HTM ja EOK haridusstipendiumi pälvis neli kergejõustiklast

EOK ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tippsportlaste haridusstipendiumite konkursile laekus alanud sügissemestril tavapärasest koguni veerandi võrra rohkem taotlusi – kokku 40. Kergejõustiklastest pälvisid haridusstipendiumi Robin Nool, Lembi Vaher, Kätlin Piirimäe ja Henri Sai

Eesti Olümpiakomitee projektijuht Natalja Inno sõnul on sportlased kõrgharidust alati väärtustanud. „Tavapärasest veel suuremas huvis haridusstipendiumite vastu on tunda koroonaviiruse poolt meie ellu tehtud korrektiivide mõju. Tippsportlased, kes on tuntud oma sihikindluse poolest eesmärkidele pürgimisel, seadsid endale ajal, kui treening- ja võistlusvõimalused on piiratud ning enamik tiitlivõistlusi edasi lükatud, uued kõrged sihid hariduses,“ rääkis Inno. 

Kolmekümnest stipendiumi pälvinud sportlastest üle poole on korduvtaotlejad, kaheksa on lõpetamas ülikooli tuleval suvel. Kokku rahuldati taotlusi summas 25 711 eurot. Toetatavad sportlased on seekord 22 spordialalt: 

• Saskia Alusalu (kiiruisutamine)
• Kaidi Elmik (kurling)
• Grete Gaim (laskesuusatamine)
• Mari-Liis Juul (pararattasport)
• Stefan Kaibald (võrkpall)
• Christopher Kalev (murdmaasuusatamine)
• Mihkel Kalja (jalgrattasport)
• Joosep Karlson (aerutamine)
• Kristjan Koll (murdmaasuusatamine)
• Toomas Kollo (murdmaasuusatamine)
• Kristin Kuuba (sulgpall)
• Armin Evert Lelle (ujumine)
• Sander Maasing (jalgrattasport)
• Aslanbeg Magomedkerimov (judo)
• Robin Nool (kergejõustik)
• Ants Oscar Pertelson (judo)
• Han Hendrik Piho (kahevõistlus)
• Kätlin Piirimäe (kergejõustik)
• Piret Pormeister (murdmaasuusatamine)
• Mariel Merlii Pulles (murdmaasuusatamine)
• Martin Remmelg (laskesuusatamine)
• Henri Sai (kergejõustik)
• Katrin Smirnova (laskmine)
• Anna Sokk (karate)
• Tanel Sokk (korvpall)
• Maria Susi (iluvõimlemine)
• Lembi Vaher (kergejõustik)
• Lise Anette Vaher (mäesuusatamine)
• Karolin Valdmaa (rühmvõimlemine)
• Jasmiin Üpraus (veemootorisport)

Haridusstipendiumi pälvinud tippsportlased on õpingud jätkamas nii Eestis kui ka välismaal asuvates kõrg- ja rakenduskõrghariduskoolides. Eesti kõrgkoolidest on esindatud TalTech, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Massaaži-ja Teraapiakool, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Sisekaitseakadeemia, väljaspool Eestit IMC Fachhoochshule Krems, London South Bank University, The Hague University of Applied Sciences, University of Alaska Anchorage, University of Alaska Fairbanks ja University of Memphis. 

Kaks korda aastas väljaantavat EOK ja HTM-i haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.

Haridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Eesti Olümpiakomitee esindajad, sealjuures osaleb stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindaja. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist.

Eesti Kergejõustikuliidu ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös korraldatav noortesporti propageeriv võistlussari TV 10 Olümpiastarti tähistab juubelit – 5. detsembril alustab Võrus sari juba oma 50. juubelihooaega. 12. oktoobril 1971. aastal jõudis esmakordselt ekraanile TV 10 Olümpiastarti saade.

TV 10 Olümpiastarti sarjast on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased. Võistlussari on olnud näiteks avastardiks olümpiavõitja Gerd Kanteri ja paljude teiste Eesti kergejõustikutippude – nagu Andrus Värnik, Ksenija Balta, Marek Niit, Grit Šadeiko – karjäärile.

Eesti kergejõustikuliidu peasekretär Sirje Lippe loodab edaspidi rohkem abi kohalikelt omavalitsustelt. “Kuhu tahan järgmisel aastal rõhuasetuse panna – et kohalikud omavalitsused näeksid ja annaksid rohkem panust selle võistlussarja toimumisele ja elluviimisele kohalikul tasandil,” lausus ta ERR-ile.

“Võib-olla arutada oma spordiliitudes, kohalikul tasandil, kuidas oleks lähetatavaid koole võimalik paremini toetada: kooli enda võistkonna varustus, transpordikulude katmine… võib-olla pigem toetust kohalikele üritustele.”

“Alaliidu poole pealt üritame hoida heal ja kõrgel tasemel vabariiklikud etapid,” jätkas Lippe.” Ka siin üritame järjest rohkem ja rohkem tuua sisse rahvusvahelisi teenuseid – telepildi tootmine kohapeal. Et lapsed näeksid võistlust ka kohapeal.”

TV 10 Olümpiastarti on kaheastmeline võistlussari, mis katab ära terve Eesti: eelvõistlused maakondades ja viis üle-eestilist võistlust (ühel hooajal) – neli üksikalade etappi ning üks mitmevõistluse finaaletapp. Võisteldakse võistkondlikus ja individuaalarvestuses. Võistlused toimuvad kahes vanuseklassis: vanem grupp – 13-14-aastased poisid ja tüdrukud ning noorem grupp – 12-aastased ning nooremad poisid ja tüdrukud. Võistkondlikus arvestuses võistlevad koolide võistkonnad. Ühel üleriiklikul etapil oli esindatud keskmiselt 62 kooli ja võistleb 325 last üle Eesti (2015. a. statistika).  

Noorte kergejõustikusari alustab järgmisel kuul maakondlike eelvõistlustega juba oma 50. hooaega:

12. oktoobril 1971. aastal jõudis esmakordselt ekraanile “TV 10 Olümpiastarti” saade. Noorte kergejõustikusari alustab järgmisel kuul maakondlike eelvõistlustega juba oma 50. hooaega.

Telesaated noortesarja etappidest jõuavad 50. hooaega järjest ekraanile ja nii saadete kui võistluste ainsaks ohustajaks on vaid koroonaviirus.

“Kui seal on piirangud, siis ma ei kujuta ette, et kuidas maskis peaks jooksma? See on asi, mida oleks väga raske meil hästi näidata, kui kõik on maskis. Muus osas kõik on väga hästi ja järgmine 50 aastat ootab,” lausus ERR-i juhatuse esimees Erik Roose hooaja avaüritusel.

Juubelihooajale lükkas hoo sisse TV 10 peakorraldajate rahvusringhäälingu ja kergejõustikuliidu ning sarja toetajate vaheline mõttevahetus. Sarja peasponsor Kalev panustab sooviga, et üha rohkem noori Eestis liiguks ja nakatuks spordipisikuga.

“See TV 10 Olümpiastarti on meie spordi rohujuure tasandi platvorm,” lausus Orkla Eesti AS-i juhatuse esimees Kaido Kaare. “Sealt hakkavad need noored arenema, neid treenitakse, mitte kõik ei saa olümpiavõitjaks, mitte kõik ei jõua ka maailma areenile, kuid kindlasti tuleb spordipisik ja tahe sporti teha.”

Noorena spordirajal kogetava pingutuse ja tulemuse vaheline seos aitab hiljem ükskõik millises ametis tööd tehes kergemalt stressi taluda ja toob osalejad ringiga sarja juurde tagasi.

“Paljudest noortest, kes täna võistlevad, saavad tulevikus ettevõtete omanikud ja juhid ning potentsiaalsed sponsorid ka jätkuvaks 50 aastaks,” lausus CoomorLander OÜ tootejuht Gunnar Ploom.

Suurte koolide seas võistkondlikku võitu kaitsma hakkavaid Tartu Tamme Kooli õpilasi otsustasid kooli vilistlased Estiko juhid Neinar ja Kristo Seli premeerida uue spordivarustusega. TV 10 Olümpiastarti sarjas ootab juubelihooajal noori üle poolesaja maakondliku eelvõistluse ja peakorraldajate suurim ootus on, et sponsorite kõrval kasvaks kohalike omavalitsuste aktiivsus, et linnad ja vallad aitaks senisest rohkem koolide võistkondi.

“Arutada oma spordiliitudes, oma kohalikul tasandil, kuidas oleks võimalik lähetatavaid koole parem toetada? Kas see siis on kooli enda varustus, transpordikulude katmine,” ütles kergejõustikuliidu peasekretär Sirje Lippe.

EOK on saanud viimastel aastatel ROK-ilt erandliku loa viia olümpiapäev läbi just TV 10 finaali ajal, mitte ROK-i ettekirjutatud kuupäeval (23. juunil, kui on ROK-i sünnipäev).

“Tutvustasime ROK-ile, et mis asi on TV 10 Olümpiastarti,” lausus EOK peasekretär Siim Sukles. “Vastus oli väga selge, et vau – selline asi! Tehke, millal tahate, kui saate nendega koostöös teha, siis tehke kasvõi talvel.”

Koolitiimide registreerimine pole ametlikult veel alanud, kuid mitmed koolid on oma osalusoovi kergejõustikuliitu juba ära saatnud. 50. hooaja ootus on suur.

11. oktoobril toimusid Järvakandis Eesti murdmaajooksu meistrivõistlused, kus selgusid parimad alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Täiskasvanud ja U23 klassi naised võistlesid 6 km ja mehed 10 km distantsil, U20 mõlemad vanused 3 km distantsil. U18 noormehed selgitasid meistrid 3 km pikkusel rajal, U18 neiud aga 2 km pikkusel rajal. U16 vanuse poisid jooksid 2 km, U16 tüdrukud 1,5 km. U14 vanuseklassis läbisid nii tüdrukud kui poisid 1 km.

Naistest krooniti Eesti meistriks Laura Maasik (Nõmme KJK), kes juhtis tervet 6 km distantsi algusest lõpuni, võidutsedes ajaga 21:09. Maasiku järel lõpetas teisena Pille Hinn (Sparta SS), kes läbis trassi ajaga 21:18 ja kolmanda koha võitis Maria Veskla (Sparta SS) 22:40-ga

Meeste arvestuses võitis 10 km distantsi Karel Hussar (SK Jooksupartner) ajaga 31:52. Hõbeda teenis möödunud aasta meister Olavi Allase (Tartu SS Kalev) 32:15-ga ning pronksmedal riputati kaela Juri Kovaljovile (Audentese SK), kes läbis distantsi 32:24-ga. Kovaljov oli selle tulemusega ka parim U23 vanuseklassi jooksja.

Meeste U23 arvestuses läks hõbemedal Mark Abnerile (Treeningpartner) 32:40-ga ning pronksine autasu riputati kaela 32:51-ga Andry Soole (Sparta SS). Naiste U23 vanuseklassi meistrikulla võitis Saina Mamedova (KJK Kalev-Sillamäe) 24:17-ga. Tema järel lõpetas ajaga 24:43 Jelizaveta Ševtsova (KJK Kalev-Sillamäe) ja kolmandana Annika Roosleht (Treeningpartner) 25:53-ga

Noormeeste U20 klassis ei jätnud teistele sõnaõigust Audentese SK sportlane Robelt Telpt, kes võitis 3 km distantsil meistrikulla täpselt 9 minutiga. Talle järgnes 9:16-ga Kalev Hõlpus (Rapla JK) ning pronksi teenis 9.29-ga Johan Tamm (Tartu SS Kalev). Naiste sama vanuse jooksu võitis Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev-Sillamäe) tulemusega 10:37. Teise koha saavutas Stella Sohvi Altmets (Nõmme KJK) 11:25-ga ning kolmas oli 11:56-ga Birgit Veldi (Saue KJK). 

Noormeeste U18 3 km murdmaajooksu esikoha teenis tulemusega 9:21 Jürgen Joonas (Võru KJK Lõunalõvi), kellele järgnesid 9:36-ga Raimond Parts (Treeningpartner) ning 9:37-ga Marko Gerassimov (Valga SK Maret-Sport). Neidude U18 vanuses näitas kõige väledamat minekut Mari Mai Ruus (Tartu SS kalev), kes läbis 2 km raja 6:55-ga. Sekundiga kaotas võitjale Anete Randma (SK Fortis), tulemusega 6:56 ja pronksmedal riputati kaela 6:59-ga Triin Eralale (Rapla JK).

Poiste U16 meistriks krooniti Kevin Jõesoo (Rapla JK) ajaga 5:58. Jõesoo järel ületas lõpujoone Gregor Rasva (Audentese SK) ajaga 6:02, kolmas oli Romet Kivi (SK Viraaž) 6:11-ga. Tüdrukute U16 vanuseklassis võidutses Viola Hambidge (Pärnu SK Altius), kes läbis 1,5 km pikkuse distantsi ajaga 5:31. Hambidge järel teenis hõbeda 5:34-ga Marleen Koll (Audentese SK) ja pronksmedali viis koju Bianka Uhtjärv (SK Viraaž) tulemusega 5:36

Kõige noorema vanuse ehk U14 poiste arvestuses võitis meistritiitli Romet Ridalaan (UP Sport) 2:59-ga. Hõbemedali teenis 3:02-ga Andre Näppi (SK Lindon) ja kolmandaks tuli Aksel Tähepõld (Saue KJK) 3:03-ga. Kõige nooremate tüdrukute Eesti meistriks krooniti Hedi Andre (SK Elite Sport), kelle võiduajaks märgiti 3:07. Hõbeda võitis Etriin Etverk (Rakvere KJK Vike) ajaga 3:13 ning pronksile tuli Kristiin Paas (UP Sport) 3:16-ga. 

Tüdrukud U14 vanuseklassi esikolmik (1km):
1. Hedi Andre (SK Elite Sport) – 3:07
2. Etriin Etverk (Rakvere KJK Vike) – 3:13
3. Kristin Paas (UP Sport) – 3:16

Poisid U14 vanuseklassi medalikolmik (1km):
1. Romet Ridalaan (UP Sport) – 2:59
2. Andre Näppi (SK Lindon) – 3:02
3. Aksel Tähepõld (Saue KJK) – 3:03

Tüdrukud U16 vanuseklassi parimad 1.5 km distantsil:
1. Viola Hambidge (Pärnu SK Altius) – 5:31
2. Marleen Koll (Audentes SK) – 5:34
3. Bianka Uhtjärv (SK Viraaž) – 5:36

Poisid U16 vanuseklassi esikolmik (2 km):
1. Kevin Jõesoo (Rapla JK) – 5:58
2. Gregor Rasva (Audentese SK) – 6:02
3. Romet Kivi (SK Viraaž) – 6:11

Tüdrukud U18 vanuseklassi medalikolmik (2km):
1. Mari Mai Ruus (Tartu SS Kalev) – 6:55
2. Anete Randma (SK Fortis) – 6:56
3. Triin Erala (Rapla JK) – 6:59

Poisid U18 vanuseklassi esikolmik (3 km):
1. Jürgen Joonas (Võru KJK Lõunalõvi) – 9:21
2. Raimond Parts (Treeningpartner) – 9:36
3. Marko Gerassimov (Valga SK Maret-Sport) – 9:37

Neiud U20 vanuseklassi medalikolmik (3km):
1. Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev Sillamäe) – 10:37
2. Stella Sohvi Altmets (Nõmme KJK) – 11:25
3. Birgit Veldi (Saue KJK) – 11:56

Noormehed U20 vanuseklassi esikolmik (3 km):
1. Robert Telpt (Audentese SK) – 9:00
2. Kalev Hõlpus (Rapla JK) – 9:16
3. Johan Tamm (Tartu SS Kalev) – 9:29

Neiud U23 vanuseklassi medalistid (6km):
1. Saina Mamedova (KJK Kalev-Sillamäe) – 24:17
2. Jelizaveta Ševtsova (KJK Kalev-Sillamäe) – 24:43
3. Annika Roosleht (Treeningpartner) – 25:53

Noormehed U23 vanuseklassi medalikolmik (10km):
1. Juri Kovaljov (Audentese SK) – 32:24
2. Mark Abner (Treeningpartner) – 32:40
3. Andry Soo (Sparta SS) – 32:51

Naiste 6 km distantsi esikolmik:
1. Laura Maasik (Nõmme KJK) – 21:09
2. Pille Hinn (Sparta SS) – 21:18
3. Maria Veskla (Sparta SS) – 22:40

Meeste 10 km murdmaajooksu medalikolmik:
1. Karel Hussar (SK Jooksupartner) – 31:52
2. Olavi Allase (Tartu SS Kalev) – 32:15
3. Juri Kovaljov (Audentese SK) – 32:24

Kõik tulemused on nähtavad SIIN.  

Pilte võistlusest näeb EKJLi Facebooki lehel!

Lisainfo: 
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

Jan Õiglane
Kommunikatsioonispetsialist
5035541
jan@ekjl.ee

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!

Pühapäeval, 11. oktoobril selguvad Järvakandis Eesti meistrid murdmaajooksus. Võisteldakse U14, U16, U18, U20, U23 ja täiskasvanute arvestuses, rajale tuleb ligi 300 jooksjat 29 klubist.

