Teisipäeval, 16. juunil, toimub Jõhvis Heino Lipu staadionil rahvusvaheline kergejõustikuõhtu, kus osalevad nii Eesti koondislased kui mitmed maailma tippatleedid. Baltimaade kõrgeima tasemega kergejõustikuvõistlusele on saabumas 29 riigi sportlased.
Jõhvi kergejõustikuõhtu, koos Heino Lipu mälestusvõistlustega, kuulub neljandat aastat järjest ülemaailmsesse võistlussarja World Athletics Continental Tour pronks taseme võistlusena ning ka eliitvõistlusi koondavasse Euromeetings sarja, millel osalemine annab sportlastele reitingupunkte pääsuks rahvusvahelistele tiitlivõistlustele.
Meeste 100 meetri jooksus on Jõhvis parima isikliku rekordiga (9.98 sekundit) U23 Euroopa meister Jeff Erius Prantsusmaalt. Stardis on ka Argentiina rekordimees Franco Florio (10.11) ning rootslased Isak Hughes (10.24), Jean-Christian Zirignon (10.32) ja Victor Thor (10.46) ning soomlane Topi Huttunen (10.37). Eestlastest püüab Jõhvis oma äsja püstitatud isiklikku rekordit (10.35) ületada Henri Sai. Jõhvi staadionil kolm aastat tagasi seni kehtiva Eesti rekordi 10.18 sekundit püstitanud Karl Erik Nazarov peab põlvevigastuse tõttu tänavuse hooaja vahele jätma.
Mitmed eeltoodud sprinterid teevad Jõhvis kaasa ka 200 meetri jooksus.
Naistest asuvad 100 meetri distantsil võitu püüdma Rani Vincke (isiklik rekord 11.28), viiekordne Ukraina meister Diana Honcharenko (11.40), rootslanna Filippa Sivnert (11.53), Eesti sprinterid Ann Marii Kivikas (11.35), Miia Ott (11.44) ja mitmed teised. Heas konkurentsis võib ohus olla ka Ksenija Balta ja Ann Marii Kivikase nimel olev Eesti rekord (11.35).
100 meetri tõkkejooksus on alla 13-sekundilise isikliku margiga Ameerika Ühendriikide tõkkesprinter Amber Hughes (isiklik rekord 12.54), viiel korral maailmameistrivõistluste poolfinaalis jooksnud Michelle Jenneke Austraaliast (12.65), Brasiilia rekordiomanik Vitoria Alves (12.69) ja üheksakordne Sloveenia meister Nika Glojnarič (12.92). Eesti kiirematest on stardis Diana Suumann (13.07) ja Anna Maria Millend (13.16).
Meeste 800 meetri jooksus võtab Uku Renek Kronbergs (isiklik rekord 1:46.62) sihikule juba 27 aastat Urmet Uusoru nimel püsiva Eesti rekordi (1:45.87). Kiiret aega asuvad püüdma ka mitmekordsed Brasiilia tšempionid Eduardo Moreira Ribeiro (1:44.91), Guilherme Santana Orenhas (1:45.01) ja Leonardo Santos (1:45.82) ning soomlased Oliver Asikainen (1:47.79) ja Niko Viljola (1:48.04). Tempomeistriks on palgatud kogenud Ungari jooksja Janos Kubasi.
Meeste 2000 meetri jooksus lubas Deniss Šalkauskas rünnata Tiidrek Nurme Eesti rekordit 5:06.02. Rekordiüritusel on „jänese“ rollis äsja Soomes 1500 meetri jooksus isikliku rekordi püstitanud Rasmus Kisel.
Esmakordselt Jõhvis kavasolevas teivashüppes on meestest kõige kõvema isikliku rekordiga (5.82) kaks meest – Pariisi olümpiamängudel lõppvõistlusele pääsenud Läti siserekordimees Valters Kreišs ja 2023. a USA üliõpilasmeister Kyle Rademayer Lõuna Aafrika Vabariigist. Nimekirjas on ka Soome paremikku kuuluv 2023. a Euroopa U23 meister Juho Alasaari (5.71) ja Oleksandr Onufriyev Ukrainast (5.70). Eesti viiemeetri meestest on kirjas Eerik Haamer, Henri Apri, Karl Kristjan Pohlak, Andreas Trumm, Martin Plakk ja Oskar Kask. Eesti edetabelijuht Robert Kompus jätab väikese terviseprobleemi tõttu võistluse eelseisvat hooaega silmas pidades ilmselt vahele.
Naiste teivashüppes on nimekaim võistleja Ukraina rekordiomanik ja 14-kordne riigi meister Maryna Kylypko (4.70), kes saavutas Tokyo olümpiamängudel 2021. aastal 5. koha. Kohal on ka neljakordne Soome meister Saga Andersson (4.55), valitsev Aafrika meister Ansume de Beer Lõuna Aafrika Vabariigist (4.30) jmt. Eesti parematest on kindlasti stardis U18 maailmarekordiomanik Allika Inkeri Moser (4.52). Eesti rekordiomanik Marleen Mülla võistleb sel nädalal USA ülikoolide meistrivõistluste finaalis ja pärast seda selgub kas ta jõuab Jõhvi võistlusele.
Meeste kaugushüppes on Jõhvi võistluseks üles antud kunagine U23 Euroopa meister Vladyslav Mazur Ukrainast (8.14), kahekordne Soome meister Kalle Salminen (7.95), Andrei Nazarovi näpunäidete järgi harjutav sakslane Kevin Brucha (7.95), kolmekordne Taani meister Kasper Larsen (7.63) jt. Välisvõistlejatega konkureerides püüab head tulemust Hans-Christian Hausenberg (7.96).
Naiste kaugushüppes on nimekaim osaleja valitsev Aafrika meister Nemata Nikiema Burkina Fasost (isiklik rekord 6.72). Temaga konkureerivad soomlannad Minja Kurtti ja Venla Väliharju ning Eesti hetke paremad.
Meeste vasaraheites on kohal Pariisi olümpia pronksmedalivõitja Mykhaylo Kokhan Ukrainast (isiklik rekord 82.02), maailmameistrivõistluste kaheksas Armin Szabados Ungarist (80.95), soomlased Henri Liipola, Tuomas Seppänen, Roope Auvinen ja Marco Kammer ning Eesti tugevamad eesotsas Adam Paul Kellyga (75.81).
Naistest on 70-meetri piirist kõvema isikliku rekordiga Anna Purchase Suurbritanniast (73.02), Rebecka Hallerth Rootsist (72.62) ja Suvi Niiranen Soomest (71.10).
Kuulitõukes asuvad Heino Lipu mälestusvõistluste võitu püüdma Tokyo maailmameistrivõistlustel hõbemedali võitnud Mehhiko rekordimees Uziel Munoz (isiklik rekord 21.97), maailmameistrivõistluste kaheksas mees Suurbritannia esindaja Scott Lincoln (21.31), Iirimaa rekordiomanik ja kaheksakordne riigi meister Eric Favors (20.93), 2023. aasta universiaadi hõbemadalivõitja poolakas Szymon Mazur (20.18), Uus-Meremaa kuulitõukaja Nick Palmer (20.32), 12-kordne Šveitsi meister Stefan Wieland (19.56), Kreeka meister Iason Machairas (19.50) jmt. Heino Lipu staadioni rekordi püstitas eelmisel aastal kahekordne maailmameister ameeriklane Joe Kovacs, kelle võidutulemus oli 21 meetrit ja 13 sentimeetrit.
Kettaheites on esmakordselt Eestis võistlemas Pariisi olümpiamängudel üllatuslikult kuldmedali võitnud Jamaika vägilane Roje Stona (isiklik rekord 70.66). Jõhvis on kohal ka Tokyo olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister rootslane Daniel Stahl (71.86), valitsev Euroopa meister, 2022. a. maailmameister ning Sloveenia rekordiomanik Kristjan Čeh Sloveeniast (72.61), Islandi rekordimees Gudni Valur Gudnason (69.35) ja mitmed teised. Kettaheites teeb kaasa ka kümnevõistluse Euroopa meister Johannes Erm.
Jõhvis on kavas ka World Para Athleticsi programmi kuuluv meeste fiiberjalgadega jooksjate 100 meetri sprint. Stardinimekirjas on neli meest, kes kuuluvad sel alal maailma reitingus esikümnesse: Hollandi esindajad Olivier Hendriks (isiklik rekord 10.94) ja Pierluigi Bomberg (11.44), Dan Gladman Suurbritanniast (11.30) ja eestlane Oskar Kobin (12.53).
Võistluse tulemusi saab jälgida Sportity äpis (parool: JOHVI2026).
Laupäeval, 13. juunil Pärnu Rannastaadionil toimunud Eesti noorte karikavõistlustel püstitati 2000 m takistusjooksus uus Eesti noorterekord. Klubide punktiarvestuses tulid võitjateks SK Elite Sport neiud ja Tartu SS Kalev noormehed.
Marit Tarm (Sparta SS) võitis neidude 2000 m takistusjooksu ajaga 6:57.29, mis tähistab uut U18 vanuseklassi Eesti rekordit. Alles U16 vanuseklassi kuuluv Tarm ületas alates 2023. aastast Bianka Uhtjärve nimele kuulunud rekordi ligemale 10 sekundiga (7:06.58). Senisest rekordist oli kiirem ka teisena finišeerinud Erika Udras (Võru KJK Lõunalõvi), kelle aeg oli 7:01.32.
Noormeeste 110 m tõkkejooksu võitnud Andro Jürisson (KJK Saare) täitis ajaga 14.20 juulikuus toimuvate U18 Euroopa meistrivõistluste normatiivi (14.25). 400 m tõkkejooksu võitis Andreas Esnar (SK Elite Sport), kelle võidutulemus 54.59 oli samuti parem U18 EM-i normatiivist (55.00).
Kuulitõukes juba U18 EM-ile koha taganud Konrad Kruuse (SK Elite Sport) parandas oma isiklikku rekordit ning tuli võitjaks tulemusega 19.20.
Juba mitmel alal U18 EM-i normatiivi täitnud Diana Johanna Vanamb (Tartu SS Kalev) oli parim nii neidude kuulitõukes tulemusega 13.79 kui ka odaviskes tulemusega 48.52, mis tähistab tema uut isiklikku rekordit.
Neidude 400 m jooksu võitis isikliku rekordiga 56.62 Bianca Maria Vuks (TÜASK), kellel on samuti juba U18 EM-i pääse olemas.
Euroopa Olümpiakomiteede (EOC) Piotr Nurowski nimelisel auhinnakonkursil, mille raames valitakse Euroopa parim noor suvealade sportlane, jagas Eesti teivashüppaja Allika Inkeri Moser esikohta koos Rumeenia vehkleja Amalia Covaliuga.
Mullu suvel Põhja-Makedoonias Skopjes toimunud noorte olümpiafestivalil teivashüppes omaealiste maailma tipptulemusega 4.52 kuldmedali võitnud Moseri esitas mainekale auhinnakonkursile Eesti Olümpiakomitee. Moser pääses kuue finalisti sekka, olles sellega freestyle-suusatajate Kelly Sildaru, Henry Sildaru ja jalgrattur Madis Mihkelsi järel läbi aegade neljas Nurowski auhinna nominentide hulka pääsenud Eesti noorsportlane.
Piotr Nurowski nimelise auhinna kandidaatideks saavad rahvuslikud olümpiakomiteed esitada alla 19-aastaseid sportlasi, kelle puhul hinnatakse sportlike tulemuste kõrval ka sportlase käitumist ning suhtumist ausasse sporti ja olümpiakultuuri ning -ideaalide väärtustamisse. Euroopa parima noorsportlase auhind loodi 2010. aastal Smolenski lennukatastroofis hukkunud toonase Poola Olümpiakomitee presidendi Piotr Nurowski mälestuseks. Auhinna eesmärk on julgustada noori sportlasi jätkama tippspordikarjääri ning innustada neid lugu pidama ausa mängu reeglitest ja olümpiaväärtustest.
