Nurme sai EM-il 12. koha, Eesti maratonitiim viies

Möödunud nädalavahetusel toimusid Belgias esimesed maanteejooksu Euroopa meistrivõistlused, kus stardis olid ka Eesti jooksjad.

Võistkondlikult endale kõrged eesmärgid seadnud maratonimeeskond saavutas viienda koha. Kolmest maratoonarist parima soorituse tegi Tiidrek Nurme, saades ajaga 2:14.02 12. koha.

”Rada oli minu jaoks keeruline, selline üles ja alla koguaeg. Aga kõige raskem osa selle juures oli vihmane ilm, minu jalats sellel rajal oli väga libe. Kokkuvõttes peab rahul olema – 12. koht ja meeskondlikult viies, mida enamat saaks ma küsida,” sõnas Nurme võistlusjärgses intervjuus.

Leonid Latsepov saavutas 18. koha, joostes ajaks 2:16.47. ”Mina olen oma jooksuga väga rahul, see on minu parim koht Euroopa meistrivõistlustel. Distantsi esimese poole jooksin täpselt graafikus, teisel poolel tempo natuke langes, aga suutsin tugevaid konkurente võita ja lõpetada hea emotsiooniga,” võttis Latsepov enda maratoni kokku.

Karel Hussar finišeeris 29. kohal, lõpetades ajaga 2:24.17. ”Kohaga olen suhteliselt rahul, lõpp läks küll väga raskeks, aga teadsin, et tiimi pärast on vaja lõpuni tulla. Pisikese riigina suurte vastu viiendaks meeskonnaks tulla – ma arvan, et meie ja Eesti rahvas võivad uhked olla!” ütles Hussar kokkuvõtteks.

10 km distantsil stardis olnud Morten Siht püstitas ajaga 30:23 uue U23 vanuseklassi Eesti rekordi, saades 60. koha. Eelmine rekord kuulus Tiidrek Nurmele ajaga 30:38 ning oli joostud aastal 2006.

Ainsa naissportlasena kuulus Eesti koondisesse Liis-Grete Arro, kes püstitas poolmaratonis uue isikliku rekordi ajaga 1:16.33 ning saavutas 28. koha. ”Jäin jooksuga rahule ning olen isikliku rekordi üle väga õnnelik. Kindlasti annab tänane jooks palju enesekindlust edasiseks hooajaks ning eesmärk on ületada sel hooajal veel isiklikke rekordeid,” sõnas Arro peale jooksu.

TULEMUSED

Sellel nädalavahetusel, 12.-13. aprillil selgitatakse Belgias välja Euroopa parimad maanteejooksjad. Euroopa meistritiitlid antakse välja 10 km, poolmaratoni ja maratoni distantsidel. Eesti koondisesse kuulub viis sportlast.

Euroopa maanteejooksu meistrivõistlused toimuvad sel nädalavahetusel kahes Belgia linnas – Brüsselis ja Leuvenis. Kui varasemalt on maratoni distants olnud osa Euroopa meistrivõistlustest, siis sel aastal peetakse see esmakordselt eraldiseisva võistlusena.

Eestlasi on võistlustules viis, kellest esimesena stardib laupäeval poolmaratoni distantsil Liis-Grete Arro. Pühapäeval antakse start 10 km jooksule, kus läheb head tulemust püüdma Morten Siht.
Uuendatud 11.04: Esialgu samuti 10 km distantsil startima pidanud Laura Maasik ei saa kahjuks haigestumise tõttu võistlustel osaleda.

Maratonis, mille start antakse pühapäeval, lähevad nii individuaalselt kui ka meeskondlikult kõrget kohta püüdma Tiidrek Nurme, Leonid Latsepov ja Karel Hussar. 2022. aasta Müncheni Euroopa meistrivõistlustel saavutas Eesti meeskond võistkondlikus arvestuses kuuenda koha, kui tiimi kuulusid Tiidrek Nurme, Roman Fosti ja Kaur Kivistik.

”Nädalavahetusel toimuvaks võistluseks oleme taaskord kokku suutnud panna maratonitiimi, kuhu kuuluvad Leonid Latsepov, Karel Hussar ja mina,” ütles koondise kogenuim jooksja Tiidrek Nurme. ”Julgen väita, et kõik mehed on selleks pühendunult valmistunud ning võib oodata midagi ägedat. Sellelgi korral on meie meeskonna eesmärk lõpetada TOP 6 hulgas,” sõnas ta.

Individuaalselt on Nurmel Berliini Euroopa meistrivõistlustelt ette näidata 9. koht ja Münchenist 11. koht. Sel aastal on maratoni stardinimekirjas 43 eliitjooksjat.

Eesti meeste maratonitiimi ettevalmistus võistlusteks: https://www.youtube.com/watch?v=7tz18yYDyFY

Võistluste ametlik koduleht: https://europeanrunningchampionships.com/

Osalejate nimekiri ja tulemused: https://www.acn-timing.com/?lng=EN#/events/2157860289051328/ctx/20250412_ek/cms/MARA

Võistluste otseülekanne on nähtav Eurovision Sport lehel.

4.-14. aprillini toimub Zlatiboris Serbias U15 vanuseklassi Gümnasiaad.

Võistlustel osalevad noored 54-st erinevast riigist ning programmi kuulub 25 erinevat spordiala.

Eesti delegatsiooni kuulub 45 noorsportlast, kelle hulgas on ka kaheksa kergejõustiklast: Liana Muhhina ja Mihhail Žitkov (KJK Visa), Mirtel Kollo, Alise Iecelniece ja Heti Stella Kisel (SK Fortis), Martin Ionov (KJK Kalev-Sillamäe), Eke Kaur Aavik (Nõmme KJK) ja Oskar Kobin (Audentese SK).

Rohkem infot võistluste kodulehel.

Laupäeval, 29. märtsil selgusid Tartu Ülikooli Spordihoones TV 10 Olümpiastarti 54. hooaja kolmanda etapi võitjad.

Tartu etapp keskendus hüpetele, kui parimad selgusid kõrgushüppes, teivashüppes, kaugushüppes ja kuulitõukes. Noori autasustas kelgutamises olümpiamängudele pürgiv Emma Triin Seer, kes isegi võistelnud samas sarjas ja näidanud eelkõige väga head sprindikiirust.

Kolmanda etapi järel asus suurte koolide arvestuses esikohale Pärnu Vanalinna Põhikool ja väiksemate koolide arvestuses Parksepa Keskkool.

Lisaks külastas TV 10 Kose Gümnaasiumi, kus sarjas osalevaid noori juhendavad Moonika Kallas ja Sander Prits. Sisehooajal koguvad Kose noored vormi ja osavust vaid 2,5 meetri kõrguses maneežis, kus hüpati kolmikut ja näidati sprindikiirust mängukaarte haarates.

Saate operaatorid on Tarmo Korol ja Teet Konksi, reporter Aivi Parijõgi ning toimetaja ja režissöör Anu Säärits.

HANS TORIM

25. II 1930 – 31. III 2025

Eesti Kergejõustikuliit teatab kurbusega, et 31. märtsil lahkus meie seast 95-aastasena endine kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog Hans Torim.

Hans Torim oli seitsmekorde Eesti NSV meister: 110 m tõkkejooksus (1950, 1952, 1953) ja 400 m tõkkejooksus (1949, 1950, 1952, 1953). Aastatel 1952–1958 tuli ta viis korda Eesti NSV meistriks teatejooksus.

Aastatel 1950–1953 parandas ta 400 m tõkkejooksus kolmel korral Eesti rekordit (56,0 – 54,6). Ta võistles kokku 15 korda Eesti koondise eest.

Peale sportlaskarjääri lõppu tegutses kergejõustikutreeneri ja spordipedagoogina.

Tema tuntumaid õpilasi: Kalju Jurkatamm, Charles Vallmann, Margus Kasearu, Toomas Merila, Peeter Laane, Kalju Kikamägi, Ennu Laasner, Milvi Torim, Aili Paju, Tiina Torop, Silva Oja, Holger Peel, Rein Aule.

Torim kirjutas õpikuid, koostas õppefilme ja õppevahendeid, avaldas ajakirjanduses, sh Soome ja USA spordiväljaannetes, üle 100 publikatsiooni.

Aastast 1997 Eesti Kergejõustikuliidu auliige.

Avaldame sügavat kaastunnet Hans Torimi perele ja lähedastele.

Ärasaatmine toimub reedel, 2. mail 2025 kell 14:30 Tallinna Krematooriumis. Lilli ja pärgasid palutakse mitte tuua.

_______________________________________________________

Teenekat kergejõustikuõpetajat Hans Torimit meenutades

25.02.1930 – 31.03.2025

Vaid mõned nädalad tagasi naasis järjekordse medali – MM „hõbedaga“ kodukamarale meie praegune mitmevõistluse tipp Johannes Erm. Kui rääkisime tema treeneri Holger Peeliga oma 95. eluaastal manalateele läinud spordiõpetaja Hans Torimi lahkumisest, siis tõdes ta, et on sedasi kaotanud oma parima ja erudeerituma nõuandja… „Jah, tahan nüüd veelkord kinnitada, et treener Hans Torimi treeningufilosoofia ja võrratu teadmiste pagasi mõju ulatuvad otsaga ka Johannese praeguste saavutusteni välja ning ma ei tunneta neis aegumise märke… Kasutan neid ju kogu aeg,“ võtab tipptreener Peel üheselt oma kunagiselt treenerilt ja kolleegilt saadud pärandi kokku.

Sedasi polegi enam vaja teeneka kergejõustikuguru Hans Torimi pika õpetajatöö taseme tõestusi uurima minna, sest kogu tema nimekate õpilaste rivi nii Tartu ja Tallinna Ülikooli ajast, aga ka mitmes spordiühingus tegutsedes ning spordigümnaasiumis töötades räägib iseenda eest. Ja nende, iga endise õpilase taga on nüüdseks juba oma treeninggrupid, koolide spordiringid ja palju muud, kus siis Hans Torimi pakutud teadmised ja põhimõtted vaid edasist jätku saavad.

