Roman Fosti täitis Itaalias Tokyo olümpia kvalifikatsiooninormi

Roman Fosti täitis täna Itaalias Siena Ampugnano lennujaama territooriumil toimunud maratonil Tokyo olümpiamängude normatiivi. Kaisa Kukelt uue isiklik rekord.

Kaks Eesti maratoonarit, Roman Fosti ja Kaisa Kukk, võistlesid täna Itaalias vaid eliitjooksjate osalusel toimunud maratonil. Siena Ampugnano lennuväljal toimunud European Olympic Marathon Qualification Race’l nimelise võistluse lõpetas Fosti ajaga 2:10.46, mis andis talle 53 mehe konkurentsis 29. koha. Olümpianorm 2:11.30 sai kindlalt ületatud. Ühtlasi oli tegu ka mehe isikliku rekordiga, varasem tippmark pärines 2019. aasta detsembrist, kui Fosti jooksis Valencias välja aja 2:12.49.

Eestlastest on maratoni sellest tulemusest kiiremini jooksnud vaid Pavel Loskutov (2.08.53) ja Tiidrek Nurme (2.10.02).

Naiste hulgas tegi kaasa Kaisa Kukk, kes läbis maratoni isikliku tippmargi 2:43.26-ga, saades 26. koha. Kuke senine rekord oli 2015. aastal Valencias joostud 2:45.52.

Meeste maratoni võitis ajaga 2:05.47 keenialane Kiptanui Erickiprono, teisena jõudis finišisse etiooplane Nigassa Abdifufa (2:05.57), kolmas oli marokolane Elgoumrio Othmane (2:06.18). Naistest näitas väledamat minekut keenlanna Angela Tanui (2:20.08), teine oli kaasmaalana Purity Changwony (2:22.46) ning kolmas etiooplanna Gebiyanes Gedamu (2:23.23).

Võistlus toimus vaid eliitjooksjate osalusel, mehi oli stardis 85 ja naisi 34. ning võistlus korraldati kõiki turvalisuse nõudeid arvestades, suletud territooriumil ja ilma pealtvaatajateta.

Kõik tulemused

Karel Tilga püstitas USAs Georgia osariigis Athensi linnas võimsa isikliku rekordi 8484 punkti! Sellega võitis Petros Kyprianou hoolealune Spec Towns Invitationali nime kandva võistluse, täitis Tokyo olümpianormi, tõusis maailma edetabelijuhiks ning Eesti kõigi aegade kümnevõistluse pingereas tõusis viiendale positsioonile.

23-aastane sportlane parandas kümnevõistluse isklikku rekordit 383 punkti võrra. 100 meetrit läbis vastutuules 11.13-ga, kaugushüppes viis isikliku rekordi 7.69-ni, kuulimuna tõukas 15.32, kõrgushüppes kordas 2.10-ga oma isiklikku marki ning staadioniringi kattis 49.53-ga. Teist päeva alustas 110 meetri tõkkedistantsil 15.16-ga, 2-kilone ketas lendas 47.13. Teivashüpe viidi tugeva vihma tõttu üle sisetingimustesse, kus Tilga ületas 4.92. Seejärel viskas oda 66.55 ja viis 1500 meetri jooksus oma rekordi Karl-Robert Saluri vedamisel 4:26.95-ni. Ehk võttis senisest parimast maha ligi üheksa sekundit.

Üksikalade tulemused: 11.13; 7.69; 15.32; 2.10; 49.53; 15.16; 47.13; 4.92; 66.55; 4:26.95.

Ühtlasi täitis Tilga kolmanda eestlasena kümnevõistluse OM-normi. Varasemalt olid sellega hakkama saanud Maicel Uibo (8604) ja Johannes Erm (8445).

Tilga järel sai teise koha ameeriklane Garrett Scantling, kogudes 8476 punkti ning kolmas oli Zach Ziemek 8213 punktiga. Teise eestlasena võistelnud Karl Robert Saluri tegi tubli etteaste ja sai kirja 7983 silma, mis andis neljanda tulemuse.

Maicel Uibo testis vormi üksikaladel. Ta tõukas kuuli 14.43, ületas kõrgushüppes 2.10 ja 400m jooksis välja aja 51.52. Teisel päeval heitis ketast 42.92, hüppas teivast 5.12 ja lennutas oda 58.27. Janek Õiglane osales Athensis kettaheitevõistlusel ja sai isikliku rekordi 45.21-ga seitsmenda koha.

Eesti kõigi aegade edetabelis jäävad Tilga ette Erki Nool (8815), Maicel Uibo (8604), Kristjan Rahnu (8526) ja Valter Külvet (8506).

Kõik tulemused

View this post on Instagram

A post shared by Uɴɪᴠᴇʀsɪᴛʏ ᴏғ Gᴇᴏʀɢɪᴀ ᴛ&ғ/xᴄ (@ugatrack)

9. aprillil tähistatakse Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) eestvedamisel ülemaailmselt Play True (ausa mängu) päeva.

Dopinguvaba spordi kindlustamine on WADA igapäevane põhitegevus ning iga aasta aprillis pööratakse erilist tähelepanu ausa mängu põhimõtete teadlikkuse tõstmisele nii spordiinimeste kui üldsuse seas. Play True päeva korraldamine sai inspiratsiooni 2013. aastal toimunud WADA hariduskonverentsist, milles osales 17 Lõuna-Ameerika riiki. Kui esmalt algas päeva tähistamine tagasihoidlikult konverentsist osa võtnud riikide initsiatiivil, siis juba 2020. aastal kaasas Play True sotsiaalmeediakampaania ligi 50 miljonit inimest üle maailma.

Play True päeva kampaania 2021. aasta teemaks on „Mida tähendab Sinu jaoks aus mäng?“. WADA president Witold Banka kutsub üles kõiki sportlasi, dopinguvastaseid organisatsioone, spordiorganisatsioone, spordivaldkonnas tegelevaid isikuid, kuid ka kooliõpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid üles osalema WADA Play Truesotsiaalmeediakampaanias. Sarnaselt eelmistele aastatele pakub WADA Play True märgiga visuaale, mida kõik soovijad saavad koos enda pildiga postitada sotsiaalmeediasse. Kõiki osalejaid julgustatakse sealjuures jagama ka oma isiklikke ausa mängu põhimõtteid.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) on avaldanud Play True päeva raames oma Facebooki lehel Eesti sportlaste nägemusi ausa mängu kohta. Kutsume lisaks üles kampaaniast osa võtma kõiki huvilisi, milleks tuleb WADA kodulehel avaldatud Play True pildiraam kombineerida enda pildi ja sõnumiga. Erinevaid pildiraame ja GIF-e on loodud kasutamiseks nii Facebookis, Instagramis kui ka Twitteris ning neid saab alla laadida WADA kodulehelt.

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate „Staadionijutud“ 29. osas räägib pikamaajooksu võludest ja valudest Tokyo olümpiapiletit sihtiv maratoonar Jekaterina Patjuk.

Äsja 38. sünnipäeva tähistanud Patjuki näol on tegu Eesti 3000 meetri takistusjooksu rekordiomanikuga, ent viimased aastad on ta keskendunud just kõige pikemale tiitlivõistlustel kavas olevale jooksudistantsile. Detsembris läbis ta Valencias maratoni Eesti kõigi aegade kolmanda aja 2:34.34’ga, millest võib ehk isegi piisata, et pääseda tänavu Tokyo olümpiamängudel starti. Üks maraton on Patjuki siiski veel kevadel Kopenhaagenis ees ootamas, et olümpianormile 2:29.30 lähemale jõuda.

„Kui ma alustasin maratonijooksu treeningutega, siis sain aru, kui väike on Tallinn,“ naerab Patjuk, kes vuhab pealinna tänavatel tavalistest harrastusjooksjatest mitu korda kiiremas tempos. „Isegi üks rattur kiitis kord, et jooksen kiiresti. Jooksin temast mööda ja sain aru, et tal endal oli parasjagu päris raske.“

Tallinnas venekeelses keskkonnas üles kasvanud, ent täna vabalt ka eesti keelt kõnelev Patjuk tunnistab, et sporti tehakse küll eelkõige iseenda jaoks, kuid lähedaste inimesteta oleks rasketel treeningutel ja võistlustel vastu pidamine keeruline. Tempotrennides aitab teda näiteks jalgrattaga kõrval sõitev elukaaslane, aga abistajaid on teisigi.

