Eeloleval nädalavahetusel, 14.-15. märtsil toimuvad Küprosel Euroopa talvised heitealade karikavõistlused, kus osaleb 11 Eesti sportlast.
Odaviskes asub võistlustulle Eesti esinumber Gedly Tugi, kes avas oma hooaja tänavu varakult ning osales veebruari lõpus Sloveenia talvistel heitealade meistrivõistlustel. Kehvades ilmaoludes viskas ta oda rohkem kui 58 meetri kaugusele, mis annab lootust, et Nicosias võiks sellele tulemusele lisa tulla. Tugi isiklik rekord on on 2023. aastal visatud 60.65. Teise eestlannana osaleb odaviskes U23 vanuseklassi kuuluv Johanna Elisabeth Ader.
Meeste odaviskes osaleb Kunnar Erich viisel ning U23 vanuseklassis Tristan Aik Sild.
Vasaraheitja Adam Kelly on tänavuse hooaja samuti varakult avanud ning sai veebruari keskel Rootsis kirja korraliku tulemuse – 72.59. Tema isiklik rekord 75.81 on heidetud eelmisel aastal. U23 vanuseklassi vasaraheites teeb kaasa Alar Reiljan.
Kettaheites avavad oma hooaja Gevin Genro Paas ja Noora Liisa Ader. U23 vanuseklassis on võistlustules Sten-Erik Iir ja Katarina Verst.
Kuulitõukes esindab Eestit Andri Matrov.
Võistluste otseülekannet saab jälgida European Athleticsi YouTube kanalil.
Reedel ja laupäeval, 13.-14. märtsil peetakse Fayettevilles, Arkansases NCAA sisemeistrivõistlused, kuhu kvalifitseerus ka kolm Eesti kergejõustiklast.
Naiste viievõistluses asub võistlustulle Oregoni ülikooli esindav Liisa-Maria Lusti, kelle hooaja tippmark on jaanuaris püstitatud 4290 punkti. Lusti isiklik rekord on möödunud aastast 4522 punkti. Viievõistlus saab alguse Eesti aja järgi reedel kell 18:15.
Sel hooajal juba kahel korral teivashüppes Eesti rekordit parandanud ning sise MM-iks valmistuv Marleen Mülla (South Dakota ülikool) läheb võistlustulle ühe favoriidina. 16 osaleja seas on Mülla isiklik rekord (4.63) paremuselt teine, temast rohkem on hüpanud vaid Hana Moll, kelle rekord on 4.88. Teivashüppe algab Eesti aja järgi laupäeva õhtul kell 23:00.
Illinoisi ülikooli esindav Viktor Morozov asub starti kolmikhüppes. Tema hooaja tippmark on veebruaris hüpatud 16.38 ning isiklik rekord on 2023. aastal hüpatud 16.45. Kolmikhüpe algab Eesti aja järgi laupäeva südaöösel vastu pühapäeva.
Reedel, 13. märtsil toimub Lasnamäe Kergejõustikuhallis TV 10 Olümpiastarti 55. hooaja II etapp.
Võistlema on oodata üle 300 noore 84-st koolist. Omavahel võetakse mõõtu 60 m tõkkejooksus, teivashüppes ja kaugushüppes.
Peale avaetappi asusid koolide arvestuses võistlussarja juhtima Põlva Kool ja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium.
Võistluste avamine toimub reedel kell 12:00.
AJAKAVA
Lasnamäe Kergejõustikuhallis on kohal ka Teamsport müügipunkt Nike toodetega.
Võistluse tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: tv10).
Teist etappi kokkuvõttev saade on eetris neljapäeval, 19. märtsil kell 10:00 ja kell 18:45 ETV2 kanalil.
55. hooaja vabariiklikud etapid:
- II etapp – 13. märts 2026, Lasnamäe Kergejõustikuhall
- III etapp – 10. aprill 2026, Tartu Ülikooli Spordihoone
- IV etapp – 23. mai 2026, Tartu Tamme Staadion
- FINAAL – 10.–11. juuni 2026, Valga staadion
TV 10 Olümpiastarti võistlussari toimub Eesti Kergejõustikuliidu ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Sportland, Super Skypark, Orbit, Värska Originaal, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Eesti Kergejõustikuliidu juhatus kinnitas täna, 11. märtsil toimunud koosolekul Eesti koondise eelseisvateks sisemaailmameistrivõistlusteks.
20.-22. märtsil Poolas Torunis toimuvatel võistlustel esindavad Eestit neli sportlast: teivashüppaja Marleen Mülla, tõkkejooksja Kreete Verlin, mitmevõistleja Rasmus Roosleht ja 800 m jooksja Uku Renek Kronbergs.
Kronbergs asub starti 20. märtsil, Roosleht on võistlustules 20.-21. märtsil ning Mülla ja Verlin võistlevad 22. märtsil.
Võistluste ajakava näeb SIIT.
Varasemalt olid võistlustel osalemisest loobunud mitmevõistlejad Johannes Erm ning Risto Lillemets, kellel oleks võimalus avanenud tänu Ermi loobumisele. Viimasel hetkel kutse saanud sprinter Ann Marii Kivikas ja tõkkejooksja Anna Maria Millend otsustasid samuti osalemisest loobuda ning keskenduda välihooajaks valmistumisele.
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Originaal, Audi, Cramo, Tradehouse, Favorte, Kultuuriministeerium ja Team Estonia. Eesti kümnevõistluse suurtoetaja on Coop Pank.
Eesti Kergejõustikuliidu liikmesklubid valisid veebruari parimaks sportlaseks tõkkejooksja Kreete Verlini.
Teist kuud järjest “Kuu sportlaseks” valitud Kreete Verlin uuendas veebruarikuus taaskord 60 m tõkkejooksu Eesti rekordit, alistas esimese eestlannana maagilise kaheksa sekundi piiri ning täitis Toruni sisemaailmameistrivõistluste normatiivi. Alates 6. veebruarist on rekordnumbrid 7.96.
Veidi rohkem kui nädal aega enne Toruni sise MM-ile sõitmist esitasime kuu sportlasele ka mõned küsimused, et tema kohta midagi uut teada saada. Küsimusi esitas Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse liige Nelli Pormeister.
____________________________________
Kui peaksid kirjeldama ideaalset tõkkejooksu ainult kolme sõnaga, siis mis need oleksid?
Sagedus, kiirus, ja kõige olulisem – enesekindlus.
Kas Sul on mõni võistlus või staadion või treeningkoht, kus tunned end alati eriti hästi?
Kadrioru staadion oli, on ja jääb!
Mis on üks asi, mida inimesed tippkergejõustiklase elu juures tavaliselt ei näe?
Sageli ei nähta, et iga minu igapäevane valik on teadlik ning tehtud mõeldes sellele, kuidas see mõjutab mind sportlasena nii praegu kui ka tulevikus. Peale treeningu on mul vaja sisustada veel järgmised 22 tundi oma elust, seega valikud on sama olulised kui treenimine ise!
Mis on kõige ootamatum asi, mis Sul võistlusel või treeninglaagris kunagi juhtunud on?
Õnneks ei ole midagi väga suurt ning hullu juhtunud. Viimati jäi Ostravasse võistlema minnes pagas Varssavi lennujaama maha, aga kogenud sportlasena (ning tänu Kristel Berendseni pidevale korrutamisele!!) pakin ma alati tossud, naelikud ning võistlusvarustuse käsipagasisse. Tänu käsipagasile sain ma võisteldud. Kohver jõudis 30 minutit peale jooksu hotelli.
Milline on Sinu jaoks ideaalne taastumispäev pärast rasket võistlust?
Ideaalis kuskil hotellis vedelemine, sest siis ei pea ma isegi sellele mõtlema, mida ma endale hommikuks, lõunaks või õhtuks süüa pean tegema. Ühesõnaga maksimaalne vedelemine (kirss tordil oleks veel see, kui päevitada ka saaks).
Mis raamat on hetkel Su öökapil?
Hetkel on pooleli raamat nimega “Päritoluhaavad”- Vienna Pharaon.
____________________________________
“Kuu sportlase” tiitli varasemad võitjad:
Juuni 2025 – Pippi Lotta Enok
Juuli 2025 – Allika Inkeri Moser
August 2025 – Viola Hambidge
September 2025 – Johannes Erm
Oktoober 2025 – Liis-Grete Hussar
Jaanuar 2026 – Kreete Verlin
November ja detsember 2025 “Kuu sportlase” valimist ei toimunud.
Pühapäeval, 8. märtsil kogunesid paarkümmend vasaraheitjat Pärnusse Niidupargi staadionile, kus toimusid Eesti talvised karikavõistlused.
Meeste arvestuses tuli karikavõitjaks Toomas Tankler (Niidupargi KJK) tulemusega 59.44. Naiste arvestuses oli parim Janne Ojala (Pärnu SK Altius) tulemusega 43.42.
U20 vanuseklassi võitjateks tulid Madleen Veberson (Niidupargi KJK) tulemusega 50.17 ja Kardo Küttmann (Niidupargi KJK) tulemusega 30.56.
