Pühapäeval, 1. oktoobril toimusid Riias esimesed maanteejooksu maailmameistrivõistlused, kus võisteldi miilijooksus, 5 km distantsil ning poolmaratonis.
Tiidrek Nurme sai 5 km distantsil 30. koha ning püstitas uue isikliku rekordi ajaga 14:06. Selle distantsi esimeseks maailmameistriks krooniti etiooplane Hagos Gebrhiwet, kes sai ainsana kirja aja alla 13 minuti (12:59).
Naiste samal distantsil sai Helen Bell 31. koha ajaga 17:09 ning Johanna Ardel oli 33. ajaga 17:44. Võitjaks tuli Keenia jooksja Beatrice Chebet ajaga 14:35.
Miilijooksu lõpetasid Olavi Allase ja Deniss Šalkauskas 28. ja 29. kohaga, ajad vastavalt 4:14.18 ja 4:16.02. Kiireim mees rajal oli ameeriklane Hobbs Kessler, kes püstitas uue maailmarekordi ajaga 3:56.13.
Tuuli Tomingas sai miilijooksus 27. koha ajaga 5:09.13. Võitjaks tuli Etioopia esindaja Diribe Welteji uue maailmarekordiga 4:20.98.
Poolmaratoni distantsil parandas Leonid Latsepov oma hooaja tippmarki ning sai 90 lõpetaja seas 61. koha tulemusega 1:04.16. Maailmameistriks krooniti Keenia jooksja Sabastian Kimaru Sawe ajaga 59:10.
Laura Maasik püstitas poolmaratonis uue isikliku rekordi ajaga 1:16.47, mis andis kokkuvõttes 51. koha. Kuldmedali sai kaela Keenia esindaja Peres Jepchirchir, kelle võiduajaks märgiti 1:07.25.
Eesti Olümpiakomitee tippspordikomisjon kinnitas Team Estoniasse kuuluvate sportlaste ja treenerite uued nimekirjad, mis hakkavad kehtima 1. oktoobrist.
EOK asepresidendi ja tippspordikomisjoni esimehe Erich Teigamägi sõnul kohtuti suvealaliitude esindajatega ning nende ettepanekuid kaaluti põhjalikult. „EOK tippspordikomisjon kohtus kahe päeva jooksul 21 suveolümpiaala esindajaga ning kuulasime ära ettepanekud ja ülevaated tippsportlaste ning nende treenerite toetuste osas,“ selgitas Teigamägi. „Erisusena otsustasime seekord, et B-kategooria toetust hakkavad saama ka MM-il 9. koha saanud ja Pariisi olümpianormi täitnud kümnevõistleja Johannes Erm, MM-il 9. koha saanud maadleja Heiki Nabi ja samuti MM-il 9. koha saanud epeenaiskonna liikmed, kes valmistuvad olümpiamängudele kvalifitseerumiseks. Ermi toetus kestab aasta, Nabi ja epeenaiskonna liikmete oma vastava ala kvalifikatsiooniperioodi lõpuni,“ lisas ta.
EOK tippspordikomisjoni kuuluvad lisaks Teigamägile Ago Markvardt, Aivo Normak, Eveli Saue, Jaan Kirsipuu, Jaan Talts, Priit Ilver ja Tõnu Tõniste.
Kergejõustiklastest kuuluvad toetusesaajate nimekirja:
- Rasmus Mägi – B
- Maicel Uibo – B
- Karmen Bruus – B
- Janek Õiglane – B
- Karel Tilga – B
- Johannes Erm – B
- Risto Lillemets – C+
- Õilme Võro – C
- Gedly Tugi – C
- Tiidrek Nurme – C
- Karl Erik Nazarov – C
- Elisabeth Pihela – C
- Marleen Mülla – C
Noored: Pippi Lotta Enok, Rasmus Roosleht, Lilian Turban, Ann Marii Kivikas, Jekaterina Mirotvortseva, Eerik Haamer, Viktor Morozov, Liisa-Maria Lusti, Anna Maria Millend, Andri Matrov, Uku Renek Kronbergs, Berit Saar, Jane Roosimägi, Miia Tillmann, Robert Kompus, Alar Reiljan, Johanna Elisabeth Ader, Miia Ott, Andreas Trumm, Karl Kristjan Pohlak, Heti Väät, Viola Hambidge, Tristan Konso, Valeria Smirnova, Savva Novikov, Benjamin Rannik, Janre Jõgi.
Team Estonia on 2019. aastal loodud Eesti tippspordi toetamise süsteem, mis pakub sportlasele kvaliteetseid tugiteenuseid ning konkurentsivõimelise ettevalmistuse tiitlivõistlusteks.
Team Estonia programmi kuuluvate sportlaste ja treenerite nimekirjad leiate SIIT.
Sellel pühapäeval, 1. oktoobril toimuvad Riias esimesed maanteejooksu maailmameistrivõistlused. Programmi kuuluvad miilijooks, 5 km distants ning poolmaraton. Eestit esindab võistlustel 8-liikmeline koondis.
Päev algab 5 km jooksuga, kus naistest asuvad starti Johanna Ardel ja Helen Bell. Meeste arvestuses teeb kaasa Tiidrek Nurme, kes valmistub kahe nädala pärast toimuvaks New Yorgi maratoniks.
Miilijooksus on stardis Olavi Allase ja Deniss Šalkauskas. Naistest esindab koondist mitmekülgne laskesuusataja Tuuli Tomingas.
Poolmaratoni distantsil lähevad häid aegu püüdma värske maratoni Eesti meister Leonid Latsepov ja Laura Maasik.
Otseülekannet on võimalik jälgida World Athletics kodulehel (NB! Vajalik on eelnev registreerimine)
Vähem kui kaks nädalat tagasi lõppes Teemantliiga 2023. aasta hooaeg ning nüüd on avaldatud juba ka 2024. aasta kalender.
Järgmine hooaeg, mis koosneb 15-st etapist saab alguse aprillis kahe Hiinas toimuva etapiga ning kahepäevane finaal peetakse septembris Brüsselis.
Teemantliiga 2024. aasta etapid:
| VÕISTLUS | RIIK | KUUPÄEV |
| Xiamen | Hiina | 20. aprill 2024 |
| Shanghai | Hiina | 27. aprill 2024 |
| Doha | Qatar | 10. mai 2024 |
| Rabat | Maroko | 19. mai 2024 |
| Eugene | USA | 25. mai 2024 |
| Oslo | Norra | 30. mai 2024 |
| Stockholm | Rootsi | 2. juuni 2024 |
| Pariis | Prantsusmaa | 7. juuli 2024 |
| Monaco | Monaco | 12. juuli 2024 |
| London | Suurbritannia | 20. juuli 2024 |
| Lausanne | Šveits | 22. august 2024 |
| Silesia | Poola | 25. august 2024 |
| Rooma | Itaalia | 29. august 2024 |
| Zürich | Šveits | 5. september 2024 |
| Brüssel | Belgia | 13.-14. september 2024 |
Selgusid 2023. aasta Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu mitmevõistluse tuuri (World Athletics Combined Events Tour) võitjad.
Mitmevõistluse tuuril läheb igal sportlasel arvesse hooaja kolm parimat mitmevõistlust. Hooaja kokkuvõttes premeeritakse nii naiste kui meeste kaheksat paremat sportlast.
Meeste mitmevõistluse arvestuses tuli võitjaks Karel Tilga, kelle puhul läksid arvesse Itaalias toimunud Multistarsi kümnevõistlus (8482 punkti), Götzise kümnevõistlus (8409 punkti) ning Budapesti MM-i kümnevõistlus (8681 punkti). Esikoha eest teenis Tilga 30 000 dollarit auhinnaraha. Teise koha teenis norrakas Sander Skotheim ning kolmas oli Grenada esindaja Lindon Victor.
Hooaja kokkuvõttes tuli kaheksandaks Risto Lillemets, kellel läks arvesse üks seitsmevõistlus (Tallinna Rahvusvaheline mitmevõistlus, 5915 punkti) ning kaks kümnevõistlust (Ratingen, 7938 punkti ja Talence, 7898 punkti). Kaheksanda koha eest teenis Lillemets 5000 dollarit auhinnaraha.
Mitmevõistluse tuuri kokkuvõte:
Sellel nädalavahetusel, 23.-24. septembril toimub Prantsusmaal Talence linnas kõrgetasemeline kümnevõistlus Décastar. Eesti kümnevõistlejatest asuvad starti Risto Lillemets ja Kristjan Rosenberg.
Talence kümnevõistlus kuulub World Athletics kuldtaseme alla, mis tähendab, et sellel võistlusel on sportlastel võimalik koguda häid reitingupunkte järgmiseks hooajaks. 2018. aastal püstitas Kevin Mayer samal võistlusel kehtiva maailmarekordi 9126 punkti.