„Treener Harri (Lemberg) võtab väga rahulikult kõike, mis minuga juhtub. Vahepeal võin nutta, aga tema ütleb ikka: jah, trenn oli raske, aga see on normaalne. Ta on vist harjunud lihtsalt sellega, et minuga kogu aeg midagi juhtub. Teine inimene on ema, kes kogu aeg küsib, kuidas mul läheb. Ta ei tea üldse midagi tehnikast ega spordist, aga kui ta vaatab mu võistlust, siis näeb ära, kas mul oli seekord kerge või raske joosta. Ta tunneb ja saab aru kuidagi seda,“ ütleb Patjuk, kelle valjuhäälsemad kaasaelajad on õelapsed.

Patjuk räägib saates muuhulgas sellestki, kuidas vigastuspaus võib osutuda teatud olukorras äärmiselt vajalikuks ja positiivse mõjuga sündmuseks, samuti tuleb juttu maratonijooksu spetsiifikast, sponsoritest, harrastajate treenimisest ja enesearengust.

“Staadionijutud”, 29. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Saate lõpus avaldame eelmise küsimusmängu õige vastuse, loosime välja võitja ja esitame uue küsimuse, millele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Seoses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangutest tulenevalt ei toimu Audentese sisseastumiskatsed esialgselt määratud kuupäeval ehk 20.aprillil 2021

Uueks kuupäevaks on määratud 19. mai 2021 kell 10.00, lootes et selleks ajaks on piirangud lõpetatud. Kui piirangud peaksid kehtima veel 19. mail, anname vähemalt 10 päeva varem teada uuest võimalikust vastuvõtuajast.

Kõigil sportlastel, kellel on soov alustada 2021. aasta sügisest õpinguid Audentese Spordigümnaasiumis, tuleb alaliitu teavitada aadressil kristel@ekjl.ee. Kirjas palume välja tuua sportlase nimi, sünniaeg, kontaktandmed ning ülevaade sportlikust arengust ja tulemustest.

*Kesk- ja pikamaajooksjatel on võimalus kandideerida ka Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaali, kus sportlasi juhendab endine kergejõustiklane ja orienteerumistreener Kenny Kivikas (EKR 6).

Loe lähemalt vastuvõtu kohta!

Eesti Kergejõustikuliit otsustas 17. aprillil Sillamäel toimuma pidanud käimise karikavõistlused edasi lükata, seoses COVID-19 haigust põhjustavast koroonaviirusest tingitud riskidega ja Terviseameti vastavasisulise ettepanekuga.

Edasine korraldus otsustatakse kohe peale koroonapiirangute kaotamist või piisavat lõdvendamist.

Augusti keskel Hiinas Chengdus toimuma pidanud XXXI suveuniversiaad lükati koroonapandeemia tõttu järgmisesse aastasse.

FISU, Chengdu korralduskomitee kui ka Hiina valitsus on võtnud vastu otsuse, et 30. suveuniversiaad lükatakse edasi aastasse 2022. Täpsed kuupäevad selguvad maikuus toimuval koosolekul.

Rahvusvaheline üliõpilasspordi liit FISU tõi teadaandes välja, et paljud tudengid pole universiaadiks saanud treenida, sest ülikoolilinnakud ja spordirajatised on koroonapandeemia tõttu olnud suletud. Praeguse info kohaselt lubatakse järgmisel aastal võistlema ka 26-aastased noored. Ehk need, kellel oleks sellel aastal olnud viimane võimalus universiaadil osaleda, saavad seda teha veel järgmisel aastal.

Chengdu universiaad nihkus kalendris juba kolmandat korda. Esmalt pidi see toimuma tänavu 8.-19. augustini, enne kui lükati kaheksa päeva võrra edasi. Tokyo mängude edasilükkamise tõttu nihutati universiaadi toimumisaeg seejärel 18.-29. augustile.

2021. aasta juuli saab olema kolmas kord, kui Tallinn võõrustab Euroopa noori kergejõustikutippe. Tegemist on väikese juubeliaastaga – on möödunud 10 aastat sellest, kui Kadrioru staadionil leidis aset esimene suurem rahvusvaheline kergejõustiku tiitlivõistlus.

Tänasest on võistlusteni jäänud täpselt 100 päeva! Selle sümboolse verstaposti puhul saame välja hõigata, et juuli keskpaigas Tallinnas toimuvate U20 kergejõustiku Euroopa meistrivõistluste tarbeks saab esmakordselt loodud võistluste ametlik laul. Teatame suure heameelega, et tunnusloo autoriks saab NOËP.

“U20 EM Kergejõustiku võistlustele hümni kirjutamine kõlab ülesandena väga tuusalt ja samas ka väljakutsuvalt. Ootan huviga selle kallale asumist ja seda, et saan anda oma panuse sellise ürituse toimumisse,” lisab Andres Kõpper alias NOËP.

NOËP-i värske lugu näeb ilmavalgust juunis. Seniks aga püsime terved, teeme isuga trenni ja kohtume juba 100 päeva pärast ehk 15.-18. juulil Tallinnas Kadrioru staadionil!

View this post on Instagram

A post shared by NOËP (@noepmusic)

Kultuuriministeerium kinnitas 2021. aasta I poolaasta spordistipendiumid. Stipendiaatide seas on ka seitse kergejõustiklast. Toetuse pälvisid Jekaterina Patjuk, Lilian Turban, Diana Suumann, Cathy Saem, Tanel Visnap, Egert Jõesaar ja Karl Erik Nazarov.

Spordistipendium on sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks mõeldud riiklik toetus, mida Kultuuriministeerium eraldab kaks korda aastas. 2021. aasta esimeseks poolaastaks eraldati riiklik spordistipendium 68 sportlasele kogusummas 57 120 eurot. Ühe stipendiumi suurus on 840 eurot poolaastas.

Tutvu spordistipendiumi saajatega

Stipendiumi määramisel arvestati eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud tulemusi, vastava spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse.

Spordistipendiumide välja andmise aluseks on riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord

Eesti Olümpiakomitee eestvedamisel kutsub Eesti spordirahvas täna, 6. aprillil toimuva valge kaardi päeva raames sõnumiga #märka kõiki üles väärkohtlemise vastu võitlema ja seda märkama.

EOK president Urmas Sõõrumaa  sõnul pakub sport rõõmu ja emotsioone, kuid kahjuks on medalitel peitumas ka varjupool. “Turvaline sport on lugupidamine, õiglus ja igasuguse tahtliku vägivalla puudumine. Ometi leidub neid, kellel on turvalise spordi nautimine tehtud võimatuks ning neid puudutav vägivald pole mitte ainult füüsiline, vaid ka mentaalne. Väärkohtlemise haavad jäävad inimestele paraku kogu eluks. Märkame ja aitame neid abivajajaid!”

Kui tekib kahtlus, et keegi võib abi vajada, anna märku ohvriabi kriisitelefonil 116 006, lasteabitelefonil 116 111 või www.lasteabi.ee.

Kuidas valge kaardi päeval ka ise kaasa lüüa? 

•           Tee foto, kus näitad valgel paberilehel olevat sõnumit #märka
•           Postita see foto teisipäeval, 6. aprillil oma sotsiaalmeedia lehtedele, lisades juurde haaksõnad#märka #terveeestieest ning täägi ära Instagramis @olympiafann või Facebookis „Olen Olümpiafänn“
•           Soovi korral võite oma sõnumit ka isikupärastada, kuid eesmärk on, et postitusel oleks juures kontaktid, kelle poole mure korral pöörduda. 

