Suvepealinnas selguvad Eesti noorte karikavõitjad

Eeloleval pühapäeval, 8. juunil toimuvad Pärnu Rannastaadionil Eesti noorte karikavõistlused, kus võitjad selgitatakse nii individuaalses kui klubide arvestuses.

Võistlustel osaleb üle 300 sportlase, kes kuuluvad U18 või nooremasse vanuseklassi.

U18 vanuseklassi sportlasi ootab sel suvel ees Euroopa Noorte Olümpiafestival (20.-26. juulil Skopjes). Pärnus tulevad starti mitmed noored, kellel on juba võistluste norm täidetud ning paljud, kelle eesmärgiks on käesoleval nädalavahetusel norm täita.

Võistluste avamine kell 13:00.
AJAKAVA

Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: noortekv25).

RIMI Eesti Linnajooksude sarja kuuluv Eesti Ööjooks võõrustab esmakordselt poolmaratoni Eesti meistrivõistlusi, tuues seeläbi 7. juunil Rakvere tänavatele suure osa kodumaisest jooksu eliidist.

Möödunud aasta meistritiitleid asuvad kaitsma Leonid Latsepov (Sparta SS) ja Liis-Grete Arro (Kuldne Tervis SK). Meeste arvestuses pakuvad Latsepovile konkurentsi Karel Hussar (Kuldne Tervis SK) ja Olavi Allase (Tartu SS Kalev).

Kokku osaleb poolmaratoni Eesti meistrivõistluste arvestuses 44 jooksjat (27 meest ja 17 naist).

Vaata Eesti meistrivõistluste osalejate nimekirja SIIT

Eesti meistrivõistlustel osaleja ABC

Poolmaratoni start antakse kell 21:20. Tulemusi saab jälgida SIIN.

Lisaks on võistlustel kavas veel 5 km ja 10 km jooksud. Võistluste üldine info on leitav SIIN.

Eesti Ööjooks toimub Rakvere linnas alates 2011. aastast, innustades iga-aastaselt liikuma ja tervisesse panustama tuhandeid osalejaid. 2025. aastaks oodatakse enam kui 5000 ööjooksjat rohkem kui 20 riigist.

Möödunud nädalavahetusel peeti Austrias 50. korda Götzise mitmevõistlus. Stardis olnud neljast Eesti sportlasest kaks lõpetasid võistluse isikliku rekordiga.

Kõrgetasemelise kümnevõistluse võitis Sander Skotheim uue Norra rekordiga 8909 punkti. Teiseks tuli ameeriklane Kyle Garland 8626 punktiga ning kolmandat ja neljandat kohta jäid jagama sakslane Niklas Kaul ja šveitslane Simon Ehammer 8575 punktiga.

Parima eestlasena saavutas Karel Tilga 9. koha 8405 punktiga. 100 m jooksis ta ajaga 10.91, kaugust hüppas 7.53, kuuli tõukas 15.83, kõrgushüppes sai kirja 1.91, 400 m läbis ajaga 49.27, 110 m tõkkeid jooksis ajaga 14.89, kettaheites sai alavõidu tulemusega 51.47, teivashüppes ületas 4.50, odaviskes sai kirja 69.59 ning 1500 m läbis ajaga 4:27.29.

Rasmus Roosleht parandas oma isiklikku rekordit enam kui 200 punktiga ning sai 11. koha tulemusega 8241 punkti.
Üksikalade tulemused: 10.81 / 7.19 / 15.74 / 2.03 / 49.29 / 14.83 / 47.96 / 4.90 / 60.63 / 4:46.46

Risto Lillemets kogus 7930 punkti ning sai 18. koha.
Üksikalade tulemused: 10.91 / 6.93 / 14.51 / 1.91 / 49.35 / 14.79 / 46.80 / 4.80 / 53.72 / 4:28.93

Naiste seitsmevõistluses tegi vägeva tulemuse ameeriklanna Anna Hall, kes tuli võitjaks maailma kõigi aegade teise tulemusega – 7032 punkti. Sellega sai temast läbi ajaloo viies naine, kes on ületanud maagilise 7000 punkti piiri. Teiseks tuli hollandlanna Sofie Dokter 6576 punktiga ning kolmanda koha sai kolumblanna Martha Araujo 6475 punktiga.

Liisa-Maria Lusti püstitas uue isikliku rekordi ning sai 5896 punktiga 19. koha. 100 m tõkkeid jooksis ta ajaga 13.67, kõrgushüppes ületas 1.77, kuulitõukes sai kirja 11.35, 200 m jooksis ajaga 24.00, kaugust hüppas 6.35, oda viskas 34.31 ning 800 m läbis ajaga 2:20.76. Sellega täitis Lusti ka U23 Euroopa meistrivõistluste normatiivi seitsmevõistluses (5650 punkti). Üksikaladel õnnestus tal norm täita ka 100 m tõkkejooksus ja 200 m jooksus, varasemast oli tal norm täidetud juba nii kaugushüppes kui kõrgushüppes.

KÜMNEVÕISTLUSE TULEMUSED

SEITSMEVÕISTLUSE TULEMUSED

31. mail ja 1. juunil toimuval Götzise mitmevõistlusel asub võistlustulle neli Eesti sportlast.

Oma hooaja esimese kümnevõistluse teevad Götzises Karel Tilga, Rasmus Roosleht ja Risto Lillemets. Seitsmevõistluses on ainsa eestlasena stardis Liisa-Maria Lusti.

Karel Tilga isiklik rekord 8681 punkti pärineb 2023. aasta Budapesti maailmameistrivõistlustelt. Rasmus Rooslehe senine tippmark 8026 punkti on püstitatud möödunud suvel Eesti meistrivõistlustel. Risto Lillemetsa isiklik rekord 8156 punkti püsib alates 2021. aastast. Liisa-Maria Lusti seitsmevõistluse isiklik rekord 5836 punkti on püstitatud kolm aastat tagasi justnimelt Götzises.

Mainekas võistlus tähistab tänavu suurejooneliselt oma 50. juubelit ning osalejate nimekiri on muljetavaldav. Kümnevõistluse osalejate nimekirjas on teiste seas olümpiavõitja ja kaheksakordne Götzise võitja Damian Warner (9018 punkti), valitsev maailmameister Pierce LePage (8909 punkti), olümpiahõbe Leo Neugebauer (8961 punkti), sisemaailmameister ja Euroopa sisemeister Sander Skotheim (8635 punkti) ning 2019. aasta maailmameister Niklas Kaul (8691 punkti). Kokku on stardis 34 kümnevõistlejat.

Seitsmevõistluse stardinimekirjas on 27 naist, kellest tugevaimate rekorditega on Anna Hall (6988 punkti) ja Katarina Johnson-Thompson (6981 punkti).

VÕISTLUSTE AJAKAVA (Eesti aja jaoks lisada +1h)

Otseülekanne Eurovision Sport lehel

Rohkem infot võistluste kodulehel: https://www.meeting-goetzis.at/en/

Laupäeval ja pühapäeval võistlesid Baltimaade parimad U16, U18 ja U20 vanuseklasside mitmevõistlejad Võrus Balti meistrivõistlustel. Võistkondlikus arvestuses tuli võitjaks Läti, kes kogus 100 107 punkti, Eesti võistkond kogus 96 133 punkti ning oli teine, kolmanda koha saavutas Leedu 58 015 punktiga.

U16 vanuseklassi tüdrukute seitsmevõistluses krooniti Balti meistriks Sandija Reitmane, kes kogus 5134 punkti. Parim eestlanna oli Lisell Laul, kes saavutas punktisummaga 4489 neljanda koha, pronksmedalist jäi puudu vaid kaks punkti.

Sama vanuseklassi poiste kümnevõistluse võitis ülekaalukalt Konrad Kruuse, kes kogus 6298 punkti.

U18 vanuseklassi neidude esikoht läks Lätti, Emilija Brauna kogus võitjana 5224 punkti. Talle järgnes Diana Johanna Vanamb 5059 punktiga, kes täitis selle tulemusega Euroopa noorte Olümpiafestivali normatiivi seitsmevõistluses (4900 punkti).

U18 noormeeste parim oli Endel Pällin, kelle kümnevõistluse punktisumma – 7245, on samuti parem Olümpiafestivali normatiivist (6500 punkti).

U20 vanuseklassi neidude parim oli ülekaalukalt Mia Mireia Uusorg, kes kogus võitjana 5666 punkti, täites sellega ka U20 Euroopa meistrivõistluste normatiivi (5350 punkti). Talle järgnesid lätlanna Nikola Bunde (5291 punkti) ning Marleen Ritari (5231 punkti).

Sama vanuseklassi noormeeste võit jäi samuti Eestisse, kui kümnevõistluse parim oli Tristan Konso 7358 punktiga. Antud tulemusega kvalifitseerus Konso ka augustis toimuvatele U20 Euroopa meistrivõistlustele, kus kümnevõistluse norm on 7200 punkti.

KÕIK TULEMUSED

Noorte kergejõustikusarja 54. hooaja kõige tihedam vabariiklik etapp toimus Tallinnas Kadrioru staadionil, kus selgus 11 võitjat.

Kahes vanuseklassis konkureeriti kettaheites, palliviskes, 600 meetri ja 1000 meetri jooksus. Vanemate poiste kettaheites sai näha rekordilist kettalendu, jooksudes kruviti välja silmapaistavad ajad ja kõige põnevamas duellis pidid kohtunikud võitja selgitamiseks appi võtma tuhandiksekundid.

