Mutwa Thitu (2:39:08) Keeniast. Eesti ning Tallinna meistritiitlit lähevad püüdma Kadi-Liis Kuiv Spordiklubist Prorunner, Mari Boikov klubist Treeningpartner, Sparta Spordiseltsi jooksjad Jana Treier ja Anu Piiroja jt. Tallinna Maratoni naiste rekordi, 2 tundi 32 minutit ja 16 sekundit, jooksis keenialanna Pamela Rotich kolm aastat tagasi.
EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE OSALEJATE NIMEKIRI
Laupäeval asuvad 21,1 kilomeetri pikkuse poolmaratoni võitu jahtima Eesti maratonitiimi jooksja Roman Fosti (isiklik rekord 1:03.03), Keenia esindajad Ibrahim Mukunga (1:03.46) ja Isaac Kibet Chebuyo (1:03.17) ja mitmed teised. Tallinna poolmaratoni rekord on 2019. aastast 1 tunni ja 29 sekundiga Keenia sportlase Evans Cheruiyot nimel.
Naiste poolmaratonis asub esikohta jahtima marokolanna Soukaina Atanane (isiklik rekord 1:12.59). Temaga püüavad sammu pidada Läti pikamaajooksu paremikku kuuluv Ilona Marhele (1:16.09), Adela Paulina Baltoi Rumeeniast, Suurbritannia jooksja Katie King, Eesti jooksjad Kelly Nevolihhin, Pille Hinn, Maris Heinaru jt. Keenialannale Janet Ruguru Gichumbile maailmaklassi kuuluv võistluste tippmark 1 tund 10 minutit ja 19 sekundit, sündis kolm aastat tagasi.
RIMI Sügisjooksu 10 kilomeetrisel distantsil on meestest võitjasoosikuteks Eesti maratonitiimiga Müncheni Euroopa meistrivõistlustel kuuenda koha saavutanud Tiidrek Nurme ja Kaur Kivistik. Konkurentsis proovivad püsida ka soomlane Otto Laitinen, Karel Hussar, Sander Jürs ja mitmed teised. Sügisjooksu 10 km distantsi rekordi, 29 minutit ja 2 sekundit, püstitas David Kogei Keeniast 2013. aastal.
Naiste 10 kilomeetri distantsil tuleb põnev võistlus laupäeva hommikul ka poolmaratoni jooksva marokolanna Soukaina Atanane ja vaid 18-aastase Läti tulevikulootuse Agate Caune vahel, kes võitis äsja riigi meistritiitli 10 000 meetri jooksus väljapaistva tulemusega 31.55. Eesti kiirematest on koha Laura Maasik, Lily Luik ja mitmed teised. Tallinna võistluse rekord kuulub Läti nimekaimale pikamaajooksjale Jelena Prokopcukale 33 minuti ja 18 sekundiga.
Eesti suurimale rahvusvahelisele liikumissündmusele on juba registreeritud enam kui viisteist tuhat osavõtjat, kellest viiendik on välisosalejad. Tänavusel Tallinna maratonil on esindatud rekordiliselt tervelt 69 riiki:
Albaania, Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Bulgaaria, Colombia, Ecuador, Eesti, Etioopia, Fidži, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Hispaania, Holland, Iirimaa, Israel, India, Indoneesia, Island, Itaalia, Jaapan, Kanada, Kasahstan, Keenia, Kõrgõzstan, Kreeka, Küpros, Läti, Leedu, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Luksemburg, Malta, Maroko, Mehhiko, Moldova, Montenegro, Nepal, Nicaragua, Nigeeria, Norra, Pakistan, Puerto Rico, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Singapur, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suriname, Šveits, Taani, Tai, Taiwan, Tšehhi, Türgi, Ühendkuningriik, Ukraina, Ungari, Uus-Meremaa, Vietnam.
Tallinna Maratoni võistluskeskus ning spordi- ja tervisemessi ala paiknevad taas Vabaduse väljakul. Samas toimuvad ka autasustamistseremooniad ning kultuuriprogramm.
Eesti suurima liikumissündmuse stardi- ja finišipaik asub Toompea jalamil Falgi teel, kust avaneb meeliülendav vaade Pika Hermanni tornile, kus igal hommikul koos päikesetõusuga heisatakse ning päikeseloojanguga langetatakse sinimustvalge Eesti riigilipp. Eesti suurimale jooksusündmusele saab registreerida internetiaadressil www.jooks.ee
Lisainfo:
Mati Lilliallik
Tallinna Maratoni peakorraldaja
mati@jooks.ee
5213331
EOK ja Kultuuriministeerium kuulutavad välja stipendiumikonkursi tippsportlastele kõrg- või kutsehariduse omandamiseks 2022/23. õppeaasta sügissemestril.