Kõigis vanuseklassides peetavatel murdmaajooksu meistrivõistlustel asuvad erinevatel  distantsidel võistlustulle suur osa Eesti esinumbritest. Noorsoo ja täiskasvanute klassi võistlejad stardivad ühes jooksus, mis tähendab, et noorsoo klassi kuuluvatel sportlastel on edu korral võimalus võita kaks medalit.

Erinevate vanuseklasside distantsidel asub starti ligi 300 jooksjat 29 kergejõustikuklubist ning osavõtjate poolest on arvukaimad kõige noorema U14 vanuseklassi jooksud. Noored võtavad mõõtu 1-3 km, täiskasvanud ja noorsooklassi sportlased 6 ja 10 km pikkusel krossirajal.

Nimekaimatest naisjooksjatest asuvad Järvakandis 6 km distantsil võistlustulle tänavu erinevatel distantsidel Eesti meistriteks tulnud Kelly Nevolihhin (Rakvere KJK ViKe) ja Laura Maasik (Nõmme KJK). Konkurentsi tulevad pakkuma Pille Hinn (Sparta SS), Bret Schär (Treeningpartner), Olga Andrejeva (Rapla JK) ja Maria Veskla (Sparta SS).

Meeste 10 km jooksus on peamisteks kullafavoriitideks möödunud aasta krossijooksu Eesti meister Olavi Allase (Tartu SS Kalev) ja värske poolmaratoni meister Karel Hussar (Jooksupartner). Medalimõtetega asuvad stardijoonele veel Treeningpartneri sportlased Mark Abner, Dmitri Aristov, Jaanus Kallaste, Janar Juhkov ning Ats Sõnajalg (Sparta SS), Bert Tippi (Jooksupartner), Juri Kovaljov (Audentese SK).

Jooksudistantsid: täiskasvanud ja U23 (M) 10 km; täiskasvanud ja U23 (N) 6 km; U20 (M ja N) 3 km; U18 (P) 3 km; U18 (T) 2 km; U16 (P) 2 km; U16 (T) 1,5 km; U14 (P ja T) 1 km. 

Võistlused algavad pühapäeval kl 13. AJAKAVA

Detailse stardinimekirjadega saab tutvuda SIIN

Tulemusi näeb SIIT

Rajakaart – Kollane 1 km, Punane – 2 km ja Roosa – 2,5 km

Lisainfo: 
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!

Kakskümmend aastat tagasi, 9. oktoobril 2000. aastal, asutati Spordiürituste Korraldamise Klubi (SÜKK), mis on kasvanud Eesti suurimate spordisündmuste läbiviijaks.

Populaarsete rahvaspordisündmuste ning kõrgetasemeliste kergejõustikuvõistluste korraldamise poolest tuntuks saanud mittetulundusühing Spordiürituste Korraldamise Klubi (SÜKK) on kahekümne aastaga läbi viinud üle viiesaja spordiürituse, millest on osa saanud ligi pool miljonit (500 000) sportlast ja liikumisharrastajat. Võistlusi on korraldatud igas Eesti maakonnas ning neid on aidanud organiseerida rohkem kui 25 000 abilist, kohtunikku ja vabatahtlikku. Olulise panuse ürituste läbiviimisse on andnud rohkem kui paarsada sponsorit ja toetajat.

Kahe aastakümne jooksul on SÜKK spordisündmusi külastanud üle 50 000 välisvõistleja kaheksakümnest erinevast riigist. Koos taustajõudude ja kaaslastega on SÜKK väliskülalised Eesti majandust sel perioodil elavdanud hinnanguliselt enam kui viiekümne miljoni euroga.

Alates 2000. aastast igal aastal toimunud Tallinna Sügisjooks ja alates 2010. aastast järjepidevalt korraldatud Tallinna Maraton on seni liikuma pannud veerand miljonit liikumisharrastajat. Eesti ajaloo osavõturohkeima rahvusvahelise spordisündmuse osavõturekord sündis Eesti Vabariigi juubeliaastal 2018, kui Tallinna Maratoni ja Sügisjooksu distantsidel osales kokku 23 940 jooksjat ja liikumisharrastajat 67 riigist. Tänavu toimus Eesti suurim rahvaspordisündmus olude sunnil virtuaaljooksuna. 1.-30. septembrini toimunud Tallinna Maratoni virtuaaljooks läks ajalukku Eesti suurima virtuaalse spordisündmusena, kuhu registreeriti kõikide kavasolnud distantside peale kokku 11 725 osavõtjat. Registreerijate arvuga võrdse summa, 11 725 eurot, annetasid korraldajad heategevusliku panusena Eesti Jooksmise Toetusfondi.

Baltimaade suurimal naistele suunatud tervise- ja liikumissündmusel Tallink Maijooksul on sportlikult aega veetnud üle kahesaja tuhande tubli naise. Esimene Maijooks toimus juba 1988. aastal. SÜKK on Maijooksu korraldaja olnud alates 2009. aastast. 

Kultuuriministeeriumi, Eesti Energia, Narva linna ja Spordiürituste Korraldamise Klubi algatusel kümme aastat tagasi loodud Narva Energiajooksust on kasvanud Ida-Virumaa suurim spordisündmus, mis meelitab kohale arvukalt osalejaid nii Eestist kui kaugemalt. 

Koos mitmete teiste Eesti tuntud jooksudega on SÜKK üheksa aastat korraldanud Eesti suurimat jooksusarja Selver Linnajooksud, kus kahel viimasel hooajal on osalejate koguarv küündinud üle viiekümne tuhande. Rahvaspordisõpradele on SÜKK poolt aegade jooksul korraldatud ka suusa-, triatloni- ning jalgrattavõistlusi, pallimänguturniire, aeroobikaüritusi ja mitmeid teisi sportlikke ettevõtmisi.

Spordiürituste Korraldamise Klubi kergejõustikuvõistlustel on osalenud enam kui 50 riigi atleedid. Kergejõustikusõprade seas saadi tuntuks eelkõige tänu BIGBANK Kuldliigale, mis oli aastatel 2006-2012 populaarseim kergejõustiku võistlussari Baltimaades.

Aastatel 2007-2012 korraldati võistlust nimega ERGO Maailmamängud, mis oli unikaalne võistkondlik mõõduvõtt maailma parimate kettaheitjate osalusel.

SÜKK võistluste kaudu on Eestit külastanud maailma nimekamatest kergejõustiklastest kuuekordne sprindidistantside maailmameister Merlene Ottey Jamaikalt, 400 meetri tõkkejooksu olümpiavõitja ja 60 meetri jooksu maailmarekordiomanik Irina Privalova (Venemaa), tõkkesprindi maailmameistrid Sergey Shubenkov (Venemaa) ning David Oliver (USA), kuulitõuke kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister Tomasz Majewski (Poola), sama ala maailmameister Adam Nelson (USA), 100 meetri jooksu maailmameister Kim Collins (St. Kitts &Nevis), odaviske MM-üllatuskuld Julius Yego (Keenia) ning paljud teised suurvõistluste medaliomanikud. Olümpiavõitja ja maailmameister USA sprinter Justin Gatlin tegi 2010. aastal pärast sunnitud võistluspausi oma esimese stardi Rakveres BIGBANK Kuldliiga finaaletapil, mida kajastasid 43 riigi telekanalid. Eestis on mitmel korral olümpiavõitja Gerd Kanteri ja olümpiapronks Aleksander Tammertiga konkureerides võistelnud maailma viimaste kümnendite parimad kettaheitjad: olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister Robert Harting (Saksamaa), kahekordne maailmameister ja olümpiavõitja Virgilijus Alekna (Leedu), Euroopa ja maailmameistrid Piotr Malachowski (Poola) ja Andrius Gudzius (Leedu), valitsev maailmameister Daniel Stahl ja mitmed teised tippkettaheitjad.

2012. ja 2013. aastal toimunud Sillamäe Kõrgushüppe Gala oli omanäoline jõuproov maailma tippude osavõtul endise suletud linna keskväljakul. Eesti taasiseseisvumispäeval, 20. augustil 2013 üritas nädal varem Moskvas maailmameistriks kroonitud Bogdan Bondarenko püstitada uut kõrgushüppe maailmarekordit.

Spordiürituste Korraldamise Klubi kergejõustikuvõistlustel on püstitatud tervelt 34 Eesti rekordit, samuti Slovakkia, Läti, Leedu, Türgi ning St. Kitts & Nevise rahvusrekordeid.

Kõige rohkem Eesti rekordeid, kuuel korral, on püstitanud Ksenija Balta, seda nii kaugushüppes, sprindis kui tõkkejooksus. Viis korda on rahvusrekordit edasi nihutanud teivashüppaja Lembi Vaher, kolmel korral sprinter Marek Niit ja keskmaa jooksudistantsidel praegune Eesti parim maratoonar Tiidrek Nurme. Kahel korral on BIGBANK Kuldliiga finaalis Eesti rekordiga sarja üldvõitjaks kroonitud kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko. Viimaste aastate Eesti parim kergejõustiklane odaviskaja Magnus Kirt sai Andrus Värniku tippmargist jagu kaks aastat tagasi SÜKK poolt korraldatud Gustav Sule mälestusvõistlustel Tartus, visates oma esimeseks Eesti rekordiks 88.45. Suurepäraseid sooritusi erinevatel Eestimaa staadionidel on näidanud enamik Eesti parematest kergejõustiklastest. 

Spordiürituste Korraldamise Klubi tänab kõiki sportlasi, liikumisharrastajaid, spordiareenide haldajaid, toetajaid, kohtunikke, kaaskorraldajaid, meediaväljaandeid, ajakirjanikke ja suurepärast Eesti publikut, tänu kellele on suudetud juba kakskümmend aastat pakkuda elamusi tuhandetele spordisõpradele erinevates Eestimaa paikades.

Vaata lisaks:
SÜKK võistlustel püstitatud Eesti kergejõustikurekordid
SÜKK kergejõustikuvõistluste edetabel ja rekordid läbi aegade

Lisainfo:
Mati Lilliallik
Tel. 5213331
E-post: mati@jooks.ee

Hispaanias Valencias toimunud jooksuvõistlus “Rekordite päev” läks korraldajatele igati korda. Kõigepealt püstitas naiste 5000 meetri jooksus uue maailmarekordi 22-aastane etiooplanna Letesenbet Gidey ning pooltundi hiljem kirjutas Uganda staier Joshua Cheptegei 10 000 meetri jooksu maailma tipptulemuse enda nimele.

12 aastat püsinud naiste 5000 m jooksu maailmarekordi ületas eile 22-aastane etiooplanna Letesenbet Gidey pea viie sekundiga, kes läbis distantsi 14:06.62-ga. Isiklikku tippmarki lihvis Gidey aga suisa 16.52 sekundiga. Senine tippmark püsis 2008. aastast (Oslo Teemantliiga) Tirunesh Dibaba nimel 14:11.15-ga.

Meeste 10 000 m distantsil ületas 24-aastane ugandalane Kenenisa Bekele nimel olnud ja 15 aastat püsinud maailmarekordi pea kuue sekundiga, uued rekordnumbrid on eilest 26:11.00! Cheptegei senine isiklik rekord (26:48.36) paranes ligi 37 sekundiga.

14. augustil püstitas Cheptegei Monacos uue 5000 m maailmarekordi, veebruaris langes 5 km ning mullu detsembris 10 km maailmarekord. Talle kuulub ka 15 km maailma tipptulemus. Kümne päeva pärast stardib noor Ugandalane poolmaratoni MM-võistlustel.

Valencias toimunud rekordjooksudel kasutati elektroonilist tempomeistrit ehk nn. Wavelight tehnoloogiat.

Oktoobris alustavad Tallinnas Veerenni meditsiinilinnakus tööd ortopeedia, spordimeditsiini ja -traumatoloogia ning taastusravi ja füsiaatria tipptegijad Eestis. Koondumise tulemusena tekib sünergia, mida võib nimetada ortopeedia, spordimeditsiini ja -traumatoloogia kompetentsikeskuseks.

Valdkonna tippasutused – Spordimeditsiini Sihtasutus, Ortopeedia Arstid ja Füsioteraapia Kliinik – alustavad vastuvõttude ja raviprotseduuridega vastvalminud meditsiinihoones Veerenni kvartalis (Veerenni 51, 2. korrus).

Kõik kolm asutust, oluliselt laienenuna, võimaldavad inimestel saada kõik spordimeditsiiniliste uuringute, spordivigastuste ennetamise, ortopeedilise ravi ja taastusraviga seotud teenused ühest kohast. Lisaks saavad patsiendid sama hoone 3. korrusel asuvas radioloogiaüksuses (röntgen, ultraheli, MRT ja kompuutertomograaf) ja kõrvalhoones meditsiinilaboris teostada vajalikud uuringud ja analüüsid.

Kompetentsikeskuses võtavad vastu Eestis tuntud arstid, sh ortopeedid dr Madis Rahu, dr Armin Heiman, dr Tauno Kalvet, dr Meelis Sula, dr Mihkel Mardna, spordiarstid dr Muza Lepik, dr Virve Vask, dr Leena Annus, dr Pii Metsavas, füsioterapetudid Lauri Rannama, Indrek Tustit, Katre Lust-Mardna jpt. 

Ortopeedia Arstide üks asutajaid ja Spordimeditsiini Sihtasutuse juht dr Mihkel Mardna: „Kui aastaid oli Spordimeditsiini Sihtasutuse põhikliendiks tippsportlane, siis viimased 7 aastat on kasvanud ka tervisesportlaste arv. Inimesed on järjest terviseteadlikumad, spordivad rohkem, millega kaasneb paraku ka vigastusi. Näitena võib tuua käesoleva aasta kevade – kui inimesed hakkasid rohkem kõndima ja jooksma, suurenes Ortopeedia Arstide poole ülekoormusvigastustega pöördunud patsientide arv märkimisväärselt. Oleme uue meditsiinihoone teisele korrusele koondanud umbes 40 tippspetsialisti, mis võimaldab valdkonnaga seotud teenused saada ühest kohast ja muudab nende kättesaadavuse inimesele mugavaks ja kiireks. 

EOK president Urmas Sõõrumaa: „EOK-le on oluline, et sportlane saaks tegeleda oma põhieesmärgiga ja saavutada parimaid tulemusi vigastustevabalt. Spordimeditsiini SA vastutab kogu Team Estonia meditsiiniliste tugiteenuste süsteemi eest. Veerenni koonduv kompetentsikeskus tõstab meditsiinilise tugisüsteemi kvaliteeti ja kiirust.“ 

Enn Veskimägi: „Spordialadest on minule kõige südamelähedasem jalgrattasõit. Selle kõrvale olen oma tervist regulaarselt kontrollinud Spordimeditsiini Sihtasutuses. Usun, et sportlik aktiivsus läbi elu ja regulaarne tervisekontroll, uurimaks kuidas sport organismile tegelikult mõjub, oli oluliseks faktoriks, et tulin COVID-19 haigusest välja. Praegu tegelen tervise ja nii-öelda sportliku vormi taastamisega. Tervitan igati uue kõrgel tasemel kompetentsikeskuse avamist, kuhu koonduvast meditsiinipersonalist olen paljudega tuttav ammustest aegadest.“ 

Spordimeditsiini Sihtasutus pakub spordimeditsiinilisi uuringuid, ravi ja konsultatsioone harrastus-, noor- ja tippsportlastele ehk igaühele, kes liigub või plaanib hakata spordiga tegelema. Spordimeditsiini Sihtasutuse rajas 1998. aastal Eesti Olümpiakomitee, et tagada tippsportlastele kvaliteetne spordimeditsiini teenus. Olümpiasportlastega võrdset kvaliteeti pakutakse noorsportlastele ja harrastajatele. Spordimeditsiini Sihtasutuse tunnustatud ja pikaajalise kogemusega spordiarstid, kardioloogid, toitumisnõustajad ning füsioterapeudid aitavad ennetada vigastusi ja haigusi, ravida traumasid, määrata kehalist töövõimet, edendada tervist ning kiirendada taastumist. 

Ortopeedia Arstid on Eesti üks suuremaid ja pikaajalisema kogemusega erahaiglaid, kel sel aastal täitus 15. tegevusaasta. Haiglas töötavad juhtivad ortopeedid, sh dr Mihkel Mardna, dr Madis Rahu, dr Tauno Kalvet, dr Armin Heiman, dr Meelis Sula jt. Ortopeedia Arstid osutab ortopeedilise ravi täisteenust, alates ambulatoorsetest vastuvõttudest lõpetades puusa- ja põlveliigese endoproteesimisega. 2019. aastal teostati meie haiglas kokku ligi 10 000 ambulatoorset vastuvõttu ja 1400 operatsiooni. Lisaks ortopeedidele saab aega broneerida neurokirurgi, reumatoloogi, laste ortopeedi, füsioterapeudi ning valuraviarsti vastuvõtule.  

Füsioteraapia Kliinik on oma üheksa tegutsemisaasta vältel keskendunud eelkõige spordiga seotud vigastuste riski vähendamisele, ravile ja taastumisele. Kliiniku tegevuse oluliseks osaks on olnud ka koolituste korraldamine sportlastele/treeneritele, kontoritöötajatele ja erialaspetsialistidele. Kümnekonna füsioterapeudi käe all on tänu terapeutilistele harjutustele, manuaalterapeutilistele võtetele, teipimistele ja teistele füsioterapeutilistele sekkumistele saanud abi tuhanded patsiendid. Uues tegevuskohas aitame leida lahenduse alaseljavaludele, probleemidele kaela- ja õlavöötmes, hüppe-, põlve- ja puusaliigestes.

