Eesti Kergejõustikuliidu liikmesklubid valisid septembri parimaks sportlaseks jooksja Rasmus Kiseli.
Septembri “Kuu sportlaseks” valitud Rasmus Kisel saavutas Kopenhaagenis toimunud maanteejooksu maailmameistrivõistlustel ühe miili maanteejooksus uue Eesti rekordiga 24. koha.
Traditsiooniliselt esitasime kuu sportlasele ka mõned küsimused, et tema kohta midagi uut ja huvitavat teada saada. Küsimusi esitas kergejõustikutreener ning endine jooksja Ille Kukk, kelle nimele kuuluvad Eesti rekordid nii 3000 m kui ka 5000 m distantsidel.
Palju õnne Eesti rekordi ja hea tulemuse puhul maanteejooksu MM-il! Mis tunne oli finišijoont ületada ja tablool rekordnumbreid näha? Kas teadsid juba enne starti, et oled selliseks ajaks võimeline?
Tegelikult nägin pärast finišit tabloolt 23. kohta ja aega 4:00 ja olin juba sellega väga rahul. Elektrilise aja sain teada alles pisut hiljem ja see, et alla 4 minuti õnnestus joosta oli muidugi kirss tordil. Uskusin, et staadionil suudaksin alla 4 minuti joosta, kuid maanteejooks on täiesti teine tera ehk sellist aega ega kohta endale eesmärgiks poleks julgenud panna.
Kuidas sa MM-i jooksu taktikaliselt üles ehitasid? Maanteejooks erineb oluliselt staadioniringidest – mis oli seal suurim väljakutse?
Esimesel pikal sirgel oli tugev vastutuul, millele järgnes teisel sirgel küljetuul. Staadioni 1500m isiklike võrdluses olin 58 mehe seas 45. ehk teadsin, et pean lihtsalt võimalikult kaua grupis kellegi selja taga peidus püsima ja õhutakistust vähendama. See õnnestus ideaalselt, sest tegelikult ei tundnud ma sisuliselt terve jooksu vältel kordagi tuult. Võrreldes staadioniga peab ka maapinnal pidevalt silma peal hoidma, kuna väikseid ootamatusi võib igal hetkel ette tulla. Tehniliselt olid kõige keerulisemad hetked kaks kurvi, kus pidi rütmi pisut muutma ja väga täpselt jälgima, kes kuhu liigub. Õnneks õnnestus need kurvid pisut hoogu maha võttes ilma suuremate probleemideta läbida. Viimased meetrid läksid küll juba päris raskeks, aga lõpuks jäi ikkagi väga palju tugevaid konkurente selja taha.
Keskmaajooks nõuab ränka kiiruslikku vastupidavust ja kannatavaid treeninguid. Mis sind keskmaajooksu juures kõige rohkem paelub ja mis on selle ala treeningutel kõige raskem?
Mulle lihtsalt meeldib treenida, joosta, võistelda ja ennast üldiselt heas vormis hoida. Keskmaajooks lihtsalt juhtub olema ala, kus ma kõige konkurentsivõimelisem olen. Kindlasti tunneksin rõõmu ka näiteks kaugushüppest või kettaheitest, kui ma nendel aladel hea oleks ja võistlusi võidaks. Kõige raskem on see, kui miski kuskilt krooniliselt valu teeb ja pole aimugi millal seis paremaks võiks minna.
Kuidas on sinu praegune treeningprotsess üles ehitatud ja kes on peamised inimesed, kes sind sellel teel toetavad?
Treenin üksi, tavaliselt kaks korda päevas ja kokku 11-14 korda nädalas. Sellest 8-10 korda on kerge aeroobne jooks ja 1-2 korda jõutrenn. Ettevalmistaval perioodil jooksen kaks korda allpool anaeroobset läve lõike (nö threshold) ja ühe korra pisut intensiivsemaid lõike. Võistlusperioodil jääb treeningsagedus samaks, aga maht pisub väheneb ja intensiivsus tõuseb. Aastaid tagasi jätsin igasse lõigutrenni endast 100% ja vanuses 19-23 jooksin ilmselt terve karjääri jagu lõike ära. Viimastel aastatel olen treeninud rohkem, kuid palju rahulikumalt ja intensiivsust kontrolli all hoides. Alati on ikka 1-2 kordust vähemalt veel varuks ja maksimum tuleb välja ainult võistlustel või äärmisel juhul võistlust simuleerival treeningul. Minu suurim abiline on muidugi abikaasa, kes lisaks kõigele muule mind vajadusel tagant utsitab või hoopis tagasi hoiab.
Mis on sinu „lemmik“ kurikuulus lõigutrenn – selline, mida enne natuke pelgad, aga samas tead, et see toob tulemuse?
Kerged jooksud ja threshold trennid on küll nauditavad, kuid ühekülgsed ja vahel päris igavad, kuna peab ennast pidevalt tagasi hoidma. Kui on aeg kiiremaks lõigutrenniks või võistluseks, siis jõuan sinna mitte kartusega, vaid rõõmu ja elevusega, et saab jälle hagu anda. Lõigutrennid toovad viimase protsendi tulemusest. Põhiline areng ja eeldus selleks, et lõigutrennidest üldse kasu oleks, toimub nädalast nädalasse ja aastast aastasse just seda igavat ja kontrollitud tööd järjekindlalt tehes. Isegi kui see korraks raske on, siis staadionil 6x300m lõikudega ennast pildituks joosta suudab igaüks, aga 5 aastat järjest 10 korda nädalas üksi kergelt 6-12 km joosta viitsivad vähesed.
Oled keskmaajooksule truuks jäänud ka vigastuste ja keerulisemate perioodide kiuste. Mis on aidanud sul järjepidevust hoida ja motivatsiooni säilitada?
Ühelt poolt lihtsalt rõõm jooksmisest ja treenimisest ning teiselt poolt usk, et mu võimed ja parimad tulemused on veel realiseerimata.
Sind teatakse mitmekülgse inimesena ja oled kokku puutunud ka teadusmaailmaga. Millega tegeled väljaspool kergejõustikku ja millised on sinu peamised hobid?
Üritan nii palju kui võimalik saada osa laste kasvamisest ja kasvatamisest. Lisaks teen trenni, üritan hästi toituda ja korralikult magada. Muid hobisid mul hetkel polegi.
Millised sihid ja eesmärgid oled endale seadnud järgmiseks hooajaks?
Sel aastal jõudis mu aeroobne võimekus lõpuks sinnani, et saan 1500m päriselt joosta ega pea osa maad lihtsalt kulgema, et lõpuni jõuda. Ühtlasi seljatasin lõpuks mind kolm aastat painanud kannakõõluse põletiku. Üritan terve püsida ja edasi areneda. Peamine siht on joosta 1500m nii kiiresti kui võimalik, aga eks selleks peab olema suuteline kiiresti jooksma nii 800m kui ka 3000m. Loodan kindlasti ka staadionil mõne Eesti rekordi püstitada.
____________________________________
“Kuu sportlase” tiitli eelmisi võitjaid saad vaadata SIIT.
Laupäeval, 10. oktoobril Järvakandi Terviseradadel peetud Eesti murdmaajooksu karikavõistlustel tulid põhidistantside võitjateks Morten Siht ja Hanne-Lore Tuubel. Klubide arvestuses tuli võitjaks SK Elite Sport.
Meeste 10 km distantsi võitis Morten Siht (Viljandi VAK Staier) ajaga 30:48, edestades lähimaid konkurente enam kui minutiga. Teiseks tuli Sten Sihver (TÜASK) ajaga 31:59 ning kolmas oli Kalev Hõlpus (Rapla JK) ajaga 32:49.
Naiste 6 km distantsi kiireim oli Hanne-Lore Tuubel (Tartu SS Kalev) tulemusega 22:55. Talle järgnesid Bianka Uhtjärv (SK Viraaž) ajaga 23:13 ja Leenu Aasrand (SK Kuldne Tervis) ajaga 23:30.
Meeste 0,5 km jooksu karikavõitjaks tuli Johann-Martin Torim (SK Elite Sport) ajaga 1:15. Sama ajaga said teise ja kolmanda koha Enari Tõnström (Tartu SS Kalev) ja Romet Kivi (SK Viraaž).
Naiste 0,5 km võitjaks tuli Carmen Rääk (TÜASK) ajaga 1:29. Talle järgnesid Liis-Grete Atonen (Sparta SS) ja Stella Sohvi Altmets (Nõmme KJK), mõlema lõpuajaks märgiti 1:32.
Klubide arvestuses tuli kolmandat aastat järjest võitjaks SK Elite Sport (415 p). Teise koha sai Rapla JK (402 p) ning kolmanda koha sai TÜASK (385 p).
Vanuseklasside karikavõitjad:
- N U20 4 km – Meril Adeeva Alev (SK Kuldne Tervis)
- N U20 0,5 km – Annika Põlluaas (SK Elite Sport)
- M U20 6 km – Hendrik Hang (Rakvere KJK ViKe)
- M U20 0,5 km – Karl Vapper (SK Elite Sport)
- T U18 3 km – Erika Udras (Võru KJK Lõunalõvi)
- T U18 0,5 km – Bianca Maria Vuks (TÜASK)
- P U18 4 km – Jonas Meriloo (Audentese SK)
- P U18 0,5 km – Henri Näppi (SK Lindon)
- T U16 2 km – Marit Tarm (Sparta SS)
- T U16 0,5 km – Heti Stella Kisel (SK Fortis)
- P U16 2 km – Marten Kaljumäe (Sparta SS)
- P U16 0,5 km – Stefan Võsu (SK Elite Sport)
- T U14 1 km – Emma-Leen Lindal (Rapla JK)
- T U14 0,5 km – Helene Mia Millend (SK Fortis)
- P U14 1 km – Herbert Hang (Rakvere KJK ViKe)
- P U14 0,5 km – Henrik Vahlberg (Tartu SS Kalev)
KÕIK TULEMUSED
GALERII (Fotograaf: Tõnis Tõnström/EKJL)
24. oktoobril toimuvad Järvakandis murdmaajooksu Balti võistkondlikud meistrivõistlused, kus selguvad Balti meistrid alates U16 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni.
Laupäeval, 10. oktoobril toimuvad Järvakandi Terviserajal Eesti murdmaajooksu karikavõistlused.
Starti on oodata ligi 400 jooksjat. Karikavõitjad selguvad U14, U16, U18 ja U20 vanuseklassides ning täiskasvanute arvestuses. Võistlustel selgitatakse välja ka klubide paremusjärjestus.
Distantsid jäävad sõltuvalt vanuseklassist vahemikku 1-10 kilomeetrit. Lisaks on kõikidel vanuseklassidel kavas ka 0,5 km distantsid.
Võistluste algus laupäeval kell 13:00.
AJAKAVA
OSALEJATE NIMEKIRI
Tulemusi saab jälgida SIIN
Karikavõistluste näol on tegemist Balti murdmaajooksu võistkondlike meistrivõistluste katsevõistlusega. Balti meistrivõistlused toimuvad kaks nädalat hiljem, 24. oktoobril Järvakandis.
Laupäeval, 3. oktoobril toimunud Tartu Linnamaratoni raames krooniti Eesti meistriteks poolmaratoni distantsil Liis-Grete Hussar ja Deniss Šalkauskas.
Poolmaratoni kiireim oli Deniss Šalkauskas (Sparta SS), kes võitis oma esimese poolmaratoni Eesti meistritiitli uue isikliku rekordiga 1:06.16. Talle järgnesid Karel Hussar (SK Kuldne Tervis) ajaga 1:06.38 ja Morten Siht (Viljandi VAK Staier) ajaga 1:07.36.
