
Rahvusvahelise mitmevõistluse TALLINN 2024 avapäeva lõpetas liidripositsioonil norrakas Sander Skotheim. Parima eestlasena hoiab teist kohta Hans-Christian Hausenberg.
Seitsmevõistluse avaalal 60 m jooksus näitas kiireimat aega tšehh Vilem Strasky, kes teenis võidu ajaga 6.87. Päeva teise aja 6.89 jooksis välja Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev). Alla seitsme sekundi aja sai kirja veel inglane Sam Talbot (6.91).
Kaugushüppest võttis alavõidu norrakas Sander Skotheim, kes hüppas uueks isiklikuks rekordiks 7.83. Hausenbergi parimaks jäi avakatsel hüpatud 7.66. Päeva kolmanda tulemuse – 7.29, sai kirja sakslane Nils Laserich.
Kuulitõuke võitis Montenegro sportlane Darko Pesic tulemusega 16.27. Sakslane Nico Beckers sai kirja 15.64 ning paremuselt kolmas oli leedukas Edgaras Benkunskas tulemusega 15.27.
Kõrgushüppe võitis oodatult Skotheim, kelle tulemus jäi küll veidi tagasihoidlikuks – 2.09. Benkunskas ületas kõrguse 2.06 ning Beckers sai kirja täpselt kaks meetrit.
Avapäeva järel on liidripositsioonil Skotheim 3504 punktiga. Teisel kohal on Hausenberg 3403 punktiga (isikliku rekordi graafikule kaotab 107 punkti) ning kolmas on Benkunskas, kes kogus nelja alaga 3314 punkti.
Esimene võistluspäev on järelvaadatav Delfis.
Teine võistluspäev saab alguse kell 11:00. Homme tulevad viievõistluses starti ka 29 naist.

Alates tänasest, 1. veebruarist asub Eesti Kergejõustikuliidu kontor uuel aadressil – Tallinna Kergejõustikuhallis (Herne 30) 2. korrusel.

Eeloleval nädalavahetusel toimub Tallinnas järjekorras juba 15. Rahvusvaheline mitmevõistlus TALLINN 2024. 3-4. veebruaril asuvad Lasnamäe Kergejõustikuhallis starti 20 erineva riigi sportlased, kelle seas on ka rahvusvaheliselt tuntud tegijad.
Meeste seitsmevõistluses tuleb möödunud aasta võitu kaitsma norrakas Sander Skotheim, kelle isiklik rekord 6318 punkti tõi talle eelmisel aastal Euroopa sisemeistrivõistlustel hõbemedali. Paremuselt teise isikliku rekordiga (6191 p) on stardinimekirjas Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), kellel on ette näidata 2022. aasta sise-MMi neljas koht. Hausenberg läheb võistlema eesmärgiga pääseda märtsi alguses Glasgows toimuvale sise-MMile.
Üle 6000 punkti meestest tulevad starti ka poolakas Pawel Wiesiolek (6133 p), Montenegro seitsmevõistleja Darko Pesic (6036 p) ja sakslane Marcel Meyer (6024 p). Kokku on seitsmevõistlusele registreerunud 20 meest.
Viievõistluses on 31 naise seas parima isikliku rekordiga stardis austerlanna Ivona Dadic (4767 p), kellel on auhinnakapis nii sise-MMi hõbemedal kui Euroopa meistrivõistluste pronksmedal. Samuti tugeva isikliku rekordiga (4593 p) asub Tallinnas starti poolatar Paulina Ligarska.
Üle 4400-punktise isikliku rekordiga võistlejatest teevad kaasa veel ungarlanna Szabina Szucz (4491 p), ukrainlanna Yuliya Loban (4482 p), rootslanna Bianca Salming (4453 p), kõigest 17-aastane horvaat Jana Koscak (4432 p) ja sakslanna Vanessa Grimm (4415 p).
Eesti tugevamatest mitmevõistlejatest teevad kaasa Katre Sofia Palm (Tallinna Spordiakadeemia, 4198 p) ja Liisa-Maria Lusti (TÜASK, 4125 p).
Võistluste käigus selguvad ka talvised Eesti meistrid mitmevõistluses.
Vaata osalejate nimekirja SIIT
Võistluste algus laupäeval kell 14:00 ja pühapäeval kell 11:00.
Piletid on müügil Piletitaskus ja võistlustel kohapeal.
Otseülekanne on nähtav Delfi TV vahendusel.
Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: rmv24).


Koolinoorte kergejõustikusarja TV 10 Olümpiastarti 53. hooaja teise etapi võitjad selgusid nädalavahetusel Tallinnas Lasnamäe Kergejõustikuhallis.
Rohkem kui 300 noort pani end proovile 60 m tõkkejooksus, teivashüppes ja kaugushüppes.
Suurte koolide arvestuses tõusis teise etapi järel liidriks Saue Kool ning väikeste koolide arvestuses Roela Kooli, Simuna Kooli ja Võsu Kooli ühendvõistkond.
Etapi parimaid autasustas sarjast sirgunud varasem teivashüppe Eesti rekordinaine Reena Koll, kes lõpetas novembris ametlikult karjääri, millega jäi üldjoontes rahule. “Oleks tahtnud natukene rohkem, aga ikkagi Eesti rekordeid sai tehtud ja Eesti meistritiitleid on ka omajagu, et olen rahul,” võttis Koll karjääri kokku.
Tallinna etapi saade on ETV2 ekraanil eetris neljapäeval, 1. veebruaril algusega kell 18:45. Saate reporterid on Aet Süvari ja Johannes Vedru, toimetaja ja režissöör Anu Säärits.
TULEMUSED
KOOLIDE PUNKTIARVESTUS
Teise etapi GALERII
ERR Sport uudislugu:

Eile toimunud talvistel Eesti karikavõistlustel püstitasid Miia Tillmann ja Tristan Konso uued Eesti noorterekordid.
Miia Tillmann (Võru KJK Lõunalõvi) võitis teivashüppe uue U20 vanuseklassi Eesti rekordiga. Ta parandas oma isiklikku rekordit lausa 15 sentimeetri võrra ning hüppas uueks rekordiks 4.25. Varasem rekord 4.24 kuulus Reena Kolli nimele ning oli püstitatud 11 aastat tagasi.
Teise rekordi püstitas Tristan Konso (Rakvere KJK ViKe), kes uuendas enda nimele kuuluvat U18 vanuseklassi Eesti rekordit 60 m tõkkejooksus nelja sajandikuga. Uued rekordnumbrid on 7.65. Võidukarika teenis Konso veel ka 60 m jooksus ajaga 7.02 ja kaugushüppes tulemusega 6.80.
Naiste 60 m tõkkejooksu võitis Kreete Verlin (SK Fortis) hooaja tippmargiga 8.25. Meeste tõkkesprindis sai esikoha Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev) ajaga 7.99.
Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius) oli kiireim nii 60 m jooksus (7.50) kui 300 m jooksus (39.08). Meeste 60 m jooksu võitis Henri Sai (Pärnu SK Altius) ajaga 6.83 ning meeste 300 m jooksu parim oli Lukas Lessel (TÜASK) ajaga 33.62.
Meeste teivashüppe võitjaks tuli 17-aastane Karl-Kristjan Pohlak (SK Elite Sport), kes ületas täpselt viis meetrit.
Kõrgushüppe võitis meeste arvestuses Deniss Tšernobajev (Tallinna SS Kalev) tulemusega 2.10 ja naiste arvestuses Valeria Smirnova (Tallinna SS Kalev) tulemusega 1.81.
Klubide punktiarvestuses tuli nii meeste kui ka poiste karikavõitjaks SK Elite Sport. Naiste arvestuses oli parim klubi TÜASK ning tüdrukute arvestuses Tallinna Spordiakadeemia.

Sellel pühapäeval, 28. jaanuaril toimuvad Lasnamäe Kergejõustikuhallis talvised Eesti karikavõistlused täiskasvanutele ja noortele. Starti on oodata ligi 500 sportlast 40-st klubist. Stardis on mitmed kodused tipptegijad, kuid on ka puudujaid, kes samal ajal välisvõistlustel osalevad.
Naiste 60 m tõkkesprindis on stardis möödunud aastal samal võistlusel Eesti rekordi püstitanud Kreete Verlin (SK Fortis). Praegune rekordiomanik Diana Suumann Tallinnas ei võistle, sest tema stardib laupäeval Prantsusmaal toimuval Nantes Elite Indoor Meeting võistlusel.
Meeste tõkkesprindis asub starti Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev).
Naiste 60 m distantsil teeb kaasa ka Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius). Naiste sprindi esinumber Õilme Võro kodustel karikavõistlustel kaasa ei tee, sest võistleb päev varem Poolas toimuval Orlen Cup-il. Ka meie noorte esinumber Miia Ott jääb võistlustest kõrvale, sest taastub teisipäeval Soomes saadud väikesest vigastusest.
Meeste 60 m jooksus on stardis Henri Sai (Pärnu SK Altius), Andreas Kase (KJK Järvala), Lukas Lessel (TÜASK), Tanel Visnap (Valga SK Maret-Sport) jt. Karl Erik Nazarov seekord karikavõistlustel ei osale.
Meeste kaugushüppes on favoriidina stardis Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev). Nädala pärast toimuvaks Rahvusvaheliseks mitmevõistluseks valmistuv Hausenberg on üles antud ka 60 m tõkkejooksus ja teivashüppes.
Mitmevõistlejatest panevad end üksikaladel proovile ka Rasmus Roosleht (Tallinna SS Kalev), Tony Ats Tamm (Audentese SK), Kristjan Rosenberg (Tallinna SS Kalev) ja Risto Lillemets (KJK Saare).
Naiste kõrgushüppes osalevad Liisa-Maria Lusti (TÜASK) ja Valeria Smirnova (Tallinna SS Kalev). Elisabeth Pihela Tallinnas ei võistle, sest võistleb samal ajal Prantsusmaal Meeting de L’Eure võistlusel.
Naiste kuulitõukes võtavad omavahel mõõtu Berit Saar (Rakvere KJK ViKe), Kätlin Piirimäe (Koigi KJK) ja Monica Vainola (Nõmme KJK). Meeste kuulitõuke favoriit on Andri Matrov (Audentese SK).
Põnevust pakuvad kindlasti ka võistluspäeva lõpus toimuvad 4×200 m teatejooksud.
Võistluste algus pühapäeval kell 12:00.
Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: 24etkv).