Teiste seas edastavad #märka sõnumi sportlaskomisjoni liikmed, kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter, sõudmise olümpiapronks Allar Raja koos paarisaerulise neljapaadi liikmetega, kiiruisutaja Saskia Alusalu, kergejõustiklane Annika Sakkarias, laskesuusataja Johanna Talihärm, võrkpallurid Liis Kullerkann ja Kert Toobal, parasportlane Matz Topkin, kulturist Ott Kiivikas; freestyle-suusatamise maailmameister Kelly Sildaru, epeevehklemise maailmameistrid Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Irina Embrich, odaviske MM-hõbe Magnus Kirt, maadluse MM-pronks Epp Mäe, jalgpallikoondislased Frank Liivak ja Kairi Himanen,võrkpallikoondislane Robert Täht, Taltech/Tradehouse võrkpallinaiskond, Põlva Serviti käsipallimeeskond.

6. aprilli tähistamise algatasid Rahvusvahelise Olümpiakomitee ja ÜRO nime all International Day of Sport for Development and Peace. See päev keskendub spordi võimele muuta ühiskonda paremaks – sport suudab inimesi ühendada, dialoogi arendada ning mõistmist ja hoolivust luua. Päeva sümboliks on valge kaart – kui punane kaart tuleb spordis välja tõsise rikkumise eest, siis 6. aprillil näitavad spordiinimesed üle maailma valget kaarti, mis sümboliseerib tolerantsust, hoolimist ja positiivsust. Eestis on valge kaardi päeva eestvedaja Eesti Olümpiakomitee.

Rieti omavalitsus, Itaalia Kergejõustikuliit ja Euroopa Kergejõustikuliit otsustasid ühiselt tühistada U18 Euroopa meistrivõistlused, mis toimunuks algse plaani kohaselt 26.–29. augustini Rietis. 

Tühistamisotsuse ajendiks oli jätkuv koroonaviiruse pandeemia ja sellega seotud riskid, mida pole kontrolli alla saadud. Arvesse võeti ka Itaalia Kergejõustikuliidu meditsiinikomisjoni hoiatust, et võistlused võivad kujutada ohtu kõikidele korraldajatele, akrediteeritud sportlastele ja taustajõududele.

“Oleme väga pettunud, et ei saa pakkuda 2021. aastal U18 sportlastele meistrivõistlusi, kuid soovime tänada Rieti 2021 kohalikku korraldustoimkonda ja Itaalia Kergejõustikuliitu nende raske töö eest ja mitmete katsete eest üritust ikka korraldada”, ütles Euroopa Kergejõustikuliidu president Dobromir Karamarinov.

Värskelt Itaalia kergejõustikuliidu presidentiks valitud Stefano Mei: “Olen väga pettunud, et meie alla 18-aastastel sportlastel pole võimalust augusti lõpus Rietis toimuvatel kergejõustiku U18 Euroopa meistrivõistlustel võistelda, kuid peamine on inimeste tervis”

Eestlastest oli Rieti U18 EM-i normi täitnud 10 sportlast: Anna Maria Millend, Liisa-Maria Lusti, Elisabeth Pihela, Laura Kiivit, Berti Saar, Anna Panenko, Kaireen Penek, Kristjan Timuska, Viktor Morozov ja Jaroslav Sivuha.

Järgmised kergejõustiku U18 Euroopa meistrivõistlused toimuvad Iisraeli pealinnas Jeruusalemmas, 4.-7. juulil 2022.

Keenia staier Ruth Chepngetich püstitas pühapäeval Istanbulis uue poolmaratoni maailmarekordi, võidutsedes 1:04.02-ga

Varasem naiste poolmaratoni tippmarki, mis kuulus Etioopia jooksja Ababel Yeshanehi nimele, parandas Chepngetich 29 sekundi võrra.

26-aastane valitsev maratoni maailmameister edestas lähimat konkurenti finišis 38 sekundiga. Teisena lõpetas Etioopia jooksja Yalemzerf Yehualaw (1:04.40). Kolmandana lõpetas keenlanna Hellen Obiri 1:04.51-ga

Meeste poolmaratonis võidutses keenialane Kibiwott Kandie ajaga 59.35, teisena ületas finišijoone kaasmaalased Geoffrey Kamworor (59:38) ja Roncer Kipkorir (59:46).

Kõik tulemused

Maailma Kergejõustikuliit pöördub kogu kergejõustiku perekonna poole, et osaleda “ülemaailmses vestluses” , et anda teadmisi ja tagasisidet, mis kujundavad kergejõustiku järgmise kümnendi tulevast suunda.

Sel aastal on WA pühendanud koostöös liikmesliitude ja teiste peamiste huvigruppide, sealhulgas sportlaste, treenerite, ametnike, fännide, koolide, kohtumiste direktorite, partnerite ja meediaga, et välja töötada maailma kergejõustikukava 2022–2030. Maailmaplaan on kõigi spordiga tegelejate jaoks põhidokument, milles esitatakse tegevuskava kergejõustiku kasvuks ja arenguks aastani 2030.

Plaani eesmärgiks on kuulata kergejõustiku kogukonda, selgitada välja probleemid ning luua visioon ja suund aastaks 2030, selgitades, kuidas nii kergejõustik, selle liikmesliidud kui ka alaühendused ja teised kergejõustikuga tegelevad inimesed saavad teha koostööd kergejõustikulade arendamiseks ja kasvatamiseks kogu maailmas. Plaan sisaldab selgeid rolle ja vastutust, ajakavasid, mõõdetavaid tulemusi jpm.

Vestlusega liitumiseks ja kergejõustiku tuleviku aitamiseks täitke küsitlus SIIN.

Lisainfot leiab www.worldathletics.org/conversation

Kuidas naasta efektiivselt ja ohutult tagasi treeningutele pärast SARS-CoV-2 poolt põhjustatud mõõdukate sümptomitega Covid-19 läbipõdemist?

Kui sportlane on andnud positiivse SARS-CoV-2 testi ja lisaks positiivsele testile on esinenud ka mõõdukad sümptomid (<4 päeva kestnud 38°C palavik, lühiajaline lihas- ja liigesvalu, külmavärinad, nõrkus ja jõuetus, kurguvalu ja/või köha), on igasugune treening sellel perioodil keelatud ja vajalik on jääda isolatsiooni. Isolatsiooni võib lõpetada, kui esimeste sümptomite tekkest on möödas vähemalt 10 päeva ja viimased 72 tundi ei ole esinenud palavikku. Treeningutega on lubatud järk-järgult alustada, kui eelneva 7 päeva jooksul ei ole esinenud haiguse sümptomeid ning igapäevatoimetused ja lühiajaline jalutamine ei põhjusta kaebusi.

0-faas – 10 päeva sümptomite algusest on treening keelatud.

I faas (kestusega minimaalselt 10 päeva) – organism vajab aega taastumiseks, lubatud kerge aktiivsus, nt jalutamine.

II faas (kestusega minimaalselt 2 päeva) – alates 21. päevast lubatud sörkimine, kerge rattasõit maksimaalselt 15 minutit korraga. Lubatud madal intensiivsus (kuni 70% max pulsist). Vältida jõutreeninguid.

III faas (kestusega minimaalselt 1 päev) – alates 23. päevast lubatud kerged aeroobsed treeningud kuni 30 minutit korraga, lisaks lubatud lihtsamad jooksuharjutused. Lubatud mõõdukas intensiivsus (kuni 80% max pulsist). 

IV faas (kestusega minimaalselt 1 päev) – alates 24. päevast lubatud komplekssemad, spordiala spetsiifilisemad treeningud kestusega kuni 45 minutit. Lubatud mõõdukas intensiivsus (kuni 80% max pulsist). Lubatud alustada jõutreeningutega.  

V faas (kestusega minimaalselt 2 päeva) – alates 25. päevast naasmine normaalse treeningu juurde, treeningu kestus kuni 60 minutit. Lubatud mõõdukas intensiivsus (kuni 80% max pulsist).

VI faas – alates 27. päevast lubatud tavapärane treeningmaht. Võistlemine on lubatud minimaalselt 4 nädala möödudes pärast sümptomite algust.

Tähelepanu! Mis tahes uute kaebuste tekkel tuleb vähendada treeningkoormust vähemalt 24 tunniks. Püsivate kaebuste korral katkestada treeningud täielikult ja võtta ühendust oma perearstiga. 