Võistlejaid innustas keskmaajooksu tõusev täht Uku Renek Kronbergs ja tema treener Ille Kukk. Stardis oli üle 450 võistleja.

Selle etapiga selgus ühtlasi 21 koolitiimi, kes pääsesid mitmevõistluse finaali, mis toimub tänavu 12.-13. juunini Karksi-Nuias. Koolide punktitabelit näeb SIIT.

Põnevad kaadrid on loonud operaatorid Tarmo Korol, Arpo Vatsel ja Meelis Kadastik. Pildi ja heli pani osavalt kokku monteerija Ando-Siim Kuldkepp ning kõik sidus tervikuks saate toimetaja ja režissöör Anu Säärits.

Laupäeval ja pühapäeval (24.05-25.05) toimuvad Võrus U16, U18 ja U20 vanuseklasside Balti võistkondlikud meistrivõistlused mitmevõistluses. Möödunud aasta võitu asub kaitsma Eesti koondis.

Koondisesse kuulub igas vanuseklassis 4 poissi ja 4 tüdrukut, arvesse läheb 3 parema sportlase tulemuste summa ning üldvõit selgub kolme vanuseklassi kokkuvõttes.

U16 võistkond: Gerda Karolin Kriis, Lisell Laul, Juliette Johanson, Anni Saar, Konrad Kruuse, Ron Marcus Laurik, Rigon Stefen Pappel, Mark Lipp

U18 võistkond: Diana Johanna Vanamb, Grete Malm, Laura Tõemets, Marili Paimre, Endel Pällin, Aleksander Metsmaker, Kaspar Isand, Karl Vapper

U20 võistkond: Mia Mireia Uusorg, Marleen Ritari, Hedi Andre, Mona Sepp, Tristan Konso, Andreas Trumm, Ralf Lepasson, Janre Jõgi

Võistluste algus laupäeval kell 13.00 ja pühapäeval kell 10.00.

AJAKAVA

Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: balticvoru25).

Täpselt kuu aja pärast, 21. juunil, toimub Jõhvis Heino Lipu staadionil kõrgetasemeline rahvusvaheline kergejõustikuõhtu, kus osalevad Eesti parimad ning mitmed maailma tippatleedid. Kuulitõukes on kohal kahekordne maailmameister Joe Kovacs.

Ida-Virumaa parimal staadionil toimuv Jõhvi kergejõustikuõhtu, koos Heino Lipu mälestusvõistlustega, kuulub kolmandat aastat järjest ülemaailmsesse võistlussarja World Athletics Continental Tour, millel osalemine annab sportlastele reitingupunkte pääsuks rahvusvahelistele tiitlivõistlustele. Eesti kõige kõrgema tasemega kergejõustikuvõistlus võib mitmete osalejate jaoks osutuda hüppelauaks septembris Tokyos toimuvatele maailmameistrivõistlustele pääsuks.

Jõhvi kergejõustikuõhtu korraldaja Mati Lilliallik annab kuu aja pärast toimuva jõuproovi eel mõista, et tänavune võistlus tuleb seni toimunutest kõige kõrgematasemelisem. „Tänu Jõhvi valla ja arvukate koostööpartnerite märkimisväärsele panusele on võistlusõhtu eelarve varasemast mahukam, mis annab võimaluse pakkuda pealtvaatajatele maailmataset enamikel kavas olevatel aladel. Kuna Jõhvi võistlus õnnestus rahvusvahelisse kalendrisse saada kergejõustikuhooaja algusesse väga heale ajale, on võistlusel osalemise vastu suur huvi. Eriti hea meel on selle üle, et Virumaa kergejõustikulegend Heino Lipu 103. sünniaastapäeval (21. juuni) toimuval võistlusel saab tänu suurenenud eelarvele olema tõeline tähtede paraad just Heino Lipu trumpaladel kuulitõukes ja kettaheites,“ on võistluste korraldaja toetajatele tänulik.

Kuulitõukes on esmakordselt Eestis võistlemas kahekordne maailmameister, kolmekordne olümpiahõbe ning maailma kõigi aegade teise tulemuse (23.23) omanik Joe Kovacs Ameerika Ühendriikidest. Eelülesandmise on teinud juba ka Pariisi olümpia pronksmedalivõitja Jamaika rekordimees Rajindra Campbell (22.31), Euroopa sisemeister poolakas Konrad Bukowiecki (22.25) ja Mesud Pezer (21.48) Bosnia ja Hertsegoviinast.

Kettaheites on võistluse registreerimisnimekirjas eelmise aasta võitja maailmarekordimees Mykolas Alekna (75.56) Leedust, Austraalia rekordi ja maailma kõigi aegade teise tulemuse omanik Matt Denny (74.78), Tokyo olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister Daniel Stahl Rootsist (71.86), valitsev Euroopa meister, 2022. a. maailmameister ning Jõhvi staadioni rekordiomanik Kristjan Čeh Sloveeniast (71.86), Jamaika rekordimees Fedrick Dacres (70.78), Islandi rekordimees Gudni Valur Gudnason (69.35) ning Lõuna-Ameerika meister ja Tšiili rekordiomanik Claudio Romero (69.65).

Võistlusõhtu korraldustiimi juhi Mati Lillialliku sõnul on tiitlivõistluste medaliomanikke ja maailma paremikku kuuluvaid kergejõustiklasi lisaks kuulitõukele ja kettaheitele Jõhvi saabumas ka mitmel teisel alal. Nende nimed avalikustatakse lähiajal.

Jõhvi kergejõustikuõhtu lõplik stardinimekiri selgub nädal enne võistlust pärast eelregistreerimise tähtaja saabumist.

Jõhvi Kergejõustikuõhtu ajakava on leitav siit.

ERIK LILLO

29. VI 1944 – 20. V 2025

80-aastaselt suri legendaarne raadiohääl Erik Lillo.

Lillo asus 1977. aastal tööle spordikommentaatorina Eesti Raadios, kus töötas 2010. aasta suveni. Ta tegi üle 30 aasta reportaaže olümpiamängudelt ja teistelt suurvõistlustelt.

Ta on olnud 1989–91 Eesti Kergejõustikuliidu peasekretär. Kuulunud 1970. aastatel Kergejõustikuföderatsiooni presiidiumi ja hilisemal perioodil erinevatesse Kergejõustikuliidu komisjonidesse.

2010. aastal pälvis Lillo Eesti Ringhäälingute Liidu aastapreemia Kuldmikrofoni, 2023. aastal tänas Eesti Spordiajakirjanike Selts teda tehtud töö ja panuse eest EOK 100 rinnamärgiga. Tänavu veebruaris määrati Lillole Kultuurkapitali spordi elutööpreemia.

Eesti Kergejõustikuliit avaldab kaastunnet lahkunu lähedastele.

Ärasaatmine toimub kolmapäeval, 28. mail kell 12:30 Tallinna Krematooriumis (Pärnamäe tee 36).

Peale nelja vabariiklikku etappi on selgunud 21 koolivõistkonda, kes pääsesid TV 10 Olümpiastarti 54. hooaja finaalvõistlusele.

TV 10 Olümpiastarti kahepäevane finaaletapp toimub 12.-13. juunil Karksi-Nuias.

Suurte koolide arvestuses pääses finaali 15 kooli: Pärnu Vanalinna Põhikool, Valga Põhikool, Laagri Kool, Põlva Kool, Viljandi Kesklinna Kool, Tõrva Gümnaasium, Jüri Kool, Paikuse Kool, Rakvere Reaalkool, Kose Gümnaasium, Türi Pühikool, Kuusalu Keskkool, Ülenurme Gümnaasium, Viljandi Jakobsoni Kool ja August Kitzbergi nimeline Gümnaasium*

*August Kitzbergi nimeline Gümnaasium pääses finaali kui korraldajalinna kool.

Väikeste koolide arvestuses pääses finaali 6 kooli: Parksepa Keskkool, Haljala Kool, Ruila Põhikool, Orissaare Gümnaasium, Roela Kooli, Simuna Kooli ja Võsu Kooli ühendvõistkond ning Toila Gümnaasium

Koolide punktitabel

FINAALETAPI INFOVOLDIK
NB! Registreerimine finaaletapile lõpeb 6. juunil!

Pühapäeval, 18. mail toimunud teatejooksude Eesti meistrivõistluste parima tulemuse eest hoolitsesid SK Elite Sport noored, kes püstitasid 3×800 m teatejooksus uue U20 vanuseklassi Eesti rekordi.

Võistkonda kuulusid Holger Himuškin, Rudolf Aavik ja Juss Joosep Illison. Uuteks rekordnumbriteks on 6:01.53. Eelmine rekord 6:03.61 kuulus Valga SK Maret-Sport noormeestele ning oli püstitatud 2022. aastal.

Eesti meistrid selgitati alates U16 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Võisteldi 4×100 m teatejooksus, 4×100 ja 4×110 m tõkketeatejooksus, 4×400 m teatejooksus, 3×800 m teatejooksus, 4×1500 m teatejooksus ning väike-rootsi teatejooksus (100+200+300+400 m).

TULEMUSED

Pühapäeval, 18. mail Tšehhis toimunud Euroopa võistkondlikel käimise meistrivõistlustel püstitas Jekaterina Mirotvortseva 20 km maanteekäimises uue Eesti rekordi ajaga 1:31.52.

