Tokyos lõppenud kergejõustiku maailmameistrivõistlustel tegi Eesti koondise parima soorituse Johannes Erm, kes saavutas kümnevõistluses viienda koha.
Kümnevõistluse teist päeva viiendalt kohalt alustanud Johannes Erm jooksis 110 m tõkkeid ajaga 14.52 ning heitis seejärel ketast 45.21. Teivashüppes ületas ta kõrguse 5.10, odaviskes sai kirja tulemuse 56.32 ning 1500 m jooksis ajaga 4:29.15. Kokkuvõttes teenis eestlane 8431 punkti ning tasuks kõrge viies koht. Maailmameistriks krooniti sakslane Leo Neugebauer 8804 punktiga, hõbedale tuli puertoriikolane Ayden Owens-Delerme 8784 punktiga ning pronksi sai ameeriklane Kyle Garland 8703 punktiga.
“Viies koht on minu jaoks täielik võit,” lausus Johannes Erm peale keerulise ja läbi raskuste möödunud hooaja kulminatsiooni. Ta sõnas peale võistlust, et tunneb saavutuse üle suurt rõõmu ja on võistlusega igati rahul. Eriti tänas ta Eesti fänne, kes maailma teise otsa reisisid ning staadioni iga nurga peal häälekalt kaasa elasid.
Avapäeval kõrgushüppes nulli saanud Karel Tilga tuli teisel päeval siiski starti. 110 m tõkkeid jooksis ta ajaga 14.99, kettaheites sai kirja 50.61, kuid siis ei õnnestunud tal teivashüppes ületada algkõrgust 4.50. Odaviskes tegi ta ühe katse, mille pikkuseks mõõdeti 69.33. 1500 m jooksu ta kaasa ei teinud. Kokkuvõttes läks Tilgale kirja 16. koht.
Naiste kõrgushüppe finaalis oli algkõrguseks 1.88, mis jäi Elisabeth Pihela jaoks kahjuks liiga kõrgeks ning tulemust ta kirja ei saanud.
“Eks ma teadsin, et see tuleb raske ja on minu jaoks suur eneseületus. Juba proovikatsetel tundsin, et see on täna natukene liiga palju minu jaoks,” lausus Pihela peale võistlust ja märkis, et nii Budapesti MM-il kui Pariisi OM-il oli finaali algkõrgus madalam – 1.85. “Ma olin kuidagi nii pea laiali otsas ja jalad olid pehmed, üldse ei tunnetanud hoojooksu. Täna see 1.88 oli liiga suur amps minu jaoks.”
Johannes Ermi võistlusjärgne intervjuu:
Elisabeth Pihela võistlusjärgne intervjuu:
Tokyo maailmameistrivõistluste eelviimasel päeval oli stardis viis Eesti sportlast. Kümnevõistleja Johannes Erm hoiab viiendat kohta, Karel Tilga sai kõrgushüppes nulli ning Janek Õiglane pidi vigastuse tõttu katkestama.
Võistluspäeva avas naiste 20 km käimine, kus Jekaterina Mirotvortseva tegi Eesti kergejõustikuajalugu. Temast sai esimene Eesti käija, kes on maailmameistrivõistlustel osalenud ning peale 69 aastast pausi oli Eesti käimine taas esindatud rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Mirotvortseva lõpetas oma debüüdi 38. kohaga ning sai kirja aja 1:36:25. Maailmameistriks krooniti hispaanlanna Maria Perez ajaga 1:25:54, kes võitis nädal tagasi ka 35 km käimise.
“Olen õnnelik, et hooaja suurim eesmärk on täidetud. Võistlus oli äge, sain maailma parimatega võistelda,” lausus Mirotvortseva peale finišit. “Ilm oli täna päris hea, ei olnud liiga palav. See oli juba minu hooaja neljas võistlus sel distantsil, aga andsin endast täna parima ja pingutasin nii palju kui sain.”
Kümnevõistlus möödus kolmele Eesti sportlasele tõusude ja mõõnadega. Avapäeva järel on Johannes Erm viiendal kohal 4378 punktiga ning kaotab oma isikliku rekordi (8764 p) graafikule 163 punktiga. Ta jooksis 100 m ajaga 10.78, hüppas kaugust 7.63, tõukas kuuli 15.18, sai kõrgushüppes kirja 1.96 ning jooksis 400 m ajaga 47.51.
“Olen täiesti rahul esimese päevaga. Mingid suuremad valud pole veel segama hakanud. Homseks loodan jälle värske olla,” hindas Erm oma seisu avapäeva järel. Mõned kõvad tegijad said nulli ja on rivist langenud, seega homme võib päris põnev päev tulla. Teisel päeval hakkab õige kümnevõistlus.”
Karel Tilga kümnevõistluse algus oli korralik – ta jooksis 100 m ajaga 11.02, hüppas kaugust 7.31 ning tõukas kuuli 15.78. Seejärel tabas teda aga tagasilöök ning kõrgushüppes ei õnnestunud algkõrgust 1.90 kolme katsega ületada. Peale seda tuli ta siiski starti ka 400 m jooksus ning sai kirja aja 48.64.
Janek Õiglane jõudis põlvevaluga võideldes kolmanda alani, kuid pidi siis raske otsuse langetama ning võistluse vigastuse tõttu katkestama. “Kaugushüppes ei saanud kahjuks esimese katsega tulemust kirja nagu lootsin ja peale seda muutus põlv väga hellaks. Üsna ebameeldiv tunne, põlve väga kõverdada ei tahaks,” selgitas Õiglane vana vigastuse väljalöömist. “Ma olen spordimees, aga tundsin, et see ei ole enam spordi tegemine,” ütles ta kurvalt peale katkestamise otsust.
Kümnevõistluse liider on peale viite ala ameeriklane Kyle Garland, kes on kogunud 4707 punkti.
Pippi Lotta Enok tegi vaatamata avapäeval saadud kahele nullile seitsmevõistluse siiski täna lõpuni. Kaugushüppes sai ta kirja tulemuse 5.84, odaviskes 41.70 ning 800 m jooksis ajaga 2:18.35. Võistluse lõpetas Enok 19. kohaga. Maailmameistriks krooniti ameeriklanna Anna Hall 6888 punktiga.
Pühapäeval ehk Tokyo MM-i viimasel päeval jätkub meeste kümnevõistlus ning toimub ka naiste kõrgushüppe finaal, kus asub head tulemust jahtima Elisabeth Pihela.
Jekaterina Mirotvortseva intervjuu ERR-ile:
Johannes Ermi intervjuu ERR-ile:
Karel Tilga intervjuu ERR-ile:
Janek Õiglase intervjuu ERR-ile:
Tokyo maailmameistrivõistluste seitsmevõistluse avapäev ei läinud Pippi Lotta Enoki jaoks plaanipäraselt.
Võistlust alustas ta korralikult saades 100 m tõkkejooksus kirja aja 13.86. Teisel alal kõrgushüppes ei õnnestunud tal ületada algkõrgust 1.65 ning jäi kahjuks sel alal tulemuseta. Peale ebaõnnestunud kõrgushüpet siiski võistlust jätkanud Enok ei saanud kahjuks tulemust kirja ka kuulitõukes, kuid päeva lõpetuseks jooksis ta 200 m ajaga 24.71.
“Ei oskagi praegu öelda, mis kõrgushüppes valesti läks, peame seedima. Tavaliselt alustan hüppamist madalamalt, siis loksub hoojooks paremini paika,” rääkis Enok, kes hüppas kõrgust tugevamas grupis. “Iga halb asi on millegi jaoks hea. Tulevikus näeme, miks seda halba hetke oli vaja,” soovis Enok siiski asjas positiivset näha ning lubas homme võistlust jätkata. “Ma ei ole allaandja, saame sellest hetkest üle.”
Peale nelja ala juhib seitsmevõistlust ameeriklanna Anna Hall 4154 punktiga.
Laupäeval, 20. septembril ootab Eesti koondist ees kõige tihedam võistluspäev. Võistlustules on seitsmevõistlust jätkav Pippi Lotta Enok, käija Jekaterina Mirotvortseva ning kümnevõistlejad Janek Õiglane, Karel Tilga ja Johannes Erm.
Elisabeth Pihela kvalifitseerus Tokyos jätkuvatel maailmameistrivõistlustel kõrgushüppes finaali.
Enda teistel maailmameistrivõistlustel osalev Elisabeth Pihela ületas kõrgushüppe kvalifikatsioonis kõrgused 1.83 ja 1.88 esimesel katsel. Isiklikku rekordit kordaval kõrgusel 1.92 ajas ta kolm korda lati maha, kuid pääses siiski 12-ndat kohta jagades edasi pühapäevasesse finaali.
Kokku pääses finaalvõistlusele 16 naist, kellest 11 ületasid kõrguse 1.92 ning viis naist, kes olid võrdses seisus ületanud kõrguse 1.88 ning jagasid 12. kohta.
“Olen väga rõõmus ja tänulik, et täna ainult 1.88 ületamisest finaalipääsuks piisas. 1.83 ja 1.88 hüpped olid väga ilusad. 1.92 esimene katse oli hea, aga teisel katsel peale pikka ootamist hoojooks lagunes,” kommenteeris Pihela peale võistlust. “Finaalis oleks tore üle kahe aasta isiklikku rekordit korrata või parandada.”
Kõrgushüppe finaal peetakse võistluste viimasel päeval ehk pühapäeval, 21. septembril Eesti aja järgi algusega kell 13:05.
Homme on eestlastest võistlustules Pippi Lotta Enok, kes alustab seitsmevõistlust Eesti aja järgi kell 11:33.
Elisabeth Pihela võistlusjärgne intervjuu ERR-is:
Tokyos jätkuvate maailmameistrivõistluste viiendal päeval oli ainsa eestlasena stardis oma MM-debüüdi teinud Ann Marii Kivikas.
200 m viiendas eeljooksus startinud Kivikas lõpetas oma jooksu seitsmendana ning sai kirja oma karjääri paremuselt kolmanda aja – 23.14. Kokkuvõttes andis see tulemus Kivikasele 31. koha. Poolfinaali viis viimasena edasi aeg 23.01.
“Jooks oli väga palju raskem, kui ma arvasin. Kuum ilm tegi ikka oma töö ja see oli ilmselt mu selle hooaja üks raskemaid jookse,” lausus Kivikas peale võistlust. “Kindlasti jättis tänasele jooksule oma jälje ka kuuajane võistluspaus, aga ma olen väga uhke ja tänulik, et siia olen jõudnud.”
Järgmise eestlasena asub MM-il võistlustulle Elisabeth Pihela, kelle kõrgushüppe eelvõistlus algab neljapäeval, 18. septembril Eesti aja järgi kell 13:15.
Ann Marii Kivikase võistlusjärgne intervjuu ERR-is:
Tokyo maailmameistrivõistluste kolmandal päeval olid võistlustules esimesed Eesti sportlased. Oma MM-debüüdi tegid Marleen Mülla ja Leonid Latsepov. Tiidrek Nurme startis juba oma karjääri viiendal MM-il.
Keerulistes ilmastikutingimustes ehk sooja temperatuuri ning kõrge õhuniiskusega peetud maratonidistants osutus Eesti jooksjate jaoks suureks väljakutseks. Tiidrek Nurme tuli 51. kohale ajaga 2:21:58. “Väga ränk,” oli Nurme esimene kommentaar peale jooksu. “Alates 28. kilomeetrist hakkas nii raske, et minu põhieesmärgiks sai üldse lõpuni jõuda. Võitlesin lõpuni.”
Leonid Latsepov sai oma MM-debüüdil 64. koha ajaga 2:29:59. “Oli raskem kui ma arvasin. Kahju, et jooks ei läinud päris nii nagu ma endale ette kujutasin,” lausus Latsepov, keda alates 15. kilomeetrist segasid krambid. “Pidin järjest hoogu maha võtma. Ainuke mõte oli lõpuni jõuda ja mitte katkestada. Olen uhke enda üle, et finišisse jõudsin.”