Sise-EM-i pronksimees Risto Lillemets on sel hooajal läbinud kaks kümnevõistlust – Saksamaal Ratingenis oli tulemuseks 7938 punkti ning Eesti meistrivõistlustel jäi teivashüppes saadud nulli järel tulemuseks 7258 punkti. Lillemetsa isiklik rekord 8156 punkti on püstitatud 2021. aastal Götzises.
Möödunud aastal sai Lillemets samal võistlusel kolmanda koha tulemusega 8149 punkti.
Kristjan Rosenberg tegi peale pikka vigastuspausi oma esimese kümnevõistluse juuli lõpus toimunud Eesti meistrivõistlustel, kus sai kirja 7798 punkti. Tema isiklik rekord 8299 punkti on püstitatud 2021. aasta Eesti meistrivõistlustel.
Prantsusmaal on stardis ka Budapesti MM-il pronksmedali võitnud Lindon Victor.
Talence kümnevõistlus saab alguse laupäeval Eesti aja järgi kell 12:00.
Rohkem infot võistluste kodulehel.
Tradehouse jagab Noorsportlase Stipendiumiga välja 20 000 eurot. Stipendiumi eesmärk on anda lootustandvate noorte sporditeele hoogu juurde. Stipendiumile kandideerimine on avatud ja taotlusi saab esitada kuni 18. oktoobrini.
Tänavu jagatakse toetust juba 11. korda ning noorsportlase stipendiumile on oodatud kandideerima kõik lootustandvad ja tulemuslikult esinenud 14–26 aastased sportlased, eesmärgiga liikuda lähemale enda unistusele spordimaailmas.
Läbi 10 aasta on Tradehouse Noorsportlase Stipendiumile esitatud üle 1000 taotluse, nendest stipendium on määratud üle 50 noorsportlasele ning kokku toetatud üle 200 000 euroga. Stipendiumi on saanud ka paljud nimekad sportlased, kes on juba tänaseks tõestanud end olümpial või noppinud tiitlivõistlustel medaleid – sealhulgas Karl Erik Nazarov ja Kristjan Ilves. „Igal aastal on põnev tutvuda uute ja noorte Eesti sporditähtedega ning anda omalt poolt panus nende eduloosse. Tradehouse Spordistipendium aitab ja on aidanud nii mõnelgi tublil noorel tõusta enda spordiala tippu,“ ütles Tradehouse’i tegevjuht Laura Kuldkepp. Lisaks stipendiumile pakub Tradehouse kajastust ka enda ajakirjades ning kaasatust tulevastes projektides, toetades seeläbi noorsportlasi lisanähtavusega meediapildis.
Stipendiaatide valimine toimub kahes osas. Esimeses voorus hinnatakse videotutvustuse, kaaskirja, iseloomustuse ja saavutatud tulemuste põhjal sportlaste potentsiaali ja tulevikuväljavaateid. Teise vooru kutsutakse kuni 10 enim silmapaistnud kandidaati. Lõpliku otsuse stipendiumi määramise kohta teeb Tradehouse hindamiskomisjon, võttes arvesse ka spordialaliitude soovitusi.
Tradehouse Spordistipendiumile taotlemine kestab 20.09–18.10 ning kandideerida saab aadressil: https://tradehouse.ee/stipendium?lang=et
Lisainfo:
stipendium@tradehouse.ee
16.-17. septembril selguvad Eugenes toimuval finaalvõistlusel Teemantliiga hooaja võitjad. Eesti sportlastest pääses finaali 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi.
Meeste 400 m tõkkejooksu finaal toimub laupäeval, 16. septembril Eesti aja järgi kell 22:04.
Sel hooajal on Rasmus Mägi osalenud ühel Teemantliiga etapil, kui sai Stockholmis kolmanda koha tulemusega 49.04.
Mägi selle hooaja tippmark 48.04 on joostud juuli lõpus toimunud Eesti meistrivõistlustel ning isiklik rekord 47.82 on joostud eelmisel suvel.
400 m tõkkejooksu finaali koosseis:
Rohkem infot võistluste kodulehel.
Alanud on registreerimine rahvusvahelisele kettaheite konverentsile, mis toimub 10.-12. novembril Tallinnas.
Konverentsi programmiga saab tutvuda SIIN.
Registreerida saab SIIN kuni 10. oktoobrini 2023.
Osalustasu sõltub paketist (söök 3x päevas on hinna sees):
- Tavapakett ööbimisega kaheses toas (2 ööd) – 500 eurot
- Tavapakett ööbimisega üheses toas (2 ööd) – 600 eurot
- Tavapakett ööbimiseta – 420 eurot
Kehtiva treenerikutsega treeneritele kehtib alaliidu poolt 10% soodustus.
Lisainfo:
https://throwsworld.com/
Hans Üürike
hans@globalthrowing.com
Kaamos Grupp toetab kümnevõistlejat Johannes Ermi 30 000 euroga, et aidata värskelt Eestisse naasnud sportlasel täita ambitsioonikaid eesmärke, milleks on koht Pariisi olümpiamängude esikümnes, tiitlivõistluste medal ja kümnevõistluse Eesti punktirekord.
USAst õpingutelt naasnud Erm jätkab sportlaskarjääri Eestis ja komplekteerib siin oma toetusmeeskonna, et esindada Eestit edukalt 2024. aasta Pariisi suveolümpiamängudel ning jõuda seal esikümnesse. Samuti on ta võtnud eesmärgiks ületada senist Erki Noole 8815-punktilist Eesti kümnevõistluste rekordit.
„Olen oma viimaste kuude tulemustega kindlasti rahul. Uue isikliku rekordiga Budapesti maailmameistrivõistlusel sai maha pandud tugev märk, mis annab tulevikuks ja seatud eesmärkide saavutamiseks kindlust,“ rääkis Erm, kes alustab oktoobrist uue hooaja treeningute ja Pariisi olümpiamängudeks tippvormi häälestamisega. „Võistluskava on veel täpsustamisel, aga järgmine olulisem start on Eesti meistrivõistluste seitsmevõistluses või sisekergejõustiku maailmameistrivõistlused Glasgows,“ rääkis Erm ja lisas, et järgmise aasta peamine rõhk on välishooajal.
Kaamos turundus- ja kommunikatsioonijuhi Tambet Asi sõnul on Erm kahtlemata talendikas kümnevõistleja ning tema sihikindlus ja pingutused avaldavad usku, et sportlasel on võimalik tulevatel olümpiamängudel saavutada kõrge koht. „Kümnevõistlusest on kujunenud aastate jooksul eestlaste rahvussport, kus oleme edukad olnud varasemalt ja kus on ka täna rohkelt potentsiaali säravateks tulemusteks. Johannes Erm on oma sportlaskarjääri tõusulainel ning toetus tagab talle ambitsioonikate eesmärke saavutamiseks vajaliku tugistruktuuri,“ rääkis Asi.
Kuigi Kaamose ühiskonda panustamise prioriteet on Tambet Asi sõnul haridusvaldkond, siis on spordihariduse ja -edulugude toetamine osaks jätkusuutlikkusest. „Spordi toetamine on oluline just rahvatervise ja positiivset eeskujude pärast – toetades Eesti tippsportlasi, toetame seeläbi rahva aktiivset eluviisi,“ lisas Asi.
Erm on tänulik kõikidele toetajatele ja ettevõtjatele, kes on pannud tema sportlaskarjäärile õla alla ning kelle eraldatud vahenditest saavad kaetud nii treeningute, taastusravi, treenerite tasustamise, spordibaaside kasutamise, sporditarvete ja varustuse soetamise ja võistlusreisidega seotud kulud. „Erinevatel individuaalaladel nagu kõrgus, ketas ja kuul on kokkulepped treeneritega saavutatud, veel ootab lõpliku sõna odavise ja teivashüpe,“ lisas Erm.
Suvel Kadrioru staadionil toimunud kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel võitis Johannes kümnevõistluse 8424 punktiga, mis on ühtlasi Eesti meistrivõistluste rekordtulemus ning hõivas punktiskooriga maailma hooaja edetabelis 12. koha. Edukas võistlus tagas Ermile pääsu Budapesti MMile, mille 8484 punktiskooriga lõi ta uue isikliku rekordi, saavutades võistlusel üheksanda koha ja ühtlasi pääsemise Pariisi olümpiamängudele. Erm püstitas MMil isikliku rekordi nii 100 meetri jooksus (10.69), kuulitõukes (15.38), odaviskes (60.56) kui ka 1500 meetri jooksus (4:22.19).