Naistest tuli kolmandat aastat järjest Eesti meistriks Liis-Grete Hussar (SK Kuldne Tervis), kelle võiduaeg oli 1:16.47. Teiseks tuli Külli Sizask (Treeningpartner) uue isikliku rekordiga 1:17.34 ning kolmanda koha sai Helen Bell (Sparta SS) ajaga 1:18.01.
Kokkuvõte ERR Spordiuudistes:
Laupäeval, 3. oktoobril toimuva Tartu Linnamaratoni raames selguvad Eesti meistrid poolmaratoni distantsil.
Naiste poolmaratoni distantsil läheb medalite eest heitlema maratoni Eesti meistrivõistluste esikolmik – Liis Grete Hussar (SK Kuldne Tervis), Külli Sizask (Treeningpartner) ja Helen Bell (Sparta SS). Hussar läheb rajale tiitlikaitsjana ning jahib kolmandat järjestikust poolmaratoni Eesti meistritiitlit.
Meeste arvestuses on peamised favoriidid Eesti meistritiitlile Karel Hussar (SK Kuldne Tervis), Deniss Šalkauskas (Sparta SS) ja Morten Siht (Viljandi VAK Staier).
Kokku osaleb poolmaratoni Eesti meistrivõistluste arvestuses 45 jooksjat (27 meest ja 18 naist).
Poolmaratoni Eesti meistrivõistluse start antakse laupäeval kell 11:00.
Rohkem infot Tartu Linnamaratoni kohta võistluste kodulehel.
Eesti Olümpiakomitee kinnitas ühtse seisukoha ja soovitused Eesti sportlastele, treeneritele, kohtunikele, alaliitudele ja delegatsioonidele olukorras, kus Venemaa ja Valgevene sportlasi lubatakse rahvusvahelisele tasandile tagasi üha laiemalt, nii individuaal- kui ka võistkonnaaladel.
Dokumendi eesmärk on anda edasi selged põhimõtted ning praktilised soovitused, millest keerulistes olukordades lähtuda.
Üks osa dokumendist käsitleb Venemaa ja Valgevene sportlaste osalusel toimuvaid võistlusi ja turniire. Kergejõustikku see praegu otseselt ei puuduta, kuna World Athleticsi otsuse kohaselt on Venemaa ja Valgevene sportlaste osalemine rahvusvahelistel kergejõustikuvõistlustel jätkuvalt keelatud.
Kergejõustiku jaoks on aga ajakohased dokumendis toodud üldisemad käitumissoovitused ja juhised sportlastele ning delegatsioonidele. Muuhulgas käsitletakse suhtlust ja käitumist võistlustel, digihügieeni ja sotsiaalmeediat, ühispiltide ja -videote tegemist ning võimalikku kasutamist propagandas, samuti seisukohtade väljendamist ja Eesti spordi ühiseid käitumispõhimõtteid.
Dokumendiga saab lähemalt tutvuda SIIN.
Nädalavahetusel Kopenhaagenis toimunud maanteejooksu maailmameistrivõistlustel tegi eestlastest parima esituse Rasmus Kisel.
Kisel püstitas 1 miili maanteejooksus uue Eesti rekordi ajaga 3:59.77 ning saavutas 58 sportlase seas 24. koha. Senine Eesti rekord 4:09.10 kuulus Deniss Šalkauskasele ning oli joostud tänavu aprillis. Kisel ületas rekordi ligemale 10 sekundiga ning alistas esimese eestlasena nelja minuti piiri.
Teise eestlasena sel distantsil stardis olnud Sten Ütsmüts sai 49. koha uut isiklikku rekordit tähistava ajaga 4:14.49.
Maailmameistriks krooniti sakslane Robert Farken ajaga 3:51.80.
Naiste 1 miili maanteejooksus sai Kelly Nevolihhin 43. koha ajaga 5:06.16. Maailmameistriks tuli prantslanna Agathe Guillemot ajaga 4:22.74.
Poolmaratoni distantsil startinud Morten Siht sai kirja aja 1:05.55, mis andis talle 99. koha. Maailmameistriks tuli uue Euroopa rekordi 58:06 püstitanud rootslane Andreas Almgren.
Eesti Kergejõustikuliidu liikmesklubid valisid juuli ja augusti parimaks sportlaseks teivashüppaja Henri Apri.
Kaks kuud järjest “Kuu sportlaseks” valitud Henri Apri parandas juulikuu vältel lausa neljal korral U20 vanuseklassi Eesti rekordit, millest viimane tähistas ka U23 Eesti rekordit. Augustikuus võitis Apri Oregonis toimunud U20 vanuseklassi maailmameistrivõistlustel hõbemedali uut U20 ja U23 Eesti rekordit tähistava tulemusega 5.75 ning tegi Birminghami EM-il oma debüüdi täiskasvanute tiitlivõistlustel. Eesti kõigi aegade edetabelis hoiab ta teist kohta Eesti rekordiomaniku Valeri Bukrejevi (5.86) järel.
Traditsiooniliselt esitasime kuu sportlasele ka mõned küsimused, et tema kohta midagi uut ja huvitavat teada saada. Küsimusi esitas kergejõustikutreener ning endine teivashüppaja Rein Sokk.
Viisid sel aastal isikliku rekordi üle poole meetri kõrgemale võrreldes eelmise aastaga. Mis on Sinu enda hinnangul selle arengu taga? Palun kirjelda, mida sel aastal treeningutel teisiti tegid ja mis tegevused suure rekordiparanduseni viisid?
Areng on olnud tõesti päris võimas. Ise näen arenguhüppe võtit selles, et tänu järjepidevale teadlikule treenimisele olen muutunud palju kiiremaks ja tugevamaks ning suudan teivast paremini käsitleda. On õnnestunud kiirus ja jõud kokku panna, hüppetehnikat täiustada ning see on vilja kandnud.
Tänu sellele, et jõudu ja kiirust on lisandunud, olen saanud võtta suuremad teibad, mis võimaldavadki kõrgemale hüpata. Sel aastal olen treeningutel rohkem keskendunud jalgade tõstmisele, et saada oma tehnika stabiilsemaks. Oma roll on olnud ka aastatepikkustel akrobaatikatreeningutel.
Eelmisel hooajal hüppasid 5.20, sel aastal 5.75. Milliste teivastega need kõrgused ületasid, mis oli hoie, teiba flex? Kui palju on sinu nö “teibatunnetus” selle aasta jooksul muutunud?
Hüppasin 5-meetriste teivastega, hoie oli tipust ning teiba flex 15.0. Teibatunnetus on kindlasti stabiilsemaks muutunud, tehnika olen paremini klappima saanud ja see omakorda lisab enesekindlust ning väljendub heas soorituses. Samas ma ei ütleks et olen tunnetuse osas oma maksimumi kätte saanud, arenguruumi on veel väga palju.
Kui mina 41 aastat tagasi 5.33 hüppasin, oli mul kasutada vaid üks teivas. Sellega hüppasin trennis ja ka võistlustel. Mitu teivast on Sinul täna kasutada trennis/võistlustel kui suurt rolli mängib õige teiba valimine võistluse õnnestumises?
Hetkel on mul 4 võistlusteivast, kuid treeningutel kasutan kokku tavaliselt kuni 10 teivast. Õige teiba valimine mängib väga suurt rolli, sest muidu ei saaks hüpe õnnestuda. Üldiselt pean treeneriga nõu, milline teivas võtta ja üldjuhul on need otsused ka ennast õigustanud. Uute kõrguste alistamine nõuab ka järgmise taseme teibaid.
Olen tähele pannud, et mõnel võistusel oled olnud raskustes algkõrgustel, aga hiljem jõudnud väga kõrge kõrguseni. Millest see raske võistluse algus tingitud on ja kuidas suudad sellises olukorras ennast vaimselt kokku võtta ja ümber häälestada?
Üldjuhul tuleb see ilmselt sellest, et jalad on pikast ootamisest veidi kinni ning siis ei tule esimesed hüpped perfektselt välja. Siiski olen suutnud ennast kokku võtta ja rahulikuks jääda ning suurt rolli mängib ka tahtejõud. Mida hüpe edasi, seda rohkem ennast käima saan ja võistlust naudin.
Valeri Bukrejevi Eesti rekord (5.86) tundus veel mõned aastad tagasi ületamatu, nüüd vast mitte. Kas kiikad ka juba selle rekordi ületamise poole ja kui palju üldse võistlustel rekorditele keskendud?
Kindlasti on Eesti täiskasvanute rekord minu järgmine eesmärk. Proovisin selle rekordi lähedast kõrgust (5.85) juba Oregoni U20 MM-il, seekord jäi veel natuke puudu. Pikk võistlus oli seljataga ja ilmselt oli jaks otsas. Sel suvel õnnestus mul 5 nädala jooksul rekordit parandada viiel korral. Sisuliselt igal võistlusel hüppasin uue rekordi. Eks iga võit on magus ja kui sellega kaasneb ka rekordiparandus, on see veel eriliselt magus ja tõstab adrenaliini.
Ühes statistikas olen Sinust veel ees. Nimelt kui hüppasin 1983 a. Eesti rekordi (5.32), oli maailmarekord 5.81. Vahe 49cm. Tänaseks on nii Eesti kui ka maailma teivashüpe kõvasti edasi läinud. Kuidas sina hindad Eesti meeste teivashüppe praegust seisu – kui realistlikuks pead, et lähiaastatel näeme eestlast kuue meetri piiri ületamas ja maailma absoluutsele tipule lähenemas? Mis selleks sinu arvates veel puudu on?
Praegune teivashüppe seis on Eestis väga hea. Meil on mitmeid 5 meetri mehi ja usun, et ka 6 meetri piir on lähiaastatel vägagi realistlik. Oleme Robert Kompusega kahekesi näidanud, et Eesti on lisaks mitmevõistlusele ka teivashüppe maa ning võin julgelt öelda, et paari aasta pärast oleme koos maailma tipus. Saime juba sel suvel kergelt suurvõistluste hõngu nuusutada ja suurte meestega kõrvuti võistelda, see oli võimas tunne. Mis veel puudu on – kogemused. Kogemused tulevad vanusega ehk oleme mõlemad üsna noored veel ja meie aeg on alles ees.
Sportlase elu tähendab päris palju rutiini ja distsipliini, aga milline näeb välja sinu ideaalne täiesti spordivaba päev?
Minu ideaalses spordivabas päevas on kindlasti sees discgolf sõpradega, mõnus saunaõhtu ja hea söök.
Nimeta mõni asi/põnev fakt, mida enamus inimesed Sinu kohta ei tea?
Minu teiseks suureks kireks spordi kõrval on olnud muusika. Laulsin 10 aastat Lydia Rahula poistekooris ja õppisin 7 aastat Tallinna Muusikakoolis tšellot. Kuna üks mu parimatest sõpradest õpib dirigendiks, siis satun üsna tihti ka klassikalise muusika kontserdile ja ooperisse.
____________________________________
“Kuu sportlase” tiitli eelmisi võitjaid saad vaadata SIIT.
Eeloleval nädalavahetusel peetakse Kopenhaagenis teist korda maanteejooksu maailmameistrivõistlused. Stardis on neli Eesti jooksjat.
Kahe võistluspäeva jooksul selguvad maailmameistrid 1 miili, 5 km ja poolmaratoni disantsidel.
1 miili maanteejooksu distantsil esindavad Eestit Kelly Nevolihhin, Rasmus Kisel ja Sten Ütsmüts. Poolmaratoni distantsil on stardis Morten Siht.