Avalikul stipendiumikonkursil osalev isik peab vastama järgmistele tingimustele:
- on tegevsportlane, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul või
- on tippspordist loobunud isik, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul ning lõpetanud tegevsportlase karjääri viimase 5 aasta jooksul
- järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks noortele
- ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid
Stipendium eraldatakse koostöös Kultuuriministeeriumiga sportlaste õppemaksu tasumiseks kõrg- või kutsehariduse tasulises õppes:
- avalik-õiguslikus ülikoolis
- eraülikoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas rakenduskõrgkoolis
- erarakenduskõrgkoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas kutseõppeasutuses
- Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba omavas era- või munitsipaalkutseõppeasutuses
- või välisriigi samaväärsetes õppeasutustes
Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot.
Konkursil osalemiseks tuleb täita elektrooniline taotlus ning lisada ülikooli tõend hiljemalt 23. septembriks 2022. Taotlus on leitav SIIN.
Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi, kõrgkooli nimetus ja eriala) avalikustatakse EOK haridusstipendiumiga seotud pressiteadetes, EOK kodulehel ja sotsiaalmeedias.
Lisainfo:
Jaanika Eilat
53 858 353
jaanika@eok.ee
Eile, 4. septembril lõppes 2022. aasta Eesti Staadionijooksusari 600 m jooksuga Kehtnas. Viimase etapi parimad olid Uku Renek Kronbergs ja Helin Meier. Sarja kokkuvõttes krooniti võitjateks Olavi Allase ja Helin Meier.
Staadionijooksusarja viimasel etapil läbisid kõik osalejad 600 m distantsi. Meestest näitas kiireimat aega Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev), kelle võidutulemus oli 1:19.33. Talle järgnesid Enari Tõnström (Viljandi KJS Sakala) ajaga 1:20.99 ja Kalev Hõlpus (Rapla JK) ajaga 1:23.29.
Naistest oli parim Helin Meier (Nõmme KJK), kes saavutas esikoha tulemusega 1:33.53. Teine oli Laura Maasik (Nõmme KJK) ajaga 1:39.80 ning kolmas oli Birgit Veldi (Rapla JK) tulemusega 1:44.54.
Noorte vanuseklasside parimad olid:
- U14 – Villem Suuroja
- U16 – Hugo Särev ja Karmel Jano
- U18 – Kalev Hõlpus ja Adele Tamberg
- U20 – Sander Piik
Kehtna etapi tulemused: TÄISKASVANUD | NOORED
Sarja üldkokkuvõttes tuli meeste arvestuses võitjaks Olavi Allase (Tartu SS Kalev), teiseks tuli Kalev Hõlpus ning kolmas oli Enari Tõnström.
Naiste arvestuses võitis Helin Meier, teine oli Laura Maasik ning kolmas oli Birgit Pihelgas (Pärnu SK Altius).
Noorte vanuseklasside parimad:
- U14 – Villem Suuroja
- U16 – Hugo Särev ja Mia Lii Kaigas
- U18 – Kevin Jõesoo ja Adele Tamberg
- U20 – Sander Piik ja Anete Randma
Kokku osales Staadionijooksusarja etappidel 134 jooksjat.
Eriauhinnad sarja parimate tulemuste eest said Rasmus Kisel (Audentese SK) ja Helin Meier.
Kõikide etappide tulemused leiab SIIT
World Athleticsi nõukogu otsustas edasi lükata 2023. aasta märtsis Hiinas, Nanjingis toimuma pidanud sise-MMi. Võistluste uus toimumisaeg on märtsis 2025. aastal (täpsed kuupäevad selgumisel).
Otsus võeti vastu koos Nanjingi korralduskomitee ning Hiina Kergejõustikuliiduga seoses jätkuva pandeemiaolukorraga.
Nanjing pidi esialgu sise-MMi korraldama 2020. aastal, mis lükati pandeemia tõttu edasi 2021. aastaks ning seejärel 2023. aastaks.
Järgmine sise-MM toimub 1.-3. märtsil 2024. aastal Glasgows.
ERGO annab seitsmendat aastat välja noorsportlaste stipendiumit, et anda hoogu juurde noortele Eesti sportlastele. Sellel aastal on stipendiumifondi kogusuurus 25 000 eurot ja sellele saavad kandideerida sportlased vanuses 18-25 (k.a) eluaastat.
Stipendiumi eesmärk on toetada lootustandvate noorte sportlaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel. Stipendium on sihtotstarbeline ja mõeldud treening- ning võistluskulude või spordivahendite soetamise katteks.
Stipendiumi on pälvinud näiteks Eva-Lotta Kiibus, Janek Õiglane, Karl Erik Nazarov ja lausa olümpiakullani jõudnud Erika Kirpu.