Tallinna Maratoni peaala võitsid Keenia ja Etioopia jooksjad. Eesti meistriks maratonijooksus tulid meestest Leonid Latsepov ja naistest Kaisa Kukk. Selgitati ka Tallinna linna ning Põhjamaade politsei maratonimeistrid.
Eesti suurima osalejate arvuga rahvusvahelise spordisündmuse peaala 42 kilomeetri ja 195 meetri pikkune klassikaline maratonijooks algas täna hommikul kell 9 Pika Hermanni jalamilt.
Tallinna Maratoni võitis Sammy Kigen Keeniast kõrgeklassilise ajaga 2 tundi 11 minutit 42 sekundit. Võitjale järgnesid tema kaasmaalased Thomas Kibet (2:12.06), Joseph Munywok (2:12.15) ja Gilbert Kibet (2:13.48). Viiendaks tuli jaapanlane Yuki Kawauchi ajaga 2:14.07, joostes juba 119. korda maratonidistantsi alla 2 tunni ja 20 minuti. Seda pole maailmas suutnud mitte keegi teine.
Üldarvestuses kuuendana finišeeris Leonid Latsepov Spordiseltsist Sparta, kes püstitas uue suurepärase isikliku rekordi 2:14.23, mis on ühtlasi Eesti maratoonarite seas kiireim aeg, mis Eestis kunagi joostud. Latsepov võitis maratonijooksus nii Eesti kui Tallinna meistritiitli ning lõi tänase südi jooksuga tugeva vundamendi pääsuks järgmise aasta Pariisi olümpiamaratonile. Tubli tulemuse tegi ka meistrivõistluste arvestuses teisena lõpetanud Roman Fosti (Sparta SS), kes oma pika jooksjakarjääri viimasel rahvusvahelisel maratonil saavutas suurepärase aja 2 tundi 22 minutit ja 16 sekundit, saavutades üldjärjestuses kõrge kaheksanda kohaga. Eesti ning Tallinna meistrivõistluste pronksmedali võitis Janar Juhkov (2:36.05) klubist Treeningpartner. Põhjamaade politsei maratonimeistriks krooniti kümnendana finišeerinud norralane Frode Stenberg (2:27.43).
Naiste seas läks peaala võit Etioopiasse. Kiireim oli Dessi Ethlemahu Sintayehu ajaga 2:34.04.
Teiseks tuli eelmise aasta Tallinna Maratoni võitja Pauline Mutwa Thitu (2:37.17) Keeniast, edestades võitja kaasmaalast Aynalem Teferi (2:45.56). Neljandana jõudis finišisse Tartu spordiseltsi Kalev esindaja Kaisa Kukk (2:50.22), võites ühtlasi nii Eesti meistrivõistluste kuldmedali kui Põhjamaade politsei meistritiitli. Eesti meistrivõistluste arvestuses tuli teisele kohale, aga võitis Tallinna meistritiitli Pille Hinn (2:54.00) Sparta Spordiseltsist jättes kolmandaks Maris Heinaru (2:58.20) klubist Treeningpartner.
Aja alla kolme tunni saavutas Tallinna Maratonil tervelt 87 jooksjat.
Tallinna Maratoni programmi kuuluva 10 kilomeetri pikkuse RIMI Sügisjooksu võitis suurepärase ajaga Eesti maratonitiimi liige Tiidrek Nurme. Naiste kiireim oli Laura Maasik. Poolmaratoni distantsi kiireimad olid Uganda ja Keenia jooksjad.
RIMI Sügisjooksu 10 kilomeetri distantsil tegi stardist alates soolojooksu Eesti parim maratoonar Tiidrek Nurme Tartu Ülikooli Akadeemilisest Spordiklubist, kes sai võiduajaks 29 minutit ja 31 sekundit. Teiseks tuli mitmekordne orienteerumise Eesti meister Kenny Kivikas (30:52) ja kolmandaks triatleet Johannes Sikk (31:07).
Naiste võitjana finišeeris Laura Maasik Nõmme Kergejõustikuklubist ajaga 34:46. Teise koha võitis Liina Luik (35:34) ja kolmandale kohale tuli Liis-Grete Arro (36:31) klubist Jooksupartner.
Täna hommikul kell 9 Pika Hermanni jalamilt startinud 21,1 kilomeetri pikkuse poolmaratoni võitis Uganda jooksja Ali Chebures ajaga 1:01.35. Teisena lõpetas Elvis Chevor (1:01.45) Keeniast ning kolmandaks tuli tema kaasmaalane Eric Leon Ndiema (1:01.50). Üldjärjestuses viieteistkümnendana lõpetas kiireim Eesti jooksja Bert Tippi (1:10.39).
Naiste poolmaratonis said kolmikvõidu Keenia jooksjad. Võitjaks tuli üldarvestuses üheksandana lõpetanud Beatrice Cheserek uue kõrgetasemelise Tallinna poolmaratoni rekordiga 1 tund 8 minutit ja 22 sekundit. Teisena ületas finišijoone Janet Ruguru Gishumbu (1:08.30) ja kolmandana Lydia Jebichi Korir (1:08.49). Naistest jõudis kuuendana finišisse rohkem kui sada Eesti meistritiitlit võitnud Jekaterina Patjuk (1:17.11) ning kaheksandana oma poolmaratoni debüüdi teinud kolmekordne keskmaajooksu Eesti rekordiomanik Liina Tšernov (1:24.56).
Tallinna Maratoni programm jätkub pühapäeva hommikul kell 9.00 Toompea jalamilt Falgi teelt startiva 42 kilomeetri ja 195 meetri pikkuse klassikalise maratonijooksuga, mille raames toimuvad ka Eesti ja Tallinna meistrivõistlused ning selgitatakse ka Põhjamaade politsei meistrid.
Sellel pühapäeval, 10. septembril toimub Eesti suurim jooksuüritus Tallinna Maraton, mille raames selguvad maratonijooksu Eesti meistrid.
Nii tippjooksjaid kui tuhandeid harrastajaid kaasava Tallinna Maratoni kolmepäevane programm algab reedel 8. septembril viiekilomeetrise Nike Noortejooksuga, jätkub laupäeval 9. septembril 21,1 kilomeetri pikkuse poolmaratoni ja 10 km Rimi Sügisjooksuga ning lõpeb pühapäeval 10. septembril klassikalise maratonijooksuga (42,2 km). Kavas on ka Limpa lastejooks ning terve septembrikuu vältav harrastajate seas populaarsust kogunud virtuaalne Maratoni Kombo.
Eesti osavõturohkeim rahvusvaheline spordisündmus Tallinna Maraton on Kultuuriministeeriumi, Tallinna linna, Eesti Kergejõustikuliidu ja toetajate abil esmakordselt saanud Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu eliittasemega (World Athletics Elite label) jooksuvõistluseks nii maratoni kui poolmaratoni arvestuses, mis annab Eesti parematele pikamaajooksjatele ja välisvõistlejatele võimaluse teenida kõrgeid reitingupunkte pääsuks tiitlivõistlustele.
Maratonis asub Eesti ja Tallinna meistritiitleid kaitsma Sparta Spordiseltsi esindaja Leonid Latsepov (2:14.14), kes on võtnud eesmärgiks püstitada Tallinnas isiklik rekord ja püüda võimalikult kõrgeid reitingupunkte, luues eeldused järgmisel aastal Pariisi olümpiamaratonile jõudmiseks. Tema klubikaaslane, Eesti läbi aegade üks mitmekülgsemaid pikamaajooksjaid Roman Fosti (2:10.46), jookseb 10. septembril Tallinnas oma viimase tipptasemel maratoni. Eesti meistrivõistluste poodiumikohtadele konkureerivad ka Rauno Laumets (Tartu SS Kalev), Aleksandr Kulešov (Treeningpartner), Raido Mitt (individuaalvõistleja), Janar Juhkov (Treeningpartner) ja mitmed teised.
Naiste arvestuses lähevad Eesti meistrivõistluste medaleid püüdma Kaisa Kukk (Tartu SS Kalev), Mari Boikov (Treeningpartner), Maris Heinaru (Treeningpartner), Kaari Kink (individuaalvõistleja), Pille Hinn (Sparta SS), Kertu Kula (Sparta SS) ja teised.
Tänavusel Tallinna Maratonil on esindatud rekordilised 78 riiki.
Eesti meistrivõistluste osalejate nimekirjaga saab tutvuda SIIN.
Maratonile antakse start pühapäeval kell 9:00.
Kõik 2023. aasta kergejõustiku Eesti meistrivõistlused on pühendatud Eesti Olümpiakomitee 100. sünnipäevale. Võistlusel esikolmikusse jõudnud sportlased teenivad EOK 100 erikujundusega Eesti meistrivõistluste medalid.