AJAKAVA JA TULEMUSED
OSALEJATE NIMEKIRI
Otseülekannet saab vaadata Eurovision Sport lehel.
Budapestis toimunud World Athleticsi nõukogu koosolekul valiti Nairobi ja München vastavalt 2029. ja 2031. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste korraldajateks.
2029. aastal toimuvad kergejõustiku maailmameistrivõistlused esimest korda Aafrikas, kui võistlust võõrustab Keenia pealinn Nairobi. Kaks aastat hiljem naasevad maailmameistrivõistlused kolmandat korda Saksamaale, seekord Müncheni legendaarsele olümpiastaadionile.
„Meil oli õnn valida nelja väga tugeva 2029. ja 2031. aasta kandidatuuri vahel ning nõukogu jaoks ei olnud see lihtne otsus,“ ütles World Athleticsi president Sebastian Coe. „Kõigi nelja kandidaadi näidatud kvaliteet, ambitsioonikus ja pühendumus kinnitavad kergejõustiku maailmameistrivõistluste tugevust ja ülemaailmset atraktiivsust.
Tänase nõukogu otsusega jätkame oma missiooni kasvatada kergejõustikku kogu maailmas – järgmised kolm maailmameistrivõistlust toimuvad Aasias, Aafrikas ja Euroopas.
Nairobi ja München esitasid lõpuks kaks väga veenvat kandidatuuri. Need pakuvad meie spordialale väga erinevaid, kuid võrdselt põnevaid võimalusi ning mul on hea meel, et saame nüüd alustada mõlema linnaga koostööd, et korraldada kaks maailmatasemel tiitlivõistlust.“
Järgmised kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimuvad 10.–19. septembrini 2027 Pekingis, Hiinas. Nii Nairobi 2029 a. kui ka Müncheni 2031 a. maailmameistrivõistlused toimuvad samuti septembris, lähtudes eesmärgist kujundada ülemaailmne kergejõustikukalender nii, et hooaja kulminatsiooniks oleks selle lõpus toimuv suur rahvusvaheline tiitlivõistlus.
Pikem uudis World Athleticsi kodulehel.
Pühapäeval, 13. septembril Swedbanki Tallinna Maratoni raames kaitses meeste arvestuses Eesti meistrititiitlit Karel Hussar ning naistest tuli Liis-Grete Hussar esimest korda maratonidistantsil Eesti meistriks.
Eesti suurima osalejate arvuga rahvusvahelise spordisündmuse peaala 42 kilomeetri ja 195 meetri pikkusele distantsile saatis Tallinna linnapea Peeter Raudsepp teele pea kolm tuhat maratoonarit.
Meeste üldvõidu teenis Evans Kimtai Kiprono Keeniast ajaga 2 tundi 12 minutit ja 48 sekundit. Teisena finišeeris teist aastat järjest Eesti meistriks tulnud Karel Hussar (Kuldne Tervis SK) ajaga 2:18.41. Kolmandaks tuli Keenia jooksja Donald Kimaru Biwott (2:21.05). Eesti meistrivõistluste arvestuses saavutas teise koha Bert Tippi (2:28.34) ning kolmandaks tuli Ando Õitspuu (JK Sarma) isikliku rekordiga 2:28.58.
Naiste kiireim oli keenialanna Vivian Cherotich ajaga 2 tundi 31 minutit ja 58 sekundit. Talle järgnes kaasmaalane Rholex Jelimo Kogo (2:34.19). Kahele kiiremale järgnesid suurepärase jooksu teinud ja isikliku rekordi püstitanud Eesti naismaratoonarid. Eesti meistritiitli võitis naistest üldarvestuses kolmandana finišeerinud Liis-Grete Hussar (Kuldne Tervis SK) ajaga 2:38.42. Eesti meistrivõistluse hõbemedali võitis Külli Sizask (Treeningpartner) ajaga 2:39.03 ja kolmandaks tuli Helen Bell (Sparta SS) ajaga 2:39.19. Nende tulemustega mahuvad kõik kolm naist Eesti kõigi aegade edetabelis esikümnesse.
Aja alla kolme tunni saavutas tervelt 133 jooksjat.
Laupäeval toimunud poolmaratoni distantsil joosti esmaskordselt Eestis ühest tunnist kiiremini. Võitis Vincent Kiptoo uue kõrgeklassilise võistluse rekordi 59 minuti ja 48 sekundiga, teine oli Johana Erot (1:00.51), kolmandaks tuli Enos Kipruto Saat (1:01.22) jättes neljandaks Edwin Kiprop Kiptoo (1:01.49). Viies oli kiireim Eesti jooksja Leonid Latsepov ajaga 1:04.20.
Naiste poolmaratonis said kaksikvõidu samuti Keenia jooksjad. Võitjaks tuli üldarvestuses kõrgel seitsmendal kohal finišeerinud Regina Wambui Ndungu kes püstitas samuti uue silmapaistva Tallinna poolmaratoni rekordi 1:07.35, teisena lõpetas Winsam Jerono (1:10.29) ning kolmandana finišeeris marokolanna Soukaina Atanane (1:11.24). Eestlannadest oli kiireim naistest kuuendana lõpetanud Pille Hinn (1:23.02).
10 km distantsi võitis meestest Tiidrek Nurme, kes läbis distantsi ajaga 30 minutit ja 35 sekundit. Teiseks tuli Ronan Salmu (31:44) ja kolmandaks Saksamaa jooksja Robin Schilff (31:53).
Naiste võitjaks tuli Minna Kelk ajaga 36 minutit ja 27 sekundit. Teisele kohale tuli Kaisa Kukk (37:00) ja kolmanda koha saavutas Maria Veskla (38:54).
Vaata kõiki Tallinna Maratoni tulemusi SIIT.
Kokkuvõte ERR Spordiuudistes:
Pühapäeval, 13. septembril toimuva Swedbank Tallinna Maratoni raames selguvad Eesti meistrid maratonijooksus.
Eesti suurima osalejate arvuga rahvusvaheline spordisündmus toob pealinna kakskümmend viis tuhat liikumisharrastajat 93 riigist.
Eesti meistrivõistluste arvestuses on stardis 41 jooksjat seitsmest klubist.
Meestest asub tiitlikaitsjana starti Karel Hussar (Kuldne Tervis SK), kes tegi kuu aega tagasi oma Euroopa meistrivõistluste debüüdi Birminghamis ajaga 2:19.42. Tema isiklik rekord 2:16.58 on joostud käesoleva aasta aprillis Saksamaal.
Stardis on ka möödunud aasta hõbe- ja pronksmedalivõitjad Margus Hanni (Kuldne Tervis SK) ja Marek Truumaa (Treeningpartner).
Naiste arvestuses läheb oma esimest Eesti meistritiitlit maratonidistantsil püüdma Liis-Grete Hussar, kes samuti debüteeris kuu aega tagasi Euroopa meistrivõistlustel ning sai Birminghamis kirja aja 2:41.17. Isikliku rekordi 2:38.49 püstitas ta aprillikuus Hannoveri maratonil.
Medalite nimel hakkab võistlema ka möödunud aasta esikolmik: Külli Sizask (Treeningpartner), Kertu Kula (Sparta SS) ja Kristiina Verevmägi (Rapla JK). Lisaks pakub neile konkurentsi Helen Bell (Sparta SS).
Vaata täielikku osalejate nimekirja SIIT.
Swedbank Tallinna Maratoni start antakse pühapäeval kell 9:00.
Tulemusi saab jälgida SIIT.
Rohkem infot Swedbank Tallinna Maratoni kodulehel.
LEONHARD SOOM
03. XI 1946 – 20. VIII 2026
20. augustil lahkus meie seast 79-aastaselt legendaarne kergejõustikutreener Leonhard Soom.
Leonhard Soom alustas sportimist Vastseliina internaatkoolis Mart Kadaja õhutusel, järjekindlalt hakkas kergejõustikku harrastama Vaeküla internaatkoolis Vello Variku juhendamisel.
Lõpetas 1966. aasta Vaeküla internaatkooli ja 1994. aastal tervisekasvatuse erialal Tallinna Pedagoogikaülikooli.
Tegutsenud Kergejõustikuliidu treenerite nõukogus kiirjooksu hooldus- ja vanemtreenerina, Koolispordiliidu juhatuses ja Jõu kergejõustikusektsiooni presiidiumis, olnud Järvamaa Spordiliidu asutaja ja juht (1994, 1996, 1998–2000), spordiklubi Järvala esimees (aastast 1991) ning EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni liige (2005–2017).
Töötas Vaekülas (1968–1970), Paides (1970–1986), Kabalas (1986–1988) ja Türil (a-st 1988) treenerina, Paide Spordikooli direktorina ja Jõu Paide rajooni nõukogu esimehena, Kabala 8-klassi kooli (1986–88) ja Türi 2. keskkooli direktorina (1989–91), Järvamaa haridusosakonna juhataja asetäitjana (1991–1994), Järva Politseiprefektuuri majandusdirektorina (1994–1995). Olnud aastatel 1997 kuni 2004 Edelaraudtee kinnisvarahaldur ja treener, 2004–2009 Türi majandusgümnaasiumi spordijuht ja treener ning aastast 2009 Türi Spordiklubide Liidu treener (7. kutsetase, 2009).
Tuntumaid õpilasi: Rutti Luksepp, Anne Sookael, Deivi ja Donald Jäärats, Gunnar Kirsipuu, Indrek Vahtra, Rait Männik, Jaanus Suvi, Tarmo Saar, Grit ja Grete Šadeiko.
2006. aastal pälvis Järvamaa teenetemedali, 2010. aastal Järvamaa spordi elutöö preemia ning 2024. aastal valiti Türi valla aukodanikuks.
Eesti Kergejõustikuliit avaldab kaastunnet lahkunu lähedastele.
Reede õhtul toimunud Ülemiste Ööjooksu viiekilomeetristel distantsidel osales ligi 2600 inimest, keda saatis lisaks jooksurõõmule ka heategevuslik väljakutse: joosta kiiremini kui Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits. Tulemuseks kogunes tänavustel Euroopa meistrivõistlustel parima tulemuse teinud kümnevõistleja Karel Tilga heaks 6810 eurot.
Igaühe eest, kes jõudis viiekilomeetrisel distantsil Pärnitsast varem finišisse, lisas Ülemiste keskus Eesti Kergejõustikuliidu (EKJL) kaudu 5 eurot Karel Tilga toetuseks. Tilgale suunati summa seetõttu, et ta saavutas samal nädalal Birminghami Euroopa meistrivõistlustel kümnevõistluses 5. koha ja tegi eestlaste seas parima tulemuse. Pärnitsast kiiremini jooksis kokku 1362 inimest ning Pärnits ise läbis distantsi ajaga 00:37:08.
„Eile õhtul Ülemiste Ööjooksul esitatud väljakutse oli üks neist, kus lootsin võimalikult paljudele alla jääda. Õnneks ei vedanud jooksjad mind alt ning Eesti kümnevõistluse toetuseks koguti märkimisväärne summa,“ rääkis Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits. „Eesti sportlased on pakkunud rahvale palju vägevaid emotsioone ning väärivad selle eest suuremat tunnustust ja tuge. Meie väljakutse on hea näide, kuidas erasektor saab Eesti sporti toetada ning teha seda rõõmsas võtmes.“
Karel Tilga kommenteeris tulemust rõõmuga. „Väga hea tunne on teada, et samal ajal, kui meie Birminghamis võistlesime, jooksid tuhanded inimesed Eestis kümnevõistlejate toetuseks. Selline algatus ühendab tippspordi ja liikumisharrastuse väga vahetul viisil ning annab tunda, et kümnevõistlus läheb inimestele päriselt korda.“ Ta lisas: „Rahvaspordil ja liikumisharrastusel on Eesti rahvuse jätkusuutlikkuse tagamisel täita oluline roll. Et aidata kaasa Eesti kümnevõistluse kestmisele, suunan 20% saadud toetussummast Eesti noorte mitmevõistluse heaks.“
EKJL hinnangul ühendab projekt liikumisharrastuse ja tippspordi erilisel viisil. EKJL president Madis Kallas rõhutas, et tippspordi toetamine on ühiskonna ühine panus. „Spordis tippu jõudmine ja seal püsimine on väga kulukas ning seetõttu on ettevõtete panus äärmiselt oluline. Ülemiste keskuse algatus seob leidlikult rahvaspordi ja tippspordi ning annab igale jooksjale võimaluse olla Eesti mitmevõistluse toetaja,“ ütles Kallas.