Koostöös Eesti Olümpiakomiteega annab ERGO kindlustus juba seitsmendat aastat järjest välja stipendiumi koguväärtusega 25 000 eurot. ERGO juhi Marek Ratniku sõnul on äärmiselt oluline, et pühendunud noorte sportlaste edasijõudmist toetaksid ka vastutustundlikud ettevõtted, sest tippu jõudmiseks on lisaks pühendumusele möödapääsmatu leida kate kulukatele võistlus- ja treeningukuludele.
„Meil on palju noori sportlasi, kelle täit potentsiaali piirab finantsiliste võimaluste puudumine,“ sõnas Ratnik. „Stipendiumi abil oleme saanud paljude andekate noorte teekonnale hoogu juurde anda ja nende edu tunnistajateks olla. Näiteks andis stipendium sulgpallur Kristin Kuubale võimaluse osaleda mitmetel välisturniiridel, mis aitasid tal koguda vajaminevaid olümpiapunkte jõudmaks Tokyo Olümpiamängudele.“
ERGO ühe stipendiaadi, sprinter Karl Erik Nazarovi sõnul annab stipendium hea võimaluse veidi kulukamate esimeste sammude astumiseks profispordi poole – olgu see siis mõni treening- või taastumisseade, laager või välisreis. Nazarov kasutas stipendiumi isikliku taastumisvarustuse täiendamiseks ja soetas endale kompressioonmassaaži seadme. „Minu seniste saavutuseni on aidanud mind mitmed toetajad ja eelkõige usk iseenesesse, julgus unistada ja unistusi püüda,“ lisas Nazarov.
Noor iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus, kes on pälvinud ERGO noorsportlase stipendiumi lausa kahel korral, nentis, et kõrge taseme saavutamisel on suured kulutused paraku möödapääsmatud. „Mulle meeldib sellest mõelda kui investeeringust, kuna iga kulutus võimaldab mul saada paremaks sportlaseks,“ lisas Kiibus. „Stipendiumiraha aitas mul luua iluuisutamiseks väga meeldejäävad disainerkleidid ning oli suureks abiks üha kallinevate treeningkulude katmisel.“
ERGO stipendiaatide seas on ka värskelt Euroopa meistrivõistlustelt pronksi võitnud kümnevõistleja Janek Õiglane. Eelmisel aastal said ERGO noorsportlase stipendiumi: Ujuja Kregor Zirk, iluusutaja Eva-Lotta Kiibus, sulgpallur Kristin Kuuba, kümnevõistleja Risto Lillemets, mäesuusataja Tormis Laine, maadleja Helary Mägisalu, teivashüppaja Marleen Mülla, U18 korvpallikoondis, laskesuusataja Mehis Udam ja vibulaskja Lisell Jäätma.
Stipendiumit võib taotleda sportlane või tema nõusolekul ka treener, juhendaja, kool, spordiklubi või spordialaliit. Stipendiumi eesmärk on toetada lootustandvate noorte sportlaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel ning on mõeldud treening- ning võistluskulude või spordivahendite soetamise katteks.
Rohkem infot tingimuste ja kandideerimise kohta leiab SIIT
Stipendiumi taotlemise tähtaeg on 20. september 2022!
Eesti Olümpiakomitee premeerib Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali võitnud Janek Õiglast, juunioride maailmameister Karmen Bruusi, juunioride MMi pronksmedalisti Viktor Morozovit ja nende treenereid.
Saksamaal Münchenis toimunud kergejõustiku EMil kümnevõistluses pronksmedali võitnud Õiglast premeerib EOK 5000 euroga ning tema treenerit James Thomast 2500 euroga.
Kolumbias Calis toimunud kergejõustiku juunioride MMil kõrgushüppes kuldmedali võitnud Bruusi premeerib EOK 5000 euroga ning tema treenereid Kersti Viru ja Mehis Viru 1250 euroga. Samal võistlusel kolmikhüppes pronksmedali võitnud Viktor Morozov saab preemiat 2000 eurot ja tema juhendaja Aleksandr Hvorõhh 1000 eurot.
EOK president Urmas Sõõrumaa kiitis noori kergejõustiklasi suurepäraste tulemuste eest. „Selline edu sellises vanuses on hästi põnev ja suurt lootust pakkuv. Eesti Olümpiakomiteel on programm Team Estonia, mille läbi loodame teile järgmiste võitude puhul rohkem abiks ja toeks olla. Suur tänu ka teie lähedastele ja vanematele, kes teie edu sära nimel teid aitavad ja motiveerivad!“ ütles Sõõrumaa.
Rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalipreemiad määratakse vastavalt EOK Täitevkomitee kinnitatud korrale. Selle kohaselt on olümpiaaladel Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali võitmise korral sportlase preemia suuruseks 5000 eurot, juunioride maailmameistrivõistlustel kuldmedali võitnud sportlase preemia suuruseks 5000 eurot, hõbemedali korral 3000 eurot ja pronksmedali korral 2000 eurot. Medalivõitjate treenerite preemia on pool sportlasele makstavast summast.
24. augustil Viljandis toimunud 10 000 m jooksu Eesti meistrivõistluste võitjateks tulid Johanna Ardel ja Leonid Latsepov.
Naiste arvestuses tuli võitjaks Johanna Ardel (ind), kes läbis 25 staadioniringi ajaga 36:47.16. Teist aastat järjest jooksis end hõbemedalile Pille Hinn (Sparta SS), kes sai kirja aja 37:53.99. Pronksi sai kaela Liina Kivi (SK Jooksupartner) ajaga 40:07.24.
Meestest krooniti Eesti meistriks Leonid Latsepov (Sparta SS), kelle võiduaeg oli 30:42.75. Teiseks tuli Margus Hanni (SK Jooksupartner) ajaga 32:07.02 ning kolmas oli Deniss Šalkauskas (TÜASK) ajaga 32:16.99.
Tegemist oli ühtlasi Eesti Staadionijooksusarja VII etapiga.
Staadionijooksusarja viimane ehk VIII etapp toimub 4. septembril Kehtna staadionil.
Kolmapäeval, 24. augustil selgitatakse Viljandis toimuval Staadionijooksusarja VII etapil välja Eesti meistrid 10 000 m jooksus. Starti on oodata ligi 30 võistlejat kuuest klubist.
Meeste arvestuses on starti tulemas eelmise aasta hõbeda- ja pronksimehed Leonid Latsepov (Sparta SS) ning Karel Hussar (SK Jooksupartner).
Naistest on kohal eelmise aasta hõbemedalist Pille Hinn (Sparta SS).
Võistluste ajakava:
Tulemusi näeb EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: 10000).
Münchenis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel võitis Janek Õiglane kümnevõistluses pronksmedali 8346 punktiga.
Õiglasele tõi pronksmedali järgmine seeria: 11.01 / 7.27 / 14.82 / 2.02 / 48.80 /14.39 / 41.97 / 5.10 / 70.94 / 4:42.78
Euroopa meistriks krooniti kodupubliku ees võistelnud Niklas Kaul 8545 punktiga ning hõbemedali võitis Simon Ehammer 8468 punktiga.
Maicel Uibo saavutas viienda koha 8234 punktiga.
Uibo tulemused: 11.30 / 7.23 / 14.55 / 2.08 / 50.21 / 14.79 / 46.59 / 5.30 / 62.74 / 4:42.18
Karel Tilga sai kümnevõistluse teivashüppes kahjuks nulli ning otsustas peale seda võistluse pooleli jätta.
Maratoonarid Tiidrek Nurme, Kaur Kivistik ja Roman Fosti saavutasid võistkondlikus arvestuses kuuenda koha. Individuaalselt oli eestlastest parim Nurme, kes sai 11. koha ajaga 2:12.46. Kivistik sai 32. koha ajaga 2:17.51 ning Fosti sai 41. koha ajaga 2:19.34.
Sprinter Karl Erik Nazarov sai 100 m eeljooksus kirja aja 10.39, mis oli eeljooksu 13. aeg. Poolfinaalist jäi teda lahutama 4 sajandikku.
Hans-Christian Hausenbergil ei õnnestunud kaugushüppe kvalifikatsioonis vigastuse tõttu tulemust kirja saada.
Tõkkesprinter Keiso Pedriks jooksis 110 m tõkkejooksu eeljooksus välja hooaja parima aja 13.83, kuid kahjuks see tulemus edasi poolfinaali ei viinud.
Marielle Kleemeier sai oma esimestel tiitlivõistlustel 400 m tõkkejooksu eeljooksus ajaks 57.46, mis samuti kahjuks poolfinaali edasi ei viinud.
Oma esimestel täiskasvanute tiitlivõistlustel osalenud Gedly Tugi odaviske kvalifikatsiooni parima katse tulemus oli 54.38, mis andis kokkuvõttes 18. koha.
Sellel suvel juba neljandatel tiitlivõistlustel osalenud kõrgushüppaja Karmen Bruus sai kvalifikatsioonis kirja tulemuse 1.83, mis andis talle kokkuvõttes 15. koha.
15.-21. augustil toimuvad Saksamaal Münchenis Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Eesti koondisesse kuulub 12 sportlast.
Üle poole Eesti koondisest asub starti juba võistluste avapäeval, kui stardis on kaheksa Eesti meessportlast.