Täpsem info isolatsiooni reeglite kohta Terviseameti kodulehelt.

Juhendi koostaja: Mari Arak, spordimeditsiini eriala arst-resident
Juhend on koostatud tuginedes rahvusvahelisele juhendile: Elliott N, Martin R, Heron N, et al. Infographic. Graduated return to play guidance following COVID-19 infection. British Journal of Sports Medicine 2020;54:1174-1175.

Eerik Haamer hüppas Ameerika Ühendriikides Texases toimunud kergejõustikuvõistlusel välitingimustes uue isikliku rekordi – 5.50

Haamer sai tulemusega 5.50 viienda koha. Eestlane ületas isiklikku rekordit tähistava kõrguse esimesel katsel. Võistluse võitis KC Lightfoot, kes võidutses 5.80-ga. Haamri ette mahtusid veel Hussain Al Hizam, Zach McWhorter ja Zach Bradford, kes kõik said kirja kõrguse 5.70.

Täna, 27. märtsil tähistab 65. juubelit endine kümnevõistleja ja kergejõustikutreener Tõnu Kaukis!

Lõpetanud 1974. aastal Tallinna 4. Keskkooli ja 1978. aastal Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehalise kasvatuse teaduskonna.

Treenima asus 1967. aastal Kalevi kergejõustikukoolis Aleksander Tšikini juhendamisel. Juunioride klassis võitis Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kümnevõistluses 1975. aastal kulla ja 1976. aastal hõbeda, 1975. aasta EM-il tuli neljandaks.

Võitnud 1982. aastal 6 riigi matšil ning 1980. ja 1981. aasta Eesti-Rootsi maavõistlusel esikoha. Võitnud aastatel 1975–1985 Eesti meistrivõistlustel 10 kulda (5 110 m tõkkejooksus, 3 kaugushüppes ja 2 kümnevõistluses), 3 hõbedat ja 1 pronksi ning tulnud 4 korral teatejooksus Eesti meistriks. Eesti sisemeistrivõistlustel võitnud aastatel 1976–1983 60 m tõkkejooksus 3 kulda ja 1 pronksi ning kaugushüppes 2 kulda ja 1 hõbeda. Parandanud 2 korral Eesti kümnevõistlusrekordit: 8086 (1978) ja 8141 (1980; 1985. aasta punktitabeli järgi 8151).

Isiklikke rekordeid: 100 m 10.8 (1982), 400 m 50.11 (1982), 1500 m 4:32.68 (1981), 110 m tõkkejooks 13.9 (1982), kõrgus 2.12 (1983), kaugus 7.67 (1979), teivas 4.80 (1982), kuul 14.98 (1984), ketas 47.16 (1983), oda 68.20 (1980), seitsmevõistlus 5869 (1983).

Kuulunud aastatel 1974–1985 Eesti koondisse. Meistersportlane (1977), suurmeister (1978). Treenerina töötanud aastast 1986.

Õpilasi: Indrek Turi, Madis Kallas, Tarmo Riitmuru, Maicel Uibo, Karl Robert Saluri. Olnud 1986–2000 Eesti spordigümnaasiumi treenr ning 2003–2016 ja aastast 2017 Audentese SK-s kergejõustikutreener (6. kutsetase, 2006), Aaastatel 1994–1995 ja 2000–2015 Kergejõustikuliidu mitmevõistluse alarühma vanemtreener. Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia (2016).

Eesti Kergejõustikuliit soovib kirglikule spordihingele ümmarguse tähtpäeva puhul õnne ning rõõmu!

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” 28. osas on külalise rollis endine Eesti teivashüppe rekordimees Rein Sokk, keda spordisõbrad teavad hästi ka kui Erki Noole pikaaegset treenerit ja spordikommentaatorit.

Homme 62. sünnipäeva tähistav Sokk, kes valiti 1995., 1996. ja 1997. aastal Eesti parimaks treeneriks, töötas pikki aastaid Nike spordipoe juhatajana ja jagas jooksusõpradele jalatsite osas väärt infot, ent nimetatud kauplus pandi kinni ja tänaseks on spordipedagoogi paberitega mees jõudnud viimaks erialasele tööle.

“Poisid, kellele Vanalinna Hariduskolleegiumis tunde annan, on väga toredad. See on ka minu jaoks suur kogemus, sest kuigi ma olen õppinud õpetajaks, siis hakkasin koolis õpetajana tööle alles kolm aastat tagasi,” ütleb Sokk, kes näeb pedagoogina töötades ka omajagu imelikuna tuntduvaid asju. “Käin oma õpilastega vahel jõusaalis üldfüüsist tegemas. Näen seal vahel inimesi, kes tulevad ilusa ilmaga jõusaali, mobiil käes, jalutama. Ma ei saa neist hästi aru. Jalutada võiks väljas – teha oma tunnine ring. See on kõige odavam, lisaks saab nautida päikest ja loodust. Aga olla umbses jõusaalis, käes mobiil, mille võiks korra päevas tunniks ajaks käest ära panna – seda on kurb vaadata.”

Soku tippmargiks jäi teivashüppes 5.33, millega ta hoiab täna Eesti kõigi aegade väliedetabelis seitsmendat kohta. “Sporditee lõpetamise otsus tuli mul päris kiiresti. See oli vist 1986. aastal. Tegelesin spordikoolis Erki ja teiste poiste treenimisega. Kui poiste trenn sai läbi ja nad siirdusid kooli, võtsin koti ja läksin kilehalli teivast hüppama. Ühtegi inimest kilehallis peale minu polnud. Tegin soojenduse ära ja võtsin teiba välja, kui üks hetk küsis miski minus – miks ma seda teen? Panin teiba tagasi ja läksin oma ühikasse. Võtsin treeningpäeviku, mida olin 17 aastat pidanud, ja kirjutasin: tänasest päevast lõpetan aktiivse sporditegemise – oli tore, aitäh! Kergendus tuli peale pärast seda otsust.”

Koostöö Erki Noolega sai alguse siis, kui tulevane olümpiavõitja pidi minema keskkooli. Nool oli ise öelnud, et sooviks treenida Soku käe all, kuid tema TSIK-is jätkamine rippus tagasihoidlike tulemuste tõttu juukseharva otsas.

“Ma ütleksin, et Tiiu Jurkatamm tegi Erki Noolest olümpiavõitja. Tiiu, kes oli TSIK-is noorteprogrammi juht, tuli minu juurde ja ütles, et kaks 15-aastast poissi ehk Erki ja Meelis tahavad minu juurde tulla. Ma vastasin talle, et need on kaks kõige õnnetumat poissi, pealegi on mu grupp täis. Seepeale hakkas Tiiu nutma, et kui mina neid ei võta, siis saadetakse poisid koju (Nool oli selleks ajaks juba mitu aastat TSIK-is õppinud – toim.). Poleks tema seal nutnud ja mina tema pisarate pärast Erkit oma punti võtnud, poleks Erkist ilmselt olümpiavõitjat saanud,” meenutab Sokk värvikat seika.

“Erki juures oli märgata tol hetkel vaid seda, et tema silmad särasid. Kui käisime suvel laagrites, siis ei tehtud seal ainult sporti, vaid oli vaja ka rohida staadionit, teha küttepuid ja muud. Heitjad, suured mehed, püüdsid kogu aeg viilida, et selg on haige ja ei saa palki tõsta. Aga Erki, väike mees, jõudis kõike teha. Ma nägin, et ka sportlikud harjutused, mis ma andsin – tema oli üks väheseid, kes need alati ära tegi. Näiteks köie peal tuli 50 korda päevas kõhtu tõmmata. Ja kui ma vaatasin, et kes see köie peal on – ahah, jälle Erki,” jätkab Sokk.

Soku ja Noole pikka aega kestnud koostöö lõppes paar aastat enne Sydney olümpiamänge, kus võrukas kuldmedali võitis. Olgugi et treeneri ja sportlase lahkuminek polnud kerge, elas Sokk Tallinnast ETV stuudiost Tiit Rääguga koos võistlust jälgides Noolele kõvasti kaasa.