Laupäeval, 27. jaanuaril jätkub TV 10 Olümpiastarti 53. hooaeg teise etapiga Tallinnas. Lasnamäe Kergejõustikuhallis toimuval võistlusel on starti oodata üle 300 võistleja 90-st koolist.
Seekordsel etapil võtavad noored mõõtu 60 m tõkkejooksus, teivashüppes ja kaugushüppes.
Võistluspäev saab alguse kell 12:00.
AJAKAVA
Peale esimest etappi asus suurte koolide arvestuses juhtima Viljandi Jakobsoni Kool ning väiksemate koolide arvestuses Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium.
Kohal on ka Teamsport müügipunkt Nike toodetega.
Võistluste tulemusi on võimalik jälgida EKJL kodulehel või Sportity äpis (parool 24tv10e2).

53. hooaja vabariiklikud etapid:
- II etapp – 27. jaanuar 2024, Lasnamäe Kergejõustikuhall
- III etapp – 23. märts 2024, Tartu Ülikooli Spordihoone
- IV etapp – 25. mai 2024, Kadrioru staadion
- FINAAL – 13.-14. juuni, Heino Lipu staadion (Jõhvi)
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv noortesari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased. Sari katab kogu Eesti sest hooaja jooksul toimub üle poolesaja eelvõistluse maakondades ja viis vabariiklikku mõõduvõttu. Paremus selgub nii võistkondlikus kui individuaalarvestuses.
Rohkem infot võistlussarja kohta SIIN
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Nedis, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Originaal, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

EOK ja Kultuuriministeerium kuulutavad välja stipendiumikonkursi tippsportlastele kõrg- või kutsehariduse omandamiseks 2023/24. õppeaasta kevadsemestril.
Avalikul stipendiumikonkursil osalev isik peab vastama järgmistele tingimustele:
- on tegevsportlane, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul või
- on tippspordist loobunud isik, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul ning lõpetanud tegevsportlase karjääri viimase 5 aasta jooksul
- järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks noortele
- ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid
Stipendium eraldatakse koostöös Kultuuriministeeriumiga sportlaste õppemaksu tasumiseks kõrg- või kutsehariduse tasulises õppes:
- avalik-õiguslikus ülikoolis
- eraülikoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas rakenduskõrgkoolis
- erarakenduskõrgkoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas kutseõppeasutuses
- Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba omavas era- või munitsipaalkutseõppeasutuses
- või välisriigi samaväärsetes õppeasutustes
Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot.
Konkursil osalemiseks tuleb täita elektrooniline taotlus ning lisada ülikooli tõend hiljemalt 9. veebruariks 2024. Taotlus on leitav siin: https://forms.gle/FGC3VJ55HXB53xaf8
Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi, kõrgkooli nimetus ja eriala) avalikustatakse EOK haridusstipendiumiga seotud pressiteadetes, EOK kodulehel ja sotsiaalmeedias.
Lisainfo:
Jaanika Eilat
53 858 353
jaanika@eok.ee

Möödunud nädalavahetusel selgusid Lasnamäe Kergejõustikuhallis U14 ja U16 vanuseklasside talvised Eesti meistrid. Võistluste käigus püstitati ka üks uus Eesti noorterekord.
U14 vanuseklassi tüdrukute 4×200 m teatejooksu võitis SK Elite Sport teatenelik ajaga 1:54.31, mis tähistab uut U14 vanuseklassi Eesti lühirajarekordit. Võistkond jooksis koosseisus Annaliisa Aren, Gerda Aavik, Anni Saar ja Liisa Kivisto.
U14 vanuseklassis krooniti kolmekordseks Eesti meistriks Keidy Pindma (Valga SK Maret-Sport). Ta oli kiireim 60 m jooksus (8.14), 200 m jooksus (26.75) ja 400 m jooksus (1:03.02).
Poiste seas võitis lausa neli kuldmedalit Valter Kuld (SK Elite Sport). Individuaalsed kullad võitis ta 60 m tõkkejooksus (8.97), 400 m jooksus (1:01.31) ja teivashüppes (3.00). Lisaks kuulus ta SK Elite Sport võidukasse teatenelikusse 4×200 m teatejooksus.
U16 vanuseklassi tüdrukutest tulid kahekordseks Eesti meistriks Mette Marii Estorn (SK Lindon), Bianca Maria Vuks (TÜASK) ja Alisa Sulimenko (TÜASK). Estorn võitis kullad 200 m ja 400 m jooksus aegadega vastavalt 26.00 ja 1:00.41. Bianca Maria Vuks võitis kaugushüppe tulemusega 5.45 ja Sulimenko oli kiireim 60 m jooksus ajaga 7.94. Mõlemad tüdrukud andsid oma panuse ka TÜASK-i 4×200 m teatejooksu võitu.
Poistest said kaks kuldmedalit kaela SK Elite Sport esindajad Konrad Kruuse ja Uku Pärnamets. Kruuse oli parim kuulitõukes tulemusega 14.21 ning Pärnamets võitis 400 m jooksu ajaga 55.93. Teise kuldmedali teenisid mõlemad poisid 4×200 m teatejooksus.
Galerii: 1. päev | 2. päev
7. veebruaril toimub Tartus Ülikooli spordihoones juba 12. Martin Kutmani memoriaal.
Võistlusele saab registreerida kuni 4. veebruarini SIIN.
NB! Tegemist on E kategooria võistlusega ehk sportlastel on võimalik teenida kõrgemaid reitingupunkte!
Tule ela omadele kaasa, sissepääs tasuta ning esmakordselt loositakse kõikide pealtvaatajate vahel sponsorite poolt ägedaid auhindu!
Peaauhinnaks Nike Pegasus 40 jooksutossud!


Eeloleval nädalavahetusel, 20.-21. jaanuaril toimuvad Lasnamäe Kergejõustikuhallis U14 ja U16 vanuseklasside talvised Eesti meistrivõistlused. Starti asub üle 500 sportlase 41-st klubist.
Võistluste algus laupäeval kell 12:00 ja pühapäeval kell 11:00.
AJAKAVA (NB! Muudetud 18.01!)
OSALEJATE NIMEKIRI
Tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: 24u1416).


Möödunud nädalavahetusel krooniti Lasnamäe Kergejõustikuhallis talvised Eesti meistrid noorte mitmevõistluses.
Tüdrukute U14 vanuseklassi viievõistluses tuli Eesti meistriks Marietta Verst (TÜASK), kes kogus 4138 punkti. Hõbemedali sai kaela Keidy Pindma (Valga SK Maret-Sport) 4061 punktiga ning pronksmedali teenis Heti Stella Kisel (Tallinna Spordiakadeemia) 3951 punktiga.
U14 vanuseklassi poiste seitsmevõistluse võitis Valter Kuld (SK Elite Sport) 5090 punktiga. Teise koha sai Patrick Tomasson (Pärnu Kalevi KJK), kes kogus 4789 punkti ning kolmas oli Urban Aik Sild (SK Elite Sport) 4403 punktiga.
U16 vanuseklassi tüdrukute viievõistluse parim oli Diana Johanna Vanamb (Tartu SS Kalev), kelle punktisumma oli 3320. Talle järgnesid Sophia Emily Kaldre (Audentese SK) 3132 punktiga ja Bianca Maria Vuks (TÜASK) 3101 punktiga.
Sama vanade poiste seitsmevõistluse võitis suure eduga Hank-Gerhard Hausenberg (Tartu SS Kalev), kes kogus seitsme alaga 4625 punkti. Teiseks tuli Aleksander Metsmaker (Rakvere KJK ViKe) 4189 punktiga ning kolmanda koha sai Karl-Martin Treilmann (Pärnu SK Altius) 4093 punktiga.
Tüdrukute U18 vanuseklassi viievõistluses krooniti Eesti meistriks Mia Mireia Uusorg (Tallinna Spordiakadeemia) 3876 punktiga. Hõbemedalile tuli Marleen Ritari (SK Elite Sport) 3739 punktiga ning pronksi sai kaela Allika Inkeri Moser (SK Elite Sport) 3578 punktiga.
U18 vanuseklassi poiste seitsmevõistluse võitjaks tuli Tristan Konso (Rakvere KJK ViKe) 5454 punktiga. Teise koha sai Ron Sebastian Puistee (KJK Saare) 5079 punktiga ning kolmas oli Jan Joonas Pohlak (SK Elite Sport) 5008 punktiga.
Neidude U20 vanuseklassis tuli viievõistluse Eesti meistriks Elsa Puu (TÜASK), kes kogus 3943 punkti. Talle järgnesid Viola Hambidge (Pärnu SK Altius) 3786 punktiga ja Karmen Bruus (Tartu SS Kalev) 3728 punktiga.
Sama vanuseklassi noormeeste seitsmevõistluse võitis Aivar Ellam (Rakvere KJK ViKe) 5307 punktiga. Hõbemedali teenis Harry Richard Jääger (SK Elite Sport) 5225 punktiga ning pronksise autasu sai Rasmus Floren (Rakvere KJK ViKe) 4933 punktiga.
U23 vanuseklassi viievõistluse Eesti meistriks krooniti Laura Lokotar (KJK Kose 2000), kes teenis 3771 punkti. Teise koha sai Anabel Sarapuu (Viljandi KJS Sakala) 3519 punktiga ning kolmas oli Kaisa Hänni (Tallinna Spordiakadeemia) 2883 punktiga.
Noormeeste U23 vanuseklassis tuli seitsmevõistluse Eesti meistriks Rasmus Roosleht (Tallinna SS Kalev) 5672 punktiga. Hõbemedali sai kaela Tony Ats Tamm (Audentese SK), kes kogus 5550 punkti ja pronksmedali teenis Marten Roasto (Viljandi KJS Sakala) 5031 punktiga.
Järgmised Eesti meistrid selguvad juba sel nädalavahetusel, kui toimuvad U14 ja U16 vanuseklasside Eesti talvised meistrivõistlused üksikaladel.
UNO PALU
08. II 1933 – 15. I 2024