Mullu esimest korda korraldatud sarnane väljakutse suunas toetuse Eesti Olümpiakomitee platvormi minusportlane.ee kaudu Los Angelese olümpiamängudeks valmistuvatele Eesti sportlastele ning kogus tippsportlastele 5270 eurot.
Birminghami Euroopa meistrivõistluste viimasel päeval olid stardis kolm Eesti maratoonarit.
Liis-Grete Hussar saavutas oma Euroopa meistrivõistluste debüüdil maratonis 39. koha ning finišeeris ajaga 2:41.17.
“Emotsioonid on kirjeldamatud! Ma olen väga rahul oma jooksuga. Ma lõpetasin täpselt selle tundega, millega ma lootsin lõpetada. Tegin üsna targa jooksu, jäin alguses mingitest gruppidest maha, sest ma tundsin, et see tempo on minu jaoks natuke kiire. Usaldasin enda sisetunnet ja tundub, et ma panin täppi,” rääkis Hussar peale jooksu.
Kuldmedali sai kaela soomlanna Alisa Vainio uue võistluste rekordiga 2:22.26. Hõbemedalile tuli Lili Anna Vindics-Tóth ajaga 2:27.21 ja pronkmedali sai Abbie Donnelly ajaga 2:27.33.
Oma seitsmendatel Euroopa meistrivõistlustel osalenud Tiidrek Nurme tuli 31. kohale ajaga 2:18.18 ning Karel Hussar sai oma debüüdil 39. koha ajaga 2:19.42.
“Täna oli äärmiselt keeruline võistlus, kuna see toimus viie kilomeetrisel ringil, mis oli väga tehniline. Pidevalt kas üles-alla või väga kurviline. Oma peas pidin mõtlema, et täna on jooks raja vastu mitte konkurentide vastu. Minu põhimure oli see, et keha kestaks lõpuni, krampe ei tuleks enneaegselt ja et lõpus oleks veel energiat piisavalt kiiresti joosta. Ma arvan, et täna rajal tehtud otsused olid õiged. Viimasel ringil oli veel jõudu üle, tõstsin tempot ja hakkasin püüdma kõiki, keda vähegi püüda andis. Olen kokkuvõttes oma etteastega rahul,” võttis Nurme jooksu kokku.
“Rada oli raske nagu oli arvata. Alguses võtsin mõistliku tempo, sest teadsin, et tuleb keeruline rada, aga võib-olla jäin natuke liiga maha suurematest gruppidest. Kolmandaks ringiks sain Tiidreku pundi kätte ja oli päris mõnus tunne kuni 35. kilomeetrini, siis hakkas Tiidrek seal seda asja dikteerima ja kui ta natuke tempot tõstis, siis grupp lagunes ja oli võitlus iseendaga. Saan olla rahul, et seekord seda võitlust alla ei andnud ja suutsin võidelda lõpuni, jalad pidasid täitsa okeilt vastu,” kommenteeris Hussar oma võistlust.
Euroopa meistriks tuli Amanal Petros võistluste rekordit tähistava ajaga 2:09.11. Talle järgnesid Pietro Riva ajaga 2:09.18 ning Gashau Ayale ajaga 2:09.21.
Birminghami Euroopa meistrivõistluste eelviimasel päeval olid võistlustules kõrgushüppaja Karmen Bruus ja kaugushüppaja Liisa-Maria Lusti.
Karmen Bruus jäi kõrgushüppe finaalis jagama 13. kohta ületades kõrguse 1.83. Järgmist kõrgust 1.88 ei õnnestunud tal ületada. Euroopa meistriks krooniti Yaroslava Mahuchikh, kes ületas kõrguse 1.97. Hõbemedali sai Maria Zodzik tulemusega 1.95 ning pronksmedali Marija Vukovic samuti tulemusega 1.95.
“Tänane võistlus jääb veidi kripeldama. Tingimused olid natuke keerulisemad võrreldes kvalifikatsiooniga, oli jahedam ja tuulisem. Aga kõigil olid samad tingimused ja selle taha pugeda ei saa. 1.83 viimane katse oli päris hea hüpe, see oli võistluse ainuke hüpe, mis mul välja tuli. Algkõrgus 1.83 oli minu jaoks natuke kõrge, mul on vaja rohkem hüppeid teha, et ennast käima saada. Kokkuvõttes EM-iga peaksin ja võiksin jääda rahule, üle mitme aasta sai üle 1.90 hüpatud, selle üle on väga hea meel. Aga finaalis oleks võinud ka vähemalt 1.88-st üle saada,” võttis Bruus oma võistluse kokku.
Kaugushüppe kvalifikatsioonis ei õnnestunud Liisa-Maria Lustil kolme katsega tulemust kirja saada. Finaali pääsemiseks oli vaja täna hüpata 6.61.
Viies võistluspäev Birminghami Euroopa meistrivõistlustel tõi võistlustulle odaviskaja Gedly Tugi ning teivashüppajad Robert Kompuse ja Henri Apri.
Odaviske eelvõistlusel sai Gedly Tugi parimal katsel kirja tulemuse 56.09, mis andis kokkuvõttes 14. koha. Viimasena viis finaali ehk 12 parema hulka tulemus 56.90.
Teivashüppe kvalifikatsioonis ületas Robert Kompus kõrguse 5.45 ning sai 16. koha. Finaali kvalifitseerus 14 sportlast, kellest 11 ületasid kõrguse 5.60 ning kolm ületasid kõrguse 5.45 esimesel katsel.
“Praegu jagati kandikul väga lihtsasti finaalikohta, tavaliselt 5.60-ga finaali ei saa. Kindlasti rahul ei ole, ma arvan, et praegu jäi kõik vastupidavuse taha. Pole saanud piisavalt hüpata ja pole saanud piisavalt kordusi,” rääkis Kompus peale võistlust, kes pidi sel suvel vigastuse tõttu võistlemisest pikema pausi tegema.
Alles möödunud nädalal Oregonis U20 MM-il hõbemedali võitnud ning seejärel Birminghami EM-ile reisinud Henri April ei õnnestunud algkõrgust 5.25 ületada.
Birminghami Euroopa meistrivõistluste neljandal päeval saavutasid kolm Eesti sportlast koha esikaheksas.
Karel Tilga saavutas kümnevõistluses viienda koha tulemusega 8286 punkti. Teist päeva 10. kohalt alustanud Tilga jooksis 110 m tõkkeid ajaga 15.04, heitis ketast 49.14, ületas teivashüppes 4.90, viskas oda 60.05 ning jooksis 1500 m ajaga 4:24.65.
“Koht oli hea, tulemus võib-olla mitte nii hea, aga tiitlikatel on koht see, mis loeb ja sellega võib rahul olla. Odaviskes läksin täispanga peale välja, teadsin, et oleks vaja visata umbes 70 meetrit, et 1500-s oleks mingi šanss medali peale joosta. Seda läksingi üritama, aga tahtmist oli 70 meetri jagu ja tehnikat oli 55 meetri jagu ja kokkuvõttes ei saanud kolm katset järjest odale pihta,” kommenteeris Tilga oma võistlust.
Rasmus Roosleht tuli seitsmendale kohale 8199 punktiga. Teisel päeval jooksis ta 110 m tõkkeid ajaga 14.72, heitis ketast 45.19, hüppas teivast 4.80, viskas oda 64.58 ning jooksis 1500 m ajaga 4:36.34.
Risto Lillemets sai 12. koha tulemusega 8026 punkti. Ta sai 110 m tõkkejooksus kirja aja 14.64, heitis ketast 46.37, ületas teivashüppes 4.80, viskas oda 55.89 ning jooksis 1500 m ajaga 4:32.53.
Euroopa meistriks tuli Leo Neugebauer (8611 p), hõbemedali sai Niklas Kaul (8563 p) ning pronksmedali Sander Skotheim (8433 p).
Kümnevõistluse avapäeva viiendal kohal lõpetanud Johannes Erm ei saanud teisel päeval kannavalu tõttu võistlemist jätkata.
Marleen Mülla jäi teivashüppe finaalis jagama seitsmendat kohta tulemusega 4.45. Ta ületas nii algkõrguse 4.30 kui ka 4.45 esimesel katsel, kuid järgmine kõrgus 4.60 enam ei alistunud.
“Võistlusega päris rahule ei saa jääda, mulle eelvõistlus meeldis rohkem, seal olid hüpped kindlamad ja teibad liikusid paremini. Olen rahul, et 4.30 ja 4.45 sain esimestel katsetel üle, aga 4.60 jääb ikkagi kripeldama,” sõnas Mülla peale võistlust.
Euroopa meistriks krooniti Angelica Moser (4.80), hõbemedali sai Wilma Heltelä (4.75) ja pronksmedali Marie-Julie Bonnin (4.70).
Kõrgushüppe eelvõistlustel püstitas Karmen Bruus uue hooaja tippmargi tulemusega 1.91, mis tähistas ka kvalifikatsiooninormi ning viis ta edasi laupäevasele finaalvõistlustele.
Henri Sai jooksis 200 m eeljooksus välja aja 20.73, millega kvalifitseerus poolfinaali. Õhtuses poolfinaalis sai ta kirja aja 20.91, mis andis 22. koha.
Birminghami Euroopa meistrivõistluste kolmandal päeval kvalifitseerus Ann Marii Kivikas poolfinaali. Võistlemist alustasid kümnevõistlejad.
Ann Marii Kivikas püstitas 200 m eeljooksus hooaja tippmargi ajada 23.16 ning tagas neljandana pääsu õhtusesse poolfinaali. Eeljooksudest pääses edasi 12 kiireimat naist ning 12 naist olid otse poolfinaalis kvalifitseerunud hooaja edetabeli põhjal.
Poolfinaalis jooksis Kivikas välja aja 23.34, mis andis kokkuvõtes 20. koha.
“Eeljooksus jätsin rajale kõik, mis jätta suutsin. Kuna ma olin esimeses eeljooksus, siis ei teadnud, mis olud järgmistes jooksudes on ega saanud midagi tagasi hoida. Jooksuga jäin rahule, esimene pool oli väga hea ja ilmselt selle pealt tuligi hea aeg,” kommenteeris ta eeljooksu. “Poolfinaalis oli tunda, et hommikul on joostud. Jalg enam nii värske ei olnud, aga ma arvan, et oli okei jooks. Paneksin endale EM-i hindeks kolme jooksu peale 4+.”
Kolmikhüppe eelvõistlusel sai Viktor Morozov parimal katsel kirja tulemuse 15.85, mis andis 17. koha. Finaali ehk 12 parema hulka viis viimasena edasi tulemused 16.06.