Lõpliku järjestuse ja Piotr Nurowski auhinnakonkursi võitja otsustas Euroopa Olümpiakomitee üldkogu, kelle ees esinesid kõik nominendid ka ennast tutvustava kõnega. Auhindade üleandmine toimus reedel Ungari pealinnas Budapestis suurejoonelisel galaõhtul ning esimest korda auhinna ajaloos läks võidutrofee jagamisele. Mõlemad võitjad saavad karika ja 15 000 euro suuruse stipendiumi.
18-aastane Erki Noole Kergejõustikukooli kasvandik Moser sõnas, et neli aastat tagasi ei osanud ta isegi teivast hüpata, kuid tänaseks on ta U18 maailma tipptulemuse omanik ning tema eesmärgiks on pääseda olümpiamängudele.
„Vahel tundub mulle, et inimesed arvavad, et sportlased on supervõimetega. Võib-olla on osa sellest tõsi, kuid minu arvates on spordis kõige suurem anne võime teha kõvasti tööd. See tunnustus tähendab mulle väga palju – see näitab, et kõik on võimalik ka siis, kui tuled väga väikesest riigist nagu Eesti. Soovin oma saavutustega nooremat põlvkonda inspireerida uute kõrguste suunas,“ ütles Moser.
Moseri ja Covaliu seljataha jäid Montenegro taekwondo-sportlane Andrea Berišaj, Sloveenia jalgrattur Maruša Tereza Šerkezi, Suurbritannia võimleja Ruby Evans ning Bulgaaria tennisist Ivan Ivanov.
Laupäeval, 13. juunil toimuvad Pärnu Rannastaadionil Eesti noorte karikavõistlused (U18 vanuseklass). Starti on oodata üle 300 sportlase.
Pärnus selguvad Eesti noorte karikavõitjad nii individuaalses kui klubide arvestuses. Võistlustel osalevad U18 vanuseklassi kuuluvad või nooremad sportlased.
U18 vanuseklassi ootavad sel suvel ees Euroopa meistrivõistlused (16.-19. juuli Rietis, Itaalias). Pärnus tulevad starti mitmed noored, kellel on juba võistluste norm täidetud ja sportlased, kelle eesmärgiks on eesoleval nädalavahetusel norm täita.
Võistluste avamine laupäeval kell 13:00.
AJAKAVA
OSALEJATE NIMEKIRI
NB1! Vasaraheide toimub Niidupargi staadionil.
NB2! Tallinna poolt Pärnusse sõites tuleb arvestada ehitustöödega ning varuda kohalejõudmiseks rohkem aega.
Võistluste tulemusi on võimalik jälgida EKJL kodulehel või Sportity äpis (parool: eestikv26).
10.-11. juunil toimus Valga Staadionil TV 10 Olümpiastarti 55. hooaja finaaletapp. Võistluse käigus püstitati uus Eesti noorterekord ja kaks võistlussarja kõigi aegade rekordit. Koolivõistkondade arvestuses tulid võitjateks Laagri Kool ja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium.
Noorema vanuseklassi poiste üheksavõistluse võitjaks tuli uue võistlussarja rekordi püstitanud Art Aleksander Tatter (individuaalvõistleja Tallinna Reaalkool), kes kogus 7510 punkti. Üheksast alast võitis ta üheksa, vaid teivashüppes läks võit jagamisele. Lähimaid konkurente edestas ta enam kui 1500 punktiga. Lisaks püstitas ta võistlussarja rekordi ka kuulitõukes (2 kg) tulemusega 16.69.
Varasem üheksavõistluse rekord kuulus alates 2020. aastast Tristjan Jaansoni nimele 7078 punktiga. Kuulitõuke rekord kuulus tulemusega 15.94 Konrad Kruuse nimele ning oli püstitatud 2022. aastal.
Tatteri järel sai teise koha Brandon Söödor (Viljandi Paalalinna Kool) 5899 punktiga ning kolmandaks tuli Marten Mathias Kiudorv (Põlva Kool) 5791 punktiga.
Nooremate tüdrukute kuuevõistluse parim oli Grettel Rodima (individuaalvõistleja Uuemõisa Lasteaed-Algkool), kelle punktisumma oli 4661. Teisele kohale tuli Iti Liise Loo (individuaalvõistleja Rahumäe Põhikool) 4643 punktiga ning kolmanda koha sai Ettel Leo (Peetri Lasteaed-Põhikool) 4517 punktiga.
Vanema vanuseklassi poiste üheksavõistluse võitis Risto Rajasaar (individuaalvõistleja Toila Gümnaasium) tulemusega 7693 punkti. Talle järgnesid Oskar Kollo (Jakob Westholmi Gümnaasium) 7420 punktiga ja Rasmus Õisnurm (Laagri Kool) 7247 punktiga.
Vanemate tüdrukute kaheksavõistluses astus poodiumi kõrgeimale astmele Josefine Joorits (individuaalvõistleja Kõrveküla Põhikool), kelle võidutulemus oli 7384 punkti. Teiseks tuli Yevhenia Pyvovar (Jõhvi Kesklinna Kool) 7116 punktiga ja kolmandaks tuli Zlata Kogteva (individuaalvõistleja Tartu Kivilinna Kool) 6913 punktiga.
Üldarvestuses kaheksandale kohale tulnud Gretheliis Kingo (Pärnu Vanalinna Põhikool) teenis kettaheites alavõidu uut U14 vanuseklassi Eesti rekordit tähistava tulemusega – 40.33.
Suurte koolide esikolmik:
- Laagri Kool – 42 802 punkti
- Jakob Westholmi Gümnaasium – 42 796 punkti
- Rakvere Reaalkool – 42 690 punkti
Väikeste koolide esikolmik:
- Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium – 36 534 punkti
- Orissaare Gümnaasium – 34 491 punkti
- Ruila Põhikool – 34 256 punkti
TULEMUSED | KOOLIDE PUNKTIARVESTUS
GALERII: 1. päev | 2. päev (Fotograaf: Tõnis Tõnström/EKJL)
ERR Spordiuudiste kokkuvõte: 1. päev | 2. päev
Tunniajane erisaade TV 10 Olümpiastarti 55. hooaja finaalist on eetris 18. juunil kell 10:00 ja kell 17:50 ETV2 ekraanil.
Finaalvõistluse peaauhinnad mitmevõistlejatele pani välja Sportland. TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Sportland, Super Skypark, Orbit, Värska Originaal, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
TV 10 Olümpiastarti võistlussari toimub Eesti Kergejõustikuliidu ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös.
Viola Hambidge alustas kolmapäeval hooaega Soomes Lahti Motonet GP võistlustel, kus ta püstitas 400 m tõkkejooksus uue Eesti rekordi.
Hambidge tegi Soomes oma hooaja avastardi 400 m tõkkejooksus ning saavutas neljanda koha uut Eesti rekordit tähistava ajaga 56.22. Eelmine Eesti rekord kuulus Maris Mägi nimele ajaga 56.56 ning oli joostud 2013. aastal. Enda möödunud suvel joostud rekordit (56.71) parandas Hambidge ligi poole sekundiga.
“Jooks tuli üldiselt hästi välja. Päris ideaalne see veel ei olnud ja mõnes kohas on kindlasti võimalik aega kärpida, aga hooaja alguse kohta olen rahul,” sõnas Hambidge peale võistlust. “Usun, et vorm läheb veel paremaks ja kiiremad jooksud on veel ees. Esimese täiskasvanute Eesti rekordi üle on muidugi hea meel. Nüüd saab edasi ehitada ja järgmine start ootab ees juuni lõpus.”
400 m tõkkejooksu esikoha sai soomlanna Hilla Uusimäki ajaga 54.63. Talle järgnesid soomlanna Heidi Salminen (56.14) ja itaallanna Linda Olivieri (56.21).
Esikolmikusse jõudsid Soomes sprinterid Henri Sai ja Ann Marii Kivikas. Sai tuli 200 m jooksus teisele kohale ajaga 20.76 ning jäi vaid kolme sajandikuga alla oma isiklikule rekordile. Kivikas tuli 200 m jooksus kolmandale kohale ajaga 23.83.
Kreete Verlin sai 100 m tõkkejooksus kirja aja 13.48, mis oli eeljooksude kokkuvõttes kümnes tulemus.
Rasmus Kisel püstitas 1500 m jooksus uue isikliku rekordi ajaga 3:43.31 ning sai 10. koha.
Kolmapäevast laupäevani, 10.-13. juunil toimuvad Eugenes, Oregonis NCAA meistrivõistlused, kuhu kvalifitseerus ka neli Eesti kergejõustiklast.
Esimesena asub võistlustulle Illinoisi ülikoolis õppiv Andreas Hantson, kes alustab kümnevõistlust kolmapäeval Eesti aja järgi kell 23:00. Hantsoni kümnevõistluse isiklik rekord 7733 punkti on püstitatud käesoleva aasta aprillis.
Neljapäeval on võistlustules teivashüppaja Marleen Mülla (South Dakota ülikool), kes viis sel talvel Eesti rekordi 4.63-ni ning on välihooajal ületanud kõrguse 4.58. Teivashüpe algab Eesti aja järgi neljapäeva öösel vastu reedet kell 03:35.
Reedel alustab seitsmevõistlust Liisa-Maria Lusti. Oregoni ülikoolis õppiv Lusti püstitas maikuus uue isikliku rekordi tulemusega 5917 punkti. Seitsmevõistlejad alustavad Eesti aja järgi reedel kell 21:45.
Kolmikhüppes asub starti Illinoisi ülikooli esindav Viktor Morozov, kes on sel hooajal lubatust veidi tugevama tuule toel saanud kirja tulemuse 16.43, mis jääb vaid kahe sentimeetriga alla tema 2023. aastast pärit isiklikule rekordile. Kolmikhüpe algab reede öösel vastu laupäeva kell 03:10.
Eesti Kergejõustikuliidu liikmesklubide hääletuse tulemusena valiti maikuu parimaks sportlaseks mitmevõistleja Mia Mireia Uusorg.
Mai “Kuu sportlaseks” valitud Mia Mireia Uusorg tuli seitsmevõistluses U20 vanuseklassi Balti meistriks uue U20 Eesti rekordiga 6099 punkti, millega tõusis Eesti kõigi aegade edetabelis seitsmendale kohale. U20 vanuseklassi maailma hooaja edetabelis hoiab ta selle tulemusega teist kohta.
Traditsiooniliselt esitasime kuu sportlasele ka mõned küsimused, et tema kohta midagi uut ja huvitavat teada saada. Küsimusi esitas Eesti Kergejõustikuliidu saavutusspordijuht Aivo Normak.
Õnnitlused vägeva võistluse puhul Sulle ja treener Liivi Erikule samuti! Parandasid oma varasemat isiklikku rekordit suisa 433 punktiga. 7-võistluse rekordi kõrval püstitasid ka mitmeid üksikalade rekordeid. Milliste alade tulemusi pead kõige õnnestunumateks ja millistel alade osas on tunne, et ehk jäi väike varugi sisse?
Parandus oli tõesti suur, samas varasemad isiklikud rekordid näitasid, et selleks potentsiaali on. Muidugi oli suuri eneseületusi, mida poleks oodanud, näiteks kaugushüppe 6.30 ja odaviske 46.90 ja ka 200 m uus sekund oli suur õnnestumine. Alade hulka, milles on veel varu kuuluvad kindlasti kõrgushüpe, kus ei suutnud oma täielikku potentsiaali realiseerida, samuti tõkkejooks, mida tuleb hooaja vältel lihtsalt veel läbi joosta, et hea jooks saada, samuti kuulitõuge, millega ei ole siiani veel sõbraks saanud. Usun, et ka 800 m on veel mõni sekund näpistada.
Mida pead võtmeteguriks, et oled arengus sedavõrd suure sammu edasi astunud?
Kindlasti mingil määral seda, et olin eelmise suve lõpus vigastatud ja pidime treeninguid muutma, mis võttis perioodiks rutiini maha ja muutis treeningu põnevamaks, samuti sajaprotsendiline usaldus minu ja treeneri vahel, mis teeb iga trenni ja võistluse sedavõrd kergemaks, kui tead, et saad oma treenerit kõiges usaldada.