Eesti Kergejõustikuliit teatab kurbusega, et täna 15. jaanuaril lahkus meie seast 90-aastasena endine mitmevõistleja Uno Palu.
Uno Palu oli 1956. aasta Melbourne’i Olümpiamängude 4. koha omanik ja 1958. aasta Stockholmi Euroopa meistrivõistluste hõbemedalivõitja kümnevõistluses.
Sindist pärit spordimees tuli oma karjääri jooksul veel rahvusvahelisel noorsoo- ja ja üliõpilasmängudel 4. kohale (1957). Nõukogude Liidu meistrivõistlustel võitis ta 1958. aastal hõbeda ning aastatel 1955, 1956 ja 1960 pronksi. Aastatel 1953–64 tuli ta 4 korda Dünamo üleliiduliseks meistriks (kümnevõistluses) ning erinevatel aladel krooniti ta kokku 14 korda Eesti meistriks. Aastatel 1956 ja 1958 valiti ta Eesti aasta sportlaseks.
Möödunud aastal ilmus Uno Palu 90. juubeliks tema elulooraamat “Kümnevõistlus ja rock’n’roll. Uno Palu lugu”, mille koostas Jaak Valdre.
Avaldame sügavat kaastunnet Uno perekonnale ja lähedastele.
Ärasaatmine toimub esmaspäeval, 22. jaanuaril kell 13:30 Pärnamäe kalmistu suures kabelis.
Lilli ja pärgi palutakse mitte tuua.
___________________________
Järelehüüe | Visa spordimees, kes läks läbi halli kivi
91. eluaastal suri legendaarne kergejõustiklane Uno Palu, kelle tipputõus oli karm katsumus.
1933. aasta 8. veebruaril Sindis sündinud tulevane kümnevõistlusäss koges juba lapsena elu karmimat poolt: tundis nälga, leppis tihti soolvee, sibula ja kartulitega. Kuigi koduloomi ei tohtinud pidada, oli ta isa seale puukuuri salajase pesa meisterdanud ja jõuluks pandi toidulauale rammusamad palad.
Keerulisel ajal läks Palu varakult tööle ning teenis igapäevast leiba saeveskis ja tekstiilivabrikus. Spordirajale astus särtsakas poiss maast madalast. Kümneaastaselt tuli ta oma esimesel jooksuvõistlusel eakaaslaste hulgas kolmandaks ja sai auhinnaks taskulambi.
Tõsisemalt hakkas Palu lemmikvaldkonnas tegutsema Tallinna kehakultuuritehnikumis, kui harjutas Olav Karikose juhendamisel. 1951. aastal treenis ta Dünamos Viktor Vaiksaare näpunäidete järgi ja võitis NSV Liidu noortemeistrivõistlustel kõrgushüppes hõbemedali.
Eelnimetatud kordaminek kergitas mitmekülgse kergejõustiklase Dünamo üleliidulise koondise kandidaadite hulka. Pärast näguripäevi sai ta lõpuks korralikult süüa ja jaksas treeningutel rohkem pingutada.
Suvel 1956 ületas Palu Moskvas NSV Liidu rahvaste spartakiaadil legendaarsele ametivennale Heino Lipule kuulunud Eesti kümnevõistluse rekordi ja võitis 7167 punktiga pronksmedali.
Esimene välisreis viis tõusva tähe samal aastal Austraaliasse Melbourne’i olümpiale, kus ta saavutas kiiduväärse neljanda koha. Ent just seal sattus Palu hiljem saatuslikuks saanud sündmuste keerisesse. Nimelt trehvas ta maailma kuklapoolel oma onuga, kes oli veerand sajandit varem kodumaa tolmu jalgelt pühkinud.
NSV Liidu koondise juhtkond nuhkis välja, et onu ostis Palule uued riided. Suureks patuks peeti sedagi, et Eesti trio – Palu, käija Bruno Junk ja maadleja Johannes Kotkas – käis väliseestlaste kutsel õhtuti linnas.
Tegelikult oli ime, et Palu üldse olümpiakoondisse võeti, sest ta polnud isegi komsomol. Sitke sportlane jäi elu lõpuni isamaalaseks, keda tiivustasid tõeotsingud.
Õnneks pääses Palu augustis 1958 Rootsi EMile ja võitis kümnevõistluses koondisekaaslase Vassili Kuznetsovi järel ja sakslase Walter Maieri ees hõbemedali. Selgus, et ametnikud jälgisid välismaal ulja eestlase igat sammu.
Vene aja ebainimlikke võtteid kasutati pärast seda, kui Palu oli Stockholmis kohtunud sugulasega. Seejärel taheti temast teha informaator, ent plaan läks vett vedama.
Valus tagasilöök tuli aga 1960. aastal, kui Palu võitis NSV Liidu meistrivõistlustel pronksmedali. Elu parimasse sportlikku vormi jõudnud kümnevõistleja praagiti päev enne Rooma olümpiamängudele minekut koondisest välja.
„Entusiasm kadus, polnud nagu kuhugi püüelda. NSV Liidu koondis võttis mu varsti stipilt maha, elasin rahast, mida kodune Dünamo maksis,” meenutas ta suurest spordist taandumist raamatus „Eesti kergejõustiku kullakamber”.
Selleks ajaks oli Palu juba väga palju korda saatnud. Rahvusvahelisest edust oli põgusalt juttu. NSV Liidu meistrivõistlustel noppis ta 1958 hõbeda ning 1955, 1956 ja 1960 pronksi. 1953–1964 tuli ta trumpalal neli korda Dünamo üleliiduliseks meistriks.
Palu püstitas 1956–1960 koguni 14 Eesti rekordit: kümnevõistluses viis, 110 meetri tõkkejooksus kolm, 200 meetri tõkkejooksus kolm, viievõistluses kaks ja 400 meetri tõkkejooksus ühe.
1958. aastal oli Palu maailma kümnevõistluse edetabelis kuues ja kõigi aegade pingereas kaheksas ning 1956 ja 1960 maailma hooaja edetabelis seitsmes. 1956. ja 1958. aastal valiti ta Eesti parimaks sportlaseks.
Aastast 1957 on korraldatud noortele mitmevõistlejatele Palu auhinnavõistlusi, millel on osalenud suurem osa hilisematest tippudest. Esimene võitja oli Rein Aun.
1966–1967 töötas Palu Tallinna Mererajooni spordikoolis ja 1968–1974 Dünamo kergejõustikukoolis treenerina. 1974–1992 oli ta Harju KEK-i spordimetoodik. 2001 sai kergejõustikukorüfee Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi.
Deivil Tserp
EESTI KERGEJÕUSTIKULIIT
KULTUURIMINISTEERIUM
EESTI OLÜMPIAKOMITEE

2024. aasta esimesed Eesti meistrid kroonitakse sel nädalavahetusel, 13.-14. jaanuaril Lasnamäe Kergejõustikuhallis, kus toimuvad talvised noorte Eesti meistrivõistlused mitmevõistluses. Viie vanuseklassi (U14, U16, U18, U20 ja U23) peale kokku on starti oodata üle 170 sportlase 29-st klubist.
Kõige osalejaterohkem on U14 vanuseklass, kus stardinimekirjas on 34 tüdrukut ja 26 poissi. U16 vanuseklassis asuvad starti 32 tüdrukut ja 15 poissi ning U18 vanuseklassis vastavalt 18 tüdrukut ja 16 poissi.
Neidude U20 vanuseklassis teeb esimest aastat kaasa Viola Hambidge (Pärnu SK Altius). Medalite eest hakkavad võistlema ka Mirtel Klaar (SK Raesport), Emma Kathrina Hein (Haapsalu KJK) ning kõrgushüppajad Valeria Smirnova (Tallinna SS Kalev) ja Karmen Bruus (Tartu SS Kalev), kes on varem ka mitmevõistluses häid tulemusi näidanud.
U20 vanuseklassi noormeeste seitsmevõistluse Eesti meistritiitli nimel hakkavad võistlema Harry Richard Jääger (SK Elite Sport), Aivar Ellam (Rakvere KJK ViKe) ja teised.
Peamine favoriit U23 vanuseklassi viievõistluse meistritiitlile on Laura Lokotar (KJK Kose 2000). Väljaspool arvestust tuleb oma vormi kontrollima ka Katre Sofia Palm (Tallinna Spordiakadeemia), kes valmistub veebruari alguses toimuvaks Rahvusvaheliseks mitmevõistluseks.
Noormeeste U23 vanuseklassis soovib head tulemust näidata samuti Rahvusvaheliseks mitmevõistluseks valmistuv Rasmus Roosleht (Tallinna SS Kalev). Medalite eest hakkavad võistlema ka Marten Roasto (Viljandi KJS Sakala), Tony Ats Tamm (Audentese SK) ja Valter Eric Viisel (Tallinna SS Kalev).
Võistluste avamine toimub laupäeval kell 11:50.
Tulemusi saab jälgida Sportity äpis (parool: 24tmvmv).