Maratoni maailmameistriks krooniti Tansaania jooksja Alphonce Felix Simbu, kes ülipõnevas finišiheitluses edestas sakslast Amanal Petrost. Võitja väljaselgitamiseks läks vaja fotofiniši abi, lõpuprotokolli kanti mõlemale mehele võrdne aeg – 2:09:48. Kolmandaks tuli itaallane Iliass Aouani ajaga 2:09.53.
Marleen Mülla ületas Tokyos oma esimestel maailmameistrivõistlustel teivashüppe kvalifikatsioonis algkõrguse 4.25 kolmandal katsel ning jäi kokkuvõttes jagama 26. kohta. Järgmist kõrgust 4.45 ei õnnestunud tal kahjuks ületada. Finaali pääsemiseks tuli täna hüpata 4.60.
“Hüpetega väga rahule jääda ei saa. 4.45 teisel katsel tunne oli õige, aga telling jäi natuke kaugele. Tuul mõjutas tänaseid katseid päris palju. Hea, et algkõrguse kolmandal katsel ikkagi üle sain, aga kahju, et rohkem ei tulnud,” lausus Mülla võistlusjärgses intervjuus.
Järgmise eestlasena on MM-il stardis sprinter Ann Marii Kivikas, kes tuleb rajale kolmapäeval, 17. septembril Eesti aja järgi kell 13:30, kui algavad naiste 200 m eeljooksud.
Nurme võistlusjärgsed kommentaarid:
Latsepovi võistlusjärgsed kommentaarid:
Mülla võistlusjärgsed kommentaarid:
Möödunud nädalavahetusel toimus Eesti suurima osalejate arvuga rahvusvaheline Swedbank Tallinna Maraton, mille raames selgusid ka Eesti meistrid maratonidistantsil.
Meestest krooniti Eesti meistriks üldarvestuses neljandana lõpetanud Karel Hussar (SK Kuldne Tervis), kes püstitas uue isikliku rekordi ajaga 2:20:58. Hõbemedali sai kaela Margus Hanni (SK WellRun) ajaga 2:31:57 ning kolmandaks tuli Marek Truumaa (Treeningpartner) ajaga 2:32:17.
Tallinna Maratoni üldvõidu teenis maratonidebüüdi teinud Fanny Kiprotich Bungei (Keenia) ajaga 2:11:21.
Naiste arvestuses võitis Eesti meistritiitli Külli Sizask (Treeningpartner) 2:50:41, kes sarnaselt Hussarile lõpetas üldarvestuses neljandana. Eesti meistrivõistluste hõbemedali teenis Kertu Kula (Sparta SS) ajaga 2:54:41 ja kolmandaks tuli Kristiina Verevmägi (Rapla JK) ajaga 2:55:46.
Naiste üldvõit läks Keeniasse, kui esimesena finišeeris Euliter Jepchirchir Tanui ajaga 2:32:02.
Päev varem toimunud Tallinna Maratoni poolmaratoni distantsil võidutsesid samuti Keenia jooksjad – meeste võitja oli Asabel Kiplimo Naiboi ajaga 1:01:39 ning naiste võitja oli Gladys Jepkemoi Kwambai ajaga 1:10:59. Kiireimad eestlased rajal olid Morten Siht (Viljandi VAK Staier) ajaga 1:06:32 ja Liis-Grete Hussar (SK Kuldne Tervis) ajaga 1:16:42, kes mõlemad finišeerisid neljandana.
Tallinna Sügisjooksu 10 km distantsi võitjateks tulid meestest lätlane Dmitrijs Serjogins (32:39) ning naistest britt Chloe Dooley (36:04). Kiireim Eesti mees rajal oli üldarvestuses teise koha saavutanud Deniss Šalkauskas (Sparta SS) ajaga 30:03 ning kiireim naine vaid loetud tunnid varem poolmaratoni jooksnud Liis-Grete Hussar (SK Kuldne Tervis) ajaga 36:56, kes samuti üldarvestuses teiseks tuli.
10 km distantsil kümnendana finišeerinud Kristo Timuska (UP Sport) püstitas ajaga 34:11 uue U18 vanuseklassi Eesti noorterekordi. Varasem rekord kuulus ajaga 34:14 Hugo Raski nimele ning oli joostud kaks aastat tagasi.
Karel Hussari ja Külli Sizaski võistlusjärgsed kommentaarid ERR spordiuudistes:
Järjekorras 20. maailmameistrivõistlused peetakse Tokyos 13.-21. septembrini. Samal staadionil peeti nelja aasta eest ka Tokyo olümpiamängud. Eestit esindab Jaapani pealinnas 10-liikmeline koondis. Esimese stardi teevad Eesti sportlased võistluste kolmandal päeval ehk esmaspäeval.
Esimestena on võistlustules maratoonarid Tiidrek Nurme ja Leonid Latsepov. Kui Nurme jaoks on tegemist juba tema karjääri viiendate maailmameistrivõistlustega, siis Latsepov teeb Tokyos oma MM-debüüdi. Nurme, kelle isiklik rekord 2:10.02 on joostud 2020. aastal, on korduvalt tõestanud, et oskab oma hooaja tippvormi ajastada tiitlivõistlusteks. Sel hooajal on ta seni läbinud ühe maratoni – aprillis toimunud maanteejooksu Euroopa meistrivõistlustel sai ta kirja aja 2:14.02. Leonid Latsepov pidi MM-ile pääsemise kinnitust ootama üsna viimase hetkeni, kuid on siiski terve suve selle nimel treeninud ning valmis Tokyos kiire jooksu tegema. Oma isikliku rekordi püstitas ta 2023. aastal ajaga 2:13.38 ning sel aastal on näidanud aega 2:14.26.
Teivashüppaja Marleen Mülla on samuti MM-il stardis esimest korda. Selle aasta maikuus püstitas ta USAs uue Eesti rekordi tulemusega 4.57 ning oli juba siis üsna optimistlik MM-ile pääsemise osas. Reitingutabeli alusel Tokyosse pääsenud Mülla koht oli läbi suve üsna kindel ning seega sai ta korralikult võistlusteks valmistuda. Oma viimase võistluse tegi ta kuu aega enne MM-i Poolas ning ületas seal kõrguse 4.50.
Sel aastal 200 m jooksu Eesti rekordi enda nimele võtnud Ann Marii Kivikase vorm liikus läbi suve tõusvas joones ning kiirete jooksudega õnnestus ka temal läbi reitingutabeli kindlustada endale koht oma esimestel maailmameistrivõistlustel. Juulikuus jooksis ta Soomes 200 m ajaga 23.04 ning ületas ühe sajandikuga 19 aastat Ksenija Balta nimele kuulunud Eesti rekordi. Peale rekordjooksu sõnas ta, et järgmised eesmärgid ongi Tokyosse pääsemine ning rekordi uude sekundisse viimine. Seega on nüüd üks eesmärkidest täidetud, ehk täitub Tokyos ka teine eesmärk.
Kõrgushüppaja Elisabeth Pihela tegi oma maailmameistrivõistluste debüüdi kaks aastat tagasi Budapestis, kus ta ületas kvalifikatsioonis kõrguse 1.89 ning jäi kõige napimalt finaalist välja. Sama aasta suvest pärineb ka tema isiklik rekord 1.92. Sel talvel tegi Pihela eduka sisehooaja, kui saavutas Euroopa sisemeistrivõistlustel Apeldoornis kõrge kuuenda koha tulemusega 1.89. Suvel on ta kahel võistlusel ületanud kõrguse 1.88 ning loodab Tokyos kindlasti oma hooaja tippmarki parandada.
Tänavu suvel seitsmevõistluses 6285 punktiga Eesti rekordi püstitanud ning NCAA meistriks tulnud Pippi Lotta Enok teeb Tokyos oma täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi. Sel aastal kahel korral 6200 punkti piiri ületanud Enok sõnas peale Eesti rekordi püstitamist, et odaviskes oli punktikadu üsna suur ning näeb ruumi ka teistel aladel rohkem punkte koguda ja rekordit veelgi parandada. Tokyosse pääsemise kinnitust pidi Enok ootama üsna viimase hetkeni, kuid valmistus selleks siiski aktiivselt ning läheb oma esimestele tiitlivõistlustele vastu suure elevusega.
Jekaterina Mirotvortseva teeb oma MM-debüüdiga Eesti kergejõustikuajalugu, sest kunagi varem pole ükski Eesti käija maailmameistrivõistlustele pääsenud. Viimaste aastate Eesti parim käija on sel hooajal uuendanud Eesti rekordeid nii 10 000 m käimises, 10 km kui ka 20 km maanteekäimises. Just 20 km maanteekäimise distantsil tuleb Mirotvortseva starti ka Tokyos ning selle ala Eesti rekord on maikuus püstitatud 1:31:52.
Maailmameistrivõistlused kulmineeruvad Eesti kergejõustikufännide maiuspalaga – kümnevõistlusega. Kahel viimasel võistluspäeval astuvad võistlustulle kolm Eesti kümnevõistlejat: Johannes Erm, Janek Õiglane ja Karel Tilga.
Kümnevõistluse valitsev Euroopa meister Johannes Erm käis kevadel peale sisemaailmameistrivõistlustel võidetud hõbemedalit põlveoperatsioonil, millest taastumine võttis oodatust kauem aega ja seetõttu lükkus ka suvehooaja algus edasi. Oma selle suve esimese ja seni ainsa kümnevõistluse tegi ta juulikuus Talence-s kogudes 8236 punkti. Kuigi põlvemure Ermi enam ei sega, siis andis ta enne MM-i mõista, et ettevalmistust on siiski seganud mõned väiksemad ja suuremad tagasilöögid. Sellegipoolest läheb Erm võistlustele vastu positiivse suhtumisega ning on valmis endast parima andma ja kõrge koha eest võitlema.
Janek Õiglane, kes eelmisel aastal Pariisi olümpial saavutas Eesti kergejõustikukoondise parima ehk viienda koha, isiklikku rekordit tähistava 8572 punktiga, asub starti juba oma kuuendatel maailmameistrivõistlustel. Sel aastal Õiglane ühtegi võistlusstarti veel teinud ei ole ning võttiski oma peamiseks sihiks Tokyo MM-i. End juba korduvalt tiitlivõistluste mehena tõestanud Õiglase parim tulemus pärineb 2017. aasta Londoni MM-ilt, kus ta paljude suureks üllatuseks saavutas kõrge neljanda koha. Kokku on ta lausa kolmel MM-il lõpetanud esikaheksas.
Kahe aasta tagusel Budapesti MM-il eestlastest parima, 4. koha, saavutanud Karel Tilga on tänavusel hooajal läbinud ühe kümnevõistluse, kui kogus Götzises 8405 punkti. Juulikuus toimunud Talence-i kümnevõistluse pidi ta tervislikel põhjustel pooleli jätma ning hiljem selgus, et teda vaevas puukborrelioos. Tänaseks on Tilga haigusest taastunud ning saanud MM-iks valmistuda plaanipäraselt. Enne Tokyosse sõitmist sõnas ta, et trennis on tunne olnud hea — jalad muutuvad aina kergemaks ja sees on mõnus ootusärevus.
____________________________________
Vaata Eesti koondise ajakava SIIT.
Võistluste otseülekanded on nähtavad ETV kanalil ning ERR Spordiportaali vahendusel.
Võistluste tulemusi saab jälgida World Athleticsi kodulehel.
Eesti Kergejõustikuliidu liikmesklubide hääletuse tulemusena valiti augustikuu parimaks sportlaseks Viola Hambidge.
Kolmandat kuud järjest toimuva “Kuu sportlase” valimisel osutus augustikuu võitjaks 400 m tõkkejooksja Viola Hambidge, kes möödunud kuul Tamperes toimunud U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel võitis pronksmedali. Hambidge uuendas sel võistlusel lausa kahel korral U20 ja U23 vanuseklassi Eesti rekordit – poolfinaalis sai ta kirja aja 57.16 ning finaalis viis rekordi 56.71-ni.