Selle tulemusega saavutas Mirotvortseva kõrge 12. koha. Ka eelmine rekord kuulus tema nimele ajaga 1:38.14 ning oli püstitatud 2022. aastal.

Viimase kuu veetis Mirotvortseva Madriidis, kus ta viibis ülikooliõpingute raames füsioteraapia praktikal. Läbi selle avanes tal suurepärane võimalus võistlusteks valmistuda ja treenida koos Hispaania koondislastega.

“Olen väga õnnelik ja jäin oma tulemusega rahule. Kindlasti aitas rekordile kaasa hea ettevalmistus, sest sain Madriidis treenida koos Euroopa parimatega. Võistluspäeval andis mulle lisamotivatsiooni ka Tommy Cashi kolmas koht Eurovisioonil. Kui itaallastega kõrvuti olin, siis mõtlesin koguaeg sellele, et ei saa neile kaotada,” jagas Mirotvortseva oma võistlusjärgseid emotsioone.

Teise eestlasena võistlustules olnud Virgo Adusoo sai meeste 35 km distantsil 32. koha ajaga 3:09.47.

Järgmisena on Mirotvortseval plaanis osaleda 1. juunil Madriidis toimuval World Athletics Race Walking Tour kuldtasemega võistlusel. Seejärel on kavas maanteekäimise Eesti meistrivõistlused, mis peetakse sel 12. juunil Leedus, 51st International Race Walking Festivali raames.

Mirotvortseva käesoleva hooaja peamine eesmärk on pääseda septembrikuus toimuvatele Tokyo maailmameistrivõistlustele. Naiste 20 km maanteekäimise norm on 1:29.00.

Kõik tulemused: https://live.european-athletics.com/podebrady-2025/timetable

Täna, 17. mail Kadrioru staadionil toimunud TV 10 Olümpiastarti 54. hooaja neljandal etapil püstitas Pärnu Vanalinna Põhikooli õpilane Patrick Tomasson poiste vanemas vanuseklassis uue sarja rekordi kettaheites! Uued rekordnumbrid on 50.88.

Teise koha saavutas Toomas Tüür tulemusega 50.54 ja kolmas oli Sebastian Värk tulemusega 45.87. Mõlemad noormehed on samuti Pärnu Vanalinna Põhikooli õpilased.

Noorema vanuseklassi poiste kettaheite parim oli Art Aleksander Tatter (IND Tallinna Reaalkool) tulemusega 39.69. Teise koha saavutas Travis Viires (A. Kitzbergi nimeline Gümnaasium) tulemusega 35.65 ning kolmanda koha sai Tomi Järvekülg (Paikuse Kool) tulemusega 31.17.

Tüdrukute vanema vanuseklassi kettaheite parim oli tulemusega 39.56 Luise Remmel (IND Tartu Veeriku Kool). Talle järgnesid Emma Jürisoo (IND Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium) tulemusega 37.49m ning Lenna Lehtmets (IND Tallinna Reaalkool), kelle tulemus oli 36.13.

Sama vanuseklassi palliviskes saavutas esimese koha Kertu Mäll (IND Rahumäe Põhikool), kelle pikimaks katseks mõõdeti 53.55. Teine oli Marielle Leesalu (Põlva Kool) tulemusega 52.13 ning 1 cm vähem visanud Lilli-Regina Varik (Viljandi Kesklinna Kool) oli kolmas.

Vanema vanuseklassi tüdrukute 600 m jooksu kiireim oli Karmela Kõiv (IND Gustav Adolfi Gümnaasium), kelle võiduaeg oli 1:40.21. Talle järgnesid Marit Tarm (Saku Gümnaasium) ajaga 1:40.35 ning Marietta Verst (IND Tartu Tamme Kool) ajaga 1:40.81.

Tüdrukute noorema vanuseklassi palliviske võitis Kätriin-Karoliine Kindsiveer (Parksepa Keskkool) tulemusega 49.83, teise koha saavutas Mia Loree Miilits (Orissaare Gümnaasium), kelle parim vise kandus 45.88 meetri kaugusele. Kolmas oli Emma Raud Saku Gümnaasiumist, kelle tulemuseks mõõdeti 44.35 meetrit.

Sama vanuseklassi tüdrukute 600 m kiiremad selgusid kõik 5. jooksus, kus kiireim oli Anni Suvi (IND Rapla Vesiroosi Kool), kelle aeg oli 1:45.85, talle järgnesid Marija Grigorjev (IND Lasnamäe Vene Gümnaasium) ajaga 1:50.18 ning Dorel Daum (Tõrva Gümnaasium) ajaga 1:50.41.

Poiste noorema vanuseklassi palliviske parim oli Remo Kald (Türi Põhikool), kes viskas parimal katsel 62.05 meetrit. Teiseks tuli Chris Robin Saavel (Valga Põhikool), kes viskas 57.33 meetrit ning kolmas oli Reio-Laur Ivanov (IND Kuressaare Vanalinna Kool) tulemusega 55.01.

Sama vanuseklassi 1000 m jooksu kiireim oli Henrik Vahlberg ajaga 3:09.34, sama ajaga oli teine Uku Paul Pae (Kose Gümnaasium) ning kolmanda koha saavutas Ats Saar (IND Tallinna Toomkool), kelle ajaks mõõdeti 3:12.06.

Poiste vanema vanuseklassi palliviskes saavutas esimese koha Toomas Tüür (Pärnu Vanalinna Põhikool), kelle võidutulemuseks mõõdeti 77.08 meetrit, talle järgnesid Maik Pärnsalu (Türi Põhikool) tulemusega 71.26 meetrit ning Karl Marten Koppel (IND Kiili Gümnaasium) tulemusega 67.29 meetrit.

Sama vanuseklassi 1000 m jooksu parimad olid Andreas Grossmann (IND Tallinna Kristiine Gümnaasium), kelle võiduaeg oli 2:53.98, teise koha saavutas Robert Raak (IND Otepää Gümnaasium) tulemusega 2:58.36 ning kolmas oli Stefan Võsu (IND Tallinna Prantsuse Lütseum), kelle ajaks mõõdeti 2:59.72.

KÕIK TULEMUSED

Neljanda etapi kokkuvõttev saade on eetris ETV2 kanalil neljapäeval, 22. mail kell 10:00 ja kordusena kell 18:45.

Sel pühapäeval, 18. mail toimuvad Tšehhis Poděbrady linnas Euroopa võistkondlikud käimise meistrivõistlused. Euroopa meistrid selguvad nii individuaalselt, kui ka võistkondlikult.

Eestlasi on võistlustules kaks – Jekaterina Mirotvortseva 20 km distantsil ning Virgo Adusoo, kes lööb kaasa 35 km distantsil.

Naiste 20 km käimisele antakse start Eesti aja järgi kell 13:35 ning meeste 35 km start on kell 8:30.

Võistlus on otsepildis nähav European Athletics’i Youtube kanalil.

Ajakava ja tulemused (NB! Tulemuste nägemiseks on vajalik registreerimine!)

Marleen Mülla püstitas eile USA-s Vermillionis toimunud Summit League’i meistrivõistlustel uue Eesti rekordi teivashüppes tulemusega 4.57.

South Dakota ülikoolis õppiv Mülla võitis koduses Lillibridge’i kergejõustikukompleksis toimunud võistlused uut Eesti rekordit tähistava tulemusega 4.57. Sealjuures alistas ta kõik kõrgused (4.17, 4.27, 4.37, 4.47 ja 4.57) esimesel katsel. Selle tulemusega tõusis ta enda ülikooli kõigi aegade edetabelis teisele kohale ning NCAA hooaja edetabelis hoiab ta neljandat kohta. Enda nimele kuulunud aprillikuus püstitatud Eesti rekordit parandas Mülla ühe sentimeetriga.

VÕISTLUSE TULEMUSED

Tugeva vihmasaju ja tormise tuule tõttu viidi naiste teivashüppe sisetingimustesse, mis tagas sportlastele hüppamiseks ideaalsed tingimused. “Väljas olid tingimused väga karmid – hommikul möllas korralik torm ning tuul oli puhanguti kuni 30 miili tunnis. Eestis pole ma sellist tuult kunagi tundnud,” kirjeldas Mülla võistluspäeval valitsenud ilmaolusid.

“Jäin oma katsetega väga rahule. Paar esimest hüpet olid natuke naljakad, aga see oli rohkem tingitud sellest, et pidin esimest hüpet kaua ootama ning hüpete vahele jäi pikk paus – umbes 20-30 minutit. Viimastel võistlustel olen saanud proovida ka kõrgust 4.60 ja rohkem. Eilsed katsed kõrgusel 4.62 olid väga lubavad – väiksed tehnilised nüansid läksid vett vedama, aga kõrgus oli olemas. Ootan juba põnevusega järgmisi võistlusi,” võttis Mülla soorituse kokku.

Järgmisena ootavad Müllat ees kahe nädala pärast toimuvad NCAA kvalifikatsioonivõistlused. Seejärel on plaanis veel üks võistlus Vermillionis ning USA ülikoolihooaeg kulmineerub 11.-14. juunil toimuvate NCAA meistrivõistlustega.

Peale ülikoolihooaega naaseb Mülla Eestisse, kus jätkab võistlemist ja treenimist eesmärgiga pääseda septembris toimuvatele Tokyo maailmameistrivõistlustele. “Tahan kindlasti MM-ile peale saada ja olen ise selles osas lootusrikas. Eks järgmised võistlused näitavad, milleks võimeline olen, aga arvan, et suudan veel kõrgele hüpata,” rääkis ta oma hooaja plaanidest.