Registratuur:
699 6515
info@sportmed.ee

Spordimeditsiini SA
Veerenni 51, Tallinn 10138
www.sportmed.ee

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” 16. osas võtab Manta Maja stuudios istet 11-kordne tiitlivõistluste medalist, Pekingi olümpiavõitja Gerd Kanter.

Nagu meie saates juba tavaks on saanud, jätkub olümpiavõitjatega juttu kauemaks. Sarnaselt Erki Noolele õnnestub ka Kanteriga leida üles teemad, millest ta seni oma kümnetes ja sadades intervjuudes pole veel põhjalikumalt rääkinud. Muuhulgas võtame läbi kettaheitja karjääri raskemad momendid, suuremad vead, Team75+’i rolli ning suhted pere ja ajas muutunud meediaga.

“Meedia tegi minu sportlaskarjääri ajal, 2000-2018, väga suure hüppe. Kirjutavast meediast sai online meedia ja hästi selgelt tuli pilti klikimajandus. Selles mõttes oli see mingil hetkel päris keeruline. Aga meediaga olin ma üldiselt sõber. Tänu Rauli (Rebane) heale taustale ja koolitusele läks see sujuvalt. Aga jah, viimastel aastatel oli ka hetki, kus tekkis teatud pelgus. Häda on nimelt selles, et ka see tänane podcast ei jää ainult siia stuudiosse, vaid sellest tehakse võib-olla kaks-kolm eraldi täiesti kontekstivälist uudist. See on kindlasti tänapäeva klikimajanduse ajastul hästi keeruline, sest palju tiritakse lauseid kontekstist välja,” sõnab Kanter, kes lisab, et on elu jooksul teatud intervjuudest ka loobunud.

Kanter võitis tiitlivõistlustelt esimese medali alles 26-aastasena, kuigi oli juba mitu aastat varem kerkinud üheks maailma tugevamaks kettaheitjaks. Täna usub pea kahemeetrine mees, et jõudis lõpuks nii kaugele just tänu algusaasta õppetundidele.

“Tagasilöök sundis teatud asju ümber vaatama. 2004. aasta Ateena olümpia ebaõnnestumise järel arusaamad ja treeningud muutusid. Sain aru, et mul võib küll tiim ümber olla, aga ringis pean ma suutma ise otsuseid vastu võtma. Seda pinget ja adrenaliini, mis olulisel hetkel kehasse tekib, tuleb osata kontrollida. Sellest tulenevalt muutsime minu tehnika veel lihtsamaks ja riskivabamaks. Ja järgmisel suvel tegime treeningutel üheksa kvalifikatsiooni imitatsiooni. Need asjad kokku aitasid mind läbilöögini. Ma usun, et seda oli vaja. Teisalt olime me surutud ka nii selgelt vastu seina, sest kogu tiim eesotsas Rauliga oli käinud ja rääkinud, et siin on üks andekas kutt, kes kohe-kohe hakkab tegusid tegema. Poleks ka 2005. aasta Helsingi MM-il seda läbilööki tulnud, pidanuks vist küll pillid kotti panema,” tunnistab 41-aastane Kanter.

Eraldi pooltund on täna planeeritud Kanteri tehnika analüüsimisele, alustades heite algfaasis ketta seljataha viimisest ja lõpetades momendiga, mil heitevahend käest lendu läheb. Olümpiavõitja jagab siinkohal enda näitel soovitusi, kuidas kõige tavapärasemaid vigu vältida.

Veel tuleb saates juttu Kanteri 6-aastase poja Kristjani olemusest, Armin Karu karile sõitnud jahist, väga hilja kettaheitele spetsialiseerumisest, maailmarekordi jahtimisest, meeletutest jõunäitajatest, oma endisest hoolealusest Martin Kupperist, praegustest juhendatavatest, poolakatest Robert Urbanekist ja Piotr Malachowskist ning värskest tööalasest väljakutsest. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 16. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Koolinoorte võistlussarja TV 10 olümpiastarti 49. hooaeg alles lõppes, aga juba novembris peaks algama juubelihooaeg. Praegu on koolidel õige aeg reeglitega tutvumiseks ja võistkonna moodustamiseks.

Tartu Tamme Kooli kergejõustikutiim edestas TV 10 Olümpiastarti sarja 49. hooaega võites Rakvere Reaalgümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli. Tamme Kooli direktori Vallo Reimaa sõnul on hetkelisest tähesärast tähtsam põlvkondlik järjepidevus.

“Meie kooli vilistlane on Ille Kukk [Eesti rekordinaine 3000 ja 5000 m jooksus]. Tema poeg on Aigar Kukk, kes veab meie tiimi ja on ise sarja varasem võitja. Tema meeskond ja õpilased ja treeningrühma õpilased liiguvad väga heade tulemuste poole,” rääkis ERR-ile Reimaa.

“See TV 10 fenomen on meil Tamme koolis väga-väga suuresti käima läinud. Kõik teavad, millega tegu on ja kõik tahavad osaleda,” rääkis Kukk. “Maakondlikel etappidel on üle 40 võistleja Tamme Koolist. Kõik tahavad ja saavad oma võimaluse.”

Kodustaadionil võidu saanud Tamme Kooli tiimi moodustasid TV 10 sarjas lisaks kergejõustiklastele ka teiste spordialade treeningutel käivad noored, kes said hooaja jooksul proovida oma võimeid erinevatel kergejõustikualadel ja tunda üheskoos tegutsemise rõõmu. Selleks, et leida talente ja neid siis mitte üksi jätta, viib kool oma õpilasi võimalikult paljude alade jõuproovidele.

“Tartu linna noorte mitmesugustel võistlustel on ikkagi väga märgatav osa just Tamme koolist ja see ongi meie eesmärk, vedada kandepind laiaks,” tõdes Reimaa.

Tamme Koolil on ujula, alamõõduline võimla ja väike jõusaal, mille ühes otsas saab harjutada laskmist. Kolme aasta eest pandi koridori üles ka popp ronimissein.

“Nii kui ta üles panime, oli väike hirm, et äkki keegi kukub ja ei julgenud väga reklaamidagi, aga kuna ta läks kohe sotsiaalmeediasse, tulid juba paari päeva pärast telefonikõned: direktorid üle Eesti küsisid, et kus sa said ja palju maksis? Ja nüüd on praktiliselt igas koolimajas ronimisseinad juba sisse projekteeritud,” sõnas Reimaa.

Liikuma julgustav keskkond koos tahtega innustab võistlema ja nii tulevad erinevatel aladel hiljem ka tulemused. Seega pole põhjust imestada, et kergejõustikusarja võitis kool, kus õppinud maanteeratturist olümpiavõitja Aavo Pikkuus ja kus koolitundi vändatakse sadade ratastega.

Kultuuriministeerium kinnitas 2020. aasta II poolaasta spordistipendiumid. Stipendiaatide seas on ka neli kergejõustiklast. Kergejõustiklastest pälvisid toetuse Kati Ojaloo, Mari Klaup, Ksenija Balta ja Roman Fosti.

Spordistipendium on sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks mõeldud riiklik toetus, mida Kultuuriministeerium eraldab kaks korda aastas.

2020. aasta teiseks poolaastaks eraldati riiklik spordistipendium 72 sportlasele kogusummas 60 480 eurot. Ühe stipendiumi suurus on 840 eurot poolaastas.

Stipendiumi määramisel arvestati eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud tulemusi, vastava spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse.

Spordistipendiumide välja andmise aluseks on riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord

Eesti läbi aegade suurimale virtuaalsele spordisündmusele Tallinna Maratoni virtuaaljooksule registreeris 11 725 osavõtjat 53 riigist. Registreerijate arvuga võrdne summa, 11 725 eurot, annetatakse heategevuseks Eesti Jooksmise Toetusfondi.

1.-30. septembrini toimunud Tallinna maratoni virtuaaljooksul olid esindatud kõik Eesti maakonnad. Väljaspool Eestit oli kirja pannud üle tuhande viiesaja osaleja 53 riigist.

Täispikale maratonile registreerus 835, poolmaratonile 1053, kümnele kilomeetrile 2127 ning viie kilomeetri pikkusele distantsile 854 jooksusõpra. Laste virtuaaljooksu tegid kaasa 4235 väikest jooksjat.

Ülimenukaks osutus kombineeritud maraton ehk “maratoni kombo” 2621 registreeritud liikumisharrastajaga. Täispikk maratonidistants (42,195 km) tuli septembrikuu jooksul läbida kas joostes või käies osade kaupa, kuni vajalik kilometraaž täis saab. Ühekorraga tuli läbida minimaalselt kümnendik maratonist ehk 4,2 kilomeetrit. “Maratoni kombo” läbisid kõige kiiremini Eesti parimad pikamaajooksjad Tiidrek Nurme  (2:15.45) ja Roman Fosti (2:22.19). Naistest oli nobedaim Jekaterina Patjuk ajaga 2:38.06. Hea tulemuse jooksid välja ka Liina Luik (2:41.31) ja Leila Luik (2:53.27).

Eesti suurimal virtuaaljooksul lõid koos Eesti paremate jooksjate ja tuhandete harrastajatega kaasa ka olümpiavõitja Gerd Kanter, Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa, Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ning mitmed teised tuntud inimesed, kes olid paljudele eeskujuks ning motiveerijaks.

Kõige arvukam kollektiiv Tallinna maratoni virtuaaljooksul oli Põhja Eesti regionaalhaigla 211 osalejaga.

Üle poole registreeritutest olid naised ning osavõtjate keskmine vanus oli 38 aastat. Eesti kõrval olid enim esindatud Soome 381, Saksamaa 213, Läti 147, Inglismaa 105, Venemaa 94, Rootsi 56 ja Ameerika Ühendriigid 47 virtuaaljooksjaga. Kaasa löödi ka Portugalis, Mehhikos, Austraalias, Brasiilias, Indias, Jaapanis, Marokos, Malaisias, Ecuadoris ja mitmes teises eksootilises riigis. Kõik osalejad kokku läbisid ligi 200 000 kilomeetrit ehk viis tiiru ümber maakera.

Registreerijate arvuga võrdse summa ehk 11 725 eurot annetasid korraldajad heategevusliku panusena Eesti Jooksmise Toetusfondi.

Legendaarse maratonijooksja Jüri Lossmanni Antwerpeni olümpia hõbemedalivõidu sajandal aastapäeval asutatud heategevusliku fondi eesmärgiks on Eesti jooksmise jätkusuutlikkuse tagamine läbi noorte talentide toetamise, tippupürgivate jooksjate ja treenerite motiveerimise ning traditsiooniliste jooksusündmuste hoidmise.

ERGO Insurance SE (edaspidi – ERGO) toetab tublide Eestimaa inimeste tervislikke eluviise ja annab oma panuse noorte spordiharrastuse toetuseks. 2020. aastal annab ERGO välja noorte sportlaste (vanuses 18 kuni 25 aastat) stipendiumi, et toetada sportlaskarjääri jätkamist iseseisva elu alustamise hetkel.

1. Stipendiumi eesmärk on toetada lootustandvate noorte sportlaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel. Stipendium on sihtotstarbeline ja mõeldud treening- ning võistluskulude või spordivahendite soetamise katteks.

2. Stipendiaatide valikul jälgib ERGO üldisi sponsorluse põhimõtteid. ERGO ei toeta:

• inimestele, loomadele või keskkonnale kahju põhjustavate spordialadega tegelevaid sportlasi (näiteks: motosport);
• sportlasi, kes on seotud või keda võidakse seostada poliitilise partei või poliitilise kandidaadi valimiskampaaniaga või poliitilise ametniku toetamisega;
• hasartmängudega tegelejaid.

3. Stipendiumit võib taotleda sportlane või sportlase jaoks sportlase nõusolekul ka treener, juhendaja, kool, spordiklubi või spordialaliit.

4. Stipendiumit antakse 18- kuni 25-aastastele (k.a) sportlastele.

5. Stipendiumi taotlemiseks peab esitama:

• Kuni 3 minutit pika videotutvustuse, kus sportlane ütleb oma nime ja vanuse, tutvustab mis alaga ta tegeleb, nimetab oma suuremad kordaminekud, seletab lahti oma eesmärgi, räägib, kui suurt stipendiumi ta vajab ning milleks ta kasutaks ERGO stipendiumit (näiteks: võistlusel osalemine, spordivahendi soetamine, asjassepuutuvas programmis osalemine või sportlastee kirjeldus). Võimalusel lisada videosse ka lõik oma treeningpaigast, treeningust enesest ja/või võistlusolukorrast.
• Kirjaliku avalduse koos isikuandmetega. 
• Foto.
• Nimekirja senistest ja olemasolevatest toetajatest.
• Eelarve, kus märgitud ka ERGO toetuse kasutus.
• Soovituskirja treenerilt, spordiklubilt või alaliidult.
• Andmed oma pangakonto kohta.

 6. Stipendiumi saamise eelduseks on sportlase nõusolek oma nime ja loo avalikustamiseks ERGO valitud kommunikatsioonikanalites, näiteks: ERGO siseveeb, ERGO veebilehekülg www.ergo.ee, ERGO sotsiaalmeedia (Facebooki ja Instagrami leheküljed), ERGO reklaamikampaania materjalid, ERGO poolt koostatud pressiteated.

7. Stipendiumi saaja jagab stipendiumi saamise järel aasta jooksul ERGOga oma sportlaskarjääri arengut. Lisaks võib ERGO vajadusel paluda lühikesi videolugusid stipendiumi kasutamisest, intervjuusid ning fotomaterjale.
 
8. Kõik stipendiumi taotlemisega seotud dokumendid tuleb saata e-posti aadressile: sportlane@ergo.ee.

9. Taotluste esitamise tähtaeg: 9. oktoober 2020

10. Stipendiumifondi maht on 25 000 eurot (brutos). Stipendium kantakse ühekordse maksena taotluses märgitud pangakontole.

11. Stipendium võidakse määrata ja jagada mitme noore sportlase vahel.

12. Lõpliku otsuse stipendiumi määramise kohta teeb ERGO poolt kokku kutsutud hindamiskomisjon.

13. ERGO-l on õigus nõuda stipendiumi saajalt dokumente stipendiumi sihtotstarbekohase kasutamise kohta. Näiteks kui stipendium on antud võistluse osalustasu makseks, on stipendiumi kasutamise tõestuseks osalustasu maksmist tõendav dokument.

15. Kui sportlase osas saab teatavaks ebaväärikas käitumine, mis on vastuolus Euroopa spordieetika koodeksiga, sh dopinguainete kasutamine, ühe aasta jooksul alates stipendiumi välja maksmisest, on ERGO-l õigus stipendium tagasi nõuda.

16. Stipendiumi saajad kuulutatakse välja 30. oktoobril 2020. Stipendiumi saajate nimed avalikustatakse www.ergo.ee veebilehel ja nendega võetakse isiklikult ühendust.

Kergejõustilastest on varasemalt ERGO noorsportlase stipendiumi pävinud Anna Maria Orel, Kreete Verlin, Egert Jõesaar, Robin Nool, Kristjan Rosenberg, Eerik Haamer, Janek Õiglane ja Johannes Erm.

Tartu Linnamaratoni raames peeti täna Eesti meistrivõistlused poolmaratonis, kus naistest triumfeeris Liina Luik (TÜ/ASK) ja meestest Karel Hussar (Jooksupartner).

9. Tartu Linnamaratoni võitis keenialane Ibrahim Mukunga Wachira ajaga 1:05.58. Poolmaratoni kiireim eestlane oli Mukunga järel finišeerunud Karel Hussar, kes läbis distantsi ajaga 1:08.19 ning võitis ühtlasi Eesti meistritiitli. Kolmandana ületas finišijoone 1:08.56-ga Juri Kovaljov (Audentese SK) ja teenis Eesti meistrivõistluste arvestuses hõbemedali. Eesti meistrivõistluste pronksine autasu riputati kaela 1:09.41-ga üldarvestuses viiendana lõpendanud Dmitri Aristovile (Treeningpartner). Viimase kahe vahele mahtus veel meistrivõistluste arvestuses mitte startinud Ilja Nikolajev (1:09.31).

Esimese kuue sekka Eesti meistrivõistluste arvestuses jooksid veel Jaanus Kallaste (Treeningpartner) 1:11.47, Bert Tippi (Jooksupartner) 1:12.02 ja Rauno Jallai (KJK Võru Lõunalõvi) 1:12.12.

Eesti meistrivõistlused poolmaratonis mehed:
1. Karel Hussar (Jooksupartner) – 1:08.19
2. Juri Kovaljov (Audentese SK) – 1:08.56
3. Dmitri Aristov (Treeningpartner) – 1:09.41

Naistest kaitses möödunud aasta poolmaratoni tiitlit Liina Luik (TÜ ASK), kes võitis kuldmedali ajaga 1:16.48. Hõbedale jooksis end 1:18.38-ga Laura Maasik (KJK Nõmme) ning pronksmedali võitis värske Eesti maratonimeister Marion Tibar (Individuaal.) 1:20-07-ga.

