Suvepealinnas toimunud kergejõustikuõhtu säravaima tulemuse eest hoolitses Keiso Pedriks, kes tõusis Eesti kõigi aegade teiseks tõkkesprinteriks. 26-aastane Pedriks läbis tõketega staadionisirge ajaga 13.83.
Pedriksi (Tallinna SS Kalev) varasem tippmark oli püstitatud nädal tagasi Balti võistkondlikel meistrivõistlustel (13.91), kuid eilse tulemusega möödus ta nii Andres Rajast (13.84), Rene Orumanist (13.88) kui ka treenerist Andrei Nazarovist (13.88). 110 m tõkkejooksu Eesti rekordit hoiab 2006. aastat Tarmo Jallai tulemusega 13.62.
Pedriksi järel tuli Pärnus teiseks soomlane Valtteri Kallokulju 14.17-ga ja kolmandaks 14.37-ga Johannes Treiel (KJS Saare).
Naiste 100 m tõkkejooksus võidutses Kreete Verlin uue isikliku rekordi 13.46-ga. Eesti meistrivõistlustel joostud rekordit parandas SK Fortis neiu seitsme sajandiku võrra, selle tulemusega hoiab Verlin Eesti kõigi aegade pingereas seitmendat kohta. Teisena ületas finišijoone lätlanna Marta Marska 14.04-ga ja kolmas oli Kristi Pappel (Tallinna SS Kalev) 14.46-ga
Pärnu Rannastaadionil püstitasid Eliise Anijalg, Liisa- Maria Truupõld, Triine Marie Land, Ann Marii Kivikas 4 x 100 meetri teatesprindis uue U20 vanuseklassi Eesti rekordi – 46.80. Varasem aeg 46.90, mis samuti oli joostud Pärnu Rannastaadionil, püsis rekordina 22 päeva (koosseis: Matilda Vitsut, Grette-Ly Mäesalu, Anna Maria Millend, Marit Kutman).
400 meetri tõkkejooksus näitas hooaja parimat tulemust Jaak-Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev), kes lõpetas jooksu teisena ajaga 50.70. Lõunanaaber Maksims Sincukovs võitis jooksu 49.97-ga. Kolmandana ületas lõpujoone Mikk Talpsepp (Nõmme KJK) 59.98-ga.
Naiste tõketega staadioniringil näitas kõige nobedamat lõppu Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev) 1:00.09-ga, kes oli pool tundi tagasi võitnud 57.37-ga ka 400 m distantsi. Tõketega staadioniringil järgenesid Kleemeierile Annika Sakkarias (Nõmme KJk) 1:00.41 ja Liis Roose (TÜ ASK) 1:01.14-ga. 400 m jooksus võtsid teise ja kolmanda koha vastavalt Jekaterina Gnutova (Tallinna SS Kalev) 1:01.01-ga ja Anete Siman (SK Altius) 1:02.59-ga.
Tähti Alver (Nõmme KJK), kes kaugushüppes tänavu Eesti meistriks tulles hüppas isikliku rekordi 6.54, võidutses Pärnus tulemusega 6.41. Aet Laurik (KJK TIPP) näitas 6.20-ga paremuselt teist hüppekaart ning Merilyn Uudmäe (Audentese SK) võitis 5.96-ga kolmanda koha. Tunnike varem oli Merilyn Uudmäe naiste kolmikhüppes võidutsenud tulemusega 12.88. Johanna Soover (Audentese SK) näitas 12.36-ga hõbemedali väärilist hüpet ning kolmas oli Eliise Anijälg (Tartu SS Kalev) 12.25-ga.
Meeste kaugushüppe võitis Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) avavorus hüpatud 7.45-ga. Tanel Visnap (SK Maret Sport) oli 7.06-ga teine ja 6.66-ga oli kolmas pärnumaalane Jakob Ristimets (TÜ ASK).
Viimastel nädalatel heas hoos olnud kuulitõukaja Jander Heil (KJS Sakala) tõukas täna vihmast libedas ringis parimal katsel 19.11. 16.66-ga oli teine Karl Koha (Audentese SK) ja kolmandat tulemust näitas Enrico Hänilene (KJS Sakala) 15.16-ga.
Meeste 100 meetri sprindis oli kõige teravam tänavuse Eesti meistri Henri Saia (SK Altius) lõpp, ajaks 10.65. Järgnesid Ken-Mark Minkovski (Audentese SK) 10.74, Tanel Visnap (SK Maret Sport) 10.75. Neljandana ületas finišijoone vigastuspausilt tagasi olev Karl Erik Nazarov (Audentese SK) 10.76.
Naiste staadionisirgel näitas kõige väledamat aega 12.09 sekundiga Kristin Saua (KJK Lõunalõvi), Marit Kutman (TÜ ASK) oli 12.21-ga teine aega ning kolmas oli SK Altius sportlane Anete Siman 12.32-ga.
Kergejõustikuklubi Vike sportlasele Marleen Müllale ei leidunud vastast naiste teivashüppes. Keerulistes ilmaoludes peetud võistlusel jäi sportlase tulemuseks 3.83, Marianne Kivi (TÜ ASK) oli 3.63-ga teine ja Carlyn Pukk (SK Altius) 3.51-ga kolmas.
Meeste teivashüppe võidu viis koju Läti rekordiomanik Mareks Arents 5.11-ga, teine oli kaugushüppe võitnud Hans-Christian Hausenberg 5.01-ga ja kolmanda koha võttis leedukas Osvaldas Gedrimas 4.91-ga.
Vasaraheite võitis möödunud Doha maailmameistrivõistluste viies mees ukrainlane Myhaylo Kokhan 76.42-ga. Adam Kelly (Audentese SK) sai avavoorus heidetud 66.15-ga teise koha ja kolmas oli Niidupardi KJK esindaja Toomas Tankler 62.02-ga.
Naiste vasaraheites ei jätnud teistele sõnaõigust 64.44-ga Kati Ojaloo, Annika Emily Kelly (Audentese SK) võitis 54.10-ga teise koha ja Gertu Küttmann (Niidupargi KJK) oli kolmas tulemusega 52.78.
Meeste odaviskes triumfeeris 66.85-ga Ergo Tamm (TÜ ASK), Rasmus Roosleht (Niidupargi KJK) oli 63.21-ga teine ja kolmandat tulemust näitas 58.29-ga KJS Sakala sportlane Enrico Hänilene.
Naiste 600 grammist oda viskas kõige kaugemale soomlanna Saara Lipsanen (52.06), teine oli Mirell Luik (Audentese SK) 50.43-ga ja kolmas Marcella Liiv (TÜ ASK) 46.04-ga.
Pärnu Rannastaadionil toimunud kergejõustikuõhtu raames peetud Eesti staadionijooksusarja viimase etapina kavas olnud 800 m jooksu võitsid naistest Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ja meestest leedulane Benediktas Mickus.
Kelly Nevolihhin võidutses ajaga 2:09.43, teisena lõpetas finišijoone Nõmme KJK esindaja Helin Meier 2:10.04-ga ja kolmas oli Katrin Zaitseva (Tartu SS Kalev) 2:11.53-ga. Meeste kaks staadionirngi läbi kõige kiiremini Benediktas Mickus ajaga 1:49.84. Parima eestlasena sai Rasmus Kisel (Audentese SK9 1:50.18-ga teise koha. Kolmas oli võidumehe treeningpartner Eduardas Rimas Survilas ajaga 1:51.12.
Tüdrukute 800 m võitis Viola Hambidge (SK Altius) 2:23.51-ga ja poistest domineeris algusest lõpuni Rapla jooksuklubi noorsportlane Kevin Jõesoo 2.04.27-ga.
Kõiki tulemusi näeb jooks.ee kodulehel või Sportity mobiilirakenduse kaudu.
Päevakangelaste intervjuud ERR kanalis: https://sport.err.ee/1126492/parnus-joosti-eesti-koigi-aegade-teine-tokkesprindi-tulemus
Jüri Lossmanni olümpiamedalivõidu 100. aastapäeval loodi Eesti Jooksmise Toetusfond.
Sada aastat tagasi, 22. augustil 1920. aastal, võitis eestlane Jüri Lossmann Antverpeni olümpiamängudel maratonijooksus ajaga 2:32.48,6 hõbemedali. See oli Eesti Vabariigile esimeseks olümpiamedaliks! Kuldmedal ja maailma tipptulemus jäid kõigest 12,8 sekundi kaugusele! Antverpenis Lossmanni poolt joostud tulemus püsis Eesti rekordina tervelt 38 aastat ja annaks Eesti maratonidel kõrgeid kohti veel tänapäevalgi.
Jüri Lossmanni hõbemedal on siiani Eesti ainus jooksualade olümpiamedal.
Eesti suurima jooksusündmuse Tallinna Maratoni korraldajad asutasid Eesti Vabariigi esimese olümpiamedalivõidu sajandal aastapäeval Eesti Jooksmise Toetusfondi. Heategevusliku fondi eesmärgiks on Eesti jooksmise jätkusuutlikkuse tagamine läbi noorte talentide toetamise, tippupürgivate jooksjate ja treenerite motiveerimise ning traditsiooniliste jooksusündmuste hoidmise. Uue algatusega soovivad fondi loojad, et jooksmine tooks väikesele Eestile au ja tuntust ka järgmisel sajal aastal.
Eesti Jooksmise Toetusfondi annetusi saavad teha nii eraisikud kui ettevõtted. Annetada saab MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi arvelduskontole:
SEB: EE611010220039029013
Swedbank: EE962200221016630913
Märksõna: Eesti Jooksmise Toetusfond
Eesti Jooksmise Toetusfondi esimese arvestatava panuse annavad 1.-30. septembrini toimuval Tallinna Maratoni virtuaaljooksul osalejad. Eesti suurimale virtuaalsele spordisündmusele oodatakse vähemalt kümmet tuhandet jooksusõpra. Iga osavõtja eest annetatakse 1 euro toetusfondi heaks, et aidata Eesti jooksmisel särada ka tulevikus.
Esmakordselt toimuval Tallinna Maratoni virtuaaljooksul saab osaleda enda poolt välja valitud rajal ja distantsil. Programmi kuuluvad lastejooksud, viie- ja kümnekilomeetrised jooksudistantsid, poolmaraton (21,1 km) ning klassikaline maratonijooks (42,2 km).
Tallinna Maratoni virtuaaljooksul on kavas ka kombineeritud maraton, ehk “maratoni kombo”, mis on jõukohane igale jooksusõbrale ja liikumisharrastajale. Täispikk maratonidistants tuleb septembrikuu jooksul läbida kas joostes või käies osade kaupa, kuni vajalik kilometraaž täis saab. Ühekorraga tuleb läbida minimaalselt kümnendik maratonist, ehk 4,2 kilomeetrit. “Maratoni kombo” läbijad saavad posti teel sama uhke Tallinna Maratoni medali ja jooksusärgi nagu klassikalise maratonidistantsi läbijadki.
Osalema oodatakse nii neid, kel see juba traditsiooniks saanud, samuti neid, kes alles alustada plaanivad. Jõukohaseid jooksu- ja käimisdistantse leidub kõigile. Igaüks saab kehtestatud reegleid järgides enda poolt registreeritud distantsi läbida väljavalitud marsruudil omale sobival ajal ja kohas septembrikuu jooksul. Pärast distantsi läbimist tuleb osalejal seda kinnitada ning oma jooksu tõestus korraldajatele virtuaalkeskkonda üles laadida. Kõigile virtuaaljooksul osalejatele saadetakse elektrooniliste kanalite kaudu e-diplom ning posti teel unikaalne medal vastavalt läbitud distantsile.
Eesti suurimale jooksusündmusele saab registreerida internetiaadressil www.jooks.ee.
Lisainfo:
Mati Lilliallik
5213331
mati@jooks.ee
Täna, 100 aastat tagasi, 22. augustil 1920. aastal, pälvis noor Eesti riik oma esimese tiitlivõistluste medali. Selle võitis Jüri Lossman, kes lõpetas Antwerpeni olümpial maratonijooksu teisena ajaga 2:32.48,6.
Esikoha saanud soomlane Hannes Kolehmainen edestas meie meest vaid 12.8 sekundiga. Olümpiamaratonide ajaloo esimese sajandi vältel ühtki teist nõnda tasavägist maratonijooksu lõppvaatust polnudki. Ehkki Antwerpeni maratonitrass oli olümpiaajaloo pikim, 42 750 m, ületasid mõlemad mehed ka senise maailma tipptulemuse.
Kergejõustiku juurde jõudis Lossmann noorte spordipoiste vabatahtliku „düünapoiste” ühenduse kaudu ja oli ka aktiivne jalgpallimängija. Jooksmises mitu Eesti meistritiitlit võitnud ja rekordit püstitanud Jüri Lossmann töötas tavaelus kullassepa ja juveliirina.
Lisaks aktiivseks sportlaseks olemisele oli ta Eesti esimeste spordikalendrite ja -käsiraamatute koostaja, Tallinna Poiste Spordiliidu üks asutajaid ja juhtis II maailmasõja ajal Rahvakasvatuse Peavalitsuse Spordiametis Eesti sporti. Sõja lõpus läks ta Rootsi, kus töötas edasi juveliirina. Lossmann suri Stockholmis 1984. aastal.
Tekst: Eesti Spordi-ja Olümpiamuuseum
Kolmapäeval, 19. augustil toimus Kohilas staadionijooksusarja eelviimane etapp. Kavas oli miilijooks ning stardis oli kogu Maarjamaa paremik.
Meeste miilijooksus triumfeeris Tiidrek Nurme (TÜ ASK), kes läbis Kohila staadionil distantsi 4:05.62-ga. Viimati joosti sellest ajast Eestis kiiremini 2015. aastal.
Teisena ületas finišijoone 3000 m takistusjooksu rekordiomanik Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev) 4:10.97-ga ning pronksine autasu riputati kaela Enn Selliku hoolealusele Olavi Allasele (Tartu SS Kalev) 4:11.19-ga.
Neljandat aega näitas Sparta spordiklubi maratoonar Roman Fosti (4:13.63), viiendat klubikaaslane Roman Hvalõnski (4:17.33) ning esikuuiku lõpetas 4:18.60-ga Mark Abner (Treeningpartner).
Mehed miilijooksu tulemused:
1. Tiidrek NURME (TÜ ASK) – 4.05,62
2. Kaur KIVISTIK (Tartu SS Kalev) – 4.10,97
3. Olavi ALLASE (Tartu SS Kalev) – 4.11,19
4. Roman FOSTI (Sparta SS) – 4.13,63
5. Roman HVALÕNSKI (Sparta SS) – 4.17,33
6. Mark ABNER (Treeningpartner) – 4.18,60
7. Juri KOVALJOV (Audentese SK) – 4.24,46
8. Leonid LATSEPOV (Sparta SS) – 4.26,81
9. Kaarel TREPP (KJK VIKE) – 4.39,31
10. Igor SKATšKO (JK Tempo) – 4.40,17
11. Peep JALAKAS (Sparta SS) – 4.40,50
12. Tarvi TAMERI (Jooksurullid) – 4.45,22
13. Mart KIVI (Jooksupartner) – 4.55,73
14. Kristo IVASK (Sparta SS) – 4.57,15
15. Marco KAHU (Sparta SS) – 5.16,14
16. Kristjan ÕÕPIK (Täppsportlased) – 5.18,26
17. Leonid HOMIN (Sparta SS) – 5.18,53
18. Aimur KÜTT – 6.19,96
Sten ÜTSMÜTS (TÜ ASK) – DNF
Taavi KILKI (KJK VIKE) – DNF
Mehed miil video:
Keskmaajooksude valitsev Eesti meister Kelly Nevolihhin ei jätnud teistele sõnaõigust ka Kohila miilijooksus. Kergejõustikuklubi Vike esindaja võidutses ajaga 5:05.80, edestades ligi 1.5 sekundiga triatleeti Katrin Zaitsevat (Tartu SS Kalev), kellele märgiti lõpuajaks 5:07.29.