Laupäeval, 17. mail toimub Kadrioru staadionil TV 10 Olümpiastarti 54. hooaja neljas etapp.

Selle hooaja neljandal vabariiklikul etapil on starti oodata üle 450 võistleja 85-st koolist.

Olenevalt vanuseklassist, saavad noored end proovile panna palliviskes, kettaheites, 600 m jooksus ning 1000 m jooksus.

Noortele viivad läbi soojendusharjutused ning jagavad auhindu jooksja Uku Renek Kronbergs ning tema treener Ille Kukk. Mullusest kuulub Kronbergsi nimele 600 meetri jooksu Eesti rekord. Tänavu püstitas 20-aastane Kronbergs 800 meetri jooksus tulemusega 1:46.84 Eesti lühirajarekordi ning jõudis esmakordselt täiskasvanute tiitlivõistlustele. Tema treener Ille Kukk on püstitanud 1978. –1985. aastal distantsidel 1500 – 10 000 meetrit kokku 11 Eesti rekordit. 3000 m ja 5000 m rekordid püsivad jätkuvalt Kronbergsi treeneri nimel.

Võistluspäev algab kell 12.00.

AJAKAVA

Peale kolmandat etappi hoiavad liidrikohta suurte koolide arvestuses Pärnu Vanalinna Põhikool, kellele järgnevad Valga Põhikool ja Laagri kool. Väikeste koolide arvestuses on hetkel esikohal Parksepa Keskkool, teisel kohal Haljala Kool ning kolmandat kohta on hoidmas Ruila Põhikool.

KOOLIDE PUNKTIARVESTUS

Võistluste tulemusi on võimalik jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: tv10kadriorg).

54. hooaja vabariiklikud etapid:

• IV etapp – 17. mai 2025, Kadrioru staadion
• FINAAL – 12.-13. juuni 2025, Karksi-Nuia staadion

Sel pühapäeval, 18. mail toimuvad Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused teatejooksudes. Eesti meistrid selguvad U16, U18 ja U20 vanuseklassides ning täiskasvanute arvestuses.

Võistlusel osaleb rekordarv – 546 sportlast 20-st erinevast klubist.

Registreerunud võistkondade ja sportlastega saab tutvuda SIIN

Võistluste avamine toimub pühapäeval kell 11.50.

AJAKAVA

Tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: teatejooksuemv25).

Täna, 6. mail toimunud Eesti Kergejõustikuliidu volikogu koosolekul valiti alaliidu uueks presidendiks Madis Kallas.

Volikogul osalesid 41 liikmesklubi esindajad ning Madis Kallas valiti presidendiks 39 poolthäälega. Lisaks kinnitati uus juhatus järgmises koosseisus: Mart Einasto, Anu Kaljurand, Kadri Kivine, Toomas Mälberg, Urmo Raiend, Erich Teigamägi ja Jaak Vettik.

Kallas on viimased neli aastat kuulnud Eesti Kergejõustikuliidu juhatusse ning võtab teatepulga üle Erich Teigamägilt, kelle jaoks lõppes täna erakordselt pikk, ligi kaks kümnendit kestnud ametiaeg.

Madis Kallas on endine mitmevõistleja, kes on töötanud spordinõunikuna maavalitsuses, olnud linnapea, vallavanem, regionaalminister ja riigikogu liige. Tulenevalt oma varasematest ametitest peab ta oma tugevuseks head tunnetust kogu Eesti suhtes ning oskust mõista ühendatud kogukondade jõudu igas Eestimaa nurgas. Seetõttu on ta presidendi ametisse astudes üheks oma peamiseks eesmärgiks võtnud kergejõustiku kogukonna laiendamise, tuues spordiala juurde tagasi neid, kes on kunagi kergejõustikuga eri tasanditel kokku puutunud.

Volikogul tänati ka eelmise juhatuse koosseisu liikmeid, kes uues juhatuses on otsustanud mitte jätkata: Gerd Kanter, Harry Lemberg, Mati Lilliallik ja Raido Mägi.

Muuhulgas kinnitati volikogul Eesti Kergejõustikuliidu 2024. aasta majandusaasta aruanne ja revisjonikomisjoni aruanne ning kinnitati 2025. aasta eelarve.

Täna lõpeb Erich Teigamägi ametiaeg Eesti Kergejõustikuliidu presidendina – amet, mida ta on pidanud erakordselt kaua, ligi kaks kümnendit.

Aastatel 2006–2025 on Erich olnud meie spordiala kindel tugi, arendaja ja väärikas esindaja – nii Eestis kui rahvusvahelisel areenil. Tema juhtimisel on Eesti kergejõustik stabiilselt kasvanud ja arenenud: rajatud on tugev vundament noortetööle, sportlased on jõudnud tiitlivõistlustel poodiumile ning välja on kujunenud tihe ja usaldusväärne koostöö sportlaste, treenerite, klubide ja toetajatega. Presidendina on Erich alati kindlameelselt seisnud sportlaste ja treenerite huvide eest.

Lisaks edukale spordijuhtimisele kodumaal on Erich täitnud vastutusrikkaid rolle ka rahvusvahelisel tasandil – Euroopa Kergejõustikuliidu nõukogu liikmena on ta aidanud kujundada kontinendi spordipoliitikat ja tugevdada Eesti positsiooni selles võrgustikus. Tema sihikindel juhtimisstiil ning oskus luua pikaajalisi partnerlussuhteid on jätnud sügava jälje nii alaliidu arengusse kui kogu Eesti spordimaastikule.

Aitäh, Erich, suure töö ja pühendumuse eest Eesti spordi arendamisel!

Praegused ja endised kolleegid Eesti Kergejõustikuliidust

Laupäeval, 3. mail peetud murdmaajooksu Eesti meistrivõistlused võitis naiste arvestuses Liis Kapten ja meeste arvestuses Deniss Šalkauskas.

Naiste 4 km distantsil tuli võitjaks Liis Kapten (Triatloniklubi 21CC) ajaga 13:39. Teise koha sai Kelly Nevolihhin (Rakvere KJK Vike) ajaga 13:47 ning kolmas oli Helen Bell (Sparta SS), kelle aeg oli 13:50.

Meeste 4 km distantsil oli kiireim Deniss Šalkauskas (Sparta SS), kelle võiduaeg oli 11:17, talle järgnesid eelmise aasta Eesti meister Olavi Allase (Tartu SS Kalev) ajaga 11:19 ning Morten Siht (Viljandi VAK Staier), kelle aeg oli 11:20.

Morten Siht oli ühtlasi ka kiireim U23 vanuseklassi noormeeste arvestuses ning sai kaela selle vanuseklassi kuldmedali. Talle järgnesid Oliver Annus (Sparta SS) ajaga 12:17 ning Oliver Grauen (Nõmme KJK), kelle aeg oli 12:43.

U23 vanuseklassi neidudest oli kiireim Alexandra Schipai (Triatloniklubi 21CC) ajaga 15:15, teise koha saavutas Grete Maria Savitsch (Treeningpartner) ajaga 15:34 ning kolmas oli Berit Guzas (Triatloniklubi 21CC), kelle aeg oli 15:43.

Neidude U20 3 km arvestuses krooniti Eesti meistriks Bianka Uhtjärv (SK Viraaž) ajaga 10:59, kellele järgnesid Meri-Lill Plagnaud (Triatloniklubi 21CC) ajaga 11:07 ning Etriin Etverk (Rakvere KJK Vike) ajaga 11:31.

Sama vanade noormeeste vanuseklassis oli kiireim Gert Martin Savitsch (Treeningpartner) ajaga 9:04, teine oli Remi Edur (Treeningpartner) ajaga 9:06 ning kolmas Bruno Sergio Treufeld (Kuusalu SK) ajaga 9:14.

U18 vanuseklassi neidude 2 km distantsil tuli võitjaks Naomi Toomenurm (Pärnu SK Altius) ajaga 6:28. Hõbemedali sai Eva Lotta Joonas (Võru KJK Lõunalõvi) ajaga 6:55 ning pronksmedal kuulus Erika Udrasele (Võru KJK Lõunalõvi), kes läbis distantsi ajaga 6:57.

Sama vanade noormeeste 3 km distantsil krooniti Eesti meistriks Hendrik Hang (Rakvere KJK Vike) ajaga 9:00, teise koha võitis Ronan Salmu (Triatloniklubi 21CC), kelle aeg oli 9:16 ning kolmanda koha saavutas ajaga 9:22 Sten Aljas (Nõmme KJK).

U16 vanuseklassi neidude 1,5 km distantsil võitis Eesti meistritiitli Marit Tarm (Sparta SS), kelle aeg oli 5:18. Teise koha saavutas Evamaria Albert (Triatloniklubi 21CC) ajaga 5:22 ning kolmas oli Marii Raudsepp (UP Sport), kelle aeg oli 5:27.

Noormeeste sama vanuseklassi 2 km distantsil oli kiireim Kert Karm (Rakvere KJK Vike) ajaga 5:58. Teise koha saavutas Lars Lukas Steurs (SK Lindon) ajaga 6:09 ning kolmas oli ajaga 6:16 Magnus Normak (SK Fortis).