Tulemusi saab jälgida ChampionChip Eesti lehel.
Rohkem infot võistluste kodulehel.
ERGO kindlustus koostöös Eesti Olümpiakomiteega annab juba kaheksandat aastat välja noorte sportlaste stipendiumi, et puhuda tuult tiibadesse Eesti noortele sportlastele. Sellel aastal on stipendiumifondi kogusuurus 25 000 eurot ja sellele saavad kandideerida sportlased vanuses 16-25 (k.a) eluaastat.
Stipendiumi eesmärk on toetada lootustandvate noorte sportlaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel. Stipendium on sihtotstarbeline ning mõeldud treening- ja võistluskulude või spordivahendite soetamise katteks.
Sel aastal antakse välja ka kaks eristipendiumi: „Fännide lemmik“ ja „Minu esimene sponsor“. Mõlema eristipendiumi suurus on 1000 eurot. Fännide lemmik selgitatakse välja ERGO sotsiaalmeedias toimuva hääletuse kaudu ja eristipendium „Minu esimene sponsor“ selgub žürii valiku tulemusel. Selleks, et ka noorematel sportlastel oleks võimalik stipendiumile kandideerida, on sel aastal alumiseks vanusepiiriks 16. aastat.
Stipendiumi taotlemiseks täida kandideerimisavaldus.
Taotluse tähtaeg on 24. september 2023!
Küsimuste korral kirjuta sportlane@ergo.ee.
Tutvu stipendiumi tingimustega.
Stipendiumi laureaadid valib välja žürii, kuhu sel aastal kuuluvad ERGO Eesti tegevjuht Marek Ratnik, ERGO personali- ja haldusosakonna juht Helena Jõerand-Konsap, ERGO ärikliendi portfellijuht Raul Rüüson, ERGO investeeringute juht Alo Alunurm, Eesti Olümpiakomitee turundusjuht Margus Kiiver, Eesti Olümpiakomitee noorteprojektide juht Merle Kaljurand, Eesti Olümpiakomitee alaliitude juht Raido Mitt, ERRi spordiajakirjanik Aet Süvari ja endine kergejõustiklane Virge Naeris.
Eelmisel aastal pälvisid ERGO stipendiumi üheksa individuaalsportlast kõrgushüppaja Karmen Bruus, iluuisutaja Niina Petrõkina, sulgpallur Kristin Kuuba, sprinter Karl Erik Nazarov, maadleja Viktoria Vesso, mäesuusataja Tormis Laine, kolmikhüppaja Viktor Morozov, maastikurattur Joosep Mesi, murdmaasuusataja Henri Roos ning sõudjate paar Johann Poolak ja Mikhail Kushteyn. Tutvu varasematel aastatel stipendiumi saanutega SIIN.
Käimas on registreerimine sügisesele EKR 3 kergejõustikutreenerite erialasele tasemekoolitusele.
Koolitus toimub 15.-17. septembril Tartus, Tartu Ülikooli spordihoones (Ujula 4).
Koolituse hind on 150 eurot. Arved saadetakse registreerimise alusel enne koolituse algust.
Registreerida saab SIIN kuni 14. september 2023.
Programmiga saab tutvuda SIIN.
NB! Koolituse toimumiseks peab olema õigeaegselt registreerunud minimaalselt 10 osalejat (tasemekoolituse raames).
Lisainfo:
Merlyn Lipp
Treenerikutse ja koolituste koordinaator
merlyn@ekjl.ee
58 414 516
Täna, 3. septembril toimusid Pärnus Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu raames Eesti meistrivõistlused 10 km maanteejooksus. Eesti meistriteks krooniti Leonid Latsepov ja Laura Maasik.
Meeste arvestuses oli kiireim Leonid Latsepov (Sparta SS), kes läbis 10 km ajaga 30:18. Teiseks tuli ajaga 31:02 Kenny Kivikas (TÜASK). Kolmandaks tuli üllatuse pakkunud 19-aastane Morten Siht (Viljandi VAK Staier), kelle aeg 31:31 tähistab uut U20 vanuseklassi Eesti rekordit. 2008. aastast Keio Kitse nimele kuulunud rekordit (32:25) parandas Siht ligi minutiga. Teise rekordiga sai hakkama üldarvestuses 19. koha saanud Hugo Rask (Triatloniklubi 21CC), kelle lõpuaeg 34:14 märgib uut U18 vanuseklassi Eesti rekordit. Eelmine rekord (34:16) kuulus 2021. aastast Risto Pernitsa nimele.
Naiste arvestuses teenis kindla võidu Laura Maasik (Nõmme KJK), kelle lõpuajaks märgiti isiklikku rekordit tähistav 34:36. Hõbemedali teenis Helen Bell (Sparta SS) samuti uue isikliku rekordiga 36:07. Kolmanda koha sai tasavägises finišiheitluses Liis-Grete Arro (SK Jooksupartner) ajaga 36:24, kes edestas neljanda koha saanud Kaisa Kukke (Tartu SS Kalev) vaid sekundiga. Kukk omakorda edestas viienda koha saanud Jekaterina Patjuki (TÜASK) kahe sekundiga.
Sellel pühapäeval, 3. septembril toimuvad Pärnus Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu raames Eesti meistrivõistlused 10 km maanteejooksus.
Eesti meistrivõistluste arvestuses on suvepealinnas starti oodata 60 jooksjat 15-st klubist.
Meestest hakkavad medalite nimel võistlema Leonid Latsepov (Sparta SS), Karel Hussar (SK Jooksupartner), Olavi Allase (Tartu SS Kalev), Deniss Šalkauskas (TÜASK) ja Kenny Kivikas (TÜASK).
Naiste arvestuses tuleb starti kogu eelmise aasta medalikolmik: Kaisa Kukk (Tartu SS Kalev), Laura Maasik (Nõmme KJK) ja Pille Hinn (Sparta SS). Medalimõtetega lähevad jooksma ka Jekaterina Patjuk (TÜASK), Helen Bell (Sparta SS), Liina Luik (TÜASK), Lily Luik (TÜASK) ja Liis-Grete Arro (SK Jooksupartner).
Kõik 2023. aasta kergejõustiku Eesti meistrivõistlused on pühendatud Eesti Olümpiakomitee 100. sünnipäevale. Võistlusel esikolmikusse jõudnud sportlased teenivad EOK 100 erikujundusega Eesti meistrivõistluste medalid.
Võistluste algus pühapäeval kell 12:00.
Tulemusi saab jälgida ChampionChip Eesti lehel.
Rohkem infot võistluste kodulehel.
30. septembril esineb Tallinnas Suurbritannia sprinter ning tänasel päeval kergejõustikutreeneri ametit pidav Dwain Chambers.
Koolitus on ühepäevane, kavas on loengud ning praktilised treeningud. Koolituse teemad käsitlevad sportlaste füüsilist ja vaimset ettevalmistust võistlusteks, sealjuures on teemad jaotatud sportlaste vanuse põhiselt: 7-11 aastat, 12-16 aastat ning koondise ja rahvusvahelisel tasemel sportlased. Oluline teema on ka treeneri roll ja areng erinevatel ajahetkedel.
Osalustasu:
- 60 eurot (kuni 31.08)
- 75 eurot (alates 01.09)
Osalustasu ei tagastata, kui kohast loobutakse 3 või vähem päeva enne koolituse toimumist.
Registreeri SIIN
Registreerimine kestab kuni 24. septembrini või kuni kohtade täitumiseni!
Toimumiskoht: Audentese kergejõustikuhall
Koolitus toimub inglise keeles ning tõlget ei toimu!
Dwain alustas jooksmisega 1994. aastal ning lühikese ajaga sai temast kahekordne juunioride Euroopa meister ning 1997. aastal krooniti ta maailma kiireimaks teismeliseks purustades juunioride 100 m maailmarekordi 10.06 sekundit. Ta on võitnud medaleid nii Euroopa kui maailmameistrivõistlustelt ning osalenud Sydney ja Londoni olümpiamängudel. Täna on ta pühendunud treeneritööle ning tema peamine treenerifilosoofia on õpetada eluks vajalikke oskusi läbi spordi.
Lisainfo:
Merlyn Lipp
merlyn@ekjl.ee
58 414 516
Kolmapäeva õhtul Kalevi staadionil toimunud TALLINN 2023 võistlusel sai näha mitut uut Eesti noorterekordit ning pikki kettakaari.
Võistlusõhtu peaala meeste kettaheite võitis sloveen Kristjan Ceh tulemusega 68.39, kes võttis revanši möödunud nädalal maailmameistriks tulnud Daniel Stahlilt. Rootslane sai Tallinnas teise koha tulemusega 66.89. Kolmanda koha teenis Jamaika sportlane Fedrick Dacres, kelle parima katse tulemuseks mõõdeti 62.37.