Kümnevõistluse avapäeva järel on eestlastest kõrgeimal kohal Johannes Erm, kes hoiab viiendat kohta 4282 punktiga. Karel Tilga on 10. kohal 4190 punktiga, Rasmus Roosleht on 11. kohal 4184 punktiga ja Risto Lillemets on 17. kohal 4084 punktiga.
Tiitlikaitsjana võistlustulle asunud ning käesoleva hooaja esimest kümnevõistlust tegev Johannes Erm jooksis 100 m ajaga 10.88, sai kaugushüppes kirja tulemuse 7.49 ning tõukas parimal katsel kuuli 14.55. Kõrgushüppes ületas ta kõrguse 1.99 ning 400 m jooksis ajaga 48.07.
Karel Tilga jooksis 100 m ajaga 11.22, kaugushüppes mõõdeti ta parima katse tulemuseks 7.28 ning kuulitõukes 15.46. Kõrgushüppes ületas kõrguse 2.02 ja staadioniringi läbis ajaga 49.10.
Rasmus Roosleht sai 100 m jooksus kirja aja 10.91, hüppas kaugust 6.95 ja tõukas kuuli 15.88. Kõrgushüppes sai ta kirja tulemuse 1.93 ning 400 m jooksus püstitas uue isikliku rekordi ajaga 47.84.
Risto Lillemetsa 100 m jooksu aeg oli 11.09, kaugushüppes sai ta kirja tulemuse 6.97 ning kuulitõukes 15.47. Kõrgushüppes ületas ta kõrguse 1.96 ja 400 m jooksis ajaga 49.23.
Birminghami Euroopa meistrivõistluste teisel päeval kvalifitseerus Marleen Mülla teivashüppe finaali.
Marleen Mülla ületas teivashüppe eelvõistlusel kõrgused 4.10, 4.25 ning 4.40 kõik esimesel katsel ning sellest piisas, et tagada pääs finaalvõistlusele. Allika Inkeri Moser ületas kõrguse 4.10 ning jäi jagama 25. kohta. Teivashüppe finaal toimub 13. augustil Eesti aja järgi kell 21:50.
“Võistlus kulges ilusti, kolm kõrgust sai ületatud esimesel katsel. See 4.50 natuke jääb kripeldama, aga samas sain informatsiooni finaali jaoks. Rada on kiire ja hoolimata vastutuulest olid head hüpped, mis andsid enesekindlust finaaliks,” lausus Mülla peale eelvõistlust. “Finaali lähen rekordimõtetega, ma tean, et see on mul sees olemas. Tänane kolmas katse 4.50 peal näitas ka, et kõrgust on, aga telling jäi veidi kaugele.”
100 m eeljooksus sai Henri Sai kirja aja 10.66, mis andis eeljooksude kokkuvõttes 19. koha. Viimasena viis poolfinaali edasi aeg 10.57.
“Sain jooksust väga head emotsioonid, kuigi aeg head emotsiooni ei andnud,” sõnas Sai, kes pidi jooksma 3-meetrises vastutuules. “Kolmandal sammul natukene koperdasin, aga tegin suhteliselt okei jooksu. Reaktsioon oli hea, enesetunne oli hea ja jalg viskab päris hästi. Kui tuul maha võtta, siis oli tegelikult rekordilaadne jooks,” võttis ta soorituse kokku ning vaatab lootusrikkalt 200 m eeljooksu poole, mis toimub neljapäeval.
Birminghamis alanud Euroopa meistrivõistluste avapäeval oli stardis neli Eesti sportlast. Ann Marii Kivikas kordas 100 m jooksu Eesti rekordit.
Esimese eestlasena nendel võistlustel startinud Ann Marii Kivikas sai 100 m eeljooksus kirja aja 11.35, millega kordas enda ja Ksenija Balta nimel olevat Eesti rekordit. Enda eeljooksus sai ta selle tulemusega viienda koha ning eeljooksude kokkuvõttes 16. koha. Edasi poolfinaali pääses 12 kiireimat naist, viimasena viis edasi aeg 11.31. Kokku jookseb poolfinaalides 24 sportlast, kellest 12 pääsesid otse poolfinaali hooaja edetabeli põhjal.
“Soojendusel ei tulnud stardid kõige paremini välja, aga võistlusstart oli neist parem. Jooksu teine pool ei meeldinud endale kõige rohkem, ei olnud piisavalt kompaktne. Aga seda arvestades Eesti rekordit korrata on ikkagi hea tulemus ja saan 200 meetri jooksule julgelt vastu minna,” sõnas Kivikas peale jooksu.
Viola Hambidge sai 400 m tõkkejooksu eeljooksus kirja aja 56.66, mis andis tema jooksus viienda koha. Eeljooksude kokkuvõttes näitas ta 17. aega. Poolfinaali viis viimasena edasi aeg 56.34.
Adam Kelly sai vasaraheite kvalifikatsioonis parimal katsel kirja tulemuse 71.63, mis andis kokkuvõttes 22. koha. Finaali ehk 12 parema hulka viis viimasena tulemus 75.22.
“Algus oli üsna raske, esimene katse oli küll hea, aga ma ei leidnud õiget asendit. Üritasin leida õiget tunnetust ja iga katsega läks paremaks, aga kahjuks ei leidnud ikkagi seda õiget tunnet, mis on eelnevatel võistlustel olnud. Viimasel katsel teadsin, et edasi pääsemiseks on vaja 75 meetrit ja panin täiega, aga kahjuks on nii väga lihtne eksida,” kommenteeris Kelly oma võistlust.
3000 m takistusjooksus sai Laura Maasik 27. koha ajaga 9:57.06.
“Rahul kindlasti ei saa olla, lootsin ikkagi oma hooaja parimat tulemust oluliselt parandada. Tundsin, et sel aastal on natukene rohkem jalas, aga järelikult oli see siis tänane maksimum. Mingi aja püsisin ilusti pundis ja tundus hea, aga siis jäi vahe sisse ja läks raskeks,” võttis Maasik oma jooksu kokku.
Oregonis lõppenud U20 maailmameistrivõistluste viimane päev tõi Eestile kaks hõbemedalit ning rekordiparanduse.
Meeste kettaheites teenis Sten-Erik Iir hõbemedali uut isiklikku rekordit tähistava 65.42 meetrise heitega. Maailmameistriks krooniti ameeriklane Simon Rosselli (66.39) ning pronksi sai jamaikalane Joseph Richard Salmon (64.37).
“Emotsioonid on väga head. Võistlus oli väga kõrgetasemeline, nagu ma ootasin. Aga oli tore, et lõpuks sai kuskil korralikku konkurentsi ka. Ma arvan, et sellest tuligi selline väga hea tulemus ja hõbemedal tasuks,” olid Iire esimesed emotsioonid võistluste järel.
“Alustasin selliste keskmiste heidetega enda kohta, et tehniliselt polnud kõige paremad. Aga seal neljandas voorus või siis viiendas sain 65.42, et see oli kindlasti väga suur avaldus seal juba ja kõik konkurendid ikkagi surusid, et ilma nendeta ma arvan ma ei oleks suutnud seda,” kirjeldas ta võistluste kulgu.
Hõbemedali sai kaela ka Henri Apri, kes ületas uut Eesti U20 ja U23 rekordit tähistava kõrguse 5.75. Maailmameistritiitli teenis prantslane Zackaria Dia (5.80) ja pronksmedali sai ameeriklane Isaiah Whitaker (5.45).
“Uskumatu ikka, ütleme nii, et miinimum sai tehtud. Medalit ma tahtsin. Maailma edetabelis olin teine, nii et tegin oma ära,” kirjeldas Apri esmaseid emotsioone peale võistlust. “Algkõrgus tuli kolmandal, et natuke selline ligadi-logadi oli see tehnika, et jooksu ei olnud ja kuidagi suutsin kolmandal kokku võtta ja läks õnneks. Homme lendan otse siit Birminghami EM-ile ja ütleme nii, et see võistlus on selline boonus, et lähen seda nautima.”
Neidude kõrgushüppe lõppvõistlusel ületas Marleen Ritari kõrguse 1.75, millega jäi koos Kanada sportlase Amairah Gayle’iga jagama 12. kohta. Maailmameistriks krooniti austraalanna Izobelle Louison-Roe tulemusega 1.92, hõbedale tuli ungarlanna Lilianna Bátori tulemusega 1.90 ning pronksi sai hispaalanna Aitana Alonso samuti tulemusega 1.90.
Ameerika Ühendriikides jätkuvate U20 Euroopa meistrivõistluste neljas päev tõi Eestile finaalkoha ning rekordiparanduse.
Allika Inkeri Moser ületas teivashüppe finaalvõistlusel kõrguse 4.25, millega jäi jagama viiendat kohta. Maailmameistriks krooniti tšehhitar Nicole Krutilová tulemusega 4.45, hõbedale tuli ukrainlanna Olha Belchenko tulemusega 4.40 ning pronksi sai ameeriklanna Kylie Neira tulemusega 4.35.
Eesti neidude 4×100 m teatenelik (Miia Ott, Mia Mireia Uusorg, Pia Lauren Matsalu, Ellen Ingrid Aadamsoo) jooksis eeljooksus välja uue U20 Eesti rekordi numbritega 45.64, mis andis kokkuvõttes 16. koha. Eelmine rekord 45.71 oli joostud juulikuus Võrus toimunud U20 Balti võistkondlikel meistrivõistlustel, kui teatenelikusse kuulusid Miia Ott, Mia Mireia Uusorg, Pia Lauren Matsalu ja Krettel Klaar.
Tristan Konso saavutas kümnevõistluses isiklikku rekordit märkiva 7538 punktiga 10. koha. Teisel päeval püstitas Konso 110 m tõkkejooksus hooaja tippmargi 14.02 ning heitis ketast 44.21, mis tähistab samuti hooaja tippmarki. Teivashüppes ületas ta 4.70, oda viskas 37.99 ning 1500 m jooksus püstitas hooaja tippmargi ajaga 4:51.00.
Andre Jürisson kogus 7085 punkti ja sai 22. koha. Ta püstitas teisel päeval 110 m tõkkejooksus isikliku rekordi ajaga 14.46. Ketast heitis 42.02 ning teivashüppes ületas kõrguse 3.60. Odaviskes sai ta kirja 41.83, mis tähistab uut isiklikku rekordit. Samuti püstitas Jürisson isikliku rekordi 1500 m jooksus ajaga 5:13.50.
Maailmameistriks tuli rootslane Liam Belo Da Silva 8112 punktiga, mis tähistab U20 maailma hooaja tippmarki.
Kettaheite kvalifikatsioonist pääses lõppvõistlusele edasi Sten-Erik Iir, kes täitis kvalifikatsiooninormi (60.50) kohe esimesel katsel 61.03 meetrise kettakaarega. Finaal toimub 9. augustil Eesti aja järgi kell 22.00.
Oregonis jätkuvate U20 vanuseklassi maailmameistrivõistluste kolmandal päeval sai Eesti koondis ühe finaalikoha. Võistlemist alustasid kümnevõistlejad.
Marleen Ritari kvalifitseerus kõrgushüppes finaali tulemusega 1.79. Finaal toimub 9. augustil Eesti aja järgi kell 22.30.
Neidude 100 m tõkkejooksus sai Pia Lauren Matsalu 35. koha ajaga 13.83. Ellen Ingrid Aadamsoo teenis 38. koha uue isikliku rekordiga 13.88.
Dmitri Petrogradov läbis 200 m eeljooksu ajaga 21.51 ning tuli sellega 48. kohale.
Täna alanud kümnevõistluses hoiab avapäeva järel Andre Jürisson 9. kohta ja Tristan Konso 10. kohta.