Kolmandana ületas finišijoone Katrina Stepanova (Sparta SS) 5:09.17-ga. Bret Schär (Täppsportlased) oli neljas 5:12.50-ga, viiendana lõpetas enamuse jooksu vedanud Anete Randma (SK Fortis) 5:12.88-ga ning kuues oli Sparta esindaja Triin Gege 5:14.12-ga.
Naised miilijooksu tulemused
1. Kelly NEVOLIHHIN (KJK VIKE) – 5.05,80
2. Katrin ZAITSEVA (Tartu Kalev) – 5.07,29
3. Katrina STEPANOVA (Sparta SS) – 5.09,17
4. Bret SCHÄR (Täppsportlased) – 5.12,50
5. Anete RANDMA (SK Fortis) – 5.12,88
6. Triin GEDE (Sparta SS) – 5.14,12
7. Pille HINN (Sparta SS) – 5.14,73
8. Jekaterina MIROTVORTSEVA (KJK Kalev Sillamäe) – 5.15,11
9. Annika KOITMAA (Sparta SS) – 5.32,01
10. Birgit VELDI (Saue KJK) – 5.32,63
11. Brit RAMMUL (Sparta SS) – 5.33,74
12. Liliana TORN (Täppsportlased) – 5.38,65
13. Jelizaveta ŠEVTSOVA (KJK Kalev Sillamäe) – 5.40,11
14. Karina JAUNMUKTANE (Täppsportlased) -5.42,27
15. Kristin PAAS (UP Sport) – 5.43,67
16. Adele TAMBERG (SK Jooksupartner) – 5.44,50
17. Aljona DAVÕDOVA (Audentese SK) – 5.46,70
18. Karmen LANGI (SK Fortis) – 5.54,15
19. Anna Maria RASPEL (Audentese SK) – 5.58,00
20. Kirte Katrin SAREVET 13.11.1998 SK Sinimäe 6.05,24
21. Mia Lii KAIGAS 19.11.2008 Staier 6.10,58
22. Viktoria KÜTT 06.12.1988 6.21,66
23. Mimi Lauren PALUTAJA 28.04.2007 UP Sport 6.27,70
24. Lisbeth SOONE 01.01.2005 UP Sport 6.46,44
Naised miil video:
Kohila staadionijooksusarja VI etapi TULEMUSED
Eesti staadionijooksusarja viimane etapp toimub 22. augustil Pärnus
Etappide toimumisajad:
☞7. juuli – 1500m, Rakvere ☞19. juuli – 10 000m, Tallinn, Kadrioru staadion☞28. juuli – 1000m, Tallinn Kalevi staadion☞5. august – 3000m, Viljandi linnastaadion
☞9. august – 5000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞19. august – Miil, Kohila staadion
☞22. august – 800m, Pärnu Rannastaadion
Ungaris Székesfehérváris toimunud István Gyulai mälestusvõistlustel kergejõustikus sai Rasmus Mägi 400 meetri tõkkejooksus 50.18-ga teise koha.
Neljandal rajal jooksnud 28-aastane Mägi kaotas tuulistes oludes võidutsenud ameeriklasele David Kendzierale 18 sajandikuga. Kolmas oli ungarlane Mate Koroknai 50.59-ga.
Rasmus Mägi tänavune kiireim jooks sündis mõne päeva eest Monacos Teemantliiga etapil, kus ta sai ajaga 49.23 kolmanda koha. Esikolmikusse jõudis ta ka oma esimeses tänavuses 400 meetri tõkkejooksus, kui finišeeris 11. augustil Soomes Paavo Nurmi mängudel teisena.
Järgmisena võime Eesti rekordiomanikku näha Stockholmi Teemantliiga etapil 23. augustil.
Eesti paremad kergejõustiklased ja naaberriikide sportlased osalevad sel laupäeval Pärnu Rannastaadionil toimuval kõrgetasemelisel kergejõustikuõhtul.
Pärnu linna initsiatiivil ellu kutsutud kergejõustikuõhtu toob pärnakate ette arvukalt Eesti meistrivõistluste medaliomanikke. Sihikule võetakse mitmed Pärnu Rannastaadioni rekordid.
Meeste 100 meetri jooksus tuleb hooaja marki püüdma talvel 60 meetri distantsil Eesti rekordi püstitanud Karl Erik Nazarov (isiklik rekord 10.61). Eesti tänavuse hooaja parim aeg on Henri Sai poolt Eesti meistrivõistlustel joostud 10.53 sekundit. Stardis on ka kiire lätlane Janis Mezitis (isiklik rekord 10,55) Staadioni rekord on 10.40 sekundiga ukrainlase Aleksandr Sokolovi nimel. Naiste 100 meetri sprindis on favoriidiks Eesti juunioride 200 meetri rekordiomanik Ann Marii Kivikas. Pärnu Rannastaadioni rekord (11.63) kuulub eelmise aasta samalt võistluselt lätlanna Sindija Bukša nimele.
800 meetri jooksus lähevad kiiret jooksu tegema Eesti meistrivõistluste neli paremat meest: Karel-Sander Kljuzin, Rasmus Kisel, Enari Tõnström ja Sten Ütsmüts. Esikohamõtetega on stardis ka takistusjooksu rekordimees Kaur Kivistik ning Leedu meister Benedictas Mickus. Pärnu staadioni kiireima aja sellel distantsil (1:48.8) jooksis Rein Tölp juba 55 aastat tagasi.
Naistest on esikohapretendentideks Helin Meier ja Laura Maasik. Pärnus selguvad ka Eesti Kergejõustikuliidu algatatud Eesti Staadionijooksu sarja tänavused üldvõitjad.
110 meetri tõkkejooksus on eeldatavad kiiremad Keiso Pedriks (isiklik rekord 13.91), Johannes Treiel (14.11) ja soomlane Valtteri Kallokulju (14.16). Meeste eesmärgiks on ka staadioni rekordi (13.94) alistamine. Naiste tõkkesprindis läheb kiiret aega jahtima Kreete Verlin.
Meeste 400 meetri tõkkejooksus on Pärnust pärit Eesti meistri Jaak-Heinrich Jagori (isiklik mark 49.37) tugevaimaks vastaseks lätlane Maksims Sincukovs (49.83), kes on seadnud sihiks Viktors Lacise 2001. aastal püstitatud Läti rekordi (49.60) ületamise. Hetkel kehtiva Pärnu staadioni rekordi (50.54) jooksis Marek Helinurm juba 1992. aastal.
Noorte sportlaste palvel kavva võetud 4×100 meetri teatejooksus lähevad Eesti juunioride koondislased Ann Marii Kivikas, Triine-Marie Land, Eliise Anijalg ja Liisa-Maria Truupõld püüdma Eesti juunioride rekordit (47.12). Pole võimatu, et ühes juunioride margiga langeb ka kolm aastat tagasi Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi naiskonna poolt joostud Pärnu Rannastaadioni rekord (46.49).
Tuline võistlus tõotab tulla kaugushüppes. Meeste seas on Hans-Christian Hausenberg (isiklik rekord 7.91) tahtmist täis, et kaheksa meetri klubisse jõuda. Ukrainlase Sergei Nikiforovi Pärnu staadioni rekord (7.84) on samuti ohus. Naiste seas on publiku ootused üles kruvinud tänavu Eesti meistriks tulnud ja Ksenija Balta ühe sentimeetriga alistanud Tähti Alver (isiklik rekord 6.54). Head tulemust jahivad ka Aet Laurik (6.43) ja Merilyn Uudmäe (6.28).
Teivashüppes on esikohapretendendiks meestest Mareks Arents Lätist ja naistest tänavu Pärnu Rannastaadioni rekordiomanikuks tõusnud Marleen Mülla. Kolmikhüppes näeb Pärnu publik Soome rekordimehe Simo Lipsaneni (rekord 17.14) sooritusi.
Kuulitõukes on Eesti meistrilt Jander Heililt oodata 20 meetri piiri alistamist. Ootusteks on alust, sest noormees viis äsja isikliku margi 19 meetri ja 81 sentimeetrini.
Staadioni kõrval asuval heiteväljakul saab vasaraheites näha Doha maailmameistrivõistluste viienda mehe Mykhailo Kokhani (isiklik rekord 77.62) duelli Eesti meistri Adam Kellyga (71.92). Naistest on favoriidiks Eesti eksrekordiomanik Kati Ojaloo (68.16).
Pärnu Rannastaadioni Kergejõustikuõhtu pileteid saab osta laupäeval staadioni väravast. Pilet täiskasvanule maksab 10 eurot, pensionäridele, õpilastele ja tudengitele 5 eurot. “Allameetrimehed” pääsevad staadionile tasuta.
Kergejõustikuõhtu avatseremoonia on laupäeval, 22. augustil, kell 15.45.
Lisainfo:
Mati Lilliallik
52 13331
Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on sel korral külas kümnevõistleja Erki Nool, kelle olümpiavõidust möödub septembris 20 aastat.
Olgugi et juunis 50. sünnipäeva tähistanud Noolega on aastate jooksul palju erinevaid intervjuusid tehtud, tulevad seekordses jutuajamises välja mitmed huvitavad seigad, mida seni avalikkuses palju käsitletud pole.
“Minu järgmine eesmärk oli pärast olümpiavõitu 9000 punkti kogumine. Ja olla esimene inimene, kes seda teeks. Aga (Roman) Šebrle tegi selle 2001. aasta kevadel ära. Pagan, ma mäletan seda tunnet, mis mul Götzises 1500 meetri jooksus 150 meetrit enne lõppu tekkis, kui ma sain aru, et ta teeb 9000 punkti täis. Pinge läks sellega maha ja motivatsioon polnud enam sama. See eesmärk polnud enam see, kuigi Eesti rekordi 9000 punktini viimine olnuks ikkagi ilus asi.”
Noole isiklikuks rekordiks jäi lõpuks 8815 punkti, mis sündis kuldsele olümpiahooajale järgnenud aastal Edmontoni MM-il tihedas konkurentsis Tomaš Dvorakiga.
“Minu sportlaskarjääri üks rumalamaid vigu oli see, et ma ei läinud Edmontonis Eesti rekordit püstitades 1500 meetrit täiega jooksma. Ma põdesin seda kolm kuud pärast võistlust. Jooksin küll rekordilähedase aja 4.29, kuid olnuks viimase pikamaajooksu trenni põhjal 4.15-4.18 vormis. Ma ei jälginud aga kunagi oma punktisummat, vaid mängisin võidu peale. Dvorak oli enne viimast ala minust 100 punkti ees ja (Dean) Macey 200 punkti maas ning ma arvasin, et mul pole võimalik enam teiselt kohalt kõrgemale tõusta ega madalamale langeda. Tegelikult olin ma aga 1500 meetri jooksuks kaks aastat nii kõvasti harjutanud, et võinuks Daley Thompsoni ja Dan O’Brieni rekordi (vastavalt 8847 ja 8891 punkti) üle teha. Aga ma läksin lihtsalt jooksma seda jooksu. See oli mu elu üks lihtsamaid 1500 meetreid. Õudne! Ja see on kõige häirivam asi, mis on minuga rajal juhtunud. Sportlane peab alati pingutama sel hetkel, kui ta on staadionil. Sel hetkel ei saa mõelda tulevikule. Kõige traagilisema rumaluse tegi selles osas kusjuures Dvorak,” meenutab Nool, kelle näidet pikaaegse konkurendi eksimusest saab kuulata juba saatest.
Mõistagi ei tule Noolega juttu pelgalt tema enda võistlustest, vaid me otsime ka võrdlusmomente mineviku ja oleviku vahel, et mõista, miks tehti toona asju üht- ja tänapäeval teistmoodi.
“Ma arvan, et pingutamise soov, oskus või vajadus on olnud alati inimestes samasugune, ka tänapäeva ühiskonnas. Võib-olla tänapäeval on sportlaste jaoks takistuseks hoopis see, et neil on spordi kõrval palju muid tegevusi ja asju – Instagrami postitused, aktsiaportfellid ja nii edasi. Aga spordis peab olema võimalus, oskus ja aeg lihtsalt mõelda. Näiteks mitmevõistleja peab olema suuteline vabadel hetkedel tehniliste alade sooritusi läbi mõtlema, sest ta ei jõua kahjuks igal nädalal kõiki alasid kolm korda trennis teha. Tänapäeva ühiskonnas aga hajub inimeste tähelepanu. Meil pole mõtet võrrelda seda, et mul polnud noorena (samu häid) naelkingu võtta nagu tänapäeval. Ei, selles pole mingit vahet! Sada kilo on kangi peal ikka sada kilo, olgu sul jalas Puma, Adidase või Nike jalanõu,” ütleb Nool.
Et Noolel on aastaid maailma tippu kuulunud mehena palju väga huvitavaid ja kohati lausa uskumatuid lugusid rääkida, ei pannud me seekord saatele ajalist piiri, vaid rääkisime nii palju, kui teemasid jagus. Muuhulgas tuleb juttu Erki pere rollist tema edus, elulooraamatust, YouTube’is üle 300 000 vaatamise kogunud “Rooside Sõja” klipist, vanadest konkurentidest, erinevatest treeningmudelitest, korda saadetud rumalustest ja suurtest triumfidest.
Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.
“Staadionijutud”, 12. osa: Soundcloud | Spotify | iTunes
Laupäeval, 22. augustil toimub traditsiooniline Pärnu Rannastaadioni Kergejõustikuõhtu. Võistluste algus on kell 14.30.
Hea uudis kõigile sportlastele! Põhiprogrammis olevate alade esikolmikule on Spordiürituste Korraldamise Klubi välja pannud rahalised auhinnad:
I koht 300€
II koht 200€
III koht 100€
Klubi, kes toob võistlema vähemalt 5 sportlast, saab transpordi kompensatsiooni kuni 100€ (kontaktisik Mati Lilliallik)!
Registreerimisleht saata taavi@kuldliiga.ee. Ootame aktiivset osavõttu!
Võistluste koduleht
Rasmus Mägi võistleb täna õhtul Ungaris World Athletics Continental Tour 2020 raames peetaval Gylai Memoriaalil 400m tõkkejooksus. Stardipauk antakse Eesti aja järgi kell 18.05.
Tänane võistlus on Rasmusele sel hooajal neljas. Eesti meistrivõistlustel startis Mägi 400m jooksus, saavutades esikoha tulemusega 46.26. Nimetatud aeg tähistab ühtlasi sellel distantsil ka tõkkejooksja isiklikku rekordit.
Paavo Nurmi mängudel Turus saavutas Eesti rekordiomanik 400m tõkkejooksus ajaga 50.01 teise koha. Möödunud nädalal püstitas Rasmus Teemantliiga etapil Monacos ajaga 49.23 hooaja tippmargi, mis andis talle kolmanda koha.
Täna on Rasmus Mägi stardis parima hooaja tippmargiga. Ka isiklike rekordite võrdluses on Rasmusest parem vaid David Greene (GBR), kellel on ette näidata 2012. aastast aeg 47.84. Rasmuse isiklik rekord 48.40 pärineb 2016. aastast, kui ta saavutas Rio olümpial 6. koha ning parandas Eesti rekordit.
Võistluste ajakava SIIN
Võistluse otselink YouTube
Kolmapäeval, 18. augustil toimus Audentese staadionil heitjate seeriavõistluse IV etapp. Säravaima tulemuse eest hoolitses Jander Heil, kes viis isikliku rekordi 19 meetri ja 81 sentimeetri peale.
Eesti meistrivõistlustel tubli rekordiparandusega Eesti kõigi aegade edetabelis seitsmendaks kerkinud Jander Heil lisas eile Audentese staadionil oma rekordile 11 sentimeetrit lisaks. Heili senine parim tulemus oli 9. augustil Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlustel tõugatud 19.70.
“Täna oli oluliselt parem seeria. Ma alustasin kohe julgemalt ja tehniliselt paremini. Hooaja eesmärk oli 20 meetrit ületada, täna ma seda veel täitnud ei ole ja tuleb loota järgmistele võistlustele,” kommenteeris Heil ERR-ile.