Kümnevõistlejatest esindavad Eestit äsja MMil seitsmenda koha saanud Maicel Uibo, Janek Õiglane ning Karel Tilga.
Maratonis lähevad häid individuaalseid kohti ning ka võistkondlikus arvestuses kõrget kohta püüdma Tiidrek Nurme, Roman Fosti ja Kaur Kivistik.
Kõrgushüppes esindab koondist U20 vanuseklassi maailmameister ja täiskasvanute MMi seitsmenda koha omanik Karmen Bruus.
100 m jooksus tuleb starti Karl Erik Nazarov, kes märtsikuus toimunud sise-MMil saavutas sprindis kõrge neljanda koha. 110 m tõkkejooksus saame kaasa elada Keiso Pedriksile ja Hans-Christian Hausenberg asub võistlustulle kaugushüppes.
Odaviskes teeb kaasa Gedly Tugi ning 400 m tõkkejooksus tuleb starti Marielle Kleemeier.
Eesti sportlaste ajakava (Eesti aja järgi):
Esmaspäev, 15. august
- Kell 11:05 – 10-v 100 m jooks (Uibo, Tilga, Õiglane)
- Kell 11:40 – M 100 m jooksu 1. ring (Nazarov)
- Kell 11:50 – 10-v kaugushüpe (Uibo, Tilga, Õiglane)
- Kell 12:30 – M maraton (Nurme, Fosti, Kivistik)
- Kell 13:10 – M kaugushüppe kvalifikatsioon (Hausenberg)
- Kell 13:40 – 10-v kuulitõuge (Uibo, Tilga, Õiglane)
- Kell 19:30 – 10-v kõrgushüpe (Uibo, Tilga, Õiglane)
- Kell 22:15 – 10-v 400 m jooks (Uibo, Tilga, Õiglane)
Teisipäev, 16. august
- Kell 10:05 – 10-v 110 m tõkkejooks (Uibo, Tilga, Õiglane)
- Kell 10:35 – M 110 m tõkkejooksu kvalifikatsioon (Pedriks)
- Kell 10:50 – 10-v kettaheide (A-grupp) (Uibo, Tilga, Õiglane)
- Kell 11:55 – 10-v kettaheide (B-grupp) (Uibo, Tilga, Õiglane)
- Kell 12:30 – 10-v teivashüpe (A-grupp) (Uibo, Tilga, Õiglane)
- Kell 13:30 – 10-v teivashüpe (B-grupp) (Uibo, Tilga, Õiglane)
- Kell 19:30 – 10-v odavise (A-grupp) (Uibo, Tilga, Õiglane)
- Kell 20:30 – 10-v odavise (B-grupp) (Uibo, Tilga, Õiglane)
- *Kell 21:05 – M 100 m jooksu poolfinaal (Nazarov)
- *Kell 21:27 – M kaugushüppe finaal (Hausenberg)
- Kell 22:35 – 10-v 1500 m jooks (Uibo, Tilga, Õiglane)
- *Kell 23:15 – M 100 m jooksu finaal (Nazarov)
Kolmapäev, 17. august
- Kell 12:40 – N 400 m tõkkejooksu 1. ring (Kleemeier)
- *Kell 21:30 – M 110 m tõkkejooksu poolfinaal (Pedriks)
- *Kell 23:22 – M 110 m tõkkejooksu finaal (Pedriks)
Neljapäev, 18. august
- Kell 10:00 – N odaviske kvalifikatsioon (A-grupp) (Tugi)
- Kell 11:15 – N odaviske kvalifikatsioon (B-grupp) (Tugi)
- *Kell 12:55 – N 400 m tõkkejooksu poolfinaal (Kleemeier)
Reede, 19. august
- Kell 11:05 – N kõrgushüppe kvalifikatsioon (Bruus)
- *Kell 22:45 – N 400 m tõkkejooksu finaal (Kleemeier)
Laupäev, 20. august
- *Kell 21:25 – N odaviske finaal (Tugi)
Pühapäev, 21. august
- *Kell 20:05 – N kõrgushüppe finaal (Bruus)
KOGU AJAKAVA (Eesti aja jaoks lisada 1 h)
Tulemused ja muu info võistluste kodulehel
Võistluste otseülekanne on nähtav ETV2 kanalil ning ERR spordiportaalis.
Eile, 10. augustil toimus Viljandis Eesti Staadionijooksusarja VI etapp, kus täiskasvanud võistlesid 3000 m distantsil ning noored 600 m distantsil.
Naiste arvestuses tuli võitjaks Laura Maasik (Nõmme KJK), kes läbis 3000 m ajaga 9:42.68. Teiseks tuli Pille Hinn (Sparta SS) ajaga 10:02.76 ning kolmas oli Inga Kree (SK Jooksupartner) ajaga 11:20.54.