Kuu sportlane on tunnustus, mis antakse välja eelmisel kuul silmapaistvate tulemuste või tegude eest ühele meie kergejõustiklasele. Parima valivad alaliidu liikmesklubid ning parimale antakse üle sümboolne auhind. Kuu sportlasega teeme alati peale tunnustuse saamist ka intervjuu.
________________________________________________________
Violale esitas küsimusi odaviske MM-hõbe Magnus Kirt.
Kuidas Sa valmistud päev enne ja võistluspäeval olulisteks võistlusteks nii füüsiliselt kui mentaalselt?
Päev enne meeldib mulle panna kõik võistluseelsed tegevused kellajaliselt kirja, et võistluspäeval oleks võimalikult vähe rahmeldamist ja kõik liiguks sujuvalt. Mentaalselt aitab mind kõige rohkem lähedastega rääkimine, see maandab minu jaoks pingeid ja hoiab mõtted selgena.
Millised on Sinu lühiajalised ning pikema perioodi eesmärgid spordis?
Lühiajaliselt on minu eesmärk järgmise aasta EM ning ülejärgmise aasta MM ja U23 EM medal. Pikemas plaanis tahan tõsta Eesti naiste jooksu esile maailmas ning olla sellega inspiratsiooniks nooremale põlvkonnale.
Kuidas Sa säilitad fookust eesmärkide suunas kui asjad ei lähe nii nagu peaksid?
Siin on minu jaoks kõige olulisem lähedaste tugi. Vahel kipuvad mu enda mõtted mind negatiivselt mõjutama, kuid kui mind ümbritsevad inimesed kes mind julgustavad, aitab see mul motivatsiooni ja usku taastada.
Kui Sa ei teeks kergejõustikku, millega Sa tegeleksid?
Kindlasti oleksin ikkagi spordi juures. Arvan, et tegelen kergejõustikuga eelkõige seetõttu, et vanemad panid mind kergejõustikutrenni. Kui nad oleksid valinud mõne teise ala, tegeleksin praegu just sellega.
Kas Sul on mõni rituaal, mida Sa enne võistlusi kasutad/teed?
Otsest rituaali mul ei ole, aga muusika aitab mul enne võistlust alati õigele lainele saada.
Kui Sa võiksid kohtuda ükskõik mis sportlasega maailmas, kes ta oleks?
Usain Bolt.
Kuidas Sa suhtud ootustesse/pingesse, mida teised Sulle peale panevad?
Arvan, et ootused ja pinge on tegelikult vajalikud, need panevad mind endast maksimumi andma. Võistlusnärv tekibki sageli just ootustest. Samas võistluse hetkel püüan sellele mitte liiga palju keskenduda, et end asjatult üles ei krutiks. Tean, et ootused on olemas, aga hoian fookuse oma sooritusel.
Lemmik laul, mida enne võistlusi kuulad?
Lemmik laul muutub peaaegu iga võistluse eel. Näiteks enne Tamperet kuulasin kõige rohkem Drake’i “Trophies” ja Post Malone’i “Congratulations”.
___________________________________________
“Kuu sportlase” tiitli varasemad võitjad:
Juuni 2025 – Pippi Lotta Enok
Juuli 2025 – Allika Inkeri Moser
Samal ajal kui Eesti esimaratoonarid Tiidrek Nurme ja Leonid Latsepov valmistuvad oma etteasteks Tokyo maailmameistrivõistlustel, jagatakse Swedbanki Tallinna Maratonil välja Eesti meistrivõistluste medalid.
Pühapäeva, 14. septembri hommikul kell 9 annab Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski lähte Eesti suurimale maratonijooksule, kus ühe favoriidina on stardis 2011. aasta Tallinna Maratoni võitja keenialane Julius Muriuki Wahome, kelle isiklik rekord on 2:09.08. Sealjuures tegi ta oma maratoni ettevalmistuse juulis ja augustis koos Tiidrek Nurmega, kes stardib koos Leonid Latsepoviga 15. septembril Tokyo MMi maratonil. Oma kaasmaalasega püüavad sammu pidada ja esikoha eest võidelda Keenia jooksjad Wesley Ledama (2:09.41), Silas Kiprotich Kurui (2:12.23), Kenneth Kiprop Omulo (2:12.38) ning maratonidebütant Fanny Kiprotich Bungei.
Eesti meistrivõistluste poodiumikohtade eest asuvad konkureerima Karel Hussar (SK Kuldne Tervis), Aleksandr Kulešov (Treeningpartner), Ülari Kais (SK Lindon), Jaanus Kallaste (Treeningpartner) ja teised.
Seni kiireima Tallinna Maratoni jooksis meestest Kiprotich Kirui Keeniast 2017. aastal, saades ajaks 2 tundi 9 minutit ja 22 sekundit.
Naiste arvestuses on tugevaima isikliku rekordiga stardis Keenia jooksja Euliter Jepchirchir Tanui (2:28.20). Auhinnalisi kohti sihivad kindlasti ka tema kaasmaalased Harriet Jepchumba Chebore (2:38.25) ja esimest korda maratoni jooksev Faith Jerotich Kimutai.
Eesti meistrivõistluste medaleid lähevad püüdma Kadiliis Kuiv (individuaalvõistleja), Mari Boikov (Treeningpartner), Kertu Kula (Sparta SS), Helen Liis (individuaalvõistleja) ja teised.
Tallinna Maratoni rekordi püstitas möödunud aastal keenialanna Mercy Kwambai 2 tunni 31 minuti ja 9 sekundiga.
Eesti meistrivõistluste osalejate nimekirjaga saab tutvuda SIIN.
Rohkem infot võistluste kodulehel.
Tallinna linn ja Nordlin Ehitus OÜ allkirjastasid eile, 9. septembril lepingu, et alustada Kadrioru staadioni ulatuslikku renoveerimist. Tööde käigus uuendatakse muuhulgas nii staadioni peaareen, jalgpalli treeningareen kui ka staadioni tehniline taristu.
„Kadrioru esindusstaadioni praegused tingimused ei suuda enam pakkuda tippsportlastele nüüdisaegseid treeninguvõimalusi ega rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks sobivat keskkonda,“ ütles Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski. „Uuenduste tulemusel valmib Tallinnas moodne spordirajatis, mis suudab võõrustada kõrgetasemelisi võistlusi ning jääb ka edaspidi paigaks, kus Eesti sportlased saavad oma taset näidata. Samal ajal paraneb märkimisväärselt kogu sporditaristu, luues tingimused treenimiseks nii tippsportlastele kui ka harrastajatele.“
Renoveerimine toimub mitmes etapis. Esmalt rajatakse uus, peatribüüni tunneliga ühendatud B hoone, mis loob sportlastele ja treeneritele kaasaegsed treeningu- ja olmeruumid. Samal ajal uuendatakse jalgpalli treeningareen. Need valmivad hiljemalt 16 kuu jooksul.
Seejärel alustatakse peatribüüni ja peaareeni rekonstrueerimist, mille käigus uuendatakse staadioni tehnovõrgud, viiakse hooned üle kaugküttele, korrastatakse väravaehitised ning ehitatakse uus vastastribüün koos tänapäevaste infotabloodega. Tööde lõpuks on planeeritud 2027. aasta detsember ning ehitus kavatsetakse teostada nii, et see piiraks võimalikult vähe olemasolevate areenide kasutamist.
Kadrioru staadion on olnud pikaaegne Eesti esindusstaadion, kus on toimunud rahvusvahelisi suurvõistlusi ja püstitatud maailmarekordeid, ent kompleks on ajale jalgu jäänud. Staadioni vananenud olmetingimustele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka rahvusvahelised organisatsioonid. Uuenduskuur on hädavajalik, et pakkuda sportlastele kaasaegseid treeningutingimusi ja võõrustada Eestis ka edaspidi suurvõistlusi, mis toovad siia nii sportlasi, pealtvaatajaid kui ka rahvusvahelist meediat.
Staadioni direktori Olavi Sikka sõnul tuntakse Kadrioru staadionit sportlaste, treenerite ja alaliitude hulgas rahvusvaheliselt ning uuenduskuur tuleb ajaloolisel hetkel. „Kadrioru staadion tähistab järgmisel aastal oma sajandat sünnipäeva. See on olnud tunnistajaks kolmele maailmarekordile, siin on treeninud olümpiavõitjad ning peetud suuri spordipidusid, kuid sellist uuenduskuuri pole siin varem tehtud.“
Ehitus läheb maksma 17,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning töid teostab riigihanke võitjana Nordlin Ehitus OÜ. Eraldi hangetega renoveeriti 2021. aastaks kergejõustiku treeningareen, 2023. aasta kevadeks uuendati staadioni areenide valgustus ja parandati selle elektrivarustust.
Pühapäeval, 7. septembril tähistas Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks oma 25. juubelit, mille raames selgusid ka Eesti meistrid 10 km maanteejooksu distantsil.
Meeste arvestuses võitis oma esimese Eesti meistritiitli Morten Siht (Viljandi VAK Staier), kes läbis distantsi ajaga 30:28. Peale jooksu sõnas Siht, et ajaga ta rahule ei jäänud, sest vorm on kindlasti parem. “Uus rada ja palju uusi kurve, jooksu algus oli ka päris kiire. Tänane taktika oligi alustada võimalikult kiiresti, et teha piisav vahe järgmistega sisse,” kommenteeris võitja, kes edestas tugeivaid konkurente. Teiseks tuli Karel Hussar (SK Kuldne Tervis) ajaga 30:50 ja kolmanda koha sai Olavi Allase (Tartu SS Kalev) ajaga 31:19.
Naiste arvestuses sai võidurõõmu tunda Liis-Grete Hussar (SK Kuldne Tervis), kellele tõi meistritiitli aeg 34:27. Hussar lausus peale jooksu, et tegemist oli ühe magusaima võiduga tema karjääris, sest tal õnnestus võita üldarvestuses teisele kohale tulnud lätlannast olümpiasportlast Agate Caunet 13 sekundiga. “Isiklikku rekordit kahjuks ei tulnud, aga rada oli raskem kui eelnevatel aastatel. Esimese kilomeetri jooksime Caunega koos, aga siis tundsin, et ta hakkab maha jääma ja mul on jõudu ning proovisin lõpuni vahet hoida,” rääkis Hussar peale jooksu. Eesti meistrivõistluste arvestuses sai hõbemedali kaela Laura Maasik (Nõmme KJK) ajaga 35:48 ning pronksmedali Helen Bell (Sparta SS) ajaga 36:14.
Pühapäeval, 7. septembril kroonitakse Pärnus toimuva Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu raames Eesti meistrid 10 km maanteejooksus.
Eesti meistrivõistluste arvestuses on suvepealinnas starti oodata 57 jooksjat 13-st klubist.
Naiste 10 km distantsil lähevad peamiste medalinõudlejatena starti Liis-Grete Hussar (SK Kuldne Tervis), Laura Maasik (Nõmme KJK) ning tiitlikaitsja Helen Bell (Sparta SS).
Meeste arvestuses hakkavad Eesti meistritiitli nimel võistlema Karel Hussar (SK Kuldne Tervis), Morten Siht (Viljandi VAK Staier) ja Olavi Allase (Tartu SS Kalev).
Eesti meistrivõistluste osalejate nimekiri
10 km jooksule antakse start pühapäeval, 7. septembril kell 12:00.
Tulemusi saab jälgida ChampionChip Eesti lehel.
Kahe Silla jooks tähistab sel aastal 25. juubelit ning kokku on starti oodata paartuhat osalejat. Rohkem infot SIIN.
2. septembril toimunud Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse koosolekul võeti vastu uus liikmesklubi – Suure-Jaani Kergejõustikuklubi.
Tänase seisuga on Eesti Kergejõustikuliidul 63 liikmesklubi. Klubide nimekiri on leitav SIIN.
Eesti Kergejõustikuliidu juhatus kinnitas täna 10-liikmelise koondise, kes esindab Eestit 13.-21. septembrini Tokyos toimuvatel maailmameistrivõistlustel.