Jürisson jooksis 100 m ajaga 10.79, sai kaugushüppes kirja 6.90 meetrise hüppe, tõukas kuuli 13.33, ületas kõrgushüppes kõrguse 1.97 ning lõpetas päeva isikliku rekordiga saades 400 m jooksus kirja aja 49.46.
Konso parandas 100 m jooksus oma hooaja tippmarki ajaga 10.84, hüppas kaugust 6.94, sai kuulitõukes kirja tulemuse 13.88, hüppas kõrgust 1.85 ning püstitas 400 m jooksus isikliku rekordi ajaga 48.55.
10.-16. augustini selgitatakse Inglismaal Birminghamis välja kergejõustiku Euroopa meistrid. Eesti koondisesse kuuluvad nii valitsev Euroopa meister, mitmete suurvõistluste kogemusega sportlased kui ka tiitlivõistluste debütandid.
Koondise esinumbrina läheb võistlustulle kümnevõistluse valitsev Euroopa meister Johannes Erm. Kaks aastat tagasi võidutses Erm Roomas isiklikku rekordit ja Eesti kõigi aegade teist tulemust tähistava 8764 punktiga. Peale tänavuse sisehooaja vahele jätmist ei ole ta veel ühtegi kümnevõistlust teinud, kuid on end proovile pannud üksikaladel. Isiklike rekordite võrdluses läheb Erm starti kolmanda mehena, temast parema isikliku rekordiga on stardis sakslane Leo Neugebauer (8961 p) ja norrakas Sander Skotheim (8909 p).
Paremuselt viienda isikliku rekordiga alustab kümnevõistlust Karel Tilga (8681 p), kes veidi enam kui kaks kuud tagasi kogus Götzises 8413 punkti. Enne Birminghami sõitmist sõnas Tilga, et loodab EM-il jõuda isikliku rekordi või sellele lähedase tulemuseni.
Isiklikke rekordeid ja kõrgeid kohti lähevad kümnevõistluses püüdma ka Rasmus Roosleht ja Risto Lillemets.
Finaalikoha nimel asub võistlema teivashüppaja Marleen Mülla, kes sel talvel viis Eesti rekordi 4.63-ni ning on suvel mitmel korral olnud lähedal selle rekordi ületamisele.
Kõrgushüppaja Karmen Bruus püstitas möödunud nädalal Balti meistrivõistlustel oma hooaja tippmargi 1.87 ning loodab Birminghamis tulemust veelgi parandada ja finaalvõistlusele jõuda.
Eelmistel Euroopa meistrivõistlustel napilt esimesena finaalist välja jäänud vasaraheitja Adam Kelly on teinud stabiilse hooaja ning läheb võistlustulle eesmärgiga finaali jõuda.
Odaviskaja Gedly Tugi parandas juulikuus oma kolm aastat püsinud isiklikku rekordit ning sihib samuti kohta finaalvõistlusel.
Kaks aastat tagasi Rooma EM-il 3000 meetri takistusjooksus Eesti rekordi püstitanud Laura Maasik loodab Birminghamis püstitada vähemalt käesoleva hooaja tippmargi.
Head kohta ja tulemust läheb püüdma oma seitsmendatele Euroopa meistrivõistlustele sõitev maratoonar Tiidrek Nurme.
Eelmisest aastast 100 ja 200 meetri sprindi Eesti rekordiomanik Ann Marii Kivikas on sel suvel jõudnud rekordite ületamisele üsna lähedale ning soovib oma hooaja parimad jooksud teha Birminghamis.
Oma täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi teevad Birminghamis sprinter Henri Sai, maratoonarid Liis-Grete Hussar ja Karel Hussar, 400 m tõkkejooksja Viola Hambidge, teivashüppajad Allika Inkeri Moser, Robert Kompus ja Henri Apri, kaugushüppaja Liisa-Maria Lusti ning kolmikhüppaja Viktor Morozov.
Võistluste otseülekannet on võimalik jälgida ETV ja ETV2 kanalil ning ERR Spordiportaali vahendusel.
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Originaal, Audi, Cramo, Tradehouse, Favorte, Kultuuriministeerium ja Team Estonia. Eesti kümnevõistluse suurtoetaja on Coop Pank.
Ameerika Ühendriikides Oregonis U20 vanuseklassi maailmameistrivõistlustel tõi Mia Mireia Uusorg Eestile seitsmevõistluses hõbemedali.
Seitsmevõistluse avapäeva üheksandal kohal lõpetanud Uusorg sai teisel päeval kaugushüppes kirja tulemuse 6.23, lennutas oda 45.30 meetri kaugusele ning püstitas 800 m jooksus uue isikliku rekordi ajaga 2:13.90.
Kahe võistluspäeva jooksul püstitas Uusorg kolmel alal isiklikud rekordid ning kogus seitsme alaga kokku 5961 punkti. Tema üksikalade tulemused: 13.71 / 1.63 / 11.33 / 24.27 / 6.23 / 45.30 / 2:13.90
U20 maailmameistriks krooniti soomlanna Enni Virjonen 6214 punktiga. Pronksmedalile tuli šveitslanna Anna Pfister 5850 punktiga. Annika Põlluaas ei saanud kaugushüppes tulemust kirja ning pidi leppima 21. koha 4616 punktiga.
“Emotsioon on ikka täiesti laes. Peale kõrgushüpet kartsin, et kõik on kadunud, aga tulin tagasi. Tulin võistlustele ootusega ja lootusega, et teen kõik iseenda asjad ära, aga nii plaanipäraselt ei läinud. Kõik kaardid mängisid minu kasuks lõppude lõpuks,” väljendas hõbemedali võitnud Spordiklubi Fortise sportlane oma esimesi emotsioone.
“Kindlasti olen rahul kuulitõukega, sellega olen väga palju võidelnud. Võtta on kindlasti kõrgushüppes. Ekstreemselt rahul olen 800 meetri jooksuga, et nendes tingimustes joosta isiklik oli kõige suurem kordaminek,” tõi Uusorg esile.
Teivashüppe kvalifikatsioonis ületas Henri Apri oma algkõrguse 5.25 kolmandal katsel ning pääses finaalvõistlusele, mis toimub Eesti aja järgi 9. augustil kell 22.15. Martin Plakk sai 17. koha tulemusega 4.95.
Eesti 4×100 m segateatejooksu teatenelik (Tristan Konso, Pia Lauren Matsalu, Dmitri Petrogradov, Miia Ott) sai 18. koha ajaga 43.69.
Ameerika Ühendriikides Oregonis alanud U20 maailmameistrivõistluste avapäev tõi Eesti koondisele finaalkoha ja kaks rekordiparandust.
Noormeeste 100 m jooksus kvalifitseerus poolfinaali Dmitri Petrogradov, kes püstitas eeljooksus uue U20 Eesti rekordi ajaga 10.37, millega teenis oma jooksus viienda koha. Poolfinaalis parandas ta rekordnumbreid veelgi, joostes välja aja 10.31 ning teenides kokkuvõttes 10. koha. Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis ta selle tulemusega neljandale kohale.
Miia Ott püstitas 100 m eeljooksus uue hooaja tipmargi ajaga 11.64, millega sai enda jooksus neljanda ning üldarvestuses 31. koha.
Neidude teivashüppes sai piisas Allika Inkeri Moserile ühest hüppest ning tulemus 4.10 tagas talle koha Eesti aja järgi pühapäeva öösel kell 04:20 toimuvale finaalvõistlusele.
Kettaheites sai Katarina Verst kirja 46.47 meetrise kettakaare, mis andis kokkuvõttes 24. koha.
Seitsmevõistluse avapäeva lõpetas Mia Mireia Uusorg üheksandal kohal ning Annika Põlluaas 21. kohal.
Uusorg püstitas 100 m tõkkejooksus isikliku rekordi ajaga 13.71, ületas kõrgushüppes 1.63, tõukas kuuli 11.33, mis tähistab ka tema uut isiklikku rekordit ning jooksis 200 m ajaga 24.27.
Põlluaas läbis 100 m tõkkejooksu tulemusega 14.23, ületas kõrgushüppes 1.63, tõukas kuuli 10.79 ning jooksis 200 m ajaga 25.67.
Kolmapäevast pühapäevani selguvad Ameerika Ühendriikides, Oregonis U20 vanuseklassi maailmameistrid. Eestit sõidab esindama 14-liikmeline koondis.
Eesti koondise üheks suurimaks medalilootuseks on noormeeste teivashüppes äsja Eesti U20 ja U23 rekordit parandanud (5.66) ning maailma edetabelis teist kohta hoidev Henri Apri. Noormeestest on võistlustules ka Martin Plakk. Neidude teivashüppes püüab kõrget kohta Allika Inkeri Moser.
Noormeeste kettaheites kuulub favoriitide hulka Sten-Erik Iir. Aastaga isiklikku rekordit ligi kuue meetriga parandanud Iir hoiab 63.41 meetrise kettakaarega maailma hooaja edetabelis teist positsiooni.
Neidude seitsmevõistluses on kõrgete kohtade nimel võistlemas Mia Mireia Uusorg, kes hoiab skooriga 6099 maailma hooaja edetabelis teist kohta ja Annika Põlluaas, kes on 5859 punktiga käesoleva hooaja maailma edetabeli neljas. Kümnevõistluses esindavad Eestit 2024. aasta U18 Euroopa meister Tristan Konso ning Andre Jürisson.
Noormeeste 100 m distantsil on stardis juulis uut Eesti U20 rekordit tähistava aja 10.43 jooksnud Dmitri Petrogradov. Lisaks teeb ta kaasa 200 m jooksus. Miia Ott loodab Oregonis teha oma hooaja parima jooksu ning parandada 100 m jooksus senist hooaja tippmarki 11.66.
Häid tulemusi asuvad püüdma ka Katarina Verst kettaheites, Pia Lauren Matsalu ja Ellen Ingrid Aadamsoo 100 m tõkkejooksus ning Marleen Ritari kõrgushüppes.
Lisaks on Eesti koondis esindatud nii neidude 4×100 m teatejooksus kui ka 4×100 m segatetejooksus.
Riias toimunud võistkondlikel Balti meistrivõistlustel võitsid Eesti sportlased üheksa individuaalset meistritiitlit. Võistkondlikus arvestuses pidi Eesti koondis tunnistama lõunanaabrite paremust ning leppima kolmanda kohaga.
Teivashüppes tulid Balti meistriteks Robert Kompus tulemusega 5.40 ja Marleen Mülla tulemusega 4.50.
Naiste kõrgushüppes sai ülekaaluka võidu Karmen Bruus, hüpates üle 1.87 ning edestades lähimat konkurenti 16 sentimeetriga.
3000 meetri jooksus krooniti Balti meistriks Laura Maasik, teenides kindla võidu ajaga 9:28.88.
Meeste 110 meetri tõkkejooksus triumfeeris ajaga 14.21 Raiko Kahr.
Naiste 400 meetri tõkkejooksus krooniti Balti meistriks Mia Lisett Meringo ajaga 59.29.
Kaugushüppes oli parim Hans-Christian Hausenberg, kes teenis alavõidu tulemusega 7.77.
Naiste kuulitõukes võitis Balti meistritiitli Kai-Melli Kapten, kelle pikim kuulikaar kandus 14.86 meetrini.
Vasaraheites teenis alavõidu Madleen Veberson tulemusega 53.08.
Võistlustel püstitati ka uus Eesti rekord. 4×100 m segateatejooksu teatenelik koosseisus Andreas Varter, Liisa-Maria Lusti, Rain Kirsipuu ja Terje Meister tulid teisele kohale uut Eesti rekordit tähistava ajaga 43.21.