Suurepärase praktilise oskuse kõrval teab lai Eesti spordiüldsus Hans Torimit kui ülimalt detailse, täpse ja oskusliku didaktika abil spordiõpetuse sisu avanud kirjameest. Sajad artiklid, kinogrammid, joonised, õppevideod ja mida kõike vaid tuli just tema sulest. Ehkki mõni neist toonastest materjalidest näib praegu hallivõitu kaanepaberi tõttu üsna armetu välja, on sinna kirja saanud sisu osutunud aga kõige kätte sattunud info suurepäraseks üldistuseks. Mis neist materjalidest otsaga ka välismaa spordirahva hulka jõudis, leidis sealgi kõrget tunnustust ning agarat kasutamist.

Kui kogu seda tema poolt loodu taustu veelgi põhjalikumalt avada, siis torkab silma, kuidas ta iga teadmise, kogemuse ja praktilise kasutusnipi justkui üles noppis ja selle põhjal siis hea ning üldistava pildi lõi. Kogesin seda koos temaga 1990. aastal Soomes põhjanaabrite spordi suurkuju Lauri Pihkala ühingu aastakoosolekul esinedes, kus meil paluti rääkida Lauri Pihkala mõjust Eesti spordile. Minu teemaks oli suusatamisega seostuv, aga kui Hans oma 10-leheküljelist soomekeelset ettekannet päris soravas soome keeles esitlema asus, vajusid soomlastest spordigurude suud üha enam ja enam lahti. Sest see kõik oli enam kui pelk Pihkala rolli avanime, sidudes samas meie riikide ühist, enam kui saja aasta tagust spordi arengulugu. Näidates erinevate perioodide mõjusid nii Euroopast kui ka USA-st. Hoides samas Pihkalaga seotud peajoont, kirjeldas ta suurepäraste näidete varal, kuidas said just läbi isiklike kontaktide teoks Pihkala spordiõpetuse raamatute tõlked eesti keelde ja kuidas neid enam kui 100 aastat tagasi rida realt studeerides siis üle Eesti sportima õpetades tutvustati. Olgu siinkohal märgitud, et ühe Pihkala spordiraamatu tõlkija oli lausa Anton Hansen Tammsaare. Aga nagu Hans sealsel esinemisel mitmel korral kinnitas, on Pihkala pakutud tõdesid ta hiljem ka ise oma raamatutes järginud ja usub, et mõned neist põhimõtetest ei aegu kunagi.

Tulles tagasi Johannes Ermi ja Holger Peeli praeguste tipptegemiste juurde veendumegi, et Hans Torimi 35 aastat tagasi välja öeldud oletused seal Helsinkis, Lauri Pihkala seltsi üritusel peavad kenasti paika. Nagu ka kõik need õpetussõnad, mida dotsent Torim jagas 19 aasta jooksul (1977-1996) ka meie ülikoolis, toonase TPedI kergejõustikutundides nii Tallinna staadionidel kui Vana- Otepää õppelaagrites. Testisin mõne kunagise tudengi, praeguse vilistlasega ja nende meenutuskuvand spordiõpetajast Torimist on selline – oli igati karismaatiline, erudeeritud, hea sõna ja sageli lausa end unustava ning spordifilosoofia süvakihtideni sukeldunud tüüp.

Nii et tudengite meelest pole ta läinud, nagu ka suurel osal meie spordirahvast. Ise saan vaid meenutada üht ikka ja jälle meelde tulevat episoodi, kui 1964. aastal õpetaja Torim meile, esmakursuslastele Tartu Ülikooli staadionil kergejõustiku tundi andis. Kus äkki jooksis staadionimajast meie juurde üks vanem proua ja teatas, et just olla helistatud ja teatatud, et Rein Aun on võitnud Tokio OM-l kümnevõistluses hõbemedali. Veel enne kui jõudis vaimustuselaine tekkida, sõnas aga õpetaja Torim: „ Ilmselt tuleb Auna tulekuks nüüd vist need väravapostid paari meetri jagu laiemale tõsta.“

Selles lühikeses ütluses oli ehttorimlik üldistus nii Aunast, Eesti sportlaste kasinatest võimalustest maailma jõuda kui ka meie kümnevõistluse jätkuvast arenguloost, mille kõige auks võis nüüdse „hõbeda“ puhul tõesti ehk lausa staadioniväravat laiemaks tegema asuda.

Selliseid häid ja kestma jäävaid üldistusi pakkus aga teeneka spordiõpetaja Hans Torimi elutöö iga samm.

Austuse ja tänuga
Kaarel Zilmer
Kaasteelisest õpilane ja kolleeg aastast 1964 alates

Gainesvilles Floridas toimunud kergejõustikuveteranide maailmameistrivõistlustel võitis Eesti koondis kokku kuus medalit.

Kaks kuldmedalit teenis Jürgen Lamp, kes võitis M80 vanuseklassi kolmikhüppe tulemusega 8.55 ja kõrgushüppe tulemusega 1.20. Kaugushüppes teenis Lamp hõbemedali tulemusega 3.64.

Kolmikhüppes krooniti veteranide N40 vanuseklassi maailmameistriks Kristi Võhmar, kes sai esikoha tulemusega 11.83. Kaugushüppes sai Võhmar kaela hõbemedali tulemusega 5.65 ning 60 m tõkkejooksus pronksmedali tulemusega 9.43.

Möödunud laupäeval, 29. märtsil selgusid Tartu Ülikooli Spordihoones TV 10 Olümpiastarti 54. hooaja III etapi võitjad.

Parimad selgusid kõrgushüppes, teivashüppes, kaugushüppes ja kuulitõukes. Noori austasustas ja ergutas kelgutamises olümpiamängudele pürgiv Emma Triin Seer, kes isegi võistelnud samas sarjas ja näidanud eelkõige väga head sprindikiirust.

Vanemate poiste kõrgushüppes võidutses Kristofer Nool (IND Võru Kreutzwaldi Kool), kes ületas ainsana kõrguse 1.74. Tüdrukute vanemas vanuseklassis teenis võidu Arina Tsatsurina (IND Lasnamäe Vene Gümnaasium) tulemusega 1.64.

Vanema vanuseklassi tüdrukute tasavägises kaugushüppes tuli võitjaks Kaisa Hinsberg (Jüri Kool), kelle tulemus oli 5.32. Kogu esikolmik mahtus vaid nelja sentimeetri sisse.

Vanemate poiste kuulitõuke võitis Toomas Tüür (Pärnu Vanalinna Põhikool), kelle pikim kuulikaar ulatus 16.43 meetri kaugusele.

Nooremate poiste kaugushüppes sai võidu Ange Beni Kouadio (Ruila Põhikool), kelle parima katse tulemuseks mõõdeti 5.06.

Nooremate poiste kuulitõuke võitis Art Aleksander Tatter (IND Tallinna Reaalkool) tulemusega 12.96.

Yevhenia Pyvovar (Jõhvi Põhikool) võitis noorema vanuseklassi tüdrukute teivashüppe tulemusega 2.70.

Peale kolmandat etappi tõusis suurte koolide arvestuses liidriks Pärnu Vanalinna Põhikool ja väiksemate koolide arvestuses asus juhtima Parksepa Keskkool.

TULEMUSED
KOOLIDE PUNKTID

GALERII (Fotograaf: Tõnis Tõnström/EKJL)

Kolmanda etapi kokkuvõtet näeb neljapäeval, 3. aprillil kell 10:00 ja kordusena kell 18.45 ETV2 kanalil.

Laupäeval, 29. märtsil toimub Tartu Ülikooli Spordihoones TV 10 Olümpiastarti 54. hooaja kolmas etapp.

Sarja kolmandal vabariiklikul etapil on starti oodata 300 võistlejat 80-st koolist. Noored panevad end proovile kõrgushüppes, kuulitõukes, kaugushüppes ja teivashüppes.

Võistluspäev saab alguse kell 12:00.
AJAKAVA

Peale teist etappi hoiavad liidrikohta suurte koolide arvestuses Valga Põhikool ja väikeste koolide arvestuses Haljala Kool.

Koolide üldarvestus

Kohal on ka Teamsport müügipunkt Nike toodetega ja Super SkyPark batuut.

Võistluste tulemusi on võimalik jälgida EKJL kodulehel või Sportity äpis (parool: tv10tartu).

54. hooaja vabariiklikud etapid:

• III etapp – 29. märts 2025, Tartu Ülikooli Spordihoone
• IV etapp – 17. mai 2025, Kadrioru staadion
• FINAAL – 12.-13. juuni 2025, Karksi-Nuia staadion

Täna Nanjingis lõppenud sisemaailmameistrivõistlustel võitis Johannes Erm seitsmevõistluses hõbemedali uue Eesti rekordiga. Kreete Verlin jooksis 60 m tõkkejooksu poolfinaalis.

Johannes Erm võitis sisemaailmameistrivõistlustel seitsmevõistluses hõbemedali uue Eesti rekordiga 6437 punkti. Enda kahe nädala tagust Eesti rekordit parandas ta 57 punktiga. Maailmameistriks krooniti norrakas Sander Skotheim 6475 punktiga. Pronksmedali võitis sakslane Till Steinforth 6275 punktiga.

Seitsmevõistluse teist võistluspäeva kolmandalt kohalt alustanud Johannes Erm püstitas päeva esimesel alal 60 m tõkkejooksus uue isikliku rekordi ajaga 7.91. Seejuures parandas ta oma eelmist rekordit kaheksa sajandiku võrra ning tõusis võistluses teisele kohale. Teivashüppes kordas Erm oma hooaja tippmarki ning teenis alavõidu tulemusega 5.30. Ta läks ründama ka isiklikku rekordit tähistavat kõrgust 5.50, mis sel korral veel ei alistunud. 1000 m jooksu võitis ta ajaga 2:34.91.