Koondisesse kuulub võrdselt viis naist ja viis meest. Naistest asuvad võistlustulle Elisabeth Pihela kõrgushüppes, Marleen Mülla teivashüppes, Ann Marii Kivikas 200 m jooksus, Jekaterina Mirotvortseva 20 km maanteekäimises ning Pippi Lotta Enok seitsmevõistluses.
Mehed on esindatud kahel alal. Kümnevõistluses lähevad kõrgeid kohti püüdma valitsev Euroopa meister Johannes Erm ning Janek Õiglane ja Karel Tilga. Maratonis stardivad Tiidrek Nurme ja Leonid Latsepov.
Üheksa päeva vältavad võistlused saavad alguse laupäeval, 13. septembril. Esimeste eestlastena asuvad võistlustulle maratoonarid Nurme ja Latsepov, kes stardivad Eesti aja järgi ööl vastu esmaspäeva, 15. septembril, kell 2:00. Võistlus kulmineerub eestlaste jaoks kümnevõistlusega, millele saab kaasa elada kahel viimasel võistluspäeval, 20.-21. septembril.
Võistluste täpne ajakava on leitav SIIN.
30. augustil Sillamäel toimunud Eesti 100 kilomeetri ultrajooksu Eesti meistrivõistlustel kaitses meestest tiitlit saarlane Kaur Alle, naistest viis esikoha pealinna Kairi Marlen Antoniak.
Kairi Marlen Antoniak parandas Mari Boikovi nimel olnud Eesti rekordit 9:07.32. Uued rekordinumbrid on 8:44.42.
Antoniak sai enda nimele ka 50 kilomeetri Eesti rekordi – 4:17.12. Võistlus toimus võitja sünnipäevanädalal ning nii võttis Kairi Marlen Antoniak endale mõned kuud enne võistlust väljakutseks kinkida Eesti meistrivõistluste medal ja see ka õnnestus.
Naistest sai Antoniaki järel teise koha Maarika Vällik (9:49.21) ja kolmandana lõpetas Maive Vill (11:28.18).
Meestest sai Kaur Alle võidu isikliku rekordiga 7:58.38. “Päris raskelt tuli, sest pole veel eelmistest võistlusest korralikult taastunud. Eesmärk on nüüd võistlustest pisut puhata ja treeningutele keskenuda,” ütles Alle, kes juuli lõpus oli Iisakus võitnud kaks maratoni ning augusti alguses oli saanud esikoha Keilas Heavy Metal Ultra, kus ta oli rajal 39 tundi.
Meestest sai teise koha Gunnar Kingo (8:31.43) ja kolmanda koha Cristen-Evary Sarapuu-Sikka (8:41.13).
Võistluse üldvõidu viis ajaga 6:38.53 Leetu Andrej Jegorov. Sillamäe võistlusel osales 28 sportlast, neist 15 suutsid läbida 100 kilomeetrit. Teiste seas ka ratastoolisõitja Vladimir Frolov, kelle lõpuaeg oli 10:51.18.
11. Sillamäe ultra on kavas korraldada järgmise aasta 29. augustil.
Kairi Marlen Antoniak intervjuu Terevisioonis:
Eesti Kergejõustikuliidu klubid valivad alates juunikuust kuu parimat sportlast. Juuli 2025 kuu sportlase tiitli pälvis teivashüppaja Allika Inkeri Moser.
Allika Inkeri Moser võitis juulis Skopjes toimunud Euroopa Noorte Olümpiafestivalil teivashüppes kuldmedali uue U18 vanuseklassi maailma tipptulemusega – 4.52. Ühtlasi parandas ta enda nimel olnud U18 ja U20 Eesti rekordeid lausa 11 sentimeetri võrra. Varasem rekord 4.41 oli hüpatud juunikuus toimunud Eesti karikavõistlustel. Marleen Mülla nimel olevast Eesti rekordist jääb teda lahutama veel viis sentimeetrit. Tulemusega 4.52 jagab Moser ka U20 maailma hooaja edetabelis esikohta.
Kuu sportlane on tunnustus, mis antakse välja eelmisel kuul silmapaistvate tulemuste või tegude eest ühele meie kergejõustiklasele. Läbi selle on soov veel enam tuua meie spordiala esile ja seda läbi konkreetse sportlase. Parima valivad alaliidu liikmesklubid ning parimale antakse üle sümboolne auhind. Kuu sportlasega teeme alati peale tunnustuse saamist ka intervjuu.
Allika Inkeri Moserile esitas küsimused Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse liige Erich Teigamägi.
Kõigepealt õnnitlused nende suurepäraste isiklike rekordite ja olümpiafestivalil saavutatud maailma tipptulemuse puhul! Nüüd, kui mõni nädal on juba möödunud sellest saavutusest, millised on praegused mälestused sellest võistlusest ja tulemusest?
Aitäh! Võistlust meenutades tuleb tõesti ikka veel naeratus näole. Sain Skopjest tohutult positiivse emotsiooni kaasa ja fakt, et püstitatud uus isiklik rekord on ühtlasi omavanuste maailmarekord tegi selle eriti imeliseks! Lisaks palavusele jääb kindlasti alatiseks meelde hetk, kui sain poodiumil, medal kaelas, Eesti hümni kuulata.
See hooaeg on Sulle toonud õnnestunud võistlusi ning suurepäraseid tulemusi kui ka veidi ebaõnne ja/või pettumusi. Kuidas Sinuga on, kas saad veidi ebaõnnestunud võistlusest üle kergelt või vajad pikemat analüüsi?
Pigem tahaks öelda, et olen kiire pettumustest üle saaja, kuid eks võistluse käigus tehtud tobedad eksimused ei lase end kergesti unustada.
Palun räägi paari sõnaga endast, mida Sulle lisaks spordile veel meeldib teha, kus koolis Sa käid ja kas aja jagamine kooli, spordi ja muude huvide vahel on lihtne?
Ma õpin Gustav Adolfi Gümnaasiumis ja sügisel lähen 11. klassi. Spordi ja kooli ühendamine nõuab kindlasti head ajaplaneerimisoskust, sest treeningud ja õppetöö nõuavad mõlemad pühendumist, kuid olen leidnud tasakaalu, et mõlemas valdkonnas hakkama saada. Vabadel hetkedel armastan raamatuid lugeda ja värskes õhus aega veeta.
Naiste teivashüppes on Eestis välja kujunenud huvitav konkurents. Oma vanuseklassis (U18) oled Sa hetkel maailma parim, kui nüüd panna Sind mõtlema, kas oleksid õnnelikum, kui püstitaksid veel kord või paar oma vanuseklassi maailma tipptulemuse või Eesti rekordi naiste teivashüppes?
Valiksin arvatavasti Eesti täiskasvanute rekordi, sest olla milleski Eesti läbi aegade parim kõlab väga vingelt ning see tulemus annab maailma edetabelis ka juba arvestatava koha.
Kas ja millised võistlused sel hooajal Sind veel ees ootavad?
Praegu on hooaja lõppu plaanis üks võistlus 15. augustil Poolas.
Tamperes lõppenud U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste viimasel päeval saavutasid Eesti sportlased kaks neljandat kohta.
Kõrgushüppe finaalis püstitas Kaspar Palmsaar uue isikliku rekordi ületades kõrguse 2.16 ning saavutas sellega kõrge neljanda koha. Pronksmedalist jäi puudu õige napilt, selle võitis sama kõrguse ületanud hollandlane Jin van der Lee, kes edestas Palmsaart katsete arvuga. “Kõik on ideaalne, hüpped läksid täna hästi ja tuli kõrgust juurde. Neljas koht Euroopas – kõik on perfektne! Tahtsin oma treenerile ilusa sünnipäevakingi teha ja sain sellega hakkama – palju õnne Romet!”, rõõmustas Palmsaar peale võistlust.
Allika Inkeri Moser ületas teivashüppe finaalis kõrguse 4.30 ning saavutas samuti tubli neljanda koha. Moser ületas 4.30 ja kõik eelnevad kõrgused esimesel katsel. Järgmisel kõrgusel 4.35 esimene katse ei õnnestunud, sest teivas jäi pehmeks ning allesjäänud kaks katset otsustati lükata edasi kõrgusele 4.40. Uue teibaga kahjuks ei õnnestunud sel korral siiski kõrgusest 4.40 jagu saada. “Esimesed hüpped olid head, see oli hea, et ületasin kuni 4.30-ni kõik puhaste paberitega. Ma teadsin, et olen suuteline 4.40 jäigema teibaga ületama. Esimene katse oli nii ja naa, natuke jäi puudu just jooksu osas. Olin kindel, et teisel katsel saan ikkagi üle ja kindlustan medali, aga midagi ikkagi ei klappinud – jäin ilmselt teiba langetamisega hiljaks ja teivas libises käest täpselt samamoodi nagu nädal tagasi Eesti meistrivõistlustel,” rääkis Moser.
Valeria Smirnova ületas kõrgushüppe finaalis kõrguse 1.80 ning teenis selle tulemusega kuuenda koha. “Tehniliselt oli väga hea võistlus, jäin hüpetega rahule. Kolmas katse 1.80 peal oli väga hea, jäi veel varu. Ma ei oska öelda, mis läks valesti 1.83 peal – võib-olla jäi asi emotsionaalse või mentaalse poole taha,” kommenteeris Smirnova peale finaali.
Marleen Ritari lõpetas seitsmevõistluse kaheksandal kohal uue isikliku rekordiga 5500 punkti. Teist päeva alustas ta tulemusega 5.73 kaugushüppes, seejärel püstitas odaviskes uue isikliku rekordi tulemusega 35.46 ning läbis 800 m ajaga 2:20.09. Annika Põlluaas hüppas kaugust 5.67 ja sai odaviskes kirja tulemuse 45.00. Kahjuks põrutas ta kaugushüppe proovikatsetel kanda ning 800 m jooksu jättis ta vigastuse tõttu jooksmata. Kokkuvõttes sai ta 4420 punktiga 19. koha.
Pia Lauren Matsalu sai 100 m tõkkejooksu poolfinaalis kirja aja 14.13, mis andis kokkuvõttes 21. koha.
Kokkuvõttes teenis Eesti koondis nendelt võistlustelt ühe medali, üheksa finaalikohta ning viis poolfinaalikohta.
U20 Euroopa meistrivõistluste kolmas päev tõi Eesti koondisele esimese medali, kui Viola Hambidge tuli 400 m tõkkejooksus pronksmedalile.
Viola Hambidge püstitas 400 m tõkkejooksu finaalis uue U20 ja U23 vanuseklassi Eesti rekordi ajaga 56.71 ning jooksis end võimsa lõpuga pronksmedalile. “Ma ei oska isegi sõnadesse panna, olen lihtsalt äärmiselt tänulik kõigile! Soe tunne on sees, tahaks kõigile suure kalli teha, kes on minusse panustanud,” olid medalivõitja esimesed emotsioonid peale jooksu. “Ma ei tea isegi, kas ükski tõke tuli nii nagu tahtsin. Lõpusirgel nägin, et olen neljas ja mõtlesin, et ma ei jää neljandaks – see pole võimalik! Lihtsalt võitlesin lõpuni.”
Herman Seire kordas 200 m poolfinaalis oma isiklikku rekordit ajaga 21.23 ning kindlustas sellega koha õhtuses finaalis. Loetud tunnid hiljem 200 m finaaljooksus startinud Seire ületas finišijoone kuuendana ajaga 21.74. “See on väga suur üllatus. Kui täiesti ausalt rääkida, siis ma ei uskunud, et ma isegi poolfinaali saan. Finaali pääsemine oli väga suur üllatus. Kuues koht – täitsa okei minu arust!” sõnas Seire peale jooksu. “Täpselt aasta tagasi viskasin ma oda, sest ma ei saanud joosta, kuna mul oli põlvevigastus. Kui keegi oleks mulle siis öelnud, et ma saan EM-il kuuenda koha, ma poleks teda uskunud.”