U18 vanuseklassi parimad olid Keidi Maasing (Viljandi KJS Sakala) tulemusega 38.18 ja Simo Sören Saar (Viljandi KJS Sakala) tulemusega 45.39.
7.-8. märtsil võõrustas Lasnamäe Kergejõustikuhall U16, U18 ja U20 vanuseklasside Baltimaade parimaid mitmevõistlejaid. Võistkondlikus arvestuses jättis võidukarika koju Eesti koondis, lisaks võideti kolm individuaalset Balti meistritiitlit.
U20 vanuseklassi seitsmevõistluse Balti meistriks tuli Tristan Konso, kes püstitas isikliku rekordi 5711 punktiga. U20 Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis ta selle tulemusega Hans-Christian Hausenbergi (5877 p) järel teiseks. Hõbemedali sai kaela lätlane Karlis Jekabs Karlsbergs 5324 punktiga ning pronksmedali võitis Ron Sebastian Puiestee isiklikku rekordit tähistava 5231 punktiga.
U18 vanuseklassis teenisid Eestile kaksikvõidu uute isiklike rekorditega Hank-Gerhard Hausenberg (5279 p) ja Aleksander Metsmaker (5162 p). Kolmanda koha sai lätlane Martinš Matisans 4768 punktiga.
Patrick Tomasson võitis U16 vanuseklassi seitsmevõistluse isikliku rekordiga 4704 punkti. Teise koha sai lätlane Mikelis Melgailis 4369 punktiga ning kolmandaks tuli Kristofer Nool isikliku rekordiga 4343 punkti.
Neidude U20 vanuseklassi viievõistluses said kaksikvõidu lätlannad – võitjaks tuli Nikola Bunde 3804 punktiga ning teise koha sai Adriana Reitmane 3725 punktiga. Kolmandaks tuli Laura Tõemets isikliku rekordiga 3572 punkti.
U18 vanuseklassi viievõistluse parim oli lätlanna Emilija Brauna 4017 punktiga. Teiseks tuli Diana Johanna Vanamb uut isiklikku rekordit tähistava 3900 punktiga. Kolmanda koha sai Grete Malm samuti isikliku rekordiga 3817 punkti.
U16 vanuseklassi tasavägises viievõistluses said kolmikvõidu lätlannad – esimeseks tuli Beate Blaua 3380 punktiga, teise koha sai Evelina Lace 3353 punktiga ning kolmas oli Ance Lankovska 3317 punktiga. Eesti parimana sai Emma Jürisoo neljanda koha 3311 punktiga.
Võistkondlikus arvestuses teenis võidu Eesti koondis 75 471 punktiga, teise koha sai Läti koondis 71 228 punktiga ning kolmas oli Leedu koondis 61 653 punktiga.
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Originaal, Audi, Cramo, Tradehouse, Favorte, Kultuuriministeerium ja Team Estonia. Eesti kümnevõistluse suurtoetaja on Coop Pank. Võistluse korraldamist toetas Tallinna linn.
Käesoleval nädalal teatas mitmevõistleja Johannes Erm, et loobub tervislikel põhjustel 20.-22. märtsil Torunis toimuvatel sisemaailmameistrivõistlustel osalemisest. Kuna ühest riigist saab ühel alal osaleda maksimaalselt kaks sportlast, siis tekkis Ermi loobumisega võimalus sise MM-ile minna Risto Lillemetsal, kes oli reitingutabeli järgi endale koha taganud, kuid oli Ermi ja Rasmus Rooslehe järel kolmas eestlane.
Rahvusvahelisel mitmevõistlusel kaugushüppes kanda vigastanud Risto Lillemets otsustas siiski sellest võimalusest loobuda, sest vigastus endiselt segab teda ning ta soovib keskenduda välihooajaks valmistumisele.
Poolas toimuvateks sisemaailmameistrivõistlusteks valmistuvad hetkel mitmevõistleja Rasmus Roosleht, tõkkejooksja Kreete Verlin ja teivashüppaja Marleen Mülla. Eesti Kergejõustikuliidu juhatus kinnitab MM-il osaleva koondise kolmapäeval, 11. märtsil.
Pühapäeval, 8. märtsil toimuvad Pärnus Niidupargi staadionil Eesti talvised vasaraheite karikavõistlused.
Võistlustel osaleb 20 sportlast neljast klubist. Karikavõitjad selguvad U18, U20 ning täiskasvanute arvestuses.
Vaata osalejate nimekirja SIIT
AJAKAVA
Eesti vasaraheite esinumber Adam Kelly valmistub järgmisel nädalavahetusel Küprosel toimuvateks Euroopa talvisteks heitealade karikavõistlusteks, seega teda Eestis võistlemas ei näe.
Eeloleval nädalavahetusel, 7.-8. märtsil selguvad Lasnamäe Kergejõustikuhallis Baltimaade parimad mitmevõistlejad U16, U18 ja U20 vanuseklassides.
Koondisesse kuulub igas vanuseklassis 4 tüdrukut ja 4 poissi, arvesse läheb 3 parema sportlase tulemuste summa ning üldvõit selgub kolme vanuseklassi kokkuvõttes.
U16 võistkond: Emma Jürisoo, Arina Tsatsurina, Karmela Kõiv, Luise Remmel, Patrick Tomasson, Kristofer Nool, Stefan Võsu, Sebastian Värk
U18 võistkond: Diana Johanna Vanamb, Bianca Maria Vuks, Grete Malm, Gerda Karolin Kriis, Aleksander Metsmaker, Hank-Gerhard Hausenberg, Armand Hansson, Mihkel Padar
U20 võistkond: Hedi Andre, Rosanne Vassus, Laura Tõemets, Mona Sepp, Tristan Konso, Ron Sebastian Puiestee, Henri Eenpuu, Kristofer Vutt
Võistluste algus laupäeval kell 12:00 ja pühapäeval kell 11:00.
AJAKAVA
Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: cebaltic).
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Originaal, Audi, Cramo, Tradehouse, Favorte, Kultuuriministeerium ja Team Estonia. Eesti kümnevõistluse suurtoetaja on Coop Pank. Võistluse korraldamist toetab Tallinna linn.
Mitmevõistleja Johannes Erm loobub 20.-22. märtsil toimuvatel sisemaailmameistrivõistlustel osalemisest ning valmistub välihooajaks.
Johannes Erm koos oma arsti ja tiimiga otsustas tervislikku seisukorda arvesse võttes sisehooaja vahele jätta. “Veebruaris treeningutel seganud tagareie vigastus vajab rahulikku taastumist ja praegu pole mõistlik liigseid riske võtta,” kommenteeris Erm oma hetkeolukorda. “Keskendun täielikult taastumisele ja välihooajaks valmistumisele, pikas plaanis on see kõige õigem otsus.”
Poolas toimuvateks sisemaailmameistrivõistlusteks valmistuvad hetkel mitmevõistleja Rasmus Roosleht, tõkkejooksja Kreete Verlin ja teivashüppaja Marleen Mülla. Eesti Kergejõustikuliidu juhatus kinnitab MM-il osaleva koondise järgmisel kolmapäeval, 11. märtsil.
Sihtasutus Noored Olümpiale kuulutab välja järjekorras seitsmenda stipendiumikonkursi, kus jagamisele läheb kuni viis stipendiumit kogusummas kuni 200 000 eurot. Eesti eraisikute ja ettevõtjate toel loodud noorte sportlaste tugisüsteem pakub stipendiumi raames lisaks rahalisele toele erinevaid koolitusi, mis õpetavad kuidas treenida oma vaimset poolt ja leida toetajaid. Kandideerima on oodatud kõik 18- kuni 23-aastased olümpiamängude kavas olevaid individuaalalasid harrastavad sportlased, kes pürgivad spordimaailma absoluutsesse tippu.
Olümpiavõitja Katrina Lehis sõnas: “Noored Olümpiale stipendiumil on olnud kindlasti väga oluline roll minu karjääris. Kui ma 2018. aastal selle stipendiumi sain, siis olin ma just pärast emaks saamist tippsporti naasmas ning nii mõnigi kahtles, kas suudan veel tippu jõuda. Ma ei kuulunud epeenaiskonda ega polnud võitnud veel Euroopa meistri tiitlit. Noored Olümpiale stipendiumi saamine andis nii palju positiivsest energiat, sest keegi uskus minusse. See pani rohkem pingutama ja süvendas ka endas usku, et ma suudan jõuda tippu.”
Stipendiumikonkursi võitjad saavad rahalise toe ja maailmatasemel koolitused terveks olümpiatsükliks ehk kuni neljaks aastaks. Stipendiumi rahaline maht on Eestis kõige suurem – sportlasele eraldatakse 10 000 eurot aastas, mis teeb täis-olümpiatsükli kohta 40 000 eurot. Väljaantava stipendiumi üheks osaks on sportlase vaimne treening (spordipsüholoogia ja mindset coaching), mis aitab noorel sportlasel seada eesmärke ning õpetab toime tulema tagasilöökide ja pingetega nii treeningutel kui võistlussituatsioonis. Lisaks on fookuses meeskonna loomise, toetajatega suhtlemise, isikubrändi kujundamise, finantsosksute ja turundusoskuste arendamisele suunatud koolitused, mis aitavad sportlasel fänne ja toetajaid leida.