Esikuuikusse mahtusid veel Kelly Nevolihhin (KJK Vike) 1:21.05, Kaisa Kukk (Individuaal.) 1:21.08 ja Pille Hinn (Sparta SS) 1:22.24.

Eesti meistrivõistlused poolmaratonis naised:
1. Liina Luik (TÜ ASK) – 1:16.48
2. Laura Maasik (KJK Nõmme) – 1:18.38
3. Marion Tibar (Individuaal.) – 1:20.07

Kõik poolmaratoni TULEMUSED

EOK ning Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus kuulutavad välja treenerite järelkasvu edendamiseks stipendiumi, mis on suunatud bakalaureusekraadi omandavatele ja treeneriametist unistavatele noortele. 

Tulevase treeneri stipendiumi eesmärk on luua noortele soodsamad tingimused täiendavate teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamiseks valmistumisel treeneriametiks. Stipendiumitele on oodatud kandideerima üliõpilased, kes õpivad treenerikutse taotlemist võimaldava ja positiivselt akrediteeritud õppekava alusel Eesti või välisriigi avalik-õiguslikus või eraülikoolis bakalaureuse taseme vähemalt teisel õppeaastal. Oluline on sealjuures, et stipendiaadid plaaniksid rakendada omandatud teadmisi ning oskusi treeneritöös.  

Stipendiumikonkursil osalev üliõpilane peab vastama järgmistele tingimustele:

• omab sportimiskogemust treenerikutset taotletaval spordialal ning seda peab kinnitama vastav spordialaliit;
• on bakalaureusetaseme vähemalt teise õppeaasta või magistriõppe üliõpilane ja õpib treenerikutse taotlemist võimaldava ja positiivselt akrediteeritud õppekava alusel täiskoormusega ning keskmise kaalutud hindega vähemalt 3,0 ja seda peab kinnitama vastav ülikool;
• ta esitab stipendiumikomisjonile essee* treenerikutseks valmistumisest ja ootustest tegutsemisele treenerina;
• järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks teistele. 

Stipendiumikonkursil osalemisel annab eelise, kui üliõpilasel on kehtiv treenerikutse või ta on asunud treenerikutset taotlema ning nii ülikool kui ka vastav spordialaliit annab tema kui (tulevase) treeneri kohta arvamuse.

Stipendiumi suurus on 300 eurot kuus, kokku 3600 eurot eelolevaks 12 kuuks. Stipendium makstakse välja kahes osas, kolme kuu stipendium 2020.a oktoobris ja ülejäänud stipendiumi osa 2020.a detsembris juhul, kui stipendiaat vastab jätkuvalt stipendiumikonkursi tingimustele.

Avaldused stipendiumikonkursil osalemiseks tuleb koos ülikooli ja spordialaliidu poolt antud kinnituste ja arvamusega ning lisatud esseega saata digitaalselt allkirjastatuna Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutusele hiljemalt 5. oktoobriks 2020 e-posti aadressile: stipendium@spordiinfo.ee  

Avalduses tuleb ära märkida ka isikuandmed, kontaktandmed, spordiala, ülikool ja õpitav eriala.

*Stipendiaatide esseesid on Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutusel ning Eesti Olümpiakomiteel õigus täismahus või osalises mahus avaldada oma kodulehtedel, sotsiaalmeediakanalites või kasutada teistes meedia-, teavitus- ja õppetegevustes. 

Lisainfo: 
Liisa Roos
Tel: 5180 769
liisa@spordiinfo.ee 

28. septembril möödus 20 aastat Erki Noole olümpiavõidust. Eesti Rahvusringhääling koondas olümpiavõitja tegemistest saated kahest aastakümnest voogedastusplatvormile Jupiter, mis käsitlevad nii ajaloolist võitu Sydneys, kui ka sportlasteed laiemalt.

TULEB KÕVA MEES OLLA ⎪ Vahur Kersna intervjuu Erki Noolega 1998. aastal pärast kullavõitu kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel:

ERKI NOOL – OLÜMPIAVÕITJA ⎮ Saates näete kirevat ülevaadet Noole olulistest võistlustest, alates 1990. kuni 2000. aastani ehk kuldse hetkeni Sydney olümpial.

GÖTZISES REKORDJAHIL ⎮ Erki Nool ja maailma kümnevõistluse paremik Austria väikelinnas.

AUGUSTIVALGUS ⎮ 2003. aasta augustis möödus kaksteist aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest. Sel puhul valmis Urmas Otil intervjuudesari, mis käsitles nende kaheteistkümne aasta olulisi inimesi, sündmusi ja mentaliteete. Sarja viimaseks külaliseks oli olümpiavõitja Erki Nool.

TÄHELAEV ⎮ Erki alustas oma karjääri 13-aastaselt abitu “pallipoisina”, et Sidney olümpiamängudel tõusta kergejõustiku kuningalal Olümposele. Ta on ausa ütlemisega kolme lapse isa, kes ajanud sama liini ka riigikogus. Tähelaevas oli 2010. aastal külas kümnevõistlejast olümpiavõitja Erki Nool.

SUURMEISTRID ⎮ Erki Noole dramaatiline kuldmedali teekond 2000. aasta Sydney olümpiamängudel. Üheksa tiitlivõistluse medalit pälvinud kümnevõistleja elab vaimusilmas veel kord läbi närvesöövad hetked kettaheiteringis ja analüüsib kriisiolukorrast väljamurdmise põhjuseid. Ühtlasi otsib 100 000 pealtvaataja silme all oma lapsepõlve unistuse teostanud Nool õnnelikult lõppenud võistluse sõnumit praegusele sportlaspõlvkonnale.

MIS TUNNE ON? ⎮ 20 aastat tagasi pakkus Erki Nool igale Eesti spordihuvilisele unustamatu elamuse. Hinge kinni pidades jälgised Sydney olümpiamängude kümnevõistlust sajad tuhanded eestlased. Koos olümpiavõitja Erki Noolega juhib meid ajas tagasi Helar Osila ning meenutame toonase võistluse kulgu samm-sammult. Nii mõnedki eesmärgid jäid Sydney lümpiastaadionil saavutamata, kuid oma eluunistuse täitis Nool just seal.

Kõik vided ja saated on võetud voogedastusplatvormilt Jupiter: https://jupiter.err.ee/video

Kolmapäeval, 30. septembril algab kergejõustiku erialane tasemekoolitus, kuhu on oodatud kõik tulevased ja ka praegused treenerid!

Teoreetiline osa toimub elektrooniliselt 30.09-1.10 ning praktiline osa juba nädalavahetusel, 3.10-4.10 Tallinna Spordihallis.

Koolituse programm ja registreerimislink

Lisainfo:
Berit Kivisaar
berit@ekjl.ee
524 2000

Laupäeval, 3. oktoobril selgitatakse 9. Tartu Linnamaratonil Eesti meistrid poolmaratonis. Meistrimedaleid lähevad jahtima 15 naist ja 40 meest.

Naiste poolmaratoni distantsil on peamisteks favoriitideks tänavu erinevatel distantsidel Eesti meistriteks tulnud Marion Tibar (Individuaalsportlane), Kelly Nevolihhin (KJK Vike), Laura Maasik (KJK Nõmme) ning möödunud aastal Narvas toimunud poolmaratoni Eesti meistrivõistlustel kaks kiiremat naist Liina Luik (TÜ ASK) ja Kaisa Kukk (Individuaalsportlane).

Tiidrek Nurme ja Roman Fosti puudumisel on meeste poolmaratoni meistrikulla troon vaba. Peamisteks medalinõudlejateks laupäeval toimuval 21,1 km trassil on Karel Hussar (SK Jooksupartner), Dmitri Aristov, Janar Juhkov (mõlemad Treeningpartner), värske maratonimeister Rauno Jallai (Võru KJK Lõunalõvi), viimastel rahvajooksudel head minekut näidanud Bert Tippi (SK Jooksupartner) ja Jaanus Kallaste (Treeningpartner).

Pavel Loskutovi nimel on poolmaratoni Eesti rekord ajaga 1:03.00 (aastast 2001). Naiste Eesti rekordit 21,1 km distantsil ajaga 1:10.10 hoiab Jane Salumäe 1994. aastast.

Vaata osalejate nimekirja.

2019. aastal Narvas toimunud poolmaratoni Eesti meistriteks tulid Liina Luik ja Tiidrek Nurme.

2019. aasta poolmaratoni TULEMUSED

EMV poolmaratonile antakse start kell 11.00.

„Kuna mitmed jooksuüritused on ära jäänud või toimuvad virtuaalselt, on meil väga suur soov viia Tartu Linnamaraton jooksusõprade jaoks läbi reaalselt Tartu tänavatel ühiselt joostes. See tähendab, et päris tavapärasel kujul praeguses olukorras üritust läbi viia ei saa ja vajalik on viia sisse mitmed muudatused“

Tartu Linnamaratoni peakorraldaja Indrek Kelk

Ajakava:
7.30       Avatud on võistlus- ja messikeskus Tartu kesklinnas Raekoja platsil: stardinumbrite väljastamine, spordikaupade müük.
9.20       MyFitness soojendusvõimlemine
9.30       9. TARTU LINNAMARATONI 42 km start Vabaduse puiesteel
10.50     MyFitness soojendusvõimlemine
11.00     9. TARTU LINNAMARATONI 21 km start Vabaduse puiesteel
               Eesti meistrivõistlused poolmaratonis
11.55     42 km võitja finiš Raekoja platsil
12.10     21 km võitja finiš Raekoja platsil
13.00     9. Tartu Linnamaratoni 42 km ja 21 km autasustamine ja pressikonverents Raekoja platsil
               Poolmaratoni Eesti meistrivõistluste autasustamine
13.15     42 km vanusegruppide võitjate autasustamine
13.50     MyFitness soojendusvõimlemine
14.00     9. TARTU LINNAMARATONI 10 km start Vabaduse puiesteel:
               10 km jooks ja kõnd
14.30     10 km võitja finiš Raekoja platsil
15.00     9. Tartu Linnamaratoni 10 km autasustamine Raekoja platsil 
15.15     42 km vanusegruppide võitjate autasustamine
16.00     Finiš suletakse

Tulemusi näeb ekjl.ee või tartumaraton.ee

Loe lisaks: https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/linnamaraton/9/

Hea hinnaga saad Tartu Linnamaratonile end kirja panna veel kuni 2. oktoobri, kella 17-ni : http://bit.ly/LM2020registreerimine

Lisainfo: 
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 66 77 993, 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee

Jan Õiglane
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 5035541
E-mail: jan@ekjl.ee

Kõige enam oodatud kuldmedal
Andrus Nilk
Ilmunud raamatus Sydney 2000. XXVII olümpiamängud

100 meetris annab ajaga 10,48 tähise 10,22-mees Chris Huffins, teda soosib kerge taganttuul. Viimases jooksus ajastab Nool stardi ainult murdosa sekundit enne püstolikõmakat. Teise lähtekäskluse tabab ta korralikult, poolel maal rebib ette ja võidab hooaja tippajaga 10,68. Britt Dean Macey sprindib 10,81, ukrainlane Aleksandr Jurkov 10,89, Atlanta olümpiahõbe Frank Busemann 10,91, Tomaš Dvorak 10,91 ja Roman Šebrle 10,92. Tšehhide kevadine vorm on küsimärk, eriti loovutab punkte maailmarekordi sees 10,54 jooksnud Dvorak. 

Kaugushüppes ponnistab Nool esimese katse paku tagant (7.42). Teisel üritusel jookseb ta võimsalt, kuid maandub sirgetel jalgadel ja hoogu jääb üle – 7.76. Kolmandal katsel tõuseb punane lipp, kuid Nool tõttab pakku uurima. “Fännid naitasid kohtuniku suunas, mõtlesin vaadata üle,” selgitab ta. “Esimesel kahel alal segasid unisus ja närvilisus. Kuigi olen kogenud sportlane, kartsin.”

Isiklik tippmark 7.77 annab alavõidu Maceyle. Huffins ponnistab 7.71, Busemann 7.64. Šebrle seletab 7.62 järel kohtunikule, et maandumisjälg asub eespool. Ainult ühe katse kirja saanud Dvoraki (7.50) nägu on viril. “Olin täiesti pehme, ei jaksanud pakule joosta,” tunnistab ta. Pappas loovutab punkte (7.41), Magnusson venitab avakatsel reie tagakülge. “Jõudsin heasse vormi, kahjuks vedas keha jälle alt,” kurdab islandlane. “Enamiku katsete ajal puhus vastutul, see tegi hüppamise keeruliseks,” leiab Nool. “Varajane ärkamine, vihmasadu. 100 meetrit ei andnud positiivset laengut.” 

Kuulitõuke eel parandab päike atleetide enesetunnet. Nool tõukab avavoorus 14.72, olles silmanähtavalt rahul. Teisel katsel järgib ta taas hoolsalt tehnikat, 15.11 päästab emotsioonid valla. Ta rebib võistlustrikoo ülakehalt, tõstab käed taeva poole ja näitab muskleid. “Kontrollitud, kindlad tõuked,” sõnab ta. “Jälgisin hoolsalt keskendumist. Viimastel treeningutel sain tehnika korda.”
Teiste tavapärased kuulikaared tulevad visalt. Dvorak tõukab parimana 15.91, Lev Lobodin 15.75 ja Huffins 12.27. Kõik jäävad tippmargile alla, Noole põhikonkurendid ligi meetriga. Šebrle vihastab – 15.22.

Esimest korda ei lange Nool kuulitõukega paremusreas, hoides isikliku rekordi graafikus upsides teist kohta. “Konkurendid pidi aru saama, et mind on raske lüüa,” lausub ta. Macey (14.62) jääb kolmandaks, Dvorak möödub Šebrlest. Magnusson tõukab 15.48 ja katkestab.

Kõrgust hüppab Nool kahe meetrini kindlalt, seegi kõrgus alistub kolmandal katsel. “Mõtlesin, et kulda tahtes pean alistama kaks meetrit,” nendib ta. Ka 2.03 annab korra lootust.
Dvoraki kehv vorm ja vaevused saavad tõeks. Ta teibib põlve, vangutab pead ja lepib 1.97-ga. Publiku kaasaelamisest innustuv Busemann kordab isiklikku tippmarki 2.09. Sama suudavad Macey ja Huffins. 2.12 alistav Šebrle jagab õhusuudlusi ja tõuseb kolmandaks. Isikliku tippmargi 2.21 kordamine kergitab Pappase teiseks. Macey langeb neljandaks ja Nool viiendaks.

400 m tugevamas jooksus pingutavad Nool ja Macey võrdses rütmis, tagakurvs annab eestlane korraks järele ega jaksa tasa teha kaotatut. Macey ületab ennast 46,41-ga, Nool vastab 46,71-ga. “Tegin taktikalise vea,” sõnab Nool. “Tagakurvis pidanuksin pingutama nagu jaksan, kuid jäin Maceyt jälgides tema rütmi. Jõudu jäi järele.”

Mis tunne on? Erki Nool

Puhkama minnes on Noole seis paljulubav. Huffins 4554, Macey 4546, Nool 4505, Pappas 4477, Šebrle 4460, Busemann 4361, Dvorak 4294. Rekordigraafiku kordamine teasel päeval annab Noolele võimaluse püüda 8800 – 8850 punkti, olümpiarekord (8847) kuulub 1984. Aastast tema treenerile Daley Thompsonile. 
“Kui suudan teha oma tavapäraseid tulemusi, võin võita kuldmedali,” arvab Nool. “Kõige tähtsam on hoida pea selge. Kui üks ala läheb untsu, tuleb järgmisel maksimum võtta, mitte lasta end rivist lüüa.”

Teda vaevavad 100 meetrit ja kaugushüpe. “Kui needki korda läinuks, võinuks koguda 4600 punkti, millest rääkimine tekitas pressikonverentsisaalis kahinaid.” Lehemehi lühiintervjuuga leppima paluv doktor Alexander Jontschew lausub: “Erki on uskumatult hea, ta keskendus fantastiliselt. Homme tuleb Eesti presidendil talle ilmselt siia helistada nagu Euroopa meistrivõistlustele Budapesti.”

Jontschewi taastumisprotseduurid ja viis unetundi säilitavad Nooles kindluse, ta püsib 110 m tõkkejooksu ajaga 14,48 võidukursil. Šebrle võidab 13,87 ja Huffins jälitab 13,91-ga. Lünklikult harjutanud Busemannis pole võimu (14,16), Dvorak võitleb valudega (14,34), Macey liigub kangelt (14,53). “Õhtul ei suutnud uinuda, hommikul oli raske ärgata,” räägib Nool. “Mõtlesin korralikult tõkkeid joosta ja ketast heita ning siis tunnikese puhkeruumis magada, et puhanuna alustada kolmandat, otsustavat tsüklit.”

Balletitants kettaheiteringis

Väge täis Nool läheb avakatsel võimukalt püüdma tuult ja virutab ketta vastu piirdeaeda. Ka teine heide jääb poolikuks, ketas koliseb metallvõrgus. Kolmanda katse eel hoiavad mõne meetri kaugusel istuvad paarkümmend fänni hinge kinni.