“Tõkkejooks oli ära. Pakkusin, et kui tuleb aeg 14,50, siis on hästi – Erki jooksis 14,49. Ütlesin, et kui ta heidab nüüd ketast veel 41-42 meetrit, siis on (olümpiavõidu osas) asi lahendatud. Aga kui tuli kettaheide ja esialgu otsus, et ka kolmas katse ei lähe mõõtmisele, siis ma võtsin klapid peast ära ja ütlesin, et mulle aitab küll. Sõitsin autoga kodu poole – meeletu udu oli -, kui mulle helistas Jüri Tiitus Erki fännklubist. Ta ütles, et “me võitleme veel”. Protest oli sisse antud. Sain vist kodus tund aega magada, kui tuli uus kõne, et Erki tulemus pandi ikkagi kirja ja võistlus jätkub,” meenutab Sokk. Millise meeldiva üllatusega Soku jaoks kogu lugu lõppes, seda saab kuulata juba saatest.

Kahetunnises vestluses räägib Sokk veel palju huvitavat Noolest, ent peatub ka oma teivashüppekarjääril, Sergei Bubka alistamisel, teivashüppe õpetamisel, jooksupoe pidamisel, telekommentaatori tööl ja muul.

“Staadionijutud”, 28. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Saate lõpus kuuleb eelmises osas esitatud küsimuse õiget vastust ning selgub seekordne võitja. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Tokyo olümpiamängude korralduskomitee kinnitas täna, et rahvusvahelisi pealtvaatajaid suurvõistlusele ei lubata.

Jaapani valitsus langetas eelmisel nädalal põhimõttelise otsuse, et Tokyo suveolümpiamängudele koroonapandeemia tõttu välismaa pealtvaatajaid ei lubata. Täna tegi selle kohta ametliku otsuse ka Tokyo OM-i korralduskomitee. Olümpia korralduskomitee teatel tagatakse selle sammuga “turvalised mängud kõigile sportlastele ja Jaapani pealtvaatajatele”.

Tokyo olümpia- ja paraolümpiamängudele pileti ostnud välismaalastele makstakse raha tagasi. Korralduskomitee juht Toshiro Muto sõnas, et seetõttu tagastatakse raha ligi 600 000 olümpiamängudele pileti ostnud ning 30 000 paraolümpiale pileti ostnud välismaalasele.

Tokyo olümpiamängud algavad 23. juulil ja lõppevad 8. augustil. Võistlustele on oodata 11 000 sportlast 200-st riigist.

Täna, 20. märtsil püstitas hiinlanna Yang Jiayu Huangshanis toimunud Hiina meistrivõistlustel uue 20 kilomeetri käimise maailmarekordi. 2017. aasta maailmameister võidutses ajaga 1:23.49, sellega kärpis 25-aastane käija varasemat tipptulemust 49 sekundiga.

“Minu eesmärk oli maailmarekordi ületamine,” ütles Yang vahetult peale võistlust. “Alustasin väga kiires tempos. Seejärel käskis treener mul natuke hoogu maha võtta. Viimased kolm kilomeetrit olid väga rasked, kuid ma olen väga õnnelik, eesmärk sai täidetud. ”

Maailmameister ja olümpiavõitja ning 20 km käimise distantsi endine maailmarekordinaine Liu Hongi kaotas võitjale 38 sekundiga (1:24.27) ning lõpetas teisena. Kolmandana ületas finišijoone uue isikliku rekordi 1:24.45-ga Qieyang Shenjie. Esikolmik kindlustas koha Hiina olümpiakoondises.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus koostas ülevaate treenerieetikast, väärkohtlemisest  ja soovitustest spordiorganisatsioonidele.

1. Treener 

Legendaarne treener, õpetaja ja sporditegelane Fred Kudu on öelnud: „Treener on eelkõige õpetaja. Kõige suurema mõjuga õpetaja“. Seda mõju on lubamatu kuritarvitada.

Tänapäeva treener on kutsekvalifikatsiooniga spetsialist, kellele kutsekvalifikatsiooni omistab Eesti Olümpiakomitee.

Eesti Olümpiakomitee poolt 2017.a. kehtestatud Hea juhtimise tava spordiorganisatsioonis ütleb, et spordiorganisatsioon järgib rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud eetilise käitumise põhimõtteid ja reegleid.

Lastekaitse seaduse § 20 sätestab piirangud isikutele, kes ei tohi töötada lastega (määratud kriminaalkaristus või sundravi seaduses loetletud süütegude eest). Spordiklubidel, -alaliitudel ja huviringidel on kohustus kindlaks teha, kas töötaja sobib ametisse, sh kontrollida ega töötajal ei ole lastega töötamise piirangut.

Lastega töötamise piirang peab tagama, et lastega kokku puutuvatele kutsealadele ei pääseks töötama inimesed, keda on karistatud või kes on määratud sundravile inimkaubanduse,

seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude või prostitutsiooni ja lapspornoga seotud kuritegude eest. Nende süütegude puhul on lastega töötamise piirang eluaegne, olgu

siis karistus kehtiv või kustunud. Muude vägivallasüütegude ja mitme teise kuriteo puhul kehtib piirang karistuse kehtivuse jooksul.

Mida peab tegema tööandja?

• Veenduma, et inimest, keda soovitakse tööle võtta, ei ole eelnimetatud kuritegude eest karistatud või sundravile määratud.
• Kontrollima samal alusel ka neid töötajaid, kes on tööle asunud enne piirangu kehtestamist, s.t enne 2007. aastat.
• Kontrollima pisteliselt kõiki töötajaid veendumaks, et neid ei ole karistatud töötamise vältel.

Kuidas saab asutus inimese kohta infot?

• Lastega töötav asutus peab inimese tausta kontrollimiseks esitama karistusregistrile päringu. Täpsem info ja vormid taotluse esitamiseks on leitavad aadressil karistusregister.ee.
• Päringu tegemiseks on vaja teada inimese ees- ja perekonnanime ning isikukoodi.
• Info saamiseks saadab lasteasutuse esindaja aadressile info@karistusregister.ee digiallkirjastatud pöördumise, milles on märgitud, et päring tehakse lastega töötava inimese kohta.
• Tasuta päringu saab asutus teha ka inimese kohta, kes on asutusse juba ammu tööle asunud. Samuti on võimalik teha ühe isiku kohta tasuta korduspäringuid.

Järelevalvet lastega töötamise piirangu järgimise osas teostab Sotsiaalkindlustusamet.

Treenerite eetikakoodeks

Sihtasutus Kutsekoda poolt 19. novembri 2019 seisuga kinnitatud treenerite eetikakoodeks sätestab nõuded treenerite tööeetikale ning käitumisele, sh juhindumine spordis kehtivatest ausa mängu (Fair Play) põhimõtetest, sh:

• treener peab austama kõigi treenitavate eneseväärikust, tunnustama igaühe panust ning õigust olla sõnaliselt, füüsiliselt ja seksuaalselt ahistamata ning ära kasutamata;
• treener peab käituma korrektselt ning olema kõigile eeskujuks.

Eksimusi eetikakoodeksi suhtes käsitletakse treeneri kutsenõuete rikkumisena.

2. Väärkohtlemine

ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 19: Last tuleb kaitsta igasuguse vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletusse jätmise, hooletu või julma kohtlemise või ärakasutamise ning seksuaalse või muu kuritarvitamise eest. Lapsel on õigus perekonna, ühiskonna, kohaliku omavalitsuse ja riigi erilisele kaitsele ning abile.

Karistusseadustiku § 58 järgi on üheks karistuse raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine alaealise suhtes mõjuvõimu või usaldust kuritarvitades.

• 141 järgi loetakse süüteoks vägistamine – inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, sh kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes – karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.
• 141¹ Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu – inimese tahte vastaselt temaga sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, ja kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 sätestatud süüteokoosseis, sh kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes – karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.
• 143². Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades – Täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 või 141¹ sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse kahe- kuni kaheksa-aastase vangistusega.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA korraldas Tallinnas 19. novembril 2019 rahvusvahelise koolitusseminari Väärkohtlemine spordis, sh materjalina Väärkohtlemise ennetamise käsiraamat ning 2020.a. septembris Praktilisi juhiseid väärkohtlemise märkamisel spordiorganisatsioonis.