Võistkondlikus arvestuses tuli võitjaks Läti koondis 277,5 punktiga, Leedu teenis teise koha 262 punktiga ning kolmas oli Eesti 230,5 punktiga.
KÕIK TULEMUSED
GALERII (Fotograaf: Guntis Bērziņš)
10.-16. augustini toimuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel Birminghamis esindab Eestit 20 sportlast.
Valitseva Euroopa meistrina tagas endale automaatse pääsu Birminghami kümnevõistleja Johannes Erm. Normitäitjatena sõidavad EM-ile kümnevõistlejad Karel Tilga ja Rasmus Roosleht, teivashüppaja Marleen Mülla ning odaviskaja Gedly Tugi.
Reitingusüsteemi kaudu tagasid endale pääsu Euroopa meistrivõistlustele sprinterid Ann Marii Kivikas ja Henri Sai, maratoonarid Liis-Grete Hussar, Karel Hussar ja Tiidrek Nurme, takistusjooksja Laura Maasik, 400 m tõkkejooksja Viola Hambidge, kõrgushüppaja Karmen Bruus, teivashüppajad Allika Inkeri Moser, Robert Kompus ja Henri Apri, kaugushüppaja Liisa-Maria Lusti, kolmikhüppaja Viktor Morozov, vasaraheitja Adam Kelly ning kümnevõistleja Risto Lillemets.
Võistluste ajakavaga saab tutvuda siin.
OSALEJATE NIMEKIRJAD
Kergejõustiku Euroopa meistrivõistluste otseülekandeid on võimalik jälgida ERR kanalites.
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Originaal, Audi, Cramo, Tradehouse, Favorte, Kultuuriministeerium ja Team Estonia. Eesti kümnevõistluse suurtoetaja on Coop Pank.
Laupäeval, 1. augustil, toimuvad Riias pärast aastast pausi Balti võistkondlikud meistrivõistlused, kus Eestit esindab 64-liikmeline koondis.
Igal alal esindab koondist kaks mees- ja kaks naissportlast. Ühe võistluspäeva jooksul selguvad Balti meistrid 18 individuaalalal, 4×100 m segateatejooksus ning 4×400 m segateatejooksus.
Eesti koondisesse kuuluvad teiste seas Euroopa meistrivõistlusteks valmistuvad teivashüppajad Marleen Mülla ja Robert Kompus, kõrgushüppaja Karmen Bruus, kaugushüppaja Liisa-Maria Lusti ja pikamaajooksja Laura Maasik ning U20 maailmameistrivõistlustele sõitvad sprinter Miia Ott, kettaheitja Katarina Verst ning teivashüppaja Martin Plakk. Koondist esindavad ka pikamaajooksja Morten Siht, tõkkejooksjad Anna Maria Millend, Diana Suumann ja Raiko Kahr ning Hans-Christian Hausenberg, kes teeb kaasa kaugushüppes.
Vaata koondise täielikku koosseisu SIIT.
Võistluste algus laupäeval kell 12.45.
AJAKAVA
Võistluste tulemusi saab jälgida Läti Kergejõustikuliidu kodulehel.
OTSEÜLEKANNE
Viimati toimusid täiskasvanute Balti võistkondlikud meistrivõistlused 2024. aasta suvel Valmieras, kus Eesti koondis tuli Läti ja Leedu ees võitjaks.
Laupäeval, 25. juulil anti Pärnu Rannastaadionil Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi poolt Enn Sellikule üle Eesti Spordi Kuulsuste Halli autahvel, tunnustades tema silmapaistvat panust Eesti sporti.
“Tugevaid pikamaajooksjaid on meil olnud teisigi, kuid Enn Selliku juures oli midagi enamat kui tulemused ja autasud. Oli see siis tema kuulus ja eestlaste jaoks omamoodi sümboolne lõpuspurt, mis andis lootust, et kõik pole püüdmatult kadunud või võidud maailma parimate üle, kuid Selliku karjääri iseloomustab veel sõnulseletamatu „miski“, mis annab suurepärastele rekorditele erilise lisamõõtme ja lubab teda tituleerida Eesti staadioniradade parimaks pikamaajooksjaks läbi aegade,” ütles Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi juhatuse liige Siim Randoja.
Eesti kõigi aegade edukaim pikamaajooksja Enn Sellik kuulus oma tippaastatel maailma absoluutsesse tippu ning on siiani ainus eestlane, kes on suutnud võistelda lausa kahe erineva jooksuala olümpiafinaalis (Montréal 1976 ja Moskva 1980). Oma silmapaistva karjääri jooksul saavutas Iisakult pärit spordimees lisaks olümpia esikümne kohale ka universiaadi kulla (1977) ja kolm meeskondlikku MM-pronksi murdmaajooksus. Tema erakordset talenti ja pärandit ilmestavad arvukad NSV Liidu meistrivõistluste medalid ning kõikides vanuseklassides püstitatud rekordid.
Igal Eesti Spordi Kuulsuste Halli liikmel, nende seas nüüd ka Enn Sellikul, on oma isiklik videolugu kuulsuste halli seinasuurusel ekraanil, autahvel ja elulugu arvutikonsoolil. Lisaks Sellikule jõudsid 2025. aastal komisjoni valikul halli sportlaste kategoorias veel korvpallur Heino Enden ja rallisõitja Markko Märtin ning spordimõjutajate kategoorias spordiajakirjanik Erik Lillo.
Eesti Spordi Kuulsuste Hall austab ja tõstab esile Eesti spordi läbi aegade mõjukamaid sportlaseid ja taustajõude. 2020. aastal valis komisjon kuulsuste halli avaliikmeteks 50 eelmise sajandi silmapaistvat sportlast ja sporditegelast ning igal aastal täieneb kuulsuste hall 2-4 Eesti spordiloo suurkujuga, kelle karjääri lõpust on möödunud vähemalt viis aastat.
2025. aasta seisuga on kuulsuste hallis 71 liiget – 55 sportlast ja 16 spordi mõjutajat. Kõikide kuulsuste halli liikmetega saab tutvuda Tartus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis kohapeal või kuulsuste halli kodulehel.
Pärnu Rannastaadionil lõppenud Eesti meistrivõistluste teisel päeval näitasid parimaid tulemusi Viola Hambidge ja Marleen Mülla. 4×100 m segateatejooksus püstitati Eesti rekord.
Viola Hambidge (TÜASK) tuli 400 m tõkkejooksus Eesti meistriks karjääri paremuselt teise ajaga – 56.16. Enda nimele kuuluvast Eesti rekordist jäi teda lahutama 16 sajandikku. Selle tulemusega astus ta suure sammu edasi Birminghamis toimuvate Euroopa meistrivõistluste poole, mille kvalifitseerumisperiood tänasega lõpeb.
Birminghami EM-iks valmistuv teivashüppaja Marleen Mülla (Rakvere KJK ViKe) näitas head taset ületades Eesti meistriks tulles kõrguse 4.55. Palju ei jäänud puudu ka 4.65 ületamisest, mis tähistanuks uut Eesti rekordit.
Henri Sai (Pärnu SK Altius) tegi sprindidistantsidel kuldse duubli, lisades eilsele 100 m kullale täna ka 200 m kulla. Võidu tõi talle tulemus 20.95. Ka tema tegi sammu lähemale pääsemaks Birminghami EM-ile.
Meeste kaugushüppe võitis Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) tulemusega 7.68. Naiste kaugushüppe parim oli Liisa-Maria Lusti (TÜASK) tulemusega 6.36.
Lusti kuulus ka TÜASK-i võidukasse 4×100 m segateatejooksu võistkonda. Teatenelik koosseisus Andreas Varter, Liisa-Maria Lusti, Rain Kirsipuu ja Johanna Aedma püstitasid uue Eesti rekordi tulemusega 43.57. Lisaks kuldmedalitele pälvis teatevõistkond Eesti rekordi püstitamise eest ka Chef Lundéni poolt välja pandud 1000-eurose eripreemia.
Naiste 800 m jooksu kiireim oli Kelly Nevolihhin (Rakvere KJK ViKe) ajaga 2:08.77. Meeste 800 m jooksu võitis Rasmus Kisel (Audentese SK) ajaga 1:49.70.
Kümnevõistluse võitjaks tuli Andreas Trumm (TÜASK), kes kogus kümne alaga 7427 punkti. Seitsmevõistluses sai kuldmedali kaela Liiljan Neerot (Audentese SK) tulemusega 4552 punkti.
Meeste kuulitõukes tuli Eesti meistriks Andri Matrov (Tallinna KJK Kalev) tulemusega 17.10. Naiste kuulitõuke võitjaks tuli Kai-Melli Kapten (KJK Järvala) tulemusega 14.44.
Naiste 200 m jooksus krooniti Eesti meistriks Terje Meister (Audentese SK) ajaga 24.76.
Anna Maria Čeh (Tallinna KJK Kalev) võitis vasaraheites Eesti meistritiitli tulemusega 63.11
Karmen Bruus (Tartu SS Kalev) tuli kõrgushüppes Eesti meistriks ületades kõrguse 1.85. Meeste kõrgushüppe võitis Aivar Ellam (Rakvere KJK ViKe) tulemusega 2.06.
Meeste kettaheite võitjaks tuli Sten-Erik Iir (Tartu SS Kalev), kelle parima katse tulemuseks mõõdeti 58.85.
5000 m jooksu Eesti meistriteks krooniti Morten Siht (Viljandi VAK Staier) ajaga 14:29.29 ja Liis-Grete Hussar (SK Kuldne Tervis) ajaga 16:31.55.
Meeste 400 m tõkkejooksu võitis Johann-Martin Torim (SK Elite Sport) ajaga 53.50.
Meeste 5000 m käimise kiireim oli Richard Viks (Tartu SS Kalev) ajaga 22:09.15 ning naistest oli kiireim Laura Patlep (SK Sventa) ajaga 27:52.53.
Teine võistluspäev on järelvaadatav SIIN.
Eesti meistrivõistluste parima sportlase eripreemiad pälvisid Viola Hambidge ja Henri Apri.
Parimad sportlased selgitati välja World Athletics punktitabeli alusel ning Chef Lundén premeeris neid 750 euroga.
Hambidge teenis oma 400 m tõkkejooksu võidutulemuse 56.16 eest 1138 punkti. Marleen Mülla teivashüppe võidutulemus 4.55 andis 1130 punkti ning Anna Maria Millendi 100 m tõkkejooksu tulemus 13.29 andis 1111 punkti.
Apri teivashüppe võidutulemus 5.66 andis 1173 punkti. Paremuselt teine oli teivashüppes teise koha saanud Robert Kompuse tulemus 5.40 (1102 punkti) ning kolmas Adam Kelly vasaraheite võidutulemus 72.71 (1090 punkti).
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Originaal, Audi, Cramo, Tradehouse, Favorte, Kultuuriministeerium ja Team Estonia. Eesti kümnevõistluse suurtoetaja on Coop Pank. Meediapartner DELFI. Eesti meistrivõistluste korraldamist toetas Pärnu Linnavalitsus.
Pärnus alanud Eesti meistrivõistluste avapäeval näidati häid tulemusi nii sprindidistantsidel kui ka hüppealadel. Päevale pani võimsa punkti Henri Apri, kes parandas teivashüppes U20 ja U23 vanuseklassi Eesti rekordit.
Meeste teivashüppes pakkusid põnevat duelli Henri Apri ning Robert Kompus (mõlemad SK Elite Sport). Apri ületas teisel katsel kõrguse 5.66, parandades käesoleva nädala jooksul juba teist korda U20 vanuseklassi rekordit ning tõusis Eesti kõigi aegade edetabelis teisele kohale. Lisaks parandas ta U23 rekordit, mis kuulus varasemalt Robert Kompuse nimele (5.65), kes täna teenis tulemusega 5.40 hõbemedali.
