Ülevaade EKJLi saavutusspordi toetamise süsteemist
Viimastel päevadel on meedias kõlanud erinevaid arvamusi ja seisukohavõtte Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse poolt kinnitatud saavutusspordi süsteemi kohta. Selle põhjal oleme jõudnud arusaamisele, et süsteem vajab põhjalikumat selgitamist.
Järgnevalt teeme ülevaate EKJLi saavutusspordi toetamise süsteemi põhimõtetest ja toetustest.
Saavutusspordi süsteemi loomisel on Eesti Kergejõustikuliidu juhatus lähtunud eesmärgist tagada stabiilne toetussüsteem täiskasvanute tiitlivõistluste koondislastele ja koondise kandidaatidele. Kui Eesti Olümpiakomitee lepingu alusel laekuvad riiklikud toetused tiitlivõistlustel saavutatud kõrgete kohtade, olümpiakoondise kandidaatide ja olümpianormide põhjal, siis oleme leidnud, et Eesti kergejõustiku jätkusuutlikkuse ja järelkasvu tagamiseks on vajalik toetada ka EM-i normi täitnud sportlasi. Lisaks toetame Euroopa võistkondlike meistrivõistluste ja Euroopa mitmevõistluse karikavõistluste koondise kandidaate.
Samal ajal oleme püüdnud olla paindlikud – paljudel juhtudel, kus sportlase toetusperiood on lõppenud ning tal ei ole uut kehtivat normi, oleme toetamist jätkanud. See on aidanud sportlastel jätkata ettevalmistust.
Ettepanekute, eriarvamuste ja küsimuste korral on alaliidu vastutavad töötajad alati valmis selgitusi jagama ja arutama. Avatud dialoog aitab ka kitsaskohti lahendada.
Teie,
Eesti Kergejõustikuliit
EKJLi sissetulekud saavutusspordi toetuseks koosnevad järgmistest allikatest:
[1]Eesti Olümpiakomitee lepingu ja selle lisadokumentide alusel laekuvad riiklikud toetused – peamised alused on sõnastatud lingil: http://www.eok.ee/sites/default/files/Kord.pdf
[2]Eesti Kultuurkapitali spordi- ja kehakultuuri sihtkapitali eraldised
[3]Hasartmängumaksu aastaprojekt
[4]Alaliidu toetajad
[5]Muud väiksemad allikad ja rahvusvahelised toetused
Lisaks on mitmetel sportlastel personaalsed toetajad, kes toetavad sportlasi otse ega kuulu siia süsteemi.
EKJLi toetused saavutusspordi toetamiseks jagunevad järgmiselt:
[1]EOK poolt määratletud A-B-C-taseme sportlastele, kes on saavutanud rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kõrge koha (OM 1.-12., MM 1.-8., EM 1.-4. või suveuniversiaadi 1. koht), makstakse vastavalt EOK lepingule ja selle lisadele töötasu ja treeningtoetusi.
[2]Sportlastele, kes on täitnud kergejõustiku tiitlivõistluste (OM, MM, EM) normatiivi, aga ei kuulu punktis 1 loetletud EOK A-B-C taseme sportlaste hulka, maksab alaliit tasemestipendiumeid ja treeningtoetusi.
[3]Sportlastele, kes on Euroopa võistkondlike meistrivõistluste koondise ja Euroopa mitmevõistluse karikavõistluste koondise kandidaadid, makstakse treeningtoetusi.
[4]Sportlastele, kes on tulnud Eesti meistrivõistlustel 47 kergejõustiku olümpiaalal esikolmikusse, samuti nende treeneritele, makstakse toetust alates 2014.a hooajast. Selle toetuse saajate hulgas on ka palju neid sportlasi, kes saavad töötasu või tasemestipendiumit (punktid 1 ja 2).
[5]Meditsiinitoetused, mis on mõeldud sportlaste tervisekontrolliks, füsioteraapiaks, taastumisprotseduurideks ja ravikuludeks.