Pööre, tõmme, ketas lendab üle 40 meetri. Ent oh häda ja viletsust, hoogu jääb üle – Nool keksib nagu balletitantsija ringi ääres, tald ohtlikult serva kohal. Ta astub sektorist, tõuseb punane lipp.
Nool tormab kohtunikku ümber veenma. Viiv hiljem tõuseb valgel ipp, tulemus mõõdetakse – 43.66. “Heide oli korralik, olin kindel, et ma ei rikkunud reeglit,” lausub ta. Sooritust erilise tähelepanuga jälginud Dvorak selgitab kohtunikule oma seisukohti. “Minu meelest Nool eksis kahel puhu,” leiab ta. “Ta astus ringi servale ja väljus ringist enne ketta maandumist.”

Noole nimi ja tulemus ilmuvad ekraanile, ent järgmisel korral on sealt kadunud. Ta tammub närviliselt edasi-tagasi. Dvorak (47.15) ja Pappas (41.42) lahkuvad areenilt teadmisega, et peamine kullataotleja on põrunud. Esimeses grupis heitnud Huffins (49.55), Šebrle (44.39) ja Macey (43.37) tõmbavad samal ajal puhkeruumis hinge.

Nool vestleb põgusalt fännidega. Kas mõõdetud tulemus kehtib või tuleb Eestil selle kehtestamiseks esitada protest? Keegi kirub Dvorakit kohtuniku mõjutamise pärast.

Kergejõustiklaste esindaja Harry Lemberg ja treener Greg Richards ruttavad kohe pärast Noole vastuolulist heidet staadioni alla tehnilise informatsiooni keskusesse (TIC). Nad teevad järelepärimise, kas mõõdetud katse jääb jõusse. Kergejõustikuvõistluste peakohtunik palub ala vanemkohtunikul anda selgitust. Saabuvad ka ärevil Eesti Olümpiakomitee juhid Tiit Nuudi ja Rein Haljand, olukorda uurivad tsehhide ja sakslaste esindajad.
Kell 13.06 väljastatud protokollis seisab Noole nime taga kolm risti – null. “paarkümne minuti päarst saabunud ala vanemkohtunik kinnitas, et Noole tulemus kehtib,” ütles Lemberg. “Jäime ootama, et suusõnaliselt öeldu ka kirjalikult kinnitataks.” Kell 13.53 tuleb parandatud protokoll, 43.66 on kirjas. 

Tšehhimaa, Suurbritannia ja USA protestivad, leides, et Nool astub ringi servale. Suurbritannia esindaja kirjutab avalduse Dean Macey nimel, väite, set on temalt saandu nõusoleku. Macey allkiri pole vajalik. “Olin elupaigas söömas,” ütleb Suurbritannia atleet kodumaa ajakirjanikele. “Inimesed, kes minu eest hoolt kannavad, tegid minu nimel protesti.”

Kell 14.40 teatab seitsmeliikmelise žürii esindaja: proteste ei rahuldata. “Ta selgitas, et videosalvestusi uurides ei leidnud nad Noole heites midagi reeglitevastast;” jutustab Lemberg. Tšsehhid tahavad vastust ka protesti teisele punktile, et Nool väljus ringist enne ketta maandumist. Paarikümne minuti pärast teatab žürii kirjalikult – protesti ei rahuldata.

“Ma ei teadnud aruteludest midagi,” märgib Nool. “Käisin puhkeruumis ringi, kohtusin lippu tõstnud kohtunikuga. Ta kordas tuhandeid kordi räägitut: serva ei tohi puudutada. Aga kuna heitesussid on jäigemad kui varem, siis ei pruukinud viga olla. Ta lisas: talla alla ei näe, ja kui tekib kahtlus, langetatakse otsus sportlase kasuks. Kui ta teadnuks võistluse hetkeseisu, poleks ta punast lippu tõstnud.”

Nool teeb konkurentidele kingitusi

Ometi kõnnib Nool poolteist tundi nagu sütel. “Vahepeal tundus, et pean närviarsti juurde minema,” ütleb ta. “Kuni Nuudi tuli teatega, et kõik on okei.”

Daley Thompson veenab Noolt, et tema töö on keskenduda järgmiseks alaks, ega puuduta möödunut. “Ta püüdis hoida mind liinil ja vaimu tugevdada,” ütleb Nool. “Ta on mu sõber.”Teivashüppes ületab Nool avakatsel 5.00. Kuid järgmisel kõrgusel 5.20 lendab nagu Sevilla MM-il nulli teeninuna vastu latti. “Kõige keerulisem ala, olin üleelatu järel täiesti tühi,” tunnistab ta. “Alustasin jäigema teibaga kui tavaliselt, ikka jäi see 5.20-l pehmeks. Halb unenägu, arvestasin 5.60-ga.”

Huffins ületab 4.70, Šebrle ja isikliku rekordi püstitav Macey kümme sentimeetrit enamgi. Nool tõuseb teiseks.
Treener Richards julgustab Noolt odaviske avakatsel 70 meetrit ründama. Ta virutab piigi taevasse, see langeb nagu kivi – 57.39. Teisel katsel lendab oda 68 meetrini, kuid hoog viib mehe jala üle joone. “Närvid olid niigi pingul, nüüd tabas justkui šokk,” nendib Richards.

https://www.youtube.com/watch?v=8IluImBon9c&feature=emb_err_woyt

Kolmanda katse sooritab Nool kindlalt, 65.82 säilitab põhirivaali Šebrle (64.04) ees teise koha. Ta vaatab fänne ja asetab mõlemad käed meelekohtadele. Märk, et ta on iseennast leidnud. “Alles odaviske teisel katsel tuli võistlustunne tagasi;” kinnitab ta.

Huffins kaotab 56.62-ga oma Sevilla tulemusele kaheksa meetriga. Ka küünarnukivalu trotsiv Macey loovutab punkte (60.38).  Enne 1500 meetrit patsutab Thompson lamavale Noolele rinnale ja lausub: “Mees, nüüd saad täita oma unistuse. Mine ja jookse!” Macey lausub stardijoonel: “Erki, see on sinu olümpia, minu oma tuleb nelja aasta pärast.”

Nool jookseb oma tempos, juhib Šebrle ees lõviosa distantsist ja lõpetab isikliku tippmargiga 4.29,48. Ta võtab abikaasalt Kadri Kiviselt sinimustvalge lipu ja sörgib auringile. Hõiskamiseks pole enam jaksu.

https://www.youtube.com/watch?v=Ad-Kj9Ru9t4&feature=emb_err_woyt

TV 10 Olümpiastarti kergejõustikusarja erakordne hooaeg kulmineerus Tartus, kus selgusid mitmevõistluse võitjad.

Tänavu on püstitatud hulga sarja rekordeid ja talendikaid noori jagub üle Eesti. Vaata ja ennusta, kelles on talenti, et kasvada uueks Kanteriks, Kirdiks, Baltaks, Uiboks või Kangertiks, Veneks, Täheks?

Finaaliga koos toimus ka värvikas olümpiapäev, mille patrooniks oli maailmameister Kelly Sildaru, kes pani end proovile suusahüpetes, sumos, korvpallis, rattakrossis ja veel paljudel teistel aladel.

Saate toimetaja ja režissöör Anu Säärits.

Sillamäel toimunud Eesti meistrivõistlustel 20 km maanteekäimises krooniti meistriks naistest Anna Šubina (KJK Kalev-Sillamäe) ja meestest Virgo Adusoo (B. Junk Käimisklubi). 

Jekaterina Mirotvorteva haigestumise tõttu tuli esmakordselt Eesti meistriks naiste maantekäimises KJK Kalev-Sillamäe sportlane Alla Šubina. 18-aastane neiu läbis 20 km distantsi 2:09.51-ga.

Meeste arvestuses kaitses tiitlit Bruno Junki käimisklubi sportlane Virgo Adusoo, kes läbis 20 km trassi ajaga 1:43.28. Hõbeda teenis ajaga 1:51.00 Artur Djatšuk (KJK Kalev-Sillamäe) ning pronksile tuli 1:56.25-ga Jaroslav Stupnikov (KJK Kalev-Sillamäe).

M-20km-EMV käimine
N-20km-EMV käimine

Eesti meistrivõistlustega üheselt selgitati ka Eesti karikavõistluste parimad:
Tüdrukud U14 2 km käimine:
1. Arina Burgova ( KJK Kalev-Sillamäe) – 11.59
2. Evelina Novikova (NPSK Narvic) – 11.59
3. Natalija Vinookradova (KJK Kalev-Sillamäe – 13.35

Poisid U14 2 km käimine:
1. Kirill Jegorov (KJK Kalev Sillamäe) – 12.40

Türukud U16 3 km käimine:
1. Polina Simonenko (KJK Atleetika) – 16.22
2. Maria Ivanova (KJK Kalev-Sillamäe) – 17.14
3. Alina Demidovitš (KJK Kalev-Sillamäe) – 18.33

Poisid U16 3 km käimine:
1. Ivan Titov (KJK Kalev-Sillamäe) – 16.46
2. Richard Viks (Tartu SS Kalev) – 17.46
3. Nikita Ljahhov (NPSK Narvic) – 18.50

Neiud U18 5 km käimine:
1. Anna Ivanova (KJK Kalev-Sillamäe) – 34.12

Noormehed U18 5 km käimine:
1. Artur Djatšuk (KJK Kalev-Sillamäe) – 25.45
2. Dmitri Butsenko (KJK Kalev-Sillamäe) – 29.36

Naised U20 5 km käimine:
1. Alla Šubina (KJK Kalev-Sillamäe) – 30.34

Vaata kõiki tulemusi

Lisainfo: 
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Laupäeval, 26. septembril toimuvad Sillamäel Eesti meistrivõistlused ja karikavõistlused 20 km maanteekäimises. Eesti meistrimedalite eest 20 km maanteekäimise distantsil lähevad heitlema 6 sportlast, neli meest ja kaks naist ning Eesti karikavõistluste nimekirjast leiame 25 osalejat.

Nii meestele kui naistele antakse Eesti meistrivõistluste start kell 13.00.

Ajakava

Naistest on kindlaks favoriidiks KJK Kalev Sillamäe sportlane Jekaterina Mirotvortseva. Lisaks Mirotvortsevale on naiste arvestuses stardis veel ka Alla Šubina (KJK Kalev-Sillamäe).

Meeste meistritiitli nimel asub võistlustulle neli sportlast. Tiitlikaitsjana läheb starti Virgo Adusoo (B. Junk Käimisklubi). Medalite eest lähevad võitlema veel kolm sportlast: Jaroslav Stupnikov, Artur Djatšuk (mõlemad KJK Kalev-Sillamäe) ning Aleksei Tereštšenkov (EKVA).

Vaata osalejate nimekirju

Tulemusi näeb EKJLi kodulehel: www.ekjl.ee 

Lisainfo: 
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Valitsus otsustas koroonaviiruse leviku laienemise tõttu karmistada alates järgmisest teisipäevast avalike koosolekute, avalike ürituste ja spordivõistluste korraldamisele seatud piiranguid ning vähendada siseruumides toimuvatele üritustele lubatud inimeste arvu.

1. alates 19. augustist 2020 vabas õhus spordivõistluste korraldamine pealtvaatajatega, kui
   korraldaja tagab inimeste hajutatuse ning osalejate arvu kuni 2000 inimest.
2. alates 29. septembrist 2020 siseruumides spordivõistluste korraldamine pealtvaatajatega, kui
   korraldaja tagab siseruumides inimeste hajutamise ning kuni 50% täituvuse, kuid mitte rohkem
   kui 750 inimest.

Korralduse 282 terviktekst on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/319082020001. 
Korralduse 342 terviktest on kättesaadav: https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/vv_20324k.pdf

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja poolt määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad alustada spordivõistluste korraldamisega juhul kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides lubatakse alates 29. septembrist võistluspaika koos korraldajate (sh turvateenuse
   pakkujad), osalejate, osalejate taustajõudude ja pealtvaatajatega kuni 750 inimest, seejuures ei
   tohi inimeste arv ületada 50% täituvust ning tagatud peab olema inimeste hajutatus.
3. Siseruumides on soovituslik ürituste korraldajatel kehtestada pealtvaatajatele ja korraldusega
   seotud inimestele maski kandmise kohustus.
4. Vabas õhus lubatakse alates 19. augustist võistluspaika koos korraldajate, osalejate, osalejate
   taustajõudude ja pealtvaatajatega kokku kuni 2000 inimest ning tagatud peab olema inimeste
   hajutatus.
5. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, siis tagatakse vähemalt 60-minutiline paus
   ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning
   ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada igapäevaselt enne ja pärast ürituse vm
   kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende
   taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
6. Võistlustegevuse eel ja järel järgitakse võistlejate seas hajutamise nõuet.
7. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse
   edasikandumist.
8. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui ka võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
9. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, tuleb järgida hajutatuse nõuet.
10. Võimaluse korral kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
11. Võistlustel osalejad kasutavad individuaalseid joogipudeleid.
12. Võistluse eel ja järel toitlustatakse võistlejaid vajaduse korral vabas õhus, järgides Terviseametisoovitusi.
13. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks gruppidesse võistluspaiga territooriumil egajääks pärast võistlust territooriumile.
14. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste jakrooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleksminimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
15. Sündmusel osalejaid tuleb sündmuse külastamise tingimustest ja eeskirjadest teavitada niiregistreerimisel kui ürituse alale sisenemisel. Teavitust teha korraldaja erinevate kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui ka piktogrammidena asutuses kohapeal, s.h välisustel, piirdeaedadel.
16. Korraldajaid ja võistlejaid informeeritakse üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest ja seda kontrollitakse rangelt.
17. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, välja arvatud punktid, mis puudutavad siseruumides pealtvaatajateta võistluste korraldamist kuni 30.06.2020. Avaliku ürituse korraldamise juhendi leiate siit: https://www.kul.ee/et/uudised/korduma-kippuvad-kusimused-koroonaviiruse-levik-ja- kultuurivaldkond

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise kohta vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Kergejõustikuteemaline taskuhäälingusaade “Staadionijutud” läheb eetrisse 15. osaga, kus saatekülalise rollis on 2009. aasta Euroopa sisemeister, endine mitmevõistleja Mikk Pahapill.

37-aastane Pahapill püsib tänaseni oma 11 aastat tagasi püstitatud seitsmevõistluse tippmargi 6362 punktiga kõigi aegade edetabelis 12 parema seas, jäädes vaid 12 punktiga alla meie rekordimehele Erki Noolele.

“Ma olen õnnelik, et mul õnnestus selline võistlus teha. Vahel ikka tunned, kasvõi trennis, et kõik lihtsalt tuleb välja. Mul sattus samadel päevadel olema lihtsalt EM. Aga kindlasti oli see tegelikult pikk protsess, 25 aastat. Aga jah, viimased kaks aastat enne EM-i olid märgilised,” ütleb Pahapill.

Pahapilli supertulemus sattus aga aega, mil maailmas oli käsil viimaste kümnendite suurim finantskriis ja uute toetajate leidmine polnud edust hoolimata kerge.

“See oli 2009. aasta märts. Finantskriis oli olnud selleks ajaks pool aastat väga terav ja keegi polnud võimeline võtma riski, et anda kusagile raha. Samas ma ei tundnud ka ennast väga hästi, sest samal ajal, kui mina teenisin Euroopa meistriks tuleku eest mitu tuhat eurot preemiat, kaotasid inimesed oma töökohti, maju ja kortereid. Sain sellisel hetkel aru, et ma olin priviligeeritud olukorras. Dissonants oli kõva,” meenutab Pahapill.

Milliseid tundeid toonane võit aga tekitas? “Ma oleksin võinud tegelikult rohkem “lennata”,” muigab mitmevõistleja oldule tagasi vaadates. “Ma teadsin, et kõige suurema kaif saadakse protsessist. Seda on teaduslikult tõestatud. Näiteks laboris tehtud eksperimendid on näidanud, et hiired saavad kõige suurema dopamiinilaksu enne auhinna kättesaamist. Sama kehtib sportlaste kohta. Kui auhind on käes, siis vaatad, et okei, tore, aga siit peab nüüd edasi minema.”

Pahapill räägib saates veel korvpallilembusest, parematest võistluskaaslastest, treeningmetoodikast, mõõnadest ja suhtlusest meediaga, aga ka oma tänastest tegemistest ehk treeneritööst ja lõbusatest hoolealustest. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 15. osa:  Soundcloud | Spotify | iTunes

Täna, 23. septembril antakse start 15. heategevuslikule Teatejooksule, mis toob üle Eesti 28 linnas ja asulas koolinoored parkidesse, staadionitele ja linnakeskustesse. Jooksust võtab osa üle 11 000 last, tegu on Eesti suurima koolinoorte spordiürituse ja üleeuroopalise Spordinädala avaüritusega Eestis.

• Kell 13 avab Pärnu Rannastaadionil Teatejooksu Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid koos Pärnu linnapea Romek Kosenkraniusega
• Kell 13.50 algab Teatejooks Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa avasõnadega
• Kõik 28 jooksu on leitavad veebilehelt teatejooks.ee või teate lõpus loetelus

„Teatejooks on kohal igas Eesti maakonnas. Toome noored koolimajadest välja värske õhu kätte liikuma, mis on praegu tervise seisukohast kõige õigem valik. Et kõik õnnestuks, sellele aitavad kaasa kohalikud spordikoordinaatorid,“ ütles Teatejooksu eestvedaja Erik Pallase. 