Harva joostaval miilijooksu distantsil püstitasid 15-aastased Naomi Toomenurm ja Hendrik Hang uued Eesti noorterekordid.
Toomenurm läbis distantsi ajaga 5:02.87 ning parandas sellega U16, U18 ja U20 vanuseklassi Eesti rekordeid. U16 vanuseklassi eelmine rekord kuulus 1997. aastast Jekaterina Patjuki nimele (5:23.5). U18 rekord kuulus 2020. aastast Anete Randma nimele (5:12.88) ning U20 rekord kuulus 2013. aastast Birgit Pihelgase nimele (5:04.42).
Hang jooksis U16 vanuseklassi uueks Eesti rekordiks 4:45.40. Varasem rekord kuulus ajaga 4:53.64 Ragnar Piirjõe nimele ning oli joostud 2011. aastal.
1000 m distantsil jooksis Uku Renek Kronbergs välja aja 2:23.48, mis tähistab uut U20 vanuseklassi Eesti rekordit. Eelmine rekord oli 30 aastat vana ja kuulus Marko Metsala nimele ajaga 2:24.85.
EOK ja Kultuuriministeerium kuulutavad välja stipendiumikonkursi tippsportlastele kõrg- või kutsehariduse omandamiseks 2023/24. õppeaasta sügissemestril.
Avalikul stipendiumikonkursil osalev isik peab vastama järgmistele tingimustele:
- on tegevsportlane, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul või
- on tippspordist loobunud isik, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul ning lõpetanud tegevsportlase karjääri viimase 5 aasta jooksul
- järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks noortele
- ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid
Stipendium eraldatakse koostöös Kultuuriministeeriumiga sportlaste õppemaksu tasumiseks kõrg- või kutsehariduse tasulises õppes:
- avalik-õiguslikus ülikoolis
- eraülikoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas rakenduskõrgkoolis
- erarakenduskõrgkoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas kutseõppeasutuses
- Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba omavas era- või munitsipaalkutseõppeasutuses
- või välisriigi samaväärsetes õppeasutustes
Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot.
Konkursil osalemiseks tuleb täita elektrooniline taotlus ning lisada ülikooli tõend hiljemalt 13. septembriks 2023. Taotlus on leitav SIIN.
Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi, kõrgkooli nimetus ja eriala) avalikustatakse EOK haridusstipendiumiga seotud pressiteadetes, EOK kodulehel ja sotsiaalmeedias.
Lisainfo:
Jaanika Eilat
53 858 353
jaanika@eok.ee
19.-27. augustini Brasiilias toimunud U15 Gümnasiaadilt ja U18 koolinoorte MMilt võitsid Eesti kergejõustiklased kokku 18 medalit.
MEDALIVÕITJAD
U15 (sünniaastad 2008, 2009, 2010)
• Ellen Ingrid Aadamsoo – 300m tõkkejooks KULD, Väike-Rootsi teatejooks PRONKS
• Allika Inkeri Moser – kolmikhüpe HÕBE, 4x100m jooks PRONKS
• Mia Eleanora Nurmela – 4x100m jooks PRONKS, Väike-Rootsi teatejooks PRONKS
• Laura Tõemets – 4x100m jooks PRONKS, Väike-Rootsi teatejooks PRONKS
• Kaspar Isand – kõrgushüpe HÕBE
• Felicia Viitkin – 4x100m jooks PRONKS
• Loore-Liis Viidik – Väike-Rootsi teatejooks PRONKS
U18 (sünniaastad 2005, 2006, 2007)
• Tristan Konso – 200m KULD, Väike-Rootsi teatejooks HÕBE, 110m tõkkejooks PRONKS
• Miia Tillmann – teivashüpe KULD, 100m tõkkejooks PRONKS
• Karl Kristjan Pohlak – teivashüpe KULD, Väike-Rootsi teatejooks HÕBE
• Ron Sebastian Puiestee – 100m HÕBE, Väike-Rootsi teatejooks HÕBE
• Katarina Verst – kuulitõuke HÕBE, kettaheite HÕBE
• Richard Johan Kaup-Lapõnin – 3000m jooks HÕBE, 1500m jooks PRONKS
• Gregor Aab – Väike-Rootsi teatejooks HÕBE
• Pia Lauren Matsalu – 100m HÕBE
• Romet Kivi – 400m jooks HÕBE
Homme toimub Kalevi staadionil rahvusvaheline kergejõustikuõhtu TALLINN 2023. Kettaheites tulevad Eesti publiku ette äsja Budapestis suurejoonelise etenduse pakkunud ja viimase katsega maailmameistriks tulnud Daniel Stahl Rootsist ning MMil läbi aegade parima tulemusega teiseks jäänud maailma edetabelijuht Kristjan Čeh Sloveeniast.
Kolmapäeval, 30. augustil kell 17.00 toimub Kalevi Keskstaadionil kõrgetasemeline kergejõustikuõhtu TALLINN 2023, millega taastatakse viisteist aastat tagasi katkenud rahvusvaheliste õhtumiitingute traditsioon Eesti pealinnas.
Võistlusõhtu peaalal, meeste kettaheites tuleb Tallinnas maailmameistrivõistluste ühe põnevama duelli kordusetendus, sest kohal on nii Budapestis võistluste viimase katsega maailmameistritiitli võitnud olümpiavõitja Daniel Stahl Rootsist, kui Ungari pealinnas kõigi aegade kõvema tulemusega teiseks jäänud ja revanšši ihkav maailma edetabelijuht Kristjan Čeh Sloveeniast. Mõlema mehe isiklik rekord on 71 meetrit ja 86 sentimeetrit. Maailma kahele paremale kettaheitjale pakuvad konkurentsi MM-l viiendaks jäänud Jamaika rekordimees Fedrick Dacres (isiklik rekord 70.78), Budapestis õnnetult lõppvõistluselt välja jäänud Tokyo olümpiahõbe rootslane Simon Pettersson (70.42), leedulane Martynas Alekna (67.41) ning mitmed teised.
Meeste 100 meetri jooksus on Tallinnas stardis mullu Eugenes 4×100 meetri teatejooksus maailmameistriks tulnud Kanada sprinter Jerome Blake, kelle tippmark on täpselt 10 sekundit (10.00). Talle pakuvad konkurentsi Trinidadi ja Tobago välejalg Jared Elcock (10.03) ja Baltimaade kiiremad. Eesti rekordimees 100 meetri jooksus Karl Erik Nazarov võtab seekord sihikule isikliku rekordi (20.94) alistamise 200 meetri distantsil, kus tal on vastasteks nii Blake (20.04), Elcock (20.64), kui Thomas Somers (20.37) Suurbritanniast, Oskars Grava (20.87) Lätist ja teised.
Naiste 100 meetri tõkkejooksus saavad Diana Suumann (isiklik rekord 13.07) ja Kreete Verlin (13.17) hooaja lõpus teha tugeva jooksu koos Slovakkia tõkkejooksja Stanislava Skvarkovaga (12.89), 22-kordse Ukraina meistri Anna Plotitsynaga (12.89) ning soomlanna Saara Keskitaloga (13.10).
Naiste odaviskes on Tallinnas võistlemas Budapestis viiendaks tulnud Austria rekordiomanik Victoria Hudson (64.68), kahe viimase MM-i finalist lätlanna Lina Muze-Sirma (64.87), Tšehhi käesoleva aasta meister Petra Sicakova (60.05), Gedly Tugi (60.65) ja teised meie paremad.
Naiste 100 meetri jooksus löövad kaasa Slovakkia esindajad Monika Weigertova (11.41) ja Stanislava Skvarkova (12.05), Läti esinumber Gunta Vaicule (11.53) ning Eesti sprinterid.
Meeste kaugushüppes on kohal 8 meetri mees Anvar Anvarov (8.22) Usbekistanist, naiste kõrgushüppes Budapestis lõppvõistlusele jõudnud Soome rekordiomanik Ella Junnila (1.96).
Meeste 1000 meetri jooksus asuvad juba veerand sajandit Urmet Uusoru nimel olevat Eesti rekordit (2:20.49) püüdma tänavu head minekut näidanud Uku Renek Kronbergs ja Deniss Salmijanov. Kõrget tempot aitab hoida Leedu paremikku kuuluv keskmaajooksja Justinas Laurinaitis.
Miilijooksus asuvad Eesti paremate jooksjatega rinda pistma ka laskesuusatajad Indrek Tobreluts ja Tuuli Tomingas. Simas Bertasius tuleb püüdma Leedu rekordit.