Millised on su plaanid ja sportlikud eesmärgid edasiseks hooajaks? Millised on unistused ja sihid kogu sportlaskarjääri lõikes?
Hooaja plaanid on hetkel olla terve ja areneda. Võistluste poolest on hooaja kulminatsioon U20 MM Oregonis, enne seda on plaanis eestikad ja karikavõistlused, kus teen üksikalasid, mis vajavad veel lihvi. Kogu sportlaskarjääri vältel tahaksin areneda, olla terve ja jõuda täiskasvanute tasemel tiitlivõistlustele.
Sinu isa Urmet Uusorg on endine tippkergejõustiklane, kelle nimel on ka kehtiv Eesti rekord 800m jooksus, 1:45.87. Milline on sinu sportlasteel olnud isa roll? Kas isa mõtleb ja arutab treeningute osas kaasa või tema rolliks on olla sinu lähim tugiisik?
Isa roll on olnud suur, mitte trennide koostamisel või arutamisel, see on ikka Liivi ja minu töö, vaid pigem tugiisikuna. Ta on alati minuga võistlustel kaasas nagu tegelikult kogu mu pere, nii ema kui vend ja vahest ka vanavanemad on kohal ja mind toetamas. Toetustiim on mul suur ja see tähendab mulle väga palju!
Kui oled olukorras, kus oled kõrgushüppes mõnel kõrgusel lati kaks korda maha ajanud, siis kuidas eelistad minna kolmandale katsele? Kas vajad keskendumiseks vaikust või annab sulle lisajõudu publiku kaasaelamine ja plaksutamine?
Viimasele katsele minnes kütan ma ennast tavaliselt üles, olen sportlasena arenenud ja julgen juba emotsiooni näidata ja publikut kaasata, mis annab mulle väga palju juurde.
Mis on sinu vabaaja hobideks või meelistegevusteks?
Vabal ajal meeldib mulle väga küpsetada ja toiduga eksperimenteerida. Viimane asi, mille käsile olen võtnud on ise kombucha tegemine. Muidu meeldib mulle rohkem küpsetada, aga kombucha tegemine tundus uus väljakutse.
Räägi mõni naljakas või õpetlik seiklus, mis on sinuga võistlustel juhtunud?
Mäletan, et väiksena käisin Harku järve jooksul lastejooksu jooksmas. Jooksurada oli U-kujuline ja finiš oli stardi kõrval, enne jooksu luges kohtunik meile sõnad peale, et “LINDI ALT EI JOOKSE”. Tuli aeg jooksuks ja esimene asi, mida mina tegin oli lindi alt otse finišisse joosta, jäin jooksus siiski viimaseks, mitte esimeseks selle trikiga. Nii sain protokolli oma elu esimese DNF-i.
____________________________________
“Kuu sportlase” tiitli eelmisi võitjaid saad vaadata SIIT.
Eesti meistrivõistlustel 24 tunni ultrajooksus saavutasid esikoha tartlased Karl Kevin Ruul ja Julia Rakitina.
Naistest tulemusega 192,727 kilomeetrit esikoha võitnud, üldjärjestuses kolmanda koha saanud Julia Rakitina kaitses meistritiitlit.
Meestest proovis teiste ultradistantside kogemusega Karl Kevin Ruul ööpäevajooksu esimest korda ja võidu võttis ta tulemusega 215,916. See on Eesti meeste kõigi aegade üheksas resultaat.
200 kilomeetri piirist sai Kohtla-Nõmme kooli staadioni 308-meetrisel ringil jagu ka pealinlane Gunnar Kingo, kelle lõpptulemuseks oli 200,200 kilomeetrit.
Kokku on nüüd 200 kilomeetri piiri ööpäevajooksul alistanud 22 jooksjat: 19 meest ja 3 naist.
Eesti meistrivõistluste arvestuses oli meestest kolmas Rivo Peterson Rakverest 189,059 kilomeetriga.
Naistest sai Eesti ultrajooksu meistrivõistluste hõbeda Kaidi Salujõe (174,855 km) Võrust ja pronksi Hiiumaa esindaja Signe Kerge (155,990 km).
Kuna võistlus oli avatud ka külalisvõistlejatele, siis naiste absoluutarvestuses oli Rakitina järel ja Salujõe ees teine soomlane Milka Salo (175,886).
Väga head tulemust näitas ka Jaak Rohtsalu Rakverest, kelle isiklik rekord 181,342 kilomeetrit on vanuseklassis M65 sellel hooajal maailmas neljas tulemus.
Kokku osales võistlusel 23 ultrajooksjat. Meestest pidi tiitlikaitsja, Saaremaa esindaja Kaur Alle jätma tervisehädade tõttu jooksu pooleli kaheksanda jooksutunni keskel.
TULEMUSED
Nädalavahetusel toimus Kohtla-Nõmmel teinegi ultrajooksuvõistlus – Põlevkivi ultra. Backyard ultras ehk viimase mehe jooksus osutusid sitkeimaks pealinlased. Vladimir Tolmachev sai võitjana kirja 21 starditundi ehk 140,826 kilomeetrit.
Viimasena suutis talle vastupanu osutada Kaur Kuuskmäe, kes startis 6,7-kilomeetrisele rajale küll ka 21. korda, kuid tema jaoks viimaseks jäänud ringi ta lõpuni ei jooksnud ehk Kuuskmäele läks kirja 20 tundi.
Naistest oli 11 tunniga parim Triinu Kooskora Kõrvekülast.
Järgmine Kohtla-Nõmme ultranädalavahetus saab alguse järgmise aasta 26. juunil.
10.-11. juunil kulmineerub TV 10 Olümpiastarti 55. hooaeg Valga staadionil toimuva finaalvõistlusega.
Tänavu 70. juubelit tähistav Valga staadion võõrustab TV Olümpiastarti finaaletappi, kus selguvad 55. hooaja võitjad nii individuaalses kui koolide arvestuses. Kahe võistluspäeva jooksul tuleb starti 169 sportlast 55-st koolist.
Finaaletapil selgitatakse parimad välja mitmevõistluses:
- TN – 6-võistlus (60 m jooks, pallivise, kaugushüpe, 60 m tõkkejooks, kõrgushüpe, 600 m jooks)
- TV – 8-võistlus (60 m jooks, kõrgushüpe, kettaheide, kuulitõuge, pallivise, 60 m tõkkejooks, kaugushüpe, 600 m jooks)
- PN – 9-võistlus (kettaheide, 60 m jooks, kaugushüpe, teivashüpe, 60 m tõkkejooks, kõrgushüpe, pallivise, kuulitõuge, 1000 m jooks)
- PV – 9-võistlus (60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kettaheide, 60 m tõkkejooks, teivashüpe, pallivise, 1000 m jooks)
Enne finaaletappi hoiab suurte koolide arvestuses liidrikohta Rakvere Reaalkool ning väikeste koolide arvestuses Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium.
Võistluste algus kolmapäeval kell 11:00 ja neljapäeval kell 10:00.
AJAKAVA
Finaaletapi osalejate info
Kolmapäeva õhtul kell 16-20 toimub Valga linnapargis EOK Olümpiapäev, mille raames toimub kell 19:00 TV 10 Olümpiastarti finaali ametlik avamine.
Võistlustel on võimalik kohapeal soetada Eesti Kergejõustikuliidu poolt välja antud õpikut “Laste mitmekülgsed oskused”, mis pakub treeneritele ja liikumisõpetajatele praktilisi ideid igapäevaseks kasutamiseks nii treeningutel kui ka õppetöös.
Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: tv10os).
Finaaletappi kokkuvõttev saade on eetris neljapäeval, 18. juunil kell 10:00 ja kell 17:50 ETV2 kanalil.
TV 10 Olümpiastarti võistlussari toimub Eesti Kergejõustikuliidu ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Sportland, Super Skypark, Orbit, Värska Originaal, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Reedel, 5. juunil selgusid Narva Linna Jooksu raames esmakordselt Eesti meistrid 1 miili maanteejooksus.
Naiste arvestuses krooniti Eesti meistriks Laura Maasik (Nõmme KJK), kelle võiduaeg 4:47.15 tähistab selle distantsi uut Eesti rekordit. Eelmine rekord kuulus ajaga 5:05.44 Helen Belli nimele ning oli püstitatud möödunud aastal Narvas.
Seni kehtinud rekordist olid kiiremad lausa neli naist. Hõbemedalile tuli Kelly Nevolihhin (Rakvere KJK ViKe) ajaga 4:51.88 ning pronksmedali sai kaela Hanne-Lore Tuubel (Tartu SS Kalev) ajaga 5:00.10. Neljandale kohale tulnud Külli Sizaski (Treeningpartner) aeg oli 5:03.69.
Meestest oli kiireim Deniss Šalkauskas (Sparta SS) ajaga 4:20.78. Talle järgnesid Kalev Hõlpus (Rapla JK) ajaga 4:22.07 ja Sten Ütsmüts (Rapla JK) ajaga 4:24.67.
Laupäeval toimuma pidanud poolmaratoni Eesti meistrivõistlused jäeti pommikahtluse tõttu ära.
Teavitame sportlasi poolmaratoni Eesti meistrivõistluste uuest toimumiskohast ja -ajast esimesel võimalusel.
5. ja 6. juunil toimuva Narva Linna Jooksu raames selguvad Eesti meistrid maanteemiili ja poolmaratoni distantsidel.
Reedel, 5. juunil on kavas maanteemiili distants, kus esmakordselt selgitatakse välja selle ala Eesti meistrid.
Meeste arvestuses on favoriidina stardis Eesti rekordiomanik Deniss Šalkauskas (Sparta SS), kes alles aprillis jooksis uueks rekordiks aja 4:09.10. Nädal aega tagasi näitas Šalkauskas head vormi ka Saksamaal 1500 m jooksus, kus tal jäi Tiidrek Nurmele kuuluvast Eesti rekordist puudu vaid kaheksa sajandikku. Seega võib Narvas tema poolt oodata väga kiiret jooksu.
Naiste arvestuses on peamised favoriidid Eesti meistritiitlile Kelly Nevolihhin (Rakvere KJK ViKe) ja Laura Maasik (Nõmme KJK). Eesti rekord kuulub ajaga 5:05.44 Helen Belli nimele ning on joostud möödunud suvel justnimelt Narva võistlusel.
Maanteemiili Eesti meistrivõistluste start antakse reedel kell 19:00.
Laupäevasel poolmaratoni distantsil on meeste arvestuses peamised kullapretendendid Karel Hussar (SK Kuldne Tervis) ja Morten Siht (Viljandi VAK Staier), kelle vahel võib oodata põnevat duelli.
Märtsis Poolas isikliku rekordi (1:05:15) jooksnud Hussar tõusis selle tulemusega Eesti kõigi aegade TOP10-sse. Siht püstitas oma isikliku rekordi (1:06.32) möödunud sügisel Tallinna maratonil.
Naiste arvestuses on kindel kullasoosik Liis-Grete Hussar (SK Kuldne Tervis), kelle märtsis Poolas joostud isiklik rekord (1:14.52) on Eesti kõigi aegade kaheksas tulemus.
Poolmaratoni Eesti meistrivõistluste start antakse laupäeval kell 10:00.
Lisaks selgitatakse tänavu esmakordselt Narva Linna Jooksu raames välja ka veteranide vanuseklasside Eesti meistrid poolmaratonis. Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsioon (EKVA) autasustatab kolme paremat naist ja meest vanuseklassides: M/N35 – M/N40 (35-44), M/N45 – M/N50 (45-54) ja M/N55+ (55+).
Narva Linna Jooksu korraldab Spordiürituste Korraldamise Klubi. Rohkem infot jooksu kohta leiab SIIT.
Võistluse tulemusi saab jälgida SIIN.