“Enne tõkkejooksu tegin kaks kolme tõkkega proovijooksu ja üks neist oli väga hea, seega ma olin üsna kindel, et rekord tuleb. Jooksus läks esimene tõke küll natuke aia taha, aga ülejäänud jooks oli väga hea rütmiga ja sealt tuli ka rekord. Enne teivashüppe algkõrgust oli päris pikk paus ja esimesel katsel oli samm natuke sassis, aga peale seda tegin kõik katsed korralikult ära. 5.30 oleks võinud varem üle saada, et oleks rohkem energiat olnud. Pidin riski võtma ja 5.50 hüppama, et Skotheimile jooksus vastu saada. Ma tean, et mul on 5.50 kõrgus olemas, aga ületust peab veel natuke lihvima. Tahtsin 1000 m jooksu alguses head positsiooni saada ja seal läks natuke maadluseks. Teadsin, et Strasky pidi kõvasti jooksma minema ja et tema taga tuleb joosta. Natuke üle 200 m oli lõpuni, kui lootsin, et saan Skotheimist mööda, aga ega ma ei oodanud, et sealt 5-sekundilise vahe jooksen, et kulda võita. Kokkuvõttes võib kõigile aladele peale kõrgushüppe hindeks viis panna,” võttis Erm teise võistluspäeva kokku.

Risto Lillemets tuli kaheksandale kohale 5866 punktiga. 60 m tõkkejooksus sai ta kirja aja 8.23, teivashüppes ületas kõrguse 4.90 ning 1000 m läbis ta ajaga 2:38.23

Oma võistluse võttis Lillemets kokku nii: “Maailmas kaheksandal kohal olla on tore, aga kahju, et see läbi nii suurte raskuste tuli. Raske on ennast peale iga ala uuesti kokku võtta, kui ühtegi positiivset emotsiooni ei tule. Teoorias peaks kõik hästi olema, aga tulemustes see ei kajastu. Aladest jäin rahule 1000 m jooksuga, kus sai kõik rajale jäetud ja taktikaliselt oli ka hea jooks.”

Naiste 60 m tõkkejooksus pääses Kreete Verlin eeljooksust edasi poolfinaali ajaga 8.09. Teises poolfinaalis startinud Verlin sai enda jooksus seitsmenda koha ajaga 8.21 ning kokkuvõttes andis see talle 20. koha.

Eeljooksuga jäi Verlin rahule. “Tunne oli päris okei. Proovisin enda jooksus neljandaks tulla, aga jäin napilt viiendaks. Hea meel on selle üle, et ajaga 8.09 ikkagi edasi poolfinaali sain arvestades, et EM-il ei saanud ajaga 8.08 edasi,” lausus ta peale eeljooksu.

“Enesetunne oli palju parem kui hommikul. Aga läksin arvatavasti liiga julgelt jooksma, sest eesmärk oli joosta isiklik rekord. Keskendusin liiga palju stardile ning tulin liiga lühikeste sammudega välja ja sinna see jooks läks. Olen tänulik, et üldse poolfinaali jõudsin ja kokkuvõttes annan endale hindeks 4-,” võttis Verlin finaaljooksu kokku.

Diana Suumann sai eeljooksus kirja aja 8.19, mis andis enda jooksus kuuenda koha ning kokkuvõttes 28. koha.

Suumann võttis jooksu kokku nii: “Tahtsin paremat aega, et hooaega lõpetada hooaja parima tulemusega, aga tuleb ajaga 8.19 rahul olla. Start oli hea, aga igal tõkkeületusel tulime kõrvalraja itaallannaga käsikäes ja see veidi häiris. Nüüd saab hooaja ära lõpetada ja oodata suvist hooaega.”

KÕIK TULEMUSED

Hiinas Nanjingis toimuvate sisemaailmameistrivõistluste teisel päeval oli stardis kolm Eesti kergejõustiklast.

Naiste 60 m eeljooksus startis Ann Marii Kivikas, kes sai enda eeljooksus viienda koha ajaga 7.40. Kokkuvõttes andis see talle 33. koha. Poolfinaali ehk 24 parema sekka viis viimasena aeg 7.31.

Kivikas sõnas peale jooksu, et üldpildis võib sooritusega rahule jääda. “Hooaeg on olnud pikk ning olen teinud palju häid jookse. MM-ile pääsemine oli lisaboonus ning kuna reis Hiinasse oli pikk ja väsitav, siis ei saa tänase aja üle pettunud olla,” lausus ta peale jooksu.

Johannes Erm alustas seitsmevõistlust väga hästi ning hoiab peale avapäeva kolmandat kohta 3497 punktiga. Oma kahe nädala tagust Eesti rekordi graafikut edestab ta 50 punktiga. Avapäeva lõpetas liidrina Euroopa rekordiomanik norrakas Sander Skotheim 3649 punktiga ning teist kohta hoiab ameeriklane Heath Baldwin 3503 punktiga. Risto Lillemets jagab peale nelja ala üheksandat kohta 3168 punktiga.

60 m jooksus sai Erm kirja hooaja tippmarki tähistava aja 6.94, kaugushüppes püstitas ta samuti hooaja tippmargi tulemusega 7.77 ning kuulitõukes sai ta kirja tulemuse 15.27. Kõrgushüppes ületas ta kõrguse 1.98.

Erm jäi oma avapäevaga rahule. “60 m sain korralikult minema ja oma jooksu teha. Kaugushüppes jätkasin sama rütmi, igal katsel tundsin, et saaks natukene paremini ja panin sammu lähemale ning teisel katsel hüppasin oma siserekordi. Kuulitõukes 15.27 oli pigem vedamine, päris täpselt pihta ei saanud, aga midagi kripeldama ka ei jäänud. Kõrgushüppes sain ilusti kõrgused esimesel katsel üle. Põlv oli mul teibitud ja vaatamata sellele suutsin päris hästi hüpata. Oleks tahtnud 2.01 ka üle saada, sest hüpped olid sel kõrgusel head, aga ükski täpselt pihta ei läinud,” võttis ta avapäeva kokku.

Homsele võistluspäevale ette vaadates lausus ta: “Olen elevil ja loodan, et õhtul tuleb uni kiirelt, aga tundub, et olen medalimängus ja vaatame, kellel homme veab ja kellel mitte.”

Risto Lillemets jooksis 60 m ajaga 7.06 ja kaugushüppes püstitas ta hooaja tippmargi tulemusega 6.86. Kuulitõukes oli ta parima katse tulemuseks 14.64 ning kõrgushüppes ületas ta kõrguse 1.95.

KÕIK TULEMUSED

Seitsmevõistlejate teine võistluspäev algab pühapäeva hommikul Eesti aja järgi kell 4:05. Kell 4:25 asuvad starti 60 m tõkkejooksu eeljooksudes Kreete Verlin ja Diana Suumann.

21.-23. märtsil kulmineerub kergejõustiku sisehooaeg Hiinas Nanjingis peetavate kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustega. Eesti sportlasi on stardis viis.

Kaks nädalat peale Euroopa sisemeistrivõistlusi asuvad Hiinas võistlustulle seitsmevõistlejad Johannes Erm ja Risto Lillemets, 60 m jooksja Ann Marii Kivikas ning 60 m tõkkejooksjad Kreete Verlin ja Diana Suumann.

Sise EM-il seitsmevõistluses 6380 punktiga Eesti rekordi püstitanud ning neljanda koha saavutanud Johannes Erm läheb sise MM-il starti medalimõtetega. Möödunud aastal tuli ta Glasgow sise MM-il pronksmedalile tulemusega 6340 punkti. Sise EM-il 5922 punktiga üheksanda koha saanud Risto Lillemets läheb samuti kõrget kohta püüdma ning isiklikku rekordit jahtima (senine rekord 6089 punkti).

Sprinter Ann Marii Kivikas püstitas Apeldoornis isikliku rekordi ajaga 7.29 ning tõusis Eesti kõigi aegade edetabelis jagama teist kohta. Hiinas loodab ta seda aega veelgi parandada ning võtta sihikule ka Õilme Võro nimele kuuluva Eesti rekordi 7.24.

Tõkkesprinterid Kreete Verlin ja Diana Suumann loodavad samuti Hiinas lõpetada sisehooaja kiirete aegadega. Kreete Verlin püstitas jaanuarikuus uue Eesti rekordi ajaga 8.06. Sise EM-il jäi ta sellest ajast kahe sajandiku ning poolfinaalist kolme sajandiku kaugusele. Diana Suumann jooksis sise EM-il välja oma hooaja parima aja 8.13, tema isiklik rekord on üle-eelmisest aastast 8.07.

AJAKAVA JA TULEMUSED (NB! Tulemuste nägemiseks on vajalik registreerimine!)

Võistluste otseülekanded on nähtavad ETV, ETV2 ja ERR Spordiportaali vahendusel.

EESTI SPORTLASTE AJAKAVA:

14.-15. märtsil Virginias, USAs peetud NCAA sisemeistrivõistlustel saavutas Pippi Lotta Enok viievõistluses kolmanda koha.

Pippi Lotta Enok kogus viie alaga 4375 punkti ning sai Jadin O’Brieni (4596 p) ja Sofia Iakushina (4412 p) järel kolmanda koha. Võistlust alustas ta uue isikliku rekordiga 60 m tõkkejooksus (8.45). Seejärel ületas ta kõrgushüppes 1.75 ning tõukas kuuli 12.18. Kaugushüppes sai ta parimal katsel kirja tulemuse 6.18 ning 800 m läbis ta ajaga 2:17.84.

Teivashüppaja Eerik Haamer ületas kõrguse 5.56 ning sai 9. koha. Oma hooaja tippmargile jäi ta alla kahe sentimeetriga. Kõrgused 5.36 ja 5.46 õnnestus Haamril ületada teisel katsel. Kõrguse 5.56 ületamiseks oli tal vaja kolme katset. Isiklikku rekordit kordav 5.61 sel korral ei alistunud. NCAA meistriks tuli Simen Guttormsen tulemusega 5.71.