Aleksander Tšikini Auhinnavõistlus toimub uuenenud Tallinna Kergejõustikuhallis (vana nimega Tallinna Spordihall) 6. jaanuaril 2024 algusega kell 11:45.
Võistlus toimub järjekorras juba 22. korda ning ka seekord puudub võistlejatele osavõtutasu! Võistlust korraldatakse legendaarse Kalevi Kergejõustikukooli treeneri Aleksander Tšikini auks, kes veel 85-aastasena oli aktiivselt spordiareenidel tegev. Tšika (nagu teda kutsuti) on öelnud: “Kõigist ei saa olümpiavõitjat, aga üks korralik mees võiks sinust saada küll. Eks ka niimoodi ka!”.
Registreerimine (tähtaeg 4. jaanuar kell 18:00) – https://kalevkjk.ee/tshika-reg/
Kolmandat korda toimub võistluse eel laste rahvajooks 3-10 aastastele lastele. Rahvajooksu eesmärk on propageerida liikumist ning tekitada huvi spordi vastu pingevabalt, st Laste Rahvajooksu etappidel ei võeta aega ega selgitata paremusjärjestust. Kõigile on peale distantsi läbimist meenemedal ja väike auhind. Osavõtt on samuti tasuta!
Registreerimine ja lisainfo (tähtaeg 5. jaanuar kell 23:59) – https://programm.ee/uritus/laste-rahvajooks-a-tsikini-auhinnavoistlus-2024/.
Võistlus korraldatakse suuresti endiste õpilaste abil, kes võimaldavad võistlust läbi viia ilma osavõtutasuta. Täname MTÜ Tshika Toetusseltsi! Täname ka Laste Rahvajooksude korralduspartnerid Active Program (Meelis Allikas)!
Edukat võistlemist!
Võistluse peakorraldaja:
Tallinna Kalevi Kergejõustikukool,
kjk@kalevkjk.ee
53780667 (Mikk Meerents)

Eesti Olümpiakomitee 100. aastapäeval peetud pidulikul auhinnagalal „Spordiaasta Tähed 2023“ Alexela kontserdimajas kuulutati aasta sportlase auhinna laureaatideks kümnevõistleja Karel Tilga ja ujuja Eneli Jefimova, aasta treeneri tiitli võitis Jefimova juhendaja Henry Hein ning aasta võistkonna auhinna sai Hõbeliiga võitnud võrkpallinaiskond.
Aasta noorsportlaseks kuulutati samuti ujuja Eneli Jefimova, kes lisaks lühirajal EM-il võidetud täiskasvanute kuld- ja hõbemedalile võitis tänavu juunioride MMil täiskomplekti medaleid ning EMil võitis tänavu lühiraja EMil täiskasvanute seas hõbemedali ning juunioride EMil täiskomplekti medaleid. Aasta veteransportlase tiitli sai lauatennisist Kai Thornbech. Aasta parasportlased olid ujujad Susannah Kaul ja Matz Topkin.
Eestimaa Spordihing 2023 tunnustuse pälvis korvpalli eestvedaja Aadu Kana.
Auhinnagalal tunnustati ka parimaid spordiklubisid, kelle valisid välja maakondlikud spordiliidud. Tunnustuse teeninud spordiklubid on:
- Saue Jalgpalliklubi, Harjumaa
- Hiiumaa Tenniseklubi, Hiiumaa
- MTÜ Alutaguse Eagle, Ida-Virumaa
- MTÜ Põltsamaa valla spordiklubi „Tervis“, Jõgevamaa
- Ambla Spordiklubi, Järvamaa
- Huviklubi Nelson, Lääne-Virumaa
- Haapsalu Tenniseklubi, Läänemaa
- Kagu Motoklubi MTÜ, Põlvamaa
- Maadlusklubi LEO, Pärnumaa
- Rapla Korvpallikool, Raplamaa
- Saaremaa Saarte Mängude Assotsiatsioon, Saaremaa
- Võimlemisklubi Akros, Tartumaa
- MTÜ Tamm Racing, Valgamaa
- Viljandi Sõudeklubi, Viljandimaa
Pidulikul auhinnagalal kuulutati välja ka Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri- ja spordi sihtkapitali 2023. aasta aastapreemiate laureaadid. Aastapreemia pälvisid seitse spordivaldkonnas tegutsevat inimest ja organisatsiooni:
- Eesti Discgolfi Liit – meeldejääva tiitlivõistluse läbiviimise eest
- Raoul – Vello Leitham – noorte maadluse väärtustaja
- Anett Kontaveit – silmapaistva tennisekarjääri eest
- Taavi Tuvike – Lõuna-Eesti jäähoki arengusse panustav entusiast
- Kersti Sirel – naiste korvpalli arendaja
- Jüri Dorbek – Tallinna sporditaristu uuendaja
- Vahur Joala – veemoto hing

Tänavu augustikuus toimunud World Athletics kongressil Budapestis kinnitati kergejõustiku rekordite ja edetabelite pidamise uus kord, mis jõustus 1. novembril 2023. a.
Välis- ja sisetingimustes saavutatud tulemusi enam ei eristata. Kehtivaks rekordiks loetakse vastava ala absoluutselt parim tulemus, sise- ja välisedetabelid ühendatakse.
Kõigil väljakualadel ja sirgel rajalõigul toimuvatel jooksualadel püstitatud rekordeid (sh võistlejate isiklikke- ja hooaja rekordeid) nimetatakse rekorditeks ja nendel aladel saavutatud tulemused kajastuvad edetabelites.
Ringrajal toimuvatel jooksu- ja käimisaladel ning mitmevõistluses eristatakse tavarajal ja lühirajal saavutud tulemusi.
Tavarada. Tavarada on kuni 400 m pikkune lamedate kurvidega ringrada. Sellisel ringrajal toimuvatel jooksu- ja käimisaladel ning mitmevõistlustes, mille ükski ala ei toimu lühirajal, püstitatud rekordeid (sh võistlejate isiklikke- ja hooaja rekordeid) nimetatakse rekorditeks ja nendel aladel saavutatud tulemused kajastuvad edetabelites.
Lühirada. Lühirada on kuni 200 m pikkune kaldkurvidega ringirada. Sellisel ringrajal toimuvatel jooksu- ja käimisaladel ning mitmevõistlustes, mille mõni jooksuala peetakse lühirajal, püstitatud rekordeid (sh võistlejate isiklikke- ja hooajarekordeid) nimetatakse lühiraja rekorditeks ja nendel aladel saavutatud tulemused kajastuvad lühiraja edetabelites.
Rekordeid ja edetabeleid peetakse ainult nendel aladel, millistel lühiraja rekordeid ja lühiraja edetabeleid ei peeta, ja vastupidi.
Kuigi pole enam oluline, kas tava- või lühirada paikneb ruumis või vabas õhus, kas ketast heidetakse hallis või staadionil, sise ja välisvõistluste (inglise keeles indoor – outdoor) mõiste siiski päriselt ei kao. Eelkõige on seda vaja seoses jooksu- või hüppesuunalise tuule kiiruse mõõtmisega, mistõttu nõutakse, et sisevõistluste puhul kajastuks sõna „indoor“ alati võistluse nimes. Kuna eesti keeles on sisevõistluste määratlemiseks palju võimalusi (sisevõistlus, talvine võistlus, jõuluvõistlus jne), millest ükski pole rahvusvaheliselt mõistetav, tuleb edaspidi sisevõistluse toimumiskoha juurde teha märge „indoor“. Näiteks: SK Fortis Jõuluvõistlused. 10. detsember 2023.a. Tallinn Lasnamäe KJH (indoor). Rekordi- ja edetabelites tähistatakse sisevõistlustel saavutatud tulemused „i“ tähega võistluste toimumiskoha järel.
Sisevõistlustel jooksu- või hüppesuunalise tuule kiirust mõõtma ei pea. Tuule kiiruseks loetakse 0,0 m/s. Välitingimustes paikneval lühirajal 200 m jooksus tuule kiirust ei mõõdeta.
Vabas õhus paikneval lühirajal peetavate viie- ja seitsmevõistluse tarvis koostatakse uued mitmevõistluse punktitabelid. Viimaste ilmumisel peab olema tähelepanelik, et need praeguste, sisehalli lühiraja jaoks mõeldud tabelitega, sassi ei läheks.
EKJL-i tehniline komisjon
____________________________
Uuendatud Eesti rekordi statuudiga saab tutvuda SIIN
Rohkem infot lühiraja (inglise keeles short track) kohta World Athleticsi kodulehel

Kui septembris avaldati Teemantliiga 2024. aasta kalender, mis koosneb 15-st etapist, siis nüüd tehti avalikuks ka alade jaotus erinevatel etappidel.
Vaata alade jaotust SIIT
Teemantliiga 2024. aasta etapid:
VÕISTLUS | RIIK | KUUPÄEV |
Xiamen | Hiina | 20. aprill 2024 |
Shanghai | Hiina | 27. aprill 2024 |
Doha | Qatar | 10. mai 2024 |
Rabat | Maroko | 19. mai 2024 |
Eugene | USA | 25. mai 2024 |
Oslo | Norra | 30. mai 2024 |
Stockholm | Rootsi | 2. juuni 2024 |
Pariis | Prantsusmaa | 7. juuli 2024 |
Monaco | Monaco | 12. juuli 2024 |
London | Suurbritannia | 20. juuli 2024 |
Lausanne | Šveits | 22. august 2024 |
Silesia | Poola | 25. august 2024 |
Rooma | Itaalia | 29. august 2024 |
Zürich | Šveits | 5. september 2024 |
Brüssel | Belgia | 13.-14. september 2024 |