Heti Väät saavutas odaviske finaalis kaheksanda koha tulemusega 47.19. Kaheksandaks tuli ka Sten-Erik Iir, kes sai kettaheite finaalis parimal katsel kirja tulemuse 57.36.
100 m tõkkejooksu eeljooksus sai Pia Lauren Matsalu kirja aja 13.90 ning pääses edasi homsesse poolfinaali.
Seitsmevõistluse avapäeva järel hoiab Marleen Ritari 3330 punktiga 11. kohta. 100 m tõkkejooksus sai ta kirja isikliku rekordi lähedase aja 13.78, kõrgushüppes kordas ta oma isiklikku rekordit tulemusega 1.77, kuulitõukes sai kirja 10.11 ning 200 m jooksis ajaga 25.49.
Annika Põlluaas kogus nelja alaga 2907 punkti ning on 19. kohal. 100 m tõkkejooksus kordas ta oma isiklikku rekordit ajaga 15.06, kõrgushüppes ületas 1.62, kuulitõukes sai kirja 10.60 ning 200 m jooksus sai kirja aja 26.60.
Mia Mireia Uusorg pidi kahjuks peale kolmandat ala võistluse vigastuse tõttu pooleli jätma.
4×100 m teatejooksus startinud Eesti teatenelik (Rasmus Jaanson, Rain Kirsipuu, Hans Aston Altjõe, Andreas Kase) lõpetas enda eeljooksu neljandana, kuid kahjuks hiljem diskvalifitseeriti pikale läinud teatevahetuse tõttu.
Steven Leppoja 110 m tõkkejooksus kahjuks finišisse ei jõudnud. Tema jooks jäi pooleli vigastuse tõttu.
U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste teisel päeval Tamperes püstitas 400 m tõkkejooksja Viola Hambidge uue Eesti noorterekordi ning pääses finaali. Katarina Verst saavutas kettaheite finaalis 8. koha.
Teisel võistluspäeval oli esimesena võistlustules teivashüppaja Allika Inkeri Moser, kes ületas kvalifikatsioonis kõrguse 4.10 ning kindlustas sellega edasipääsu finaali. “Selles mõttes läks edukalt, et finaalikoht on käes. Aga tegelikult oli üsna raske, eriti proovikatsed, kus ma ei suutnud piisavalt edasi joosta. Võib-olla mõjutas varajane kellaaeg või tugev küljetuul, aga kahel proovikatsel kukkusin täitsa auku. Närvid olid üsna pingul ja algkõrgus 3.95 tuli alles teisel katsel. Sealt edasi läks juba kergemaks ja 4.10 sain esimesel katsel üle,” kommenteeris Moser peale võistlust.
400 m tõkkejooksus püstitas Viola Hambidge ajaga 57.16 uue U20 ja U23 vanuseklassi Eesti rekordi ning pääses kiireima ajaga edasi homsesse finaali. Varasem rekord kuulus samuti tema nimele ajaga 57.55 ning oli joostud alles eelmisel kuul. “Eesmärk oli keskenduda enda jooksule, millega ma sain päris hästi hakkama. Natuke puterdasin enne seitsmendat või kaheksandat tõket, aga finaalis saan seda parandada. Finaalis loodan näidata kiiremat aega ja kõrget kohta,” sõnas Hambidge peale jooksu.
Katarina Verst ületas kettaheites lausa kolmel katsel oma varasemat isiklikku rekordit ning teenis kaheksanda koha tulemusega 48.09. “Sain finaalis teha kuus katset, mida ma tegelikult ei osanud oodata vaadates teiste tüdrukute tulemusi ja isiklikke rekordeid. Tegin enda elu parima võistluse, aga tulemus oleks võinud veel parem olla. 50 meetri joon oli juba päris lähedal, oleks võinud sellest ka üle saada. Aga ma arvan, et võin võistlusega rahule jääda.”
Herman Seire, kes eile õhtul jooksis 100 m poolfinaalis end 15. kohale, oli täna hommikul stardis juba 200 m eeljooksus. Enda jooksus tuli ta ajaga 21.39 kolmandaks ning pääses kindlalt edasi homsesse poolfinaali. “Start oli täna palju parem ja arvan, et reaktsiooniaeg ka. Oma jooksu kolmas koht ja kindlalt finaalis,” jäi Seire oma jooksuga rahule.
Kõrgushüppe eelvõistlusel ületas Kaspar Palmsaar kõrgused 2.00, 2.04, 2.08 ja 2.12 kõik esimesel katsel ning pääses puhaste paberitega edasi finaali. “Perfektsel ajal oli tänane võistlus, kõik kõrgused tulid esimesel katsel ja ühtegi eksimust ei olnud. Esimese kohaga edasi finaalis – kõik tundub super! Finaalis tahaksin veel rohkem hüpata, sest tunnen, et see on jalas sees,” lausus Palmsaar pühapäevasele finaalile mõeldes.
Tristan Konso sai kümnevõistluses 13. koha 7408 punktiga. Teise päeva avaalal 110 m tõkkejooksus sai ta kirja aja 14.16, kettaheites sai kirja 38.58 ning teivashüppes ületas kõrguse 4.60. Odaviskes püstitas ta isikliku rekordi tulemusega 45.27 ning 1500 m jooksu läbis ajaga 4:51.93.
Andreas Trumm lõpetas kümnevõistluse 6581 punktiga, mis andis 19. koha. 110 m tõkkeid jooksis ta ajaga 14.56, kettaheites sai kirja tulemuse 40.18 ning teivashüppes ületas 4.60. Odaviskes parandas ta oma isiklikku rekordit üle kolme meetri ning sai kirja tulemuse 48.16. 1500 m jooksus sai Trumm kirja aja 4:34.56 ning isiklik rekord paranes ligemale kümne sekundiga.
Tamperes alanud U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste avapäeval oli stardis 16 Eesti sportlast. Kokku saavutati viis finaalikohta ning kolm poolfinaalikohta.
Päeva esimese poolfinaalikoha tõi Miia Ott 100 m jooksus. Enda eeljooksus sai ta tugevas vastutuules (-3,8 m/s) teise koha ajaga 12.02 ning kindla edasipääsu. Õhtuses poolfinaalis sai Ott kirja aja 11.77, mis andis enda poolfinaalis viienda koha ning kokkuvõttes 10. koha. Finaalist jäi teda lahutama viis sajandikku. “Start oli kehv ning alguse poole tundsin, et hakkan kõrvalrajale kalduma ja hakkasin selle peale mõtlema. Kusagil 50-60 meetri peal hakkasin lõpuks hoogu koguma ja päriselt jooksma, kahju, et see nii hilja peale jäi,” võttis Ott oma jooksu kokku.
Meeste 100 m jooksus pääses poolfinaali edasi Herman Seire, kes sai enda eeljooksus teise koha ajaga 10.91. Poolfinaalis näitas ta aega 10.71, mis andis kokkuvõttes 15. koha. Andreas Kase sai 100 m eeljooksudes 38. koha ajaga 11.10 ning Rasmus Jaanson sai 40. koha ajaga 11.18.
Kettaheites kvalifitseerusid finaalvõistlustele nii Katarina Verst kui Sten-Erik Iir. Verst heitis parimal katsel ketta 47.15 meetri kaugusele ning pääses kümnenda tulemusega edasi finaali. “Esimene katse oli kindla peale, teist katset läksin panema ja see läks kahjuks võrku. Kolmandat katset üritasin võtta võimalikult vabalt, et oma tulemus ära teha, mis mul sees oli. See õnnestus ning suutsin heita oma elu teise tulemuse. Võib öelda, et edukas võistlus, kuna suutsin finaali pääseda,” oli Verst oma esitusega rahul.
Iir püstitas esimesel katsel uue isikliku rekordi tulemusega 57.64 ning see viis ta seitsmendana edasi finaali. “Jäin päris rahule, et suutsin esimesel katsel kohe isikliku rekordi heita. Täna oli üsna tugev taganttuul, mis kettaheidet ei soosi, seega oli selline tulemus üllatav. Finaalis tahaksin veel kaugemale heita. Loodetavasti on siis tuul vastu ja sellisel juhul võiks 60 meetri kanti heita,” lausus Iir peale võistlust.
Viola Hambidge võitis 400 m tõkkejooksus enda eeljooksu ajaga 59.38 ning pääses kindlalt edasi homsesse poolfinaali. “Jooks oli veidi ebakindel. Tahtsin tulla TOP 2 hulka, et saaksin poolfinaalis hea raja, seega esikoht võtta siit jooksust oli hea. Jooks oli krobeline, aga hea, et see juhtus eeljooksus ning poolfinaalis tuleb kindlasti parem jooks,” võttis Hambidge oma soorituse kokku. Teise eestlasena stardis olnud Hedi Andre sai 44. koha ajaga 1:02.51.
Teivashüppe kvalifikatsioonis ületas Karl Kristjan Pohlak kõrguse 5.15 ning pääses selle tulemusega edasi finaali. Henri Apri ületas kõrguse 4.90, mis andis kokkuvõttes 15. koha.
Odaviske eelvõistluselt pääses Heti Väät edasi tulemusega 48.04. Annika Põlluaas sai 22. koha tulemusega 45.79.
Valeria Smirnova kvalifitseerus kõrgushüppe finaali ületades eelvõistlusel kõrguse 1.77.
400 m jooksus sai Rain Kirsipuu 43. koha ajaga 48.85.
Kümnevõistluses hoiab Tristan Konso viie ala järel üheksandat kohta 3902 punktiga. 100 m jooksus sai ta kirja aja 11.08 ning kaugushüppes õnnestus peale kahte üleastumist saada kirja tulemus 6.86. Seejärel püstitas ta uue isikliku rekordi kuulitõukes tulemusega 13.78, ületas kõrgushüppes hooaja tippmarki tähistava kõrguse 1.88 ning lõpetas päeva uue isikliku rekordiga 400 m jooksus – 48.87.
Andreas Trumm alustas kümnevõistlust saades 100 m jooksus kirja aja 11.25, kuid seejärel tabas teda tagasilöök ning kaugushüppes ei õnnestunud kolme katsega tulemust kirja saada. Sellest hoolimata otsustas ta võistlust jätkata ning tõukas kuuli 13.50, hüppas kõrgust 1.82 ja läbis 400 m jooksu ajaga 50.40. Avapäeva lõpuks kogus ta 2944 punkti ning on 22. kohal.
Neljapäevast pühapäevani selguvad Soomes, Tamperes U20 vanuseklassi Euroopa meistrid. Eestit sõidab esindama 23-liikmeline koondis.
Eesti koondise suurimad lootused on seotud alles U18 vanuseklassi kuuluva teivashüppaja Allika Inkeri Moseriga. Kaks nädalat tagasi Euroopa Noorte Olümpiafestivalil U18 maailma tipptulemusega (4.52) triumfeerinud Moser läheb Tampere võistlusele vastu U20 vanuseklassi Euroopa hooaja edetabeli liidrina.
U20 Euroopa hooaja edetabelis hoiab seitsmendat kohta 400 m tõkkejooksja Viola Hambidge, kes püstitas hiljuti ajaga 57.55 U20 ja U23 vanuseklassi Eesti rekordi. Teise eestlasena on 400 m tõkkejooksus stardis Hedi Andre.
Miia Ott, kes möödunud suvel U18 Euroopa meistrivõistlustel 100 m jooksus pronksmedali võitis, loodab Tamperes teha oma hooaja parima jooksu ning parandada senist hooaja tippmarki 11.58.
Noormeeste 100 m sprindis on stardis lausa kolm eestlast – Rasmus Jaanson, Herman Seire ja Andreas Kase. Jaansoni nimele kuulub alates sellest suvest U20 vanuseklassi Eesti rekord ajaga 10.47. Täiskasvanute Eesti meistrivõistlustel hõbeda ja pronksi võitnud Seire ja Kase rekordid on vastavalt 10.49 ja 10.61. Seire teeb kaasa ka 200 m jooksus.