10.-11. juunil toimub Valgas TV 10 Olümpiastarti 55. hooaja finaaletapp. Finaali avapäeval, 10. juuni õhtul toimub Valga linnapargis ka Olümpiapäev, kuhu on osalema oodatud igas vanuses huvilised.
TV 10 Olümpiastarti mitmevõistluse finaali raames seitsmendat korda toimuv Olümpiapäev pakub kõigile huvilistele tasuta võimalust tutvuda ja kätt proovida paljudel suve- ja talispordialadel. Eesti Olümpiakomitee eestvedamisel saab proovida erinevaid pallimänge, kergejõustikku ning laskesuusatamist. Paraspordialal saab end proovile panna ainulaadsetel käsiratastel ning võistelda talispordialadel nagu istemurdmaasuusatamine ning istemäesuusatamine.
Eesti Kergejõustikuliidu treenerite juhendamisel on lastel võimalik proovida nii tõkkejooksu, kohapealt kaugushüpet, teivashüpet kui ka muid põnevaid alasid.
Eriliseks elamuseks kujuneb kindlasti võimalus mängida kurlingut olümpiasportlase Harri Lille juhendamisel.
„Mul on alati hea meel näha laste silmis seda elevust ja rõõmu, kui nad põrandakurlingut esimest korda proovivad. Seetõttu löön sellistel üritustel alati kaasa, kui vähegi võimalik. Tulge kindlasti olümpiapäevale ja kogege seda ise!“
Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi telgis jagab autogramme olümpiasportlane ja skeletonisõitja Darta Zunte, lisaks saab meisterdada põnevaid meeneid ning pildistada ennast olümpiavõitjana.
Õhtu üheks oodatuimaks sündmuseks on kell 18 toimuv tillujooks, kus saavad osaleda pere kõige pisemad – kuni 7-aastased lapsed (sündinud 2019. aastal või hiljem). Selleks toimub registreerimine kohapeal.
Kell 19:00 toimub Valga linnapargis TV 10 Olümpiastarti finaali ametlik avamine.
Vaata rohkem infot Olümpiapäeva kohta SIIT!
HELDUR TUULEMÄE
01. X 1929 – 28. V 2026
28. mail lahkus meie seast 96-aastasena pikaaegne kergejõustikukohtunik Heldur Tuulemäe.
Heldur Tuulemäe oli endine kergejõustiklane ja kergejõustikukohtunik. Oma sporditeed alustas ta 1940. aastal ning võitis medaleid Nõukogude Liidu noorte meistrivõistlustel, hiljem tuli Eesti meistriks teatejooksudes. Ta osales nii veteranide MM-il kui ka EM-il.
Tegutses pikka aega kergejõustikukohtunikuna. Oli Tallinna Spordiveteranide Koondise (1989), Eesti Spordiveteranide Liidu (1999), Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsiooni (2004), jalgpalliklubi Nõmme Kalju (2005) ja Eesti Spordiajaloo Seltsi (2018) auliige. Kuulus alates 2005. aastast Kalevi Veteranide Ühenduse vanematekokku ja alates 2008.aastast Tallinna kergejõustikukohtunike kogu juhatusse.
Eesti Kergejõustikuliit avaldab kaastunnet lahkunu lähedastele.
Ärasaatmine toimub laupäeval, 6. juunil kell 16:30 Memoris Krematooriumis (Valdeku tn 113, Tallinn).
Möödunud nädalavahetusel toimunud U16, U18 ja U20 vanuseklassi võistkondlikud Balti meistrivõistlused mitmevõistluses võitis Eesti koondis. Mia Mireia Uusorg püstitas seitsmevõistluses uue U20 vanuseklassi Eesti rekordi.
Eesti koondis teenis võidukarika 107 706 punktiga. Teiseks tuli Läti koondis 102 630 punktiga ning kolmas oli Leedu koondis 84 115 punktiga. Kuuest võimalikust Balti meistritiitlist võitsid Eesti mitmevõistlejad viis.
Neidude U20 vanuseklassi seitsmevõistluses krooniti Balti meistriks Mia Mireia Uusorg, kes püstitas tulemusega 6099 punkti uue U20 vanuseklassi Eesti rekordi ning tõusis Eesti kõigi aegade edetabelis seitsmendale kohale. Senine rekord kuulus tulemusega 5836 punkti Liisa-Maria Lusti nimele alates 2022. aastast.
Uusorg jooksis 100 m tõkkeid ajaga 13.77, ületas kõrgushüppes 1.70, tõukas kuuli 11.09, jooksis 200 m ajaga 23.97, hüppas kaugust 6.30, viskas oda 46.90 ning läbis 800 m ajaga 2:14.12. Seejuures jäi teda 200 m jooksus U20 Eesti rekordist lahutama vaid üks sajandik.
Ka teiseks tulnud Annika Põlluaasa tulemus 5859 punkti oli parem senikehtinud rekordist. Lisaks täitsid mõlemad sportlased augustikuus toimuvate U20 maailmameistrivõistluste normatiivi (5280 p). U20 vanuseklassi maailma hooaja edetabelis hoiavad Uusorg ja Põlluaas nende tulemustega teist ja kolmandat kohta.
Eestlannade järel sai kolmanda koha lätlanna Nikola Bunde 5629 punktiga.
Noormeeste U20 vanuseklassi kümnevõistluse võitis Tristan Konso, kes täitis 7456 punktiga samuti U20 MM-i normatiivi (7100 p). Teise ja kolmanda koha said lätlased Ernests Lešinskis (7428 p) ja Karlis Feldmanis (7367 p).
Neidude U18 vanuseklassi seitsmevõistluse parim oli Diana Johanna Vanamb, kelle võidutulemus oli 5523 punkti. Sellega täitis ta juulikuus toimuvate U18 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste normatiivi (5200 p). Talle järgnesid lätlannad Ieva Kaulina (5519 p) ja Alise Blaua (5349 p).
U18 vanuseklassi noormehed tõid kümnevõistluses Eestile kolmikvõidu. Balti meistriks tuli Aleksander Metsmaker 7321 punktiga, hõbemedali sai kaela Hank-Gerhard Hausenberg 7225 punktiga ning pronksmedalile tuli Armand Hansson 6677 punktiga. Nii Metsmaker kui Hausenberg täitsid U18 EM-i normatiivi (6700 p).
U16 vanuseklassi tüdrukute seitsmevõistluse võitis lätlanna Evelina Lace (5003 p). Hõbemedalile tuli Emma Jürisoo tulemusega 4896 punkti ning pronksi sai lätlanna Ance Lankovska (4769 p).
Poiste U16 vanuseklassi kümnevõistluse võitis ülekaalukalt Patrick Tomasson 6679 punktiga. Teiseks tuli lätlane Mikelis Melgailis (6156 p) ja kolmanda koha sai Sebastian Värk 6004 punktiga.
Eesti kümnevõistluse suurtoetaja on Coop Pank.
Mai viimasel nädalavahetusel toimunud Götzise mitmevõistlusel tegi eestlastest parima tulemuse kümnevõistleja Karel Tilga, kes saavutas kuuenda koha.
Karel Tilga kogus Götzises kümne alaga kokku oma karjääri paremuselt neljanda tulemuse – 8413 punkti, mis andis talle kõrges konkurentsis kuuenda koha. Aasta tagasi tuli ta üheksandale kohale 8405 punktiga. Kahte võistlust omavahel võrreldes sõnas Tilga, et sel korral õnnestus kokku panna stabiilne võistlus. “Eelmise aasta võistlus oli väga üles-alla, see aasta oli ühtlane minek. Imelik mõelda, et niimoodi 8400 punkti kokku tuli, ei teinud midagi erilist kuskil.”
Avapäeval jooksis ta 100 m ajaga 10.95, kaugust hüppas 7.39, kuuli tõukas 15.58, kõrgushüppes ületas 1.97 ning 400 m jooksus sai kirja aja 49.47. Teisel päeval püstitas ta 110 m tõkkejooksus isikliku rekordi ajaga 14.59, heitis ketast 50.44, ületas teivashüppes 4.70, viskas oda 65.69 ning läbis 1500 m ajaga 4:26.17.
Aladest jäi Tilga enim rahule 100 m jooksu, 110 m tõkkejooksu ning keerulistes tuuleoludes toimunud teivashüppe tulemustega.
Augustikuus toimuvateks Euroopa meistrivõistlusteks on Tilga positiivselt meelestatud ning usub, et on taas võimeline tõusma oma rekordvormi tasemele. “Siia vahele mahub 8 nädalat stabiilset tööd. Säärevigastusega ja eelmise kümnevõistluse jaoks valmistumisega jäi päris palju trenne vahele. Kui nüüd saab stabiilselt trenni teha, siis vorm tõuseb,” võttis ta oma mõtted kokku.
Kümnevõistluse võitis uue Šveitsi rekordi 8778 punkti püstitanud Simon Ehammer, kes püstitas seeriat kokku pannes ka uue kümnevõistluse kaugushüppe maailma tipptulemuse 8.51. Euroopa kõigi aegade edetabelis tõusis Ehammer üheksandale kohale, täpselt Johannes Ermi ette.
Teiseks tuli sakslane Leo Neugebauer 8730 punktiga ning kolmanda koha sai samuti sakslane Niklas Kaul 8528 punktiga. Kaul püstitas odaviskes kümnevõistluse maailma tipptulemuse 78.21.
Risto Lillemets lõpetas võistluse 8063 punktiga ning sai 13. koha. Üksikalade tulemused: 10.87 / 6.99 / 15.81 / 1.85 / 49.06 / 14.64 / 46.71 / 4.70 / 61.18 /4:33.25
Rasmus Roosleht jäi kahjuks teivashüppes tulemuseta ning pidi leppima 7394 punktiga ja 18. kohaga.
Naiste seitsmevõistluse võitjaks tuli šveitslanna Annik Kälin 6726 punktiga, kes sarnaselt Ehammerile püstitas uue Šveitsi rekordi ning näitas vägevat taset kaugushüppes, kus sai lubatust veidi tugevama tuule toel kirja tulemuse 6.96 (+2,2). Teise ja kolmanda koha said hollandlannad Emma Oosterwegel tulemusega 6705 punkti ja Sofie Dokter tulemusega 6627 punkti.
Eesti kümnevõistluse suurtoetaja on Coop Pank.
Täna avalikustas Eesti Olümpiakomitee (EOK) noorte tippsportlaste arengu toetamiseks loodud programmi „Team Estonia Noored Tähed“ osalejad. 56 kandidaadi seast valiti välja 11 perspektiivikat olümpiaalade noort, kelle eesmärk on jõuda oma spordialal maailma tippu ning kes ei saa hetkel Team Estonia individuaaltoetust. Kergejõustiklastest valiti programmi 400 m tõkkejooksja Viola Hambidge.
Programmis osalevad noored:
- Aron Sepp, käsipall
- Emma Viktoria Millend, purjetamine
- Jakob Kulbin, laskesuusatamine
- Julia Trynova, vehklemine
- Kaimar Vagul, suusahüpped
- Laura Anga, lumelaud
- Liis Kapten, triatlon
- Maari Randväli, ujumine
- Marcus Viks, sõudmine
- Marek-Adrian Mäsak, judo
- Viola Hambidge, kergejõustik
Eesti Olümpiakomitee presidendi kohusetäitja ja programmi ellu kutsunud olümpiavõitja Gerd Kanter tänas eelkõige spordialaliite, kelle abil oli valikuprotsess laiapõhjaline.
„Kui paljud teised programmid põhinevad individuaaltaotlustel, siis selle programmi puhul tegime tihedat koostööd alaliitudega. Nende esindajad valmistasid sportlased ette. Meile saadetud ankeedid olid väga põhjalikud ning valikut teha oli väga raske,“ ütles Kanter.
“Oli näha, et kandidaatidel on sügavad teadmised oma spordialast ning selge arusaam, kuhu nad tahavad jõuda. Te olete väga intelligentsed ja ambitsioonikad ning meil on suur rõõm teiega koostööd teha,“ ütles Kanter.