Kaugushüppes sai Lishanna Ilves 13. koha avakatsel hüpatud tulemusega 6.15. Teise ja kolmanda katse tulemusteks mõõdeti 6.09. ja 6.02. Võitjaks tuli Alexis Brown tulemusega 6.90.

Viktor Morozov sai kolmikhüppes 15. koha tulemusega 15.49, mille ta hüppas kohe avakatsel. Teisel katsel mõõdeti ta tulemuseks 15.23 ning kolmandal katsel 15.40. Võitjaks tuli Jonathan Seremes, kelle parima katse tulemus oli 17.04.

TULEMUSED

Möödunud nädalavahetusel toimusid Küprose sooja päikese all talvised Euroopa heitealade karikavõistlused. Eestlasi oli võistlustules 13.

Parima koha saavutas Andri Matrov, kes oli U23 vanuseklassi kuulitõukes kuues tulemusega 17.89.

Odaviskaja Gedly Tugi avas oma hooaja tulemusega 55.29 ning sai seitsmenda koha. Katre Marit Liiv sai 13. koha tulemusega 49.49. Johanna Elisabeth Ader sai U23 vanuseklassis 11. koha tulemusega 49.50. Meeste odaviskes sai Kunnar Erich Viisel 18. koha tulemusega 71.97 ning Marti Pastak sai U23 vanuseklassis 14. koha tulemusega 60.10.

Vasaraheites sai Adam Kelly 14. koha tulemusega 73.27. Kati Ojaloo sai 22. koha tulemusega 62.66. U23 vanuseklassis võistelnud Alar Reiljan heitis parimal katsel tulemuse 62.06 ning sai 13. koha.

Meeste kettaheites sai Gevin Genro Paas 26. koha tulemusega 51.12. Hannes Remmelgas sai U23 vanuseklassis 11. koha tulemusega 50.77. Naiste kettaheites oli Noora Liisa Ader 25. kohal tulemusega 37.60 ja U23 vanuseklassis sai Berit Saar 17. koha tulemusega 47.25.

TULEMUSED

Täna ja homme, 14.-15. märtsil toimuvad USA üliõpilaste sisehooaja tähtsaimad võistlused – NCAA meistrivõistlused. Virginias toimuvatele võistlustele kvalifitseerus ka neli USAs õppivat ja treenivat Eesti kergejõustiklast.

Naiste viievõistluses asub võistlustulle Oklahoma ülikooli esindav Pippi Lotta Enok, kes veebruari lõpus püstitas uue Eesti lühirajarekordi tulemusega 4593 punkti. Enok läheb võistlustele vastu hooaja parima tulemusega ning tema lähimateks konkurentideks on Jadin O’Brien 4580 punktiga ja Sofia Iakushina 4556 punktiga. Viievõistlus saab alguse Eesti aja järgi reedel kell 15:35.

Nebraska ülikooli esindav Lishanna Ilves asub starti kaugushüppes. Tema hooaja tippmark on veebruari lõpus hüpatud 6.51 ning isiklik rekord on 2021. aastal hüpatud 6.66. Kaugushüpe algab Eesti aja järgi reede õhtul kell 21:30.

Meeste teivashüppes teeb kaasa Lõuna-Dakota ülikoolis õppiv Eerik Haamer, kes on sel hooajal kahel korral näidanud tulemusi üle viie ja poole meetri (5.56 ja 5.58). Tema isiklik rekord on alates 2021. aastast 5.61. Teivashüpe algab Eesti aja järgi reede hilisõhtul vastu laupäeva kell 00:00.

Kolmikhüppes on Illinoisi ülikooli esindav Viktor Morozov sel hooajal saanud kirja tulemuse 16.35, mis jääb vaid 10 sentimeetriga alla tema 2023. aastal hüpatud isiklikule rekordile (16.45). Morozov kvalifitseerus NCAA meistrivõistlustele ka kaugushüppes, kus ta on sellel hooajal püstitanud isikliku rekordi tulemusega 7.88, kuid otsustas osaleda ainult ühel alal. Kolmikhüpe toimub Eesti aja järgi laupäeval kell 23:20.

AJAKAVA JA TULEMUSED

Sellel nädalavahetusel, 15.-16. märtsil toimuvad Küprose pealinnas Nicosias Euroopa talvised heitealade karikavõistlused, kus osaleb 13 Eesti sportlast.

Vasaraheites osalevad meie esinumbrid Adam Kelly ja Kati Ojaloo. Kelly näitas head vormi kaks nädalat tagasi toimunud Eesti talvistel vasaraheite karikavõistlustel tulemusega 74.06. Kati Ojaloo avas oma hooaja möödunud nädalavahetusel Soomes tulemusega 64.06. U23 vanuseklassi vasaraheites asub võistlustulle Alar Reiljan.

Naiste odaviskes avab oma hooaja Gedly Tugi, kelle isiklik rekord alates 2023. aastast on 60.65. Samuti teevad odaviskes kaasa Katre Marit Liiv ja Kunnar Erich Viisel ning U23 vanuseklassi kuuluvad Johanna Elisabeth Ader ja Marti Pastak.

Kettaheites asuvad võistlustulle Noora Liisa Ader ja Gevin Genro Paas ning U23 vanuseklassis Berit Saar ja Hannes Remmelgas.

U23 vanuseklassi kuulitõukes teeb kaasa Andri Matrov.

OSALEJATE NIMEKIRI
AJAKAVA JA TULEMUSED (NB! Tulemuste nägemiseks on vajalik registreerimine)

Võistluste otseülekannet saab jälgida Euroopa Kergejõustikuliidu kodulehel.

Järgmise nädala lõpus, 21.-23. märtsil toimuvad Hiinas Nanjingis kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused, kuhu sõidab 5-liikmeline Eesti koondis.

Seitsmevõistluses asub starti äsja lõppenud Euroopa sisemeistrivõistlustel 6380 punktiga Eesti rekordi püstitanud ning neljanda koha saavutanud Johannes Erm. Reitingutabeli järgi tagasid seitsmevõistluses koha ka Risto Lillemets ja Rasmus Roosleht, kuid kuna ühest riigist saab ühel alal osaleda vaid kaks sportlast, siis lähtus Eesti Kergejõustikuliit otsuse tegemisel eelnevalt kinnitatud lähetustingimustest, mille tulemusena saab võistlema minna Risto Lillemets.

60 m tõkkejooksus asuvad starti Kreete Verlin ja Diana Suumann ning 60 m jooksus tagas endale koha sise MM-il Ann Marii Kivikas.

Lisaks eelpool mainitud sportlastele said võimaluse MM-il startida ka sprinter Karl Erik Nazarov ja 800 m jooksja Uku Renek Kronbergs, kuid nemad otsustasid võistlemisest loobuda ning alustada ettevalmistust suvehooajaks.

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Originaal, Audi, Cramo, Favorte, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Team Estonia. Eesti kümnevõistluse suurtoetaja on Coop Pank.

Apeldoorni Euroopa sisemeistrivõistluste viimasel päeval olid eestlastest stardis Ann Marii Kivikas ja Elisabeth Pihela.

Elisabeth Pihela kordas kõrgushüppe finaalvõistlusel oma hooaja tippmarki 1.89 ning jäi kokkuvõttes jagama kuuendat kohta. Oma esimeses tiitlivõistluste finaalis hüpanud Pihela ületas kõrguse 1.85 kohe avakatsel ning kõrgusest 1.89 sai ta üle teisel katsel. Isiklikku rekordit kordav 1.92 jäi täna alistamata. Euroopa meistriks krooniti ukrainlanna Yaroslava Mahuchikh, kes ületas ainsana kõrguse 1.99.

60 m eeljooksus parandas Ann Marii Kivikas oma isiklikku rekordit ning sai kirja aja 7.29. Selle tulemusega sai ta kokkuvõttes 27. koha ja poolfinaalist jäi teda lahutama vaid kaks sajandikku.

TULEMUSED

Apeldoorni Euroopa sisemeistrivõistluste neljandal päeval saavutas Johannes Erm seitsmevõistluses neljanda koha uue Eesti rekordiga.

Johannes Erm saavutas kõrgetasemelises seitsmevõistluses neljanda koha uut Eesti rekordit tähistava punktisummaga 6380 punkti. Pronksmedalist jäi teda lahutama vaid 8 punkti. Erki Noole nimele alates 1999. aastast kuulunud rekordi ületas Erm kuue punktiga.

Avapäeva viiendal kohal lõpetanud Erm alustas teist päeva ajaga 8.02 60 m tõkkejooksus. Teivashüppest võttis ta alavõidu ületades kõrguse 5.30 ning 1000 m jooksus püstitas ta uue isikliku rekordi ajaga 2:33.09.

Euroopa meistriks krooniti norrakas Sander Skotheim 6558 punktiga, kes ületas enda kuu aja vanuse Tallinnas püstitatud Euroopa rekordi 74 punktiga. Hõbemedali võitis šveitslane Simon Ehammer 6506 punktiga ning pronksmedali võitis sakslane Till Steinforth 6388 punktiga.

Rasmus Roosleht parandas enda kuu aja vanust isiklikku rekordit enam kui 100 punkti võrra ning saavutas 6062 punktiga seitsmenda koha. 60 m tõkkejooksus püstitas ta uue isikliku rekordi ajaga 8.12, teivashüppes kordas isiklikku rekordit tulemusega 4.90 ning 1000 m jooksus sai ta kirja aja 2:46:14.

Korraliku teise päeva teinud Risto Lillemets tuli üheksandale kohale 5922 punktiga. 60 m tõkkejooksus sai ta kirja aja 8.08, teivashüppes ületas ta kõrguse 5.00 ning 1000 m jooksus püstitas ta isikliku rekordi ajaga 2:37.83.