Noored Olümpiale stipendiumikomisjoni liikme, olümpiavõitja Gerd Kanteri, sõnul on sihtasutuse Noored Olümpiale tegevus Eesti spordis erakordne ning heaks eeskujuks ka riiklikele tugisüsteemidele. “Soovitan Noored Olümpiale stipendiumile kandideerida kõigil, kes julgevad suurelt unistada ja on valmis selle nimel ka kõvasti tööd tegema”, lisas olümpiavõitja Gerd Kanter.
Sihtasutus Noored Olümpiale on loodud spordientusiastidest ettevõtjate eestvedamisel sooviga anda heategevuse kaudu oma panus Eesti spordi arengusse. Sihtasutuse ühe asutaja ja eestvedaja Paavo Pauklini sõnul on stipendiumiprogramm andnud kümne aaasta jooksul väga suure mõju Eesti sporti arendades mitmeid täna Eesti spordi tipptegijaid. “Rõõm on näha, et oleme suutnud leida suure hulga eraisikutest ja ettevõtjatest toetajaid, keda meie tegevus kõnetab. Oleme tõenäoliselt kõige efektiivsem toetuseraha kasutaja, sest 100% toetajatelt saadud rahast jõuab sportlasteni ning ettevõtjatest Sihtasutuse juhid tegutsevad tasu saamata. Pikaajaline eesmärgipärane tegevus, süsteemsus ja kirg on edukuse aluseks nii spordis kui ettevõtluses. Kutsume meie toetajate ringiga liituma kõiki Eesti ettevõtjaid, kellele läheb korda, et meie järelkasvul oleks edaspidi inspireerivaid eeskujusid spordis.“
Sihtasutus Noored Olümpiale stipendiumi on eelnevalt pälvinud Katrina Lehis (epeevehklemine), Marten Liiv (kiiruisutamine), Kristjan Ilves (kahevõistlus), Susannah Kaul (paraujumine), Mehis Udam (laskesuusatamine), Viktoria Vesso (naistemaadlus), Marek Mäsak (judo), Christopher Hein (sõudmine), Kaimar Vagul (suusahüpped), Viktor Morozov (kolmikhüpe), Gedly Tugi (odavise), Johanna Maria Jõgisu (moodne viievõistlus), Li Lirisman (karate), Helary Mägisalu (maadlus), Anna Maria Orel (vasaraheide), Reena Pärnat (vibulaskmine), Mattias Kuusik (judo) ja Joosep Karlson (aerutamine).
Stipendiumitaotluste esitamise tähtaeg on 3. aprill 2026.
Lõpliku valiku teeb SA Noored Olümpiale stipendiumikomisjon aprillis. Kandideerimistingimustega saab tutvuda ja stipendiumitaotlusi esitada sihtasutuse kodulehel www.nooredolumpiale.ee
Möödunud nädalavahetusel toimusid Ameerikas ülikoolide konverentside meistrivõistlused kergejõustikus, kus olid võistlustules ka paljud Eesti sportlased.
East Texase ülikoolis õppiv Anete Randma uuendas ühe miili jooksus lausa kahel korral Eesti lühirajarekordit. Southland konverentsi meistrivõistlustel sai ta kõigepealt eeljooksus kirja aja 4:49.72 ning seejärel parandas finaalis oma tulemust veelgi ning sai neljanda koha ajaga 4:48.55. Varasem rekord sel alal kuulus ajaga 4:52.24 Kadri Kelve nimele ning oli joostud 2003. aastal.
Isikliku rekordi püstitas ta ka 800 m jooksus, kus sai eeljooksus kirja aja 2:12.27.
Randma hindas oma sisehooaja väga kordaläinuks. “Sain kuus kuud korralikult ja järjepidevalt harjutada. Alates septembrist olen töötanud uue treeneri, Natnael Aamare, käe all. Tema lähenemine treeningutele on end õigustanud ning toonud häid tulemusi,” sõnas ta peale võistlust. “Langetasime viimasel hetkel otsuse keskenduda võistlustel 1 miilile ja 800 meetrile, kuna neil distantsidel saan ülikoolile enim punkte teenida. Eeljooksus läksin liidri tempoga kaasa ja püsisin tal kannul nii kaua, kui suutsin. Olin äärmiselt õnnelik, kui nägin 4:49 aega tablool. Finaalist kujunes kohe algusest peale kiire jooks ning kella ma ei jälginud, sest esmatähtis oli võistkonnale punktid kindlustada. Suutsin oma isiklikku rekordit jälle parandada ning tegin seda just hooaja kõige tähtsamas jooksus.”
“Üllatusena tuli seegi, et kahe päeva jooksul õnnestus teha neli tugevat jooksu (1 miili ja 800 m eeljooksud ning finaalid). Nüüdseks on sisehooaeg läbi ja ettevalmistus käib juba välihooajaks, mis algab minu jaoks aprilli alguses.”
Viktor Morozov, kes esindab Illinois’i ülikooli krooniti kolmikhüppes Big Ten konverentsi meistriks oma karjääri paremuselt teise tulemusega – 16.38. Noored Olümpiale tiimi kuuluv Morozov kommenteeris oma võistlust nii: “Big Tenile minnes olin enesekindel, sest kõik eelnevad võistlused olid stabiilsed ja teadsin, et suur hüpe on tulemas. Aga me ei ole veel lõpetanud – kahe nädala pärast suundume NCAA Division I Indoor Track and Field Championships-ile, kus esindan University of Illinois Urbana-Champaigni ja Eestit ühel maailma suurimal laval, võisteldes USA ülikoolisüsteemi 15 parima hüppaja seas.”
Morozoviga samas ülikoolis õppiv Andreas Hantson tuli seitsmevõistluses teisele kohale uut isiklikku rekordit tähistava tulemusega 5683 punkti.
South Dakota ülikooli esindav Marleen Mülla tuli teivashüppes Summit League konverentsi võitjaks tulemusega 4.36. Lisaks aitas ta oma koolile punkte tuua kõrgushüppes, kus tuli kuuendaks tulemusega 1.62.
Liisa-Maria Lusti (Oregoni ülikool) tuli Big Ten konverentsil kaugushüppes teisele kohale tulemusega 6.40 ning sai viievõistluses neljanda koha 4252 punktiga.
Edlin Lisbeth Laur (Texase ülikool) tuli American konverentsi võitjaks kõrgushüppes isiklikku rekordit tähistava tulemusega 1.84 ning sai viievõistluses teise koha samuti isiklikku rekordit tähistava 3830 punktiga. Tema koolikaaslane Janre Jõgi tuli seitsmevõistluses konverentsi meistriks isikliku rekordiga 5535 punkti.
Hawaii ülikooli esindav Lilian Turban tuli kõrgushüppes neljandat aastat järjest Mountain Pacific konverentsi meistriks tulemusega 1.79 ning võitis ka kuulitõuke isikliku rekordiga 15.02.
Anna Panenko (Louisville ülikool) sai Atlantic Coast konverentsi meistrivõistlustel kolmikhüppes viienda koha tulemusega 12.94.
Valeria Smirnova (Georgia ülikool) tuli Southeastern konverentsi meistrivõistlustel kõrgushüppes seitsmendaks tulemusega 1.76.
Karl Kristjan Pohlak (Duke ülikool) sai Atlantic Coast konverentsi meistrivõistlustel teivashüppes kümnenda koha ületades täpselt viis meetrit.
Ameerika üliõpilaste sisehooaeg kulmineerub NCAA meistrivõistlustega, mis toimuvad 13.-14. märtsil Arkansases.
Eesti talviste meistrivõistluste teisel päeval jõudis Kreete Verlin tõkkesprindis lähedale Eesti rekordile ning Marleen Ritari püstitas viievõistluses Eesti noorterekordi.
Lasnamäe Kergejõustikuhallis jätkunud Eesti talvistel meistrivõistlustel alistas Kreete Verlin (SK Fortis) 60 m tõkkejooksus sel hooajal juba kolmandat korda 8 sekundi piiri ning krooniti Eesti meistriks ajaga 7.99. Veebruari alguses joostud Eesti rekordist jäi teda lahutama kolm sajandikku.
Naiste viievõistluses tuli Eesti meistriks Marleen Ritari (SK Elite Sport) uut U20 vanuseklassi Eesti lühirajarekordit tähistava tulemusega 4258 punkti. Ta jooksis 60 m tõkkeid ajaga 8.60, hüppas kõrgust 1.77, tõukas kuuli 10.86, hüppas kaugust 5.93 ning läbis 800 m ajaga 2:13.90. Varasem rekord kuulus 4125 punktiga Liisa-Maria Lusti nimele ning oli püstitatud 2023. aastal.