„Tänase Teatejooksuga läbitakse kokku 22 000 kilomeetrit ehk sama palju kui pikk on Hiina müür. Nii pikk distants jookstakse Teatejooksul ära igal juhul, sest osavõtjaid on kokku  üle 11 000 ja igaüks neist jookseb vähemalt 200 meetrit. Osa võtavad 5.–9. klasside õpilased – olen kindel, et sel päeval liiguvad nad palju rohkem ja suudaksid kerge vaevaga koos ka maakerale tiiru peale teha,“ ütles Erik Pallase.

Teatejooks kutsub annetama Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse mängulise terviseraja loomise toetuseks!

Teatejooksu heategevuslik aktsioon kutsub inimesi üles annetama Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskusesse rajatava mängulise terviseraja loomise toetuseks. Sellest tuleb Eesti esimene patsientidele suunatud terviserada haiglas. 

„Uuringud kinnitavad, et keskkonnal on taastumise protsessis täita oluline roll. Haigla võib olla ilus ja mugav, aga sageli mitte piisavalt innustav. Laste jaoks põnevate atraktsioonidega rikastatud keskkond soosib aktiivset tegevust ka erinevate teraapiate vahel ja aitab sellega kaasa laste arenemisele ja paranemisele,“ selgitas Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juht Kadri Englas.

„Plaanikohaselt pannakse erinevate ülesannete lahendamist nõudev visuaalselt atraktiivne ja värviküllane terviserada püsti Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse kõigi korruste koridoridesse ja avalikesse ruumidesse. Rajal on mitmekülgsed ülesanded, mis ärgitavad liikuma, mõtlema, nuputama ning käelist tegevust arendama. Laste jaoks on see mäng ja tore vaba aja tegevus, aga selle taust on tõenduspõhine – korralik terviserada aitab kaasa laste arenemisele ja paranemisele,“ lisas Englas.

Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse mängulise terviseraja loomist toetada, helistades heategevusnumbril 900 7777 (ühe kõne hind on 7 eurot)  või tehes ülekande HNRK Toetusfond SA kontole SEB pangas EE 451010220268957228 märksõnaga Teatejooks. Rohkem infot kodulehel www.hnrk.ee/toetusfond.

Teatejooksude toimumisajad 23. septembril üle Eesti (kellaajalises järjekorras):

• Kell 10.00 Aruküla staadion, avab Aruküla Põhikooli direktor Avo Möls, soojenduse teevad Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa ja Spordinädala patroon ettevõtja Kristel Kruustük

• Kell 10.00 Haapsalu staadion, avab Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juht Kadri Englas, soojenduse teevad Haapsalu JJ-Sreet noored 

• Kell 11.00 Narva-Jõesuu Hele park, avab Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin     

• Kell 11.00 Tabasalu Ühisgümnaasiumi staadion, avab Allar Levandi, soojenduse teevad 6. klassi õpilased koos õpetajaga

• Kell 12.00 Kohtla-Järvel Järve Kooli staadion, avab Kohtla-Järve Järve Kooli direktor Anne Endjärv    

• Kell 12.00 Kärdla staadion, avab Hiiumaa vallavanem Reili Rand

• Kell 12.00 Toila Oru park, avab Teatejooksu eestvedaja Maarika Raja

• Kell 12.00 Paide tehisjärve ääres, avab Paide  linnapea Priit Värk, soojenduse teevad õpetaja Karin Kitt ja Paide linnameeskonna jalgpallurid

• Kell 13.00  Räpina Puhke- ja virgutusala, avavad Räpina vallavanem Enel Liin ja Põlva Maakonna Spordiliidu juhatuse liige Kurmet Karsna, soojenduse teeb Räpina Ühisgümnaasiumi rahvatantsurühm Kolm Punkti

• Kell 13.00 Pärnu Rannastaadion, avavad Eesti Vabariigi  president Kersti Kaljulaid ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, soojenduse teeb Pärnu Võrkpalliklubi esindusvõistkond

• Kell 13.50 Tallinna Kadrioru staadion, avab Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa

• Kell 14.00 Elva Lauluväljak, avab Teatejooksu eestvedaja Marek Pihlak, soojenduse teeb tantsuõpetaja Rigo Roos

• Kell 14.00 Jõgeva Suur tn 5 – Suur tn 18a, avavad kehalise kasvatuse õpetajad Rainer Võsaste ja Viktor Nõmm

• Kell 14.00 Keila Kooli staadion, avab Spordinädala patroon Ott Kiivikas 

• Kell 14.00 Kuressaare staadion, avab Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk, soojenduse teeb võrkpallur Keith Puppart

• Kell 14.00 Muhu Liiva asula, avavad Muhu vallavanem Raido Liitmäe ja Muhu volikogu esimees Ain Saaremäel

• Kell 14.00 Otepää keskväljak, avab Otepää vallavanem Jaanus Barkala, soojenduse teevad Audentese noorsportlasted

• Kell 14.00 Peetri kooli staadion, avavad Spordinädala patroonid Sandra Raju ja Tiit Land

• Kell 14.00 Rakvere Kastani puiestee, avab Rakvere linnapea Triin Varek, soojenduse teeb Spordinädala patroon Kait Kall

• Kell 14.00 Rapla Ühisgümnaasiumi staadioni juures, avab COOP nõukogu esimees Väino Sassi, soojenduse teeb endine kergejõustiklane Risto Ütsmüts

• Kell 14.00 Tartu Tamme staadion, avab Mesikäpp, soojenduse teeb kergejõustiklane Kaur Kivistik

• Kell 14.00 Tõrva Gümnaasiumi park, avab noorsportlane Romet Kivi 

• Kell 14.00 Valga linna park, avavad Valga vallavanem Ester Karuse ja abivallavanem Mati Kikkas

• Kell 14.00 Viimsi staadion, avab Viimsi vallavanem Illar Lemetti, soojenduse viib läbi Spordinädala patroon Inger

• Kell 14.00 Viljandi Jakobsoni Kooli juures, avab Jakobsoni Kooli direktor Krista Andreson

• Kell 15.00 Narva Kreenholmi Gümnaasiumi staadion, avab Narva Linnavolikogu esimees Irina Janovitš, soojenduse teevad Narva Paemurru Spordikooli tüdrukud

• Kell 15.00 Sillamäe Viru puiestee 26, avab Sillamäe gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit               

• Kell 16.00 Võru Kesklinna park, avab Võru abilinnapea Sixten Sild

Teatejooksu korraldab MTÜ Tallinnmeeting, mis on ellu kutsutud spordiürituste ja võistluste korraldamiseks. Teatejooksu suurtoetaja on Kalevi Mesikäpp, toetajad Spordinädala läbiviijad Eesti Olümpiakomitee, Ühendus Sport Kõigile ja Delfi, lisaks panustavad Kultuurkapital, Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn ja Eesti Kergejõustikuliit. 

Heategevuslik Teatejooks toimub 23.-30. septembril Eestis tähistatava Spordinädala raames. Spordinädala alguseks on praeguse seisuga registreeritud 1120  üritust, oma sündmust saab lisada aadressil www.spordinadal.ee. Spordinädala patroonid, liikuma innustajad ja eeskujud on olümpiavõitja Gerd Kanter, laulja Inger, näitleja Kait Kall, ettevõtja ja kulturist Ott Kiivikas, ettevõtja Kristel Kruustük, suunamudija Sandra Raju ja rektor Tiit Land, kes levitavad sõnumit „Liikudes võidad alati!“

Lisainfo:
Erik Pallase
Tel: 502 1766                                                              
E-post: info@lapsedtrenni.ee
www.teatejooks.ee

Krista Must, 5156364, krista.must@corpore.ee

Kultuuriministeerium ja EOK kuulutasid pidulikul tänuüritusel välja „Spordisõber 2020“ aunimetuse pälvinud ettevõtted ja eraisikud: Eesti Kaitsevägi, ERGO, Salvest, Selver, Tradehouse Ilukaubamaja, Verston Ehitus, Wendre, Aivar Tuulberg ja Raivo Rand ehk Rand ja Tuulberg AS ja Heiti Hääl.

Tänuauhinnad – kunstnik Kalli Seina klaasskulptuuri – andsid ühiselt üle Eesti Vabariigi kultuuriminister Tõnis Lukas ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.

Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et aus sport on osa kultuurist, see ühendab rahvast ja seega peaksid spordivõistlused toimuma ka raskete aegade kiuste.

 „Spordivaldkonda on raske ette kujutada ilma erasektori ja ettevõtete toetuseta. See tugi aitab särada meie tippsportlastel ning toetab ka liikumisharrastust ehk pakub meile ülevaid emotsioone ja paneb eestlased trenni tegema ja tervislikumalt elama. Tänan kõiki meie spordisõpru, kellest paljud on sporti toetanud juba alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest alates ning olnud spordile toeks nii headel kui halbadel aegadel,“ lausus Lukas.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa avaldas tänu spordi ja liikumise toetajatele. 

„Elame väga unikaalsel ajal, kus ühtegi päeva ei saa olla tervise peale mõtlemata. See on toonud esile ka mõtlemapanevad numbrid. Sporti ja liikumisse panustab avalik sektor 100 miljonit eurot aastas, inimesed ise klubimaksude ja osalustasudega peaaegu teist sama palju ja siis on umbes 50 miljonit sellist raha, mida panustavad spordi toetajad. Osad paistavad välja, osad mitte, osad ei soovigi välja paista. Suur tänu kõigile, kes panustavad ja selle käitumisega innustavad ka teisi. See raha läheb Eesti inimeste tervisesse, ühtekuuluvustundesse ja riigi kuvandisse. Samas on oluline meeles pidada, et ka raha hakkab alles siis tööle, kui seal on teiesugused inimesed, kes panevad selle raha tööle ja annavad sisu. Koostöö teeb sellest õige, küpsenud vilja. Suur-suur tänu, et te olemas olete!“ ütles Sõõrumaa.  

Spordisõbra laureaatide nimel sõna võtnud Heiti Hääl ütles kõigi laureaatide nimel, et tunnustus tehtu eest on alati meeliülendav.

 “Kindlasti on kõik Spordisõbrad olnud spordi sõbrad juba lapsepõlvest saati ega saa sellest siiani lahti. Spordis saavad meie parimad mõõtu võtta maailma parimatega ning sport on üks väheseid valdkondi üldse, kus selline mõõduvõtt toimub. Olümpiavõitjate saavutused on uhkuseks kogu rahvale ning emotsioonide vitamiinid, mida tippsportlased meile pakuvad, on meie kliimas ja väheses päikeses inimesele väga vajalikud ja sport on üks väheseid kohti, kust neid vitamiine saab. Tippspordi taimelavaks on noortesport ja töövõimelise elanikkonna aluseks tervislikud eluviisid. Spordiobjektide taristu on kõigi sektorite koostöös ühisel toimetamisel uskumatult arenenud ning sport on muutunud kõigile soovijatele oluliselt kättesaadavamaks. Suurim pingutus on tõusta tugitoolist ja minna tossupaelu kinni siduma. Igaühe kohus on panustada ning iga panus on väärtuslik. Täna tunnustuse saanute nimel julgen ka lubada, et kellegi panus ei lõppe siin sellel hetkel. Vastupidi – see tänu on meile kõigile motivatsioon panustada tulevikus veelgi rohkem,” rääkis Hääl.

2019. aastal pälvisid “Spordisõber” tiitli Pafer (Paf.com), Värska Vesi, Est-Trans Kaubaveod, Tallink, Utilitas, Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Noored Olümpiale ning eraisikutena Are Altraja, Anti Kalle ja Neinar Seli. 

Spordisõbrad 2020 on:

• Eesti Kaitsevägi (esitaja: Eesti Laskurliit)

Kaitsevägi on oluliselt toetanud spordi- ja liikumisharrastuse valdkonda, hoogustanud spordi- ja liikumissündmuste toimumist ning seeläbi ka laiemalt valdkonna ja ühiskonna arengut. Kaitsevägi võimaldab kohustuslikku ajateenistusse kutsutud tippsportlastel jätkata treeningutega ka ajateenistuse läbimise ajal spordirühmas. Lisaks tegutses kuni käesoleva aastani Staabi- ja sidepataljoni koosseisus 15-st tippsportlasest koosnev kaitseväe spordirühm, mis oli väga oluline toetus Eesti spordile. Lisaks tippspordile toetab Kaitsevägi ka erinevate ürituste kaudu rahvasporti ja liikumisharrastust, näiteks iga-aastase Scoutsrännaku matkast võtab osa ligi 2000 inimest ning Sinilillejooksul antakse läbi tervisespordi au neile meestele ja naistele, kes on rahvusvahelistel operatsioonidel Eesti julgeoleku eest seisnud.

• ERGO (esitaja: Eesti Olümpiakomitee) 

ERGO on olnud Eesti Olümpiakomitee toetaja aastast 2010. Läbi toetuse on kaasa aidatud noorte sportlaste arengule, andes välja ERGO noorsportlase stipendiumit ja panustades noorsportlastele suunatud EOK motivatsioonikoolituste sarja “Lase tiiger välja!”.

•  Salvest (esitajad: Eesti Judoliit, Tartu Spordiliit)

 Salvest AS on olnud pikaajaline Eesti Judoliidu, kohalike judoklubide ning teiste spordialade toetaja. Läbi aastate on Salvest AS toetanud lisaks judokoondisele ka noorte Eesti judokate arengut, ulatades abikäe noorte judovõistluste korraldamises näiteks auhindadega. Samuti on AS Salvest pikkade aastate jooksul toetanud Tartu maratoni erinevaid üritusi. Spordialadest on Salvestilt suurimat toetust pälvinud veel võrkpall, sulgpall ja tennis.  

• Selver (esitajad Pärnu Kahe Silla Klubi, Hiiumaa Jalgpall MTÜ)

Selver on Eesti sporti panustanud 25 aastat. Selveri toetatav liikumissari Selver Eesti Linnajooksud koondab Eesti suurimate linnade populaarseimaid liikumisüritusi, olles ühtlasi Baltimaade suurimaks jooksu- ja käimissarjaks: 2019. aastal võttis üheksaetapilisest sarjast osa enam kui 56 tuhat erinevas vanuses harrastajat. Selver on esitajate poolt välja toodud ka kui Hiiumaa jalgpalli tugev ja pikaajaline partner. 

• Tradehouse Ilukaubamaja (esitajad: TTÜ Spordiklubi, Sportlio OÜ, Eesti Kergejõustikuliit, Rally Estonia, Stamina Spordiklubi)

Tradehouse Ilukaubamaja annab tänavu kaheksandat aastat välja Noorsportlase Stipendiumi, olles seniste aastate vältel panustanud noortesse stipendiumi läbi 140 000 eurot. Samuti on Tradehouse Ilukaubamaja 2019. aasta Eesti Karikavõitja TalTech/Tradehouse võrkpallinaiskonna nimisponsor ja meeste Balti Liigas osaleva TalTech võrkpallimeeskonna sponsor. Lisaks kutsuti firma poolt 2019. aastal ellu heategevusliku spordijalatsite kogumise kampaania “Spordihüpe”. Tradehouse on pikaajaline Eesti Kergejõustikuliidu toetaja, aidanud kaasa Baltikumi suurima mootorispordi ürituse Shell Helix Rally Estonia korraldamisel ning asus 2019. aastal populaarse Stamina Spordiklubi Tervisejooks ja -kõnd sarja nimitoetajaks.

• Verston Ehitus (esitajad: Järvamaa Spordiliit, Paide linnavalitsus)

Paidest pärit ettevõte panustab kogukonda, olles Premium Liigas mängiva Paide Linnameeskonna suursponsoriks ning on aidanud meeskonnal laiendada oma tegevust üle Järvamaa – üle 20 treeninggrupi ja ligi 400 noort pallisõpra on tänu Verston Ehitusele saanud igapäevaselt ennast arendada. Auhinnale esitajate hinnangul mõtestab ettevõte spordi toetamist oma panusena, et sportivatest noortest kasvavad head ja edasipürgivad inimesed, kes oskavad keskenduda, teha meeskonnatööd ning olla teistele eeskujuks.

•  Wendre (esitaja: Pärnumaa Spordiliit)

Wendre toetab Pärnumaal suures mahus erinevate spordisündmuste toimumist nii rahaliselt kui ka toodetega. Lisaks on Wendre Eesti firmaspordi Lääne-Eesti nägu, olles spordisõbralik ka oma töötajate jaoks. 

• Aivar Tuulberg ja Raivo Rand ehk Rand ja Tuulberg AS (esitaja: Tartu Spordiliit)

AS Rand ja Tuulberg on aastate jooksul toetanud erinevaid üle-eestilisi spordiüritusi. Sealjuures on nad peatoetajaks Tartu Ülikooli Spordiklubis viljeletavatele spordialadele. Nende toetuse abil lükati käima ka professionaalne rattatiim Cycling Tartu.

