Käesoleva aasta 5. oktoobril täitus 80 aastat Tokyo olümpiamängude kümnevõistluse hõbemedalimehe Rein Auna sünnist.
Skulptor Tõnu Maran valmistab Rein Auna bareljeefi, mis paigaldatakse Kääriku spordihoonesse 2021. aasta kevadel.
Kõigil spordisõpradel on võimalus oma panus anda ja ideed toetada, tehes ülekande kontole:
Martin Aun
EE937700771001253088
Selgituseks: REIN AUN/bareljeef
————————————————————————————————————————————————————————————-
Rein Aun alustas kergejõustikutreeninguid 1955. aastal Spartakis Vladimir Žulini käe all. Kümnevõistlusega hakkas tegelema 1957. aastal ning püstitas 1959. aastal Nõukogude Liidu noorterekordi. Ülikoolis õppides sai tema treeneriks Fred Kudu.
1964. aasta Tokyo olümpiamängudel kogus ta 7677 punkti (uue arvestuse järgi 7842 punkti; alade tulemused: 10,9 – 7.22 – 13.82 – 1.93 – 48,8 – 15,9 – 44.19 – 4.20 – 59.06 – 4.22,3) ning võitis sellega hõbemedali. Samal aastal sai ta ka Nõukogude Liidu meistrivõistlustel hõbemedali, samuti hõbemedali Liidu sisemeistrivõistlustel kuuevõistluses.
1964. aastal püstitas ta kümnevõistluses kaks Eesti NSV rekordit: kõigepealt 7813 ja siis 7842 punktiga. Mexico OM-i eelsetel aastatel püstitas ta ka Nõukogude Liidu rekordid 7979 ja 8026 punktiga (10,5 – 7.07 – 14.98 – 1.83 – 49,4 – 15,2 – 47.52 – 4.30 – 68.40 – 4.38,6).
Euroopa meistrivõistlustel 1966. aastal sai ta 7378 punktiga 5. koha. Kuldmedali võitis Aun nii 1967. kui ka 1968. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt.
Viievõistluses püstitas Aun 18. juulil 1968. aastal Tartus maailmarekordid 4079 punktiga (uue punktitabeli järgi 4273 punkti, mis on siiani kehtiv Euroopa rekord), alade tulemused: 7.33 – 72.26 – 21,9 – 50.06 – 4.34,5).
Sportlaskarjääri jooksul osales ta 49 kümnevõistlusel, millest lõpetas 43.
Kokku võistles ta 11 korda Nõukogude Liidu koondises (1964–1970) ja 16 korda Eesti NSV koondises (1959–1971).
EKJL Instagram