200 m sprindidistantside kiireimaid olid ka 60 m jooksudes triumfeerinud Pärnu SK Altiuse esindajad Ann Marii Kivikas ja Henri Sai. Kivikas tuli Eesti meistriks ajaga 23.89 ning Henri Sai püstitas isikliku rekordi ajaga 21.49.
Oma teise Eesti meistritiitli nendel võistlustel võitsid 800 m jooksudes Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev) ja Viola Hambidge (TÜASK), kes eile olid kiireimad ka 400 m jooksudes. Kronbergsi võiduaeg oli 1:48.10 ning Hambidge püstitas isikliku rekordi ajaga 2:11.41.
Meeste kõrgushüppe võitis Kaspar Palmsaar (Pärnu SK Altius), kes ületas kõrguse 2.12 ning täitis sellega ka suviste U20 maailmameistrivõistluste normatiivi.
Seitsmevõistluses krooniti Eesti meistriks Aivar Ellam (Rakvere KJK ViKe) isikliku rekordiga 5602 punkti.
3000 m jooksu kiireimad olid Deniss Šalkauskas (Sparta SS) ajaga 8:06.66 ja Liis-Grete Hussar (Kuldne Tervis SK) ajaga 9:42.36.
Teine võistluspäev on järelvaadatav Delfis
Eesti talviste meistrivõistluste avapäev Lasnamäe Kergejõustikuhallis tõi uued Eesti hooaja tippmargid nii naiste kui meeste 60 m sprindis, teivashüppes näitas head taset Robert Kompus.
Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius) tuli 60 m jooksu Eesti meistriks ajaga 7.35 ning edestas Õilme Võrot (Võru KJK Lõunalõvi) ja Miia Otti (Rae Kergejõustik), kelle ajad oli vastavalt 7.41 ja 7.46. Meeste tasavägises finaalis oli kiireim Henri Sai (Pärnu SK Altius) ajaga 6.72. Talle järgnesid Dmitri Petrogradov (Tallinna KJK Kalev) ajaga 6.74 ja Ats Kivimets (Audentese SK) ajaga 6.75.
Meeste teivashüppes oli isiklikule rekordile lähedal Robert Kompus (SK Elite Sport), kes tuli Eesti meistriks oma karjääri paremuselt teise tulemusega 5.60. Teise koha sai Henri Apri (SK Elite Sport) tulemusega 5.15 ning kolmanda koha Martin Plakk (Kuusalu SK) tulemusega 5.10. Naiste teivashüppes võttis oodatud võidu Allika Inkeri Moser (SK Elite Sport) tulemusega 4.30.
400 m jooksu kiireimad olid Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev) isikliku rekordiga 47.62 ja Viola Hambidge (TÜASK) samuti isikliku rekordiga 54.99.
Deniss Šalkauskas (Sparta SS) võttis meeste 1500 m jooksu võidu ajaga 3:48.50. Naiste samal distantsil oli kiireim Helen Bell (Sparta SS) ajaga 4:29.13.
Naiste kõrgushüppes tuli Eesti meistriks Karmen Bruus (Tartu SS Kalev), kes kordas oma hooaja tippmarki tulemusega 1.85.
Esimene võistluspäev on järelvaadatav Delfis
Teine võistluspäev saab Lasnamäe Kergejõustikuhallis alguse pühapäeval kell 11:30.
Eesti talvised meistrivõistlused kergejõustikus leiavad aset 28. veebruaril ja 1. märtsil Lasnamäe Kergejõustikuhallis.
Kahe päeva jooksul on võistlustules Eesti kergejõustikuparemik, eesotsas Toruni sisemaailmameistrivõistlusteks valmistuvate sportlastega. Selguvad Eesti meistrid nii üksikaladel kui ka mitmevõistluses.
60 m tõkkejooksus stardib Eesti rekordiomanik ja MM-iks valmistuv Kreete Verlin (SK Fortis).
Samuti MM-iks valmistuv mitmevõistleja Rasmus Roosleht (Tallinna KJK Kalev) teeb kaasa kaugushüppes, teivashüppes ja 60 m tõkkejooksus.
Naiste 60 m ja 200 m sprindidistantsidel võtavad omavahel mõõtu Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius), Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi) ja Miia Ott (Rae Kergejõustik). Meeste sprindidistantsidel teeb oma hooaja esimese sisevõistluse Henri Sai (Pärnu SK Altius).
Meeste teivashüppes on võistlustules sel hooajal U23 vanuseklassi Eesti rekordi püstitanud Robert Kompus ja U20 vanuseklassi Eesti rekordi püstitanud Henri Apri (mõlemad SK Elite Sport). Naiste teivashüppe favoriit on Allika Inkeri Moser (SK Elite Sport).
Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev) on stardis 400 m ja 800 m distantsil. Lühemal maal võib oodata põnevat heitlust noore konkurendi Ervin Markus Raudsepaga (Audentese SK). Naiste 400 m ja 800 m jooksus on stardis Viola Hambidge (TÜASK).
Deniss Šalkauskas (Sparta SS), kes hiljuti püstitas 1500 m jooksus Eesti lühirajarekordi võtab Lasnamäel sihikule ka 3000 m rekordi.
Kõrgushüppes asub võistlustulle igapäevaselt Inglismaal treeniv Karmen Bruus (Tartu SS Kalev).
Võistluste algus laupäeval, 28. veebruaril kell 14:00 ja pühapäeval, 1. märtsil kell 11:30.
AJAKAVA – muudetud 28.02!
OSALEJATE NIMEKIRI
NB! Sissepääs kõigile tasuta!
Võistluste otseülekanne on nähtav Delfi TV vahendusel. Ülekannet kommenteerivad Timo Tarve ja Keiso Pedriks.
Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: temv26).
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Originaal, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Team Estonia. Eesti kümnevõistluse suurtoetaja on Coop Pank. Meediapartner Delfi.
Laupäeval, 21. veebruaril Valmieras toimunud U18 vanuseklassi Balti võistkondlikel meistrivõistlustel pidi Eesti koondis teist aastat järjest tunnistama Läti koondise nappi paremust. Võistluste käigus püstitati ka kaks uut Eesti noorterekordit.
Läti koondis võitis karika 204 punktiga ning edestas Eestit vaid kahe punktiga (202 punkti). Kolmas oli Leedu koondis 151 punktiga.
Noormeeste 5000 m käimises tuli Andrei Klimov Balti meistriks uut U18 Eesti lühirajarekordit tähistava ajaga 23:30.88. Varasem rekord kuulus ajaga 23:37.50 Risko Nogelaineni nimele ning oli püstitatud 2005. aastal.
Päeva lõpetas 4×400 m segateatejooks, kus Eesti teatenelik saavutas teise koha uue U18 Eesti lühirajarekordiga 3:38.43. Võistkonda kuulusid Karl Oliver Vahtra, Bianca Maria Vuks, Henri Näppi ja Arabella Võsu. Eelmine rekord 3:38.57 oli joostud neli aastat tagasi samal võistlusel.
Balti meistriteks krooniti:
- Henri Näppi 400 m jooksus ajaga 50.29
- Kaitlyn Victoria Kerr 3000 m jooksus ajaga 10:47.26
- Aleksander Metsmaker 60 m tõkkejooksus ajaga 7.95
- Grete Malm kolmikhüppes tulemusega 12.31
- Lisell Laul kõrgushüppes tulemusega 1.73
- Diana Johanna Vanamb kuulitõukes tulemusega 14.83
- Konrad Kruuse kuulitõukes tulemusega 18.18
Kahe nädala pärast ootavad noori veel ees U16, U18 ja U20 vanuseklasside talvised mitmevõistluse Balti meistrivõistlused, mis toimuvad 7.-8. märtsil Lasnamäe Kergejõustikuhallis.
Nädal aega tagasi teivashüppes Eesti rekordi 4.60 püstitanud Marleen Mülla parandas taas Eesti rekordit.
Mülla lisas oma rekordile veel kolm sentimeetrit ning võitis Nebraska Tune-Up võistluse uut Eesti rekordit tähistava tulemusega 4.63.
Algkõrguse 4.23 alistamiseks läks tal vaja kahte katset, kuid järgmise kõrguse 4.38 ületas ta esimese katsega. Selle tulemusega oli ta juba kindlustanud võistluse võidu. Seejärel tegi ta ühe ebaõnnestunud katse kõrgusel 4.53 ning otsustas järgmised katsed lükata edasi rekordkõrgusele 4.63, mis õnnestus alistada teisel katsel. MM-normi tähistav 4.70 jäi sel korral veel ületamata.
Uue rekordiga parandas Mülla taas oma võimalusi 20.-22. märtsil Torunis peetavale sise MM-ile pääsemiseks. MM-i edetabelis hoiab ta hetkel kaheksandat kohta, võistlema lubatakse käesoleva hooaja 12 paremat naist.
Laupäeval, 21. veebruaril toimuvad Valmieras U18 vanuseklassi võistkondlikud Balti meistrivõistlused.
Igal alal asub koondise eest võistlustulle kaks tüdrukut ja kaks poissi ning võistluspäeva lõpetab 4×400 m segateatejooks. Möödunud aastal pidi Eesti koondis tunnistama Läti eakaaslaste nappi paremust, kui võidust jäi lahutama vaid üks punkt.