Naiste kuulitõuke võitis 13.70-ga Gertu Küttmann, teine oli Kati Ojaloo 12.91 ja kolmas Emely Karhu 12.52-ga
Naiste kettaheites viis Kätlin Tõllasson Eesti hooaja tippmargi 55.37-ni. Teine oli 48.38-ga Hanna-Maria Kupper ja kolmas Gertu Küttmann 39.79-ga. Aprillis põlveoperatsioonil käinud Tõllasson tegi esimese võistluse alles kümme päeva tagasi Eesti meistriks tulles.
“Põlv peab vastu. Saan heita, saan võistelda ja mul on selle üle ainult hea meel. Iga võistlus annab enesekindlust juurde ja ma loodan, et see läheb aina edasi. Siis ma olen äkki selle hooaja lõpuks oma varasema taseme juures tagasi,” loodab Tõllasson.
Meeste kettaheite võitis Martin Kupper oma hooaja parimast üheksa sentimeetrit kehvema tulemusega 61.73.
Naiste odaviske võitis uue isikliku rekordi ja Eesti kõigi aegade 7. tulemusega Mirell Luik. Neiu viskas kuuendal katsel 600 grammise oda 55 meetri ja 71 sentimeetri kaugusele.
Meeste vasaraheite võitis 68.01-ga Adam Kelly, teine Adam Tankler 64.70 ja kolmas Indrek Teras 56.13-ga
Naiste neljakilose raudmuna heitis kõige kaugemale Kati Ojaloo, võidutses tulemusega 66.32. Teine oli 52.25 Gertu Küttmann ja kolmas Annika Emily Kelly 52.07-ga.
Jander Heil 19.81
Kaksteist aastat tagasi olümpiavõitjaks tulnud Gerd Kanter püstitas endale järgmiseks sportlikuks eesmärgiks läbida tänavu septembris maraton.
Täna, täpselt kaksteist aastat tagasi, 19. augustil 2008, võitis Gerd Kanter Pekingi olümpiamängudel kettaheites kuldmedali. Kahe aasta eest tippspordist loobunud mees püstitas olümpiavõidu aastapäeval endale uue sportliku eesmärgi, lubades tänavuse Tallinna Maratoni raames läbida 42,195 kilomeetri pikkuse maratonidistantsi.
“Mulle meeldib endale väljakutseid esitada ning müüte murda. Laialt on levinud arvamus, et suured tugevad mehed reeglina ei jõua joosta ega viitsi kuigi pikalt liikuda. Vastupidavus on nii iga spordiala kui kogu elutegevuse üks olulisemaid alustalasid, mida on võimalik arendada terve elu jooksul. Põhjaladumiseks, motivatsiooniks ning tervisekilomeetrite kogumiseks on korraldajate poolt väljapakutud “maratoni kombo” idee suurepärane võimalus igaühele. Tänavust aastat iseloomustav Tallinna Maratoni vastutustundlik üleskutse, “Seekord liigume eraldi, aga siiski koos!”, liigutas mind samuti. Nii otsustasingi osaleda ja läbida septembrikuus 42,2 kilomeetrit. Olümpiavõitjana saan olla eeskujuks ja innustada inimesi tervislikult liikuma. Septembris on kõigil võimalik minuga koos Tallinna Maratoni virtuaaljooksul osaleda ja mulle ära teha. Seda iga päev ei juhtu ja võimalust tuleb kasutada.” lausus olümpiavõitja Gerd Kanter, kutsudes inimesi Eesti suurimast virtuaaljooksust osa võtma.
1.-30. septembrini toimuva Tallinna Maratoni virtuaaljooksu populaarseim distants kombineeritud maraton, ehk “maratoni kombo”, on jõukohane igale jooksusõbrale ja liikumisharrastajale. Täispikk maratonidistants tuleb septembrikuu jooksul läbida kas joostes või käies osade kaupa, kuni vajalik kilometraaž täis saab. Ühekorraga tuleb läbida minimaalselt kümnendik maratonist, ehk 4,2 kilomeetrit.
Peale „maratoni kombo“ on kavas viie- ja kümnekilomeetrised distantsid, poolmaraton (21,1 km) ning klassikaline maratonijooks (42,2 km).
Osalema oodatakse nii neid, kel see juba traditsiooniks saanud, samuti neid, kes alles alustada plaanivad. Jõukohaseid jooksu- ja käimisdistantse leidub kõigile. Igaüks saab kehtestatud reegleid järgides enda poolt registreeritud distantsi läbida väljavalitud marsruudil omale sobival ajal septembrikuu jooksul. Pärast distantsi läbimist tuleb osalejal seda kinnitada ning oma jooksu tõestus korraldajatele virtuaalkeskkonda üles laadida. Kõigile virtuaaljooksul osalejatele saadetakse elektrooniliste kanalite kaudu e-diplom ning posti teel unikaalne medal vastavalt läbitud distantsile.
Tallinna Maratoni medalid on sel aastal ajendatud lootuse, sihikindluse ja tahtejõu sümbolist, meie taeva heledaimast tähest Põhjanaelast. Kõik maratonidistantsi ja „maratoni kombo“ läbijad saavad endale auhinnaks ka sümpaatse T-särgi, mille kujundamisel saadi inspiratsiooni omal ajal kuus Oscarit ja kolm Kuldgloobust pälvinud ja Ameerikas kultuuriliselt oluliste rahvusfilmide registrisse kantud südamlikust filmist „Forrest Gump“.
Vaata ka kuulsa filmi põhjal tehtud tänavust Tallinna Maratoni iseloomustavat klippi.
Lisainfo:
Kadi Möller
Tallinna Maratoni sekretariaadijuht
5693 9393
kadi@jooks.ee
23.-30. septembril tähistatakse nii Eestis kui kõikjal Euroopas järjekordset spordinädalat. Selle eesmärgiks on suurendada liikumisharrastusega tegelevate inimeste arvu ja tõsta liikumisharrastuse, spordi- ja tervisealast teadlikkust.
Eesti Olümpiakomitee kutsub kõiki Eesti lasteaedu, koole ja spordiklubisid üles tähistama spordinädalat ning korraldama vahvaid üritusi, aktiivseid lõunapause, spordi-, tervise- ja matkapäevi, terviseradade ühiskülastusi, avatuid treeninguid ja muid sportlikke tegevusi. Oma üritust saab registreerida veebiaadressil www.spordinadal.ee.
Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juhi Peeter Lusmägi sõnul on Spordinädala peamisteks sihtgruppideks haridusasutused, ettevõtted ja spordiklubid.
„Nädala üheks sisuliseks väljakutseks on kaasata liikumisharrastuse edendamisse aktiivsemalt ka tööandjaid. Regulaarselt kehaliselt aktiivne inimene jõuab rohkem ja paremini, on rõõmsam ja õnnelikum, mis tähendab ühtlasi, et lisaks inimese isiklikule kasule võidavad tema kehalisest aktiivsusest ka kõik, kes on tema ümber,” rääkis Lusmägi.
Käesoleval aastal on Spordinädala hüüdlauseks „Liikudes võidad alati!“. „Loodan, et anname positiivse impulsi ka neile kaasmaalastele, kes korrapäraselt liikumisharrastusega veel ei tegele,“ lisas Lusmägi.
Spordinädala patroonid, liikuma innustajad ja eeskujud on olümpiavõitja Gerd Kanter, laulja Inger, näitleja Kait Kall, ettevõtja ja kulturist Ott Kiivikas, ettevõtja Kristel Kruustük, liikumisentusiast ja suunamudija Sandra Raju ja rektor Tiit Land.
Oma sündmust saab Spordinädal 2020 sündmuste kalendrisse SIIN. Kõiki kampaaniaga liituvaid koole ja lasteaedu, kes registreerivad oma sündmuse enne 10. septembrit, tunnustab EOK erinevate auhindadega.
Ka sel aastal on spordinädala suurtoetajaks tarbijate ühistuid koondav suurim kodumaine kaubandusgrupp Coop Eesti ning koostööpartneriks Eesti Olümpia- ja Spordimuuseum. Lisaks jõuab osalejateni Eesti Olümpiakomitee poolt liikuva ja sportliku organisatsiooni tunnistus. Kõikide liitunud ettevõtete vahel loosib EOK välja viis kutset kahele Spordiaasta Tähtede Galale ning kümme Tartu Suusamaratoni osavõtutasu kinkekaarti.
Spordinädala 2020 tegevustesse on kaasatud suur arv erinevas vanuses osalejaid paljudest eluvaldkondadest. Eelmisel aastal registreeriti spordinädalal Eestis 193 840 osaluskorda, mis teeb sellest suurima liikumist ja tervislikke eluviise propageeriva sündmuse Eestis.
Spordinädal 2020 raames on kõigil huvilistel asutusesiseste tegevuste läbiviimisel ja kommunikatsioonis kasutada ka Spordinädala sümboolikat.
14.-15. augustil toimusid Lätis Ogres Balti võistkondlikud meistrivõistlused, kus Eestit esindanud 70-liikmeline koondis kaitses võidukarikat. Ülipõnevas heitluses esikoha nimel edestas Eesti kergejõustikukoondis vaid ühe punktiga Leedu koondist. Eesti teenis 276 punkti, Leedu teisena 275 ja võõrustaja Läti oli kolmas 247 punktiga. Kahepäevasel katsumusel võitsid eestlased üksteist esikohta.
Teisel võistluspäeval teenis Eesti seitse esikohta
Teise päeva säravaim tulemus sündis meeste 110 m tõkkejooksus, kus Keiso Pedriks tuli Balti meistriks Eesti kõigi aegade viienda tulemuse 13.91-ga. Johannes Treiel oli 14.44-ga neljas. Eestlastest on kiiremini jooksnud vaid Tarmo Jallai (13.62), Andres Raja (13.84), Rene Oruman (13.88) ja Andrei Nazarov (13.88).
Naiste 100 m tõkkedistantsil ei leidunud vastast Kreete Verlinile, kes tuli Balti meistriks tulemusega 13.63. Kristella Jurkatamm tõi koondisele kolmanda koha punktid 14.05-ga
Anna Maria Orel ja Adam Kelly võidutsesid vasaraheites. Anna Maria Orel saatis parimal katsel kuulimuna 62.70 meetri kaugusele ning lisas tänavusele Eesti meistritiitlile juurde Balti meistrikulla. Kaksikvõidu kindlustas Eestile naiste vasaraheites Annika Emily Kelly 55.57-ga. Meeste vasaraheites näitas ülemvõimu 69.18-ga Adam Kelly, Toomas Tankler oli 63.25-ga viies.
Naiste teivashüppes võtsid eestlannad koguni kolmikvõidu – Marleen Mülla ületas täpselt neli meetrit, väljaspool arvestust võistelnud Laure Kiivit 3.75 ja Marianne Kivi 3.65.
Kelly Nevolihhin tõi koondisele alavõidu ja tuli Balti meistriks 1500 m jooksus. Pika lõpuspurdiga lõunanaabreid edestanud keskmaajooksja sai kirja aja 4:30.65. Katrin Zaitseva oli 4:41.77-ga viies.
Päeva seitsmenda esikoha tõi Eestile Jander Heil. Kuulitõukes 19.32 kirja saanud Heil jäi alla väljaspool arvestust võistelnud jamaikalasele Ashinia Millerile, kuid edestas lõunanaabreid meetriga. Karl Koha oli 16.27-ga kolmas.
Teise päeva Balti meistrid
Vasaraheide Anna Maria Orel – 62.70
110 m tõkkejooks Keiso Pedriks -13.91
Vasaraheide Adam Kelly – 69.18
100 m tõkkejooks Kreete Verlin – 13.63
Teivashüpe Marleen Mülla – 4.00
Kuulitõuge Jander Heil -19.32
1500 m Kelly Nevolihhin – 4:30.65
Teise päeva Balti meistrivõistluste hõbemedalid
Teivashüpe Marianne Kivi – 3.65
Vasaraheide Annika Emily Kelly – 55.57
Kettaheide Martin Kupper – 61.77
400 m tõkkejooks Jaak-Heinrich Jagor – 52.35
400 m tõkkejooks Marielle Kleemeier – 1:00.24
5000 m Jekaterina Patjuk – 16:17.94
Kõrgushüpe Karl Lumi – 2.11
200 m Ken-Mark Minkovski – 21.79
3000 m takistusjooks Taavi Kilki – 9:21.08
4×400 m teatejooks (Sten Ander Sepp, Rivar Tipp, Karl August Kalamees, Kristjan Rosenberg) – 3:14.31
Kaugushüpe Tähti Alver – 6.34
Teise päeva Balti meistrivõistluste pronksmedalid
400 m tõkkejooks Annika Sakkarias – 1:00.71
Kuulitõuge Karl Koha – 16.27
100 m tõkkejooks Kristella Jurkatamm – 14.05
Kõrgushüpe Kristjan Tafenau – 2.11
200 m Ann Marii Kivikas – 24.35
4×400 m teatejooks (Helin Meier, Liis Roose, Kristel Luik, Dane Must) – 3:48.99
Kõiki tulemusi näeb Läti kergejõustikuliidu kodulehel
Mõlemad võistluspäevad on järelevaadatavad Kergejõustiku Facebooki lehe või YouTube vahendusel
1. päev: https://youtu.be/Kvw_nYrT2Uo
2. päev: https://youtu.be/mOjqyqURs6k
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee
Lisainfo:
Kristel Berendsen
Tel: +372 5289062
E-mail: kristel@ekjl.ee
Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5035541
Eesti koondis jagab Ogres toimuvatel Balti võistkondlikel meistrivõistlustel avapäeva järel Lätiga esikohta 114 punktiga, Leedul on kolmandana kirjas 106 silma. Avapäeval võeti mõõtu seitsmeteistkümnel alal, millest Eesti võitis neli.
Kõik neli alavõitu tuli Eesti kergejõustikukoondisele avapäeval jooksudes. Sprindi Eesti rekordinaine ja hiljuti sajas meetris ka Eesti meistriks tulnud Balta võitis Ogre staadionil esikoha 11.68 sekundiga.
Laura Maasik ei jätnud lõunanaabritele sõnaõigust 3000 meetri takistusjooksus. Jooksu algusest lõpuni juhtinud Maasik võitis tulemusega 10:25.42.
Esimaratoonarid Tiidrek Nurme ja Roman Fosti tõid Eesti koondisel meeste 5000 m jooksus kaksikvõidu. Nurme võiduaeg 14:21.52, Fosti tulemuseks 14:24.06.
Päeva viimase alana tõi esikohapunktid Eestile naiste 4×100 m teatenelik koosseisus: Kristin Saua, Kreete Verlin, Liis Roose ja Ann Marii Kivikas. Teanelik kattis staadioniringi 46.19-ga, lõunanaabrit Lätit edestati kõigest kolme sekundikümnendikuga.