Sel korral saab ka 4×100 m teatejooksu stardis näha Eesti võistkonda. Eelpool mainitud kolmikule lisandub Hans Aston Altjõe ning neljakesi minnakse finaalikohta ning U20 Eesti rekordit püüdma.
Kümnevõistluses teevad kaasa mullune U18 Euroopa meister Tristan Konso ning Andreas Trumm. Seitsmevõistluses asuvad häid tulemusi püüdma lausa kolm eestlannat – Mia Mireia Uusorg, Annika Põlluaas ja Marleen Ritari.
Noormeeste teivashüppes loodavad kõrgele hüpata eelmise aasta U18 EM-i hõbe Henri Apri ning Karl Kristjan Pohlak.
Häid tulemusi asuvad püüdma ka Sten-Erik Iir ja Katarina Verst kettaheites, Heti Väät odaviskes, Kaspar Palmsaar ja Valeria Smirnova kõrgushüppes, Pia Lauren Matsalu 100 m tõkkejooksus, Steven Leppoja 110 m tõkkejooksus ning Rain Kirsipuu 400 m jooksus.
AJAKAVA JA TULEMUSED (NB! Tulemuste nägemiseks on vaja kasutaja teha)
OTSEÜLEKANNE
Kadriorus lõppenud Eesti meistrivõistluste teisel päeval püstitati uus Eesti rekord käimises, üks uus Eesti noorterekord ning mitu uut võistluste rekordit.
Jekaterina Mirotvortseva (TÜASK) tuli 10 000 m käimises Eesti meistriks uut Eesti rekordit tähistava ajaga 45:51.85. Eelmine rekord kuulus ajaga 46:48.99 samuti Mirotvotseva nimele ning oli püstitatud kolm aastat tagasi. Võistlusjärgses intervjuus sõnas ta, et lootis ise veidi paremat tulemust, kuid ei olnud veel täielikult taastunud nädal aega tagasi toimunud Universiaadist, kus ta võistles 20 km maanteekäimise distantsil. Sellegipoolest parandas Mirotvortseva tänase võistlusega oma võimalusi Tokyo MM-ile pääsemiseks.
Teivashüppes püstitas Marleen Mülla (KJK ViKe) tulemusega 4.40 uue Eesti meistrivõistluste rekordi ning kindlustas samuti oma kohta Tokyo MM-ile pääsejate edetabelis. Hõbemedalit jäid jagama Allika Inkeri Moser (SK Elite Sport) ja Miia Tillmann (Võru KJK Lõunalõvi), kes mõlemad ületasid täna kõrguse 4.10.
Naiste kõrgushüppe võitis samuti Tokyo MM-i suunas liikuv Elisabeth Pihela (TÜASK), kelle tänane võidutulemus oli 1.85. Meeste kõrgushüppes jagati medalid välja kõrgusel 2.05 – kulla sai kaela Karl Lumi (Tallinna KJK Kalev), hõbemedali Kaspar Palmsaar (SK Altius) ning pronksmedali Hendrik Lillemets (KJK Saare).
200 m jooksus tegid kuldse duubli Ann Marii Kivikas ja Henri Sai (mõlemad SK Altius), kes eile võitsid ka 100 m jooksu. Kivikase võiduaeg 23.27 tähistab uut Eesti meistrivõistluste rekordit. Sai tuli võitjaks ajaga 21.10
Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev) püstitas 800 m jooksus uue Eesti meistrivõistluste rekordi ajaga 1:47.13. Naiste 800 m jooksu kiireim oli Kelly Nevolihhin (KJK ViKe) ajaga 2:10.03, kes edestas põnevas lõpuheitluses ajaga 2:10.52 teise koha saanud Marielle Kleemeierit (Audentese SK).
Kümnevõistluses krooniti Eesti meistriks Risto Lillemets (KJK Saare), kes tegi nädala jooksul juba teise üle 8000-punktise võistluse. Kümne alaga kogus ta 8028 punkti. Teise päeva tulemused: 110 m tõkkejooks – 14.72, kettaheide 44.71, teivashüpe 4.95, odavise 60.59, 1500 m jooks – 4:37.55. Korralikud rekordiparandused tegid 7706 punktiga teise koha saanud Henri Loose (Tartu SS Kalev) ja 7449 punktiga kolmanda koha saanud Aivar Ellam (Rakvere KJK ViKe).
Naiste kaugushüppes võitis oma neljanda järjestikuse meistritiitli Liisa-Maria Lusti (TÜASK), kes hüppas oma tänase parima tulemuse – 6.43, kohe avakatsel. Meeste kaugushüppe võitis Ron Sebastian Puiestee (KJK Saare) tulemusega 7.08 ning teiseks jäi vaid ühe sentimeetri vähem hüpanud Henrik Kutberg (TÜASK).
Meeste kettaheites pakkus üllatuse alles 17-aastane Sten-Erik Iir (Tartu SS Kalev), kes parandas oma isiklikku rekordit ligi kolme meetriga ning tuli Eesti meistriks tulemusega 53.56. Juba järgmisel nädalal ootavad teda ees U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused Tamperes.
Meeste 5000 m jooksu võitis Leonid Latsepov (Sparta SS) ajaga 14:16.88 ning naiste 5000 m jooksu Eesti meistriks tuli Liis-Grete Hussar (Kuldne Tervis SK) ajaga 16:47.08. Naiste arvestuses hõbemedalile tulnud Liis Kapten (21CC) püstitas ajaga 16:53.38 uue U20 vanuseklassi Eesti rekordi. Varasem rekord kuulus alates 2018. aastast Luna-Aleksandra Lagoda nimele ajaga 17:14.82.
Kuulitõuke võitjateks tulid Berit Saar (KJK ViKe) isikliku rekordiga 14.88 ning Andri Matrov (Audentese SK) tulemusega 17.81.
400 m tõkkejooksu kiireimad olid Mia Lisett Meringo (Rae Kergejõustik) ajaga 58.52 ja Sten Ander Sepp (Audentese SK) ajaga 51.91.
Seitsmevõistluse Eesti meistriks krooniti Jane Roosimägi (Viljandi KJS Sakala) tulemusega 5420 punkti. Üksikalade tulemused: 16.14 / 1.74 / 9.22 / 24.52 / 5.93 / 45.93 / 2:21.67.
Meeste 10 000 m käimise võitis Virgo Adusoo (B. Junk Käimisklubi) ajaga 51:28.44.
Teine võistluspäev on järelvaadatav SIIN.
Kadriorus alanud Eesti meistrivõistluste avapäeval näidati häid tulemusi sprindidistantsidel. Päevale pani ilusa punkti Ann Marii Kivikas, kes kordas 100 m jooksus Eesti rekordit.
Naiste 100 m jooksus favoriidina startinud Ann Marii Kivikas (SK Altius) tegi vägeva jooksu tulles Eesti meistriks ajaga 11.35. Täpselt sama aja jooksis 2014. aastal välja Ksenija Balta, kellega Kivikas nüüd rekordit jagab. Meeste 100 m jooksu võitis Kivikase klubikaaslane Henri Sai, kes püstitas uue isikliku rekordi ajaga 10.39.
Naiste 100 m tõkkejooksu võitis ajaga 13.14 Kreete Verlin (SK Fortis), kes edestas teise koha saanud ning isikliku rekordi püstitanud Anna Maria Millendit (Rae Kergejõustik) kahe sajandikuga.
Meeste 110 m tõkkejooksus krooniti Eesti meistriks Ralf Lepasson (SK Elite Sport) ajaga 14.49. Oma karjääri viimase stardi teinud Keiso Pedriks (Tallinna KJK Kalev) sai sama ajaga teise koha.
400 m jooksu kiireimad olid Viola Hambidge (SK Altius) ajaga 54.23 ja Rain Kirsipuu (TÜASK) ajaga 48.50.
Odaviskes krooniti Eesti meistriteks Gedly Tugi (Audentese SK) tulemusega 55.31 ja Kunnar Erich Viisel (Tallinna KJK Kalev) tulemusega 70.46.
Meeste teivashüppe võitjaks tuli Eerik Haamer (TÜASK), kes ületas kõrguse 5.35.
Naiste kolmikhüppe võitis Eliise Anijalg (Tartu SS Kalev) tulemusega 12.95 ning meeste kolmikhüppe parim oli Viktor Morozov (KJK Atleetika) tulemusega 15.64.
Meeste vasaraheites krooniti Eesti meistriks Adam Kelly (Audentese SK), kelle parima katse tulemuseks mõõdeti 71.11. Naiste vasaraheites tuli peale viite aastat taas Eesti meistriks Anna Maria Čeh (Tallinna KJK Kalev) tulemusega 64.43.
Naiste kettaheites tuli Eesti meistriks Katarina Verst (TÜASK) uut isiklikku rekordit tähistava tulemusega 47.47.
3000 m takistusjooksu parimad olid Laura Maasik (Nõmme KJK) ajaga 10:05.35 ning Rainer Kravets (UP Sport) uue isikliku rekordiga 9:26.51.
Naiste 1500 m distantsi läbis kõige kiiremini Kelly Nevolihhin (Rakvere KJK ViKe), kes sai kirja aja 4:28.01. Meeste samal distantsil oli kiireim Deniss Šalkauskas (Sparta SS) ajaga 3:47.15.
Kümnevõistluses hoiab avapäeva järel liidrikohta Risto Lillemets (KJK Saare), kes on viie alaga kogunud 4048 punkti ning liigub 8100 punkti graafikus. 100 m jooksus sai ta kirja tulemuse 11.07, kaugushüppes 7.07, kuulitõukes 14.26, kõrgushüppes 1.98 ning 400 m jooksus 49.37.
Seitsmevõistluse liider on peale esimest päeva Elsa Puu (TÜASK) 3237 punktiga. 100 m tõkkeid läbis ta ajaga 14.40, kõrgushüppes ületas 1.68, kuulitõukes sai kirja tulemuse 12.51 ning 200 m jooksus sai kirja aja 26.09.
Esimene võistluspäev on järelvaadatav SIIN.
Teine võistluspäev Kadrioru staadionil saab alguse kell 12:15.
Eeloleval nädalavahetusel, 2.-3. augustil, koguneb Eesti kergejõustikuparemik Kadrioru staadionile, kus selguvad 2025. aasta Eesti meistrid. Kui osade alade stardinimekirjast leiab kindlad favoriidid, siis mitmetel aladel võib oodata äärmiselt põnevaid ja tasavägiseid vastasseise.
Naiste teivashüppes hakkavad Eesti meistritiitli eest võistlema Eesti rekordiomanik (4.57) Marleen Mülla (Rakvere KJK ViKe) ja värske Euroopa Noorte Olümpiafestivali võitja Allika Inkeri Moser (SK Elite Sport), kes püstitas U18 vanuseklassi maailma tipptulemuse 4.52. Medalinõudlejate hulka kuulub ka Miia Tillmann (Võru KJK Lõunalõvi), kelle tänavune parim tulemus on võrdne tema isikliku rekordiga – 4.25.
Meeste teivashüppes on peamised favoriidid kuldmedalile Robert Kompus (SK Elite Sport) ja Eerik Haamer (TÜASK), kes on mõlemad sel suvel ületanud kõrguse 5.50.
Põnevust pakub kindlasti ka naiste 100 m tõkkejooks. Diana Suumann (TÜASK) kordas möödunud nädalal Austrias oma isiklikku rekordit ajaga 13.07, Kreete Verlin (SK Fortis) püstitas juunis isikliku rekordi ajaga 13.11 ning Anna Maria Millend (Rae Kergejõustik) parandas oma rekordit möödunud nädalal Universiaadil, saades ajaks 13.21.
Naiste 10 000 m käimises tuleb rajale Eesti rekordiomanik ja Tokyo MM-ile pürgiv Jekaterina Mirotvortseva (TÜASK).