Eesti Olümpiakomitee avas esmaspäeval „Aasta sportlane 2023“ rahvahääletuse. Oma soosikute poolt aasta naissportlase, aasta meessportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri valimisel saab hääletada kuni 24. detsembrini aadressil aastasportlane.eok.ee. Laureaadid tehakse teatavaks 29. detsembril Alexela kontserdimajas toimuval „Spordiaasta Tähed 2023“ auhinnagalal.
Meie sportlased ja treenerid on esindatud järgmistes kategooriates:
- Aasta meessportlane – Karel Tilga ja Rasmus Mägi
- Aasta treener – Jeff Huntoon ja Gerd Kanter
Anna hääl oma lemmikute poolt SIIN!
Rahvahääletust ootab ees oluline muudatus. Nimelt saab naissportlase ja meessportlase kategooriates veebihääletusel selgunud TOP3 kandidaatidele ka „Spordiaasta Tähed 2023“ otsesaate ajal telefonihääli anda. Saadud hääled liidetakse esimeses hääletusringis saadud häältele.
Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Suklese sõnul teeb muudatus hääletuse veelgi huvitavamaks. „Rahvahääletus lisab alati hääletusringi palju põnevust, sest tulemuste kõrval väärtustab sporti jälgiv inimene alati ka emotsioone, mida sportlased oma sooritustega on pakkunud. Telesaate ajal saab neid emotsioone veelgi meenutada ning oma lemmikute poolt hääletada. Kutsun kõiki “Aasta sportlane 2023” valimisel kaasa lööma, sest iga hääl on oluline!“
Kandidaatide nimekirja kinnitanud EOK sportlaskomisjoni liige Johanna Talihärm: “Meie sportlased on andnud endast kõik ja saavutanud suurtel spordiareenidel kõrgeid kohti nii õhus maal kui vees! Iga Eestit esindav sportlane on tunnustust väärt, kuid nüüd on aeg välja selgitada need kõige-kõigemad. Igal tulihingelisel spordifännil on võimalus päriselt kaasa aidata nendele sportlastele, kes on neid tänavu kaasa elama utsitanud ning neid mõjutanud.”
2023. aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane. Lisaks valitakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal.
Laureaadid kuulutatakse välja 29. detsembril Alexela kontserdimajas toimuval galaõhtul „Spordiaasta Tähed 2023“, mille otseülekannet saab jälgida Kanal 2 ja Postimehe portaali vahendusel.
Eestis on aasta sportlasi valitud 92 aastat. 2022. aastal valiti aasta naissportlaseks freestyle-suusataja Kelly Sildaru, meessportlaseks kümnevõistleja Janek Õiglane, aasta võistkonnaks rallipaar Ott Tänak-Martin Järveoja ja aasta treeneriks Sloveenia kettaheitja Kristjan Cehi treener Gerd Kanter. Aasta noorsportlase tiitli pälvis kõrgushüppaja Karmen Bruus.

Pühapäeval, 10. detsembril Brüsselis Laeken Parkis toimunud murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlustel osales viis Eesti jooksjat.
Eesti koondislastest sai kõrgeima koha (47.) Laura Maasik, kes läbis 9 km ajaga 37:40. Euroopa meistriks krooniti kolmandat korda järjest Norra jooksja Karoline Bjerkeli Grøvdal (33:40).
Kaur Kivistik finišeeris meeste 9 km distantsil 66. kohal ajaga 33:07. Võitjaks tuli prantslane Yann Schrub ajaga 30:17.
U23 vanuseklassi noormeeste 7 km distantsi lõpetas Oliver Annus 75. kohal ajaga 28:28.
Mari Mai Ruus sai U20 vanuseklassi neidude 5 km distantsil 61. koha ajaga 21:25. Sama vanuseklassi noormeeste seas sai Morten Siht 70. koha ajaga 18:32.
Vaata võistluste videokokkuvõtet:

Sellel pühapäeval, 10. detsembril toimuvad Brüsselis murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlused. Eestit esindab nendel võistlustel viieliikmeline koondis.
Eesti koondist esindavad täiskasvanute arvestuses Kaur Kivistik ja Laura Maasik, U23 vanuseklassis Oliver Annus ning U20 vanuseklassis Morten Siht ja Mari Mari Ruus.
Naiste distantsil on favoriidina stardis Norra jooksja Karoline Bjerkeli Grøvdal, kes läheb jahtima oma kolmandat järjestikust meistritiitlit. Norralanna kõige suurem konkurent on eeldatavalt Itaalia jooksja Nadia Battocletti, kes möödunud aastal tuli U23 vanuseklassi võitjaks.
Meeste distantsil ei tule sel korral starti kahekordne võitja Jakob Ingebrigtsen, kes pidi vigastuse tõttu võistlusest loobuma. Ingebrigtseni puudumisel on peamised favoriidid meistritiitlile kodupubliku ees võistlev Isaac Kimeli ning Itaaliat esindav Yemaneberhan Crippa.
Esmakordselt on nendel võistlustel meestel ja naistel vastavalt vanuseklassidele kavas sama pikad distantsid. Täiskasvanud jooksevad 9 km, U23 vanuseklass 7 km ning U20 vanuseklass 5 km.
Ajakava ja tulemusi näeb SIIT (NB! Tulemuste nägemiseks on vajalik registreerimine!)
Võistluste otseülekannet saab jälgida SIIN
Rohkem infot võistluste kodulehel
Jalgratturite ihaldatud suurtuure sõitnud ja kolmedel olümpiamängudel võistelnud Tanel Kangert autasustas ja intervjueeris TV 10 Olümpiastarti sarja Võru etapi edukamaid noori. Koolipoisina julgelt teiba kätte võtnud Kangert aitas Vändra Gümnaasiumi võistkonnale tuua erinevatelt aladelt punkte TV 10 Olümpiastarti sarja etappidel.
Koolinoorte võistlussarjas algas juba 53. hooaeg ja avaetapil jagati auhindu parimatele 60 meetri jooksus, kõrgushüppes, teivashüppes ja kuulitõukes. Võistlusele kvalifitseerus kahes vanuseklassis üle 400 poisi ja tüdruku enam kui 90 erinevast koolist Eestis ning starti tuldi isegi Soomest. Räägime noortega, kes unistavad sprindis maailmarekordimehe Usain Boldi kiiruse saavutamisest, kelle eeskujuks on teivashüppes aina maailmarekordit nihutav Armand Duplatis ning Eesti sitked kümnevõistlejad.
Külastame Pärnu Kuninga tänava põhikool, mille TV 10 Olümpiastarti sarjas osalevat võistkonda veab sõudmises kuhjaga Eesti meistrivõistluste medaleid võitnud kehalise kasvatuse õpetaja Ulvi Lutoškin. Liikuma kutsuva kooli tunnuslause on: oleme akadeemilised, sportlikud ja loovad.
Võistlejanumbrit 1 kannab uuel hooajal pere traditsioone sarjas jätkav Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilane Mirtel Kollo, kes tegeleb edukalt ka laulmisega ja on säranud “Tähtede lava” lauluvõistlusel.
Ühe hooaja jooksul on TV 10 Olümpiastarti sarjas kavas vabariiklikul tasandil neli etappi ja mitmevõistluse finaal. Iga etapi eel peetakse maakondades üle Eesti eelvõistlusi, kus saab täita sarja norme ja testida koolitiimi valitud noorte oskusi. Uuel hooajal näeb palju noori võistlemas valges särgis, sest maakondades ja linnades toimuvate eelvõistluste üksikalade võitjad saavad 53. hooajal auhinnaks valget värvi sarja sümboolikaga särgi.
Saate reporterid on Johannes Vedru, Aet Süvari, Anu Säärits ning operaatorid Teet Konksi, Arvo Mägi, Tarmo Korol, monteerija Ando-Siim Kuldkepp, toimetaja ja režissöör Anu Säärits.

2. detsembril Võru Spordikeskuses toimunud TV 10 Olümpiastarti 53. hooaja avaetapil panid end 60 m jooksus, teivashüppes, kõrgushüppes ja kuulitõukes proovile üle 400 noorsportlase.
Parimatele andis auhinnad üle endine tipprattur Tanel Kangert, kes ka ise koolipoisina TV 10 sarjas võistles.
Peale esimest etappi asus suurte koolide arvestuses juhtima Viljandi Jakobsoni Kool ning väiksemate koolide arvestuses on liidripositsioonil Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium.
Vaata tulemusi SIIT
Esimese etapi GALERII
Avaetapi kokkuvõtvat saadet näeb ETV2 kanalil neljapäeval, 7. detsembril kell 18:45.
ERR Sport uudislugu:

Laupäeval, 2. detsembril alustab TV 10 Olümpiastarti võistlussari Võrus juba oma 53. hooaega. Avaetapil on starti oodata üle 400 sportlase 96-st koolist.
Hooaja esimesel võistlusel panevad noored end proovile neljal alal: 60 m jooks, kõrgushüpe, teivashüpe ja kuulitõuge.
Võistluspäev saab alguse kell 12:00.
AJAKAVA
Noored võistlevad järgmistes vanuseklassides:
- vanem grupp – 2010-2011. a. sündinud poisid (PV) ja tüdrukud (TV)
- noorem grupp – 2012. a. ja hiljem sündinud poisid (PN) ja tüdrukud (TN)
Möödunud hooaja võite tulevad koolide arvestuses kaitsma Rakvere Reaalkool ja Orissaare Gümnaasium.
Võru Spordikeskuses on kohal ka Super SkyPark batuut.
Võistluste tulemusi on võimalik jälgida EKJL kodulehel või Sportity äpis (parool 24tv10e1).