Koostöös Päästeameti Demineerimiskeskusega toimub kergejõustikuõhtu raames ka eksklusiivne maailmarekordiüritus miilijooksus 40 kilogrammi raskuse pommiülikonnaga.
Kehtiva maailmarekordi omanik on meestest britt Mark Gibbs ajaga 7 minutit ja 24 sekundit ning naistest Kaitlyn Hernandez USA-st ajaga 10 minutit ja 23 sekundit. Eesti rekordid on meestest 8.05 ja naistest 12.14. Mõlemad Eesti rekordiomanikud, kes oma ameti tõttu peavad jääma anonüümseks, on 30. augustil stardijoonel ja püüdlevad kodupubliku kaasabil maailmarekordi ületamise poole.
Rahvusvaheline kergejõustikuõhtu TALLINN 2023 algab 30. augusti õhtul kell 17.00 Tallinnas, Kalevi keskstaadionil.
Piletid hinnaga 10 ja 5 eurot on saadaval Piletilevis ja võistluspäeval staadioniväravas.
Lisainfo võistluste kodulehel
Reedel, 25. augustil toimunud Eesti staadionijooksusarja 9. etapil Märjamaal joosti 600 m distantsil vaatamata hooaja lõpule kiireid aegu.
Ilus ilm ja heas korras Märjamaa staadion aitasid kindlasti kiiretele aegadele kaasa. Naistest võidutses Helin Meier (KJK Nõmme) ajaga 1:33.38, teiseks tuli Katerina Fomichova (Täppsportlased/Rapla Jooksuklubi) ajaga 1:34.01 ning kolmandaks tuli Laura Maasik (KJK Nõmme) 1:36.96. Üldarvestuses neljanda koha saavutas U18 tüdrukute parim Karmel Jano (Rapla Jooksuklubi) ajaga 1:38.49.
Meestest võidutses Sten Ütsmüts (Rapla Jooksuklubi) ajaga 1:20.08, teine oli Sander Piik (Rapla Jooksuklubi) 1:20.78 ja kolmanda koha saavutas Kalev Hõlpus (Rapla Jooksuklubi) ajaga 1:22.79. Neljanda koha saavutas MU20 parim Kevin Jõesoo (Rapla Jooksuklub) ajaga 1:23.85, viies oli Otto Kase (TÜASK) ajaga 1:24.45 ja kuues U18 poiste parim Jesse Lauter (Rapla Jooksuklubi) tulemusega 1:25.52.
Jesse Lauteri aeg on uus U18 vanuseklassi Eesti rekord. Varasem rekord kuulus 1988. aastast Oleg Martšuki nimele ajaga 1:25.5 (käsiaeg).
Eesti staadionijooksusarja lõpuni on jäänud veel üks etapp. 30. augustil joostakse TALLINN 2023 rahvusvahelise võistluse raames miilijooks.
Rohkem infot selle võistluse kohta leiab SIIT.
Budapesti MMi viimase päeva hommikul oli eestlastest stardis maratoonar Tiidrek Nurme.
Maratoni start anti kohaliku aja järgi kell 7:00 hommikul, kui termomeeter näitas sooja 22 kraadi. Tiidrek Nurme läbis maratoni ajaga 2:15.42 ning teenis sellega tubli 31. koha.
Kui veel poolel maal oli Nurme 61. kohal (poolmaratoni aeg 1:06.55), siis distantsi teises pooles möödus ta jõudsalt konkurentidest ning parandas oma positsiooni poole võrra.
Maailmameistriks krooniti Uganda jooksja Victor Kiplangat ajaga 2:08.53. Talle järgnesid Iisraeli jooksja Maru Teferi (2:09.12) ja etiooplane Leul Gebresilase (2:09.19).
Sellega on eestlaste jaoks MM lõppenud ning võime võistluse lugeda igati kordaläinuks.
Budapesti MMil püstitasid kõik kolm Eesti kümnevõistlejat uued isiklikud rekordid ning saavutasid koha esikümnes.
Parima eestlasena sai Karel Tilga neljanda koha uue isikliku rekordiga 8681 punkti. Oma varasemat rekordit parandas ta lausa 199 punktiga. Eesti kõigi aegade edetabelis tõuseb ta nüüd Erki Noole järel teisele kohale. Teist päeva alustas Tilga ajaga 14.68 110 m tõkkejooksus, ketast heitis ta 50.57, teivast hüppas 4.80, oda viskas 66.42 ning päeva lõpetas isikliku rekordiga 4:20.73 1500 m jooksus.
Janek Õiglane püsitas uue isikliku rekordi 8524 punkti ning teenis kuuenda koha. Eelmist rekordit parandas ta 119 punktiga. Õiglane jooksis 110 m tõkkeid ajaga 14.51, heitis ketast 40.85, hüppas teivast 5.10, viskas oda 70.45 ning püstitas 1500 m jooksus isikliku rekordi ajaga 4:23:43.
Johannes Erm sai üheksanda koha samuti uue isikliku rekordiga 8484 punkti. Oma senist rekordit parandas ta 39 punktiga. Tänast päeva alustas Erm ajaga 14.90 110 m tõkkejooksus, kettaheites sai kirja tulemuse 45.09, teivast hüppas 4.90, odaviskes püstitas uue isikliku rekordi tulemusega 60.56 ning võistluse lõpetas uue rekordiga 1500 m jooksus – 4:22.19.
Kui Karel Tilgal oli Pariisi olümpiamängude norm (8460 punkti) juba varem täidetud, siis nüüd täitsid normi ka Õiglane ja Erm.
Kümnevõistluse maailmameistriks krooniti kanadalane Pierce LePage 8909 punktiga. Hõbeda võitis tema kaasmaalane Damian Warner 8804 punktiga ning pronksi sai Grenada esindaja Lindon Victor 8756 punktiga.
Budapesti MMi seitsmendal päeval olid võistlustules Eesti kümnevõistlejad ja kõrgushüppaja Elisabeth Pihela. Johannes Erm hoiab kümnevõistluses avapäeva järel viiendat kohta.
Johannes Erm alustas võistlust uue isikliku rekordiga 10.69 100 m jooksus. Kaugust hüppas ta 7.72 ning kuulitõukes püstitas taas isikliku rekordi tulemusega 15.38. Kõrgushüppes tuli täna leppida tulemusega 1.93. Päeva viimasel alal 400 m jooksus sai ta kirja aja 47.05. Peale viite ala hoiab Erm viiendat kohta 4430 punktiga. Isikliku rekordi graafikust jääb ta maha 83 punktiga.
Karel Tilga alustas samuti päeva uue isikliku rekordiga 100 m jooksus, kus ta sai kirja aja 10.84. Kaugushüppes sai ta kirja tulemuse 7.58 ning kuulitõukes 15.75. Kõrgushüppes ületas Tilga kõrguse 2.05 ning päeva lõpetas ajaga 48.58 400 m jooksus. Avapäeva lõpuks on Tilga kogunud 4419 punkti, mis annab seitsmenda koha ning isikliku rekordi graafikut edestab ta 64 punktiga.
Janek Õiglane jooksis 100 m ajaga 10.94, kaugushüppes püstitas ta uue isikliku rekordi tulemusega 7.47, kuulitõukes sai kirja 15.08 ning kõrgushüppes ületas 2.02. Päeva viimasel alal 400 m jooksus püstitas Õiglane isikliku rekordi ajaga 48.41. Viie alaga on tal koos 4307 punkti, millega ta hoiab 11. kohta. Isikliku rekordi graafikust on ta ees 65 punktiga.
Täna hommikul toimunud kõrgushüppe kvalifikatsioonis ületas Elisabeth Pihela kõrguse 1.89. Lõppvõistluselt jäi ta kahjuks kõige esimesena välja, kuid kokkuvõttes tasuks tubli 16. koht.
Budapestis jätkuvatel maailmameistrivõistlustel saavutas Rasmus Mägi 400 m tõkkejooksus seitsmenda koha.
Rasmus Mägi, kes jooksis oma karjääri jooksul teist korda MMi finaalis sai täna kirja aja 48.33 ning tuli seitsmendale kohale. Maailmameistriks krooniti norrakas Karsten Warholm ajaga 46.89.
Täna hommikul tegi oma MMi debüüdi odaviskaja Gedly Tugi. Kahjuks tänases kvalifikatsioonis ükski katse ei õnnestunud ning ta jäi tulemuseta.
Vaata Rasmuse jooksu uuesti SIIT.
Võistlusjärgsed kommentaarid:
Budapesti MMi kolmandal päeval tegi suurepärase etteaste Rasmus Mägi, kes pääses 400 m tõkkejooksus edasi finaali.