Sprindidistantsidel on stardis Ann Marii Kivikas (SK Altius), kes püstitas hiljuti 200 m jooksus uue Eesti rekordi ajaga 23.04. Tema suurim kodune konkurent Õilme Võro pidi kahjuks vigastuse tõttu võistlemisest loobuma. 100 m jooksus pakub Kivikasele konkurentsi U20 EM-iks valmistuv Miia Ott (Rae Kergejõustik).
Meeste 100 m jooksus võib Karl Erik Nazarovi puudumise tõttu oodata põnevat heitlust Eesti meistritiitli nimel Rasmus Jaansoni, Herman Seire (mõlemad SK Elite Sport) ja Henri Saia (SK Altius) vahel. Sel aastal oma isikliku rekordi alla 21 sekundi viinud Henri Sai on kindel favoriit ka 200 m jooksus.
5000 m jooksus näeme Leonid Latsepovi (Sparta SS) ja Tiidrek Nurme (TÜASK) vahelist duelli, kes mõlemad valmistuvad Tokyo MM-i maratoniks. Kui Nurme on endale koha juba taganud, siis Latsepov ootab oma võimalust olles esimene “joone all”.
Kõrgushüppes võib Elisabeth Pihela (TÜASK) Eesti meistritiitliga kindlustada oma koha septembrikuisel MM-il. Eesti meistritiitel annaks hea võimalus MM-i edetabelikoha parandamiseks ka vasaraheitja Adam Kellyle ja odaviskaja Gedly Tugile (mõlemad Audentese SK).
Naiste kaugushüppes tõotab tulla põnev heitlus esikoha nimel Liisa-Maria Lusti (TÜASK) ja Lishanna Ilvese (Rakvere KJK ViKe) vahel.
800 m jooksus tuleb starti Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev), kes on sel hooajal juba kahel korral parandanud U23 vanuseklassi Eesti rekordit.
Kümnevõistluse stardinimekirjast leiame Risto Lillemetsa (KJK Saare), kes alles möödunud nädalal Poolas ületas 8100 punkti piiri. Samuti tasub põnevusega jälgida, mida suudab end seitsmevõistluses korduvalt tõestanud Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev). Johannes Erm (SK Leksi 44) paneb end proovile kettaheites ning Rasmus Roosleht (Tallinna KJK Kalev) on üles antud 100 ja 200 m jooksus ning odaviskes.
Võistluse algus laupäeval kell 13:00 ja pühapäeval kell 12:15.
AJAKAVA JA TULEMUSED
OSALEJATE NIMEKIRI
Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: 2025emv).
Piletid on müügil Piletitaskus ja võistlustel kohapeal.
Otseülekanne on nähtav Delfi TV vahendusel.
Põhja-Makedoonia pealinnas Skopjes laupäeval lõppenud Euroopa Noorte Olümpiafestivali viimasel võistluspäeval teenis Eesti koondis kaks kohta esikümnes ning kahjuks ka ühe valusa tagasilöögi.
Maarja-Liis Nurja sai kõrgushüppe finaalis kirja sama tulemuse, mis päev varem eelvõistlusel – 1.73, mis andis kümnenda koha. Kümnes oli ka Gustav Lamp, kes hüppas kolmikhüppes 13.97.
Päev varem võistlustules olnud Aleksander Metsmakeril jäi kaugushüppes finaalist puudu vaid kaks sentimeetrit, tulemus 6.69 andis 14. koha. Vasaraheitja Madleen Veberson sai kümnenda koha tulemusega 59.58.
Kümnevõistluses kindlalt medalikursil püsinud Endel Pällin sai oma trumpalal teivashüppes nulli. Pällin alustas kümnevõistlust hästi, joostes 100 m ajaga 11.17. Kaugushüppes ei saanud ta sammu kõige paremini klappima ning pidi leppima tulemusega 6.26. Kuulitõukes sai ta kirja 13.99, kõrgust hüppas 1.82 ning 400 m jooksu lõpetas päeva kolmanda ajaga 48.84. Tõkkejooksus tuli tulemuseks 14.75 ning kettaheites 35.59. Pärast teivashüppes tulemuseta jäämist jätkas ta võistlust siiski lõpuni, saades odaviskes kirja hooaja tipptulemust tähistava 43.69 ning võites 1500 m jooksu ajaga 4:30.60. Üheksa alaga kogus 17-aastane Pällin 6387 punkti ning sai 14 lõpetaja seas kümnenda koha.
Eesti ainsa medali Skopje olümpiafestivalil võitis Allika Inkeri Moser, kes püstitas teivashüpet võites U18 vanuseklassi maailmarekordi 4.52. Medalitabelis sai Eesti 35. koha. Napilt ehk esimesena jäi medalita 400 m jooksus U18 Eesti rekordi (47.55) püstitanud Ervin Markus Raudsepp.
Põhja-Makedoonias Skopjes toimuva Euroopa Noorte Olümpiafestivali neljandal päeval sai teivashüppaja Hendrik Madisson kaheksanda koha.
Teivashüppes ületas Hendrik Madisson kõrguse 4.65 ning sai sellega kaheksanda koha. Gustav Lamp pääses kolmikhüppes tulemusega 14.24 laupäevasesse finaali. 100 m tõkkejooksus püstitas Ellen Ingrid Aadamsoo isikliku rekordi ajaga 13.86 ja sai 13. koha.
Päev varem võistlustules olnud Grete Kiisler sai 200 m eeljooksudes 18. koha ajaga 24.74 ning Kristo Timuska sai 2000 m takistusjooksu eeljooksus 19. koha ajaga 6:22.28.
Kolmapäeval, 23. juulil Tamperes toimunud Motonet GP võistlustel ületas Ann Marii Kivikas 200 m jooksus 19 aastat vana Eesti rekordi.
Ann Marii Kivikas võitis 200 m jooksu uut Eesti rekordit tähistava ajaga – 23.04. Alates 2006. aastast Ksenija Balta nimele kuulunud rekordi ületas ta täpselt ühe sajandikuga. Enda juuni lõpus püstitatud isiklikku rekordit parandas Kivikas 14 sajandikuga.
”Teadsin juba ammu, et olen selliseks tulemuseks võimeline. Lõpuks see ära realiseerida oli super tunne ja isegi pisarad kippusid silma seda tulemust nähes. Loodetavasti suudan end juba sel hooajal murda ka 22 sekundi klubisse! Peale võistkondlikke Euroopa meistrivõistlusi juuni lõpus tegin sihilikult väikese pausi võistlustest kuni tänaseni, sest sihikul on ikkagi septembrikuus toimuvad maailmameistrivõistlused, kuhu rankinguga on loodetavasti üsna reaalne peale saada,” kommenteeris Kivikas peale rekordjooksu.
Lisaks Kivikasele oli Tamperes võistlustules veel mitmeid teisi Eesti sportlasi.
Elisabeth Pihela tuli kõrgushüppe võitjaks oma välihooaja tippmargiga – 1.88. Kaugushüppes sai teise koha Liisa-Maria Lusti, kelle parima katse tulemuseks mõõdeti 6.28. Adam Kelly sai vasaraheites kolmanda koha tulemusega 71.20. Odaviskes sai samuti kolmanda koha Gedly Tugi, kelle ainsa mõõtmisele läinud katse tulemuseks oli 54.31.
100 m tõkkejooksu finaalis sai Kreete Verlin kuuenda koha ajaga 13.27, eeljooksus sai ta kirja aja 13.22. Meeste 200 m jooksus sai Henri Sai 10. koha ajaga 21.20. 1500 m jooksus sai Rasmus Kisel 13. koha ajaga 3:55.60.
Austrias toimunud Raiffeisen AUSTRIAN OPEN Eisenstadt võistlustel oli stardis Diana Suumann, kes 100 m tõkkejooksu eeljooksus kordas oma isiklikku rekordit ajaga 13.07. Finaalis sai ta kirja aja 13.17, mis andis viienda koha.
Täna, 23. juulil Vilniuses toimunud U20 vanuseklassi Balti võistkondlikel meistrivõistlustel teenis Eesti koondis võidukarika 288,5 punktiga. Teiseks tuli Läti 266,5 punktiga ning kolmas oli Leedu 228 punktiga. Võistluste käigus püstitati nii uusi Eesti noorterekordeid kui täideti ka U20 Euroopa meistrivõistluste normatiive.
Viola Hambidge tuli 400 m tõkkejooksus Balti meistriks uue U20 ja U23 vanuseklassi Eesti rekordiga – 57.55. Enda nimele kuulunud varasemat U20 Eesti rekordit parandas ta ligi sekundiga (58.45) ning alates 2008. aastast Maris Mägi nimele kuulunud U23 Eesti rekord (57.91) paranes 36 sajandikuga.
“Kui sain teada, et jooksen esimesel rajal, siis natuke paanitsesin, aga kui proovisin esimest tõket, siis sain aru, et asi pole nii hull. Proovisin jooksu ajal sellele mitte mõelda ning keskenduda oma jooksule. See hooaeg pole mul vigastuse tõttu kõige paremini alanud, aga võib-olla seetõttu olingi siin rohkem motiveeritud. Kindlasti andis see enesekindlust juurde augustis toimuvaks U20 EM-iks, sest tõusin nüüd U20 Euroopa edetabelis neljandaks ja usun, et sellest ajast on võimalik veel sajandikke või isegi kümnendikke maha võtta,” kommenteeris Hambidge peale jooksu.
Hambidge oli osaline täna ka teise Eesti noorterekordi püstitamisel. 4×400 m segateatejooksus tuli Eesti teatenelik esimeseks uue U20 vanuseklassi Eesti rekordiga 3:29.01. Võistkond jooksis koosseisus Johann-Martin Torim, Mia Mireia Uusorg, Rain Kirsipuu ja Viola Hambidge. Eelmine rekord 3:29.08 oli joostud kaks aastat tagasi.
Õige napilt jäi rekordist puudu noormeeste 4×100 m teatejooksus, kus Eesti võistkond (Rasmus Jaanson, Herman Seire, Hans Aston Altjõe, Andreas Kase) võitis ajaga 40.57. Alates 2019. aastast kehtiv U20 Eesti rekord on vaid ühe sajandiku võrra kiirem.
Balti meistriteks krooniti veel:
- Herman Seire – 100 m jooks (10.63) ja 200 m jooks (21.42 – U20 EM norm)
- Katarina Verst – kuulitõuge (12.40) ja kettaheide (45.86)
- Kristjan Erik Kalling – vasaraheide (51.19)
- Aliis Ojala – vasaraheide (49.67)
- Tristan Konso – 110 m tõkkejooks (13.90)
- Miia Ott – 100 m jooks (11.99)
- Riia Katariina Laas – 1500 m jooks (4:59.37)
- Hedi Andre – 400 m jooks (55.60)
- Bianka Uhtjärv – 3000 m takistusjooks (10:57.95)
- Valeria Smirnova – kõrgushüpe (1.80)
- Remi Edur – 3000 m takistusjooks (9:43.17)
- Sten-Erik Iir – kettaheide (55.80)
- Henri Apri – teivashüpe (5.15)
- Kristen Robin Mast – kõrgushüpe (2.06)
Lisaks täitis U20 EM-i normatiivi Rain Kirsipuu, kes tuli 400 m jooksus teiseks ajaga 48.07 ja Annika Põlluaas odaviskes, kes sai neljanda koha tulemusega 49.12.
Euroopa Noorte Olümpiafestivali teisel võistluspäeval Skopjes sai Ervin Markus Raudsepp 400 m jooksus neljanda koha.
Ervin Markus Raudsepp jooksis 400 m jooksus välja uue U18 Eesti rekordi – ajaga 47.55 parandas ta teist päeva järjest rekordit. Sellega sai Mikk-Mihkel Arro õpilane neljanda koha. Päev varem eeljooksus oli ta kirja saanud aja 47.56.
Esikuuikusse jõudis ka seitsmevõistleja Diana Johanna Vanamb. Kahele pikale kuumuses veedetud päevale vaatamata püstitas Vanamb isikliku rekordi 5226 punkti ja sai kuuenda koha.