20-aastane laskesuusataja Jakob Kulbin, kellest sai talvel esimene MK-sarjas U23 liidrisärki kandnud Eesti laskesuusataja, loodab oma karjääris teha sammu edasi. „Kuna meid on väga vähe, annab see mulle palju usku ja kindlust, et teised usuvad minusse ning ma ei ole oma teekonnal üksi. Tänu Noored Tähed toetusele saan osaleda erinevates lisatreeninglaagrites, mis loodetavasti parandavad minu tulemusi,“ ütles Kulbin.
Programmi valitud 18-aastane judo raskekaallane Marek-Adrian Mäsak ütles, et Noorte Tähtede sekka kuulumine on tema jaoks väga suur au. „Eriti rõõmustav on, et suure hulga sportlaste seast valiti mind finaalvooru ning pääsesin vestluselt edasi. Nüüd tuleb vaid tegusid teha,“ ütles Mäsak.
20-aastane purjetaja Emma Viktoria Millend lisas: „Mul on nüüd rohkem toetust, mis aitab mul jõuda veelgi kaugemale. Olen väga tänulik.“
Programmi kaudu pakub EOK noorsportlastele süsteemset arengutoetust, mis hõlmab rahalist tuge, mentorlust, koolitusprogramme ning sportlaste nähtavuse ja avaliku toetuse suurendamist. Lisaks soodustab programm koostööd noorsportlase, treeneri, alaliidu ja tippspordi tugistruktuuride vahel, et luua tugev ja jätkusuutlik arengukeskkond tulevastele tippudele. Toetusprogrammi maht on 15 000 eurot sportlase kohta kalendriaastas.
Sellel nädalavahetusel, 30.-31. mail toimub Austrias legendaarne Götzise mitmevõistlus, kus sel korral on stardis kolm Eesti kümnevõistlejat.
Möödunud aastal Götzises eestlastest parima tulemuse teinud Karel Tilga tegi oma tänavuse hooaja avastardi aprilli keskpaigas, kuid pidi selle kerge sääreprobleemi tõttu pooleli jätma. Nüüdseks on probleem taandunud ning Tilga on enda sõnul võistluseks valmis. Eelmisel aastal tuli ta Götzises üheksandale kohale 8405 punktiga, isiklik rekord on 2023. aastast 8681 punkti. Sel korral on eesmärk teha stabiilsem võistlus ning kõik alad ühtlaselt heal tasemel ära teha. Tilga peamine eesmärk on augustikuus toimuvad Euroopa meistrivõistlused Birminghamis, mille norm on tal juba täidetud, seega jääb Götzis ilmselt tema ainsaks kümnevõistluseks enne EM-i.
Rasmus Roosleht püstitas mullu just Götzises oma kümnevõistluse isikliku rekordi 8241 punkti ning sai sellega 11. koha. Oma hooaja avas ta kaks nädalat tagasi Tallinnas Heitjate seeriavõistlusel, kus viskas oda 60.94, heitis ketast 48.11 ning tõukas kuuli 15.74.
Risto Lillemets, kelle sisehooaeg vigastuse tõttu pooleli jäi, on valmis oma hooaja esimeseks kümnevõistluseks. Vähem kui kaks nädalat tagasi püstitas ta Pärnus uue isikliku rekordi kettaheites tulemusega 48.75, lisaks pani ta end proovile 110 m tõkkejooksus (14.88) ja 400 m jooksus (49.90). Lillemetsa kümnevõistluse isiklik rekord on 8156 punkti, mille ta püstitas 2021. aastal Götzises.
Götzise näol on tegemist olulise võistlusega Euroopa meistrivõistlustele pääsemiseks. Kümnevõistluse norm on 8300 punkti, kuid EM-ile on võimalik kvalifitseeruda ka reitingutabeli alusel. Götzise mitmevõistlus omab World Athletics kuld- ehk kõige kõrgemat taset, mis annab hea koha saavutanud sportlastele olulisi lisapunkte.
Vaata, kus asuvad Eesti kümnevõistlejad Road to Birmingham edetabelis.
51. korda toimuva Götzise mitmevõistluse tase tõotab tulla oodatult kõrgetasemeline. Kümnevõistluse stardinimekirjas on teiste seas Simon Ehammer, Leo Neugebauer, Damian Warner, Pierce LePage ja Niklas Kaul. Seitsmevõistluses teevad teiste seas kaasa Sofie Dokter, Taliyah Brooks, Noor Vidts ja Saga Vanninen. Eesti seitsmevõistleja Pippi Lotta Enok pidi vigastuse tõttu võistlemisest loobuma.
Kasulikud lingid:
- Osalejate nimekiri
- Võistluse ajakava (Eesti aja jaoks lisada +1h)
- Otseülekanne Eurovision Sport lehel (NB! ülekande vaatamiseks on vajalik registreeruda!)
- Rohkem infot võistluste kodulehel: https://www.meeting-goetzis.at/en/
Karel Tilga võistluseelne intervjuu ERR-ile:
TV 10 Olümpiastarti sarjas, kus koolinoored ületavad Eesti ja perekonna rekordeid, toimus 55. hooaja neljas vabariik etapp. Tartus võistles Tamme staadionil üle 400 noore 90 koolist. Kahes vanuseklassis selgus 11 alavõitjat ja püstitati kaks sarja rekordit.
1000 meetri jooksus jagas parimatele diplomeid ala Eesti rekordimees Uku Renek Kronbergs.
“Kuidagi sürreaalne on, et kümme aastat tagasi võistlesin ise siin sarjas ja nüüd on 1000 meetri Eesti rekord minu oma. Jooksin täpselt kümme aastat tagasi just Tamme staadionil TV 10 Olümpiastarti sarja 45. hooaja neljandal etapil. Minu võiduaeg nooremate poiste 1000 meetris oli siis 3:13.30. Tegin selle tulemuse jalgpallipoisina ja jooksukilomeetrite arv oli siis olematu,” meenutas Kronbergs.
Nooremate poiste 1000 meetri jooksu võitis seekord 12-aastane Art Aleksander Tatter Tallinna Reaalkoolist ajaga 3:08.22. Sellega tõusis ta sarja kõigi aegade esikümnesse. Teise koha sai alles 10-aastane ja peamiselt tennist mängiv Frank Hansmann Viljandi Kesklinna Koolist ajaga 3:14.23. Kolmanda koha napsas tema vanem vend Hugo Hansmann 3:18.92-ga.
“Võitja aeg oli ulmeline. Teise koha poiss mind üllatas. Olin ka ise selles vanuses väikest kasvu, kui siin jooksin ja võitsin. Panin tähele, et kõik pingutasid väga hästi,” ütles noorte sooritusi Tartus jälginud Kronbergs.
“Tahaksin Eesti rekordi 800 meetris ka staadionil enda kätte saada. Kõigi eelduste järgi peaks see rekord sel suvel tulema. See on välishooaja peaeesmärk, muidugi ka pääs EM-ile,” avas oma suviste sihtide kaarte märtsis Poolas toimunud sise-MM-il 800 meetris Eesti siserekordi jooksnud Kronbergs.
TV 10 Olümpiastarti sarja etapil Tartus võitis Art Aleksander Tatter nooremas vanuseklassis kõik kolm ala. Kettaheites ületas ta seitse aastat Sten-Erik Iire nimel olnud sarja rekordi pea viie meetriga. Nooremad poisid heidavad 600-grammist ketast ja Tatter viis rekordi 46 meetri ja 14 sentimeetri peale.
“Kõige suurem eesmärk oligi sel hooajal püstitada kettaheites sarja rekord. Areng on olnud aga nii hea, et ka teiste alade rekordid on juba lähedal. Nüüd proovin ka mitmevõistluses sarja rekordit,” ütles isa Ahto Tatteri juhendamisel harjutav talent. Märtsis ületas ta Hans-Christian Hausenbergile kuulunud rekordi teivashüppes.
Pärnumaa noored on järjepidevalt näidanud ägedaid tulemusi. Vanemate poiste kettaheite võitis 14-aastane ja juba üle 1.90 pikk Markus Joa Pärnu Vanalinna Põhikoolist. Ta heitis 750-grammist ketast 53 meetrit ja 69 sentimeetrit. Sellega ületas ta 60 sentimeetriga aasta teisele pärnakale Patrick Tomassonile kuulunud rekordi. Sügisel 15-aastaseks saav Tomasson, kel pikkust 1.98, tahab läbi lüüa mitmevõistlejana.
Keskmaajooksus Eesti rekordeid püstitanud Maile Mangussoni nõuandeid jälginud 14-aastased Ado Jakob Laurimaa Saku Gümnaasiumist ja Marten Kaljumäe Haabneeme Koolist olid kaks kiiremat vanema vanusegrupi 1000 meetri jooksus.
“Laskesuusatamises meeldib mulle see, et alati võib kõik muutuda. Murdmaasuusatamises on alati seis tihe ja kergejõustikus meeldib see, et siin saab mitut ala teha,” ütles mitmes trennis käiv Kaljumäe.
Hiljuti kettaheites U14 vanuseklassi Eesti rekordi püstitanud Gretheliis Kingo Pärnu Vanalinna Põhikoolist rääkis saates, kuidas teda on aidanud kodusel heinamaal emaga tehtud treeningud. Laskesuusatamisega tegelev 13-aastane Pia Laur Nõmme Põhikoolist sai teise koha nooremate tüdrukute 600 meetri jooksus. “Minu vanaema on kergejõustikutreener Epp Maasik ja siis ta õpetab mulle ka erinevaid alasid,” rääkis nobedat jalga näidanud Laur.
Pärast neljandat etappi tõusis suurte koolide põnevas konkurentsis liidrikohale Rakvere Reaalkool (21 834 punkti), teisel kohal on Põlva Kool (21 316 punkti) ja kolmandal Laagri Kool (21 296 punkti).
Väiksemate koolide arvestuses jätkab liidrina Sütevaka Humanitaargümnaasium (18 709 punkti). Teisel kohal on Ruila Põhikool (17 864 ) ja kolmandal kohal Parksepa Keskkool (17 117 punkti).
TV 10 Olümpiastarti sarja 55. hooaja mitmevõistluse finaali, mis toimub 10.- 11. juunil Valga staadionil, pääses esimesest grupist 14 ja teisest 6 koolide võistkonda. Finaali avapäeval on koostöös EOK-ga Valgas ka suur Olümpiapäev, kus kõik huvilised saavad proovida erinevaid spordialasid.
Saate operaatorid on Tarmo Korol, Felix Grossmann ja Kaido Tiits, heli eest kandis hoolt Toomas Vimb, parimad kaadrid monteeris kokku Martti Sepp ning noori küsitles saate toimetaja ja režissöör Anu Säärits.
Eeloleval nädalavahetusel, 30. ja 31. mail toimuvad Lätis Valmiera staadionil U16, U18 ja U20 vanuseklasside Balti võistkondlikud meistrivõistlused mitmevõistluses.
Koondisesse kuulub igas vanuseklassis 4 poissi ja 4 tüdrukut, arvesse läheb 3 parema sportlase tulemuste summa ning üldvõit selgub kolme vanuseklassi kokkuvõttes. Möödunud aastal sai Eesti koondis Läti järel ja Leedu ees teise koha.
U16 võistkond: Patrick Tomasson, Sebastian Värk, Karl Martin Mogilnõi, Travis Sõber, Emma Jürisoo, Karmela Kõiv, Heti Stella Kisel, Josefine Joorits
U18 võistkond: Hank-Gerhard Hausenberg, Aleksander Metsmaker, Armand Hansson, Kert Kartsepp, Diana Johanna Vanamb, Grete Malm, Bianca Maria Vuks, Gerda Karolin Kriis
U20 võistkond: Tristan Konso, Ron Sebastian Puiestee, Andre Jürisson, Henri Eenpuu, Mia Mireia Uusorg, Annika Põlluaas, Laura Tõemets, Hedi Andre
Võistluste algus laupäeval kell 13:00 ja pühapäeval kell 10:00.
AJAKAVA
Võistluste tulemusi saab jälgida Läti Kergejõustikuliidu kodulehel.