Meestest oli kiireim Karel Hussar (SK Jooksupartner) tulemusega 8:18.30. Talle järgnesid Olavi Allase (Tartu SS Kalev) ajaga 8:20.89 ning Kalev Hõlpus (Rapla JK) ajaga 8:22.97.
600 m jooksu parimad:
- U14 poisid – Villem Suuroja (Rapla JK)
- U16 tüdrukud – Mia Lii Kaigas (VAK Staier)
- U16 poisid – Hugo Särev (Rapla JK)
- U18 tüdrukud – Marleen Koll (Audentese SK)
- U18 poisid – Kevin Jõesoo (Rapla JK)
- U20 tüdrukud – Anete Randma (SK Fortis)
- U20 poisid – Sander Piik (Rapla JK)
Järgmine etapp toimub 24. augustil samuti Viljandis, kui selguvad Eesti meistrid 10 000 m jooksus.
Eile, 9. augustil jõudsid Eestisse tagasi U20 vanuseklassi kõrgushüppe maailmameister Karmen Bruus ja kolmikhüppes pronksmedali võitnud Viktor Morozov. Sportlasi käisid tervitamas EOK president Urmas Sõõrumaa, Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi, sportlaste pereliikmed ning kergejõustikufännid.
Kõikide fotode autor: Karli Saul/EOK
U20 vanuseklassi maailmameistrivõistlustel osalenud Eesti koondis jõuab täna, 9. augustil tagasi koju. Kergejõustikufännid on oodatud meie sportlasi vastu võtma ja õnnitlema.
Kõrgushüppe maailmameister Karmen Bruus ja kolmikhüppes pronksmedali võitnud Viktor Morozov jõuavad Eestisse täna õhtul kell 17:50 Frankfurdist saabuva lennuga. Sama lennuga tulevad medalistide treenerid ning seitsmevõistleja Liisa-Maria Lusti ja kõrgushüppaja Elisabeth Pihela.
Ülejäänud koondis jõuab täna öösel kell 00:40 Frankfurdist saabuva lennuga.
Möödunud nädalal, 3.-4. augustil toimusid Rakveres U14, U16, U18 ja U20 vanuseklasside Eesti meistrivõistlused mitmevõistlused.
U14 vanuseklassi tüdrukute seitsmevõistluse võitis mäekõrguse eduga Diana Johanna Vanamb (Tartu SS Kalev), kes kogus 6484 punkti. Hõbemedali võitis Mia Elenora Nurmela (Rakvere KJK ViKe) 5299 punktiga ning kolmas oli Sofia Suprun (SK Leksi 44) 5127 punktiga.
Sama vanade poiste kümnevõistluses oli parim Hank-Gerhard Hausenberg (Tartu SS Kalev) 7609 punktiga. Teise koha sai Andro Jürisson (KJK Saare) 7007 punktiga ning kolmanda koha sai Enriko Kimber (Pärnu SK Altius) 6999 punktiga.
U16 vanuseklassi tüdrukute tasavägise seitsmevõistluse võitis Johanna Lokotar (KJK Kose 2000), kes kogus seitsme alaga 4814 punkti. Hõbemedali sai Annika Põlluaas (SK Elite Sport) 4809 punktiga ning pronksi sai Ellen Ingrid Aadamsoo (SK Elite Sport) 4370 punktiga.
U16 poiste kümnevõistluse võitjaks tuli Tristan Konso (Rakvere KJK ViKe) 6226 punktiga. Teiseks tuli Karl Tuka (Pärnu SK Altius), kes kogus 5986 punkti ning kolmas oli Ron Sebastian Puiestee (KJK Saare), kes kogus 5544 punkti.
U18 vanuseklassi neidude seitsmevõistluses krooniti Eesti meistriks Emma Kathrina Hein (Haapasalu KJK), kes edestas hõbemedali võitnud Elsa Puud (TÜASK) vaid nelja punktiga. Punktisummad vastavalt 4940 ja 4936. Kolmanda koha sai Ruth Mary Onga (SK Fortis) 4785 punktiga.
U18 noormeeste kümnevõistluse Eesti meistriks tuli Aivar Ellam (Rakvere KJK ViKe) tulemusega 6635 punkti. Teise koha sai Romet Kivi (SK Viraaž) 6282 punktiga ning kolmas oli Karl Kristjan Pohlak (SK Elite Sport) tulemusega 6031 punkti.
U20 vanuseklassi naiste seitsmevõistluse võitjaks tuli Laura Lokotar (KJK Kose 2000), kes kogus seitsme alaga 5385 punkti. Hõbemedali sai kaela Meelika Toom (SK Elite Sport) 4574 punktiga ning pronksi sai Edlin Lisbeth Laur (Audentese SK) 4412 punktiga.