Spordis on omad ohud, mille tõttu võivad väärkohtlemise ohvriks sattuda just lapsed. Peamised riskitegurid on näiteks sagedasem füüsiline kontakt, suurem valu- ja vigastustaluvus, autoritaarsed liidrid ning treeneri ja sportlase ebavõrdne võimusuhe, sobimatu seksuaalkäitumine jms. Treenerite ning spordiorganisatsioonide esindajate vastutus ja kohustus on õppida ja õpetada tundma väärkohtlemise vorme, tunnuseid ja tagajärgi ning kujundada hoiakuid ja oskusi, mille toel sekkuda ja aidata neid, kes kannatavad väärkohtlemise all.

Riskitegureid aitab vähendada, kui on kokku lepitud:

• avatud suhtlus laste, treeneri ja spordiklubi/spordikooli vahel: lapsed saavad teha ettepanekuid, neid kaasatakse sportimiskeskkonna paremaks muutmisel ja arendamisel – nii on neil julgus igal teemal täiskasvanutega suhelda, sh muredest rääkida;
• spordiklubis/spordikoolis ja spordialaliidus on kokku lepitud, kuidas laste väärkohtlemise juhtumite korral toimitakse – kellele tuleb teatada, millised on aktsepteeritud käitumise (suhete) piirid – ning see on kõigile teada;
• väärtustatakse last ja tema arengut ning heaolu tervikuna.

Justiitsministeeriumi nõunik Brit Tammiste ettekandes „Kes satub Eestis väärkohtlemise ohvriks?“ esitati väärkohtlemise definitsioonid alljärgnevalt.

Seksuaalne väärkohtlemine. Lapse seksuaalse väärkohtlemisena mõistetakse lapse kaasamist igasugusesse seksuaalsesse tegevusse, millega ta ei ole nõus või mille sisust ta ei saa aru ning mille võib toime panna täiskasvanu või teine laps, kes on vanuse või arengutaseme poolest vastutus-, usaldus- või võimusuhetes kannatanuga.

Füüsiline väärkohtlemine on tahtlik füüsiline jõu kasutamine, mis võib põhjustada lapsele kergemaid, raskemaid või eluohtlikke füüsilisi ja psühholoogilisi kahjustusi.

Vaimse väärkohtlemisega tekitatakse pingeseisund, mis võib põhjustada lapse emotsionaalsele arengule raskeid või pöördumatuid kahjustusi. Lapse väärkohtlemine on lapse füüsilist ja psüühilist heaolu alandav käitumine, mis seab ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.

Seksuaalse ahistamise ning vägivalla situatsioonid:

• Seksuaalne ahistamine 
• keegi on näidanud Sulle enda suguelundeid vastu Sinu tahtmist
• keegi on näidanud Sulle ennast alasti vastu Sinu tahtmist
• keegi on sundinud Sind vaatama pornograafilist materjali (pilte, ajakirju, filme jne)
• keegi on sundinud Sind pealt vaatama seksuaalakti või seksuaalseid tegevusi (nt masturbeerimist)
• keegi on käperdanud Sind vastu sinu tahtmist
• Seksuaalvägivald
• keegi on sundinud Sind oma suguelundeid näitama või ennast lahti riietama
• keegi on sundinud Sind masturbeerima
• keegi on püüdnud Sind vägistada, kuid see ei õnnestunud
• keegi on sundinud Sind tegema suuseksi
• keegi on sundinud Sind tegema pärakuseksi
• keegi on sundinud Sind olema seksuaalvahekorras

3. Uuringud ja soovitused

Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring 2015, sh

• 30% noortest on kogenud vähemalt ühte seksuaalse ahistamise juhtumit, peamiselt käperdamist (25%) ja alasti eksponeerimist (11%)
• 10 % on kogenud seksuaalvägivalda
• 5% on sunnitud olema seksuaalvahekorras
• 32% 16–18-aastastest noortest on kogenud oma elu jooksul vähemalt ühte väärkohtlemisena käsitletud tegu

Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuring 2020, sh

• 45% 16–26-aastastest noortest oli viimase 12 kuu jooksul kogenud vähemalt ühel korral vähemalt ühte seksuaalse väärkohtlemise liiki internetis
• 41% 16–26-aastastest noortest olid elu jooksul kogenud vähemalt ühel korral mõnda uuritud seksuaalse ahistamise liiki.
• 28% 16–26-aastastest noortest olid vähemalt ühel korral oma elu jooksul mõnda seksuaalvägivalla liiki
• 45% 16–26-aastastest Eesti noortest on elu jooksul väljaspool internetti langenud vähemalt üht liiki seksuaalse väärkohtlemise (seksuaalse ahistamise ja/või seksuaalvägivalla) ohvriks
• Enam kui viiendikule noortele on elu jooksul seksuaalvägivalla liikidest vähemalt korra kogenud kõige sagedamini vastu tahtmist suudlemist, 7% on sunnitud näitama oma suguelundeid või lahti riietuma, 4% on sunnitud masturbeerima. Märkimisväärne hulk vastajaid on langenud veelgi raskemate seksuaalvägivalla liikide ohvriks
• 8% on sunnitud olema seksuaalvahekorras,
• 7% on langenud vägistamiskatse ohvriks ning
• 6% on pidanud tegema vastu tahtmist oraal- ja 4% anaalseksi.

Noorte keskmine vanus esimest korda või ebameeldivaima seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langedes oli 15,7 aastat.

Spordivaldkonna sisest väärkohtlemise uuringut pole Eestis seni läbi viidud.

Soome Spordieetika Keskuse 2020 septembris avaldatud spordi väärkohtlemise uuringu üks järeldustest kinnitas seksuaalse väärkohtlemise esinemist Soome spordis, kuid mitte sagedamini kui mujal ühiskonnas. Uuringu alustel tehtud võtmesoovitused on järgmised:

• treenerid peavad arvestama treenimistavade ja tagasisidega;
• väärkohtlemise suhtes peab valitsema nulltolerants;
• võtmetähtsusega on sekkumine, sõltumata väärkohtleja staatusest või rollist.

Mida saad teha väärkohtlemise ennetamiseks spordis?

Käsiraamat 2019:

Valik tegevusi treenerile, klubile, seltsile, alaliidule.

Ennetustegevustest on kasu, kui nende mõju ulatub laste ja noorteni.

1. Koostage käitumisjuhend

Leppige kokku, kuidas käituda, kui tekib kahtlus, et last on väärkoheldud – selged juhised (sh millised on lubatud või taunitud käitumisviisid) on toeks nt treeneritele õigeks tegutsemiseks ning annavad signaali, milliseid väärtusi spordis toetatakse. Sobimatuid, keelatud, mitmeti tõlgendatavaid olukordi on võimalik ennetada, kui ühised reeglid on omavahel (sh lastega) läbi arutatud, kokkulepitud ning nende kohta on infot jagatud kõigile. Nt leppige kokku väljaspool trenniaega treenerite ning noorsportlaste koosviibimise reeglid.

2. Korraldage seminare ning täiendkoolitusi

Kutsuge rääkima eksperte enda kogemustest ning tegevustest laste ja noorte väärkohtlemise ennetamise teemal spordis. Korraldage üldhariv seminar lapse ja noore arengust, lapse õigustest ning -kaitsest. Väärtustage kolleegi, kes panustab enda teadlikku arengusse (nt omab kutsetunnistust), sh enesetäiendus laste kaitse teemal spordis.

3. Leppige kokku usaldusisikud

Leppige kokku ning tutvustage lastele usaldusisikuid (võimalusel mees- ja naissoost), kellele nad saavad tagasisidet anda, ettepanekuid teha, aga ka muredest rääkida. Jagage infot lasteabitelefoni 116 111 jt abivõimaluste kohta. Kujundage sportlaste ja treenerite hulgas eeskujud, kes lastekaitse ja väärkohtlemise ennetamise teemal sõna võtavad, tegutsevad ning aitavad sportlikele saavutustele keskendumiseks turvalist keskkonda luua.