6. juunil toimub Narva Linna Jooks, kus selguvad poolmaratoni Eesti meistrid.
Lisaks sellele, et kroonitakse Eesti meistrid absoluutarvestuses, saavad sama võistluse raames esmakordselt Eesti meistrivõistluste medalid kaela ka veteranide vanuseklasside jooksjad.
Eesmärk on aidata kaasa jooksmise populariseerimisele ka 35+ vanuseklasside harrastajate seas ning tunnustada sportlasi, kes jätkavad aktiivset liikumist ja võistlemist igas vanuses. Vanuseklasside arvestus annab võimaluse võidelda Eesti meistritiitlite nimel ka neil, kelle jaoks absoluutklassi konkurents ei ole enam peamine motivatsioon.
Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsioon (EKVA) autasustatab kolme paremat naist ja meest vanuseklassides:
- M/N35 – M/N40 (35-44)
- M/N45 – M/N50 (45-54)
- M/N55+ (55+)
Oluline on teada, et kõik EMV 35+ raames osaleda soovijad peavad:
- registreeruma jooksuürituse korraldaja süsteemis või EMV absoluutarvestuses osalejana
- täitma eraldi EKVA registreerimisvormi aadressil www.ekva.ee
EMV 35+ registreerimise tähtaeg on 30.05 kell 23:59.
Täiendavat osavõtumaksu EMV 35+ arvestuses osalemiseks ei ole.
Start antakse 6. juunil kell 10:00 Narva Joaoru puhkealal ning kõik veteranid stardivad koos üldstardiga. Vanuseklasside grupeerimine on paika pandud vastavalt varasemate aastate statistikale, arvestades erinevate vanusegruppide osalejate hulka.
Lisainfo Narva Linna Jooksu kohta: https://www.jooks.ee/et/narva/
Pühapäeval, 24. mail Tartus Tamme staadionil toimunud teatejooksude Eesti meistrivõistlustel püstitati üks uus Eesti rekord ja kaks uut Eesti noorterekordit.
Meeste Väike-Rootsi teatejooksus (100+200+300+400 m) püstitas Tartu SS Kalev teatenelik uue Eesti rekordi ajaga 1:52.84. Võistkond jooksis koosseisus Hans-Christian Hausenberg, Andreas Mutli, Henri Loose ja Uku Renek Kronbergs. Varasem rekord kuulus ajaga 1:54.39 TÜASK võistkonnale (Mikk Mihkel Nurges, Rasmus Mägi, Markus Ellisaar, Rivar Tipp) ning oli joostud 10 aastat tagasi.
SK Elite Sport teatevõistkonnad püstitasid kaks uut Eesti noorterekordit. Annaliisa Aren, Liisa Kivisto, Meribel-Liisbeth Maripuu ja Hiie Kärson püstitasid 4×100 m teatejooksus uue U16 vanuseklassi Eesti rekordi ajaga 49.06. Eelmine rekord kuulus ajaga 49.48 Tallinna linna võistkonnale (Lisandra Häling, Ivona Marija Jakobson, Arina Tsatšurina, Mette Marii Estorn) ning oli püstitatud eelmisel aastal.
Uku Hann Susi, Rudolf Aavik ja Juss Joosep Ilisson tulid 3×800 m teatejooksus U20 vanuseklassi Eesti meistriteks uut U20 Eesti rekordit tähistava ajaga 5:57.05. Eelmine rekord kuulus ajaga 6:01.53 samuti SK Elite Sport võistkonnale (Holger Himuškin, Rudolf Aavik, Juss Joosep Ilisson) ning oli püstitatud aasta aega tagasi samal võistlusel.
Laupäeval, 23. mail Tartus Tamme staadionil toimunud TV 10 Olümpiastarti 55. hooaja neljandal etapil püstitati kaks uut võistlussarja kõigi aegade rekordit.
Nooremate poiste kettaheite võitis Art Aleksander Tatter (IND Tallinna Reaalkool), kes heitis 600-grammise ketta 46 meetri ja 14 sentimeetri kaugusele ning edestas lähimat konkurenti lausa 10 meetriga. Senine rekord kuulus tulemusega 41.15 Sten-Erik Iire nimele ning oli heidetud 2019. aastal. Tatter võitis lisaks kettaheitele ka kaks ülejäänud nooremale vanuseklassile kavas olnud ala – palliviske ja 1000 m jooksu. Palliviskes tõi võidu tulemus 63.65 ning 1000 m jooksu võiduaeg oli 3:08.22.
Vanemate poiste kettaheites võttis alavõidu Markus Joa (Pärnu Vanalinna Põhikool), kes püstitas sarja kõigi aegade rekordi tulemusega 53.69. Varasem rekord kuulus möödunud aastast Patrick Tomassoni nimele, kes heitis 750-grammise ketta 53 meetri ja 9 sentimeetri kaugusele.
Vanema vanuseklassi poiste palliviske parim oli Maik Pärnsalu (IND Vinni-Pajusti Gümnaasium) tulemusega 76.95 ning 1000 m jooksu kiireim oli Ado Jakob Laurimaa (Saku Gümnaasium) ajaga 2:57.31.
Noorema vanuseklassi tüdrukute palliviske võitjaks tuli Mai Kallaste (IND J. V. Veski nim Maarja-Magdaleena Põhikool) tulemusega 51.31 ning 600 m jooksu võitjaks tuli Regina Roomet (Pärnu Kuninga tn. Põhikool) ajaga 1:49.37.
Vanema vanuseklassi tüdrukute palliviske võitis Laureen Peek (IND Tarvastu Gümnaasium) tulemusega 56.60, kettaheite parim oli Gretheliis Kingo (Pärnu Vanalinna Põhikool) tulemusega 39.51 ning 600 m jooksu kiireim oli Emma Jürissaar (IND Gustav Adolfi Gümnaasium) ajaga 1:41.28.
GALERII (Fotograaf: Tõnis Tõnström/EKJL)
Peale nelja vabariiklikku etappi on selgunud ka 20 koolivõistkonda, kes pääsesid TV 10 Olümpiastarti 55. hooaja finaalvõistlusele, mis toimub 10.-11. juunil Valgas.
Suurte koolide arvestuses pääses finaali 14 kooli: Rakvere Reaalkool, Põlva Kool, Laagri Kool, Jakob Westholmi Gümnaasium, Kose Gümnaasium, Viljandi Paalalinna Kool, Väike-Maarja Gümnaasium, Pärnu Vanalinna Põhikool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Kuressaare Hariduse Kool, Paikuse Kool, Jõhvi Kesklinna Kool, Valga Põhikool, Tõrva Gümnaasium
Väikeste koolide arvestuses pääses finaali 6 kooli: Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Ruila Põhikool, Parksepa Keskkool, Orissaare Gümnaasium, Roela Kooli/Simuna Kooli/Võsu Kooli ühendvõistkond, Ääsmäe Põhikool
Kokkuvõte ERR Spordiuudistes:
Neljandat etappi kokkuvõttev saade on eetris neljapäeval, 28. mail kell 10:00 ja kell 18:45 ETV2 kanalil.
Laupäeval, 23. mail toimusid Itaalias Euroopa karikavõistlused 10 000 m jooksus, kus ainsa eestlasena startinud Morten Siht püstitas uue isikliku rekordi.
Siht läks võistlustele 2024. aastast pärineva rekordiga 31:03.62, mille ta ületas La Spezias ligemale minutiga. Uut isiklikku rekordit tähistava ajaga 30:07.45 sai ta meeste B-jooksus 10. koha ning kokkuvõttes oli ta selle tulemusega 34. kohal.
“Alustasin pigem rahulikult ning jooksin esimesed ringid eelviimasena, kuna ilm oli väga palav – 27 kraadi,” rääkis Siht, kellel 10 000 m jooksuga staadionil on pigem vähe kogemust.
“Teisel kilomeetril hakkas mul millegipärast pistma, kuid see õnneks möödus neljandaks kilomeetriks. Kahjuks ei saanud ma eriti kellegi sabas joosta, sest minu ees olnud jooksjatel tempo iga ringiga langes ning pidin palju üksi jooksjate vahel liikuma. Keskmised kilomeetrid oleksin võinud olla veidi agressiivsem ja püüda ühe kolmese grupi varem kinni,” kommenteeris ta oma jooksu.
“Kokkuvõttes jäin jooksuga siiski rahule ning arvan, et kuum ilm mängis pigem minu kasuks.”
Võitjaks tuli itaallane Iliass Aouani ajaga 27:50.05, kellele järgnesid prantslased Simon Bedard ajaga 27:52.66 ja Valentin Gondouin ajaga 27:53.09.
Naiste 10 000 m jooksu kiireimad olid poolatar Elzbieta Glinka (31:45.36), prantslanna Alessia Zarbo (31:56.18) ja itaallanna Elisa Palmero (31:59.49).
Sellel pühapäeval, 24. mail selguvad Tartus Tamme staadionil teatejooksude Eesti meistrid.
Eesti meistrid selguvad U16, U18 ja U20 vanuseklassides ning täiskasvanute arvestuses. Starti on oodata ligi 500 sportlast 19-st klubist.
Kaasa teevad teiste seas Diana Suumann, Miia Ott, Anna Maria Millend, Viola Hambidge, Liis-Grete Hussar, Allika Inkeri Moser, Laura Maasik, Deniss Šalkauskas, Uku Renek Kronbergs, Karel Hussar, Hans-Christian Hausenberg ja Raiko Kahr.
Registreerunud võistkondadega saab tutvuda SIIN
Võistluste avamine toimub pühapäeval kell 11.50.
AJAKAVA
Tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: eestimv26).
Laupäeval, 23. mail toimub Tartu Tamme staadionil TV 10 Olümpiastarti 55. hooaja neljas etapp, kus selguvad juunikuus peetavale mitmevõistluse finaaletapile pääsevad koolid.
Hooaja eelviimane etapp toob starti üle 400 noorsportlase 90-st koolist. Noored panevad end proovile palliviskes, kettaheites ning 600 m ja 1000 m jooksudes.
Suurte koolide arvestuses hoiab liidrikohta Põlva Kool, kellele järgnevad Laagri Kool ja Rakvere Reaalkool. Väiksemate koolide arvestuses on liider Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, teisel kohal on Orissaare Gümnaasium ning kolmandal kohal on Ruila Põhikool.
Võistluste avamine toimub laupäeval kell 12:00.
AJAKAVA
Tartus on kohal ka Super Skypark batuut.
Kohapeal on võimalik soetada Eesti Kergejõustikuliidu poolt välja antud õpikut “Laste mitmekülgsed oskused”, mis pakub treeneritele ja liikumisõpetajatele praktilisi ideid igapäevaseks kasutamiseks nii treeningutel kui ka õppetöös.
Võistluse tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: tv10).
Neljandat etappi kokkuvõttev saade on eetris neljapäeval, 28. mail kell 10:00 ja kell 18:45 ETV2 kanalil.
55. hooaja vabariiklikud etapid:
- IV etapp – 23. mai 2026, Tartu Tamme Staadion
- FINAAL – 10.–11. juuni 2026, Valga staadion
TV 10 Olümpiastarti võistlussari toimub Eesti Kergejõustikuliidu ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Sportland, Super Skypark, Orbit, Värska Originaal, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Laupäeval, 23. mail toimuvad Itaalias La Spezias 10 000 m jooksu Euroopa karikavõistlused.
Meeste 10 000 m jooksus asub 54 mehe seas starti ka Morten Siht, kelle isiklik rekord sel distantsil on 2024. aastal joostud 31:03.62.
Suurfavoriidi ja kodupubliku lemmiku Yemaneberhan Crippa eemalejäämise valguses on peamised medalinõudlejad itaallasest valitsev maratonijooksu Euroopa meister Iliass Aouani, prantslased Valentin Gondouin ja Simon Bedard, belglane Robin Hendrix ja hispaanlane Eduardo Menacho.