Balti meistrid
100 m Ksenija Balta – 11.68
3000 m tkj Laura Maasik – 10:25.42
5000 m Tiidrek Nurme – 14:21.52
4×100 m teatenelik (Kristin Saua, Kreete Verlin, Liis Roose, Ann Marii Kivikas) – 46.19
Balti meistrivõistluste hõbemedalid
100 m Henri Sai – 10.62
Teivashüpe Eerik Haamer – 5.25
1500 m Olavi Allase – 3:56.56
Kaugushüpe Hans-Christian Hausenberg – 7.39
5000 m Roman Fosti – 14:24.06
Kõrgushüpe Lilian Turban – 1.79
Balti meistrivõistluste pronksmedalid
Kettaheide Kätlin Tõllasson – 55.11
Kolmikhüpe Merilyn Uudmäe – 13.12
1500 m Mark Abner – 3:56.68
800 m Helin Meier – 2:07.64
400 m Marielle Kleemeier – 55.66
Teise päeva ajakava:
Vaata Eesti koondise koosseisu
Tänane võistluspäev on otsepildis nähtav Kergejõustiku Facebooki lehe või YouTube vahendusel
2. päev: https://youtu.be/mOjqyqURs6k
Tulemusi näeb Läti kergejõustikuliidu kodulehel
Koondise juht: Kristel Berendsen (tel +372 528 9062)
Alaliidu esindajad: Sirje Lippe, Berit Kivisaar
Füsioterapeut: Henriette Marie Porila (tel +3725022112)
Kohtunike esindaja: Peeter Randaru
Ülekande kommentaator: Timo Tarve
Koondise treenerid: Rauno Kirschbaum, Ants Kiisa, Harry Lemberg, Mehis Viru, Heiko Väät, Liivi Eerik, Epp Maasik, Krista Valgepea, Romet Mihkels, Enn Sellik, Karin Hausenberg, Harry Seinberg, Hennit Küppas, Anne Mägi, Jevgeni Terentjev, Aleksandr Hvorõh, Andrei Nazarov, Erki Nool, Jaak Uudmäe, Jüri Tamm, Rein Zaitsev
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee
Lisainfo:
Kristel Berendsen
Tel: +372 5289062
E-mail: kristel@ekjl.ee
Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5035541
Kergejõustiku Teemantliiga etapil Monacos sai Rasmus Mägi 400 m tõkkejooksus kolmanda koha.
Mägi ajaks mõõdeti 49.23, mis märgib tõkkesprinteri hooaja isiklikku tippmarki. Teisipäeval Paavo Nurmi mängudel jooksis Mägi välja aja 50.01.
Tõketega staadioniringil võidutses norralane Karsten Warholm 47.10-ga, teise koha võitis Türgit esindav Yasmani Copello 49.04-ga. Neljas oli Ludvy Vaillant Prantsusmaalt (49.35) ja viies sakslane Conatantin Preis (49.49).
Warholmi tulemusest 47.10 on ajaloos kiiremini läbinud lisaks norralasele veel vaid viis meest. Warholmi enda isiklik rekord on 46.92.
Eesti vasaraheitja Kati Ojaloo osales täna Soome meistrivõistlustel, kus võitis 67.16-ga hõbemedali.
Meistriks tuli Silja Kosonen, kes heitis 68.40, kolmanda koha teenis 65.17ga Suvi Koskinen.
30-aastase Ojaloo hooaja tippmark on 68.00, mille ta on saavutanud kahel korral, isiklik rekord aga eelmisest aastast 68.16.
Täna õhtul võistleb Rasmus Mägi 400m tõkkejooksus Monacos. Tegemist on tema esimese Teemantliiga etapiga sel aastal. Viimase nädala jooksul on ta startinud Eesti Meistrivõistlustel 400m jooksus ja Turus Paavo Nurmi mälestusvõistlustel. Kergejõustiku Teemantliiga Monaco etappi kannab üle voogedastusteenus Go3.tv 14. augustil kella 21.00-st.
„Enesetunne on hea ning olen võistlemiseks valmis, olgugi et selle hooaja võistlused on teistsuguse kaaluga. Esimestest startidest pakkus rohkem rahuldust eestikate 400m jooks, mille põhjal julgen loota ka korralikku aega tõkkedistantsil,“ ütles värske 400m jooksu Eesti meister Rasmus Mägi.
Kuna tõkketreeninguid on Rasmus koroonaviirusest tingitud pausi ning mandlioperatsiooni tõttu tavapärasest oluliselt vähem teinud, siis vajab ta enda sõnul veel mõnda jooksu, et end 400m tõkkejooksus realiseerida. „Samas usun, et Monacos on head tingimused ja väga tugev konkurents ründamaks paremat aega,“ lisas Mägi.
Mägi rääkis Go3-le, et võistluskarussellilt maas olek on tema jaoks ühest küljest olnud värskendav. Teisalt on Teemantliiga etappidel ning teistel kõrgetasemelistel võistlustel osalemine niivõrd eriline kogemus ning väheste privileeg, et sportlase ootusärevus hooaja alguses on suur.
„Korraldajad on teinud suuri pingutusi, et võistlus saaks toimuda ning ma usun, et antud Teemantliiga etapp saab heaks näiteks, kuidas praeguses olukorras on võimalik võistlustest osa võtta,“ loodab Mägi. Sportlased peavad tema sõnul jälgima rangeid eeskirju.
Millistest Teemantliiga etappidest Mägi sel hooajal osa võtab, selles osas tal veel täit kindlust pole: „Kuna olukord maailmas on pidevas muutumises, ei ole ka ükski järelejäänud etappidest kivisse raiutud. Loodan siiski, et Teemantliiga hooaeg saab jätku ning soovin ka ise vastavalt võimalustele järgnevatel etappidel kaasa lüüa.“
Isikliku rekordi 48.40 järgi on Mägi stardinimekirja sportlastest hetkel neljas norralase Karsten Warholmi (46.92), türklase Yasmani Copello (47.81) ja prantslane Ludvy Vaillanti (48.30) järel. Viimane pole aga sel hooajal veel nii head minekut näidanud ning jääb hooaja parima tulemusega 50.37 Mägi 50.01 alla. Noor sakslane Constantin Preis on samas isikliku rekordi järgi tabeli viimane, kuid hooaja tippmargiga 49.49 Mägist ees.
Teemantliiga Monaco etappi näeb 14. augustil 21.00-23.00 voogedastusplatvormi Go3.tv eristriimist:https://go3.tv/live_tv/tv3-sport-4,live-1258574/wanda-diamond-league-2020-monaco,programme-1914183
Tartus selgusid mitmevõistluse Eesti meistrid U14, U16, U18, U20 ja U23 vanuseklassides. Romet Kivi püstitas U16 vanuseklassis uue Eesti noorte mitmevõistluse rekordi.
U14 tüdrukute seitsmevõistluse parim oli Katarina Verst (TÜ ASK, treener Harry Lemberg), kes võttis juhtohjad enda kätte kohe avaalaga, kogudes lõppsummaks 6773 punkti. Hõbemedali võitis Marta Ründva (Saue KJK) 6498 punktiga ning pronksmedali sai kaela Hedi Andre (SK Elite Sport) 6126 punktiga.
U14 poiste seitsmevõistluses triumfeeris üle 300 punktise eduga teiste ees Ron Sebastian Puiestee (KJK Saare, treener Andres Laide), kogudes üheksa alaga 7336 punkti. Hõbemedal riputati kaela Theodor Krullile (KJK Lõunalõvi) 6997 punktiga ja pronksise autasu teenis Tristjan Jaanson (SK Elite Sport) 6079 punktiga.
Neidude U16 mitmevõistluse parim oli Mirtel Klaar (Audentese SK, treener Heiko Väät), kes kogus seitsme alaga 4646 punkti. Hõbedase autasu võitis talvisel mitmevõistlusel triumfeerinud Emma Kathrina Hein (Haapsalu KJK) 4447 punktiga ning pronksmedali riputati kaela Greete-Liis Krappil (SK Altius) 4342 punktiga.
U16 noormeestest krooniti võistluses Eesti meistriks Romet Kivi (SK Viraaž, treener Viljo Grauding), kelle võidusumma 6582 punkti tähistab uut Eesti U16 vanuseklassi rekordit.
Kivi seeria: 11.28 / 6.59 / 12.78 / 1.68 / 51.16 / 15.62 / 37.79 / 3.10 / 51.68 / 4:32.02
Varasem rekord 6227 punkti, mis püsis veidi enam kui aasta Valter Eric Viiseli käes, sai löödud ka hõbemedaliomaniku Harry Richard Jäägeri poolt, kes kogus kümne alaga 6514 punkti. Pronksise autasu võitis Timo Kaarus (Saue KJK) 5698 punktiga.
Neidude U18 vanuseklassis võitis seitsmevõistluses esikoha Laura Lokotar (KJK Kose 2000, treener Sander Prits) 5284 punktiga, järgnesid 4993 punktiga Mona Linda Sikkala (SK Leksi 44) ning 4953 punktiga Kaireen Penek (KJK Vike).
Noormeeste U18 vanuseklassis tõusis poodiumi kõrgeimale astmele Madis Kaare (SK Altius, treener Rauno Kirschbaum), kellele tõi esikoha 6811 punkti. Hõbemedali teenis 6480 punktiga Jaroslav Sivuha (Audentese SK) ning pronksi võitis Valter Eric Viisel (Tallinna SS Kalev) 6463 punktiga.
Neidude U20 arvestuses läks seitsmevõistluse esikoht Johanna Sooverile (Audentese SK, treener Mikk-Mihkel Arro), kes kogus kahe päevaga 4573 punkti. Hõbemedali võitis klubikaaslane võitis Heidy Bergšrein 3999 punktiga ja pronksmedal riputati kaela Hanna Otsmanile (SK Leksi 44) 3340 punktiga.
U20 noormeste arvestuse ei leidunud vastast Igor Andrejevile (Audentese SK, treener Andrei Nazarov), kes kogus kümne alaga 6717 punkti. Hõbedase autasu võitis Steven Sepp (Niidupargi KJK) 6523 punktiga ning pronksi pälvis 6467 punktiga Karl-Hendrik Palu (Audentese SK).
Kõige vanemas, U23 vanuseklassis võidutses neidude hulgas Katre Sofia Palm (Audentese SK, treener Sven Andresoo), kes kogus seitsme alaga 5001 punkti. Johanna Ilves (KJK Vike) oli 4830 punktiga teine ning kolmanda koha võitis 4742 punktiga Pärl Eelma (Audentese SK)
Meeste U23 vanuseklassis võidutses vaatamata kahele nullile Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev, treener Karin Hausenberg). 8000 piiri sihtinud sportlane tuli Eesti meistriks tulemusega 6330 punkti. Teise koha võitis 5300 punkti kogunud Deniss Šalkauskas (TÜ ASK), kes ei saanud samuti teivashüppes algkõrgusest jagu. Martin Kivimaa (SK Leksi 44) oli 5081 punktiga kolmas.
Usutlus Eesti Rahvusringhäälingule:
Fotod: Marko Mumm/EKJL
Lisainfo:
Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5045541
14.-15. augustil toimuvad Lätis Ogres täiskasvanute Balti võistkondlikud meistrivõistlused ehk Presidendi karikavõistlused. Eesti eest on väljas mitmed meie tipud – Tähti Alver, Ksenija Balta, Anna Maria Orel, Martin Kupper, Henri Sai, Marek Niit, Jander Heil, Kreete Verlin, Tiidrek Nurme, Jekaterina Mirotvortseva, Eerik Haamer jt. Võistlustulle läheb 70-liikmeline Eesti koondis.
Heite-, tõuke- ja viskealad
Meeste kettaheites on meie esinumbriks Martin Kupper, kes asub möödunud aasta Balti meistritiitlit kaitsma. Teise numbrina on võistlustulle minemas Priidu Niit. Naiste kilogrammist ketast asuvad heitma Kätlin Tõllasson ja Hanna-Maria Kupper.
Kuulitõukes läheb head tulemust jahtima Jander Heil, kes möödunud nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel viis isikliku rekordi 19.70 peale. Kuulitõukes esindavad Eestit veel Karl Koha, Valeria Radajeva ja Monica Vainola.
Naiste vasaraheites on kohal Eesti rekordinaine Anna Maria Orel ja Annika Emily Kelly, meeste arvestuses lähevad kõrgeid punkte koondisele tooma Adam Kelly ja Toomas Tankler.
Odaviskes asuvad Eesti koondist esindama Gerli Israel, Mirell Luik, Ranno Koorep ja Ergo Tamm.
Jooksualad
Eesti meistrivõistlustel kuldse duubli teinud Henri Sai paneb koos Tanel Visnapuga joonele 100 m jooksus, naiste poolelt on pakkudel Eesti kiireim naine Ksenija Balta ja Ann Marii Kivikas, viimane neist on ka stardis 200 m jooksus koos Kristin Sauaga. Eesti rekordimees Marek Niit koos Ken-Mark Minkovskiga on meeste 200 m jooksus Eesti koondist esindamas.
400 m jooksus tulevad Balti meistrimedalite eest heitlema Marielle Kleemeier, Annika Sakkarias, Sten Ander Sepp ja Kristjan Rosneberg. Tõketega 400 m distantsil on naistest esindatud sama duo, kes pakkusid ühe vaatemängulisema esituse möödunud nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel. Meestest on staadioniringil 10 tõket jooksma asumas Jaak-Heinrich Jagor ja Karl-Oskar Pajus.
Meeste ja naiste tõkkejooksus panevad koondise dressi selga Kreete Verlin, Kristella Jurkatamm, Johannes Treiel ja Keiso Pedriks.
Eesti meistrivõistlustel kuldse duubli teinud Kelly Nevolihhin, teeb kaasa mõlemal keskmaa distantsil. 800 m hõbeda võitnud Helin Meier ja 1500m teine olnud Katrin Zaitseva lähevad peale teise numbrina. Meeste 1500 m jooksus on esindatud Olavi Allase ja Mark Abner ning kahte staadioniringi on väisama minemas Rasmus Kisel ja Karl-Sander Kljuzin.
5000 m distantsil on esindatud meie esimaratoonarid. Meestes lähevad kõrgeid punkte jahtima Tiidrek Nurme ja Roman Fosti, naistest Jekaterina Patjuk ning Liina Luik.
Käijatest on kohal möödunud aasta Balti meistrivõistlustel 5000 m distantsil Eesti rekordi püstitanud Jekaterina Mirotvortseva ja Alla Šubina. Meeste poole pikemal käimisalal on Eestit esindamas Virgo Adusoo ja Artur Djadšuk.
4×100 m teatejooksu Eesti koondises on naistest Ann Marii Kivikas, Ksenija Balta, Kreete Verlin, Kristin Saua ja meestest Hans-Christian Hausenberg, Henri Sai, Marek Niit ja Ken-Mark Minkovski
4×400 m naiste teatejooksu kuuluvad: Helin Meier, Kristel Luik, Dane Must ja Liis Roose, meestest Sten Ander Sepp, Karl August Kalamees, Rivar Tipp ja Kristjan Rosenberg.
Hüppealad
Naiste teivashüppes asuvad möödunud aasta Eesti koondise kaksikvõitu kaitsma Marleen Mülla ja Marianne Kivi. Meestest on esindatud Eerik Haamer ja Hans Christian Hausenberg.
Kõrgushüppes on rivis tänavused Eesti meistrid Lilian Turban ja Kristjan Tafenau, teise numbrina asuvad võistlustulle Marite Ennuste ja Karl Lumi.
Kaugushüppes ootame pikki õhulende Tähti Alveri, Kreete Verlini, Hans-Christian Hausenbergi ja Rain Kase esituses.
Kolmikhüppes asuvad Balti meistrimedalite eest heitlema Merilyn Uudmäe, Johanna Soover, Grigori Velikanov ja Viktor Morozov.
Vaata Eesti koondise koosseisu
Ajakava:
Mõlemad võistluspäevad on otsepildis nähtavad Kergejõustiku Facebooki lehe või YouTube vahendusel
1. päev: https://youtu.be/Kvw_nYrT2Uo
2. päev: https://youtu.be/mOjqyqURs6k
Tulemusi näeb Läti kergejõustikuliidu kodulehel
Koondise juht: Kristel Berendsen (tel +372 528 9062)
Alaliidu esindajad: Sirje Lippe, Berit Kivisaar
Füsioterapeut: Henriette Marie Porila (tel +3725022112)
Kohtunike esindaja: Peeter Randaru
Ülekande kommentaator: Timo Tarve
Koondise treenerid: Rauno Kirschbaum, Ants Kiisa, Harry Lemberg, Mehis Viru, Heiko Väät, Liivi Eerik, Epp Maasik, Krista Valgepea, Romet Mihkels, Enn Sellik, Karin Hausenberg, Harry Seinberg, Hennit Küppas, Anne Mägi, Jevgeni Terentjev, Aleksandr Hvorõh, Andrei Nazarov, Erki Nool, Jaak Uudmäe, Jüri Tamm, Rein Zaitsev
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee
Lisainfo:
Kristel Berendsen
Tel: +372 5289062
E-mail: kristel@ekjl.ee
Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5035541
Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” 11. osas on külalise rollis kaugus- ja kolmikhüppaja Tähti Alver, kes kerkis möödunud nädalavahetusel toimunud Eesti meistrivõistlustel rambivalgusse.