Naiste 100 m jooksus teenis kodupubliku ees võidu Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius), tulles Eesti meistriks ajaga 11.42. Meeste 100 m distantsi võitis kodustaadionil Kivikase klubikaaslane Henri Sai, kes jooksis välja aja 10.40. Kõigest kolme sajandikuga jäi maha teise koha teeninud Dmitri Petrogradov (Tallinna KJK Kalev), kelle aeg 10.43 tähistab uut U20 vanuseklassi rekordit.
Naiste 100 m tõkkejooksu võitis ajaga 13.29 Anna Maria Millend (Rae Kergejõustik), kes edestas teise koha saanud ning 13.63 jooksnud Diana Suumanni (TÜASK).
Meeste 110 m tõkkejooksus krooniti Eesti meistriks Raiko Kahr (Tallinna KJK Kalev) ajaga 14.10.
Naiste 400 m jooksu kiireim oli uue isikliku rekordi jooksnud Bianca Maria Vuks (TÜASK) ajaga 55.87 ja meestest triumfeeris Rain Kirsipuu (TÜASK) ajaga 47.85.
Odaviskes viisid Eesti meistritiitlid koju Audentese SK sportlased Gedly Tugi tulemusega 55.06 ja Andry Harjakas tulemusega 69.85.
Naiste kolmikhüppe võitis Johanna Soover (Tallinna KJK Kalev) tulemusega 12.37 ning meeste kolmikhüppe parim oli Viktor Morozov (KJK Atleetika) tulemusega 15.17.
Meeste vasaraheites krooniti Eesti meistriks Adam Kelly (Audentese SK), kelle parim katse küündis 72.71 meetrini.
Naiste kettaheites tuli Eesti meistriks Katarina Verst (TÜASK) tulemusega 48.88.
3000 m takistusjooksu parimad olid Laura Maasik (Nõmme KJK) ajaga 10:03.94 ning Remi Edur (Treeningpartner) uue isikliku rekordiga 9:20.36.
Naiste 1500 m distantsi läbis kõige kiiremini Kelly Nevolihhin (Rakvere KJK ViKe), kes sai kirja aja 4:38.51. Meeste samal distantsil oli kiireim Deniss Šalkauskas (Sparta SS) ajaga 3:45.86.
Kümnevõistluses hoiab avapäeva järel liidrikohta Andreas Trumm (TÜASK), kes on viie alaga kogunud 3755 punkti. 100 m jooksus sai ta kirja tulemuse 11.20, kaugushüppes 6.71, kuulitõukes 12.78, kõrgushüppes 1.86 ning 400 m jooksus 49.04.
Seitsmevõistluse liider on peale esimest päeva Anabel Sarapuu (KJS Sakala) 3065 punktiga. 100 m tõkkeid läbis ta ajaga 14.38, kõrgushüppes ületas 1.62, kuulitõukes sai kirja tulemuse 10.66 ning 200 m jooksus sai kirja aja 25.88.
Esimene võistluspäev on järelvaadatav SIIN.
Teine võistluspäev Pärnu Rannastaadionil saab alguse kell 11.30.
Eeloleval nädalavahetusel, 25.-26. juulil, koguneb Eesti kergejõustikuparemik Pärnu Rannastaadionile, kus selguvad 2026. aasta Eesti meistrid. Stardis on nii Euroopa meistrivõistlustele pürgivad sportlased kui ka U20 maailmameistrivõistlusteks valmistuvad noored.
Sprindidistantsidel püüavad kodustaadionil 100 ja 200 meetri kuldset duublit Pärnu SK Altiuse esindajad Ann Marii Kivikas ja Henri Sai.
Ann Marii Kivikas pürgib Birminghamis toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele reitingu alusel ning soovib oma edetabelikohta parandada. 100 m jooksus pakub talle konkurentsi U20 MM-iks valmistuv Miia Ott (Rae Kergejõustik).
Meeste 100 ja 200 meetri jooksus lähevad Eesti meistritiitli nimel vastamisi samuti Euroopa meistrivõistlustele reitingu alusel pürgiv Henri Sai ning tema treeningkaaslane Dmitri Petrogradov (Tallinna KJK Kalev), kes valmistub Oregonis toimuvateks U20 maailmameistrivõistlusteks.
Naiste teivashüppes on peamised favoriidid kuldmedalile Eesti rekordiomanik ja EM-ile koha taganud Marleen Mülla (Rakvere KJK ViKe) ning Allika Inkeri Moser (SK Elite Sport).
Meeste teivashüppes on oodata põnevat duelli äsja U20 Eesti rekordit parandanud (5.62) ja Eesti kõigi aegade edetabelis kolmandaks tõusnud Henri Apri ning Eesti kõigi aegade edetabelis teist kohta (5.65) hoidva Robert Kompuse (mõlemad SK Elite Sport) vahel.
Möödunud nädalal Soomes 400 m tõkkejooksu Eesti rekordit parandanud (56.00) Viola Hambidge (TÜASK) on stardis ka Pärnus.
Odaviskes on favoriidina kohal hiljuti isiklikku rekordit parandanud ning EM-i normi täitnud Gedly Tugi (Audentese SK).
Meeste kaugushüppes tõotab tulla põnev võistlus Hans-Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev), Jan Joonas Pohlaku (SK Elite Sport), U20 MM-iks valmistuva Tristan Konso (KJK Vike), Ron Sebastian Puiestee (KJK Saare) ja Raiko Kahri (Tallinna KJK Kalev) vahel. Stardis on ka U18 EM-ilt hõbemedali võitnud Aleksander Metsmaker (Rakvere KJK ViKe).
Birminghami EM-i kümnevõistluseks valmistuvad Johannes Erm (SK Leksi 44), Rasmus Roosleht (Tallinna KJK Kalev) ning Risto Lillemets (KJK Saare) võistlevad Eesti meistrivõistluste medalite nimel kettaheites. Erm paneb ennast proovile ka kuulitõukes ja kõrgushüppes.
Samuti on Pärnus stardis ka EM-i kursil liikuvad kolmikhüppaja Viktor Morozov (KJK Atleetika), vasaraheitja Adam Kelly (Audentese SK) ning takistusjooksja Laura Maasik (Nõmme KJK).
Eesti meistrivõistluste parimatele sportlastele on tänavu eriauhinnad välja pannud Chef Lundén. Parimat nais- ja meessportlast World Athleticsi punktitabeli alusel premeeritakse 750 euroga. Eesti rekordi püstitatajale on välja pandud 1000-eurone preemia.
Võistluste algus mõlemal päeval kell 11.30.
AJAKAVA
OSALEJATE NIMEKIRI
Piletid on müügil Piletitaskus ja võistlustel kohapeal.
Võistluste otseülekanne on nähtav Delfi TV vahendusel. Ülekannet kommenteerivad Timo Tarve ja Rauno Liitmäe.
Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: eestimv26).
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Originaal, Audi, Cramo, Tradehouse, Favorte, Kultuuriministeerium ja Team Estonia. Eesti kümnevõistluse suurtoetaja on Coop Pank. Meediapartner DELFI. Eesti meistrivõistluste korraldamist toetab Pärnu Linnavalitsus.
Ülemiste Ööjooksu ajal on käsil kaks väljakutset korraga. Samal ajal, kui Birminghamis selguvad Euroopa meistrivõistlustel Eesti parimad kümnevõistlejad, saavad tuhanded harrastusjooksjad Tallinnas proovida Ülemiste keskuse juhist Guido Pärnitsast kiiremini joosta. Iga osaleja eest, kes läbib viiekilomeetrise distantsi temast kiiremini, annetab Ülemiste keskus Eesti Kergejõustikuliidu (EKJL) kaudu 5 eurot sellele kümnevõistlejale, kes saavutab neil võistlustel eestlastest parima koha.
Euroopa meistrivõistlused toimuvad Birminghamis 10.–16. augustini ning Ülemiste Ööjooksu 5 km jooks leiab aset reede õhtul, 14. augustil. Nii kulgevad kaks võistlust korraga. Birminghamis võistlevad Eesti mitmevõistlejad Euroopa tippudega ning Tallinnas aitavad harrastusjooksjad oma tulemusega kasvatada toetust Eesti edukaimale mitmevõistlejale, kes selgub vahetult enne Ülemiste Ööjooksu.
„Me ei palu inimestelt annetusi ega suuri lubadusi. Palume lihtsalt liikuda. Rahalise panuse paneb nende eest välja Ülemiste keskus,“ ütles Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits. „Sel õhtul toimub kaks võistlust korraga. Birminghamis selgub Eesti parim mitmevõistleja ja Tallinnas loodan mina võimalikult paljudele alla jääda. Mida rohkem inimesi minust kiiremini jookseb, seda suuremaks kasvab Eesti parima mitmevõistleja toetus. See on üks väheseid väljakutseid, kus mul on siiralt hea meel kaotada.“
Pärnitsa sõnul on kergejõustiku toetamine iseenesestmõistetav valik. „Jooksmine on kergejõustik. Kui meie üritusel liigub korraga tuhandeid jooksjaid, on kõige loomulikum partner Eesti Kergejõustikuliit. Nii muutub iga finiš rohkemaks kui lihtsalt isiklikuks saavutuseks. Sellest saab toetus Eesti tippspordile.”
EKJL hinnangul ühendab projekt liikumisharrastuse ja tippspordi erilisel viisil. Kuna toetus läheb sellele Eesti mitmevõistlejale, kes saavutab Birminghamis eestlastest parima tulemuse, lisab väljakutse põnevust ka koondisesisesele konkurentsile. Mida rohkem harrastajaid Guido Pärnitsat edestab, seda suuremaks kasvab parima tulemuse saavutanud sportlase toetus.
Kümnevõistluse Euroopa meister Johannes Erm ütles, et tegemist on väga toreda algatusega. „On hea meel näha, et Eesti kümnevõistlus läheb inimestele jätkuvalt korda. Selline lahendus ühendab tippspordi ja liikumisharrastuse väga vahetul viisil. Samal ajal, kui meie võistleme Birminghamis, saavad inimesed Eestis oma jooksuga päriselt kaasa aidata.“
EKJL president Madis Kallas rõhutas, et tippspordi toetamine on ühiskonna ühine panus. „Spordis tippu jõudmine ja seal püsimine on väga kulukas ning seetõttu on ettevõtete panus äärmiselt oluline. Ülemiste keskuse algatus seob leidlikult rahvaspordi ja tippspordi ning annab igale jooksjale võimaluse olla Eesti mitmevõistluse toetaja.“
14. augusti õhtul stardivad Ülemiste keskuse eest 5-kilomeetrine jooks ja kostüümijooks. Eesti parima mitmevõistleja toetust kasvatavad kõik osalejad, kes läbivad need viiekilomeetrised distantsid Guido Pärnitsast kiiremini.
Möödunud aastal esimest korda toimunud heategevuslik väljakutse suunas toetuse Eesti Olümpiakomitee toetusplatvormi Minusportlane kaudu Los Angelese olümpiaks valmistuvatele Eesti sportlastele. Ülemiste Ööjooksu viiekilomeetrisel distantsil Guido Pärnitsast kiiremini finišeerimine tõi mullu Eesti tippsportlaste toetuseks kokku 5270 eurot. Pärnits läbis distantsi veidi enam kui 34 minutiga, saavutades 1055. koha.
Rohkem infot Ülemiste Ööjooksu kohta: www.ööjooks.ee
EKJL Instagram