Vaata Eesti koondise nimekirja SIIT
Võistluste algus laupäeval kell 13:00.
AJAKAVA
Võistluste tulemusi saab jälgida SIIN
Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi korraldab konkursi, mille alusel võetakse Tartu Ülikooli kõrghariduse esimese või teise astme õppekavade alusel õppima kuni kaksteist sportlast.
Konkursil osalema on oodatud tegevsportlased, kelle sporditulemused on rahvusvahelisel tasemel või kellel on väljavaade selle tasemeni jõuda.
Konkursil osalemiseks tuleb avaldus ja lisadokumendid esitada 20. veebruarist 10. märtsini 2026.
Kandideerimiseks tuleb esitada:
- avaldus koos motivatsioonikirjaga (vorm);
- spordialaliidu kinnitus kandidaadi sportlike tulemuste kohta;
- eelmise õppeastme lõpetamist tõendav dokument koos hinnetelehe/akadeemilise õiendiga ja kõrghariduse esimesse astmesse kandideerimisel riigieksamitunnistus. (Kui kandidaat lõpetab eelmise õppeastme õpingud käesoleval suvel, siis tuleb avaldusele lisada ainult õppetulemuste väljavõte, kus on kirjas, mis õppeasutuses kandidaat õpib ja millised on tema õppetulemused. Õppetulemuste väljavõte peab olema õppeasutuse esindaja poolt digiallkirjastatud);
- õppekeele oskust tõendav dokument (eestikeelsele õppekavale kandideerimisel tuleb mitte-eestikeelse kooli lõpetanul tõendada eesti keele oskust B2-tasemel, võõrkeelsele õppekavale kandideerija peab tõendama õppekeele oskust B2-tasemel. Keeleoskuse tõendamise võimalused on välja toodud õppekava vastuvõtutingimuste juures);
- isikut tõendava dokumendi koopia.
Lisaks võib juurde esitada rahvusliku olümpiakomitee või spordialaliidu soovituskirja.
Kandideerimisel tuleb avaldusel välja tuua kuni kaks Tartu Ülikooli õppekava, mille alusel soovitakse õppima asuda. Spordiklubi konkursi raames ei saa kandideerida kõikidele Tartu Ülikooli õppekavadele. Nimekiri võimalikest õppekavadest on toodud konkursi veebilehel.
Dokumendid tuleb saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile ragnar.rooba@ut.ee või tuua/postitada paberil allkirjastatuna Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubisse aadressile Ujula 4, Tartu 51008. Ümbrikule märkida adressaadiks Ragnar Rooba.
Rohkem infot SIIN
Alanud on uute õpilaste vastuvõtt Audentese spordigümnaasiumisse kergejõustiku osakonda 2026/2027 õppeaastaks. Kergejõustiku osakonnas juhendavad noori tunnustatud kergejõustikutreenerid Andrei Nazarov (EKR 6), Tõnu Kaukis (EKR 6) ja Mikk-Mihkel Arro (EKR 6).
Õppursportlastele on loodud suurepärased õppimis- ja treeningtingimused koos majutuse ja toitlustusega. Sportlaste ettevalmistusse on kaasatud erinevate alade spetsialistid, sh akrobaatika-, tõste-, heite- ja sprindialade treenerid. Õpilastele on ette nähtud tipptasemel meditsiiniline teenindus ja füsioterapeudi tugi, et aidata neil saavutada parimaid sportlikke tulemusi.
Audentesest on sirgunud mitmeid nimekaid sportlasi, teiste seas Janek Õiglane, Pippi Lotta Enok, Gedly Tugi, Liisa-Maria Lusti, Marleen Mülla, Maicel Uibo, Ksenija Balta, Marek Niit ja paljud teised.
Õpilaskandidaatidel palume esitada oma sooviavaldus hiljemalt 28.02.2026!
Esita oma sooviavaldus siin: https://forms.gle/zubjDm4kEEKD67CK8
Täpsem vastuvõtu ajakava:
Rohkem infot Audentese Spordigümnaasiumi kodulehel.
Lisainfo:
Merlyn Lipp
EKJL noortespordijuht
merlyn@ekjl.ee
+372 5841 4516
Teivashüppaja Marleen Mülla püstitas uue Eesti rekordi tulemusega 4.60.
South Dakota ülikooli esindav Marleen Mülla saavutas Fayettevilles toimunud Tyson Invitational võistlustel teise koha uut Eesti rekordit tähistava tulemusega 4.60. Võistlust alustas ta kõrguselt 4.15 ning selle ja ka järgmise kõrguse 4.30 ületas ta kohe avakatsel. Kõrgused 4.40, 4.50 ning rekordit tähistav 4.60 alistusid teisel katsel.
Võistluse võitis Mülla koolikaaslane Anna Willis, kes ületas samuti 4.60.
“Olen õnnelik, aga mitte päris rahul. Tean ise, milliseid hüppeid olen eelnevalt teinud nii trennis kui ka paaril võistlusel ja täna päris 100% kõik välja ei tulnud, aga see näitab, et veel arenguruumi on, mis on ainult positiivne. Hooaeg on läinud pigem tõusvas joones ja on hea meel, et 4.50 peal hüpped muutuvad aina mugavamaks,” sõnas ta peale võistlust.
Varasem Eesti rekord kuulus samuti Mülla nimele tulemusega 4.57, ning oli püstitatud möödunud aasta maikuus.
Maailma hooaja edetabelis jagab ta 4.60-ga üheksandat kohta ning märtsikuus toimuvate sisemaailmameistrivõistluste edetabelis on ta samuti üheksas. MM-ile saab peale 12 teivashüppajat ning võistluste norm on 4.70.
Lisaks täitis ta suvel Birminghamis toimuvate Euroopa meistrivõistluste normi (4.60).
Eesti rekordiomanikku ootavad järgmistel nädalatel ees veel kaks võistlust, seejärel 13.-14. märtsil NCAA sisemeistrivõistlused ning kui kõik õnnestub, siis ka 20.-22. märtsil Torunis toimuv sise-MM.
Kaunases toimunud U20 vanuseklassi võistkondlikel Balti meistrivõistlustel tuli Eesti koondisel leppida teise kohaga. Individuaalseid Balti meistritiitleid võideti kokku 12.
Tristan Konso tuli kahekordseks Balti meistriks võites nii 60 m tõkkejooksu ajaga 7.83 kui ka kaugushüppe tulemusega 7.31, millega kordas oma isiklikku rekordit.
Mia Mireia Uusorg võitis neidude kaugushüppe isikliku rekordiga 6.24. Neidude 60 m sprindi kiireim oli Miia Ott ajaga 7.54.
Teivashüppes läks esikoht jagamisele Ellen Ingrid Aadamsoo ja lätlanna Nikola Trasune vahel, kes mõlemad ületasid kõrguse 3.65. Noormeeste teivashüppes võtsid Oskar Kask ja Martin Plakk kaksikvõidu, mõlemad ületasid täpselt viis meetrit.
Kõrgushüppe parim oli Kaspar Palmsaar, kes püstitas hooaja tippmargi tulemusega 2.07.
Pia Lauren Matsalu tuli võitjaks 60 m tõkkejooksus ajaga 8.51.
Kuulitõukes tulid Balti meistriteks Sten-Erik Iir tulemusega 17.27 ja Kristella Tiri isikliku rekordiga 13.79.
800 m jooksu kiireimad olid Paula Pällin isikliku rekodiga 2:15.29 ja Juss Joosep Ilisson samuti uue isikliku rekordiga 1:56.72.
Võistkondlikus arvestuses tuli võitjaks Läti koondis 211,5 punktiga, Eesti sai teise koha 198 punktiga ning kolmas oli Leedu 143,5 punktiga.
Uku Renek Kronbergs ja Deniss Šalkauskas püstitasid reedel, 13. veebruaril kahel alal uued Eesti lühirajarekordid.
Tartus toimunud Martin Kutmani mälestusvõistlustel tuli Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev) 600 m jooksu võitjaks uue Eesti lühirajarekordiga 1:16.76. Ka varasem rekord kuulus tema nimele ajaga 1:16.93 ning oli püstitatud möödunud aastal samal võistlusel.
Naiste 600 m jooksu kiireim oli Viola Hambidge (TÜASK) ajaga 1:29.73.
Oma hooaja avastardi teinud Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi) võitis 60 m jooksu ajaga 7.41. Talle jäi napilt alla Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius), kelle teise koha aeg oli 7.44.
Henri Apri (SK Elite Sport) võitis meeste teivashüppe tulemusega 5.05. Allika Inkeri Moser (SK Elite Sport) sai naiste arvestuses teise koha tulemusega 4.25, võitjaks tuli ukrainlanna Olha Belchenko, kes ületas kõrguse 4.35.
Saksamaal Erfurtis toimunud World Athletics Indoor Tour võistlustel oli stardis Deniss Šalkauskas, kes saavutas 1500 m jooksus viienda koha uut Eesti lühirajarekordit tähistava ajaga 3:43.64. Eelmise rekordi 3:44.34 püstitas Andi Noot 2017. aastal.