• Heiti Hääl (esitajad: Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Triatloni Liit, Spordiklubi Le Glaive)

Heiti Hääl on panustanud märkimisväärselt spordi valdkonda, toetades läbi oma ettevõtete paljusid spordialasid ning on ka eraisikuna paljude sportlaste toetaja. Lisaks aitab Hääl kaasa erinevate võistluste ja ürituste toimumisele. Näiteks on tema ettevõte Alexela Tallinn International Horse Show suurtoetaja, tänu millele on Eesti ratsaspordi tase märgatavalt tõusnud.

„Spordisõber“ on Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee poolt mullu ellu kutsutud traditsioon spordi toetajate tunnustamiseks. Spordisõbra tiitliga tänatakse neid, kes on oluliselt toetanud spordi- ja liikumisharrastuse valdkonda, hoogustanud spordi- ja liikumissündmuste toimumist ning seeläbi ka ühiskonna arengut laiemalt.

Nädalavahetusel Tartus toimunud noortesarja TV 10 Olümpiastarti finaal näitas, et Eesti kergejõustikul on talendikas tagala.

TV 10 Olümpiastarti sarjast on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja seljataha jäänud finaal näitas, et uusi noori, kel annet, tahet ja suuri sihte Eestis jagub. Vanema vanusegrupi mitmevõistluse võitjaid treeniva Harry Lembergi hinnangul oli finalistide seas nii meie kümnevõistluse väge tulevikus täiendavaid talente kui andeid erinevatele üksikaladele.

“Usun kindlasti ja eriti, kui ma veel mõtlen nooremate poiste peale. Kindlasti seda ainet oli staadionil väga palju, mis on eelduseks selleks, et võivad kuskile jõuda,” lausus Lemberg ERR-ile. “Kõik sõltub juba neist endist. Need tüdrukud, kes siin kaks päeva müttasid – ka seal on neid, kes võivad Grit Šadeikot või Mari Klaupi asendada mõne aasta pärast.”

Oma klubi noori ja nende treenerid Tartus abistanud kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool otsis kahe päeva jooksul staadionil silmadega noori, kel jagub tehnilise oskuse tabamise soont.

“Siin eile oli ka paar poissi, kes ei hüpanud väga kõrgele teivast, aga minu hinnangul on neil väga suur potentsiaal, kuna neil on miski veel, mida peab spordis olema,” lausus Nool. “Nii kõrgus- kui ka kaugushüppes näeme, et kuigi nad hüppavad võitjatest meeter vähem, siis on sooritusel lõtvus ja oskus sooritada tehnilist elementi. Kui treener midagi ütleb, et tõsta jalga siia, siis ta seda ka teeb. Analüüsivõime ja tehnilise oskus on momendid, mida peaks noored õppima.”

Mitmevõistluse läbi tegemine selles vanuses annab Noole sõnul noortele kogu tulevikuks vajaliku kogemuse, kuidas kriitilisel hetkel paanikasse mitte minna. “Kui ma võtan enda karjääri, siis ma teadsin alati, et kui ma teivashüppes teen selle soorituse ära, siis ma hüppan viimasel katsel üle. Pead teadma, et kui teed selle ära: kas eelviimasest sammust kiirendada kõrgushüppes või teivashüppes pead käed üles panema – igaüks peaks leidma, et see alati toimub. See on sporditegemise võti, seda on kogu karjääri ja tulevikus vaja. Kui sul on kriitiline moment, siis sa pead enesega hakkama saama ja seda see võistlus õpetab eriti palju.”

Tartus Tamme staadionil selgusid pühapäeval koolinoorte võistlussarja TV 10 olümpiastarti 49. hooaja võitjad mitmevõistluses.

17-aastase vahe järel võitis TV 10 Olümpiastarti sarjas suuremate koolitiimide vahelise võistluse Tartu Tamme Kooli võistkond, kes sai triumfi nautida kodustaadionil. Võimsad punktid tõid Tamme tiimile kaksikvennad Trummid, kes teenisid kuni 14-aastaste poiste üheksavõistluses kaks kirkamat kohta. Teivast neli meetrit ja kümme sentimeetrit hüpanud Andreas Trumm võitis üheksavõistluse 8286 punktiga ja edestas lõpuks oma kaksikvenda Martinit 144 punktiga.

Suuremate koolide koondarvestus:
1. Tartu Tamme Kool – 48 624 punkti
2. Rakvere Reaalgümnaasium – 44 818 punkti
3. Tallinna 21. kool – 43 002 punkti

“Ma arvan, et eriti teivashüppes ületasin ma end palju, tänu publikule. Vana rekord oli juba päris vana ja viimased võistlused ei olnud lihtsalt välja tulnud. Teadsin, et olen võimeline hüppama neli meetrit, aga mitte nii palju ja veel varuga,” rääkis Andreas Trumm.

Vanemate poiste üheksavõistluse esikolmik:
1. Andreas Trumm (Tartu Tamme K) – 8286 punkti
2. Martin Trumm (Tartu Tamme K) – 8142 punkti
3. Karl Kristjan Pohlak (Tallinna Inglise Kolledž) – 8061 punkti

Vennad Trummid harjutavad Harry Lembergi juhendamisel, kelle nõuannete järgi võisteldes võitis viis meetrit ja 11 sentimeetrit kaugust hüpanud Katarina Verst Luunja Keskoolist kuni 14-aastaste tüdrukute kaheksavõistluse 7761 punktiga.

“Ma ei mäleta, kuna ma kergejõustikutrenni läksin – äkki teises klassis. Trenni teen ma umbes kuus korda nädalas,” kommenteeris Verst.

Tüdrukud vanemad kaheksavõistlus:
1. Katarina Verst (Luunja KK) – 7761 punkti
2. Stella Seim (Tartu Tamme K) – 7679 punkti
3. Marta Ründva (Saue G) – 7193 punkti

Nooremate, kuni 12-aastaste poiste üheksavõistluses tegi supertulemusi Pelgulinna Gümnaasiumis õppiv Tristjan Jaanson, kes võttis teisel päeval oma nimele sarja rekordi 60 meetri tõkkejooksus 8.72 sekundiga ja kogus lõpuks rekordilised 7360 punkti.

Nooremate poiste üheksavõistluse medalikolmik:
1. Tristjan Jaanson (IND, Pelgulinna Gümnaasium) – 7360 punkti
2. Gregor Kiriland (IND, Tarvastu Gümnaasium) – 5919 punkti
3. Kevin Matteus (Kullamaa KK) – 5790 punkti

“Olen kindlasti väga õnnelik. See võit ei tulnud kergelt. Nagu oli näha, tuli 1000 meetrist palju pingutada ja teistel aladel ka,” lausus Jaanson.

Jaanson treenib Kädy Tänav (Tänaku) juures ja tema teine talent Ellen Ingrid Aadamsoo võitis kuni 12-aastaste kuuevõistluse 5032 punktiga. Prantsuse Lütseumis õppiv Aadamsoo viis selle vanuse 60 meetri tõkkejooksu rekordi 9.25 sekundi peale.

Tüdrukud nooremad kuuevõistlus:
1. Ellen Ingrid Aadamsoo (IND, Tallinna Prantsuse Lütseum) – 5032 punkti
2. Kärt Lehtla (IND, Jõgeva Põhikool) – 4691 punkti
3. Mirtel Merimaa (Rakvere Reaalgümnaasium) – 4582 punkti

“Iga ala läks päris hästi ja kaugushüppes tuli päris suur isiklik rekord ja ka tõketes ja 60 meetri jooksus,” rääkis Aadamsoo.

Väikemate koolitiimide seas teenis üldvõidu Orisaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond. Teise koha viis heade mõtete linnast koju Laupa ja Imavere Põhikooli ühendvõistkond ning pjedestaali kolmandale astmele tõusid Uulu Kooli noored sportlased.

Väiksemate koolide kolm paremat ja punktid:
1. Orisaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond – 36 421 punkti
2. Laupa ja Imavere Põhikooli ühendvõistkond – 32 236 punkti
3. Uulu Kool –  29 786 punkti

Finaaletapi tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee/TV10 või Sportity mobiilirakenduse kaudu (tv10f2020)

I võistluspäeva galerii SIIN

Mitmevõistluse II päeva galerii SIIN

ERR uudistelõik SIIN

49. hooaja mitmevõistluse lahingut saab näha 26. septembril kell 17.30 ETV ekraanile jõudvas saates.

TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
6677993
5178327

Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829

Uue kooliaasta ning treeninghooaja alguses tuletame meelde, kuidas spordiorganisatsioon, organisatsiooni juhid ning enda töös lastega kokku puutuvad spetsialistid spordivaldkonnas aeg-ajalt esile kerkivate noorte ja laste väärkohtlemise juhtumitel reageerima peaksid. 

Hea juhtimise tava spordiorganisatsioonis ütleb, et spordiorganisatsioon järgib rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud eetilise käitumise põhimõtteid ja reegleid. Treenerite eetikakoodeksi järgi peab treener austama kõigi treenitavate eneseväärikust, tunnustama igaühe panust ning õigust olla sõnaliselt, füüsiliselt ja seksuaalselt ahistamata ning ära kasutamata.

Turvaline sport tähendab sellist sportlikku keskkonda, mida iseloomustavad lugupidamine, õiglus ja igasuguse tahtliku vägivalla puudumine sportlaste suhtes.

Usume ja loodame, et sport on kõigi laste, noorte, vanemate, treenerite, kohtunike jt seotud inimeste jaoks rõõmutoov. Tahame laste ja noorte arengut ja heaolu kahjustavaid vaimse, füüsilise, seksuaalse väärkohtlemise juhtumeid ennetada. Ometi, kui midagi sellist juhtub, on täiskasvanute vastutus ning kohustus reageerida viisil, mis kannatanu ning seotud osapoolte jaoks tekitatud kahjusid vähendab, aitab turvatunnet taastada ning ei taasohvrista neid, kelle jaoks juhtunust rääkimine peab tähendama olukorrast väljapääsu ning väärkohtlemise lõppemist.

• Küllalt sageli kujuneb väärkäitumine aegamisi, selleks sobivat teed rajades, kannatanut mõjutades – see on teadlik vägivalla kasutamine, ka sõnaline, vaimne, psühholoogiline.
• See on võimalik, kui kõrvalseisjad ning märkajad ei sekku, ei reageeri, ei peegelda toimepanijale, et tema käitumine on sobimatu.
• Kannatanule annab sobimatule käitumisele mitte reageerimine sõnumi, et see käitumine kiidetakse heaks teiste täiskasvanute (treenerid, lapsevanemad) või ka laste/noorte (trennikaaslased) poolt. See annab sõnumi, et ta ei ole rohkemat väärt, või suunab ohvrikslangemist enda jaoks ratsionaalselt põhjendama.

Esimesed sammud tegutsemiseks, kui märkad väärkohtlemist
• Laps ei pruugi väärkohtlemisest esialgu aru saada ning hiljem ei oska või julge ta alati sellest rääkida. 

Väärkohtlemise juhtumite (vt „Väärkohtlemise ennetamine spordis. Käsiraamat“ (2019)) ja kahtluse korral on lastekaitseseadusest tulenevalt kohustus teavitada hädaohus lapsest (alla 18-aastane) hädaabinumbril 112, abivajavast lapsest 116 111 (lisainfo www.lasteabi.ee) või lastekaitsetöötajat. • Kõige olulisem on hetk, kui laps proovib rääkida, et temaga on midagi juhtunud.
• Kui näed, et lapsel on mure, julgusta teda rääkima juhtunust oma sõnadega.
• Kuula last tähelepanelikult. Tunnusta teda loo rääkimise eest.
• Ütle lapsele, et ta pole juhtunus süüdi.
• Usu last. Sageli võib lapse väärkohtleja olla talle tuttav inimene, pereliige, naaber või sõber. Laps ei pruugi alati aru saada, et ta oli ahistamise või kiusamise ohver.
• Ära sea lapse ütlusi kahtluse alla: see võib takistada last tõeseid ütlusi andmast, pannes ta arvama, et keegi teda nagunii ei usu.
• Väldi toimepanija halvustamisest lapse ees – see võib olla isik, kellest ohver tõeliselt hoolib. Kuigi väärkohtlemine tuleb hukka mõista, võib lapse ees tema lähedase halvustamine väärkohtlemise mõju veelgi süvendada.
• Lastele tuleb teada anda, et sõbra väärkohtlemisest rääkimine ei too talle kaasa kiusu ega stigmatiseerimist (nt kõrvalejäämine võistlustelt, suhtumise muutus treenerite poolt jms).
• Pöördu vajalike inimeste poole, et laps kiirelt abi saaks! Helista hädaabinumbril 112, teata kohalikule omavalitsuse lastekaitsetöötajale või pea nõu helistades 116 111.

Spordiorganisatsiooni tegevused, kui väärkohtlemine on aset leidnud
• Ole teadlik, et lapse ütlustes kahtleva või süüdistava käitumise ning hoiakutega võid põhjustada teisest ohvristumist kannatanule ning tema perele, samuti kannatanu trennikaaslastele. Lähtu teadmisest, et laste väärkohtlemine on lapse füüsilist ja psüühilist heaolu alandav käitumine, mis seab ohtu tema arengu ja tervisliku seisundi.
• Kaasa vajadusel lastekaitsespetsialiste või ohvriabi (kriisiabitelefon 116 006). 
• Paku tuge teistele organisatsiooni lastele ja noortele ning lapsevanematele, kes võivad juhtunust mõjutatud olla ning vajavad võimalust olla ärakuulatud, saada psühholoogilist nõustamist ning teadmisi väärkohtlemise mehhanismide kohta.
• Paku organisatsiooniga seotud toimepanijale võimalust enda seisukohta jagada ning olla ära kuulatud (juhtkonna poolt). Jaga infot abivõimaluste kohta vägivaldse käitumise ennetamiseks ning võimalike seksuaalkäitumise probleemide korral abi küsimiseks.
• Taga kõigi organisatsiooniga seotud inimeste – nii laste kui täiskasvanute – turvalisus. Korralda töö nii, et väärkohtlemises kahtlustatav ei seaks ohtu laste ja noorte turvalisust. Vastavad reeglid on organisatsioonis kokkulepitud ning kõigile eelnevalt teada.
• Võimaliku väärkohtlemise toimepanija töölt eemaloleku põhjendamisel ole diskreetne, sest nii kaitsed ohvrite privaatsust. Eemaloleku põhjendamisel võid viidata isiku ajutisele või alalisele piirangule (sh LasteKS § 20 tulenevale keelule) organisatsioonis töötada.

Mida saad teha väärkohtlemise ennetamiseks spordis?

• Koosta asutusepõhised käitumisjuhised väärkohtlemise juhtumi korral käitumiseks, aruta need läbi ning tutvusta kõigile töötajatele.
  o Sõnasta sportlase heaolu ülima väärtusena: kõikidel sportlastel on õigus lugupidavale kohtlemisele ja kaitsele vägivalla eest.
  o Sõnasta kokkulepe ning selgitus, mida loetakse soovimatuks, lubamatuks ning reegleid rikkuvaks käitumiseks ja millised on tagajärjed (nt väljaspool trenniaega koosviibimise reeglid), detailne reageerimissüsteem (kuidas reageeritakse teatele, kaebusele, edasisuunamise mehhanismid, vahendamine); kes vastutab elluviimise eest.
• Järgi lastekaitseseadusest tulenevat lastega töötamise piirangu nõuet (LasteKS § 20).
• Lepi kokku usaldusisikud, kelle poole väärkohtlemise kahtluse korral nii lapsed, lapsevanemad kui töötajad saaksid pöörduda. Usaldusisiku puudumisel tutvustan teisi abiteenuseid nagu lasteabitelefon 116 111 ja hädaabinumber 112.
• Korralda ise või võimalda treeneritel jt osaleda lastekaitse, laste arengu ja heaolu ning väärkohtlemise ennetamise teemasid käsitlevatel koolitustel. Temaatilise koolituse tellimiseks pöördu info@antidoping.ee. 
• Ole teadlik abivõimalustest: kuhu laste väärkohtlemise kahtluse korral pöörduda, konsulteerida ning nõu küsida.
• Jaga organisatsioonis, sh treeneritele, lastele ja noortele kui ka lapsevanematele teadaolevaid ennetusmaterjale (sh videoklippe) ning hoia abivõimaluste info (nt usaldusisiku kontakttelefon, lasteabitelefoni 116 111 plakat või bänner) nähtaval kohal. 