Tallinnast tugeva majandustaustaga perest pärit Alver parandas oma kõrvalal isiklikku rekordit mitmekümne sentimeetriga, viies tippmargi 6.54-ni. Ühtlasi tõi see kogu võistluse ühel oodatumal ja põnevamal alal täpselt ühesentimeetrise võidu Ksenija Balta ees, kes oli viimati Eesti meistrivõistlustel oma põhialal võisteldes kullata jäänud 2007. aastal.
“Esmaspäeval tööle minnes oli küll eriline tunne. Kolleegid tulid juurde ja õnnitlesid,” ütleb SEB pangas arendusjuhina töötav Alver. “Ka pühapäev oli muidugi väga emotsionaalne päev isikliku rekordi tõttu. Uni ei tahtnud kergelt tulla, kuna telefon oli õnnesoovidest umbes. Mul on tõesti hea meel, kui paljudele inimestele see tulemus korda läks.”
Olgugi et Alver säras juba TV 10 olümpiastarti sarjas ja ta meenutab tänaseni, kuivõrd oluline oli talle toona selle võistlussarja kaudu esimese päris oma ratta võitmine, kerkis ta täiskasvanute klassis Eesti tippu oodatust mõnevõrra hiljem, pärast pikka vigastuspausi ja mitut operatsiooni 19-20aastasena.
“Mul oli väga raske vaadata eemalt noorte tiitlivõistlusi, kuna teadsin, et minu koht pidanuks ka seal olema. Ma arvan, et mul on selline sisemine jõud, mis aitas pikast vigastuspausist üle saada. Mõned imestavad tänaseni, et kuidas ma sellest kõigest välja tulin,” sõnab 25-aastane Alver.
Sel suvel on Alver jaganud aega töö, kergejõustiku ja disc-golfi (eesti k. kettagolf) vahel. Neist viimase juurde on sportlase toonud tema elukaaslane ja ühtlasi oluline abijõud, kes on käinud Alverile viimastel aastatel kaasa elamas suisa kõigil välisvõistlustel.
“Isegi pühapäeval enne kaugushüppevõistlust käisime natuke disc-golfi mängimas. Mängin disc-golfi tihti ka pärast õhtusööki, et end natuke liigutada ja mitte liiga laisaks muutuda,” räägib Alver.
Nagu selgub, mängivad Alveri tulemustes kindlasti rolli ka treeningutes tehtud muudatused.
“Võtsin sel suvel kaugushüppes hoojooksu kaks sammu pikemaks. Ma arvan, et see on tulnud kevadistest jooksutrennidest, tänu millele on kiirust juurde tekkinud ja ma ei mahu enam 16 sammu sisse hästi ära,” ütleb hiljutise vigastuse tõttu ettevalmistusperioodil tänavu varasemast hoopis vähem hüppeid ja rohkem jooksu teinud Alver, kes peab oma raskeimateks trennideks jõusaalis toimuvaid harjutuskordi.
Seekordses saates kuuleme muuhulgas ka Alveri tööst panganduses, treeningmahtudest, erinevatest rekorditest, konkurentsist ning kolmik- ja kaugushüppe tehnilistest nüanssidest.
Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.
“Staadionijutud”, 11. osa: Soundcloud | Spotify | iTunes
Lisainfo:
Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5045541
Teisipäeval, 11. augustil võistlesid kaks eestlast Soomes peetavatel Paavo Nurmi mängudel. 400 m tõkkejooksus tegi avastardi Rasmus Mägi ning 3000 m takistusjooksus tegi kaasa Kaur Kivistik.
Rasmus Mägi tegi Soomes Turus hooaja avastardi oma põhialal, 400 meetri tõkkejooksus. Aeg 50.01 andis Eesti rekordiomanikule teise koha. Jooksu võitnud hollandlasele Nick Smidtile kaotas Mägi 17 sajandikuga. Kolmanda tulemuse sai kirja prantslane Ludvy Vaillant ajaga 50.37. Aeg 50.01 märgib Eesti hooaja tippmarki.
Mägi plaanib järgmisena võistelda 14. augustil Monacos toimuval Teemantliiga etapil. Reedel kell 21.42 algaval võistlusel näeb jooksmas teiste seas Karsten Warholmi ja Yasmani Copellot.
Meeste 3000 m takistusjooksus sai Kaur Kivistik ajaga 8:52.79 üheksanda koha. Jooksu võitis hooaja tippmargi 8:22.45-ga soomlane Topi Raitanen, järgnesid britt Phil Norman (8:23.60) ja prantslane Alexis Phelut (8:32.12).
Sel kolmapäeval ja neljapäeval, 12. ja 13. augustil peetakse Tartu Tamme staadionil Eesti mitmevõistluse meistrivõistlused U23, U20, U18, U16 ja U14 vanuseklassidele. Starti on tulemas ligi 130 noort kergejõustiklast ja esindatud on 25 klubi.
Võistlused algavad Tartus kolmapäeval kell 11:00 poiste U14 100 m startidega ja neljapäeval kell 10:00 tüdrukute U14 vanuseklassi kaugushüppega.
U23 vanuseklass
U23 vanuseklassi 10-võistluses asub favoriidina meistritiitlit püüdma Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev). Hausenbergile pakuvad konkurentsi kõrgushüppaja Hendrik Lillemets (KJK Saare), Martin Kivimaa (SK Leksi 44) ja rohkem jooksuradadelt tuntud Deniss Šalkauskas (TÜ ASK).
Neidude U23 vanuseklassis asub peamise kullapretendendina starti möödunud aasta U20 vanuseklassi seitsmevõistluses võidutsenud Katre Sofia Palm (Audentese SK). Konkurentsi tulevad pakkuma Pärl Eelma (Audentese SK), Leanne Siimumäe (KJK Kose), Johanna Ilves (KJK Vike) ja Kristin Lass (TÜ ASK).
U20 vanuseklass
Neidude U20 seitsmevõistluses on võistlustulle asumas 5 sportlast: Johanna Soover (Audentese SK), Heidy Bergštein (Audentese SK), Emely Karhu (Niidupargi KJK), Hanna Otsman (SK Leksi 44) ja Anete Hantson (Viljandi VAK Staier).
Sama vanade noormeeste seas tuleb tiitlit kaitsma Igor Andrejev (Audentese SK), kes mullu Rakveres toimunud Eesti meistrivõistlustel võidutses 10-võistluses tulemusega 6248 punkti. Tugevamateks konkurentideks on klubikaaslane Tony Ats Tamm, Karl-Oskar Pajus (SK Elite Sport), Rasmus Roosleht (Niidupargi KJK) ja Karl-Uljas Mölder (SK Leksi 44).
U18 vanuseklass
U18 seitsmevõistluses on võistlustulle asumas 18 neidu. Peamisteks medalinõudlejateks on möödunud aasta Eesti meister Laura Lokotar (KJK Kose 2000), kellele pakuvad konkurentsi Mona Linda Sikkal (SK Leksi 44), Kaireen Penek (KJK Vike) ja Maily Märss (KJK Haapsalu).
Noormeeste U18 kümnevõistluses on nimekamatest sportlastest stardijoonel Oliver Kruuspan, Jaroslav Sivuha (mõlemad Audentese SK), Madis Kaare (SK Altius), Roman Litvinov (KJK Vike) ja möödunud aasta U16 vanuselassi esikolmik Valter Eric Viisel (Tallinna SS Kalev), Dan Šemeljov (SK Maret Sport) ja Marten Roasto (KJS Sakala).
U16 vanuseklass
Poiste U16 vanuseklassis on peamisteks medalinõudlejateks Harry Richard Jääger (SK Elite Sport), Romet Kivi (SK Viraaž), Savva Novikov (KJK Visa), Karl Kristjan Pohlak (SK Elite Sport) ja Andreas Trumm (TÜ ASK).
U16 seitsmevõistluses on stardijoonele astumas 16 tüdrukut. Eesti talviste meistrivõistluste viievõistluse medaliomanikud Emma Kathrina Hein (Haapsalu KJK), Mari Silvia Lauri (SK Altius) ja Mirtel Klaar (Audentese SK) on favoriidid ka seitsmevõistluses Tartus.
U14 vanuseklass
Kõige nooremas ja osavõturohkemas, U14 vanuseklassis tulevad starti mitmed TV 10 Olümpiastarti sarjas häid tulemusi näidanud sportlased. Poistest on kullafavoriidina starti asumas Ron Sebatian Puiestee (KJK Saare). Noorematest tüdrukutest asuvad medalite nimel võistlustulle Katarina Verst (TÜ ASK), Marta Ründva (Saue KJK), Johanna Lokotar (KJK Kose 2000), Hedi Andre ja Ellen Ingrid Aadamsoo (mõlemad SK Elite Sport).
Ajakavas on toodud iga vanuserühma esimeste alade algus mõlemal võistluspäeval. Järgmised alad algavad vastavalt peakohtuniku korraldustele. U14 vanuserühma alad toimuvad määrustepärases järjekorras.
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee
Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327
Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5045541
Tallinna Maratoni medalid on sel aastal ajendatud lootuse, sihikindluse ja tahtejõu sümbolist Põhjanaelast. Eesmärgiks on korraldada Eesti läbi aegade suurim virtuaalne spordisündmus, millest võtab osa üle kümne tuhande liikumisharrastaja üle maailma.
Tallinna Maratoni seekordne medal kujutab põhjapoolkera heledaimat tähte, Põhjanaela (kasutatakse ka nimetust Põhjatäht). Põhjanael on olnud teenäitajaks aastasadu, sümboliseerides edumeelsust, tahtejõudu ja sihikindlust eesmärgi poole pürgimisel. Tänavusel erakordsel aastal vajavad paljud inimesed üle maailma inspiratsiooni. Tallinna Maratoni virtuaaljooksust osavõtjad on siin suunanäitajateks. Uhket sümbolit kujutav medal saadetakse posti teel kõikidele osavõtjatele üle maailma.
Esmakordselt 1.-30. septembrini toimuval Tallinna Maratoni virtuaaljooksul saab osaleda enda poolt välja valitud rajal ja distantsil. Programmi kuuluvad lastejooksud, viie- ja kümnekilomeetrised Sügisjooksu distantsid, poolmaraton (21,1 km) ning klassikaline maratonijooks (42,2 km).
Tallinna Maratoni virtuaaljooksul on kavas ka kombineeritud maraton, ehk “maratoni kombo”, mis on jõukohane igale jooksusõbrale ja liikumisharrastajale. Täispikk maratonidistants tuleb septembrikuu jooksul läbida kas joostes või käies osade kaupa, kuni vajalik kilometraaž täis saab. Ühekorraga tuleb läbida minimaalselt kümnendik maratonist, ehk 4,2 kilomeetrit. “Maratoni kombo” läbijad saavad posti teel sama uhke Tallinna Maratoni medali ja jooksusärgi nagu klassikalise maratonidistantsi läbijadki. Korraldajad on veendunud, et “maratoni kombo” kujuneb sel sügisel Tallinna Maratoni kõige populaarsemaks virtuaalseks distantsiks.
Osalema oodatakse nii neid, kel see juba traditsiooniks saanud, samuti neid, kes alles alustada plaanivad. Jõukohaseid jooksu- ja käimisdistantse leidub kõigile. Igaüks saab kehtestatud reegleid järgides enda poolt registreeritud distantsi läbida väljavalitud marsruudil omale sobival ajal septembrikuu jooksul. Pärast distantsi läbimist tuleb osalejal seda kinnitada ning oma jooksu tõestus korraldajatele virtuaalkeskkonda üles laadida. Kõigile virtuaaljooksul osalejatele saadetakse elektrooniliste kanalite kaudu e-diplom ning posti teel unikaalne medal vastavalt läbitud distantsile. Nagu tavaks on kõikidele osavõtjatele välja pandud hulgaliselt väärtuslikke osavõtuboonuseid ning loosiauhindu arvukatelt koostööpartneritelt.
Eesti suurimale jooksusündmusele saab registreerida internetiaadressil www.jooks.ee.
Lisainfo:
Kadi Möller
Tallinna Maratoni sekretariaadijuht
56939393
kadi@jooks.ee
Kadrioru staadionil toimunud Eesti meistrivõistluste teine päev tõi mitmeid säravaid tulemusi ja pakkus ka mõne üllatuse. Risto Lillemets võitis kümnevõistluse ja Mari Klaup seitsmevõistluse. Tähti Alver alistas Ksenija Balta. Sprinterid Henri Sai ja Ann Marii Kivikas näitasid kiireid aegu. Jander Heili ja Hans-Christian Hausenbergi sooritused Eesti kõigi aegade kümne hulka.
Kümnevõistlus
Üksinda staadionil kümnevõistlust teinud Risto Lillemets (KJS Saare) püstitas võimsa isikliku rekordi, saades kirja 8133 punkti. Selle tulemusega tõusis Lillemets ka maailma edetabelis kolmandale kohale. Kui avapäeva järel ei jäänud Lillemets rahule kõrgushüppe ja 400 m jooksuga, siis teine päev möödus tagasilöökideta.
Eesti kõigi aegade edetabelis kerkis Lillemets praeguselt 24. kohalt 13. positsioonile Karl Robert Saluri (8137) ja Indrek Turi (8122) vahele.
Lillemetsa rekordseeria: 10.94/7.22/14.96/1.99/50.30/14.69/46.39/4.85/63.84/4:42.18.
Seitsmevõistlus
Seitsmevõistluses pani ilusa võistluse kokku Mari Klaup (TÜ ASK), kes viis isikliku rekordi 6080 punktini ja tõusis Eesti kõigi aegade pingereas kuuendaks. Enamat on suutnud vaid Grit Šadeiko (6280), Larissa Netšeporuk (6215), Ksenija Balta (6180), Virge Naeris (6155) ja Anu Kaljurand (6142).
Klaupi seeria: 13.69/1.77/13.51/25.63/5.76/53.54/2:20.36.
Esmaskordselt Eesti meistrivõistlustel seitsmevõistlusel kaasa teinud Pippi-Lotta Enok (KJK Visa) võitis 5220 punktiga hõbemedali
Teivashüpe
Naiste teivashüppes kaitses möödunud aasta tiitlit Marleen Mülla (KJK Vike), kes ületas 3.75. Hõbemedali võitis Marianne Kivi (TÜ ASK) tulemusega 3.70, pronksi noppis Laure Kiivit (TÜ ASK) 3.50-ga.
10 000 m käimine
Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev-Sillamäe) krooniti 10 000 m käimises neljandat korda Eesti meistriks ajaga 50:11.22. Hõbemedali teenis Anna Šubina (KJK Kalev-Sillamäe) ajaga 56:17.18 ja pronksi Anna Ivanova (KJK Kalev-Sillamäe) tulemusega 1:04:45.05.
Meestest võitis samal distantsil ja kaitses kuldmedalit Virgo Adusoo (B. Junk Käimisklubi) 48:26.54-ga, teisena lõpetas KJK Kalev-Sillamäe sportlane Artur Djatšuk 54:48.00. Proksmedal riputati kaela Igor Jakovlevile (NPSK Narvic) tulemusega 56:27.12.
Kettaheide
Meeste kettaheites võidutses ainsana 60 meetri joonest jagu saanud Martin Kupper (Audentese SK) 61.82-ga. Olümpiavõitja Gerd Kanteri (Tallinna SS Kalev) avavoorus heidetud 58.62 andis talle hõbemedali. Pronksi teenis Priidu Niit (Audentese SK) 57.93-ga.