Samal võistlusel sai Robert Kompus teivashüppes viienda koha tulemusega 5.21.
Reedel, 13. veebruaril toimuvad Tartu Ülikooli Spordihoones 14. Martin Kutmani mälestusvõistlused kergejõustikus.
Võistlustel on stardis mitmed Eesti tipud, teiste seas Ann Marii Kivikas ja Õilme Võro 60 m jooksus, Allika Inkeri Moser ja Henri Apri teivashüppes ning Viola Hambidge ja Uku Renek Kronbergs 600 m jooksus. Lisaks on stardis ka soomlanna Saga Vanninen, kes teeb kaasa 60 m tõkkejooksus ja kõrgushüppes.
Võistluste ajakava:
16:20 AVAMINE
16:30 60m tõkkejooks NAISED
16:40 teivashüpe NAISED+MEHED
17:00 60m jooks MEHED
17:20 60m jooks NAISED
17:35 kaugushüpe NAISED+MEHED
17:50 kõrgushüpe MEHED
18:30 kõrgushüpe NAISED
19:15 600m jooks NAISED+MEHED
NB! SISSEPÄÄS KÕIGILE TASUTA!
Martin Kutmani mälestusvõistlusi korraldab Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi.
Võistluste tulemusi saab jälgida Sportity äpis (parool: kutman2026).
2026. aasta esimesed võistkondlikud Balti meistrivõistlused toimuvad sel laupäeval, 14. veebruaril Kaunases, kus selguvad U20 vanuseklassi Balti meistrid. Võistkondlikku tiitlit asub kaitsma Eesti koondis.
Sprindialadel lähevad Balti meistritiitli nimel jooksma Miia Ott ja Rasmus Jaanson. Tõkkesprindis on koondise esinumbrid Tristan Konso ja Pia Lauren Matsalu. Konso osaleb lisaks ka kaugushüppes ning Matsalu 200 m jooksus. Neidude kaugushüppes läheb koondisele kõrgeid punkte tooma Mia Mireia Uusorg. Mulluste U20 Euroopa meistrivõistluste neljas noormees Kaspar Palmsaar on võistlustules kõrgushüppes, Sten-Erik Iir astub võistlustulle kuulitõukes.
Vaata kogu Eesti koondise nimekirja SIIT
Võistluste algus laupäeval kell 12:00.
AJAKAVA
Võistluste tulemusi saab jälgida SIIN
Eesti Kergejõustikuliidu liikmesklubid valisid jaanuarikuu parimaks sportlaseks tõkkejooksja Kreete Verlini.
Pärast kahekuulist pausi jätkus taas Eesti Kergejõustikuliidu traditsiooniline „Kuu sportlase” valimine ning jaanuari tiitli pälvis liikmesklubide hääletuse tulemusena tõkkejooksja Kreete Verlin. Jaanuaris toimunud Eesti talvistel karikavõistlustel püstitas Verlin 60 m tõkkejooksus uue Eesti rekordi ajaga 8.05.
Traditsiooniliselt esitame kuu sportlasele ka mõned küsimused, et teda paremini tundma õppida ja midagi uut teada saada. Kreete Verlinile esitas küsimused Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse liige ja Tradehouse tegevjuht Laura Kuldkepp.
____________________________________
Kui sa kohtuksid täna 10-aastase Kreetega, siis mida sa talle ütleksid – ja kui peaksid talle andma ühe väikese soovituse edaspidiseks, siis mis see oleks?
10-aastasele Kreetele ütleksin täpselt seda, millega praegune Kreete on väga hästi hakkama saanud – ole kannatlik, sest kogu energia, töö ning vaev tasub end lõpuks ära, isegi kui see teekond tundub lõputult pikk.
Klišee, aga väikesel Kreetel soovitaksin alati kuulata enda intuitsiooni, sest tihti, kui olen sellele vastupidiselt tegutsenud, olen päris kibedalt seda tunda saanud.
Mis on üks asi sinu kohta, mida inimesed tavaliselt ei tea ja mis ei ole üldse spordiga seotud?
Üks asi, mis paljusid alati üllatab, on see, et mul ei ole siiani autojuhilube ning ma pole kunagi autokooliga isegi alustanud.
Kui sul oleks terve nädal ilma treeningute ja kohustusteta – mitte midagi ei peaks tegema –, kuidas sa selle aja veedaksid?
Arvatavasti reisiksin täiesti üksinda kuskile sooja, naudiksin head toitu ja veedaksin suurema osa enda päevast mere ääres päikese all raamatut lugedes.
2023. aastal olid sa Tradehouse noorsportlase stipendiumi laureaat. Kas sa mäletad, mida sa tol hetkel endale lubasid või mõtlesid, kui selle tunnustuse said?
Tegelikult ei ole ma sportlasena endale eales lubadusi andnud, kuna tunnen, et kui ma ei suudaks seda lubadust pidada, tekitaksin endale pahaaimamatult olukorra, mille tagajärjeks võib olla suur pettumus. Pigem sean ma endale realistlikud eesmärgid, kuna neid on alati kergem mõõta ning mitte välja tulemisel olen enese vastu armulisem. Seega jah, ma mäletan neid eesmärke, mis ma olin endale tulevikuks seadnud, mida Tradehouse’i toel püüdma hakata. Hea meel on tõdeda, et pooled neist on ka täidetud!
Kas sul on enne starti mõni väike rituaal või mõte, millest sa kellelegi eriti ei räägi?
Jah, on olnud juba aastaid. Tänu enda väikestele rituaalidele sain ühel hetkel üle ka suurest võistlusärevusest, mis nooremas eas enne starti mind kimbutas.
Kui sinu elu oleks praegu film, siis mis žanr see oleks – ja mis selle peatüki pealkiri oleks?
Äkki põnevik? Arvan, et minu sportlaskarjäär on lähedastele ning kaasaelajatele hooajast-hooaega piisavalt närvikõdi pakkunud. Filmi kaasosaliseks oleks kindlasti Diana Suumann, kuna ilma temata seda žanri ma valida ei saaks. Tüki pealkiri võiks olla äkki “Külg külje kõrval” või siis “Sekundi murdel”.
Mis on viimane asi, mis sind südamest naerma ajas?
See oli üsna hiljuti, aga ei mäleta enam, mille üle peaaegu pisarateni naerdud sai. Tavaliselt on need lihtsad ja lollid asjad, mis mind südamest naerma ajavad.
____________________________________
“Kuu sportlase” tiitli varasemad võitjad:
Juuni 2025 – Pippi Lotta Enok
Juuli 2025 – Allika Inkeri Moser
August 2025 – Viola Hambidge
September 2025 – Johannes Erm
Oktoober 2025 – Liis-Grete Hussar
November ja detsember 2025 “Kuu sportlase” valimist ei toimunud.
Pühapäeval, 8. veebruaril püstitas Robert Kompus Saksamaal uue U23 vanuseklassi Eesti rekordi teivashüppes.
Dortmundis toimunud World Athletics pronkstasemega võistlusel saavutas Robert Kompus teise koha uut U23 Eesti rekordit tähistava tulemusega 5.65. Oma senist isiklikku rekordit (5.50) parandas ta lausa 15 sentimeetri võrra.
Enda algkõrguse 5.20 ületas ta avakatsel, samuti alistus esimesel katsel ka kõrgus 5.40. Isiklikku rekordit tähistava kõrguse 5.58 ületas ta teisel katsel ning seejärel võttis ette U23 Eesti rekordit tähistava kõrguse 5.65, mille ületas ka teisel katsel. Võistluse võitis sama kõrguse ületanud itaallane Matteo Oliveri.
Senine U23 Eesti rekord kuulus Eerik Haameri nimele tulemusega 5.61 ning oli püstitatud 2021. aastal.
Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis Kompus nüüd teisele kohale. Temast kõrgemale on hüpanud vaid Valeri Bukrejev, kelle nimele kuulub Eesti rekord 5.86 alates 1994. aastast.
Nädalavahetusel Lasnamäe Kergejõustikuhallis toimunud U18, U20 ja U23 vanuseklasside talvistel Eesti meistrivõistlustel püstitati teivashüppes uus Eesti noorterekord.
U20 vanuseklass
Henri Apri (SK Elite Sport) tuli teivashüppes U20 vanuseklassi Eesti meistriks uut U20 Eesti rekordit tähistava tulemusega 5.43. Varasem rekord kuulus tulemusega 5.42 Eerik Haameri nimele ning oli püstitatud 2020. aastal.
Neidude teivashüppe võitis Allika Inkeri Moser (SK Elite Sport), kes ületas kõrguse 4.35.
Mia Mireia Uusorg (SK Fortis) krooniti Eesti meistriks kaugushüppes tulemusega 6.07 ja 200 m jooksus ajaga 24.26.
Miia Ott (Rae Kergejõustik) võitis 60 m jooksu hooaja tippmargiga 7.47. Noormeeste arvestuses krooniti Eesti meistriks Dmitri Petrogradov (Tallinna KJK Kalev) isikliku rekordiga 6.84.