4. Rääkige & arutage! Lastega, lapsevanematega, kolleegidega.

Andke kõigile edasi info, et väärkohtlemise kahtluse korral jm laste ja noortega seotud teemadel võivad nii lapsed kui täiskasvanud (ka anonüümselt) nõu ja abi küsida 116 111 lasteabitelefonilt. Korraldage aruteluring teemal, mis lastele nende spordiala juures meeldib, mida nad sooviksid muuta, mida nad treenerite puhul hindavad, milline trennikeskkond neile meeldib – see suurendab tõenäosust, et lapsed julgevad jagada ka muresid ja laiemalt enda arvamust;

5. Jagage jooksvalt infot ning ennetusmaterjale

Jagage ennetussõnumitega videoklippe sotsiaalmeedias, meililistides (sh vanemad),

ekraanidel, veebilehtedel.

vt Youtube “Laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev”.

vt lisaks: https://www.just.ee/et/laste-vaarkohtlemine-spordis

Juhised 2020:

• Koosta asutusepõhised käitumisjuhised väärkohtlemise juhtumi korral käitumiseks, aruta need läbi ning tutvusta kõigile töötajatele, sh
  • sõnasta sportlase heaolu ülima väärtusena: kõikidel sportlastel on õigus lugupidavale kohtlemisele ja kaitsele vägivalla eest;
  • sõnasta kokkulepe ning selgitus, mida loetakse soovimatuks, lubamatuks ning reegleid rikkuvaks käitumiseks ja millised on tagajärjed (nt väljaspool trenniaega koosviibimise reeglid), detailne reageerimissüsteem (kuidas reageeritakse teatele, kaebusele, edasisuunamise mehhanismid, vahendamine); kes vastutab elluviimise eest.
• Järgi lastekaitseseadusest tulenevat lastega töötamise piirangu nõuet (LasteKS § 20).
• Lepi kokku usaldusisikud, kelle poole väärkohtlemise kahtluse korral nii lapsed, lapsevanemad kui töötajad saaksid pöörduda. Usaldusisiku puudumisel tutvusta teisi abiteenuseid nagu lasteabitelefon 116 111 ja hädaabinumber 112.
• Korralda ise või võimalda treeneritel jt osaleda lastekaitse, laste arengu ja heaolu ning väärkohtlemise ennetamise teemasid käsitlevatel koolitustel. Temaatilise koolituse tellimiseks pöördu info@antidoping.ee.
• Ole teadlik abivõimalustest: kuhu laste väärkohtlemise kahtluse korral pöörduda, konsulteerida ning nõu küsida.
• Jaga organisatsioonis, sh treeneritele, lastele ja noortele kui ka lapsevanematele teadaolevaid ennetusmaterjale (sh videoklippe) ning hoia abivõimaluste info (nt usaldusisiku kontakttelefon, lasteabi telefoni 116 111 plakat või bänner) nähtaval kohal.

4. Tähtsad lingid: 

• Laste väärkohtlemine spordis – temaatiline veebileht
• Praktilisi juhiseid väärkohtlemise märkamisel spordiorganisatsioonides, sh vene keeles
• Rahvusvahelise koolitusseminari „Terve spordi eest. Väärkohtlemise ennetamine spordis“ ettekannete videosalvestus ning ettekanded
• Laste väärkohtlemise ennetamise käsiraamat eesti ja vene keeles
• Loe ennetavalt väärkohtlemise märkide
• 2020. aastal liitus Eesti Julge rääkida! („Start To Talk“) liikumisega, mis juhib tähelepanu laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele spordis.
• „Julge rääkida!“ Euroopa Nõukogu kampaaniaveeb
• „Julge rääkida!“ videoklipp
• „Liikumine ja sport“ nr 18/2019, nr 16/2018 temaatilised artiklid
• Lastemaja tutvustus. Lastemaja (asukohaga Tallinnas, Tartus Jõhvis) poole saavad pöörduda kõik, kellel on lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtlus või teave – laps ise, pereliikmed, eestkostja, KOV, politsei ja ka teised asutused ja spetsialistid.  Teenus: ärakuulamine (videosalvestus), abivajaduse hindamine, psühholoogiline nõustamine, järelnõustamine lapsesõbralikus ja lapse heaolu arvestavas keskkonnas.    info@lastemaja.ee, + 372 5361 1602.
• Lasteabi.ee: kui vajad lapsega seotud teemal nõu, helista 116 111. Sul on võimalus konsulteerida ka anonüümselt 24/7 eesti, vene ja inglise keeles.

Eerik Haamer uuendas Arkansase osariigis Fayetteville’is toimuvatel USA üliõpilaste kergejõustiku sisemeistrivõistlustel Eesti U23 teivashüppe rekordit, tulles 5.60-ga võistlusel neljandale kohale.

20-aastane eestlane oli tänavu talvel ületanud 5.45, kuid Fayetteville’is sooritas ta õnnestunud esimesed katsed 5.30, 5.40 ja 5.50 peal. Viimane tähistas juba mehe isiklikku tippmarki, kuid sellega õhtu ei piirdunud. Lõuna-Dakota ülikoolis õppiv Haamer ületas kolmandal katsel 5.55 kui ka 5.60!

Eesti kõigi aegade siseedetabelis möödus ta sellega Erki Noolest, kes hüpanud 5.50. Haamer jääb alla veel üksnes Valeri Bukrejevile, kes 1995. aastal Soomes Kuopios hüppas 5.65.

NCAA üliõpilasmeistriks krooniti Baylori ülikooli teivashüppaja KC Lightfoot 5.93-ga, hõbemedal Zach Mcwhorterile 5.80-ga ning kolmas oli Kansase ülikooli Zach Bradford 5.70-ga.

Meeste teivashüppe tulemused

Georgia ülikoolis tudeeriv Karel Tilga püstitas Arkansas’s Fayetteville’is toimunud USA üliõpilasliiga NCAA sisekergejõustiku meistrivõistlustel kuus isiklikku rekordit ning viis seitsmevõistluse tippmargi 6264 punktile. Ühtlasi krooniti Petros Kyprianou õpilane USA üliõpilasmeistriks ning kerkis Eesti kõigi aegade edetabelis neljandaks.

Avapäeval näitas 23-aastane sportlane 60 meetri jooksus aega 7.09, parandades senist isiklikku rekordit kuue sajandiksekundiga. Kaugushüppes mõõdeti Tilga viimase katse pikkuseks 7.62, millega ta parandas jaanuari lõpus Fayetteville’is toimunud seitsmevõistluse käigus püstitatud tippmarki 13 sentimeetriga. 7-kilost raudmuna tõukas eestlane parimal katsel 16.04, sisetingimustes oli tal varem ette näiata 15.55. Avapäeva lõpetas Tilga kõrgushüppes tulemusega 2.06, mehe isiklikuks rekordiks on 2.10.

Esimese päeva lõpuks oli mehel koos 3529 punkti, millega edestas veebruari alguses püstitatud isikliku rekordi (6019 punkti) graafikut 166 punktiga.

Teist päeva alustas Petros Kyprianou õpilane isiklike rekordite lainel. 60 meetri tõkkejooksus sai eestlane ajaks 8.24, mis oli senisest parimast tulemusest 0.07 sekundit parem. Teivashüppes parandas noormees isiklikku tippmarki suisa 26 sentimeetriga, viies selle 4.96-ni. Isiklike rekordite sadu jätkus ka seitsmevõistluse viimasel alal ehk 1000 meetri jooksus, kus Tilga ajaks mõõdeti soolojooksu järel 2:36.32.

Viimase 1000m jooksuga möödus eestlane koolivennast Kyle Garlandist, kes võitis hõbemedali isikliku rekordi 6200 punktiga. Pronksmedal riputati kaela Ayden Owensile (Michigan) 5995 punktiga.

Seitsme alaga teenis eestlane 6264 punkti, millega ta krooniti USA üliõpilasmeistriks. Senist tippmarki uuendas Tilga 245 punktiga. Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis ta selle tulemusega neljandale kohale. Tema ette jäävad Erki Nool (6374 punkti), Mikk Pahapill (6362) ja Maicel Uibo (6265). Maailma hooaja edetabelis tõusis Tilga Kevin Mayeri (6392) ja Ilja Škurenjovi (6269) järel kolmandaks.