400 m tõkkejooks
Naiste 400 m tõkkejooksu võitis ülipõnevas finišiheitluses uue isikliku rekordi 59.90-ga Marielle Kleemeier (Tartu SS Klaev), kes noppis eile võidu tõketeta staadioniringil. Hõbemedal riputati kaela Annika Sakkariasele (Nõmme KJK) 59.94-ga ning pronksmedali võitis 1:01:77-ga Liis Roose (TÜ ASK).
Meeste 400 m tõkkejooksu võitis ootuspäraselt Jaak-Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev), kelle võiduajaks 50.76. Hõbeda teenis Sten Ander Sepp (Audentese SK) 53.12-ga ja pronksi Karl-Oskar Pajus (SK Elite Sport) 54.73-ga.
Kõrgushüpe
Meeste kõrgushüppe võitis Kristjan Tafenau (KJS Sakala) kolmandal katsel ületatud 2.10-ga. Teine oli Deniss Tšernobajev (Tallinna SS Kalev) 2.05-ga ja kolmas Karl Lumi (Inividuaalvõistleja) 2.05-ga.
Esmakordselt Eesti täiskasvanute meistriks tulnud Lilian Turban (SK Elite Sport) võidutses naiste kõrgushüppes tulemusega 1.79. Hõbemedal riputati kaela 1.73-ga Grete Udrasele (Audentese SK) ning kolmanda koha teenis 1.73-ga Leanne Siimumäe (Kose 2000).
Kuulitõuge
Naiste kuulitõukes tuli Eesti meistriks Valeria Radajeva (Audentese SK) 13.93-ga, hõbemedali võitis 13.66-ga Monica Vainola (KJK Nõmme) ja 13.48-ga võitis pronksmedali Niidupargi KJK sportlane Gertu Küttmann.
Meeste kuulitõuke võitis uue isikliku rekordi 19.70-ga Jander Heil (KJS Sakala). Kuulitõukaja parandas 31 sentimeetriga senist tippmarki ja ning tõusis Eesti kõigi aegade 7. kuulitõukajaks. Hõbemedali võitis 16.46-ga Karl Koha (Audentese SK). Kolmas oli ka kettaheites pronksi teeninud Priidu Niit (Audentese SK) 15.88-ga.
Kaugushüpe
Naiste kaugushüppes tuli Eesti meistriks 6.54 hüpanud Tähti Alver (Nõmme KJK), kes alistas vaid sentimeetriga valitseva meistri ja Eesti rekordinaise Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev). Alver hüppas esimesel katsel isiklikuks rekordiks 6.33, kolmandal 6.40 ja neljandal võidutulemuse 6.54. Viiendal katsel sai ta kirja veel 6.50. Alver tõusis 6.54-ga Eesti kõigi aegade edetabelis 5. positsioonile.
Balta tegi täna vaid kaks katset ning loobus seejärel põlvehäda tõttu edasi võistlemisest. Pronksmedali võitis viimase katsega Kreete Verlin (SK Fortis), tulemuseks 6.40. Ka neljanda koha tulemus oli kõrgest klassist, Lishanna Ilves (KJK Vike) püstitas 6.35-ga isikliku rekordi.
Meeste kaugushüppes triumfeeris vägeva isikliku rekordiga 7.91 Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev). Selle sooritusega tõusis noormees Eesti kõigi aegade kaugushüppe edetabelis 7. kohale. Hõbemedali teenis Rain Kask (Tallinna SS Kalev) 7.56-ga ja pronksmedal riputati kaela Henrik Kutbergile (Audentese SK) tulemusega 7.53. Vaid sentimeetriga jäi Kutbergist maha klubikaaslane ja eile kolmikhüppe meistritiitli võitnud Jaak Joonas Uudmäe.
800 m
Kuldse duubli tegi nädalavahetusel keskmaajooksja Kelly Nevolihhin (KJK Vike), kes võitis eile 1500 m jooksu ning täna lisas kuldse medali 800 m distsntsil. Väino Kondoja õpilane läbis kaks staadioniringi 2:11.54-ga, edestades Helin Meierit (Nõmme KJK; 2:11.81) ja triatleeti Katrin Zaitsevat (Tartu SS Kalev; 2:12.59).
Meeste 800 m distantsil näitas kõige värskemat minekut finišisirgel Karel-Sander Kljuzin (TÜ ASK), kes võidutses ajaga 1:52.13. Talle järgnesid Rasmus Kisel (Audentese SK) 1:52.58-ga ja Enari Tõnström (KJS Sakala) 1:52.95-ga.
5000 m
Meeste 5000 m jooksus võidutses ja kaitses mullust tiitlit Tiidrek Nurme (TÜ ASK), edestades natuke vähem kui 10 sekundiga Roman Fostit (Sparta SS). Nurme triumfeeris ajaga 14:36.84, Fosti võttis 14:46.39-ga hõbemedali ning pronksi teenis Leonid Latsepov (Sparta SS) 14:56.33-ga.
Naiste kaksteist ja pool ringi kattis kõige kiiremini Jekaterina Patjuk (TÜ ASK), kellele oli see Eesti meistrivõistluste 74. kuldmedaliks! Patjuk triumfeeris ajaga 16:41.26. Hõbemedali võitis klubikaaslane Liina Luik 17:05.23-ga ning pronksmedal riputati kaela laupäeval 3000 m takistusjooksu võitnud Laura Maasikule (Nõmme KJK) 17:16.99-ga.
200 m
Naiste 200 m sprindis näitas kiireimat minekut 17-aastane Ann Marii Kivikas (SK Altius), kes sai ainsana aja alla 24 sekundi. Kivikas jooksis 23.96, mis on uus Eesti U20 neidude vanuseklassi rekord. Varasem tippmark kuulus Ksenija Balta nimele (24.02).
Hõbemedalile jooksis Kristin Saua (KJK Lõunalõvi) 24.49-ga ning pronksi teenis Anna Maria Millend (Audentese SK) 24.77-ga.
Meeste pool staadioniringi kattis kõige väledamalt pärnakas Henri Sai. Noormehele Eesti meistritiitli toonud aeg 21.08 tõstis ta Eesti kõigi aegade pingerivis kolmandaks. Kiiremat aega 200 m jooksus on suutnud ette näidata vaid Marek Niit (20.43) ja Martin Vihmann (21.05).
Vanameister Marek Niit (KJK Saare) sai 21.27-ga hõbeda ja Ken-Mark Minkovski (Audentese SK) 21.56ga pronksi.
EMV teine võistluspäev videopildis
Vaata EMV kahe päeva galeriisid Kergejõustiku Facebooki lehelt
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee ja Tallinna linn. Kergejõustikuliidu meediapartneriks Eesti meistrivõistlustel on Postimees Grupp
Lisainfo:
Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5045541
8.-9. augustil toimuvad Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Stardis on ligi 300 sportlast ja esindatud 37 klubi.
Esimese võistluspäeva tulemused:
Kümnevõistlus:
Esimene võistlupäev juhatati sisse meeste kümevõistlusega, kus ainsana kaasa tegev Risto Lillemets (KJS Saare) alustas 100 meetri jooksu uue isikliku rekordi 10.94-ga. Art Arvisto õpilane sai kaugushüppes kolmandal katsel kirja 7.22. 7-kilost kuuli tõukas saarlane 14.96 ning läbis staadioniringi 50.32ga. Isikliku rekordi (7853 punkti) graafikut edestab Lillemets avapäeva järel 134 punktiga.
Seitsmevõistlus:
Seitsmevõistluses on võistlustules kaks naist, avapäeva järel on Mari Klaup (TÜ ASK) 3555 punktiga kindel liider, edestades enda rekordigraafikut (Klaupi rekord on 6032 punkti) 55 punktiga. Pippi-Lotta Enok (KJK Visa) kogus nelja alaga 3039 punkti.
Klaup jooksis 100 m tõkkeid ajaga 13.69, kõrgushüppes ületas ta 1.77, kuuli tõukas 13.51 ja 200 m läbis ajaga 25.63. Enok sai tõkkejooksus kirja 14.46, kõrgust hüppas ta 1.59, kuuli tõukas 10.83 ja 200 m finišeeris ajaga 25.78.
Meeste seas tuli Eesti meistriks Henri Sai (SK Altius), kes jooksis isikliku rekordi 10.53. Hõbeda võitis Ken-Mark Minkovski (Audentese SK) ajaga 10.66 ja pronksi Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) 10.73-ga.
Naiste arvestuses võidutses sprindis Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev) ajaga 11.66, Õilme Võro (KJK Lõunalõvi) oli 11.79-ga teine ja kolmanda koha sai Ann Marii Kivikas (SK Altius) 11.87-ga.
400 m jooksud:
Meeste 400 m võttis kindla võidu Rasmus Mägi (TÜ ASK) isikliku rekordi 46.26-ga. Hõbemedali võitis Sten Ander Sepp (Audentese SK) ajaga 48.33 ja pronksi Rivar Tipp (TÜ ASK) 49.00-ga.
Naiste meistritiitli võitis Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev), kes võidutses ajaga 54.97. Hõbeda sai 55.98-ga Annika Sakkarias (Nõmme KJK) ja pronks riputati kaela 56.25-ga Helin Meierile (Nõmme KJK).
Takistusjooks:
Meeste 3000 m takistusjooksus krooniti Eesti meistriks Kaur Kivistik, kes läbis distantsi ajaga 9:19.12. Teiseks tuli Taavi Kilki (KJK Vike) 9:20.72-ga, kolmandaks Ats Sõnajalg (Sparta SS) 9:37.60-ga.
Kolme osalejaga naiste takistusjooksus võidutses Laura Maasik (Nõmme KJK) 10:24.71-ga, järgnesid Saina Mamedova (KJK Sillamäe) 12:09.70-ga ja kolmandana ületas finišijoone Merlyn Valma (Treeningpartner) 12:21.40-ga.
Naiste kettaheide:
Naiste kettaheites sai pikima kettakaare kirja Kätlin Tõllasson (Audentese SK) avakatsel heidetud 53.37-ga. Hõbemedali võitis Hanna-Maria Kupper (Audentese SK) 51.47-ga, kolmas oli Kelly Heinpõld (KJS Sakala) 42.58-ga.
1500 m:
Meeste 1500 m jooksus võidutses täna enda teise kuldmedali teeninud Kaur Kivstik (Tartu SS Kalev) ajaga 3:54.56. Teisena ületab finišijoone maratoonar Tiidrek Nurme (TÜ ASK) 3:54.97-ga ning pronksile jookseb Olavi Allase (Tartu SS Kalev) 3:56.33-ga.
Naiste konkurentsis tuleb Eesti meistriks Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ajaga 4:34.72. Järgnevad Katrin Zaitseva (Tartu SS Kalev) 4:35.72-ga ja Jekaterina Patjuk (TÜ ASK) 4:37.07.
Tõkkejooksud:
Meeste 110 m tõkkejooksus võitis Eesti meistritiitli Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes finišeeris ajaga 14.12. Teise koha võitis Johannes Treiel (KJS Saare) uue isikliku rekordi 14.18-ga ja pronksine autasu riputati kaela Martin Tähele, tema ajaks 14.38 (SK Fortis).
Naiste 100 m tõkkejooksus võidutses Kreete Verlin (SK Fortis) isikliku rekordi 13.47-ga, paraku puhus jooksu ajal lubatust suurem taganttuul ja edetabelitesse see ei lähe. Teise koha sai Diana Suumann (TÜ ASK) 13.58-ga ja kolmanda koha Anna Maria Millend (Audentese SK) 14.17-ga.
Odavise:
Naiste seas võttis esikoha teisel katsel 55.81 visanud Gerli Israel (Tallinna SS Kalev), hõbeda võitis Mirell Luik 53.84-ga ja kolmanda koha võitis Gedly Tugi 52.84-ga (mõlemad Audentese SK).
Meeste odaviskes võidutses 69.08-ga Ranno Koorep (TÜ ASK). Favoriit Tanel Laanmäe (SK Viraaž) sai tulemuse kirja alles kolmandal katsel ja pidi lõpuks leppima 68.53 ja hõbemedaliga. Pronksi võitis Ergo Tamm 65.76-ga (TÜ ASK).
Vasaraheide:
Meeste vasaraheites sai kindla võidu väliseestlane Adam Kelly (Audentese SK) 66.97-ga, hõbemedali võitis Toomas Tankler (Niidupargi KJK) 62.14-ga ja kolmanda koha sai Mart Olman (Audentese SK) 61.36-ga.
Naiste seas tuli neljandat aastat järjest Eesti meistriks Anna Maria Orel (Tallinna SS Klaev), kes heitis 63.29. Hõbemedali võitis Annika Emily Kelly (Audentese SK) 53.54-ga ja pronksimedal riputati kaela Rael Kaldale, (Audentese SK) avakatsel heidetud 47.21-ga.
Kolmikhüpe:
Meeste kolmikhüppes triumfeeris isikliku rekordi 16.36-ga Jaak Joonas Uudmäe (Audentese SK). Tema senine tippmark oli 15.95. Sellega tõusis noormees Eesti kõigi aegade kolmikhüppe edetabelis seitmendale kohale. Hõbedamedali võitis 16.15-ga Igor Sjunin (TÜ ASK) ja pronksi 15.04-ga Dmitri Mosendz (Tallinna SS Kalev).
Samasse perekonda tuli Eesti meistritiitel ka naiste arvestuses, kui 13.32-ga võitis kuldmedali Jaak Joonas Uudmäe õde Merilyn Uudmäe (Audentese SK). Hõbeda võitis 12.57-ga Johanna Soover (Audentese SK) ja 12.37-ga sai pronksi Eliise Anijalg (Tartu SS Kalev).
Teivashüpe:
Meeste teivashüppes tuli Eesti meistriks 19-aastane Eerik Haamer (TÜ ASK), kes ületas 5.20. Hõbemedali võitis Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) 5.15-ga. Pronksi pälvis 4.60 ületanud Tony Ats Tamm (Audentese SK).
JÄRELVAADATAV ⟩ Kergejõustiku meistrivõistluste avapäev: https://www.facebook.com/watch/?v=320005775701089
Homne võistluspäev algab kell 14.00 naiste teivashüppega Loe võistluste eelvaadet
Mõlemad võistluspäevad on otsepildis nähtavad sport.postimees.ee ja Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu.
Päevapilet maksab 10 eurot, sooduspilet 5 eurot (õpilased, üliõpilased, pensionärid). Pileteid saab osta kohapealt. Kuni 7-aastased lapsed (k.a.), puudega inimesed ja nende saatjad pääsevad võistlusele tasuta.
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee ja Tallinna linn. Kergejõustikuliidu meediapartneriks Eesti meistrivõistlustel on Postimees Grupp
Viljandi linnastaadionil 5. augustil toimunud staadionijooksusarja 4. etapi 3000 meetri jooksu võitsid Kaisa Kukk ja Roman Fosti.
Naiste 3000 m distantsil näitas parimat minekut Kaisa Kukk (Indiv.), kes triumfeeris Viljandi linnastaadionil ajaga 10:06.68.
Hõbedane tasu riputati kaela isikliku rekordi 10:13.44 jooksnud Pille Hinnile. (Sparta SS). Kolmanda koha võitis enamuse jooksust vedanud Johanna Ardel (Indiv.), kelle lõpuajaks märgiti 10:19.77.
Naiste 3000 m jooks:
Meeste sama pikal trassil ei olnud vastast Roman Fostile (Sparta SS), kes kattis seitse ja pool ringi ajaga 8:29.07. Nagu neli päeva tagasi ümber Viljandi järve jooksulgi, lõpetas Fosti järel teisena Karel Hussar (Jooksupartner), kelle lõpuajaks märgiti 8:34.87. Pronksise autasu võitis Leonid Latsepov (Sparta SS), kelle lõpuajaks märgiti 8:40.63.