Kõige nooremate tüdrukute ehk U14 vanuseklassis võitis Eesti meistritiitli Adeele Lehismets (UP Sport) ajaga 3:22, talle järgnesid Liv Grete Raudsepp (SK Elite Sport) ajaga 3:23 ning Lotta Liis Kraam (SK Elite Sport), kelle aeg oli 3:27.

U14 vanuseklassi noormeeste arvestuses oli kiireim Uku Univer (Viljandi VAK Staier) ajaga 3:15. Talle järgnesid täpselt sama ajaga Pärtel Jõe (Nõmme KJK) ning Hugo Hampartsoumian (UP Sport).

KÕIK TULEMUSED

20.-26. juulini 2025 toimub Makedoonias Skopjes Euroopa Noorte Olümpiafestival U18 vanuseklassi sportlastele (sünniaastad 2008 ja 2009).

Palume kõigil võimalikel kandidaatidel (sportlased ja treenerid) ära täita ankeet ning edastada oma foto ning dokumendi koopia.

ANKEET
Lähetustingimuste ja normidega saab tutvuda SIIN.

Ankeete ootame kuni 2. maini (k.a) aadressile kristel@ekjl.ee.

Lähetust korraldab Eesti Olümpiakomitee. Festivalile lend toimub tšarteriga Riiast Skopjesse 18. juulil kell 23:20 ja tagasi Riiga jõutakse 27. juuli hommikul kell 5:00.

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
kristel@ekjl.ee
+372 5289062

Otsime oma meeskonda pühendunud ja teotahtelist noortespordi spetsialisti, kelle südameasjaks on noortesporti toetava süsteemi arendamine ja Eesti kergejõustiku järelkasvu toetamine.

---

Sinu peamised ülesanded:

• Noortespordi valdkonna töö koordineerimine
• Noortekoondiste treeningkogunemiste ja võistluslähetuste korraldamine
• Suhtlemine sportlaste, treenerite ja klubidega
• Koostöö Balti riikide noortespordijuhtidega võistluskalendri koostamisel
• Eesti, Euroopa ja rahvusvahelise kergejõustikuliidu normdokumentidega kursis olemine ning nende alusel võistluslähetuste korraldamine
• Eelarvete ja projektide koostamine noortespordi tegevusteks
• Noortespordikomisjoni töö juhtimine
• Koostöö ja suhtlus Eesti Olümpiakomiteega
  

Ootame Sind kandideerima, kui Sul on:

• Hea suhtlemisoskus, pingetaluvus ja kohusetunne
• Hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus
• Väga hea eesti ja inglise keele oskus
• Iseseisva töö oskus ja administratiivne suutlikkus
• Vajalikud digioskused (Windows, MS Office, sotsiaalmeedia jms)
• Kõrgharidus
• Valmisolek töötada ka nädalavahetustel
  

Kasuks tuleb:

• Varasem kogemus spordikorralduses või muus spordivaldkonnas
• Isiklik kokkupuude kergejõustikuga
• Projektikirjutamise ja -juhtimise kogemus
  

Pakume:

• Võimalust anda reaalne panus Eesti noortespordi arengusse
• Põnevat, mitmekesist ja loovat tööd inspireerivas keskkonnas
• Tihedat koostööd spordikogukonna ja erinevate partneritega
• Paindlikku tööaega ja toetavat meeskonda
• Välislähetusi
• Võimalust saada osa Eesti ühe edukama spordiala võitudest ja saavutustest
  

---

Kui tunned, et just Sina võiksid olla see, kes viib Eesti noorte kergejõustiku uuele tasemele, kandideeri ja tule kujundama meie tulevikutähti!

Kandideerimiseks saada oma CV ja motivatsioonikiri aadressile konkurss@ekjl.ee hiljemalt 9. maiks 2025.

Möödunud nädalavahetusel toimusid Belgias esimesed maanteejooksu Euroopa meistrivõistlused, kus stardis olid ka Eesti jooksjad.

Võistkondlikult endale kõrged eesmärgid seadnud maratonimeeskond saavutas viienda koha. Kolmest maratoonarist parima soorituse tegi Tiidrek Nurme, saades ajaga 2:14.02 12. koha.

”Rada oli minu jaoks keeruline, selline üles ja alla koguaeg. Aga kõige raskem osa selle juures oli vihmane ilm, minu jalats sellel rajal oli väga libe. Kokkuvõttes peab rahul olema – 12. koht ja meeskondlikult viies, mida enamat saaks ma küsida,” sõnas Nurme võistlusjärgses intervjuus.

Leonid Latsepov saavutas 18. koha, joostes ajaks 2:16.47. ”Mina olen oma jooksuga väga rahul, see on minu parim koht Euroopa meistrivõistlustel. Distantsi esimese poole jooksin täpselt graafikus, teisel poolel tempo natuke langes, aga suutsin tugevaid konkurente võita ja lõpetada hea emotsiooniga,” võttis Latsepov enda maratoni kokku.

Karel Hussar finišeeris 29. kohal, lõpetades ajaga 2:24.17. ”Kohaga olen suhteliselt rahul, lõpp läks küll väga raskeks, aga teadsin, et tiimi pärast on vaja lõpuni tulla. Pisikese riigina suurte vastu viiendaks meeskonnaks tulla – ma arvan, et meie ja Eesti rahvas võivad uhked olla!” ütles Hussar kokkuvõtteks.

10 km distantsil stardis olnud Morten Siht püstitas ajaga 30:23 uue U23 vanuseklassi Eesti rekordi, saades 60. koha. Eelmine rekord kuulus Tiidrek Nurmele ajaga 30:38 ning oli joostud aastal 2006.

Ainsa naissportlasena kuulus Eesti koondisesse Liis-Grete Arro, kes püstitas poolmaratonis uue isikliku rekordi ajaga 1:16.33 ning saavutas 28. koha. ”Jäin jooksuga rahule ning olen isikliku rekordi üle väga õnnelik. Kindlasti annab tänane jooks palju enesekindlust edasiseks hooajaks ning eesmärk on ületada sel hooajal veel isiklikke rekordeid,” sõnas Arro peale jooksu.

TULEMUSED

Sellel nädalavahetusel, 12.-13. aprillil selgitatakse Belgias välja Euroopa parimad maanteejooksjad. Euroopa meistritiitlid antakse välja 10 km, poolmaratoni ja maratoni distantsidel. Eesti koondisesse kuulub viis sportlast.

Euroopa maanteejooksu meistrivõistlused toimuvad sel nädalavahetusel kahes Belgia linnas – Brüsselis ja Leuvenis. Kui varasemalt on maratoni distants olnud osa Euroopa meistrivõistlustest, siis sel aastal peetakse see esmakordselt eraldiseisva võistlusena.

Eestlasi on võistlustules viis, kellest esimesena stardib laupäeval poolmaratoni distantsil Liis-Grete Arro. Pühapäeval antakse start 10 km jooksule, kus läheb head tulemust püüdma Morten Siht.
Uuendatud 11.04: Esialgu samuti 10 km distantsil startima pidanud Laura Maasik ei saa kahjuks haigestumise tõttu võistlustel osaleda.

Maratonis, mille start antakse pühapäeval, lähevad nii individuaalselt kui ka meeskondlikult kõrget kohta püüdma Tiidrek Nurme, Leonid Latsepov ja Karel Hussar. 2022. aasta Müncheni Euroopa meistrivõistlustel saavutas Eesti meeskond võistkondlikus arvestuses kuuenda koha, kui tiimi kuulusid Tiidrek Nurme, Roman Fosti ja Kaur Kivistik.

”Nädalavahetusel toimuvaks võistluseks oleme taaskord kokku suutnud panna maratonitiimi, kuhu kuuluvad Leonid Latsepov, Karel Hussar ja mina,” ütles koondise kogenuim jooksja Tiidrek Nurme. ”Julgen väita, et kõik mehed on selleks pühendunult valmistunud ning võib oodata midagi ägedat. Sellelgi korral on meie meeskonna eesmärk lõpetada TOP 6 hulgas,” sõnas ta.

Individuaalselt on Nurmel Berliini Euroopa meistrivõistlustelt ette näidata 9. koht ja Münchenist 11. koht. Sel aastal on maratoni stardinimekirjas 43 eliitjooksjat.

Eesti meeste maratonitiimi ettevalmistus võistlusteks: https://www.youtube.com/watch?v=7tz18yYDyFY

Võistluste ametlik koduleht: https://europeanrunningchampionships.com/

Osalejate nimekiri ja tulemused: https://www.acn-timing.com/?lng=EN#/events/2157860289051328/ctx/20250412_ek/cms/MARA

Võistluste otseülekanne on nähtav Eurovision Sport lehel.

4.-14. aprillini toimub Zlatiboris Serbias U15 vanuseklassi Gümnasiaad.

Võistlustel osalevad noored 54-st erinevast riigist ning programmi kuulub 25 erinevat spordiala.

Eesti delegatsiooni kuulub 45 noorsportlast, kelle hulgas on ka kaheksa kergejõustiklast: Liana Muhhina ja Mihhail Žitkov (KJK Visa), Mirtel Kollo, Alise Iecelniece ja Heti Stella Kisel (SK Fortis), Martin Ionov (KJK Kalev-Sillamäe), Eke Kaur Aavik (Nõmme KJK) ja Oskar Kobin (Audentese SK).

Rohkem infot võistluste kodulehel.