Mägi tuli starti 400 m tõkkejooksu esimeses poolfinaalis, kus ta sai vägeva lõpuspurdiga teise koha ajaga 48.30. Selle tulemusega kindlustas ta edasipääsu kolmapäevasesse finaali. Jooksu võitis Kyron McMaster ajaga 47.72.
Kiireima ajaga pääses finaali Karsten Warholm, kes sai poolfinaalis kirja aja 47.09.
400 m tõkkejooksu finaal peetakse kolmapäeva õhtul Eesti aja järgi kell 22:50.
Vaata Rasmus Mägi poolfinaaljooksu SIIT ja võistlusjärgseid kommentaare SIIT.
Tallinnas, Kalevi staadionil toimub 30. augustil kõrgetasemeline kergejõustikuõhtu TALLINN 2023, kus osalevad mitmed Budapesti maailmameistrivõistluste eeldatavad favoriidid. Kavas on ka eksklusiivne maailmarekordiüritus pommiülikonnaga miilijooksus.
Vahetult pärast maailmameistrivõistluste lõppu, toimub Kalevi Keskstaadionil kõrgetasemeline kergejõustikuõhtu TALLINN 2023, millega taastatakse viisteist aastat tagasi katkenud rahvusvaheliste õhtumiitingute traditsioon Eesti pealinnas.
Kolmapäeval, 30. augustil toimuvale jõuproovile on oodata silmapaisvaid atleete pea paarikümnest riigist. Ühel peaalal, meeste kettaheites, on Tallinnas võistlustules maailma edetabelijuht Kristjan Čeh Sloveeniast (isiklik rekord 71.86), Tokyo olümpiavõitja Daniel Stahl Rootsist (71.86), Doha MM-hõbe Fedrick Dacres Jamaikalt (70.78), Budapestis õnnetult lõppvõistluselt välja jäänud Tokyo olümpiahõbe rootslane Simon Pettersson (70.42), kahekordse olümpiavõitja ning maailmameistri leedulase Virgilijus Alekna vanem poeg Martynas Alekna (67.41) ning mitmed teised. Aleknade kettaheitedünastia noorem võsu, Euroopa meister Mykolas Alekna (71.00) otsustab Tallinnas osalemise pärast tänaõhtust maailmameistrivõistluste finaali.
Kas Tallinnas näeb ka uut kettaheite maailmarekordit, selgub 30. augustil Kalevi staadionil. Maailmarekordi (74.08) heitis sakslane Jürgen Schult juba enam kui 37 aastat tagasi. Korraldajad on rekordipüstitajale välja pannud viiekohalise preemiasumma.
Ka kõigil teistel Tallinnas kavasolevatel võistlusaladel osaleb arvestatavaid tegijaid erinevatest riikidest ja vahetult tiitlivõistluse järgselt ollakse eeldatavalt ka suurepärases vormis, mis lubab oodata häid tulemusi. Eesti parematest teevad kodupubliku ees kaasa 100 meetri Eesti rekordimees Karl Erik Nazarov, odaviskaja Gedly Tugi, kõrgushüppaja Elisabeth Pihela, sprinter Õilme Võro, tõkkejooksjad Diana Suumann ja Kreete Verlin ning teised.
Koostöös Päästeameti Demineerimiskeskusega toimub kergejõustikuõhtu raames ka eksklusiivne maailmarekordiüritus pommiülikonnaga miilijooksus. Üle maailma on demineerijatel üheks traditsiooniliseks mõõduvõtuks ja hea füüsilise ja vaimse vormi näitajaks pommiülikonnas ühe miili läbimine. Jooksu kõige raskem osa on pommiülikond, mis kaalub umbes 40 kilogrammi, sealhulgas viie-kuuekilone kiiver. Võistlusdistantsi vältel on jooksjal kõrval saatja, kes kontrollib võistleja seisundit, sest juba miilipikkune jooksudistants 40-kilose lisaraskusega on kehale päris suur koormus.
Kehtiva maailmarekordi omanik on meestest britt Mark Gibbs ajaga 7 minutit ja 24 sekundit ning naistest Kaitlyn Hernandez USA-st ajaga 10 minutit ja 23 sekundit. Eesti rekordid on meestest 8.05 ja naistest 12.14. Mõlemad Eesti rekordiomanikud, kes oma ameti tõttu peavad mõistetavalt jääma anonüümseks, on 30. augustil stardijoonel ja püüdlevad kodupubliku kaasabil maailmarekordi ületamise poole.
Rahvusvaheline kergejõustikuõhtu TALLINN 2023 algab 30. augusti õhtul kell 17.00 Tallinnas, Kalevi keskstaadionil.
Alates tänasest on Piletilevis saadaval võistlusõhtu piletid hinnaga 10 ja 5 eurot.
Alla 12-aastased lapsed pääsevad staadionile tasuta.
19.-27. augustini toimuvad Brasiilias Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni U15 Gümnasiaad ning U18 kergejõustiku meistrivõistlused. Gümnasiaadile sõidab 66-liikmeline koondis, kuhu kuulub lisaks sportlastele ja treeneritele gümnasiaadil 3×3 korvpalliturniiril kohtunikuna ametis olev Arseni Bondarev. Eestit esindab võistlustel 51 sportlast 30-st erinevast koolist.
ISF-i Gümnasiaadi näol on tegemist suurima rahvusvahelise multispordiüritusega, mis on mõeldud koolinoortele. 2016. aasta Rio olümpiamängude olümpiapargis toimuva gümnasiaadi raames peetakse ka suve alguses Türgis toimuma pidanud, kuid kevadise maavärina tagajärgede tõttu ära jäänud Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni U18 kergejõustiku MM.
Brasiilias on 18 võistlusalal esindatud 48 riiki rohkem kui 2100 osavõtjaga.
Kergejõustikuvõistlused saavad alguse 21. augustil.
U15 Gümnasiaadil esindavad kergejõustikus Eestit: Aleksandra Kurs, Allika Inkeri Moser, Arpo Vahula, Diana Johanna Vanamb, Ellen Ingrid Aadamsoo, Felicia Viitkin, Hank Gerhard Hausenberg, Henri Näppi, Jakob Truus, Jan Joonas Pohlak, Kaspar Isand, Konrad Kruuse, Laura Tõemets, Loore-Liis Viidik, Maarja-Liis Nurja, Markus Siilo, Marleen Hausenberg, Mette Marii Estorn, Mia Eleanora Nurmela, Oliver Sillamaa, Rahel Mäe, Tristjan Jaanson.
U18 MMil kergejõustikus: Andreas Trumm, Gregor Aab, Karl Kristjan Pohlak, Katarina Verst, Miia Tillmann, Pia Lauren Matsalu, Richard Johan Kaup-Lapõnin, Romet Kivi, Ron Sebastian Puiestee, Tristan Konso.
Rohkem infot võistluste kodulehel.
Eesti staadionijooksusari jätkub sel reedel, 25. augustil Märjamaal, kui kavas on 600 m distants.
AJAKAVA
18.00 Registreerimine
19.00 N+NU20, NU18 kiirem jooks
19.10 M+MU20, MU18 kiirem jooks
19.20 M+MU20, MU18 ja nooremad, vajadusel
19.30 N+NU20, NU18 ja nooremad, vajadusel
19.50 AUTASUSTAMINE
Osalustasu: 5€, õpilased 3€
Eelregistreerimine: erikhorn@hotmail.com või tel 526 6376
Eelregistreerimisel märkida ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, klubi ja eeldatav aeg (mille alusel komplekteerime jooksud). Eelregistreerimine lõppeb võistluspäeval kell 16.30.
Alustatakse kiirematest jooksudest.
Tegemist on staadionijooksusarja eelviimase etapiga. Viimane etapp toimub 30. augustil Tallinnas.
Budapesti MMi teisel päeval oli esimese Eesti sportlasena stardis 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi, kes tagas endale kindlalt koha poolfinaalis.
Teises eeljooksus startinud Rasmus Mägi lõpetas oma jooksu teisel kohal ajaga 48.58. Jooksu võitis Kyron McMaster ajaga 48.47.
Eeljooksude kiireima ajaga (48.12) pääses edasi Alison dos Santos.
Poolfinaalid toimuvad esmaspäeva õhtul. Mägi tuleb starti esimeses poolfinaalis Eesti aja järgi kell 20:33.
Vaata Rasmus Mägi eeljooksu järgi SIIT.
Võistlusjärgsed kommentaarid:
19.-27. augustini selguvad Ungaris Budapestis kergejõustiku maailmameistrid. Eesti sportlasi asub võistlustulle seitse.