Neljandana lõpetas KJK Vike sportlane Taavi Kilki (8:46.40). Esikuuiku lõpetasid U20 vanuseklassi noormehed Johannes Laur 9:43.39ga (KJK Järvala) ja Sparta spordiklubi esindaja Kert Kask (9:58.70)
Meeste 3000 m jooks:
Kõikide 3000 m jooksu protokollidega saab tutvuda SIIN
Nooremate U16 poiste ja tüdrukute tulemused:
Eesti staadionijooksusarja selgroog on Viljandi etapiga murtud, jäänud on veel joosta kolm distantsi. Järgmine saab jätku 9. augustil Kadrioru staadionil, kus Eesti meistrivõistluste raames joostakse 5000m.
Järgmiste etappide toimumisajad:
☞7. juuli – 1500m, Rakvere ☞19. juuli – 10 000m, Tallinn, Kadrioru staadion☞28. juuli – 1000m, Tallinn Kalevi staadion☞5. august – 3000m, Viljandi linnastaadion
☞9. august – 5000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞19. august – Miil, Kohila staadion
☞22. august – 800m, Pärnu Rannastaadion
8.-9. augustil toimuvad Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Stardis on ligi 300 sportlast ja esindatud 37 klubi. Oma osalemise on kinnitanud mitmed Eesti tipud – Ksenija Balta, Kaur Kivistik, Rasmus Mägi, Martin Kupper, Adam Kelly, Jekaterina Patjuk, Õilme Võro, Kreete Verlin, Keiso Pedriks jt.
Meeste 100 m distantsil tasub jälgida Henri Saia (SK Altius), Ken-Mark Minkovskit (Audentese SK) ja Hans-Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev). 200 m tuleb Saia ja Minkovskiga tiitli nimel võitlema Eesti rekordimees Marek Niit (KJK Saare). Silma tasub peal hoida ka mitmevõistlejal Kristjan Rosenbergil (Tallinna SS Kalev), kes on sel hooajal jooksnud 100 m 10.81 ja viinud 200 m isikliku rekordi 21.78 peale.
Rasmus Mägi (TÜ ASK), kes on sel hooajal end võistlusrajal proovile pannud vaid teatejooksude koosseisus, tuleb nädalalõpul starti 400 m distantsil. Tema peamisteks konkurentideks staadioniringil on möödunud aasta Eesti meister ja klubikaaslane Rivar Tipp ning Audentese SK sportlased Sten Ander Sepp ja Rasmus Kisel.
400 m tõkkejooksus läheb tiitlit kaitsma Jaak Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev), peamist konkurentsi pakuvad tema noorem vend Erik Jagor ning Sten Ander Sepp (mõlemad Audentese SK).
Põnevaid jookse võime oodata naiste 100 m ja 200 m sprindidistantsidel, kus rajale tulevad Eesti rekordinaine Ksenija Balta ja möödunud aastal nendel distantsidel kuldse duubli teinud Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi). Neile tulevad konkurentsi pakkuma Marit Kutman (TÜ ASK), Karoli Käärt (Audentese SK) ja Kreete Verlin (SK Fortis).
Veerandmailerid Helin Meier (KJK Nõmme), Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev), Annika Sakkarias (KJK Nõmme) ning Liis Roose (TÜ ASK) on heitlemas 400 m distantsil Eesti meistrimedalite eest. Tõketega sama distantsi peamisteks medalipretendentideks on samuti Kleemeier, Sakkarias ning Roose.
Selle nädalavahetuse üks põnevamaid heitlusi tõotab tulla naiste kaugushüppesektoris, kus üles on antud Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev), Aet Laurik (KJK TIPP), Kreete Verlin (SK Fortis), Lishanna Ilves (KJK Vike), Tähti Alver (KJK Nõmme), Merilyn Uudmäe (Audentese SK) jt. Viimane neist läheb kullafavoriidina starti naiste kolmikhüppes.
Meeste kaugushüppes leiame Hans Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev), Henrik Kutbergi (Audentese SK), Rain Kase (Tallinna SS Kalev), Jaak Joonas Uudmäe (Audentese SK), Igor Syunini (Tartu Ü. ASK) ja Dmitri Mosendzi (Tallinna SS Kalev) nimed. Kolmikhüppes läheb mullust tiitlit kaitsma Jaak Joonas Uudmäe.
Huvitavaid duelle võime näha tõketega staadionisirgel. Võistlustulle on tulemas Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes sel suvel 110 m tõkkejooksus isikliku rekordi viinud 14.01 peale. Peamiseks konkurendiks on talle mullune Eesti meister Johannes Treiel (KJK Saare). Naiste 100 m tõkkejooksu eeldatav favoriit on Diana Suumann (TÜ ASK).
Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev) läheb tiitleid kaitsma esimesel päeval 1500 m jooksus ning pühapäeval 3000 m takistusjooksus. Kelly Nevolihhin on peafavoriidiks kuldmedalitele naiste 800 m ja 1500 m jooksudes.
Mullu kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Dohas õlga vigastanud odaviskaja Magnus Kirt sel nädalavahetusel peetavatel kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel ei osale, kullafavoriidiks on Tanel Laanmäe (SK Viraaž). Naiste poolelt läheb Eesti meistritiitlit kaitsma Gedly Tugi (Audentese SK), kes eelmine nädalalõpp võitis noorte Balti meistrivõistlused 51.33ga.
Meeste teivashüppes tõotab tulla põnev duell Robin Noole (SK Elite Sport) ja Eerik Haameri (TÜ ASK) vahel. Naistest läheb kullasoosikuna Eesti meistrivõistlustele hüppama Marleen Mülla (KJK Vike), kes äsja suvepealinnas ületas kõrguse 4.10.
Meeste kõrgushüppes on üheks favoriidiks endiselt suurepärases vormis olev Karl Lumi (Tallinna SS Kalev), kes sel hooajal on koos Hendrik Lillemetsaga (KJK Saare) ületanud 2.07. Hooaja edetabelijuht on Kristjan Tafenau (KJS Sakala) 2.10ga. Naiste kõrgushüppes lähevad kirkama medali eest võitlema Lilian Turban (SK Elite Sport) ja Grete Udras (Audentese SK).
Naiste kuulitõuke viimaste aastate valitseja Kätlin Piirimäe on trooni vabaks jätnud. Kulmedali nõudlejateks on Gertu Küttmann (Niidupargi KJK), Valeria Radajeva (Audentese SK) ja Leanne Siimumäe (Kose 2000). Meeste kuulitõukes tuleb kullasoosikuna heiteringi Kristo Galeta puudumisel Jander Heil (KJS Sakala), kes tänavu suvel tõuganud 19.25.
Sel nädalalõpul toimuvatel kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel tuleb meeste kettaheites starti ka olümpiavõitja Gerd Kanter (Tallinna SS Kalev). Tänavu on eestlastest üle 60 meetri heitnud Martin Kupper (60.35), väga kaugele pole temast jäänud ka Priidu Niit, kes 2 kilose heitevahendi 58.17 meetri kaugusele saatnud (mõlemad Audentese SK).
Üks osavõtjaterohkemaid alasid nädalalõpul on meeste 5000 m jooks. Stardijoonelt leiame kogu Eesti staieriparemiku, eesotsas eelmise aasta selle distantsi meistri Tiidrek Nurme. Temale tulevad konkurentsi pakkuma Roman Fosti, Mark Abner, Karel Hussar, Dmitri Aristov jt. Naiste kahtteist ja poolt ringi läheb favoriidina jooksma Harry Lembergi õpilane Jekaterina Patjuk (TÜ ASK). 5000 m distantsil jagatakse ka Eesti staadionijooksusarja 5. etapi punkte.
Laupäeval ja pühapäeval Tallinna esindusstaadionil peetavatel Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel jagatakse ka mitmevõistluse medalid. Naiste ja meeste nimekirjad on hõredad, aga Mari Klaup (TÜ ASK) ja Risto Lillemets (KJK Saare) püüdlevad uute isiklike rekordite suunas.
Võistluste stardinimekirjad on siin
Võistluse AJAKAVA
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu.
Mõlemad võistluspäevad on otsepildis nähtavad sport.postimees.ee ja Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.
Päevapilet maksab 10 eurot, sooduspilet 5 eurot (õpilased, üliõpilased, pensionärid). Pileteid saab osta kohapealt. Kuni 7-aastased lapsed (k.a.), puudega inimesed ja nende saatjad pääsevad võistlusele tasuta.
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee ja Tallinna linn. Kergejõustikuliidu meediapartneriks Eesti meistrivõistlustel on Postimees Grupp
Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327
Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5045541
Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on kätte jõudnud juubeliosa, mis eristub kõigist eelnevatest täielikult, sest Manta Maja stuudios võtab istet legendaarne kohtunik ja staadioniteadustaja Peeter Randaru.
67-aastase Randaru võib liigitada vaieldamatult meie läbi aegade tunnustatumate kohtunike hulka, kellel on märgatav osa selles, et Eesti kergejõustikuliit kuulub võistluste korraldamises Euroopa absoluutsesse tippu ja saab välismaalastelt alatihti kiita. Pealegi on Randaru kasvatanud suureks neli rahvuskategooria kohtunikust poega-tütart.
“Tore on vaadata, kuidas pisikestest poistest-tüdrukutest saavad mitte ainult olümpiavõitjad ja tippatleedid, vaid ka väga head treenerid. Olen nüüd ka seda juba näinud. Selline protsess on kõrvalt vaadates maruhuvitav. Kohtunik ei tohi küll väga välja näidata, mida ta tunneb, aga teinekord on tulnud ette ka seda, et pühid silmanurgast pisara ära või hääl läheb ilusa hetke ajal teise tämbrisse,” tunnistab Randaru, kes on staadionil tuntud oma otsekohesuse ja aususe poolest.
55 aastat poleks võimalik kohtunikuametit pidada, kui see endale ei meeldiks, ütleb Randaru, kes jutustab saates mitmeid humoorikaid ja liigutavaid lugusid meie selle ala korüfeedest. Muuhulgas toob ta näite paljukordsest Gruusia kergejõustikumeistrist ja kümneid eestlasi tippu viinud Martin Kutmanist.
“Tore mees oli Martin Kutman. See võis olla Tartus Tamme staadionil, kui ta tegi ühe tiiru ja siis teise tiiru ümber kettaheiteringi. Ma küsisin talt, et mis ta otsib? Kutman vastas: “Kõik räägivad, et vorm on kadunud. Ma mõtlesin, et otsin selle siis üles!””
Seekordses saates saame muuhulgas teada, millise Eesti tippkergejõustiklase tegemisi jälgib Randaru tänu tolle noorpõlve võistlemisega seotud liigutavale momendile erilise tähelepanuga, miks Magnus Kirt Randaru hinnangul tegelikult Dohas toimunud MM-il õlga vigastada võis, millised on kohtunikuameti töötasud ja kuidas Märt Israelile aastate eest kogemata ebareaalselt pikk kettakaar mõõdeti.
Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.
“Staadionijutud”, 10. osa: Soundcloud | Spotify | iTunes
1.-2. augustil toimusid Pärnu staadionil U18 ja U20 vanuseklassi Balti riikide meistrivõistlused. U20 noortekoondis võitis Balti meistrivõistlused, U18 koondis oli teine. Lisaks sündis kolm noorteklassi Eesti rekordit.
Mõlema vanuseklassi lõpptulemused otsustati viimase segateatejooksu alaga! Eesti U20 koondis tuli lahingust võidukalt välja, ülipõnevas heitluses esikoha nimel edestas noortekoondis vaid ühe punktiga Läti eakaaslasi. Eesti teenis 271 punkti, Läti teisena 270 ning 201 punktiga oli kolmas Leedu noortekoondis.
Nooremate, U18 vanuseklassi koondisele riputati kaela hõbemedal. Kõigest kolme punktiga jäädi alla lõunanaabritele. Võistkondliku esikoha teenis Läti kogudes 260 punkti, eestlastele teine koht 270 punktiga ning Leedu kogus 227 silma.
Sündis kolm noorteklassi Eesti rekordit
Eesti neidude U18 noortekoondis püstitas avapäeva viimasel alal rahvusrekordi 4 x 100 meetri jooksus. Eesti teatenelikusse, kes staadioniringi 46.90ga läbisid, kuulusid Matilda Vitsut, Grette-Ly Mäesalu, Anna Maria Millend ja ankruvahetust jooksnud Marit Kutman. Varasem habemega rekord 47.33 oli ületamatuna püsinud 1985. aastast.
Teine noortekoondise rekord sündis U18 vanuseklassi 100 meetri tõkkejooksus, kus Anna Maria Millend läbis distantsi 13.72ga. Senist tippmarki, mis nüüd kuue sajandiku võrra parandust sai, oli ta jaganud Triin Vaimaga. Ühtlasi tuli Sven Andresoo õpilane Balti meistriks.
Ilusa punkti pani Balti meistrivõistlustele U20 vanuseklassi 4×400 m segateatevõistkond koosseisus Mark Heidmets, Ann Marii Kivikas, Liis Grete Atonen ja Karl-Oskar Pajus, kes läbisid distantsi 3:34.92ga. See tähendas üle 3 sekundilist Eesti rekordiparandust (3:38.18). Võistlusel andis see Läti järel teise koha.
Balti meistrid U18 vanuseklassis:
200m Marit Kutman – 25.16
100m tj Anna Maria Millend – 13.72
400m tj Juliana Demeštšenko – 1:02.16
Teivashüpe Marten Roasto – 4.45
Teivashüpe Marianne Kivi – 3.75
Kaugushüpe Liisa-Maria Lusti – 5.80
Kuulitõuge Berit Saar – 15.04
Kettaheide Hannes Remmelgas – 52.38
Vasaraheide Alar Reiljan – 59.57
Vasaraheide Kelly Heinpõld – 63.16
4x100m teatejooks: Matilda Vitsut, Grette-Ly Mäesalu, Anna Maria Millend, Marit Kutman – 46.90
4x100m teatejooks: Markus Post, Madis Kaare, Hanno Tamm, Pert-Emil Raun – 43.11
Balti meistrid U20 vanuseklassis:
100m/200m Ann Marii Kivikas – 12.07/24.19
100m/200m Ken Mark Minkovski – 10.84/21.64
3000m Robert Telpt – 8:51.55
Kõrgushüpe Lilian Turban – 1.81
Teivashüpe Marleen Mülla – 4.10
Teivashüpe Eerik Haamer – 5.10
Kuulitõuge Gertu Küttmann – 13.28
Vasaraheide Annika Emily Kelly – 53.02
Odavise Gedly Tugi – 51.33
Odavise Rasmus Roosleht – 65.39
4x100m teatejooks: Eliise Anijalg, Liisa-Maria Truupõld, Triine-Marie Land, Carina-Renne Valdek – 47.38
4x100m teatejooks: Mark Heidmets, Robin Sapar, Eerik Haamr, Ken-Mark Minkovski – 41.10
Vaata võistkondlikku punktiarvestust
Avapäeva galeriid Marko Mumm ja Raul Mee
Teise päeva albumid Marko Mumm ja Raul Mee
Mõlemad võstluspäevad on järele vaadatavad Kergejõustiku Facebooki lehel või YouTube vahendusel.
Avapäev (1. august): https://www.youtube.com/watch?v=ujuVkrUi1KE
Teine päev (2. august): https://www.youtube.com/watch?v=iYiUy-1Fu9o
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
91. korda peetud ümber Viljandi järve jooks peeti tänavu erakorraliselt 1. augustil ning koroonaennetusreeglite järgimiseks lähetati jooksjad rajale kahes jaos. Ümber Viljandi järve jooksu võitis kolmandat korda Roman Fosti, naistest sai oma teise esikoha Liina Luik.
Varem 2014. ja 2015. aastal võitnud Fosti võiduaeg oli 37.34 ning see andis talle kolmanda ümber Viljandi järve jooksu võidu. Karel Hussar sai ajaga 37.38 teise koha ning Ilja Nikolajev oli ajaga 38.10 kolmas.
Kuue hulka mahtusid veel Raido Mitt, lätlane Reinis Hartmanis ja Ülari Kais.
Naistest sai oma teise esikoha Liina Luik, kes lõpetas täpselt 43 minutiga. Üldarvestuses andis see 13. koha. Teise koha jooksis ajaga 44.37 välja Marion Tibar ja kolmas oli 46.27-ga Kadiliis Kuiv.