Laupäeval, 29. märtsil selgusid Tartu Ülikooli Spordihoones TV 10 Olümpiastarti 54. hooaja kolmanda etapi võitjad.

Tartu etapp keskendus hüpetele, kui parimad selgusid kõrgushüppes, teivashüppes, kaugushüppes ja kuulitõukes. Noori autasustas kelgutamises olümpiamängudele pürgiv Emma Triin Seer, kes isegi võistelnud samas sarjas ja näidanud eelkõige väga head sprindikiirust.

Kolmanda etapi järel asus suurte koolide arvestuses esikohale Pärnu Vanalinna Põhikool ja väiksemate koolide arvestuses Parksepa Keskkool.

Lisaks külastas TV 10 Kose Gümnaasiumi, kus sarjas osalevaid noori juhendavad Moonika Kallas ja Sander Prits. Sisehooajal koguvad Kose noored vormi ja osavust vaid 2,5 meetri kõrguses maneežis, kus hüpati kolmikut ja näidati sprindikiirust mängukaarte haarates.

Saate operaatorid on Tarmo Korol ja Teet Konksi, reporter Aivi Parijõgi ning toimetaja ja režissöör Anu Säärits.

HANS TORIM

25. II 1930 – 31. III 2025

Eesti Kergejõustikuliit teatab kurbusega, et 31. märtsil lahkus meie seast 95-aastasena endine kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog Hans Torim.

Hans Torim oli seitsmekorde Eesti NSV meister: 110 m tõkkejooksus (1950, 1952, 1953) ja 400 m tõkkejooksus (1949, 1950, 1952, 1953). Aastatel 1952–1958 tuli ta viis korda Eesti NSV meistriks teatejooksus.

Aastatel 1950–1953 parandas ta 400 m tõkkejooksus kolmel korral Eesti rekordit (56,0 – 54,6). Ta võistles kokku 15 korda Eesti koondise eest.

Peale sportlaskarjääri lõppu tegutses kergejõustikutreeneri ja spordipedagoogina.

Tema tuntumaid õpilasi: Kalju Jurkatamm, Charles Vallmann, Margus Kasearu, Toomas Merila, Peeter Laane, Kalju Kikamägi, Ennu Laasner, Milvi Torim, Aili Paju, Tiina Torop, Silva Oja, Holger Peel, Rein Aule.

Torim kirjutas õpikuid, koostas õppefilme ja õppevahendeid, avaldas ajakirjanduses, sh Soome ja USA spordiväljaannetes, üle 100 publikatsiooni.

Aastast 1997 Eesti Kergejõustikuliidu auliige.

Avaldame sügavat kaastunnet Hans Torimi perele ja lähedastele.

Ärasaatmine toimub reedel, 2. mail 2025 kell 14:30 Tallinna Krematooriumis. Lilli ja pärgasid palutakse mitte tuua.

_______________________________________________________

Teenekat kergejõustikuõpetajat Hans Torimit meenutades

25.02.1930 – 31.03.2025

Vaid mõned nädalad tagasi naasis järjekordse medali – MM „hõbedaga“ kodukamarale meie praegune mitmevõistluse tipp Johannes Erm. Kui rääkisime tema treeneri Holger Peeliga oma 95. eluaastal manalateele läinud spordiõpetaja Hans Torimi lahkumisest, siis tõdes ta, et on sedasi kaotanud oma parima ja erudeerituma nõuandja… „Jah, tahan nüüd veelkord kinnitada, et treener Hans Torimi treeningufilosoofia ja võrratu teadmiste pagasi mõju ulatuvad otsaga ka Johannese praeguste saavutusteni välja ning ma ei tunneta neis aegumise märke… Kasutan neid ju kogu aeg,“ võtab tipptreener Peel üheselt oma kunagiselt treenerilt ja kolleegilt saadud pärandi kokku.

Sedasi polegi enam vaja teeneka kergejõustikuguru Hans Torimi pika õpetajatöö taseme tõestusi uurima minna, sest kogu tema nimekate õpilaste rivi nii Tartu ja Tallinna Ülikooli ajast, aga ka mitmes spordiühingus tegutsedes ning spordigümnaasiumis töötades räägib iseenda eest. Ja nende, iga endise õpilase taga on nüüdseks juba oma treeninggrupid, koolide spordiringid ja palju muud, kus siis Hans Torimi pakutud teadmised ja põhimõtted vaid edasist jätku saavad.

Suurepärase praktilise oskuse kõrval teab lai Eesti spordiüldsus Hans Torimit kui ülimalt detailse, täpse ja oskusliku didaktika abil spordiõpetuse sisu avanud kirjameest. Sajad artiklid, kinogrammid, joonised, õppevideod ja mida kõike vaid tuli just tema sulest. Ehkki mõni neist toonastest materjalidest näib praegu hallivõitu kaanepaberi tõttu üsna armetu välja, on sinna kirja saanud sisu osutunud aga kõige kätte sattunud info suurepäraseks üldistuseks. Mis neist materjalidest otsaga ka välismaa spordirahva hulka jõudis, leidis sealgi kõrget tunnustust ning agarat kasutamist.

Kui kogu seda tema poolt loodu taustu veelgi põhjalikumalt avada, siis torkab silma, kuidas ta iga teadmise, kogemuse ja praktilise kasutusnipi justkui üles noppis ja selle põhjal siis hea ning üldistava pildi lõi. Kogesin seda koos temaga 1990. aastal Soomes põhjanaabrite spordi suurkuju Lauri Pihkala ühingu aastakoosolekul esinedes, kus meil paluti rääkida Lauri Pihkala mõjust Eesti spordile. Minu teemaks oli suusatamisega seostuv, aga kui Hans oma 10-leheküljelist soomekeelset ettekannet päris soravas soome keeles esitlema asus, vajusid soomlastest spordigurude suud üha enam ja enam lahti. Sest see kõik oli enam kui pelk Pihkala rolli avanime, sidudes samas meie riikide ühist, enam kui saja aasta tagust spordi arengulugu. Näidates erinevate perioodide mõjusid nii Euroopast kui ka USA-st. Hoides samas Pihkalaga seotud peajoont, kirjeldas ta suurepäraste näidete varal, kuidas said just läbi isiklike kontaktide teoks Pihkala spordiõpetuse raamatute tõlked eesti keelde ja kuidas neid enam kui 100 aastat tagasi rida realt studeerides siis üle Eesti sportima õpetades tutvustati. Olgu siinkohal märgitud, et ühe Pihkala spordiraamatu tõlkija oli lausa Anton Hansen Tammsaare. Aga nagu Hans sealsel esinemisel mitmel korral kinnitas, on Pihkala pakutud tõdesid ta hiljem ka ise oma raamatutes järginud ja usub, et mõned neist põhimõtetest ei aegu kunagi.

Tulles tagasi Johannes Ermi ja Holger Peeli praeguste tipptegemiste juurde veendumegi, et Hans Torimi 35 aastat tagasi välja öeldud oletused seal Helsinkis, Lauri Pihkala seltsi üritusel peavad kenasti paika. Nagu ka kõik need õpetussõnad, mida dotsent Torim jagas 19 aasta jooksul (1977-1996) ka meie ülikoolis, toonase TPedI kergejõustikutundides nii Tallinna staadionidel kui Vana- Otepää õppelaagrites. Testisin mõne kunagise tudengi, praeguse vilistlasega ja nende meenutuskuvand spordiõpetajast Torimist on selline – oli igati karismaatiline, erudeeritud, hea sõna ja sageli lausa end unustava ning spordifilosoofia süvakihtideni sukeldunud tüüp.

Nii et tudengite meelest pole ta läinud, nagu ka suurel osal meie spordirahvast. Ise saan vaid meenutada üht ikka ja jälle meelde tulevat episoodi, kui 1964. aastal õpetaja Torim meile, esmakursuslastele Tartu Ülikooli staadionil kergejõustiku tundi andis. Kus äkki jooksis staadionimajast meie juurde üks vanem proua ja teatas, et just olla helistatud ja teatatud, et Rein Aun on võitnud Tokio OM-l kümnevõistluses hõbemedali. Veel enne kui jõudis vaimustuselaine tekkida, sõnas aga õpetaja Torim: „ Ilmselt tuleb Auna tulekuks nüüd vist need väravapostid paari meetri jagu laiemale tõsta.“

Selles lühikeses ütluses oli ehttorimlik üldistus nii Aunast, Eesti sportlaste kasinatest võimalustest maailma jõuda kui ka meie kümnevõistluse jätkuvast arenguloost, mille kõige auks võis nüüdse „hõbeda“ puhul tõesti ehk lausa staadioniväravat laiemaks tegema asuda.

Selliseid häid ja kestma jäävaid üldistusi pakkus aga teeneka spordiõpetaja Hans Torimi elutöö iga samm.

Austuse ja tänuga
Kaarel Zilmer
Kaasteelisest õpilane ja kolleeg aastast 1964 alates

Gainesvilles Floridas toimunud kergejõustikuveteranide maailmameistrivõistlustel võitis Eesti koondis kokku kuus medalit.

Kaks kuldmedalit teenis Jürgen Lamp, kes võitis M80 vanuseklassi kolmikhüppe tulemusega 8.55 ja kõrgushüppe tulemusega 1.20. Kaugushüppes teenis Lamp hõbemedali tulemusega 3.64.