Meeste 60 m jooksus jäi Karl Erik Nazarov jagama 15. kohta. Hommikuses eeljooksus sai ta enda jooksus esimese koha uue hooaja tippmargiga 6.61 ning pääses kindlalt edasi õhtusesse poolfinaali. Enda poolfinaalis jäi ta jagama kolmandat kohta ajaga 6.65, mis kokkuvõttes jättis ta jagama 15. kohta. Finaali viis viimasena edasi aeg 6.61.

TULEMUSED

Apeldoorni Euroopa sisemeistrivõistluste teisel päeval oli võistlustules viis Eesti sportlast.

Naiste kõrgushüppe kvalifikatsioonis püstitas Elisabeth Pihela uue hooaja tippmargi tulemusega 1.89 ning pääses edasi finaalvõistlusele. Ta ületas kõrgused 1.75 ja 1.80 kohe avakatsel, kõrguse 1.85 alistamiseks läks vaja kolme katset ning kõrgus 1.89 õnnestus teisel katsel. Finaali pääses üheksa sportlast, kes kõik ületasid kõrguse 1.89.

Oma tiitlivõistluste debüüdi tegi Uku Renek Kronbergs, kes sai 800 m eeljooksudes 18. koha ajaga 1:48.24.

Meeste seitsmevõistluse avapäeva lõpetas Johannes Erm viiendal kohal 3447 punktiga. 60 m jooksus sai ta kirja aja 7.00, kaugushüppes oli ta parima katse tulemus 7.48, kuulitõukes 15.52 ning kõrgushüppes ületas ta kõrguse 2.01. Enda isikliku rekordi graafikule (6340 p) kaotab ta 105 punktiga.

Rasmus Roosleht hoiab peale nelja ala kuuendat kohta 3424 punktiga ning edestab oma isikliku rekordi graafikut (5940 p) 18 punktiga. 60 m jooksu läbis ta ajaga 6.98, kaugushüppes mõõdeti parima katse tulemuseks 7.27, kuulitõukes teenis ta alavõidu tulemusega 16.33 ning kõrgushüppes ületas 1.98.

Risto Lillemets on peale avapäeva 13. kohal 3152 punktiga. 60 m jooksus sai ta kirja aja 7.02, kaugushüppes tulemuse 6.80, kuulitõukes 14.82 ning kõrgushüppes ületas ta 1.92. Oma isikliku rekordi graafikule (6089 p) kaotab ta 227 punktiga.

Peale avapäeva on seitsmevõistluse liider kuu aega tagasi Tallinnas Euroopa rekordi püstitanud norrakas Sander Skotheim 3689 punktiga. Tema kannul teisel kohal on šveitslane Simon Ehammer 3647 punktiga ning kolmandat kohta hoiab sakslane Till Steinforth 3560 punktiga.

TULEMUSED

Apeldoornis alanud Euroopa sisemeistrivõistluste esimesel võistluspäeval olid stardis Eesti tõkkesprinterid Kreete Verlin ja Diana Suumann.

Kolmandas eeljooksus rajale tulnud Kreete Verlin jooksis välja oma karjääri paremuselt teise aja 8.08 ning jäi kõigest kahe sajandiku kaugusele enda nimele kuuluvast Eesti rekordist. Selle tulemusega sai ta oma eeljooksus neljanda koha ning kokkuvõttes 18. koha ehk jäi teisena poolfinaalist välja.

Esimeses eeljooksus startinud Diana Suumann parandas tublisti oma hooaja tippmarki ning sai ajaga 8.13 oma eeljooksus seitsmenda koha. Kokkuvõttes andis see tulemus talle 26. koha.

Poolfinaali ehk 16 parema sekka viis viimasena aeg 8.05.

TULEMUSED

6.-9. märtsini toimuvad Hollandis Apeldoornis kergejõustiku Euroopa sisemeistrivõistlused, kus osaleb 9-liikmeline Eesti koondis.

Võistluste avapäeval asuvad esimeste Eesti sportlastena võistlustulle tõkkejooksjad Kreete Verlin ja Diana Suumann. Mõlema sportlase jaoks on tegemist karjääri teise sise EM-iga. Verlin on sel hooajal jooksnud uueks Eesti rekordiks aja 8.06. Suumanni hooaja parim on seni 8.25, kuid tema isiklik rekord ja endine Eesti rekord on 8.07.

Eesti sportlaste kõige tihedam võistluspäev on reede, kui algab meeste seitsmevõistlus, toimuvad meeste 800 m eeljooksud ning naiste kõrgushüppe eelvõistlus.

Meeste seitsmevõistluses asub starti kolm Eesti sportlast. Kümnevõistluse valitseva Euroopa meistri Johannes Ermi isiklik rekord 6340 punkti on pärit möödunud aasta sise MM-ilt, kus ta võitis pronksmedali. Eelmise sise EM-i pronksimehe Risto Lillemetsa isiklik rekord 6089 punkti on püstitatud 2021. aastal. Oma täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi teeb Rasmus Roosleht, kes püstitas oma isikliku rekordi kuu aega tagasi toimunud Rahvusvahelisel mitmevõistlusel.

Meeste 800 m jooksus osaleb oma esimestel täiskasvanute tiitlivõistlustel Uku Renek Kronbergs, kes püstitas jaanuarikuus uue Eesti lühirajarekordi ajaga 1:46.84.

Kõrgushüppaja Elisabeth Pihela jaoks on tegemist tema esimeste sisetiitlivõistlustega. Sel hooajal on ta kahel võistlusel ületanud kõrguse 1.88, tema isiklik rekord on 2023. aastal hüpatud 1.92.

Laupäeval asub 60 m jooksus võistlustulle Karl Erik Nazarov, kes on jooksnud nii sise EM-i kui sise MM-i finaalis. Tema isiklik rekord on alates 2022. aastast 6.55, selle hooaja parim aeg seni on olnud 6.65.

Pühapäeval stardib naiste 60 m jooksus oma esimestel sisetiitlivõistlustel Ann Marii Kivikas, kes on sel hooajal tublisti oma isiklikku rekordit parandanud ning jooksnud kahel korral välja aja 7.31.

AJAKAVA JA TULEMUSED (NB! Tulemuste nägemiseks on vajalik registreerimine!)

Võistluste otseülekanded on alates reedest nähtavad ETV, ETV2 ja ERR Spordiportaali vahendusel.

Neljapäevast võistluspäeva on võimalik jälgida Eurovision Sport lehel.

Pühapäeval, 2. märtsil toimusid Pärnus Niidupargi staadionil Eesti talvised vasaraheite karikavõistlused.

Meeste arvestuses näitas head vormi Adam Kelly (Audentese SK), kes sai oma parima tulemuse 74.06 kirja kohe avakatsel. Kelly valmistub 15.-16. märtsil Küprosel toimuvateks Euroopa talvisteks heitealade karikavõistlusteks. Samuti Küprose võistluseks valmistuv ja U23 vanuseklassi kuuluv Alar Reiljan (Nõmme KJK) sai teise koha tulemusega 57.63.

U20 vanuseklassis võitis Kevin Reinberg (SK Viraaž) tulemusega 44.55 ning U18 vanuseklassi võitjaks tuli Mathias Karja (SK Viraaž) tulemusega 42.14.

Naiste arvestuses oli parim Helery Savolainen (TÜASK) tulemusega 48.24.

U20 vanuseklassi neidudest võidutses Aliis Ojala (Niidupargi KJK) tulemusega 43.28 ning U18 vanuseklassi parim oli Madleen Veberson (Niidupargi KJK) tulemusega 56.35.

KÕIK TULEMUSED

Reedel, 28. veebruaril Tallinna Kergejõustikuhallis toimunud U18 vanuseklassi Balti võistkondlikel meistrivõistlustel sai Eesti koondis napi teise koha. Allika Inkeri Moser püstitas teivashüppes Eesti noorterekordi.

Võistkondlikus arvestuses teenis teist aastat järjest võidu Läti koondis, kes edestas Eestit kõigest ühe punktiga. Kolmanda koha sai Leedu koondis.

Tüdrukute teivashüppes tegi vägeva võistluse Allika Inkeri Moser, kes krooniti Balti meistriks uue U18 ja U20 vanuseklassi Eesti rekordiga. Ta parandas rekordit lausa kahel korral ületades kõigepealt teisel katsel kõrguse 4.26 ning seejärel alistus kolmandal katsel ka kõrgus 4.31. Selle tulemusega tõusis Moser U18 vanuseklassi maailma hooaja edetabeli liidriks.

Varasem U18 vanuseklassi Eesti rekord kuulus alates 2013. aastast tulemusega 4.24 Reena Kolli nimele ning U20 vanuseklassi rekord kuulus alates eelmisest aastast tulemusega 4.25 Miia Tillmanni nimele.

Tüdrukute 60 m jooksus tuli Balti meistriks Grete Kiisler ajaga 7.68. 800 m distantsil oli kiireim Erika Udras ajaga 2:19.50.

60 m tõkkejooksu võitis Ellen Ingrid Aadamsoo ajaga 8.59.

Tüdrukute kõrgushüppe parim oli Diana Johanna Vanamb, kes ületas kõrguse 1.75.

Poiste 400 m jooksus krooniti Balti meistriks Ervin Markus Raudsepp ajaga 49.52. Kaks korda pikemal distantsil tuli võitjaks Henri Näppi ajaga 2:02.75 ning poiste 3000 m jooksu võitis Kristo Timuska ajaga 9:24.30.

60 m tõkkejooksus sai kuldmedali kaela Andro Jürisson ajaga 8.05.

Poiste teivashüppe võitis Endel Pällin tulemusega 4.60. Kolmikhüppe võitis Gustav Lamp, kelle parima katse tulemuseks mõõdeti 13.49. Kuulitõukes tuli Balti meistriks Uko Vali tulemusega 17.50.

KÕIK TULEMUSED

GALERII (Fotograaf: Tõnis Tõnström/EKJL)

Kergejõustiku Euroopa sisemeistrivõistlustele sõitvas Eesti koondises toimus muudatus.