Sama vanuseklassi meeste kümnevõistluse parim oli Jaroslav Sivuha (Audentese SK) 6756 punktiga. Teise koha sai Valter Eric Viisel (Tallinna SS Kalev) tulemusega 6723 punkti ning kolmas oli Marten Roasto (Viljandi KJS Sakala) 6159 punktiga.
Toompea jalamilt startiva Tallinna Maratoni kõik tänavused võistlustrassid on üheringilise kiire rajaprofiiliga ning viivad osavõtjad Eesti pealinna kuue linnaosa eripalgelistesse paikadesse.
Eesti suurim rahvaspordisündmus toimub 10.-11. septembril.
Tallinna Maratoni võistluskeskus ning spordi- ja tervisemessi ala paiknevad Vabaduse väljakul. Samas toimuvad ka autasustamistseremooniad ning kultuuriprogramm.
Eesti suurima liikumissündmuse stardi- ja finišipaik asub Toompea jalamil Falgi teel, kust avaneb meeliülendav vaade Pika Hermanni tornile, kus igal hommikul koos päikesetõusuga heisatakse ning päikeseloojanguga langetatakse sinimustvalge Eesti riigilipp.
Tipptasemel pikamaajooksjaid ja tuhandeid liikumisharrastajaid kaasava rahvusvahelise Tallinna Maratoni võistlusprogramm algab 10. septembril kell 9.00 startiva poolmaratoniga (21,1 km). Poolmaratoni rada viib osalejad Paldiski maantee, Ristiku tänava ja Kolde puiestee kaudu Stroomi rannapargi kergliiklusteedele. Sõle tänava ning Paldiski maantee ületamiseks võetakse kasutusele lüüsid, kus eriväljaõppe saanud kohtunikud ja reguleerijad aitavad tagada ürituseaegse transpordi toimimise. Edasi suunduvad jooksjad raudteetammile rajatud Kõrgepinge tänava avarale kergliiklusteele, sealt Tuuliku ja Tuuleveski tänava ning Paldiski maantee aluse tunneli kaudu Rocca al Mare kergliiklusteedele. Vabaõhumuuseumi tee kaudu liigutakse mööda mereäärset promenaadi tagasi Stroomi rannapargi alale ning viimased kilomeetrid tullakse Kolde puiestee, Ristiku ja Kopli tänavate ning Rannamäe tee kaudu Toompuiesteele, kust pööratakse Falgi teel asuvale lõpusirgele.
Laupäeval, kell 14.00 on kavas viiekilomeetri pikkune Nike Noortejooks, mis viib osalejad Falgi teelt, Toompuiestee, Rannamäe tee, Tolli ja Suurtüki tänavate kaudu Tornide väljakule ja sealt edasi Tallinna vanalinna. Ajalooliste tänavate kaudu jõutakse Raekoja platsile ja Harju tänava kaudu finišipaika Vabaduse väljakul. Populaarsel Nike Noortejooksul pääseb tänavu starti kaks tuhat viissada osalejat.
10. septembri õhtul kell 17.00 starditakse alati rohkearvulise osavõtjaskonnaga kümnekilomeetri pikkusele RIMI Sügisjooksule, mille rada viib osalejad Paldiski maantee, Ristiku tänava, Kolde puiestee, Kopli ja Tööstuse tänavate kaudu Kalamaja atraktiivsesse piirkonda, kus rada läbib ajaloolist Põhja-Tallinna tööstusrajooni, teeb tiiru ümber imposantse Lennusadama vesilennukite angaari, möödub moodsast Noblesseri kvartalist, kurikuulsast Patarei vanglast ja Kalasadamast.
Kultuurikilomeetri kaudu jõutakse Kultuurikatlani ja tullakse Põhja puiestee ja Rannamäe tee kaudu Toompuiesteele ning sealt jõutakse Falgi teel asuvasse finišisse.
Laupäeval tasub uudistama tulla terve perega, sest kell 12.00-16.00 toimuvad Snelli staadionil Limpa lastejooksud, kuhu on oodatud nii pealinna lapsed kui kõik kaugemalt saabujad.