53. hooaja vabariiklikud etapid:
- I etapp – 2. detsember 2023, Võru Spordikeskus
- II etapp – 27. jaanuar 2024, Lasnamäe Kergejõustikuhall
- III etapp – 23. märts 2024, Tartu Ülikooli Spordihoone
- IV etapp – 25. mai 2024, Kadrioru staadion
- FINAAL – 13.-14. juuni, Heino Lipu staadion (Jõhvi)
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv noortesari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased. Sari katab kogu Eesti sest hooaja jooksul toimub üle poolesaja eelvõistluse maakondades ja viis vabariiklikku mõõduvõttu. Paremus selgub nii võistkondlikus kui individuaalarvestuses.
Rohkem infot võistlussarja kohta SIIN
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Nedis, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Originaal, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Täna, 24. novembril toimunud Eesti Kergejõustikuauhinnad 2023 üritusel kuulutati aasta parimateks kergejõustiklasteks kõrgushüppaja Elisabeth Pihela ja mitmevõistleja Karel Tilga.
Tallinnas Lillepaviljonis toimunud pidulikul galaõhtul anti üle auhinnad erinevate vanuseklasside parimatele sportlastele ja nende treeneritele. Tunnustati parimaid klubisid, kohtunikke ja kergejõustikuveterane ning tänati Eesti Kergejõustikuliidu koostööpartnereid ja sponsoreid.
Aasta naiskergejõustiklaseks ja ühtlasi U20 vanuseklassi parimaks valitud Elisabeth Pihela tuli U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel kõrgushüppes hõbemedalile, saavutas täiskasvanute maailmameistrivõistlustel 16. koha ning sai Xiameni Teemantliiga etapil neljanda koha. Sel hooajal hüpatud isiklik rekord 1.92 viis ta Eesti kõigi aegade edetabelis neljandaks.
Aasta meeskergejõustiklase tiitliga pärjatud Karel Tilga edukale hooajale pani punkti maailmameistrivõistlustel kümnevõistluses saavutatud neljas koht ning uus isiklik rekord 8681 punkti. Lisaks tuli ta hooaja kokkuvõttes Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu mitmevõistluse tuuri üldvõitjaks.
Nooremates vanuseklassides pälvisid tunnustuse omavanuste tiitlivõistlustel häid tulemusi näidanud sportlased.
Aasta sooritaja tiitel anti üle Euroopa sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses pronksmedali võitnud Risto Lillemetsale.
Lisaks tänas Kergejõustikuliit sportlasi, kes tänavu teatasid sportlaskarjääri lõpetamisest. Eduka karjääri ja ilusate spordihetkede pakkumise eest anti tänumeene üle üheksale sportlasele: Roman Fosti, Marek Niit, Liina Luik, Lily Luik, Leila Luik, Liina Laasma, Kätlin Tõllasson, Helin Meier ja Reena Koll.

KÕIK AUHINNASAAJAD:
Aasta naiskergejõustiklane: kõrgushüppaja Elisabeth Pihela (individuaalsportlane, treener Grit Šadeiko)
Aasta meeskergejõustiklane: mitmevõistleja Karel Tilga (Tartu SS Kalev, treener Jeff Huntoon)
U23 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: mitmevõistleja Pippi Lotta Enok (KJK Visa, treenerid Liivi Eerik ja Jerel Langley) ja mitmevõistleja Rasmus Roosleht (Tallinna SS Kalev, treener Toomas Suurväli)
U20 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: kõrgushüppaja Elisabeth Pihela (individuaalsportlane, treener Grit Šadeiko) ja kolmikhüppaja Viktor Morozov (KJK Atleetika, treener Petros Kyprianou)
U18 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: sprinter Miia Ott (individuaalsportlane, treener Maris Mägi) ja tõkkejooksja Savva Novikov (KJK Visa, treener Andrei Nazarov)
U16 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: Naomi Toomenurm (Pärnu SK Altius, treener Romet Mihkels) ja Kaspar Isand (SK Elite Sport, treener Mairo Tänav(Tänak))
U14 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: Loore-Liis Viidik (SK Elite Sport, treener Kädy Tänav (Tänak)) ja Rigon Stefen Pappel (SK Elite Sport, treener Kädy Tänav (Tänak))
Aasta sooritaja: Risto Lillemets (KJK Saare)
Delfi ja Eesti Päevalehe lugejate lemmik: Karel Tilga
Euroopa Kergejõustikuliidu treeneritöö auhind: Kädy Tänav (Tänak)
Euroopa Kergejõustikuliidu auhind: Mihkel Mardna
Euroopa Kergejõustikuliidu naisjuhi auhind: Anu Vackermann
Parim U14, U16 ja U18 klubi: SK Elite Sport
Parim U20, U23 ja täiskasvanute klubi: Audentese SK
Aasta kergejõustikuveteranid: Liliana Torn ja Juhan Tennasilm
Aasta kohtunik: Rein Ilves
Aasta noorkohtunik: Käroliina Kask
Pika traditsiooniga võistlus: Tõrva kergejõustikupäev olümpialastega
Aasta kergejõustiklaste valimisel osalesid: EKJL liikmesklubid (häälte osakaal 25%), meedia esindajad (25%), kergejõustikutreenerid (25%) ja kergejõustikufännid (25%).

2023. aasta parimate kergejõustiklaste pidulik autasustamine toimub 24. novembril Eesti Kergejõustikauhinnad 2023 üritusel.
Aasta kergejõustiklane 2023 nominendid:
- U18 vanuseklass
TÜDRUKUD | POISID |
Viola Hambidge | Tristan Konso |
Miia Ott | Savva Novikov |
Valeria Smirnova | Karl Kristjan Pohlak |
Bianka Uhtjärv | Benjamin Rannik |
Heti Väät | Andreas Trumm |
- U20 vanuseklass
NAISED | MEHED |
Liisa-Maria Lusti | Robert Kompus |
Anna Maria Millend | Uku Renek Kronbergs |
Elisabeth Pihela | Andri Matrov |
Jane Roosimägi | Viktor Morozov |
Berit Saar | Alar Reiljan |
- U23 vanuseklass
NAISED | MEHED |
Pippi Lotta Enok | Eerik Haamer |
Ann Marii Kivikas | Enrico Hänilene |
Marleen Mülla | Rasmus Roosleht |
Gedly Tugi | Robin Sapar |
Lilian Turban | Kenro Tohter |
Täiskasvanud
NAISED | MEHED |
Karmen Bruus | Johannes Erm |
Pippi Lotta Enok | Risto Lillemets |
Marleen Mülla | Rasmus Mägi |
Elisabeth Pihela | Karl Erik Nazarov |
Diana Suumann | Tiidrek Nurme |
Gedly Tugi | Karel Tilga |
Õilme Võro | Janek Õiglane |
Tule vaata oma silmaga, kes valitakse parimateks ning saa osa toredast kergejõustikuõhtust.
Sel aastal on võimalik üritusele soetada pilet, mille hind on 25€.
NB! Pileteid on müügil piiratud arv!
Üritus algab kell 19:00, uksed avatakse kell 18:30.
Meie hea koostööpartner Audi loosib kõikide piletiostjate vahel välja Audi Q8 e-tron kasutusõiguse nädalavahetuseks.
OSTA PILET SIIT – PILETIMÜÜK ON LÕPPENUD!

Täna kogunesid Tallinnas T1 Keskuses asuvas Super Skypark batuudikeskuses TV 10 Olümpiastarti võistlussarja toetajad ja partnerid, sarjast sirgunud tippsportlased ning treenerid. Detsembris saab avapaugu noorte võistlussarja 53. hooaeg ning hooaja avaüritusel meenutati võistlussarja ajaloolisi hetki, tunnustati möödunud hooaja rekordipüstitajaid ning viidi läbi lõbusaid katseid teaduslaboris.
TV 10 Olümpiastarti võistlusi meenutasid täna erinevatel elualadel tegutsevad sarja vilistlased – sprinterid Karl Erik Nazarov ja Miia Ott, kümnevõistleja Risto Lillemets, ujuja Ralf Tribuntsov, murdmaasuusataja Henri Roos, jalgpallur Kelly Rosen, ajakirjanik Marii Karell ning treener Maris Mägi.
Karl Erik Nazarov meenutas, kuidas juba aasta enne võistlussarja pääsemist kirjutas ta endale üles võistluste normatiivid ning treenis nende normide täitmise nimel terve aasta. Risto Lillemets tõi välja, et mängulised treeningud ja lõbusad võistlused trennikaaslaste vahel on see, mis noored pingutama paneb ning aitab raskeid trenne nauditavamaks teha. Ralf Tribuntsov nautis võistlemise juures tiimitunnet, mis tekkis koolikaaslastega koos võisteldes ja üksteisele kaasa elades. Kelly Rosenile õpetas mitmevõistlus seda, et kunagi ei tohi alla anda. Isegi kui üks ala ebaõnnestub, siis ootab kohe ees järgmine ala ning tuleb end uuesti kokku võtta ning endast parim anda.
400 m tõkkejooksu Eesti rekordiomanik Maris Mägi on TV 10 Olümpiastarti võistlussarjas osalenud mitmes erinevas rollis – ise võisteldes, oma vennale Rasmus Mägile kaasa elades ning tänasel päeval oma õpilasi juhendades. Kõige paremini on tal meelde jäänud lõputult pikad järjekorrad, et mõnel alal oma katse sooritada, sest võistlejaid oli nii palju.
52. hooaja finaalvõistlusel püstitasid mitmevõistluses uued sarja rekordid Harry Lembergi õpilased Hank-Gerhard Hausenberg ja Marietta Verst. Täna oma rekordmeeneid kätte saades kinnitasid mõlemad, et ägedad auhinnad ja uute rekordite püstitamine on see, mis neile võistlemise juures kõige enam meeldib ja neid motiveerib.
Eesti Kergejõustikuliidu president tutvustas kohalviibijatele U14 Eesti rekordite pidamise korda, mis hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2024. Kui varem selles vanuseklassis Eesti rekordeid peetud pole, siis uuest aastast see muutub ning TV 10 Olümpiastarti võistlused on ideaalne võimalus uute rekordite püstitamiseks, kuna seal osalevad just selles vanuses sportlased.
EOK peasekretär Siim Sukles rääkis järgmise aasta Olümpiapäevast, mis toimub koos TV 10 Olümpiastarti finaaliga esmakordselt Jõhvis. Kohal oli ka Jõhvi Sport juht Erich Petrovits, kes kinnitas, et nemad valmistuvad ning on Olümpiapäeva ja võistlussarja finaali ootuses.
53. hooaja etapid:
- I etapp – 2. detsember 2023, Võru Spordikeskus
- II etapp – 27. jaanuar 2024, Lasnamäe Kergejõustikuhall
- III etapp – 23. märts 2024, Tartu Ülikooli Spordihoone
- IV etapp – 25. mai 2024, Kadrioru staadion
- FINAAL – 13.-14. juuni, Heino Lipu staadion (Jõhvi)
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv noortesari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased. Sari katab kogu Eesti sest hooaja jooksul toimub üle poolesaja eelvõistluse maakondades ja viis vabariiklikku mõõduvõttu. Paremus selgub nii võistkondlikus kui individuaalarvestuses.
Rohkem infot võistlussarja kohta SIIN
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Nedis, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Originaal, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Lõik ETV spordiuudiste saatest:

Alanud on 2023. aasta parimate kergejõustiklaste valimine. Hääletamine kestab kuni 12. novembrini (k.a).
Aasta kergejõustiklased valitakse EKJL-i liikmesklubide, kehtivat kutsetunnistust omavate kergejõustikutreenerite, ajakirjanike ja kergejõustikufännide poolt hääletamise teel.
Hääletada saab järgmistes kategooriates:
- U18 vanuseklass
- U20 vanuseklass
- U23 vanuseklass
- Täiskasvanud
NB! U14 ja U16 vanuseklassis hääletamist ei toimu, nendes kategooriates valib aasta kergejõustiklased EKJL noortespordi komisjon.
Aasta kergejõustiklaste valimisel on häälte osakaalu jaotus järgmine: EKJL liikmesklubid 25%, meedia esindajad 25%, treenerid 25%, kergejõustikufännid 25%.
Juhul, kui mingis kategoorias jääb mitu sportlast esikohta jagama, otsustab kategooria võitja Eesti Kergejõustikuliidu juhatus.
Aasta treeneri valimist ei toimu. Nimetuse Aasta treener 2023 pälvivad Aasta kergejõustiklasteks valitud sportlaste treenerid.
HÄÄLETAMINE
Kergejõustikufännid saavad hääletada meie Facebooki lehel:
- 1.11-12.11 – U18 vanuseklassi aasta kergejõustiklane 2023
- 2.11-12.11 – U20 vanuseklassi aasta kergejõustiklane 2023
- 3.11-12.11 – U23 vanuseklassi aasta kergejõustiklane 2023
- 4.11-12.11 – Aasta kergejõustiklane 2023
Treenerite hääletuslink
Klubide hääletuslink
Ajakirjanike hääletuslink
Aasta kergejõustiklaste pidulik autasustamine toimub 24. novembril Eesti Kergejõustikauhinnad 2023 üritusel.
Müügil on piiratud arv pileteid Lillepaviljonis toimuvale Eesti Kergejõustikuauhinnad 2023 üritusele. Pileti hind on 25€ ning meie hea koostööpartner Audi loosib kõikide piletiostjate vahel välja Audi Q8 e-tron kasutusõiguse nädalavahetuseks.
Aasta kergejõustiklane 2023 nominendid:
- U18 vanuseklass
TÜDRUKUD | POISID |
Viola Hambidge | Tristan Konso |
Miia Ott | Savva Novikov |
Valeria Smirnova | Karl Kristjan Pohlak |
Bianka Uhtjärv | Benjamin Rannik |
Heti Väät | Andreas Trumm |
- U20 vanuseklass
NAISED | MEHED |
Liisa-Maria Lusti | Robert Kompus |
Anna Maria Millend | Uku Renek Kronbergs |
Elisabeth Pihela | Andri Matrov |
Jane Roosimägi | Viktor Morozov |
Berit Saar | Alar Reiljan |
- U23 vanuseklass
NAISED | MEHED |
Pippi Lotta Enok | Eerik Haamer |
Ann Marii Kivikas | Enrico Hänilene |
Marleen Mülla | Rasmus Roosleht |
Gedly Tugi | Robin Sapar |
Lilian Turban | Kenro Tohter |
- Täiskasvanud
NAISED | MEHED |
Karmen Bruus | Johannes Erm |
Pippi Lotta Enok | Risto Lillemets |
Marleen Mülla | Rasmus Mägi |
Elisabeth Pihela | Karl Erik Nazarov |
Diana Suumann | Tiidrek Nurme |
Gedly Tugi | Karel Tilga |
Õilme Võro | Janek Õiglane |

Laupäeval, 28. oktoobril Järvakandis toimunud murdmaajooksu Balti võistkondlikud meistrivõistlused võitis Eesti koondis 139 punktiga. Teise koha sai Läti koondis 116 punktiga ning kolmas oli Leedu koondis 105 punktiga.
Meeste 8 km distantsil krooniti Balti meistriks Olavi Allase, kellel kulus raja läbimiseks aega 24:08. Kaksikvõidu kindlustas Eestile Kaur Kivistik ajaga 24:21 ning kolmanda koha teenis Leedu jooksja Robertas Vališauskas ajaga 24:23.
Naiste 6 km distantsil teenisid Eestile kaksikvõidu Helen Bell (20:48) ja Laura Maasik (21:08). Kolmanda koha sai Aukse Linkute (Leedu) ajaga 21:17.
Noormeeste U20 vanuseklassis läbis 6 km kõige kiiremini Morten Siht, kelle võiduaeg oli 18:18. Teiseks tuli lätlane Miks Janis Caune (18:53) ning kolmanda koha sai Sten Sihver (18:54).
Neidude U20 vanuseklassis tuli 4 km distantsil Balti meistriks Mari Mai Ruus tulemusega 14:11. Talle järgnesid Leedu jooksjad Karolina Bliujute (14:17) ja Eleonora Višnevskyte (14:26).
U18 vanuseklassi noormeeste 4 km distantsil teenisid kolmikvõidu Läti jooksjad Kristers Kudlis (11:48), Emils Matiass Reinfelds (12:11) ja Ralfs Dzosens (12:22).
U18 vanuseklassi neidude 3 km distantsil said kaksikvõidu lätlased Sibilla Vanadzina (10:27) ja Austra Ošina (10:33). Kolmanda koha teenis Liis Kapten ajaga 10:42.
Poiste U16 vanuseklassis said 2 km distantsil kaksikvõidu lätlased Janis Žagars (5:59) ja Hermanis Valtass (6:06). Kolmandaks tuli leedulane Jonas Venckunas (6:07).
Tüdrukute U16 vanuseklassis krooniti 2 km distantsil Balti meistriks Naomi Toomenurm ajaga 6:49. Talle järgnesid lätlane Beate Jansone (7:04) ja Erika Udras (7:08).
ERR spordiuudiste lõik:

Sellel laupäeval, 28. oktoobril toimuvad Järvakandi Terviserajal Balti võistkondlikud meistrivõistlused murdmaajooksus. Kolmandat korda toimuvatel võistlustel asub eelmise aasta võidukarikat kaitsma Eesti koondis.
Eesti koondisesse kuuluvad Eesti karikavõistlustel parimaid tulemusi näidanud U16, U18, U20 ja täiskasvanute vanuseklassi sportlased. Koondisele asuvad kõrgeid punkte tooma Laura Maasik, Helen Bell, Kaur Kivistik, Olavi Allase ja teised tugevad jooksjad.
Igas vanuseklassis kuulub koondisesse 4 meest ja 4 naist ning arvesse lähevad kolme parema sportlase tulemused.
Võistluste avamine laupäeval kell 12:50.
EESTI KOONDIS | LÄTI KOONDIS | LEEDU KOONDIS
Tulemusi saab jälgida ChampionChip Eesti lehel.

Möödunud laupäeval, 21. oktoobril toimus Vilniuses Euroopa Kergejõustikuliidu auhinnagala Golden Tracks, kus tunnustati lõppenud kergejõustikuhooaja säravaimaid tegijaid.
Aasta naiskergejõustiklaseks valiti teist aastat järjest Hollandi jooksustaar Femke Bol, kelle auhinnakappi lisandusid sellel aastal kaks sise-EMi kulda ja kaks maailmameistritiitlit. Lisaks püstitas ta maailmarekordi 400 m jooksus ning siserekordi 500 m jooksus.
Aasta meeskergejõustiklase tiitli teenis samuti teist aastat järjest Norra jooksja Jakob Ingebrigtsen. Sarnaselt Bolile tuli ta kahekordseks Euroopa sisemeistriks ning MMil võitis kulla ja hõbeda. Ingebrigtsen parandas maailmarekordit 2000 m jooksus ja kahe miili jooksus.
Tõusva tähe kategoorias triumfeerisid Serbia kõrgushüppaja Angelina Topic ning Itaalia kaugushüppaja Mattia Furlani.
Lisaks oli võimalik igal alaliidul esitada treeneritöö auhinnale silmapaistvamaid treenereid. Eestist pälvis Vilniuses tunnustuse kergejõustikutreener Taivo Mägi, kelle edukas treenerikarjäär on kestnud juba üle 30 aasta. Möödunud aastal sai temast Eesti esimene eliittreener kergejõustikus (EKR8).