Kolmikhüppes krooniti veteranide N40 vanuseklassi maailmameistriks Kristi Võhmar, kes sai esikoha tulemusega 11.83. Kaugushüppes sai Võhmar kaela hõbemedali tulemusega 5.65 ning 60 m tõkkejooksus pronksmedali tulemusega 9.43.

Möödunud laupäeval, 29. märtsil selgusid Tartu Ülikooli Spordihoones TV 10 Olümpiastarti 54. hooaja III etapi võitjad.

Parimad selgusid kõrgushüppes, teivashüppes, kaugushüppes ja kuulitõukes. Noori austasustas ja ergutas kelgutamises olümpiamängudele pürgiv Emma Triin Seer, kes isegi võistelnud samas sarjas ja näidanud eelkõige väga head sprindikiirust.

Vanemate poiste kõrgushüppes võidutses Kristofer Nool (IND Võru Kreutzwaldi Kool), kes ületas ainsana kõrguse 1.74. Tüdrukute vanemas vanuseklassis teenis võidu Arina Tsatsurina (IND Lasnamäe Vene Gümnaasium) tulemusega 1.64.

Vanema vanuseklassi tüdrukute tasavägises kaugushüppes tuli võitjaks Kaisa Hinsberg (Jüri Kool), kelle tulemus oli 5.32. Kogu esikolmik mahtus vaid nelja sentimeetri sisse.

Vanemate poiste kuulitõuke võitis Toomas Tüür (Pärnu Vanalinna Põhikool), kelle pikim kuulikaar ulatus 16.43 meetri kaugusele.

Nooremate poiste kaugushüppes sai võidu Ange Beni Kouadio (Ruila Põhikool), kelle parima katse tulemuseks mõõdeti 5.06.

Nooremate poiste kuulitõuke võitis Art Aleksander Tatter (IND Tallinna Reaalkool) tulemusega 12.96.

Yevhenia Pyvovar (Jõhvi Põhikool) võitis noorema vanuseklassi tüdrukute teivashüppe tulemusega 2.70.

Peale kolmandat etappi tõusis suurte koolide arvestuses liidriks Pärnu Vanalinna Põhikool ja väiksemate koolide arvestuses asus juhtima Parksepa Keskkool.

TULEMUSED
KOOLIDE PUNKTID

GALERII (Fotograaf: Tõnis Tõnström/EKJL)

Kolmanda etapi kokkuvõtet näeb neljapäeval, 3. aprillil kell 10:00 ja kordusena kell 18.45 ETV2 kanalil.

Laupäeval, 29. märtsil toimub Tartu Ülikooli Spordihoones TV 10 Olümpiastarti 54. hooaja kolmas etapp.

Sarja kolmandal vabariiklikul etapil on starti oodata 300 võistlejat 80-st koolist. Noored panevad end proovile kõrgushüppes, kuulitõukes, kaugushüppes ja teivashüppes.

Võistluspäev saab alguse kell 12:00.
AJAKAVA

Peale teist etappi hoiavad liidrikohta suurte koolide arvestuses Valga Põhikool ja väikeste koolide arvestuses Haljala Kool.

Koolide üldarvestus

Kohal on ka Teamsport müügipunkt Nike toodetega ja Super SkyPark batuut.

Võistluste tulemusi on võimalik jälgida EKJL kodulehel või Sportity äpis (parool: tv10tartu).

54. hooaja vabariiklikud etapid:

• III etapp – 29. märts 2025, Tartu Ülikooli Spordihoone
• IV etapp – 17. mai 2025, Kadrioru staadion
• FINAAL – 12.-13. juuni 2025, Karksi-Nuia staadion

Täna Nanjingis lõppenud sisemaailmameistrivõistlustel võitis Johannes Erm seitsmevõistluses hõbemedali uue Eesti rekordiga. Kreete Verlin jooksis 60 m tõkkejooksu poolfinaalis.

Johannes Erm võitis sisemaailmameistrivõistlustel seitsmevõistluses hõbemedali uue Eesti rekordiga 6437 punkti. Enda kahe nädala tagust Eesti rekordit parandas ta 57 punktiga. Maailmameistriks krooniti norrakas Sander Skotheim 6475 punktiga. Pronksmedali võitis sakslane Till Steinforth 6275 punktiga.

Seitsmevõistluse teist võistluspäeva kolmandalt kohalt alustanud Johannes Erm püstitas päeva esimesel alal 60 m tõkkejooksus uue isikliku rekordi ajaga 7.91. Seejuures parandas ta oma eelmist rekordit kaheksa sajandiku võrra ning tõusis võistluses teisele kohale. Teivashüppes kordas Erm oma hooaja tippmarki ning teenis alavõidu tulemusega 5.30. Ta läks ründama ka isiklikku rekordit tähistavat kõrgust 5.50, mis sel korral veel ei alistunud. 1000 m jooksu võitis ta ajaga 2:34.91.

“Enne tõkkejooksu tegin kaks kolme tõkkega proovijooksu ja üks neist oli väga hea, seega ma olin üsna kindel, et rekord tuleb. Jooksus läks esimene tõke küll natuke aia taha, aga ülejäänud jooks oli väga hea rütmiga ja sealt tuli ka rekord. Enne teivashüppe algkõrgust oli päris pikk paus ja esimesel katsel oli samm natuke sassis, aga peale seda tegin kõik katsed korralikult ära. 5.30 oleks võinud varem üle saada, et oleks rohkem energiat olnud. Pidin riski võtma ja 5.50 hüppama, et Skotheimile jooksus vastu saada. Ma tean, et mul on 5.50 kõrgus olemas, aga ületust peab veel natuke lihvima. Tahtsin 1000 m jooksu alguses head positsiooni saada ja seal läks natuke maadluseks. Teadsin, et Strasky pidi kõvasti jooksma minema ja et tema taga tuleb joosta. Natuke üle 200 m oli lõpuni, kui lootsin, et saan Skotheimist mööda, aga ega ma ei oodanud, et sealt 5-sekundilise vahe jooksen, et kulda võita. Kokkuvõttes võib kõigile aladele peale kõrgushüppe hindeks viis panna,” võttis Erm teise võistluspäeva kokku.

Risto Lillemets tuli kaheksandale kohale 5866 punktiga. 60 m tõkkejooksus sai ta kirja aja 8.23, teivashüppes ületas kõrguse 4.90 ning 1000 m läbis ta ajaga 2:38.23

Oma võistluse võttis Lillemets kokku nii: “Maailmas kaheksandal kohal olla on tore, aga kahju, et see läbi nii suurte raskuste tuli. Raske on ennast peale iga ala uuesti kokku võtta, kui ühtegi positiivset emotsiooni ei tule. Teoorias peaks kõik hästi olema, aga tulemustes see ei kajastu. Aladest jäin rahule 1000 m jooksuga, kus sai kõik rajale jäetud ja taktikaliselt oli ka hea jooks.”

Naiste 60 m tõkkejooksus pääses Kreete Verlin eeljooksust edasi poolfinaali ajaga 8.09. Teises poolfinaalis startinud Verlin sai enda jooksus seitsmenda koha ajaga 8.21 ning kokkuvõttes andis see talle 20. koha.

Eeljooksuga jäi Verlin rahule. “Tunne oli päris okei. Proovisin enda jooksus neljandaks tulla, aga jäin napilt viiendaks. Hea meel on selle üle, et ajaga 8.09 ikkagi edasi poolfinaali sain arvestades, et EM-il ei saanud ajaga 8.08 edasi,” lausus ta peale eeljooksu.

“Enesetunne oli palju parem kui hommikul. Aga läksin arvatavasti liiga julgelt jooksma, sest eesmärk oli joosta isiklik rekord. Keskendusin liiga palju stardile ning tulin liiga lühikeste sammudega välja ja sinna see jooks läks. Olen tänulik, et üldse poolfinaali jõudsin ja kokkuvõttes annan endale hindeks 4-,” võttis Verlin finaaljooksu kokku.

Diana Suumann sai eeljooksus kirja aja 8.19, mis andis enda jooksus kuuenda koha ning kokkuvõttes 28. koha.

Suumann võttis jooksu kokku nii: “Tahtsin paremat aega, et hooaega lõpetada hooaja parima tulemusega, aga tuleb ajaga 8.19 rahul olla. Start oli hea, aga igal tõkkeületusel tulime kõrvalraja itaallannaga käsikäes ja see veidi häiris. Nüüd saab hooaja ära lõpetada ja oodata suvist hooaega.”

KÕIK TULEMUSED

Hiinas Nanjingis toimuvate sisemaailmameistrivõistluste teisel päeval oli stardis kolm Eesti kergejõustiklast.

Naiste 60 m eeljooksus startis Ann Marii Kivikas, kes sai enda eeljooksus viienda koha ajaga 7.40. Kokkuvõttes andis see talle 33. koha. Poolfinaali ehk 24 parema sekka viis viimasena aeg 7.31.

Kivikas sõnas peale jooksu, et üldpildis võib sooritusega rahule jääda. “Hooaeg on olnud pikk ning olen teinud palju häid jookse. MM-ile pääsemine oli lisaboonus ning kuna reis Hiinasse oli pikk ja väsitav, siis ei saa tänase aja üle pettunud olla,” lausus ta peale jooksu.

Johannes Erm alustas seitsmevõistlust väga hästi ning hoiab peale avapäeva kolmandat kohta 3497 punktiga. Oma kahe nädala tagust Eesti rekordi graafikut edestab ta 50 punktiga. Avapäeva lõpetas liidrina Euroopa rekordiomanik norrakas Sander Skotheim 3649 punktiga ning teist kohta hoiab ameeriklane Heath Baldwin 3503 punktiga. Risto Lillemets jagab peale nelja ala üheksandat kohta 3168 punktiga.