Mitmevõistleja Karel Tilga teatas täna, et peab Apeldoornis toimuvast sise EM-ist haigestumise tõttu loobuma. Tilga on nädal aega võidelnud gripilaadse viirusega ning kõrge palavik hoidis teda pikalt voodis. Eile proovis ta staadionil teha esimese kerge treeningu, kuid nõrk enesetunne ei lasknud tal seda lõpuni teha. Pärast põhjalikku kaalumist langetas Tilga raske otsuse võistlustest loobuda.

Kuna edetabeli järgi oli omale koha võistlustel taganud ka Rasmus Roosleht, siis võtab nüüd Roosleht üle Tilga koha ning Eestit esindab siiski kolm seitsmevõistlejat. Rasmus Rooslehe jaoks on tegemist tema esimeste täiskasvanute tiitlivõistlustega.

Eestit esindab 6.-9. märtsil Hollandis 9-liikmeline koondis: seitsmevõistlejad Johannes Erm, Risto Lillemets ja Rasmus Roosleht, 60 m jooksjad Karl Erik Nazarov ja Ann Marii Kivikas, 60 m tõkkejooksjad Kreete Verlin ja Diana Suumann, 800 m jooksja Uku Renek Kronbergs ja kõrgushüppaja Elisabeth Pihela.

Pippi Lotta Enok püstitas Ameerikas Texases toimunud võistlustel uue Eesti lühirajarekordi viievõistluses tulemusega 4593 punkti.

Oklahoma ülikooli esindav Pippi Lotta Enok tuli kagukonverentsi viievõistluse meistriks 4593 punktiga, mis tähistab uut Eesti lühirajarekordit ning maailma hooaja edetabeli neljandat tulemust.

60 m tõkkeid jooksis Enok ajaga 8.46, kõrgushüppes ületas ta 1.81, kuulitõukes sai kirja tulemuse 12.64, kaugushüppes oli ta parima katse tulemus 6.40 ning 800 m jooksu läbis ta ajaga 2:14.72. Esimese kolme ala tulemused tähistavad Enoki uusi isiklikke rekordeid.

Oma jaanuarikuus püstitatud isiklikku rekordit parandas Enok lausa 182 punktiga. Kaie Kandi nimele alates 2009. aastast kuulunud Eesti lühirajarekordi ületas ta 13 punktiga.

Vaata tulemusi SIIT

Järgmisena ootavad Enokit ees NCAA meistrivõistlused, mis toimuvad 14.-15. märtsil.

Reedel, 28. veebruaril toimuvad Tallinna Kergejõustikuhallis U18 vanuseklasside Balti võistkondlikud meistrivõistlused.

Eesti koondisele asuvad punkte tooma 42 sportlast. Igal alal on võistlustules kaks tüdrukut ja kaks poissi ning võistluspäeva lõpetab 4×400 m segateatejooks.

Möödunud aastal sai võidukarika endale Läti koondis Eesti ja Leedu ees.

Tutvu osalejate nimekirjaga SIIN

Võistluste algus reedel kell 13:00.
AJAKAVA

TIIMIPUNKTID

Võistluste tulemusi saab jälgida Sportity äpis (parool: u18baltic25).

Eesti Kergejõustikuliit esitles täna Coop Panga peakontoris toimunud pressiüritusel Apeldoornis toimuvatele Euroopa sisemeistrivõistlustele sõitvat Eesti koondist.

6.-9. märtsil toimuvatel võistlustel esindab Eestit üheksa sportlast. Koondise esinumbrina sõidab Hollandisse mitmevõistleja Johannes Erm, kel on eelmisest hooajast ette näidata Euroopa meistrivõistluste kuldmedal kümnevõistluses ja sisemaailmameistrivõistluste pronksmedal seitsmevõistluses.

Seitsmevõistluses asuvad starti ka eelmiste Euroopa sisemeistrivõistluste pronksimees Risto Lillemets ja täiskasvanute tiitlivõistluste debütant Rasmus Roosleht.

Kui esialgu pidi osalema ka Karel Tilga, siis reedel (28.02) teatas ta, et peab haigestumise tõttu võistlusest loobuma. Tilga loobumise tõttu sai võimaluse Roosleht, kes oli edetabeli järgi omale koha taganud, kuid jäi esialgu koondise nimekirja kui varusportlane, sest ühest riigist saab ühel alal võistelda ainult kolm sportlast.

60 m jooksus esindavad Eestit sprinterid Karl Erik Nazarov ja Ann Marii Kivikas. 60 m tõkkejooksus pääsesid EM-ile kaks Eesti naistõkkesprinterit – Kreete Verlin ja Diana Suumann. 800 m jooksus teeb oma täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi Uku Renek Kronbergs. Kõrgushüppes osaleb oma esimestel sisetiitlivõistlustel Elisabeth Pihela.

Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi sõnas, et tal on hea meel koondist tutvustada hea koostööpartneri Coop Panga peakontoris, kus viimati kogunesime üheksa kuud tagasi, et avalikustada koostöö algus. „Oleme tänulikud Coop Panga toetuse eest ning teatame rõõmuga, et eelseisvatel Euroopa sisemeistrivõistlustel ja maailmasisemeistrivõistlustel kannavad Eesti kergejõustiklased oma võistlusriietel Coop Panga logo.“

Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki sõnul on vaid üheksa kuud kestnud koostöö Eesti Kergejõustikuliidu ja kümnevõistluse koondisega olnud igati edukas. „Eelmisel aastal näitas kogu koondis väga häid tulemusi ning hooaja krooniks oli Johannes Ermi võit Rooma EM-il. See oli hetk, mis tõestas, et sihikindlus ja järjepidevus viivad suurte saavutusteni.

Meid Coop Pangas ühendab sportlastega sarnane mõtteviis – võidetud loorberitele ei saa jääda puhkama, arengu nimel tuleb seada endale uusi ja kõrgemaid sihte. Oleme uhked, et saame olla osa meie sportlaste teekonnast ja toetada neid, kelle sihikindlus, vastupidavus ja pühendumus on eeskujuks kogu Eestile. Soovin meie sise-EMi ja -MMi koondisele edu eesmärgiks seatud tulemuste saavutamisel.”

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Originaal, Audi, Cramo, Favorte, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Team Estonia. Eesti kümnevõistluse suurtoetaja on Coop Pank.

Täna Lasnamäe Kergejõustikuhallis jätkunud talvistel Eesti meistrivõistlustel püstitati Eesti noorterekordid 800 m jooksus ning 4×400 m segateatejooksus. Tõkkesprindis näitas head minekut Kreete Verlin.

Tänase päeva ühe oodatuima ala naiste 60 m tõkkejooksu võitis Kreete Verlin (SK Fortis), kes kordas oma karjääri paremuselt teist aega 8.09. Teiseks tuli Diana Suumann (TÜASK) uue hooaja tippmargiga 8.25 ning kolmandaks tuli Anna Maria Millend (Rae Kergejõustik) ajaga 8.45.

Meeste 60 m tõkkejooksu võitis üllatuslikult mitmevõistleja Johannes Erm (SK Leksi 44), kellele tõi võidu uus isiklik rekord 7.99. Hõbemedali sai kaela Taavi Tšernjavski (SK Elite Sport) ajaga 8.09 ning pronksmedalile tuli Rasmus Roosleht (Tallinna KJK Kalev) uue isikliku rekordiga 8.18. Favoriit Keiso Pedriksi (Tallinna KJK Kalev) jooksu rikkus vigastus ning ta finišeeris seitsmendana ajaga 8.36.

Sprinter Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius) võitis lisaks eilsele 60 m kullale täna ka 200 m jooksu, kus ta püstitas uue isikliku rekordi ajaga 24.01. Talle järgnesid Mia Lisett Meringo (Rae Kergejõustik) ja Kätriin Kivimets (Tartu SS Kalev), kes mõlemad said kirja aja 24.79, kuid fotofiniš näitas Meringo paremust.

Meeste 200 m jooksus krooniti Eesti meistriks Andreas Kase (KJK Järvala) uue isikliku rekordiga 21.58. Teiseks tuli Henri Sai (Pärnu SK Altius) ajaga 21.72 ning kolmanda koha sai Herman Seire (SK Elite Sport) ajaga 21.75.

Meeste 800 m jooksu kiireim oli Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev), kellele tõi Eesti meistritiitli aeg 1:51.34.

Naiste 800 m jooksu võitjaks tuli Marielle Kleemeier (Audentese SK), kelle võiduaeg oli 2:10.52. Teisena finišeerinud Viola Hambidge (Pärnu SK Altius) püstitas uue U20 Eesti lühirajarekordi ajaga 2:12.36. Varasem rekord oli püsinud lausa 1980. aastast ning kuulus ajaga 2:12.7 Katrin Rehemaa nimele.

Naiste teivashüppes krooniti Eesti meistriks Allika Inkeri Moser (SK Elite Sport), kes ületas ainsana kõrguse 4.10.

Meeste kõrgushüppes ületasid Kristen Robin Mast (Võru KJK Lõunalõvi) ja Markus Anvelt (Tallinna KJK Kalev) mõlemad kõrguse 2.05 ning Eesti meister selgitati välja ümberhüpetega. Ümberhüpete tulemusena kuulutati Eesti meistriks Mast ning Anvelt pidi leppima hõbemedaliga.

Tasavägise meeste 3000 m jooksu võitis Deniss Šalkauskas (Sparta SS) Karel Hussari (Kuldne Tervis SK) ees. Nende ajad olid vastavalt 8:14.67 ja 8:14.88. Naiste 3000 m jooksu kiireim oli Helen Bell (Sparta SS) ajaga 9:36.29.

Naiste kaugushüppes tuli Eesti meistriks Liisa-Maria Lusti (TÜASK), kellele piisas võiduks avakatsel hüpatud tulemusest 6.26 ning edasistest katsetest ta loobus. Meeste kaugushüppe võitis Marten Roasto (Viljandi KJS Sakala) tulemusega 7.13.