Naiste arvestuses läheb starti 59 osalejat ning ka seal pidi viimasel hetkel kodupubliku lemmik Nadia Battocletti võistlemisest loobuma. Favoriitidena stardivad prantslanna Alessia Zarbo, britt Jess Martin, portugallanna Mariana Machado, poolatar Elżbieta Glinka ja lätlanna Agate Caune.
Osalejate nimekirjad: MEHED︱NAISED
Võistluste otseülekanne on nähtav European Athletics YouTube kanalil.
Võistluste ajakava ja tulemused on leitavad Euroopa Kergejõustikuliidu kodulehel.
Möödunud nädala lõpus toimusid Ameerika üliõpilassportlaste konverentside meistrivõistlused, kus näitasid häid tulemusi mitmed Eesti kergejõustiklased.
Big Ten konverents
Liisa-Maria Lusti (Oregoni ülikool) püstitas seitsmevõistluses uue isikliku rekordi tulemusega 5917 punkti ning tuli teisele kohale. Üksikalade tulemused: 13.66 – 1.77 – 11.10 – 23.67 (+2,1) – 6.06 – 41.05 – 2:23.32. Lisaks osales ta ka kaugushüppes, kus saavutas üheksanda koha tulemusega 6.16.
Viktor Morozov (Illinois ülikool) tuli kolmikhüppes teisele kohale tulemusega 16.43 (+2,8), mis jääb vaid kahe sentimeetriga alla tema isiklikule rekordile.
Jane Roosimägi (Illinois ülikool) sai odaviskes seitsmenda koha tulemusega 49.81.
Andreas Hantson (Illinois ülikool) sai kaugushüppes 19. koha tulemusega 7.16.
Big Ten konverentsi meistrivõistluste tulemused
Summit League konverents
Marleen Mülla (South Dakota ülikool) võitis teivashüppe tulemusega 4.55. Lisaks tõi ta oma koolile punkte ka kõrgushüppes, kus tuli seitsmendale kohale tulemusega 1.62.
Summit League konverentsi meistrivõistluste tulemused
Sun Belt konverents
Manfred Männamaa (Texas State ülikool) võitis vasaraheite uut isiklikku rekordit tähistava tulemusega 66.99. Kettaheites sai ta 12. koha tulemusega 48.77.
Sun Belt konverentsi meistrivõistluste tulemused
ACC konverents
Karl-Kristjan Pohlak (Duke ülikool) tuli teivashüppes viiendale kohale uue isikliku rekordiga 5.33.
Anna Panenko (Louisville ülikool) sai kolmikhüppes kaheksanda koha tulemusega 12.81 ning kaugushüppes üheksanda koha tulemusega 6.13.
ACC konverentsi meistrivõistluste tulemused
American konverents
Edlin Lisbeth Laur (Texase ülikool) tuli kõrgushüppes teiseks tulemusega 1.80. Seitsmevõistluses sai ta viienda koha tulemusega 5292 punkti. Kaugushüppes sai ta kaheksanda koha tulemusega 5.94.
American konverentsi meistrivõistluste tulemused
Southland konverents
Anete Randma (East Texase ülikool) sai 1500 m jooksus seitsmenda koha ajaga 4:30.58 ning 5000 m jooksus sai ta 18. koha ajaga 17:59.89.
Southland konverentsi meistrivõistluste tulemused
Big West konverents
Lilian Turban (Hawaii ülikool) saavutas kõrgushüppes teise koha tulemusega 1.78. Odaviskes oli ta neljas tulemusega 46.03 ning kuulitõukes kuues tulemusega 14.61.
Big West konverentsi meistrivõistluste tulemused
Ameerika üliõpilaste hooaeg kulmineerub NCAA meistrivõistlustega, mis toimuvad 10.-13. juunil Eugenes, Oregonis.
Eesti Kergejõustikuliidu liikmesklubid valisid aprillikuu parimaks sportlaseks jooksja Deniss Šalkauskase.
Aprilli “Kuu sportlaseks” valitud Deniss Šalkauskas parandas Portugalis enda nimele kuulunud Eesti rekordit 1 miili maanteejooksus ning saavutas võistlustel kolmanda koha.
Traditsiooniliselt esitasime kuu sportlasele ka mõned küsimused, et tema kohta midagi uut ja huvitavat teada saada. Küsimusi esitas Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse liige ja jooksja Maris Heinaru.
____________________________________
Sa oled viimasel ajal püstitanud mitu Eesti rekordit ja võitnud meistritiitleid. Kas mõni neist saavutustest on sulle endale emotsionaalselt eriti oluline või üllatav olnud ja miks just see hetk?
Iga võistlus on minu jaoks oluline, sest see on osa minu loost ja sportlikust teekonnast. Talvine meistrivõistlus oli omamoodi eriline, sest jooksin mõlemad distantsid algusest lõpuni üksinda ning see oli hea võimalus teada saada, kui kiiresti olen sellistes tingimustes üksinda võimeline jooksma.
Eesti lühirajarekord 1500 meetris on minu jaoks praegu kõige emotsionaalsem, kuna oleme koos treeneriga sellest rekordist unistanud juba alates 2022. aastast, kui jooksime esimest korda aja 3:48.22.
Kui jooksed rekordi tempos, siis kui palju sa võistluse ajal teadlikult aega või vaheaegu jälgid ja kui palju tuleb lihtsalt tunnetuse pealt?
Viimastel aastatel on mul kujunenud väike traditsioon või isegi rituaal – nädal enne tähtsat starti visualiseerin ma iga päev enne magamaminekut oma ideaalset jooksu kõige täpsemates detailides, enamasti iga 200 meetri vaheaega. Ja kui ma lähen stardijoonele, siis ma juba tean, kuidas ma pean jooksma, sest olen seda oma peas läbi mänginud!
Kuidas sa oma treeninguid ja taastumist jälgid? Kas pead ka mingit treeningpäevikut või kasutad selleks mõnda rakendust?
Ma olen pidanud treeningpäevikut juba alates 2013. aastast. Alguses olid seal lihtsalt numbrid ja treeningute tulemused, kuid viimasel ajal olen hakanud palju detailsemalt kirja panema oma enesetunnet, eriti siis, kui treening oli raske ja seda mõjutasid eelnevad treeningud!
Viimased kaks aastat olen hakanud und väga rangelt jälgima. Olen enda jaoks kindlaks teinud, et vajan vähemalt 8 tundi und, et öösel täielikult taastuda. Ja väga tihti tuleb õhtustest meelelahutustest loobuda ning vara magama minna, et need 8 tundi täis saada.
Kuidas ja millal sa kergejõustiku treeninguteni jõudsid? Kas ja milliste spordialadega oled veel tegelenud?
Esimene spordiala, millega ma tegelesin, oli ujumine – käisin trennides 7 aastat. Aga see ei meeldinud mulle kunagi eriti, sest olin rühmas kõige aeglasem. Ema pani mind sinna kirja, et mul oleks ilus kehahoiak.
Suvel, kui ujula suleti, toimusid treeningud staadionil. Seal osutusin ma ootamatult rühma kõige kiiremaks. See sai otsustavaks hetkeks: 2011. aasta lõpus otsustasin minna üle kergejõustikule.
Mis on olnud seni sinu lemmik võistlus või võistluspaik ja miks?
Minu kõige lemmikum võistlus, millel on eriline koht minu südames, on Tartu Linnamaraton, nimelt 21 km jooks. Sellel võistlusel valitseb uskumatult sügisene atmosfäär. Esimest korda jooksin sellel võistlusel 2018. aastal ja ma ei unusta kunagi neid emotsioone. Tol ajal oli 21 km läbimine minu jaoks tõeline kangelastegu – see kõik kokku pani mind sellesse võistlusse armuma.
Lemmik võistluspaik – Silesia staadion Poolas. Ma jooksin seal 2023. aastal Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel. Selle staadioni mõõtmed olid uskumatud. Pealtvaatajaid ei olnud seal küll eriti palju, kuid ma loodan väga, et tulevikus avaneb võimalus sellel staadionil veel kord joosta ja juba täis tribüünide ees.
Millega sulle väljaspool jooksu ja treeninguid kõige rohkem tegeleda meeldib?
Kõige ausam vastus oleks puhkus. Töötan koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Enne tööd ärkan kell 5:30 ja lähen trenni, et jõuda kella 8:00-ks tööle. Pärast tööd lähen teisele treeningule ning pärast trenni jääb aega ainult söögi tegemiseks ja magamiseks. Nädalavahetustel on enamasti võistlused, aga kui neid ei ole, siis püüan aega veeta pere või sõpradega – spaakülastus või grillimine suvilas!
____________________________________
“Kuu sportlase” tiitli eelmisi võitjaid saad vaadata SIIT.
Täna selgusid Jõulumäel murdmaajooksu Eesti meistrid alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni.
Meeste 4 km distantsil tuli teist aastat järjest võitjaks Deniss Šalkauskas (Sparta SS) ajaga 11:46, kes edestas Morten Sihti (Viljandi VAK Staier, 11:59) ja Kalev Hõlpust (Rapla JK, 12:40).
Üldarvestuses teiseks tulnud Siht sai U23 vanuseklassis kaela kuldmedali. Teise koha sai Sten Sihver (TÜASK, 12:48) ja kolmandaks tuli Gert Martin Savitsch (Treeningpartner, 13:05).
Naiste arvestuses oli kiireim Laura Maasik (Nõmme KJK) ajaga 14:05, kellele järgnesid Kaisa-Maria Oll (Nõmme KJK, 14:15) ja Hanne-Lore Tuubel (Tartu SS Kalev, 14:21).
Teisena finišeerinud Oll sai U23 vanuseklassi arvestuses esikoha. Tema järel tuli teiseks Marleen Koll (Sparta SS, 14:28) ning kolmanda koha sai Berit Guzas (21CC Triatloniklubi, 14:57).
Noormeeste U20 vanuseklassi 3 km distantsil oli kiireim Hendrik Hang (Rakvere KJK ViKe, 9:24) ning neidude arvestuses tuli Eesti meistriks Hanka Mühlberg (SK Kuldne Tervis, 11:10).
Noormeeste U18 vanuseklassi 3 km distantsi võitis Kalmer Kiiver (SK Kuldne Tervis, 9:29). Sama vanuseklassi neidude 2 km distantsi kiireim oli Erika Udras (Võru KJK Lõunalõvi, 7:05).
U16 vanuseklassis tuli poiste 2 km distantsi võitjaks Andreas Grossmann (Audentese SK, 6:26) ning tüdrukute 1,5 km distantsi võitis Marit Tarm (Sparta SS, 5:01).
U14 vanuseklassi 1 km distantsi kiireimad olid poiste arvestuses Herbert Hang (Rakvere KJK ViKe, 3:13) ja tüdrukute arvestuses Siisi Solnask (SK Fortis, 3:26).
Kokkuvõte ERR Spordiuudistes:
Eeloleval laupäeval, 9. mail selguvad Jõulumäe Tervisespordikeskuse radadel murdmaajooksu Eesti meistrid.
Starti on oodata üle 200 jooksja. Eesti meistrid selguvad U14, U16, U18, U20 ja U23 vanuseklassides ning täiskasvanute arvestuses. Distantsid jäävad sõltuvalt vanuseklassist vahemikku 1-4 kilomeetrit.
Meeste 4 km distantsil on tiitlikaitsjana stardis Deniss Šalkauskas (Sparta SS), kellele pakub konkurentsi Morten Siht (Viljandi VAK Staier). Naiste arvestuses on favoriit Laura Maasik (Nõmme KJK), medalite nimel hakkavad võistlema ka Bianka Uhtjärv (SK Viraaž), Marleen Koll (Sparta SS), Kaisa-Maria Oll (Nõmme KJK) ja Külli Sizask (Treeningpartner).
Võistluste algus laupäeval kell 13:00.
AJAKAVA
OSALEJATE NIMEKIRI
Tulemusi saab jälgida ChampionChip Eesti lehel.
Täna, 7. mail tähistatakse ülemaailmset laste kergejõustikupäeva (Kids’ Athletics Day).