Tähtsad lingid:

❖ Laste väärkohtlemine spordis – temaatiline veebileht 
❖ Rahvusvahelise koolitusseminari „Terve spordi eest. Väärkohtlemise ennetamine spordis“ ettekannete videosalvestus ning ettekanded
❖ Laste väärkohtlemise ennetamise käsiraamat eesti ja vene keeles
❖ Loe ennetavalt väärkohtlemise märkide kohta.
❖ 2020. aastal liitus Eesti Julge rääkida! („Start To Talk“) liikumisega, mis juhib tähelepanu laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele spordis.
❖ „Julge rääkida!“ Euroopa Nõukogu kampaaniaveeb
❖ „Julge rääkida!“ videoklipp   
❖ „Liikumine ja sport“ nr 18/2019, nr 16/2018 temaatilised artiklid
❖  Lastemaja tutvustus. Lastemaja (asukohaga Tallinnas, Tartus Jõhvis) poole saavad pöörduda kõik, kellel on lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtlus või teave – laps ise, pereliikmed, eestkostja, KOV, politsei ja ka teised asutused ja spetsialistid. Teenus: ärakuulamine (videosalvestus), abivajaduse hindamine, psühholoogiline nõustamine, järelnõustamine lapsesõbralikus ja lapse heaolu arvestavas keskkonnas.   info@lastemaja.ee, + 372 5361 1602.  
❖ Lasteabi.ee: kui vajad lapsega seotud teemal nõu, helista 116 111. Sul on võimalus konsulteerida ka anonüümselt 24/7 eesti, vene ja inglise keeles.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus
Eesti Olümpiakomitee
Justiitsministeerium
Kultuuriministeerium
SA Noored Olümpiale
Sotsiaalkindlustusamet
Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus

Tartus algas rekorditesajuga noorte kergejõustikusarja TV10 Olümpiastarti 49. hooaja mitmevõistluse finaal. Ühtlasi toimus ka olümpiapäev, kus noored said proovida erinevaid alasid ja ka spordireporteri ametit.

Rahvusringhäälingu ja Kergejõustikuliidu koostöös juba 49. aastat toimuv noorte kergejõustikusari TV 10 Olümpiastarti kulmineerub teist korda järjest mitmevõistluse finaaliga Tartus. Olümpiakogemusega erinevate alade sporditähti oli laupäeval noori innustamas kümneid ja avapäeval tehti kohe ka palju häid sooritusi. 

Nii püstitas 12-aastane Tristjan Jaanson ülivõimsa sarja rekordi nooremate poiste 60 meetri sprindis 7.73 sekundiga. Selle distantsi Eesti rekord on 6.68 sekundit ja ala Eesti kiireim mees Karl Erik Nazarov oli samas vanuses Jaansonist pea pool sekundit aeglasem.

“Start oli mul küll halb, kuid suutsin keskel hoo sisse saada ja läksin teistest ette. Ma ei arvanud ka ise, et nii kiiresti jooksen,” sõnas Jaanson intervjuus ERR-ile.

Pelgulinna Gümnaasiumi talent haaras üheksavõistluses juhtohjad enda kätte ja kasvatas võimsalt oma edu, kui viis kaugushüppes kuni 12-aastaste poiste sarja rekordi lausa 5 meetri ja 81 sentimeetri peale.

Mitmevõistluse finaali pääses 150 noort, kes jõuavad otsustava finišini pühapäeval. Sarnaselt mullusele toimus finaali avapäeval koostöös Eesti Olümpiakomitee ja paljude alaliitude ning klubidega ka olümpiapäev ning näiteks suusahüppeid tutvustas Eesti parim naiskahevõistleja Annemarii Bendi, kes veel viis aastat tagasi tegi TV 10 sarjas finaalis läbi kaheksavõistluse.

“Osalesin rohkem maakonnaetappidel, aga mul on hästi meeles, kui osalesin 2015. aastal üleriigilisel etapil Saaremaal. Mäletan, et seal oli väga tuuline. Ma ei osanud kettaheidet, aga pidin seda tegema!” naeris Bendi.

Finaaletapi tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee/TV10 või Sportity mobiilirakenduse kaudu (tv10f2020)

26. septembri saates näeb uusi spordireportereid ja olümpiapäeva kiiremaid. Pühapäeva õhtul astuvad Tamme staadionil pjedestaalile TV 10 mitmevõistluse võitjad.

TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
6677993
5178327

Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829

Rapla Selveri Suurjooksu raames selgusid täna Eesti meistrid 10 km maanteejooksus. Naistest pälvis meistritiitli Liina Luik ning meestest võidutses uue 10 km maanteejooksu Eesti rekordiga Tiidrek Nurme.

Tuulistes oludes toimunud võistlusel näitas TÜ ASK-i spordiklubi maratoonar Tiidrek Nurme võimast minekut, võidutsedes 10 km jooksudistantsil 29.04-ga. Selle tulemusega alistas Nurme varasema maanteejooksu Eesti rekordi ligi 20 sekundiga, mida hoidis 2005. aastast 29:23-ga Pavel Loskutov.⁣

Hõbemedalile jooksis end Roman Fosti (Sparta SS), kes läbis distantsi 29.37-ga. Kolmandana lõpetas Eesti meistrivõistluste arvestuses möödunud aasta võitja Karel Hussar 30:33-ga (Jooksupartner). Neljandana ületas finišijoone Dmitri Aristov 31.27-ga (Treeningpartner), Jaanus Kallaste oli viies tulemusega 31:36 ja esikuuiku lõpetas Andry Soo 32:13-ga (Sparta SS).

Naistest tuli Eesti meistriks uue isikliku rekordi 34:01-ga Liina Luik (TÜ ASK). Hõbedane autasu riputati kaela klubikaaslasele Jekaterina Patjukile. Kolmandale poodiumiastmele tõusis isikliku rekordi 35:20-ga Laura Maasik (Nõmme KJK). Neljanda koha võitis Kelly Nevolihhin (KJK Vike) 36:41, kellele järgnesid Pille Hinn (Spart SS) 36:47-ga ja Maris Heinaru (Treeningpartner) 39:08-ga.

ERR uudistelõik:

Naiste EMV 10 km maanteejooksu medalistid:⁣

1. Liina Luik (TÜ ASK) – 34:01
2. Jekaterina Patjuk (TÜ ASK) – 34:03
3. Laura Maasik (KJK Nõmme) – 35:20

Meeste esikolmik EMV 10 km maanteejooksus:⁣

1. Tiidrek Nurme (TÜ ASK) – 29:04
2. Roman Fosti (Sparta SS) – 29:37
3. Karel Hussar (Jooksupartner) – 30:33

Laupäeval, 19. septembril selgitatakse Raplas Selveri Suurjooksu raames Eesti meistrid 10 km maanteejooksus. Meistrimedaleid lähevad jahtima 14 naist ja 24 meest.

Naiste 10 km distantsil on peamisteks favoriitideks tänavu erinevatel distantsidel Eesti meistriteks tulnud Jekaterina Patjuk (TÜ ASK), Kelly Nevolihhin (KJK Vike), Laura Maasik (KJK Nõmme), samuti on stardijoonel õed Liina ja Lily Luik (mõlemad TÜ ASK).

Meeste 10 km maanteejooksul on oodata põnevat duelli Tiidrek Nurme (TÜ ASK) ja Roman Fosti (Sparta) vahel, samuti on kohal möödunud aasta võitja Karel Hussar (Jooksupartner), hiljuti Eesti maratonimeistriks tulnud Rauno Jallai (Võru KJK Lõunalõvi), Dmitri Aristov, Janar Juhkov (mõlemad Treeningpartner) jt.

Heade ilmaolude korral võib ohus olla nii Ibrahim Wachira Mukunga nimel olev rajarekord 29.41 kui ka Pavel Loskutovi Eesti rekord 10 km maanteejooksus 29.23. Naiste 10 km maanteejooksu Eesti rekordit hoiab 32.44-ga 1995. aastast Jane Salumäe.

2019. aasta 10 km maanteejooksu meistritiitli võitsid Liina Tšernov ja meestest Karel Hussar.

Vaata osalejate nimekirja.

Jooksupäeva ajakava:

9.00 Võistluskeskuse avamine (Rapla Selveri parklas)
10.00 Mamma lastejooksud (Sadolin Spordihoone ees)
10.50 Hepa 5 km jooksu, käimise ja kepikõnni start
12.00 Harvikeri 21,1 km jooksu start
12.10 Atla 10 km jooksu start ja EMV 10 km maanteejooksu start
15.00 Finiši sulgemine

Autasustamised:

11.30 5 km parimate autasustamine 
13.00 10 km parimate autasustamine 
14.00 21,1 km parimate autasustamine 

Loe lisaks: http://raplaselverijooks.ee/

Kergejõustiku Teemantliiga etapil Roomas püstitas Rasmus Mägi meeste 400 meetri tõkkejooksus uue hooaja tippmargi 48.72.

Sellega ületas Mägi oma neli päeva varem Berliinis joostud senise tippmargi lausa poole sekundiga ja teenis kõrgetasemelises konkurentsis kolmanda koha. Viimati jooksis eestlane kiiremini 2018. aastal.

Taas näitas hiilgavat vormi Kevin Youngi maailmarekordit 46.78 püüdev norralane Karsten Warholm, kes jooksis neljapäeval 47.07. Teiseks tuli 48.69-ga prantslane Ludvy Vaillant, kes edestades Mägit vaid kolme sajandikuga.

400 m tulemused:

Rahvusringhäälingu reporter Johannes Vedru võttis Mägiga peale võistlust ühendust, kuula, mida Eesti rekordiomanik peale võimast jooksu pajatas:

Seoses koroonaviirusest tingitud ebakindla olukorraga on suurürituste korraldajad sattunud väga keerulisse seisu. Arvestades Covid-19 viiruse leviku intensiivsuse kasvu Ida-Virumaal ja Eestis laiemalt otsustasid korraldajad koos peatoetaja Eesti Energiaga 10. oktoobril toimuma pidanud Ida-Virumaa suurima spordisündmuse Narva Energiajooksu edasi lükata järgmisse aastasse. Kümnes Narva Energiajooks toimub piirangute leevenedes laupäeval, 12. juunil 2021. aastal.

Narva Energiajooksu programmi kuuluvad traditsiooniliselt 21,1 kilomeetri pikkune poolmaraton ning kuuekilomeetrine distants jooksjatele ja käijatele ning lastejooksud. 

Narvas toimuma pidanud Eesti meistrivõistlused poolmaratonis peetakse Tartu Linnamaratoni raames 3. oktoobril.

Kõigi registreeritud jooksusõprade ja liikumisharrastajate tänavune Energiajooksu osalus viiakse üle 2021. aastasse või soovi korral makstakse osavõtutasu tagasi. 

Narva Energiajooks on Eesti Energia, Narva Linna, Kultuuriministeeriumi ja Spordiürituste Korraldamise Klubi algatusel loodud sündmus, mille eesmärk on innustada inimesi tervisespordiga tegelema ning tõsta Ida-Virumaa tähtsust Eesti kultuuri- ja spordimaastikul. 

Alates 2011. aastast regulaarselt toimunud Narva Energiajooks on kasvanud Ida-Virumaa suurimaks spordisündmuseks, olles liikuma pannud üle kolmekümne tuhande harrastaja.

Maicel Uibo, Johannes Erm, Janek Õiglane, Karl Robert Saluri, Risto Lillemets, Taavi Tšernjavski ja Kristjan Rosenberg on tegevkümnevõistlejad, kes on saanud ristsed TV 10 Olümpiastarti sarjast. Mõned neist jõudsid juba koolipoisina mitmevõistluses pjedestaalile, teised kogusid oskusi kaugemate kohtadega.

“Mul on meeles see, kuidas igal etapil nägin, et teistel läks alati paremini. Ma mõtlesin, et millal minul see aeg tuleb, kus mul hakkab hästi minema. Kodus vanemate julgustusel tuli see tuhin alati tagasi. Vanemad on põhjus, miks ma ikka sporti teen, sest neil oli alati super hea meel, kui olin ka 20 parema seas. See oli fantastiline toetus koduste poolt! Tahtsin ise ka võita neid tähekesi, šokolaade ja auhindu. See tahe oli minus olemas ja viis edasi,” rääkis oma kogemusest tänavune 10-võistluse Eesti meister ja 8133 punkti mees Risto Lillemets. Kuressaare Gümnaasiumi õpilasena sai ta 2011.​ ​aasta TV 10 finaalis vanemate poiste 9​-​võistluses 15.​ ​koha. Võitis siis Martin Grištsuk, kellest kasvas Eesti käsipallikoondise mängija ja kes hetkel teenib leiba Tšehhi meistriliigas.

Lillemetsa treeningpartner Taavi Tšernjavski võitis 2007. aastal nooremas ja 2009. aastal vanemas vanusegrupis TV10 finaalis 9-võistluses teise koha.

“Edu tõid Loksa kooli ja Aarne Idavainu treeningud. Seltsis oli meil seal Loksal hea trenni teha. Isegi kui vahendid polnud kõige paremad, siis emotsioon oli kogu aeg üleval ja võistlema läksime naeratus näol. Pärast finaali, kui jälle teise koha sain, lohutasid isa ja treener, et suuremad võidud on alles ees. Paljud pidasid mind siis heitjaks, sest olin nendel aladel parim,”​ ​ütles tänavu 8086 punkti meheks sirgunud Tšernjavski oma starte TV 10 Olümpiastarti sarjas meenutades.

Koos Lillemetsa ja Tšernjavskiga harjutav 8033 punkti mees Kristjan Rosenberg võitis noortesarjas 2006​. ​aastal nooremas vanusegrupis 9-võistluse ja oli 2008.​ ​aastal vanemas vanusegrupis finaalis kaheksas. Ka nende treener Art Arvisto sai mitmevõistluse kogemused kätte koolipoisina TV 10 Olümpiastarti sarjast. Ta teenis 1984.​ ​aastal Rakveres toimunud finaalis vanemate poiste 9-võistluses teise koha.

Kahel viimasel MM-il kuue hulka tulnud Janek Õiglane oli noortesarja finaalis 2006. aastal just Rosenbergi järel teine. Õiglane esindas Vändra Gümnaasiumi, kellega sai ka koolitiimide arvestuses teise koha ja kirjeldas hiljem tollaseid emotsioone nii: “Meie kooli jaoks oli see suur saavutus. Kui kooli tagasi jõudsime, siis kõik õpilased vaatasid meile alt üles. Olime seal kõvad tegijad.”

Rio olümpiakogemusega Karl Robert Saluri sai 2007.​ ​aastal Kärdlas toimunud TV 10 sarja finaalis 7.​ ​koha. 

Mullu noorsoo EM-l hõbeda võitnud ja oma margi 8445 punkti peale viinud Johannes Erm osales TV 10 Olümpiastarti sarja maakondlikel võistlustel, sest käis üheksa aastat jalgpalli treeningutel ja alles siis pühendus kergejõustikule. “Pärast TV 10 olümpiastarti tuli mul kasvuhoog. Kuna lihased ei jõudnud pikkusele järele, siis alles nüüd on tulnud jõud peale ja seda on näha ka tulemustes,” ütles Erm peale esimest tiitlivõistluse medalivõitu.

​Doha MM-hõbe Maicel Uibo sai noortesarjas teise koha, seejuures Rasmus Mägi järel, kaugushüppes ja mahtus esiviisikusse veel kõrgushüppes, kuid mitmevõistlejaks sirgus alles hiljem. Põlva koolipoisina sarjas tehtud stardid võttis ta hiljem kokku nii: “Olin teistest alati natukene nõrgem ja väiksem, aga kokkuvõttes oli päris normaalne, sest sai normaalsed kohad saadud ja tulemused tehtud.”

Karjääri lõpetanud 8000 punkti meestest said noortesarjas karastuse Mikk Pahapill ja Andres Raja. Kristjan Rahnu võitis 1991.​ ​aastal nooremate poiste 9-võistluse ja Andrei Nazarov sai 1977.​ ​aasta finaalis teise koha ning kõige rohkem, koguni neljal korral võitis TV 10 Olümpiastarti sarjas 9-võistluse Valter Külvet, kelle endised treeningkaaslased kingivad juba aastaid finaali parimale kahe kilose uue ketta.

www.ekjl.ee/tv-10-olumpiastarti/

19. septembril algab Tartus sarja 49. hooaja mitmevõistluse finaal (poistele on kavas 9-võistlus ja tüdrukutele 8-võistlus ning 6-võistlus). Suure finaaliga toimub ka ​aktiivne​ olümpiapäev, mille patrooniks on maailmameister Kelly Sildaru.

Rahvusringhäälingu TV10 OS uudised

Laupäeval kell 9.30 algab Tamme staadionil olümpiapäeva lastevõistlus, kell 10.00 avatakse erinevate spordialade telgid, kell 11.00 toimub pidulik avamine ja kell 13.00 alustavad tulevikutähed mitmevõistlusega.

Olümpiapäevast lähemalt

TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.

TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Teatame kurvastusega, et 14. septembril lahkus meie seast kergejõustikukohtunik ja Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi nõunik Kaido Sikka (12.11.1991 – 14.09.2020).

Mäletame Kaidot kui aktiivset ja tublit spordimeest ning Kadrioru staadioni aldist tabloojuhti. Kõigil EKJL-i võistlustel oli ta alati kohal. Talle polnud kunagi tarvis öelda, mida ekraanile lasta. Kergejõustikku põhjalikult tundes ja informaatorite juttu tähelepanelikult jälgides kuvas ta ekraanile alati hetkel kõige olulisema ja vajalikuma teabe. Oma oskusi rakendas ta ka pikki aastaid talvistel võistlustel Lasnamäe Kergejõustikuhalli videoekraani käideldes.

Peeter Randaru järelehüüe

Eesti Kergejõustikuliit avaldab siirast kaastunnet Katrin ja Olavi Sikka perekonnale.

Ärasaatmine toimub 21. septembril, kell 15.00 Pärnamäe Tallinna Krematooriumis. Omaksed paluvad pärgi mitte tuua.