1. augustil peetud ümber Viljandi järve jooksu lõpetas 1405 osalejat, mis korraldajate hinnangul on kõiki eelnevad katsumusi ja ümberkorraldusi arvestades hea tulemus.
“Korraldajad jäid rahule ja tundub, et ka jooksjad jäid rahule,” sõnas ümber Viljandi järve jooksu korraldustoimkonna juht Mati Jürisson. “Täname kõiki osalejaid ning tuletame meelde, et augusti lõpuni saab osaleda virtuaaljooksul, mis läheb samuti 91. suurjooksu arvestusse.”
Mitmed 1. augustiks registreerunud jooksjad ja kõndijad otsustasid mitte osaleda suurel jooksupäeval sadade teiste osalejatega, vaid viisid oma registreeringu üle virtuaaljooksule, et eesseisva kuu jooksul teha ring ümber Viljandi järve.
Laupäeval 1. augustil antakse Viljandi staadionilt kaks korda start ümber Viljandi järve jooksule. Kui laupäeval stardib ligi 2000 jooksjat ja kepikõndijat, siis virtuaaljooksuna kestab Eesti vanim rahvaspordivõistlus augusti lõpuni.
Tänavu ei ole stardis järvejooksu neljakordset võitjat Ibrahim Mukungat Keeniast ning Eesti jooksjatel on suurepärane võimalus võit koju jätta. Favoriidiks võib pidada maratoonar Roman Fostit, kes on ainus jooksja läbi aegade, kes on Viljandi järvejooksu rajal suutnud Mukungat edestada. 2015. aastal võitnud Fostile võib eeskätt konkurentsi pakkuda Tiidrek Nurme, kes alles otsustab, kas laupäeval Viljandis startida, sest soovib oma vormi realiseerida nädala pärast peetavatel Eesti meistrivõistlustel 1500 meetri jooksus.
91. ümber Viljandi järve jooks on tavalisest erinev, sest see peetakse kevadise eriolukorra tõttu erandkorras kesksuvel. Võistlusele antakse kaks starti ning see jätkub virtuaaljooksuna augusti lõpuni. Suurel jooksupäeval ei lubata staadionile publikut ning autasustatakse vaid kolme parimat meest, kolme kiireimat naist, parimat noort, parimat veterani ja parimaid viljandlasi. Lisaks saab auhinna veel teise ehk kell 15 startiva jooksu parim ning teises jooksus osalejatel on võimalik püüda a Viljandis tegutseva vooditootja Bed Factor Swedeni välja pandud auhinda, milleks on suur ja uhke voodi.
Jooksu toomine kevadest kesksuvesse tingis ka vajaduse teha ümberkorraldusi rajal. Kui tavaliselt on ümber Viljandi järve jooksu üheks tunnuseks võimalus ise rada valida, siis seekord on viimase kilomeetri trass pandud korraldajate poolt paika ning osalejad peavad jooksma või kõndima järveäärsetel tänavatel. Distantsi see oluliselt pikemaks ei muuda.
Jooksu korraldustoimkonna juhi Mati Jürissoni sõnul ei saa seekord lubada jooksjaid harjumuspäraselt Tartu tänavale, sest seda teelõiku ei saa kahe erineval ajal oleva stardi ja kesklinnas olevate suurte teetööde tõttu kogu päevaks autoliiklusele sulgeda.
Ülejäänud osa trassist saab iga osaleja ise valida, kuid soovitatav on kasutada korraldajate pakutud rada, sest see on niidetud ja jooksuks ettevalmistatud. Korraldajad ja põllumehed paluvad mitte joosta kasvava vilja sees ning kasutada viljapõllule etteniidetud trassi.
Augustini kehtivate koroonaennetusreeglite järgi korraldatud suurjooksule lubati tänavu vaid 2000 osalejat. Selleks, et oma tulemuse saaksid kirja ja nime protokolli ka kõik need, kes registreerunute hulka ei mahtunud, pakuvad suurjooksu korraldajad välja virtuaaljooksu, mis kestab 5. augustist 30. augustini.
Jooksul osalemiseks tuleb end registreerida jooksu kodulehel www.viljandijarvejooks.ee ning joosta 25 päeva jooksul endale sobival ajal ümber Viljandi järve. Jooksu järel tuleb sisestada oma tulemus järvejooksu kodulehele.
Kõik virtuaaljooksul osalejad on 91. ümber Viljandi järve jooksu lõpetajad. Nad saavad tulemuse protokolli, neile saadetakse osalejamedal koju, nad saavad diplomi ja stardinumbri, mida võib ise välja trükkida.
Joosta saab suures osas mööda tavalist ümber Viljandi järve jooksu trassi, vaid Sammuli hobusekoplisse virtuaaljooksul osalejad ei pääse. Jooksu kindel nõue on, et läbida tuleb ring ümber Viljandi järve.
Suurjooks ümber Viljandi järve stardib 1. augustil Viljandi staadionilt kell 12 ja 15. Esimeses jooksus stardivad need, kelle stardinumber jääb 1 ja 1000 vahele. Teises jooksus stardivad numbrid 1001-2100.
Ümber Viljandi järve jooksu korraldati esimest korda 1928. aastal. Alates 1931. aastast pole ühtegi aastat vahele jäänud ning sellega on ümber Viljandi järve jooks Eesti vanim traditsiooniliselt peetav rahvaspordivõistlus. Ümber Viljandi järve jooks on ka Eesti Linnajooksude sarja avavõistlus.
Lisainfo:
Mati Jürisson
Ümber Viljandi järve jooksu korraldustoimkonna juht
520 0454
Ilmus Eesti Kergejõustikuliidu juulikuu Infokiri. Infokiri kajastab tähtsamaid uudiseid võistlusest, rekorditest, koolitustest ja teistest sündmustest, mida alaliit korraldab.
Infokirja saab lugeda SIIN
Infokirjaga saab liituda SIIN
Täpselt täna, juulikuu viimasel päeval 40 aastat tagasi võitis Jüri Tamm Moskva olümpiamängudel vasaraheites pronksmedali.
Parimal katsel sai Jüri Tamm kirja 78.96. Nõukogude Liidu vasaramehed said Lužnikis kolmikvõidu, sest Juri Sedõhh heitis maailmarekordiks 81.80 ning Sergei Litvinov oli 80.64-ga teine.
Pronksmedali toonud Moskva olümpiavõistlus oli Tamme hinnangul kahvatu. Lõppvõistlusel püstitas Sedõhh juba avakatsel maailmarekordi 81.80. “Mina pole suurvõistlustel peaaegu kunagi kuldmedalit jahtinud,” sõnas Tamm peale võistlust. “Kurb tõdemus, samas leian, et see oli minu pluss. Tasa liikudes jõudsin tihti pjedestaalile. Võimete ülehindamine sai paljudele saatuslikuks, koondise uks sulgus.”
Jüri Tamme pronksine heide + poodium:
Kahekordse olümpiamedalimehe auhinnakapist võib leida veel MM-i hõbemedali (1987. a.) ja Universiaadil kuldmedali 1983. aastal ning hõbeda 1981. aastal.
Saanud 1986. aastal Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF) grand prix‘ sarja kokkuvõttes 3. koha. Tulnud aastatel 1987 ja 1988. aastal Nõukogude Liidu meistriks ning kolmel korral Eesti meistriks (1991,1993 ja 1994).
Jüri Tamm on hoidnud enda nimel ka maailmarekordit
16. mail 1980. aastal püstitas Tamm Leselidzes toimunud võistlustel maailmarekordi, mis püsis paraku küll vaid 20 minutit. Aga ajalugu oli tehtud. Üldse on Eesti kergjõustiklased püsitatnud kaks maailmarekordit – Aleksander Klumberg-Kolmpere kümnevõistluses ja Jüri Tamm vasaraheites.
1.-2. augustil peetakse Pärnus U18 ja U20 vanuseklasside Balti võistkondlikud meistrivõistlused.
U18 ja U20 Balti koondiste peale on oodata kokku 325 sportlast. Eestlasi on kahe vanuseklassi peale nimekirjas 102.
U18 vanuseklassi stardinimekirjadest leiame sprinterid Anna Maria Millendi ja Marit Kutmani, noormeeste hulgas teeb mitmel distantsil kaasa Karl August Kalamees ja Pert-Emil Raun. Tugevamadest tõuke- ja heitealade tegijatest on Eestit esindamas Kelly Heinpõld, Berit Saar ja Hannes Remmelgas. Keskmaa distantsidel teeb kahel ala kaasa Ralf Rupert Nigul. Kõrgushüppesektorist leiame U18 vanuseklassi siserekordit korranud Elisabeth Pihela.
Balti meistrivõistluste U20 vanuseklassis teevad nimekamatest sprinteritest kaasa Ken-Mark Minkovski, Ann Marii Kivikas ja Robin Sapar. Teivashüppes lähevad esikohta noolima Marleen Mülla ja Eerik Haamer. Gedly Tugi teeb kaasa odaviskes ja kettaheites. Kõrgushüppes on Eesti koondise liidriteks Lilian Turban ja Markus Anvelt. Kuulitõukes lähevad kõrgeid punkte noppima Gertu Küttmann, Rasmus Roosleht ja Enrico Hänilene. Kahel alal teevad veel kaasa Igor Andrejev (kaugus- ja kolmikhüpe) ja Kalev Hõlpus (1500 m ja 800 m ).
Vaata Eesti koondise täielikku koosseisu!
U18 ja U20 vanuseklasside sportlased selgitavad Baltimaade parimad välja järgmistel aladel: 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m ja 3000 m; 100 m/110 m ning 400 m tõkkejooksus; 2000 m takistusjooks; kaugus-, kolmik-, kõrgus-, ja teivashüppes; kuulitõukes, vasaraheites, odaviskes ja kettaheites ning 4×100 ja 4×400 m segateatejooksus.
Stardinimekirjad:
Võistluse AJAKAVA
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu.
Mõlemad võistluspäevad on otsepildis nähtavad YouTube või Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.
Laupäev: https://www.youtube.com/watch?v=ujuVkrUi1KE
Pühapäev: https://www.youtube.com/watch?v=iYiUy-1Fu9o
U18 koondise juht: Heiko Väät (tel: 516 7125)
U20 koondise juht: Tõnu Kaukis (tel: 528 6104)
Koondise füsio: Risto Jamnes
Alaliidu esindaja: Kristel Berendsen (tel: 5289 062)
Koondise treenerid: Ille Kukk, Sander Prits, Tiit Aru, Harry Lemberg, Anneli Taul, Riho Meri, Raimond Luts, Marika Manglus, Aleksandr Hvorõhh, Enrico Hendrikson, Kersti Viru, Ingrid Reiljan, Liivi Eerik, Piret Tamm, Erki Nool, Mikk-Mihkel Arro, Hennit Küppas, Kädy Tänav(Tänak), Erik Horn, Andres Laide, Mairo Tänav(Tänak), Svetlana Košeleva.
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Rahvusvaheline kergejõustikuliit (WA) eesotsas presidendi Sebastian Coega muutis Tokyo olümpiamängude kvalifikatsiooniperioodi maratonis ja käimises.
Kevadel peatas Rahvusvaheline kergejõustikuliit koroonaviiruse tõttu OM-i kvalifikatsiooniperioodi. See pidi kehtima kuni 30. novembrini, siis nüüd tehti maratoonaritele ja kiirkõndijatele erand.
Uue süsteemi järgi võib maratonis ja käimisdistantsidel teatud kaliibriga võistlustel olümpianormi püüda juba alates 1. septembrist, ehk staadionialade tegijatega võrreldes saavad kolm kuud OM-normi täitmiseks lisaks.
“Pandeemia areng teeb ennustamise keeruliseks ning enamus suurtest maratonidest on juba tühistatud või edasi lükatud. Ning kui lisada praegusele olukorrale fakt, et maratoonarid ja kiirkõndijad saavad oma spordiala iseärasuse tõttu teha aastas vaid piiratud koguse kõrge kvaliteediga esitusi, siis oleks neil ilma selle muudatuseta väga kitsas kvalifitseerumisperiood”
WA president Sebastian Coe
Rahvusvaheline alaliit selgitas, et otsus tehti, kuna tunti muret, et staadioniväliste alade tegijatel pole muidu piisavalt võimalusi Tokyo olümpiapileti püüdmiseks. Kvalifikatsiooniperiood läheb lukku 2021. aasta 31. mail.
Eesti jooksjatest on olümpianorm täidetud Tiidrek Nurmel.
Teisipäeval, 28. juunil Tallinnas Kalevi staadionil peetud treener Olav Karikose mälestusvõistlustel ja Eesti Staadionijooksu sarja kolmandal etapil joosti silmapaistavaid aegu. Kohal oli kogu Eesti jooksuparemik, joonele pandi 1000 m distantsil.
Naistest võitis Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ajaga 2:49.4, kes oli parim ka Eesti Staadionijooksu sarja avaetapil 1500 meetris. Järgnesid Tartu Kalevi triatleet Katrin Zaitseva 2:50.3ga ja Nõmme KJK esindaja Helin Meier 2:51.9-ga. Eelmainitud kaks naisterahvast jooksid mõlemad võimsad isiklikud rekordid ning tõusid nende tulemustega naiste 1000 m distantsil Eesti kõigi aegade TOP10-sse.
Kuue hulka mahtusid veel 10 000 m Eesti meister Jekaterina Patjuk (2:54.7), Katrina Stepanova (2:55.2) ja isikliku rekordi jooksnud Laura Maasik (2:55.9).
Naised 1000 m:
Meestest näitas lõpusirgel kõige värskemat minekut Olavi Allase (Tartu SS Kalev), kes võidutses uue isikliku rekordi 2:25.2ga. Teiseks tuli samuti uue isikliku rekordi püstitanud Tiidrek Nurme (Tartu Ü. ASK) ajaga 2:25.5. ning pronksine autasu riputati kaela möödunud aasta võitjale Kaur Kivistikule (Tartu SS Kalev) ajaga 2:25.9.
Neljandat aega näitas Audentese SK mailer Rasmus Kisel (2:26.2), viiendat Roman Fosti (Sparta) ning esikuuiku lõpetas uue isikliku rekordi 2:27.3ga Enari Tõnström (KJK Sakala).
Mehed 1000 m :
Juuli keskel Keeniast koju saabunud maratonijooksja Roman Fosti tegi kahenädalase karantiini järel esimese võistluse. Teeneka kergejõustikutreeneri Olav Karikose mälestusvõistlustel sai Fosti 1000 meetri jooksus viienda koha. Kuula maratoonari mõtteid ERR-ile peale jooksu:
Olav Karikose 2. mälestusjooksu vanuseklasside parimad 1000 m distantsil:
N40: Kristiina Nurk – 3:14.4
N50: Lilian Torn – 3:22.2
NU20: Birgit Veldi – 3:06.5
NU18: Anete Randma – 3:02.9
NU16: Anna Maria Raspel – 3:19.4
NU14: Annika Märtin – 3:27.5
M40: Indrek Tobreluts – 2:349
M50: Raido Raspel – 2:54.7
MU20: Johannes Laur – 2:437
MU18: Ralph Rupert Nigul – 2:40.4
MU16: Geron Vidder – 2:52.5
MU14: Romet Ridalaan – 3:04.9
Kõikide 1000 m jooksu protokollidega saab tutvuda SIIN
Eesti staadionijooksusari saab jätku 5. augustil Viljandis toimuvate 3000 m jooksudega
Järgmiste etappide toimumisajad:
☞7. juuli – 1500m, Rakvere ☞19. juuli – 10 000m, Tallinn, Kadrioru staadion☞28. juuli – 1000m, Tallinn Kalevi staadion
☞5. august – 3000m, Viljandi linnastaadion
☞9. august – 5000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞19. august – Miil, Kohila staadion
☞22. august – 800m, Pärnu Rannastaadion
EKJL Instagram