Viiendat korda tähistatav Kids’ Athletics Day on alates 2022. aastast kaasanud juba enam kui 1,3 miljoni lapseni üle maailma. Päeva eesmärk on innustada lapsi rohkem liikuma ning tuua kergejõustiku kaudu liikumisrõõm võimalikult paljude lasteni. Eestis tähistatakse Kids’ Athletics Day-d terve maikuu jooksul erinevate ürituste ja võistluste raames, kus on võimalik tutvuda kergejõustikualadega ning end mitmekülgselt proovile panna.
Muuhulgas leiab Eesti Kergejõustikuliidu treenerid 16. mail LHV Maijooksult ja 30. mail ümber Harku järve jooksult, kus toimuvad Kids’ Athletics töötoad.
Laste liikumisharjumuste kujundamine on pikaajaline protsess – tugev algus loob eelduse kestvaks arenguks. Tasakaal, koordinatsioon, kiirus ja jõud ei ole pelgalt spordioskused vaid vundament, mis toetab lapse enesekindlust ja igapäevast toimetulekut.
Just sellest lähtub ka World Athleticsi loodud Kids’ Athletics programm. Juba 2001. aastal käivitatud lähenemine sündis vajadusest pakkuda alternatiivi täiskasvanute mudelil põhinevale võistlemisele, mis võib viia liiga varajase spetsialiseerumiseni. 2021. aastal läbis programm uuenduskuuri, et vastata paremini tänapäeva laste arenguvajadustele.
Programmi keskmes on mängulisus, mitmekülgsus ja kaasatus. Tegevustes saavad korraga osaleda paljud lapsed, saab kogeda erinevaid liikumisviise ning panustada ühiselt tulemusse. Harjutused on kohandatavad vastavalt vanusele, keskkonnale ja vahenditele.
Eestis on programmi rakendamine viimastel aastatel jõudsalt hoogu kogunud. 2022. aastal taaselustas Eesti Kergejõustikuliit Kids’ Athletics programmi ning selle toetuseks korraldati treeneritele rahvusvaheline koolitus, mida viis läbi Cat O’Sullivan. Arendustegevus jätkus 2025. aastal, mil toimus järgmine rahvusvaheline koolitajate väljaõpe.
Areng on olnud märgatav ka numbrites. 2023. aastal loodi programmi arendav meeskond, jõuti ligi 4500 lapseni ning toimus esimene koolitus liikumisõpetajatele. 2024. aastal osales koolitustel üle 100 ning 2025. aastal juba üle 200 liikumisõpetaja ja treeneri. 2026. aastaks on Eesti Kergejõustikuliit jõudnud koolitustega pea igasse Eesti maakonda, kaasates sadu spetsialiste ja kujundades tugeva üleriigilise võrgustiku.
Oluline samm selles arengus oli ka “Laste mitmekülgsed oskused” tööraamatu ilmumisel 2026. aasta alguses. Kids’ Athletics programmi materjalidele tuginev tööraamat sisaldab 111 tegevuskaarti jooksu-, hüppe- ja viskeharjutustega. Tegevused on lihtsad, mängulised ja kohandatavad vastavalt laste oskustele ning tingimustele. Lisaks praktilisele harjutusvarale käsitleb tööraamat ka ohutust, sporditurvalisust ja vahendite kasutamist ning jätab ruumi enda ideede loomiseks. Nii muutub see tööriistaks, mis areneb koos kasutajaga.
Tööraamatuga on võimalik lähemalt tutvuda ning seda tellida SIIT.
Kids’ Athletics on mõeldud kõigile, olenemata oskustest või kogemusest. Programmi kannavad kuus põhimõtet: liikumisrõõm, kuuluvustunne, kaasatus, oskuste arendamine, väärtuste kujundamine ja isiklike saavutuste märkamine. Neid toetavad väärtused – austus, sihikindlus, sõprus ja uhkus –, mis aitavad lastel kasvada nii liikumises kui ka inimesena.
Laupäeval, 25. aprillil selgusid Sillamäel Eesti karikavõitjad käimises.
Tüdrukute kõige nooremas ehk U14 vanuseklassis püstitas võitjaks tulnud Maria Smirnova (NPSK Narvic) 2 km käimises uue U14 Eesti rekordi ajaga 11:16. Varasem rekord kuulus ajaga 11:58 Alina Demidovitši nimele ning oli püstitatud 2019. aastal.
Sama vanuseklassi poiste võitjaks tuli Timur Seljanov (NPSK Narvic) ajaga 12:43.
U16 vanuseklassi tüdrukute 3 km distantsi kiireim oli Liana Bukato (SK Sventa) ajaga 17:51 ning poiste arvestuses võitis Artur Hardin (KJK Kalev-Sillamäe) ajaga 15:35.
U18 vanuseklassi neidude 5 km käimise karikavõitjaks tuli Liidi Jõemägi (SK Lindon) ajaga 30:37. Noormeestest oli parim Andrei Klimov (SK Sventa) ajaga 23:13.
Neidude U20 vanuseklassi 5 km distantsi võitis Arina Bugrova (SK Sventa) tulemusega 30:55. Noormeeste 10 km distantsi võitis Kirill Jegorov (KJK Kalev-Sillamäe) tulemusega 1:09:33.
Naiste 5 km käimise kiireim oli Polina Simonenko (KJK Atleetika) ajaga 30:46. Meeste 10 km distantsi karikavõitjaks tuli Richard Viks (Tartu SS Kalev) ajaga 46:29.
Klubide arvestuses tuli karikavõitjaks SK Sventa (80 punkti). Teiseks tuli KJK Kalev-Sillamäe (78 punkti) ning kolmas oli SK Lindon (72 punkti).
Reedel, 24. aprillil püstitas Deniss Šalkauskas Portugalis uue Eesti rekordi 1 miili maanteejooksus.
Kaks ja pool nädalat Lõuna-Portugalis treeninglaagris viibinud Deniss Šalkauskas otsustas laagri lõpetuseks kontrollida oma vormi Marinha Grandes toimunud Milha de Cristal võistlustel. Samal võistlusel osales ta ka täpselt aasta aega tagasi ning püstitas Eesti rekordi 1 miili maanteejooksus ajaga 4:13.4.
Šalkauskase sõnul teadis ta, et sel korral ei ole oodata nii tugevat konkurentsi nagu aasta varem, kui nende võistluste raames toimusid ka Portugali meistrivõistlused. “Juba stardist alates jooksin üksi ja seadsin kiire tempo. Lõpus kaotasin finišis kahele jooksjale — nagu hiljem selgus, üks neist oli Portugali valitsev maanteemiili meister. Oma jooksuga jäin täielikult rahule.”
Eesti jooksja saavutas seega kolmanda koha ning tulemuseks uus Eesti rekord ajaga 4:09.10. Esikolmik mahtus vaid 23 sajandiku sisse.
Juba järgmisel hommikul otsustas Šalkauskas end proovile panna ka 10 km maanteejoksus. “Maanteemiili jooksin kell 21.20 õhtul ja järgmisel hommikul kell 8.00 jooksin Aveiro linnas 10 km distantsi, kus saavutasin teise koha ajaga 30:18. Arvestades kõiki tegureid — kahe stardi vahele jäi umbes 10 tundi ja und oli ainult 5 tundi — hindan oma esinemist hindega 5+,” rääkis Šalkauskas, kes jäi oma isiklikule rekordile alla vaid 15 sekundiga.
Järgmisena ootab teda ees Suurjooks ümber Viljandi järve, mis toimub 1. mail.
Laupäeval, 25. aprillil toimuvad Sillamäel Eesti käimise karikavõistlused.
Starti on oodata üle 40 sportlase 10-st klubist. Karikavõitjad selguvad alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Distantside pikkuseks on 2-10 km.
Võistluspäev saab alguse kell 13:00.
AJAKAVA
OSALEJATE NIMEKIRI
Erinevaid põlvkondi ühendava koolinoorte kergejõustikusarja TV 10 Olümpiastarti 55. hooaja kolmandal vabariiklikul etapil oli stardis üle 300 noore 80 erinevast koolist ja mitmel alal ohustati sarja rekordit.
Vanema vanusegrupi poiste kuulitõuke võitis 14-aastane, aga juba 1.90 pikk Markus Joa. Pärnu Vanalinna Põhikooli õpilane tõukas kolmekilost kuuli 17 meetrit ja 27 sentimeetrit. Sarja rekordist, mis kuulub järjest Eesti noorte rekordeid püstitanud Konrad Kruusele, jäi tal puudu vaid neli sentimeetrit.
“Kruuse näitab ette, et Eesti poisid võivad ka kuuli kaugele tõugata. Sama käib ka kettaheite kohta. Ma arvan, et heitealadel on Kruuse ja Joa need, kes toovad tulevikus Eestile kuulsust kõrgemal tasemel,” ütles Markus Joa kogenud treener Mihkel Lembit.
Noori autasustas Pekingi ja Londoni olümpiamängudel võistelnud maanteerattur Grete Treier, kes alustas oma erilist sportlasteed Tartus just kergejõustiklasena. Ta rõhutas, et hea tulemuse jaoks oli vaja koguda kümneid tuhandeid treeningkilomeetreid, kuid sama oluline roll oli ka ajutreeningul.
“Ma arvan, et enamikel aladel on vaja mõelda, kuidas tulemust saavutada. Milleks sa valmistud, millele sa mõtled, millest sa unistad. Jalgrattaspordis on vaja taktikat mõelda, nagu seda tuleb teha ka kergejõustikus,” ütles mainekatel velotuuridel edukalt võistelnud Treier.
Nooremate poiste kuulitõuke võitis Art Aleksander Tatter. Tallinna Reaalkooli 12-aastane õpilane tõukas kahekilost kuuli 15 meetrit ja 59 sentimeetrit, millega tõusis sarja edetabelis teisele kohale. Vanalinna Hariduskolleegiumi võistkonnale püüdsid punkte alles üheksa-aastane Mihkel Puik ja kümneaastane Uku Niinemets, kes on Johannes Ermi fännid.
“Äge on siin see, et ma saan võistelda, aga raske on see, et mul tuleb pinge peale, kui vanemad võistlust vaatavad,” ütles isalt esinemiseks julguse saanud Uku Niinemets.
Nooremate poiste kaugushüppe võitis 5 meetri ja 50 sentimeetriga Bert Andri Soomlais Tallinna Ühisgümnaasiumist. TV 10 edetabelis, kus on tulemused 1971. aastast alates, möödus ta Hans-Christian Hausenbergist ja Rasmus Mägist.
Nooremate tüdrukute teivashüppes oli osavaim Regina Roomet Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist. “Tahtsin võita, et näidata oma võimeid ja saada auhinnaks selle suure nätsupaki. Meil on klassis kõige popim inimene see, kes jagab kõigile nätsu,” ütles võidust suurt rõõmu tundnud Roomet.
Viiendat kohta jagas teivashüppes Claudia Bell Tallinna Prantsuse Lütseumist, kelle ema Helen Bell jooksis samal ajal Milanos välja Eesti naiste kõigi aegade 11. tulemuse maratonis (2:40.32). “Ta jookseb päevas tundide kaupa. See on julm. Ma ei suudaks kunagi nii palju trenni teha,” rääkis Claudia vaimustusega ema jooksutahtest.
Pärast kolme etappi hoiab suurte koolide tasavägises võistluses jätkuvalt liidrikohta Põlva Kool (14 937 punkti), kellele järgnevad Laagri Kool (14 884 punkti) ja Rakvere Reaalkool (14 717 punkti)
Väiksemate koolide arvestuses kindlustas oma liidrikohta Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium (13 159 punkti). Teisel kohal on Orissaare Gümnaasium (11 533 punkti) ning kolmandal kohal on Ruila Põhikool (11 424 punkti).
Saate operaatorid on Andres Suurevälja, Rudolf Hüdse, Märt Viisileht, heli eest kandis hoolt Gert Mäll, parimad plaanid monteerisid kokku Karel Karro ja Margus Vettik ning noori küsitles saate toimetaja ja režissöör Anu Säärits.
EKJL Instagram