Kõik auhinnasaajad:
- Aasta naiskergejõustiklane – Femke Bol (NED)
- Aasta meeskergejõustiklane – Jakob Ingebrigtsen (NOR)
- Tõusev Täht – Angelina Topic (SRB)
- Tõusev Täht – Mattia Furlani (ITA)
- Tiimivaimu auhind – Jolien Boumkwo (BEL)
- Fair Play auhind – Dino Bosnjak (CRO)
- Euroopa Kergejõustikuliidu naisjuhi auhind – Anna Kielbasinska (POL)
- Euroopa Kergejõustikuliidu treeneritöö auhind – Taivo Mägi (EST) ja Alona Fomenko (LAT)
- Euroopa Kergejõustikuliidu auhind – Alfonsas Buliuolis (LTU)
Auhinnagala on järelvaadatav SIIN.

2023. aasta teiseks pooleks jagas Kultuuriministeerium riiklikke spordistipendiume 75 sportlasele kogusummas 67 500 eurot. Stipendiume jagatakse kaks korda aastas, et toetada sportlike tipptulemuste saavutamist.
Spordistipendiumide määramisel arvestatakse eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud tulemusi, vastava spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse.
Stipendiumisaajate nimekirja kuuluvad ka kolm kergejõustiklast kergejõustiklast – Elisabeth Pihela, Leonid Latsepov ja Kreete Verlin.
Ühe riikliku spordistipendiumi suurus poolaastas on 900 eurot. Kõigi stipendiumide saajatega saab tutvuda kultuuriministri käskkirjas.
2023. aasta riigieelarves on spordistipendiumide jagamiseks kokku 139 500 eurot. Spordistipendiumide välja andmise aluseks on riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord.
Lähemalt saab stipendiumide kohta lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehelt.

Laupäeval, 14. oktoobril selgusid Järvakandis murdmaajooksu Eesti karikavõitjad alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Meeste arvestuses tuli võitjaks Kaur Kivistik ning naiste arvestuses Helen Bell. Parima klubi karika viis koju 21CC Triatloniklubi.
21CC Triatloniklubi tuli klubide arvestuses esimeseks 380 punktiga. Teiseks tuli Sparta SS 342 punktiga ning kolmanda koha karika teenis Rapla JK 332 punktiga.
Meeste 10 km distantsi vedasid suurema osa ajast koos Kaur Kivistik ja Olavi Allase (mõlemad Tartu SS Kalev). Ka viimasele ringile mindi koos, kuid siis läks Kivistik oma teed ning finišeeris esimesena ajaga 30:49. Teisena lõpetanud Allase aeg oli täpselt 31 minutit. Kolmanda koha sai Deniss Šalkauskas (TÜASK) ajaga 31:32.
Naiste 6 km distantsil ei leidunud vastast Helen Bellile (Sparta SS), kelle võiduajaks märgiti 21:25. Teiseks tuli Pille Hinn (Sparta SS) ajaga 21:47 ning kolmandana lõpetas Liliana Torn (Rapla JK) ajaga 23:08.
Noormeeste U20 vanuseklassis krooniti võitjaks Morten Siht (Viljandi VAK Staier), kellel kulus 6 km läbimiseks aega täpselt 19 minutit. Talle järgnesid Sten Sihver (TÜASK) ajaga 19:12 ja Gregor Rasva (Audentese SK) ajaga 19:46.
Neidude U20 vanuseklassis läbis 4 km kõige kiiremini Berit Guzas (Nõmme KJK), kelle aeg oli 14:52. Teise koha sai Carmen Rääk (Valga SK Maret-Sport) ajaga 15:10 ning kolmandaks tuli Alexandra Schipai (21CC Triatloniklubi) ajaga 15:24.
Noormeeste U18 vanuseklassis teenis 4 km distantsil esikoha Trevor Karro (Sparta SS) ajaga 13:11. Teiseks tuli Gert Martin Savitsch (Treeningpartner) ajaga 13:17 ning kolmas oli Remi Edur (SK Lindon) ajaga 13:36.
Neidude U18 vanuseklassi 3 km distantsil oli kiireim Liis Kapten (21CC Triatloniklubi) ajaga 11:09. Talle järgnesid Bianka Uhtjärv (SK Viraaž) ajaga 11:19 ja Etriin Etverk (Rakvere KJK ViKe) ajaga 11:29.
U16 vanuseklassi poiste arvestuses tuli 2 km distantsil võitjaks Romet Ridalaan (Audentese SK) ajaga 6:13. Teise koha sai Hendrik Hang (Rakvere KJK ViKe) ajaga 6:16 ja kolmas oli Dominik Lopuhhin (Sparta SS) ajaga 6:18.
U16 tüdrukute 2 km distantsi võitis Naomi Toomenurm (Pärnu SK Altius) ajaga 7:03. Teise koha teenis Aleksandra Artamonova (KJK Kalev-Sillamäe) ajaga 7:22 ning kolmas oli Erika Udras (Võru KJK Lõunalõvi) ajaga 7:23.
Kõige nooremate ehk U14 vanuseklassi poiste 1 km distantsi läbis kõige kiiremini Magnus Normak (SK Fortis), kelle võiduaeg oli 2:59. Teiseks tuli Kert Karm (Rakvere KJK ViKe) ajaga 3:01 ning kolmanda koha sai Lars Lukas Steurs (SK Lindon) ajaga 3:18.
Tüdrukute U14 vanuseklassis teenis esikoha Evamaria Albert (21CC Triatloniklubi) ajaga 3:18. Talle järgnesid Marit Tarm (Sparta SS) ajaga 3:20 ning Merlin Toirk (Rapla JK) ajaga 3:21.
Võistluste käigus selgus ka Eesti koondise koosseis 28. oktoobril Järvakandis toimuvateks Balti murdmaajooksu võistkondlikeks meistrivõistlusteks.

Laupäeval, 14. oktoobril toimuvad Järvakandi Terviserajal Eesti karikavõistlused murdmaajooksus, kuhu on starti oodata 240 sportlast 23-st klubist.
Meeste 10 km distantsil asuvad starti Olavi Allase (Tartu SS Kalev), Deniss Šalkauskas (TÜASK), Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev), Kenny Kivikas (TÜASK) ja Jürgen Joonas (Võru KJK Lõunalõvi).
Naiste 6 km distantsil on peamine favoriit võidukarikale Helen Bell (Sparta SS).
Karikavõitjad selguvad alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Distantsid jäävad sõltuvalt vanuseklassist vahemikku 1-10 km.
Võistlustel selgitatakse välja ka klubide paremusjärjestus. Punkte arvestatakse järgnevalt: I koht – 30 punkti, II koht – 29 punkti, III koht – 28 punkti jne. Võistkondlikku arvestusse läheb igal klubil kokku kuni 15 tulemust, seejuures ühelt alalt kuni kaks tulemust.
Ühtlasi selgub võistluste käigus 28. oktoobril Balti murdmaajooksu võistkondlikel meistrivõistlustel osalev Eesti koondis.
Võistluste avamine toimub laupäeval kell 13:00.
Tulemusi saab jälgida ChampionChip Eesti lehel.

Tänasest on avatud koolivõistkondade registreerimine unikaalse noorte kergejõustikusarja TV 10 Olümpiastarti 53. hooajaks.
Erinevate alade tippsportlased, treenerid, näitlejad, lauljad, poliitikud, ettevõtjad, liikumist armastavad lapsevanemad on koolipõlves saanud võistluskogemuse TV 10 Olümpiastarti sarjast.
Uuel hooajal on vanemas vanusegrupis starti taas oodatud 13-14 aastased poisid ja tüdrukud ning nooremas vanusegrupis kuni 12 aastased võistlejad. Koolitiimide registreerimine on tänasest alanud Eesti Kergejõustikuliidu kodulehel. Täpsem info SIIN.
Võistkonnad on jaotatud kahte gruppi vastavalt põhikooli õpilaste arvule. Tiitlit kaitsevad Rakvere Reaalkool ning Orissaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendtiim.
Just täna, 12. oktoobril 1971. aastal oli kell 20.15 ETV ekraanil sarja tutvustav avasaade. Sarja eesmärgiks hõigati: “Oleme võtnud nõuks järsult suurendada maailmaklassi. Küsite kindlasti, kuidas? Kui oled meie noor vaataja, löö kaasa TV 10 Olümpiastarti sarjas!”
Janek Õiglane, Johannes Erm, Rasmus Mägi, Gedly Tugi, Elisabeth Pihela, Pippi Lotta Enok, Rasmus Roosleht, Miia Ott, Savva Novikov, Karl Kristjan Pohlak on vaid mõned nimed, kes sel hooajal säranud kergejõustiklastest on kasvanud ülesse TV 10 Olümpiastarti sarjast.
53. hooaja esimene vabariiklik etapp on kavas 2. detsembril Võrus ja sari kulmineerub 13.-14. juunil peetava mitmevõistluse finaaliga, mis toimub esmakordselt Jõhvis. Finaali avapäeval on kavas taaskord ka igas vanuses huvilistele erinevaid spordialasid tutvustav Olümpiapäev.
„TV 10 Olümpiastarti sarjast saavad noored spordi-ja võistlemispisiku, mis tuleb neile kasuks edasises elus. Meil on hea meel, et saame sarja finaaletapi raames korraldada Olümpiapäeva. Lapsi, kes silmade särades erinevaid spordialasid proovivad, on igal aastal järjest rohkem ning loodame ka Jõhvis Olümpiapäeval rohket osavõttu!“ ütles EOK kommunikatsioonijuht Merili Luuk.
Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu eestvedamisel toimuvas sarjas on lisaks vabariiklikele etappidele kavas ka maakondlikud eelvõistlused, mida aitavad läbi viia erinevad spordiklubid entusiastlike treenerite, juhtide ja lapsevanematega. Uue hooaja maakondlikud eelvõistlused stardivad novembris.
Tule oma koolitiimiga starti!
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
5150829