60 m jooksus sai Erm kirja hooaja tippmarki tähistava aja 6.94, kaugushüppes püstitas ta samuti hooaja tippmargi tulemusega 7.77 ning kuulitõukes sai ta kirja tulemuse 15.27. Kõrgushüppes ületas ta kõrguse 1.98.

Erm jäi oma avapäevaga rahule. “60 m sain korralikult minema ja oma jooksu teha. Kaugushüppes jätkasin sama rütmi, igal katsel tundsin, et saaks natukene paremini ja panin sammu lähemale ning teisel katsel hüppasin oma siserekordi. Kuulitõukes 15.27 oli pigem vedamine, päris täpselt pihta ei saanud, aga midagi kripeldama ka ei jäänud. Kõrgushüppes sain ilusti kõrgused esimesel katsel üle. Põlv oli mul teibitud ja vaatamata sellele suutsin päris hästi hüpata. Oleks tahtnud 2.01 ka üle saada, sest hüpped olid sel kõrgusel head, aga ükski täpselt pihta ei läinud,” võttis ta avapäeva kokku.

Homsele võistluspäevale ette vaadates lausus ta: “Olen elevil ja loodan, et õhtul tuleb uni kiirelt, aga tundub, et olen medalimängus ja vaatame, kellel homme veab ja kellel mitte.”

Risto Lillemets jooksis 60 m ajaga 7.06 ja kaugushüppes püstitas ta hooaja tippmargi tulemusega 6.86. Kuulitõukes oli ta parima katse tulemuseks 14.64 ning kõrgushüppes ületas ta kõrguse 1.95.

KÕIK TULEMUSED

Seitsmevõistlejate teine võistluspäev algab pühapäeva hommikul Eesti aja järgi kell 4:05. Kell 4:25 asuvad starti 60 m tõkkejooksu eeljooksudes Kreete Verlin ja Diana Suumann.

21.-23. märtsil kulmineerub kergejõustiku sisehooaeg Hiinas Nanjingis peetavate kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustega. Eesti sportlasi on stardis viis.

Kaks nädalat peale Euroopa sisemeistrivõistlusi asuvad Hiinas võistlustulle seitsmevõistlejad Johannes Erm ja Risto Lillemets, 60 m jooksja Ann Marii Kivikas ning 60 m tõkkejooksjad Kreete Verlin ja Diana Suumann.

Sise EM-il seitsmevõistluses 6380 punktiga Eesti rekordi püstitanud ning neljanda koha saavutanud Johannes Erm läheb sise MM-il starti medalimõtetega. Möödunud aastal tuli ta Glasgow sise MM-il pronksmedalile tulemusega 6340 punkti. Sise EM-il 5922 punktiga üheksanda koha saanud Risto Lillemets läheb samuti kõrget kohta püüdma ning isiklikku rekordit jahtima (senine rekord 6089 punkti).

Sprinter Ann Marii Kivikas püstitas Apeldoornis isikliku rekordi ajaga 7.29 ning tõusis Eesti kõigi aegade edetabelis jagama teist kohta. Hiinas loodab ta seda aega veelgi parandada ning võtta sihikule ka Õilme Võro nimele kuuluva Eesti rekordi 7.24.

Tõkkesprinterid Kreete Verlin ja Diana Suumann loodavad samuti Hiinas lõpetada sisehooaja kiirete aegadega. Kreete Verlin püstitas jaanuarikuus uue Eesti rekordi ajaga 8.06. Sise EM-il jäi ta sellest ajast kahe sajandiku ning poolfinaalist kolme sajandiku kaugusele. Diana Suumann jooksis sise EM-il välja oma hooaja parima aja 8.13, tema isiklik rekord on üle-eelmisest aastast 8.07.

AJAKAVA JA TULEMUSED (NB! Tulemuste nägemiseks on vajalik registreerimine!)

Võistluste otseülekanded on nähtavad ETV, ETV2 ja ERR Spordiportaali vahendusel.

EESTI SPORTLASTE AJAKAVA:

14.-15. märtsil Virginias, USAs peetud NCAA sisemeistrivõistlustel saavutas Pippi Lotta Enok viievõistluses kolmanda koha.

Pippi Lotta Enok kogus viie alaga 4375 punkti ning sai Jadin O’Brieni (4596 p) ja Sofia Iakushina (4412 p) järel kolmanda koha. Võistlust alustas ta uue isikliku rekordiga 60 m tõkkejooksus (8.45). Seejärel ületas ta kõrgushüppes 1.75 ning tõukas kuuli 12.18. Kaugushüppes sai ta parimal katsel kirja tulemuse 6.18 ning 800 m läbis ta ajaga 2:17.84.

Teivashüppaja Eerik Haamer ületas kõrguse 5.56 ning sai 9. koha. Oma hooaja tippmargile jäi ta alla kahe sentimeetriga. Kõrgused 5.36 ja 5.46 õnnestus Haamril ületada teisel katsel. Kõrguse 5.56 ületamiseks oli tal vaja kolme katset. Isiklikku rekordit kordav 5.61 sel korral ei alistunud. NCAA meistriks tuli Simen Guttormsen tulemusega 5.71.

Kaugushüppes sai Lishanna Ilves 13. koha avakatsel hüpatud tulemusega 6.15. Teise ja kolmanda katse tulemusteks mõõdeti 6.09. ja 6.02. Võitjaks tuli Alexis Brown tulemusega 6.90.

Viktor Morozov sai kolmikhüppes 15. koha tulemusega 15.49, mille ta hüppas kohe avakatsel. Teisel katsel mõõdeti ta tulemuseks 15.23 ning kolmandal katsel 15.40. Võitjaks tuli Jonathan Seremes, kelle parima katse tulemus oli 17.04.

TULEMUSED

Möödunud nädalavahetusel toimusid Küprose sooja päikese all talvised Euroopa heitealade karikavõistlused. Eestlasi oli võistlustules 13.

Parima koha saavutas Andri Matrov, kes oli U23 vanuseklassi kuulitõukes kuues tulemusega 17.89.

Odaviskaja Gedly Tugi avas oma hooaja tulemusega 55.29 ning sai seitsmenda koha. Katre Marit Liiv sai 13. koha tulemusega 49.49. Johanna Elisabeth Ader sai U23 vanuseklassis 11. koha tulemusega 49.50. Meeste odaviskes sai Kunnar Erich Viisel 18. koha tulemusega 71.97 ning Marti Pastak sai U23 vanuseklassis 14. koha tulemusega 60.10.

Vasaraheites sai Adam Kelly 14. koha tulemusega 73.27. Kati Ojaloo sai 22. koha tulemusega 62.66. U23 vanuseklassis võistelnud Alar Reiljan heitis parimal katsel tulemuse 62.06 ning sai 13. koha.

Meeste kettaheites sai Gevin Genro Paas 26. koha tulemusega 51.12. Hannes Remmelgas sai U23 vanuseklassis 11. koha tulemusega 50.77. Naiste kettaheites oli Noora Liisa Ader 25. kohal tulemusega 37.60 ja U23 vanuseklassis sai Berit Saar 17. koha tulemusega 47.25.

TULEMUSED

Täna ja homme, 14.-15. märtsil toimuvad USA üliõpilaste sisehooaja tähtsaimad võistlused – NCAA meistrivõistlused. Virginias toimuvatele võistlustele kvalifitseerus ka neli USAs õppivat ja treenivat Eesti kergejõustiklast.

Naiste viievõistluses asub võistlustulle Oklahoma ülikooli esindav Pippi Lotta Enok, kes veebruari lõpus püstitas uue Eesti lühirajarekordi tulemusega 4593 punkti. Enok läheb võistlustele vastu hooaja parima tulemusega ning tema lähimateks konkurentideks on Jadin O’Brien 4580 punktiga ja Sofia Iakushina 4556 punktiga. Viievõistlus saab alguse Eesti aja järgi reedel kell 15:35.

Nebraska ülikooli esindav Lishanna Ilves asub starti kaugushüppes. Tema hooaja tippmark on veebruari lõpus hüpatud 6.51 ning isiklik rekord on 2021. aastal hüpatud 6.66. Kaugushüpe algab Eesti aja järgi reede õhtul kell 21:30.

Meeste teivashüppes teeb kaasa Lõuna-Dakota ülikoolis õppiv Eerik Haamer, kes on sel hooajal kahel korral näidanud tulemusi üle viie ja poole meetri (5.56 ja 5.58). Tema isiklik rekord on alates 2021. aastast 5.61. Teivashüpe algab Eesti aja järgi reede hilisõhtul vastu laupäeva kell 00:00.

Kolmikhüppes on Illinoisi ülikooli esindav Viktor Morozov sel hooajal saanud kirja tulemuse 16.35, mis jääb vaid 10 sentimeetriga alla tema 2023. aastal hüpatud isiklikule rekordile (16.45). Morozov kvalifitseerus NCAA meistrivõistlustele ka kaugushüppes, kus ta on sellel hooajal püstitanud isikliku rekordi tulemusega 7.88, kuid otsustas osaleda ainult ühel alal. Kolmikhüpe toimub Eesti aja järgi laupäeval kell 23:20.

AJAKAVA JA TULEMUSED