Naiste kuulitõuke Eesti meistritiitli võitis Kätlin Piirimäe (Koigi KJK) tulemusega 15.34.

Talvistele Eesti meistrivõistlustele pani ilusa punkti Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi teatenelik, kes võitis 4×400 m segateatejooksu uut U23 vanuseklassi Eesti lühirajarekordit tähistava ajaga 3:32.87. Võistkond jooksis koosseisus Bianca Maria Vuks, Liisa-Maria Lusti, Hanno Tamm ja Rain Kirsipuu. Eelmine rekord 3:34.77 oli püstitatud Eesti noortekoondise teateneliku poolt möödunud talvel U20 vanuseklassi Balti võistkondlikel meistrivõistlustel.

KÕIK TULEMUSED

Täna alanud talvistel Eesti meistrivõistlustel püstitas käija Jekaterina Mirotvortseva uue Eesti lühirajarekordi.

Naiste 3000 m käimises uuendas Jekaterina Mirotvortseva (TÜASK) enda nimele kuulunud Eesti lühirajarekordit, tulles Eesti meistriks tulemusega 13:08.03. Eelmine rekord 13:20.32 oli püstitatud 2020. aastal.

Meeste 60 m jooksus krooniti Eesti meistriks Karl Erik Nazarov (Audentese SK), kes kordas oma hooaja tippmarki ajaga 6.65. Teise koha sai Henri Sai (Pärnu SK Altius) ajaga 6.79 ning kolmandaks tuli Rasmus Jaanson (SK Elite Sport) ajaga 6.87.

Naiste 60 m jooksu kiireim oli Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius) tulemusega 7.34. Talle järgnesid Matilda Vitsut (Tallinna KJK Kalev) ajaga 7.58 ja Anna Maria Millend (Rae Kergejõustik) ajaga 7.62.

Meeste teivashüppe võitis Robert Kompus (SK Elite Sport), kes ületas kõrguse 5.40. Hõbeda ja pronksi jagasid Kompuse klubikaaslased Karl Kristjan Pohlak ja Henri Apri, kes ületasid vastavalt 5.15 ja 4.90. Väljaspool arvestust kaasa teinud külalisvõistleja Filipiinidelt Ernest John Obiena püstitas uue Lasnamäe Kergejõustikuhalli rekordi tulemusega 5.65, kuid sisemaailmameistrivõistluste normatiiv 5.85 jäi kahjuks sel korral ületamata.

Naiste kõrgushüppe Eesti meistriks tuli Elisabeth Pihela (TÜASK), kelle parimaks täna jäi 1.84.

400 m jooksu kiireimad olid Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev) ajaga 47.81 ja Viola Hambidge (Pärnu SK Altius) ajaga 55.89.

1500 m jooksu Eesti meistriteks krooniti Deniss Šalkauskas (Sparta SS) ajaga 3:52.78 ja Helen Bell (Sparta SS) ajaga 4:31.74.

Meeste kuulitõuke võitis Andri Matrov (Audentese SK) tulemusega 17.10.

Naiste kolmikhüppe võitjaks tuli Darja O’Konnel-Bronin (Tallinna KJK Kalev) tulemusega 13.14 ning meeste kolmikhüppe parim oli Gustav Lamp (SK Elite Sport) tulemusega 14.05.

Meeste 5000 m käimise võitis Virgo Adusoo (B. Junk Käimisklubi) ajaga 23:49.16.

Esimene võistluspäev on järelvaadatav SIIN

KÕIK TULEMUSED

Teine võistluspäev algab homme kell 13:00.

Eeloleval nädalavahetusel selguvad Lasnamäe Kergejõustikuhallis talvised Eesti meistrid kergejõustikus. Võistlustele lisab erilist põnevust asjaolu, et Euroopa sisemeistrivõistlustele pürgivate sportlaste jaoks on tegemist viimase võimalusega täita norme ning koguda väärtuslikke reitingupunkte.

60 m jooksus soovivad koha Apeldoornis toimuvatel Euroopa sisemeistrivõistlustel kindlustada Karl Erik Nazarov (Audentese SK) ja Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius). Nazarovi hooaja tippmark on 6.65, mis jääb viie sajandiku kaugusele EM-normist ning kuigi edetabeli järgi on tema koht üsna kindel, on ta eesmärgiks siiski seadnud võimetekohase normi (6.60) alistamise. Kivikas on sel hooajal oma isiklikku rekordit jõudsalt parandanud viies selle 7.31-ni ning hoiab samuti kinni EM-pääsmest. Kuigi EM-norm on 7.20, siis edetabeli järgi võib Kivikas end üsna kindlalt tunda ning kodustel meistrivõistlustel on tal võimalik oma positsiooni veelgi parandada. Lisaks 60 m jooksule tuleb Kivikas starti ka 200 m distantsil.

Tõkkesprindis loodavad EM-pääsme lunastada nii Kreete Verlin (SK Fortis) kui Diana Suumann (TÜASK). Verlini nimele kuulub alates jaanuarist Eesti rekord ajaga 8.06. Sajandikuga Eesti rekordist ilma jäänud Suumanni selle hooaja parim tulemus seni on 8.32, mida ta Tallinnas kindlasti parandada soovib. EM-i mõtetega läheb meeste 60 m tõkkejooksus starti ka Keiso Pedriks (Tallinna KJK Kalev), kelle hooaja tippmark on 7.90.

Oma esimestele täiskasvanute tiitlivõistlustele pürgiv Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev) tuleb starti 400 m jooksus ja 800 m jooksus. 800 m jooksus jaanuaris Eesti lühirajarekordi 1:46.84 püstitanud Kronbergs hoiab edetabelis hetkel 30. kohta ning EM-il lastakse starti täpselt 30 meest. Normi täitmiseks tuleks joosta aeg 1:46.40.

Kõrgushüppes soovib oma hooaja tippmarki parandada Elisabeth Pihela (TÜASK), kes on sel hooajal kahel korral ületanud kõrguse 1.88. Hooaja tippmargi parandamine aitaks tõsta tema võimalusi EM-ile pääsemiseks.

EM-iks valmistuv mitmevõistleja Johannes Erm (SK Leksi 44) paneb Eesti meistrivõistlustel end proovile üksikaladel, ta on üles antud 60 m jooksus, 60 m tõkkejooksus, kõrgushüppes ja kuulitõukes.

Mitmevõistlejatest teevad kaasa ka Risto Lillemets (KJK Saare), kes tuleb starti 60 m jooksus, 60 m tõkkejooksus, teivashüppes ja kaugushüppes ning Rasmus Roosleht (Tallinna KJK Kalev), kes teeb kaasa teivashüppes, kaugushüppes ja 60 m tõkkejooksus.

Üle pika aja on sisetingimustes 3000 m käimises starti tulemas Jekaterina Mirotvortseva (TÜASK), kes on sel aastal juba head vormi näidanud püstitades kuu alguses 10 km maanteekäimises uue Eesti rekordi.

Põnev heitlus Eesti meistritiitli eest tõotab tulla meeste teivashüppes, kui omavahel hakkavad mõõtu võtma Robert Kompus (SK Elite Sport), Karl Kristjan Pohlak (SK Elite Sport), Henri Apri (SK Elite Sport) ja Andreas Trumm (TÜASK). Väljaspool arvestust teeb kaasa külalisvõistleja Filipiinidelt – Ernest John Obiena, kes soovib Tallinnas täita sisemaailmameistrivõistluste normatiivi (5.85). Sel hooajal on ta ületanud kõrguse 5.80 ning tema isiklik rekord on nii hea kui 6.00.

Vaata täielikku osalejate nimekirja SIIT

Võistluste algus laupäeval kell 15:00 ja pühapäeval kell 13:00.
AJAKAVA

Võistluste otseülekanne on nähtav Delfi TV vahendusel.

Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: temv25).

Nädalavahetusel toimunud U18, U20 ja U23 vanuseklasside rekordilise osalejate arvuga talvistel Eesti meistrivõistlustel püstitati üks uus Eesti noorterekord.

Ervin Markus Raudsepp (Audentese SK) tuli 400 m jooksus U18 vanuseklassi Eesti meistriks uue U18 Eesti lühirajarekordiga 49.46. Eelmine rekord sel alal kuulus Kristjan Joosepi nimele ajaga 49.92 ning oli püstitatud 2015. aastal. Oma teise kuldmedali võitis Raudsepp 800 m jooksus tulles võitjaks ajaga 2:01.59.

Kaks kuldmedalit võitis U18 vanuseklassi noormeestest ka Andro Jürisson (KJK Saare), kes oli kiireim 60 m jooksus ajaga 7.19 ja 60 m tõkkejooksus ajaga 8.25.

U18 vanuseklassi tüdrukute arvestuses said kaks kuldmedalit kaela Bianca Maria Vuks (TÜASK) kaugushüppes (5.68) ja 400 m jooksus (58.14), Naomi Toomenurm (Pärnu SK Altius) 800 m jooksus (2:17.34) ja 1500 m jooksus (4:41.22), Diana Johanna Vanamb (Tartu SS Kalev) kõrgushüppes (1.70) ja kuulitõukes (13.93) ning Ellen Ingrid Aadamsoo (SK Elite Sport) 200 m jooksus (25.08) ja 60 m tõkkejooksus (8.50).

U20 vanuseklassi neidude seas tuli Marleen Ritari (SK Elite Sport) kolmekordseks Eesti meistriks. Ta võitis kõrgushüppe tulemusega 1.69, 60 m tõkkejooksu ajaga 8.64 ja kaugushüppe tulemusega 5.80. Viola Hambidge (Pärnu SK Altius) sai kaela kaks kuldmedalit – 200 m jooksu võitis ta ajaga 24.95 ja 400 m jooksu ajaga 55.64.