Esimese Eesti sportlasena teeb stardi 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi, kelle hooaja tippmark 48.04 on püstitatud juuli lõpus toimunud Eesti meistrivõistlustel. Mägi isiklik rekord ja Eesti rekord on möödunud suvel joostud 47.82.
Naiste odaviskes läheb head tulemust püüdma U23 EM-il hõbemedali võitnud Gedly Tugi, kelle isiklik rekord on sellest suvest 60.65.
U20 EM-il pronksmedali võitnud Elisabeth Pihela soovib kõrgushüppes parandada oma isiklikku rekordit 1.92.
Kümnevõistluses saame kaasa elada kolmele Eesti sportlasele. Karel Tilga ja Johannes Erm on sel suvel mõlemad ületanud 8400 punkti piiri ja jõudnud väga lähedale oma isiklikele rekorditele. Janek Õiglane, kelle isiklik rekord on samuti parem kui 8400 punkti, on taastunud teda Eesti meistrivõistlustel seganud vigastusest ning on valmis realiseerima oma hea vormi just MM-il.
Viimase võistluspäeva hommikul on meeste maratonis stardijoonel Tiidrek Nurme, kes andis vormile viimast lihvi USAs Colorado laagris. Nurme isiklik rekord on 2:10.02, sel aastal on ta maratoni läbinud ajaga 2:14.26.
Eesti sportlaste ajakava:
- 20. august kell 12:25 – M 400 m tõkkejooksu eeljooksud
- 21. august kell 20:35 – M 400 m tõkkejooksu poolfinaalid*
- 23. august kell 11:20/12:55 – N odaviske kvalifikatsioon
- 23. august kell 22:50 – M 400 m tõkkejooksu finaal*
- 25. august kell 11:05 – 10-võistluse 100 m jooks
- 25. august kell 11:20 – N kõrgushüppe kvalifikatsioon
- 25. august kell 11:55 – 10-võistluse kaugushüpe
- 25. august kell 13:20 – 10-võistluse kuulitõuge
- 25. august kell 19:30 – 10-võistluse kõrgushüpe
- 25. august kell 21:20 – N odaviske finaal*
- 25. august kell 22:05 – 10-võistluse 400 m jooks
- 26. august kell 11:05 – 10-võistluse 110 m tõkkejooks
- 26. august kell 12:00/13:05 – 10-võistluse kettaheide
- 26. august kell 15:00 – 10-võistluse teivashüpe
- 26. august kell 20:05/21:10 – 10-võistluse odavise
- 26. august kell 22:25 – 10-võistluse 1500 m jooks
- 27. august kell 8:00 – M maraton
- 27. august kell 21:05 – N kõrgushüppe finaal*
Ajakava ja tulemused World Athletics kodulehel
Võistluste otseülekannet näeb ETV ja ETV2 kanalitel ning ERR spordiportaalis.
U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste viimasel päeval krooniti Viktor Morozov kolmikhüppes Euroopa meistriks.
Morozovile tõi Euroopa meistritiitli teises voorus hüpatud tulemus 16.45, mis tähistab tema uut isiklikku rekordit, U20 Eesti rekordit ja U20 Euroopa hooaja edetabeli liidritulemust. Kokku ületas Morozov 16 meetri piiri täna kolmel katsel. Möödunud aastast oli Morozovi auhinnakapis U20 MM-i pronksmedal ja 2021. aastast U20 EM-i pronksmedal.
Odaviske finaalvõistlusel sai Johanna Elisabeth Ader kaheksanda koha tulemusega 46.39. Jane Roosimägi parimaks jäi täna 45.30, mis andis kokkuvõttes 10. koha.
Berit Saar sai kettaheite finaalis 12. koha tulemusega 40.71.
5000 m jooksus sai Morten Siht 21. koha ajaga 14:52.89.
Kümnevõistluses püstitas Valter Eric Viisel uue isikliku rekordi 7207 punktiga ning sai 19. koha. Ta läbis täna 110 m tõkkejooksu ajaga 15.19, heitis ketast 42.11, hüppas teivast 4.20, viskas oda 57.05 ning jooksis 1500 m ajaga 4:40.79.
Jaroslav Sivuha teenis kümnevõistluses 22. koha tulemusega 6919 punkti. Ta sai 110 m tõkkejooksus kirja aja 15.80, heitis ketast 32.74, hüppas teivast 4.60, viskas oda 47.45 ning läbis 1500 m distantsi ajaga 4:55.66.
U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste kolmandal päeval võitis Elisabeth Pihela kõrgushüppes hõbemedali.
Pihela ületas kõrgushüppe finaalis kõrguse 1.88 ning teenis sellega hõbemedali. Euroopa meistriks krooniti Angelina Topić tulemusega 1.90. Kahe aasta taguselt Tallinnas toimunud U20 EM-ilt oli Pihela auhinnakapis juba pronksmedal.
Kuulitõuke finaalis sai Andri Matrov seitsmenda koha. Tema parima katse tulemuseks mõõdeti 18.78.
Alar Reiljan tuli vasaraheite finaalis üheksandaks tulemusega 68.55.
Teivashüppe finaalvõistlusel sai Robert Kompus 12. koha tulemusega 4.80.
Odaviske eelvõistlusel püstitas Johanna Elisabeth Ader uue isikliku rekordi tulemusega 49.99 ning pääses kuuendana edasi finaali. Üheksandana pääses edasi Jane Roosimägi tulemusega 47.53. Finaal toimub homme õhtul kell 19:27.
Viktor Morozov sai kolmikhüppe kvalifikatsioonist kaheksandana edasi tulemusega 15.34. Finaal toimub neljapäeva õhtul kell 19:35.
Berit Saar sai kettaheite eelvõistlusel parimal katsel kirja tulemuse 47.96, mis viis ta 10. kohaga neljapäevasele finaalvõistlusele.
Kümnevõistluse avapäeva järel on eestlastest parimal kohal Jaroslav Sivuha, kes lõpetas päeva 19. kohal 3719 punktiga. Ta läbis 100 m ajaga 11.31, hüppas kaugust 6.92, tõukas kuuli 12.45, hüppas kõrgust 1.89 ning jooksis 400 m ajaga 50.50.
Valter Eric Viisel on avapäeva järel 24. kohal 3630 punktiga. Ta jooksis 100 m ajaga 11.62, hüppas kaugust 6.57, tõukas kuuli 13.15, hüppas kõrgust 1.95 ning läbis 400 m ajaga 51.32.
Harry Richard Jääger pidi vigastuse tõttu kümnevõistluse peale nelja ala kahjuks pooleli jätma.
Kaugushüppe kvalifikatsioonis sai Liisa-Maria Lusti esimesel katsel kirja tulemuse 6.08, kuid tagareie vigastuse tõttu pidi kahjuks võistlemise pooleli jätma.
Iisraelis jätkuvatel U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel sai teisel päeval Eesti koondise parima tulemusega hakkama Miia Ott, kes saavutas 100 m jooksu finaalis kuuenda koha.
Ott sai 100 m jooksu finaalis kirja aja 11.58, mis andis tihedas ja tasavägises jooksus kuuenda koha. Kolmandast kohast jäi teda lahutama vaid kolm sajandikku.
800 m distantsil sai Uku Renek Kronbergs enda eeljooksus kolmanda koha ajaga 1:49.56. Finaalipääsust jäi teda lahutama kõigest üks sajandik ning kokkuvõttes tuli leppida üheksanda kohaga.
Anna Maria Millend sai 100 m tõkkejooksu poolfinaalis kirja aja 13.42, mis andis kokkuvõttes 11. koha.
Avapäeva järel seitsmevõistluses teist kohta hoidnud Liisa-Maria Lusti teine päev algas ebaõnnestunud kaugushüppega, kus ta sai kirja vaid ühe tulemuse, kuid seegi oli pooleli jäänud hüpe, mille pikkuses mõõdeti 4.29. Edasisest võistlemisest Lusti loobus.
Kuulitõukes püstitas Andri Matrov uue isikliku rekordi ning ületas 6-kilose vahendiga esmakordselt 19 meetri piiri. Tulemus 19.13 viis ta viiendana kolmapäevasele lõppvõistlusele.
Vasaraheite eelvõistlusel sai Alar Reiljan kirja tulemuse 68.17, millega teenis ta pääsu kolmapäevasesse finaali. Manfred Männamaal ei õnnestunud kahjuks kolme katsega tulemust kirja saada.
Miia Tillmann piirdus teivashüppe kvalifikatsioonis kõrguse 3.80 ületamisega, mis andis kokkuvõttes talle 17. koha.
Romet Kivi läbis 400 m tõkkejooksu ajaga 55.36, mis andis kokkuvõttes 37. koha.
EKJL Instagram