Pühapäeval, 11. septembril kell 9 hommikul algab Toompea jalamilt klassikaline 42,195 kilomeetri pikkune maratonijooks. Paldiski maantee, Ristiku ja Kopli tänavate kaudu liigutakse varahommikuse Kalamaja unistele teedele, kus tehakse lühike tiir Noblessneris ja Põhja Tallinnas tööstuskvartalis, misjärel suundutakse Erika tänava ning Kolde puiestee kaudu Stroomi rannapargi kergliiklusteedele. Sõle tänav ja Paldiski maantee ületatakse lüüside kaasabil, nagu laupäevalgi. Poolmaratoniga sarnaselt kulgeb pühapäevane rada kuni Paldiski maantee sillani, kust maratonist osavõtjad saavad joosta Harku järve kõrval ja teevad seejärel kaheksakilomeetri pikkuse ringi kauni looduse keskel Astangu kergliiklusteid mööda. Paldiski maantee aluse tunneli kaudu jõutakse Rocca al Mare kergliiklusteedele ning maratoniraja lõpuosa on täpselt sama nagu päev varem toimunud poolmaratonil.
Seekordse Tallinna Maratoni teeb unikaalseks asjaolu, et esmakordselt puutuvad jooksutrassid kokku tervelt kuue Tallinna linnaosa territooriumiga – Kesklinn, Põhja Tallinn, Haabersti, Mustamäe, Kristiine ja Nõmme. Üheringilised distantsid toovad korraldajatele töömahtu oluliselt juurde, aga peaksid tagama sujuvama ürituseaegse liikluskorralduse, kui jooksude läbiviimine mitmeringilistena.
Paralleelselt tavapärase suursündmusega toimub 1.-30. septembrini Tallinna Maratoni virtuaaljooks, millel saab kaasa lüüa mistahes maailma nurgas. Eesti suurimal virtuaalsel spordisündmusel on võimalik osaleda väga populaarseks osutunud kombineeritud maratonil, ehk “maratoni kombol”, mis on jõukohane igale jooksusõbrale ja liikumisharrastajale. Samuti toimub virtuaalne lastejooks.
Eesti suurimale jooksu- ja liikumissündmusele võib tänavu taas oodata enam kui viisteist tuhat osavõtjat, kellest viiendik on välisosalejad.
Spordiürituste Korraldamise Klubi poolt alates 2000. aastast toimunud Tallinna Sügisjooksud ja alates 2010. aastast korraldatud Tallinna Maratonid on seni liikuma pannud üle 250 000 liikumisharrastaja. Eesti ajaloo osavõturohkeima rahvusvahelise spordisündmuse osavõturekord sündis Eesti Vabariigi juubeliaastal 2018, kui Tallinna Maratoni ja Sügisjooksu distantsidel osales kokku 23 940 jooksjat ja liikumisharrastajat 67 riigist.
Eesti suurimale jooksusündmusele saab registreerida internetiaadressil www.jooks.ee
Rajaskeemidega saab tutvuda siin
Lisainfo:
Mati Lilliallik
Tallinna Maratoni peakorraldaja
mati@jooks.ee
5213331
Eile lõppenud U20 vanuseklassi maailmameistrivõistlustel tuli Karmen Bruus kõrgushüppes maailmameistriks tulemusega 1.95.
Kolumbias toimunud võistluste viimasel päeval tõi Bruusile kõrgushüppes kuldmedali kõrguse 1.95 ületamine. Hõbemedali sai hollandlanna Britt Weerman ning pronksi sai Serbia esindaja Angelina Topić, kes mõlemad ületasid kõrguse 1.93.
Teise eestlasena võistlustules olnud Elisabeth Pihela saavutas kuuenda koha tulemusega 1.80.
Kokku võitsid Eesti sportlased nendelt võistlustelt kaks medalit – Karmen Bruusi kuldmedal kõrgushüppes ning Viktor Morozovi pronksmedal kolmikhüppes.
Eesti sportlaste tulemused:
- Liisa-Maria Lusti – 4. koht seitsmevõistluses (5731 punkti)
- Anna Maria Millend – 13. koht 100 m tõkkejooksus (13.65)
- Anna Panenko – 20. koht kolmikhüppes (12.67) ja 29. koht kaugushüppes (5.70)
- Andri Matrov – 21. koht kuulitõukes (17.53)
- Juliana Demeštšenko – 29. koht 400 m tõkkejooksus (1:00.71)
- Uku Renek Kronbergs – 36. koht 800 m jooksus (1:52.44)
- Andreas Hantson pidi kahjuks kümnevõistluse vigastuse tõttu katkestama
Kolumbias toimuvatel U20 vanuseklassi maailmameistrivõistlustel võitis Viktor Morozov kolmikhüppes pronksmedali.
Pronksmedali tõi Morozovile viiendal katsel hüpatud uus isiklik rekord 16.13. Oma eelmise isikliku rekordi (15.98) hüppas ta kvalifikatsioonis. Hõbemedalist jäi lahutama kõigest kaks sentimeetrit.
Maailmameistriks tuli jamaikalane Jaydon Hibbert uue võistluste rekordiga 17.27 ning hõbemedali võitis India esindaja Selva P. Thirumaran tulemusega 16.15.
EKJL Instagram