Kaugushüppes võttis napi võidu Tristan Konso (Rakvere KJK ViKe), kes hüppas viimasel katsel 7.31 ning möödus ühe sentimeetriga Ron Sebastian Puiesteest (KJK Saare). Oma teise kuldmedali võitis Konso 60 m tõkkejooksus, võidu tõi aeg 7.88.
Kuulitõuke Eesti meistriks krooniti Sten-Erik Iir (Tartu SS Kalev) uue isikliku rekordiga 17.34.
U23 vanuseklass
Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev) võitis 400 m jooksu isiklikku rekordit tähistava ajaga 47.67. Neidude arvestuses oli kiireim Mia Lisett Meringo (Rae Kergejõustik) isikliku rekordiga 56.15. Oma teise meistritiitli võitis Meringo 200 m jooksus, kus võidu tõi aeg 25.03.
Raiko Kahr (Tallinna KJK Kalev) tuli Eesti meistriks 60 m jooksus ajaga 6.93 ja 60 m tõkkejooksus ajaga 7.94.
Teivashüppe parim oli Aivar Ellam (Rakvere KJK ViKe) isikliku rekordiga 5.20 ning parandas seejuures oma eelmist rekordit lausa 30 cm võrra.
Marleen Koll (Sparta SS) oli kiireim 800 m jooksus ajaga 2:14.58 ja 1500 m jooksus ajaga 4:46.97.
U18 vanuseklass
Aleksander Metsmaker (Rakvere KJK ViKe) tuli kolmekordseks Eesti meistriks. Ta võitis kaugushüppe tulemusega 6.83, oli kiireim 60 m tõkkejooksus ajaga 8.12 ning võitis teivashüppe tulemusega 4.25.
Ivona Maria Jakobson (Tallinna KJK Kalev) tuli Eesti meistriks 60 m jooksus ajaga 7.77 ja 200 m jooksus ajaga 24.80.
Kuulitõuke võitis mäekõrguse eduga Konrad Kruuse (SK Elite Sport), kelle parima katse tulemuseks mõõdeti 18.45. Neidude kuulitõuke parim oli Diana Johanna Vanamb (Tartu SS Kalev) tulemusega 15.15.
400 m jooksu kiireimaid olid Henri Näppi (SK Lindon) ajaga 50.77 ja Bianca Maria Vuks (TÜASK) ajaga 56.76. Näppi võitis ka 800 m jooksu ajaga 1:59.15 ning Vuks sai oma teise kuldmedali kaela kaugushüppes tulemusega 5.84.
Suurepärases hoos Kreete Verlin parandas tõkkesprindis taas Eesti rekordit ning alistas esmakordselt 8-sekundi piiri.
Madriidis toimunud World Athletics kuldtasemega võistlusel näitas Kreete Verlin head minekut juba 60 m tõkkejooksu eeljooksus, kui alistas esmakordselt 8-sekundi piiri ning sai kirja aja 7.97. Selle tulemusega parandas ta oma mõne päeva tagust Eesti rekordit kuue sajandiku võrra ning täitis märtsikuus toimuvate sisemaailmameistrivõistluste normatiivi (8.02).
Finaalis õnnestus tal taas teha suurepärane jooks ning kärpis aega veel sajandiku võrra – ajaga 7.96 saavutas ta kolmanda koha. Võitjaks tuli prantslanna Laeticia Bapte ajaga 7.90 ning teise koha sai sama ajaga ameeriklanna Alaysha Johnson.
“Tegelikult tundsin juba teisipäeval Ostravas, et oleksin võinud alla kaheksa sekundi joosta, aga stardid olid seal kehvemapoolsed. Siin Madriidis sain jooksu esimese poole ka klappima. Eeljooksus esimene tõke ei läinud nii hästi, aga lõpuosa sain hästi klappima. Finaaljooksus oli algus väga-väga hea, aga võib-olla lõpuosa jäi passiivseks,” kommenteeris Verlin oma jookse.
“Olen väga rahul, et suutsin esimese naisena Eestis alistada kaheksa sekundi piiri,” rõõmustas ta oma tulemuse üle.
Pühapäeval stardivad nii Kreete Verlin kui ka Anna Maria Millend Karlsruhes, Saksamaal toimuval World Athletics kuldtasemega võistlusel.
Eeloleval nädalavahetusel, 7.-8. veebruaril toimuvad Lasnamäe Kergejõustikuhallis U18, U20 ja U23 vanuseklasside talvised Eesti meistrivõistlused enam kui 500 osalejaga.
U23 vanuseklass
Noormeeste 60 m jooksus ja 60 m tõkkejooksus on stardis Raiko Kahr (Tallinna KJK Kalev). Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev) asub võistlustulle 400 m jooksus. Möödunud nädalavahetusel Rahvusvahelisel mitmevõistlusel hea etteaste teinud Andreas Trumm võistleb teivashüppes, 60 m tõkkejooksus ja 200 m jooksus.
U20 vanuseklass
Hiljuti 300 m jooksus U20 ja U23 vanuseklassi Eesti rekordi püstitanud Mia Mireia Uusorg (SK Fortis) teeb kaasa 200 m jooksus ja kaugushüppes. Teivashüppes on favoriitideks Allika Inkeri Moser ja Henri Apri (mõlemad SK Elite Sport). 60 m ja 200 m sprindidistantsidel on stardis Miia Ott (Rae Kergejõustik) ja Rasmus Jaanson (SK Elite Sport). Tristan Konso (Rakvere KJK ViKe) on lisaks oma põhialale, 60 m tõkkejooksule, üles antud ka 60 m ja 200 m jooksus, kaugus- ning teivashüppes. Möödunud nädalavahetusel viievõistluses U20 Eesti rekordit ohustanud Marleen Ritari (SK Elite Sport) teeb kaasa 60 m tõkkejooksus, kõrgus- ja kaugushüppes.
U18 vanuseklass
Kõige osalejaterohkem on U18 vanuseklass, kus teiste seas asuvad võistlustulle Konrad Kruuse (SK Elite Sport), Diana Johanna Vanamb (Tartu SS Kalev), Mette Marii Estorn (SK Lindon), Aleksander Metsmaker (Rakvere KJK ViKe) ja Hank-Gerhard Hausenberg (Tartu SS Kalev).
Vaata osalejate nimekirja SIIT.
Võistluste algus laupäeval kell 11:45 ja pühapäeval kell 11:00.
AJAKAVA
Võistlustel on kohal Teamsport müügipunkt Nike toodetega.
Võistluste käigus selguvad ka U18 ja U20 vanuseklasside Balti talviste meistrivõistluste koondised. U20 Balti meistrivõistlused toimuvad 14. veebruaril Kaunases, Leedus ning U18 Balti meistrivõistlused toimuvad 21. veebruaril Valmieras, Lätis.
Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: noorteemv).
Teisipäeval, 3. veebruaril osales Kreete Verlin Ostravas World Athletics kuldtasemega võistlusel ning püstitas tõkkesprindis uue Eesti rekordi.
60 m tõkkejooksu finaalis saavutas Verlin viienda koha uut Eesti rekordit tähistava ajaga 8.03. Eeljooksus sai ta kirja aja 8.05, millega kordas enda 10 päeva tagasi Tallinnas joostud Eesti rekordit.
Võistluse võitis poolatar Pia Skrzyszowska tulemusega 7.80. Eeljooksus püstitas ta maailma hooaja tippmargi ajaga 7.78.
Märtsikuus toimuvate sisemaailmameistrivõistluste normist (8.02) lahutab Verlinit nüüd vaid üks sajandik.
Sellel nädalal ootab Eesti tõkkesprinterit ees veel kaks kuldtasemega võistlust: 6. veebruaril Madriidis ning 8. veebruaril Karlsruhes.
Samal võistlusel osales teivashüppes Allika Inkeri Moser, kes kordas oma hooaja tippmarki tulemusega 4.40 ning saavutas neljanda koha. Võitjaks tuli Sloveenia esindaja Tina Šutej tulemusega 4.70.
Täna lõppenud Rahvusvahelise mitmevõistluse TALLINN 2026 võitjateks tulid Rasmus Roosleht ja ungarlanna Szabina Szucs.
Seitsmevõistluse võitis oma karjääri paremuselt teise tulemusega, 6045 punkti, Rasmus Roosleht. Ainsana Tallinnas 6000 punkti piiri ületanud eestlast jäi isiklikust rekordist lahutama vaid 12 punkti. Juba avapäeva järel võistlust juhtima läinud Roosleht jooksis teisel päeval 60 m tõkkeid ajaga 8.14, ületas teivashüppes kõrguse 4.86 ning püstitas 1000 m jooksus uue isikliku rekordi ajaga 2:44.28.
Märtsikuus toimuvatele sisemaailmameistrivõistlustele pürgiv Roosleht parandas selle võistlusega oma šansse MM-ile pääseda ning peaks nüüd reitingutabelis tõusma 14 parema sekka ning mööduma Risto Lillemetsast. MM-ile pääsemiseks on sportlastel võimalik reitingupunkte koguda ning oma positsiooni parandada kuni 8. märtsini, mil lõpeb kvalifitseerumisperiood.