Noormeeste 60 m tõkkejooksu võitis Steven Leppoja (Võru KJK Lõunalõvi) ajaga 7.79 ning jäi vaid kolme sajandiku kaugusele U20 Eesti rekordist.

U23 vanuseklassis tuli Anna Maria Millend (Rae Kergejõustik) Eesti meistriks 60 m jooksus ajaga 7.58 ning 60 m tõkkejooksus ajaga 8.46. Laura Lokotar (KJK Kose 2000) võitis kaugushüppe tulemusega 6.00 ning kõrgushüppe tulemusega 1.66.

Noormeeste seas krooniti kahekordseks Eesti meistriks Robert Kompus (SK Elite Sport), kes võitis teivashüppe tulemusega 5.30 ja 200 m jooksu ajaga 22.01 ning Hanno Tamm (TÜASK), kes võitis 60 m jooksu ajaga 7.04 ja 400 m jooksu ajaga 50.50.

KÕIK TULEMUSED

Sellel nädalavahetusel, 15.-16. veebruaril selguvad Lasnamäe Kergejõustikuhallis U18, U20 ja U23 vanuseklasside Eesti meistrid. Sarnaselt eelmisele nädalavahetusele on ka sel korral starti oodata rekordarv võistlejaid – ligi 550 sportlast.

U23 vanuseklass

Neidude 60 m jooksus ja 60 m tõkkejooksus on stardis Anna Maria Millend (Rae Kergejõustik). Mitmevõistleja Liisa-Maria Lustit (TÜASK) näeme 60 m tõkkejooksus, 200 m jooksus ja kaugushüppes. Miia Tillmann (Võru KJK Lõunalõvi) teeb kaasa teivashüppes ja 60 m tõkkejooksus.

Noormeeste teivashüppes tasub silma peal hoida Robert Kompusel (SK Elite Sport), kes on lisaks üles antud ka 60 m ja 200 m jooksus. 3000 m jooksus asuvad starti Morten Siht (Viljandi VAK Staier) ja Sten Sihver (TÜASK). Sihver teeb kaasa ka 800 m jooksus.

U20 vanuseklass

Hiljuti 300 m jooksus U20 Eesti lühirajarekordi püstitanud Viola Hambidge (Pärnu SK Altius) asub starti 60 m tõkkejooksus, 200 m ja 400 m jooksus.

Samuti 300 m jooksus U20 Eesti lühirajarekordit parandanud Rain Kirsipuu (TÜASK) läheb kiireid aegu püüdma 60 m, 200 m ja 400 m distantsidel. Noormeeste teivashüppes hakkavad Eesti meistritiitli eest võistlema Henri Apri (SK Elite Sport), Karl Kristjan Pohlak (SK Elite Sport) ja Andreas Trumm (TÜASK). Tristan Konso (Rakvere KJK ViKe) teeb kaasa 60 m jooksus, 60 m tõkkejooksus, kaugushüppes ja teivashüppes.

U18 vanuseklass

Kõige osalejaterohkem on U18 vanuseklass, kus tulevad starti sel hooajal erinevatel jooksudistantsidel U18 Eesti lühirajarekordeid püstitanud Naomi Toomenurm (Pärnu SK Altius), Hanka Mühlberg (Kuldne Tervis SK) ja Ervin Markus Raudsepp (Audentese SK).

Vaata täielikku osalejate nimekirja SIIT.

Võistluste algus laupäeval kell 12:00 ja pühapäeval kell 11:00.

AJAKAVA – muudetud 15.02!

Võistluste käigus selguvad U18 ja U20 vanuseklassi Balti meistrivõistluste koondised. U18 Balti meistrivõistlused toimuvad 28. veebruaril Tallinnas ja U20 Balti meistrivõistlused toimuvad 8. märtsil Valmieras, Lätis.

Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: emv150225).

Alanud on uute õpilaste vastuvõtt Audentese spordigümnaasiumisse kergejõustiku osakonda 2025/2026 õppeaastaks. Kergejõustiku osakonnas juhendavad noori hinnatud kergejõustikutreenerid Andrei Nazarov (EKR 6), Tõnu Kaukis (EKR 6) ja Mikk-Mihkel Arro (EKR 6).

Peale õppimis- ja sportimisvõimaluste on õppursportlasele tagatud majutus ja toitlustus. Lisaks kaasatakse erinevate alade spetsialiste ning õpilastele on ette nähtud tipptasemel meditsiiniline teenindus.

Audentesest on tuule tiibadesse saanud mitmed tuntud kergejõustiklased – Maicel Uibo, Janek Õiglane, Ksenija Balta, Marek Niit, Marleen Mülla, Pippi Lotta Enok, Gedly Tugi, Liisa-Maria Lusti jpt.

Õpilaskandidaatidel palume esitada oma sooviavaldus hiljemalt 28.02.2025!
Esita oma sooviavaldus siin: https://forms.gle/WWwQm9B4qbrfmYSJ7

Täpsem vastuvõtu ajakava:

Rohkem infot leiate kooli koduleheküljel.

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
kristel@ekjl.ee
+372 528 9062

Nädalavahetusel Lasnamäe Kergejõustikuhallis toimunud U14 ja U16 vanuseklasside talvistel Eesti meistrivõistlustel püstitati kaks uut Eesti noorterekordit.

60 m tõkkejooksus uuendas Nora Rooma (Audentese SK) lausa kahel korral U14 vanuseklassi Eesti rekordit. Eeljooksus sai ta kirja aja 9.27 ning finaalis parandas aega veel kahe sajandiku võrra joostes uueks rekordiks 9.25. Eelmine rekord kuulus ajaga 9.28 Ellen Ingrid Aadamsoo nimele ning oli joostud 2021. aastal.

Mette Marii Estorn (SK Lindon) püstitas 200 m jooksus U16 vanuseklassi Eesti lühirajarekordi ajaga 25.26. Varasem rekord kuulus alates 2019. aastast Liisa-Maria Lusti nimele ajaga 25.27. Lisaks võidutses Estorn ka 400 m distantsil ajaga 58.44.

U14 vanuseklassi poiste seas võitis Marten Kivend (Tartu SS Kalev) kolm individuaalset kuldmedalit – 60 m tõkkejooksus ajaga 8.81, kolmikhüppes tulemusega 10.67 ja teivashüppes tulemusega 3.25. Lisaks aitas ta oma klubi teateneliku võidule 4×200 m teatejooksus.

Konrad Kruuse (SK Elite Sport) näitas häid tulemusi U16 vanuseklassi poiste arvestuses tulles Eesti meistriks kolmel individuaalalal. Ta võitis 60 m tõkkejooksu ajaga 8.44, kuulitõuke tulemusega 18.24 ja kaugushüppe tulemusega 6.09. Neljanda kuldmedali sai ta kaela 4×200 m teatejooksus.

KÕIK TULEMUSED

Täna avalikustati riikliku spordi elutööpreemia laureaadid, kelleks on endine kergejõustiklane ja odavisketreener Heino Puuste ning spordiarst ja sporditraumatoloog Eldur Annus.

Spordi elutööpreemiaid anti välja kaks ning kummagi preemia suurus on 64 000 eurot.

Elutööpreemia laureaat, kergejõustiklane ja odavisketreener Heino Puuste on Eesti üks edukamaid kergejõustiklasi läbi aegade. Tegu on tunnustatud treeneriga, kelle käe all on treeninud näiteks Andrus Värnik, Tanel Laanmäe, Liina Laasma ja Donald-Aik Sild. Puuste esitas elutööpreemiale Eesti Kergejõustikuliit.

Elutööpreemia laureaat, kergejõustiklane, spordiarst ja sporditraumatoloog Eldur Annus on andnud hindamatu panuse Eesti spordimeditsiini ning sportlaste õnnestumistesse. Esitajate sõnul on tegemist kolleegide seas austatud ja teeneka arsti, meeldejääva õpetaja ning suure eeskujuga noorematele põlvkondadele.

Annuse esitas elutööpreemiale Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon, ettepanekut toetasid Spordimeditsiini SA, Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Selts ning Eesti Kergejõustikuliit.

Riiklikke spordi aastapreemiaid anti välja kuus. Preemia määramisel arvestati sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusesse. 

Preemia pälvisid:

• Johannes Erm, kes sai Pariisi olümpiamängudel 6. koha, kergejõustiku EM-il kuldmedali, sise-MM-il pronksmedali ning oli aasta meesportlane; 
• Holger Peel eduka treeneritöö eest;
• Eneli Jefimova, kes sai Pariisi olümpiamängudel 7. koha, lühiraja MM-i pronksmedali, EM-i kuldmedali, juunioride EM-i kuldmedali ning oli aasta nais- ja noorsportlane; 
• Harri Lill ja Marie Kaldvee, kes said kurlingu MM-il segapaaride arvestuses hõbemedali ning pälvisid aasta võistkonna tiitli;
• Henry Hein eduka treeneritöö eest, olles ühtlasi aasta treener;
• Nelli Differt, kes sai Pariisi olümpiamängudel 4. koha.

Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, ühise kandidatuuri puhul läheb preemiasumma jagamisele.  

Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 107. aastapäeva eel, 19. veebruaril kell 15 Eesti esindushoones koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.

Nädalavahetusel Lasnamäe Kergejõustikuhallis toimuvatel U14 ja U16 vanuseklassi talvistel Eesti meistrivõistlustel on starti tulemas rekordilised ligi 650 sportlast 38-st klubist.

Kõige osalejaterohkemad alad on tüdrukute 60 m jooksud – U16 vanuseklassis asub starti lausa 89 ja U14 vanuseklassis 86 tüdrukut. Lisaks jooksualadele on populaarne ka kaugushüpe, kus teeb kaasa 71 U16 vanuseklassi kuuluvat tüdrukut ning 64 U14 vanuseklassi tüdrukut.

Võistluste algus laupäeval (8.02) kell 12:00 ja pühapäeval (9.02) kell 11:00.

AJAKAVA – muudetud 06.02!
OSALEJATE NIMEKIRI

Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: emv080225).