„Raske oli, aga sain hakkama. Oli nuttu ja naeru – mõlemat! Ma ei teadnud, kui head teised on, aga arvasin, et teen enda tulemuse ära ja siis võib jõuda kõrgele. Olen eriti rahul tõkkejooksu isikliku rekordiga. Oda oli ka päris hea, viimane katse oleks võinud natuke parem olla. Kuumusega oli raske, aga mitmevõistluse tüdrukud on väga toredad ja teinekordki tahaks nõnda võistelda,“ ütles Vanamb.
Tüdrukute 400 m tõkkejooksus sai Arabella Võsu 19. koha ajaga 1:05.47 ning noormeeste 400 m tõkkejooksus sai Andres Leppsoo 13. koha ajaga 55.12.
Kolmapäeval, 23. juulil toimuvad Leedu pealinnas Vilniuses U20 vanuseklassi Balti võistkondlikud meistrivõistlused. Möödunud aasta võidukarikat asub kaitsma Eesti koondis.
Noormeeste 100 m jooksus läheb koondisele kõrgeid punkte tooma hiljuti U20 Eesti rekordi püstitanud Rasmus Jaanson. Samuti sel hooajal kiireid aegu näidanud Herman Seire on stardis nii 100 m kui 200 m sprindis. Kettaheites loodab head tulemust näidata Sten-Erik Iir ning tõkkesprindis Tristan Konso.
Neidude 100 m jooksus asub koondise esinumbrina võistlustulle Miia Ott. Mia Mireia Uusorg teeb kaasa 200 m jooksus. Tõkkesprindis lähevad koondisele kõrgeid punkte tooma Pia Lauren Matsalu ja Marleen Ritari ning 400 m tõkkejooksus asub starti Viola Hambidge.
Vilniuses toimuvad U20 Balti meistrivõistlused on sportlastele viimane võimalus täita augustikuus toimuvate U20 Euroopa meistrivõistluste normatiive.
Vaata kogu Eesti koondise nimekirja SIIT
Võistluste algus kolmapäeval kell 13:00.
AJAKAVA
Võistluste tulemusi saab jälgida SIIN
2.-3. augustil 2025 toimuvad Tallinnas Kadrioru staadionil kergejõustiku Eesti meistrivõistlused.
Kahe päeva jooksul koguneb Kadrioru staadionile Eesti kergejõustikuparemik, et välja selgitada 2025. aasta Eesti meistrid. Kohal on nii meie praegused tipptegijad kui noored tulevikutegijad.
Tule ja ela meie sportlastele kaasa!
Võistluste algus laupäeval, 2. augustil kell 13:00 ja pühapäeval, 3. augustil kell 12:15.
AJAKAVA – MUUDETUD 30.07.2025!
PILETIINFO:
Piletid on müügil Piletitaskus ja võistlustel kohapeal:
- 1-päeva pilet 20€, 1-päeva sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär) 15€
- 2-päeva pilet 30€, 2-päeva sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär) 20€
- Kuni 7-aastastele (k.a) on sissepääs tasuta!
- NB! EKJL litsentseeritud sportlastele on sissepääs tasuta!
OTSEÜLEKANNE:
Võistluste otseülekanne on nähtav Delfi TV vahendusel.
PARKIMISINFO:
Autoga tulijatel soovitame auto jätta Roheline aas 24 parklasse. Laupäeval on alates kella 15:00-st parkimine tasuta (enne kella 15:00 on parkimise algusaja fikseerimisel on esimesed 2,5 h tasuta) ning pühapäeval terve päev tasuta.
VÕISTLUSTE TULEMUSED:
Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: 2025emv).
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Originaal, Audi, Cramo, Tradehouse, Favorte, Kultuuriministeerium ja Team Estonia. Eesti kümnevõistluse suurtoetaja on Coop Pank. Meediapartner DELFI.
Teivashüppaja Allika Inkeri Moser püstitas 40-kraadises kuumuses toimunud Euroopa Noorte Olümpiafestivali avapäeval U18 vanuseklassi maailmarekordi 4.52 ja võitis kuldmedali. Lisaks tähistab see tulemus U18 ja U20 vanuseklassi Eesti rekordit.
17-aastane Moser tõusis võistluse favoriidiks juba hooaja alguses, kui ta juunis hüppas 4.41 ning tõusis U18 vanuseklassi maailma hooaja edetabeli liidriks. Skopjes suutis ta selle taseme mitte ainult kinnitada, vaid ületada – ning kirjutada oma nimi maailmarekordite raamatusse.
„Olen väga õnnelik, et suutsin täna hüpata just nii, nagu olin treeningutel ette kujutanud. Teadsin, et alustan hüppamist hiljem kui teised. Uskusin, et 4.52 on võimalik. Tehniliselt läks hüpe hästi ja tunne oli kindel – see, et sellest tuli maailmarekord, teeb selle päeva muidugi eriti eriliseks,“ sõnas Moser pärast võistlust.
Moseri saavutus on seda märgilisem, et see oli tema esimene võistlus ilma isikliku treeneri Erki Nooleta. Nimelt pidanuks U23 EMil Saga Vannineni kuldmedalini viinud Nool jõudma täna varahommikul Skopjesse, kuid lennuki tehniliste probleemide tõttu jäi ta Norra. “Sain Erki puudumisest teada hommikul kell 7.20 ja Mairo Tänav (Tänak) ütles, et Erkit ei ole. See oli üsna suur üllatus, aga sain hakkama! Väga hästi läks. Mairo filmis mu katsed videole, saatis Erkile ja ta saatis sõnumeid või helistas, mida peaks muutma. Olen seni kõik võistlused koos Erkiga teinud,“ muigas ta.
Allika treenib Erki Noole ja Kädy Tänav-Tänaku juhendamisel ning on vaid kolme aastaga teivashüppes Eesti vanuseklasside tippu jõudnud. Varem tegeles ta akrobaatikaga ning usub, et just see on andnud talle hea kehalise baasi.
Teine U18 Eesti noorterekord sündis õhtul poiste 400 m jooksus, kui Ervin Markus Raudsepp läbis ühe staadioniringi ajaga 47.56 ning jõudis kolmanda ajaga edasi homsesse finaali. Eelmine rekord oli püsinud juba alates 1991. aastast Oleg Martšuki nimel ajaga 47.63.
Bianca Maria Vuks sai kaugushüppes 21. koha tulemusega 5.56. Andro Jürisson sai 110 m tõkkejooksus 16. koha uue isikliku rekordiga 14.17.
Diana Johanna Vanamb lõpetas seitsmevõistluse avapäeva seitsmendal kohal 3192 punktiga.
Esmaspäeval saab Põhja-Makedoonias Skopjes avapaugu Euroopa noorte olümpiafestival, kus Eestit esindab 16 kergejõustiklast.
20.-26. juulini Skopjes toimuval suvisel Euroopa noorte olümpiafestivalil osaleb 53 Eesti sportlast vanuses 14-18 aastat kümnel alal: kergejõustik, jalgrattasõit, judo, maastikurattasõit, lauatennis, laskmine, ujumine, sulgpall, taekwondo, 3×3 korvpall. Sportlasi saadab 26-liikmeline taustajõudude tiim, koondist riietab Nike.
Kergejõustiklastest kuuluvad koondisesse: Ellen Ingrid Aadamsoo, Grete Kiisler, Allika Inkeri Moser, Maarja-Liis Nurja, Diana Johanna Vanamb, Madleen Veberson, Bianca Maria Vuks, Arabella Võsu, Andro Jürisson, Gustav Lamp, Andres Leppsoo, Hendrik Madisson, Aleksander Metsmaker, Endel Pällin, Ervin Markus Raudsepp, Kristo Timuska
Eesti noorsportlased on 17 suviselt olümpiafestivalilt võitnud seni kokku 14 kuldmedalit, 15 hõbemedalit ja 13 pronksmedalit, neist viimasel, 2023. aasta Maribori olümpiafestivalilt võideti kaheksa medalit, kergejõustikukoondis sealhulgas seitse. Mariboris 100 m sprindis kuldmedali võitnud ja 200 m jooksus pronksmedali saanud Miia Ott tervitas olümpiafestivalil osalejaid ja soovis neile edu. “Olümpiafestival on esimene suur tiitlivõistlus, kus saab end võrrelda teiste omaealistega ning aimu, millised on suurvõistlused. Nautige võistlusi, seda melu ja andke endast parim!” ütles Ott.
Võistlusi on võimalik jälgida kodulehekülgedel EOCTV.org ja/või ANOC.TV
U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste viimasel päeval Bergenis saavutas kaugushüppaja Liisa-Maria Lusti 6. koha ja teivashüppaja Miia Tillmann 8. koha.
Liisa-Maria Lusti sai kaugushüppe finaalis parimal katsel kirja tulemuse 6.45 ning saavutas sellega kuuenda koha, mis oli ühtlasi ka Eesti koondise parim tulemus nendel võistlustel. “Lootsin rohkemat,” oli Lusti esimene kommentaar peale võistlust. “Viimased aastad olen 6.40 juures hüpanud ja lootsin siit paremat tulemust. Täpselt ei oskagi öelda, mis puudu jäi, ei olnud lihtsalt täna sellist lennukust.”
Teivashüppe finaalis saavutas Miia Tillmann kaheksanda koha ületades kõrguse 4.10. Algkõrgus 3.95 õnnestus tal ületada kohe avakatsel ning 4.10 ületamiseks oli vaja kahte katset. Kõrgust 4.20 sel korral ületada ei õnnestunud. “Proovisin täna pikemaid teibaid ja soojendus läks pigem hästi, aga võistluskatsed ei tulnud eriti välja. Läksin küll latist kõrgelt üle, aga kukkusin igal hüppel peale, sest ei liikunud piisavalt edasi. Kuna vigastuse tõttu ei saanud korralikult enne võistlust treenida, siis polnud kahjuks rohkem midagi täna teha. Järgmine nädal lähen Universiaadile ja üritan seal vigade paranduse teha,” võttis Tillmann oma võistluse kokku.
Eesti koondise saagiks U23 Euroopa meistrivõistlustel jäi kolm finaalikohta (Lusti, Tillmann, Pihela), üks poolfinaalikoht (Millend) ja üks U23 Eesti rekord (Kronbergs).
U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste kolmandal päeval Bergenis jäi Elisabeth Pihela kõrgushüppes jagama 7. kohta. Liisa-Maria Lusti pääses kaugushüppes finaali.
Elisabeth Pihela ületas kõrgushüppe finaalis kõrguse 1.84 ning jäi selle tulemusega jagama 7. kohta. Kõrgused 1.75 ja 1.80 ületas ta esimesel katsel, 1.84 alistus teisel katsel, kuid kõrgust 1.87 sel korral ületada ei õnnestunud. “Ei jää tänase võistlusega rahule, lootsin ikkagi vähemalt 1.87 üle saada. Ei taha selle taha ka pugeda, et tuul keerutas, aga võib-olla mõjutas see, et see oli mu esimene suurem võistlus peale haigust. Hooaeg läheb edasi ja töö käib Tokyo MM-i suunas, järgmine võistlus on plaanis Eesti meistrivõistlustel,” jagas Pihela oma võistlusjärgseid muljeid.
Kaugushüppe eelvõistlusel sai Liisa-Maria Lusti esimesel katsel kirja tulemuse 6.38, mis viis ta seitsmendana edasi homsesse finaali. “Hüpetega võib täna rahule jääda. Kahju ainult, et teised kaks hüpet nii napilt üle olid. Aga vähemasti finaalikoht on käes, mis oligi peamine eesmärk. Kui finaalis suudaks isikliku rekordi hüpata, siis see oleks boonus,” kommenteeris Lusti peale võistlust.
Viktor Morozov sai täna kolmikhüppes parimal katsel kirja tulemuse 15.28, mis andis 14. koha. Finaalikohast jäi puudu 18 sentimeetrit.
Vasaraheites sai Alar Reiljan 23. koha tulemusega 61.81. Kuulitõukes ei õnnestunud Andri Matrovil kolme katsega tulemust kirja saada.
EKJL Instagram