Rooslehe järel sai teise koha tšehh Ondrej Kopecky 5812 punktiga ja kolmandaks tuli ungarlane Zsombor Galpal 5758 punktiga parandades seejuures oma isiklikku rekordit enam kui 200 punktiga.
Hea võistluse tegid eestlastest ka Andreas Trumm ja Marten Roasto. Trumm parandas oma paari nädala tagust isiklikku rekordit kaheksa punktiga ning sai tulemusega 5654 punkti viienda koha. Roasto tuli seitsmendale kohale 5523 punktiga ja jäi oma rekordile alla vaid 16 punktiga. Avapäeva teisel kohal lõpetanud Hans-Christian Hausenberg tegi täna kaasa tõkkejooksus, kuid peale seda jättis vigastuse tõttu võistluse pooleli.
Viievõistluse võitis ungarlanna Szabina Szucs, kes kogus 4494 punkti. 60 m tõkkeid jooksis ta ajaga 8.37, kõrgushüppes ületas 1.75, kuuli tõukas 13.45, kaugushüppes sai kirja 5.98 ning 800 m läbis ajaga 2:12.25. Tasavägises võistluses sai teise koha itaallanna Sveva Gerevini 4439 punktiga ning kolmanda koha poolatar Paulina Ligarska 4416 punktiga.
Pippi Lotta Enok, keda sel nädalal segasid tervisemured, sai 4126 punktiga 12. koha. Kohe tema järel lõpetas Marleen Ritari, kes püstitas 4106 punktiga uue isikliku rekordi ning jäi 19 punkti kaugusele U20 vanuseklassi Eesti rekordist.
Hetkeseisuga püsib Enok reitingutabelis sisemaailmameistrivõistlustele pääsejate seas. Eesti mitmevõistlejatel on võimalus oma positsiooni veel parandada 28. veebruaril ja 1. märtsil Lasnamäe Kergejõustikuhallis, kui toimuvad talvised Eesti meistrivõistlused nii üksikaladel kui ka mitmevõistluses.
Rahvusvahelise mitmevõistluse teine päev on järelvaadatav Delfis
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Originaal, Audi, Cramo, Favorte, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Team Estonia. Eesti kümnevõistluse suurtoetaja on Coop Pank. Rahvusvahelise mitmevõistluse toetajad on Tallinna linn ja Euroopa Kergejõustikuliit. Meediapartner Delfi.
Rahvusvahelise mitmevõistluse TALLINN 2026 avapäeva järel asus seitsmevõistlust juhtima Rasmus Roosleht. Favoriitidest pidid vigastuse tõttu võistluse pooleli jätma Risto Lillemets ja Devon Williams.
Võistluspäeva esimesel alal näitas kiireimat aega hispaanlane Tayb Loum, kes võttis alavõidu tulemusega 6.95. Marten Roasto sai parima eestlasena kirja päeva teise aja ning püstitas isikliku rekordi tulemusega 6.98. Rasmus Roosleht sai kirja aja 7.04.
Kaugushüppes näitas pikimat õhulendu tšehh Ondrej Kopecky, kelle parima katse tulemuseks mõõdeti 7.32. Rasmus Roosleht hüppas parima eestlasena 7.18 ning Marten Roasto sai kirja tulemuse 7.17.
Kuulitõukest võttis alavõidu Roosleht tulemusega 16.10 ning edestas järgmist sportlast ligi meetriga. Päeva teise tulemuse (15.29) sai kirja ungarlane Zsombor Galpal.
Risto Lillemets alustas võistlust ajaga 7.11 60 m jooksus, kuid kaugushüppes põrutas kanda ning pidi seejärel võistluse pooleli jätma. Samuti pidi võistluse pooleli jätma Devon Williams, kes vigastas kaugushüppes tagareit.
Peale nelja ala juhib võistlust Rasmus Roosleht 3404 punktiga ning jääb oma isikliku rekordi graafikust (6062 punkti) maha 20 punktiga. Teist kohta hoiab Hans-Christian Hausenberg 3166 punktiga ning kolmas on Ondrej Kopecky 3156 punktiga.
Vaata kõiki tulemusi SIIT
Pühapäeval alustavad naised viievõistlusega kell 10:30, meeste võistluspäev jätkub kell 10:50.
Avapäev on järelvaadatav Delfis
Nädalavahetusel toimub 17. korda Rahvusvaheline mitmevõistlus TALLINN 2026, kus tulevad starti 18 riigi esindajad. On üsna suur võimalus, et kodupubliku ees triumfeerivad sel korral Eesti mitmevõistlejad.
Viimati võidutses Tallinnas eestlastest Hans-Christian Hausenberg, kes tuli 2022. aastal seitsmevõistluse võitjaks 6143 punktiga. Samal hooajal viis ta oma isikliku rekordi 6191 punktini, mis kehtib tänaseni. Võistluste suurima favoriidi ja kolmekordse võitja Sander Skotheimi kõrvale jäämisel läheb laupäeval parima isikliku rekordiga starti just Hausenberg. Esikoha nimel hakkavad võistlema ka Risto Lillemets (6089 p) ja Rasmus Roosleht (6062 p), kes heitlevad omavahel ka märtsis toimuvate sisemaailmameistrivõistluste pääsme nimel.
Eesti meestele pakuvad suurimat konkurentsi ameeriklane Devon Williams (6177 p) ning tšehhid Vilem Strasky (6162 p) ja Ondrej Kopecky (6035 p).
Naiste viievõistluses on üheks favoriidiks Pippi Lotta Enok, kelle nimele kuulub alates eelmisest talvest ka Eesti rekord tulemusega 4593 punkti. Konkurents poodiumile tõotab tulla tihe, sest lausa kuue naise isiklikud rekordid jäävad vähem kui 100 punkti sisse. Enokile pakuvad konkurentsi poolatar Paulina Ligarska (4615 p), ungarlanna Szabina Szucs (4588 p), itaallanna Sveva Gerevini (4559 p), ukrainlanna Yuliia Loban (4537 p) ja rootslanna Bianca Salming (4533 p).
Eesti naiste viimasest võidust Rahvusvahelisel mitmevõistlusel on möödas juba 15 aastat – 2011. aastal krooniti võitjaks Grit Šadeiko, kes kogus 4422 punkti.
Rahvusvaheline mitmevõistlus TALLINN 2026 algab laupäeval, 31. jaanuaril kell 12:00 ja pühapäeval, 1. veebruaril kell 10:30.
Vaata kogu osalejate nimekirja SIIT
AJAKAVA
Piletid on müügil Piletitaskus ja võistlustel kohapeal.
Võistluse otseülekanne on nähtav Delfi TV vahendusel.
Võistluse tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: TALLINN2026).
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Originaal, Audi, Cramo, Favorte, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Team Estonia. Eesti kümnevõistluse suurtoetaja on Coop Pank. Rahvusvahelise mitmevõistluse toetajad on Tallinna linn ja Euroopa Kergejõustikuliit. Meediapartner Delfi.
Eeloleval nädalavahetusel toimuva Rahvusvahelise mitmevõistluse TALLINN 2026 kolmekordne võitja Sander Skotheim jääb vigastuse tõttu võistlusest eemale.
Norra mitmevõistleja teatas Eesti Kergejõustikuliidule, et esmaspäeval tehtud MRT-uuring tuvastas hüppeliigese vigastuse, millega ta peab minema operatsioonilauale. Vigastuse tõttu on ta tõenäoliselt sunnitud vahele jätma kogu sisehooaja.
Seega lõpeb Skotheimi võiduseeria Tallinnas ning Rahvusvaheline mitmevõistlus saab seitsmevõistluses peale kolme aastat uue võitja. 31. jaanuaril ja 1. veebruaril on Tallinna Kergejõustikuhallis teiste seas võistlustules ka Risto Lillemets, Rasmus Roosleht, Hans-Christian Hausenberg ja Pippi Lotta Enok.
Rahvusvaheline mitmevõistlus TALLINN 2026 on sportlastele hea võimalus koguda väärtuslikke reitingupunkte ja püüda pääset märtsis Torunis toimuvatele sisemaailmameistrivõistlustele. Võistlus kuulub World Athletics Combined Events Tour sarja ning omab World Athletics hõbetaset. Tegemist on ainsa nii kõrgetasemelise sisevõistlusega Euroopas, kus kavas on nii meeste seitsmevõistlus kui naiste viievõistlus.
Osalejate nimekirjaga saab tutvuda SIIN
Piletid on eelmüügis Piletitaskus
Võistluste otseülekanne on nähtav Delfi TV vahendusel
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Originaal, Audi, Cramo, Favorte, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Team Estonia. Eesti kümnevõistluse suurtoetaja on Coop Pank. Rahvusvahelise mitmevõistluse toetajad on Tallinna linn ja Euroopa Kergejõustikuliit. Meediapartner Delfi.
EKJL Instagram