Lisaks toetab alaliit saavutussportlasi järgmiste kulude katmisega:
[6]Sportlaste alarühmade treeningkogunemised (alaliidu poolt on majutus, toitlustus ja treeningvõimalused).
[7]Koondiste lähetamine tiitlivõistlustele, nagu näiteks Euroopa ja maailmameistrivõistlused, talvised Euroopa ja maailmameistrivõistlused, Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused, Euroopa karikavõistlused mitmevõistluses, Euroopa krossijooksu meistrivõistlused, Euroopa talvised heitealade karikavõistlused.
[8]Koondiste lähetamine maavõistlustele.
Toetustelt makstavad maksud:
[1] Töötasult tuleb vastavalt Eesti Vabariigi seadustele tasuda tööjõumaksud, sealhulgas sotsiaalmaksu, mis tagab sportlasele haigekassakindlustuse. EOK poolt eraldatav raha moodustab palgafondi, mis koosneb tööjõumaksudest ning netotöötasust.
[2] Treeningtoetused peavad olema kaetud kuludokumentidega, mis on otseselt seotud sporditegevusega, näiteks taastumisega seotud kulud, treeninglaagritega seotud reisi- ja majutuskulud, treeningvahendid, spordivarustus ja sportlase treeneriga seotud samalaadsed kulud.
[3] Auhinnarahadele kehtib Eestis tulumaksumäär 20%. Üldiselt on auhinnarahast tulumaksu maha arvestanud ja Maksu- ja Tolliametile edastanud alaliit, soovi korral võib sportlane maksta oma auhinnarahalt tulumaksu ise. Tulumaksu tuleb maksta nii Eestis kui ka välismaal saadud auhinnarahadelt.
Toetuste määramise tingimused:
Toetuste summad ja tingimused kinnitab EKJLi juhatus saavutusspordi juhi ning peasekretäri ettepanekute ning juhatuse liikmete arutelu ja otsuse põhjal. Üldiselt kinnitatakse toetuste summad ja tingimused korraga üheks kalendriaastaks, mis jaguneb kaheks perioodiks:
[1]Periood 01. jaanuar-31.august (ehk selle kalendrikuu lõpuni, mil tavaliselt toimub hooaja olulisem tiitlivõistlus)
[2]Periood 01.september-31.detsember
Sportlased jagunevad erinevate kriteeriumite alla vastavalt EOK-ga samaks kalendriaastaks sõlmitud lepingule ja sportlaste tulemustele rahvusvaheliste normide täitmise perioodidel. Tasemetoetuste määramisel võetakse arvesse OM-i, MM-i ja EM-i normatiivid ning sportlase pääs ja osalemine Euroopa võistkondlike meistrivõistluste koondises.
Enamasti lähtutakse tasemetoetuse määramisel esimesena kättejõudvate eelseisvate rahvusvaheliste tiitlivõistluste normidest. Vastavalt olukorrale võib juhatus otsustada ka teisiti, lähtuvalt sportlaste heaolust – näiteks 2015. aasta perioodiks 01.09-31.12 kinnitas juhatus 8.augustil 2015 toimunud koosolekul toetuste määramisel kasutatavateks normideks OM/MM tasemel hoopis 2015.a Pekingi MM-normid, kuna OM-normide kohene kasutuselevõtt alates 1. septembrist oleks mõned MM-il osalenud ja hooajal kõrgeid tulemusi näidanud sportlased seniselt toetuselt madalamale astmele langetanud.
Toetused perioodiks algusega 1.jaanuarist 2016 on hetkel arutamisel ja arutelul võetakse arvesse tippsportlaste seisukohad. Juhatus teeb otsused esimesel võimalusel, kui on kindlalt selgunud, millised on 2016.a kohta EOK ja Eesti Kergejõustikuliidu vahel sõlmitava lepingu detailid ja EOK poolt tagatavad rahasummad, samuti teised suuremad eelarvelised sissetulekud aastal 2016, millistest sõltub ja on seni sõltunud saavutusspordi rahastamine.