“Täitsa hullumaja, kuus rekordiparandust ja mitte väikest. Teivashüppes kolm kõrgust ja kauguses 15 cm. Praegu ei oska emotsioone veel kokku võtta, homme oskaks paremini,” olid Tilga esmased muljed intervjuus ERR-ile. “Teadsin, et olen kõvasti paremas vormis, kui tegin kuu aega tagasi 5700 punkti midagi, aga kas ma sellist asja ootasin? Ei ütleks. Ise võtsin 6000+ eesmärgiks.”

Võistlustules oli ka Oklahoma ülikooli esindav Kristo Simulask, kuid ületamata jäänud algkõrguse (1.85) tõttu, otsustas eestlane loobuda edasisest võistlusest.

Kõik tulemused!

Täpsustame Kultuuriministeeriumi juhendist „Sporditreeningute korraldamine alates 11. märtsist 2021“ lähtuvalt koondislase ja koondisekandidaadi tähenduse kergejõustiku rahvusvahelises võistlussüsteemis (k.a Balti meistrivõistlused).

• Eesti kergejõustikukoondise liige või koondise kandidaat on vanuseklassides U14, U16, U18, U20, U23 ja täiskasvanute 2020. aasta Eesti sise- või välishooaja edetabelis esimese kuue hulgas. Nimetatud sportlased võivad sisetingimustes treenida grupis koos treeneriga. Tegevuste välisel ajal tuleb järgida 2+2 reeglit.

Eesti Kergejõustikuliidu EDETABEL

• Kui kohalik omavalitsus või spordirajatis (hall, võimla jms.) vajab alaliidu poolt kinnitatud nimekirja sportlaste kohta, kes võivad sisetingimustes treenida, siis palume täita lisatud tabel ja saata kinnitamiseks kristel@ekjl.ee. Kui klubi on selle juba saatnud, siis uuesti saata pole vaja.

• Kui olete saanud alaliidust tagasi kinnitatu tabeli, on Teie enda vastutus ja kohustus see edastada enda spordibaasidesse (hall võimla jms), kus Te treenite.
  Spordibaaside info

Nõuded on kooskõlastatud Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kergejõustikuliidu juhatusega.

COVID-19 käitumisjuhend sporditegevuse jätkamiseks alates 11. märtsist

Lisainfo:
Kristel Berendsen
tel: 528 9062
kristel@ekjl.ee

Sporditreeningute korraldamine 11. märtsist 2021

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 09. märts 2021 korraldusega nr 111) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud väli- ja sisetingimustes reguleeritud järgmiselt:

Alates 11. märtsist kuni 11. aprillini 2021 (kaasa arvatud):

1. välitingimustes on lubatud treenimine, kui on tagatud, et tegevuses ei osale rohkem kui kaksinimest, sh juhendaja ning teiste isikutega hoitakse vähemalt kahemeetrist vahemaad.
2. sisetingimustes ei ole treenimine lubatud.
3. Kõik, kellel on siseruumides lubatud treenida, peavad siseruumides kandma maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
4. teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alapunktides 1 ja 2 nimetatud tingimusi ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalik kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 111 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

• Välitingimustes on lubatud treening maksimaalselt kahe inimese vahel. 
  a) sportlane ja treener;
  b) sportlane ja sportlane.Välitingimustes ei ole lubatud kokku kutsuda inimesi samale territooriumile, et läbi viia paaride kaupa grupitreeningut, st paarid peavad treenima iseseisvalt ilma juhendajata või üks inimene koos juhendajaga. Ühel territooriumil, nt jalgpallistaadionil, kergejõustikustaadionil, välijõusaalis jne on lubatud treenima rohkem kui kaks inimest, kuid inimesed või paarid peavad treeningut läbi viima sõltumata teistest treenijatest ning hoidma teiste inimestega kahemeetrist vahemaad. Juhendaja võib koostada treenitavatele treeningkava ning suunata nad iseseisvalt näiteks jalgpalliväljakule või kergejõustikustaadionile treenima, kuid selgitama eelnevalt treenijatele, millised on piirangud treenimise ajal. Spordiobjekti haldaja peab tagama, et objektil viibijad peavad kinni kehtestatud reeglitest.
• Välispordiobjektile treenima minnes ega tulles ei ole lubatud kasutada riietusruume.
• Uisuväljakutel tuleb tagada, et inimeste arv uisuväljakul on selline, mis võimaldab hoida teineteisega kahemeetrist vahemaad. Väljaku haldaja peab jälgima, et väljakul ei tekiks isetekkelisi gruppe ning probleemide tekkimisel vähendama uisuväljakul olevate inimeste arvu.
• Mäesuusakeskustes tuleb tagada, et inimesed ei oleks järjekordades teineteisele lähemal kui 2 meetrit, vajadusel maha märkima alad, kus inimesed võivad järjekorras seista.Inimesed, kellele ei kohandu sisetingimustes treenimise piirang, peavad jälgima järgmisednõudeid:
• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
• Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest ja ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
• Tegevuste välisel ajal tuleb üldkasutatavates ruumides järgida 2+2 reeglit.
• Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks loetakse võistkondlike sportmängude meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteksolenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
• Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Nimekiri tulebkooskõlastada Kultuuriministeeriumiga ning seejärel avalikustada alaliidu kodulehel.Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse Terviseameti soovituste kohaselt (leiab siit).
• Oluline on jälgida kätehügieeni, võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutadaliikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks tuleb aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre võisalvrätikuga katta. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel kohe selleks ettenähtudtähistatud prügikasti ja pestakse käed.
• Kahe treeningu vahel on soovituslik ruume õhutada.
  
  Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste korraldajatele alates 11. märtsist 2021

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ning selle korralduse muutmise 09.03.2021 korraldusest nr 11 lubatakse alates 11. märtsist kuni 11. aprillini 2021 (kaasa arvatud) spordivõistlused ainult juhul, täidetud järgmised tingimused:

1. osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti
2. täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlased pealtvaatajad ei ole lubatud.
3. koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
4. siseruumides viibijad kannavad kaitsemaski või katavad suu ja nina. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
5. korraldaja tagab, et siseruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% ja sisetingimustes on lubatud osalejate arv kokku mitte rohkem kui 50 inimest.
6. korraldaja tagab, et välistingimustes osaleb mitte rohkem kui 100 inimest, kui on tagatud, et osalejate arv rühmas ei oleks rohkem kui 50 inimest, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega.
7. korraldaja tagab sisetingimustes desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.

Korralduse nr 97 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadavad siit.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Võistlustel osalevad ainult:
   a. spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlased;
   b. professionaalsed sportlased;
   c. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid.
3. Madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes esiliigad ja madalamad liigad), laste janoorte võistluste, sõpruskohtumised, harrastusspordivõistluste ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine ei ole lubatud.
4. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigisportlastele. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muu spordiühenduse koondiste liikmed või kandidaadid.
5. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada isikute sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja koondise liikmetest ja kandidaatidest. Nimekiri esitatakse enne avalikustamist ülevaatamiseks Kultuuriministeeriumi spordiosakonnale.
6. Individuaalaladel on võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste ja rahvusvaheliste võistluste) korraldamine lubatud üksnes, kui seal osalevad ainult professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on näiteks koondise katsevõistlus.
7. Võistluste korraldamine nii sisetingimustes kui välistingimustes (välja arvatud võistkondlike sportmängude meistriliigade mängud) tuleb vähemalt 5 tööpäeva enne võistluse toimumise päeva kooskõlastada kirjalikult Kultuuriministeeriumi spordiosakonnaga. Selleks tuleb esitada Kultuuriministeeriumi spordiosakonnale ka Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks koostatud riskide maandamise plaan.
8. Siseruumides ei tohi koha täituvus olla suurem kui 50% ja osalejate arv koos korraldajatega rohkem kui 50 inimest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt tennis ja ujumine), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes. Võistluste korraldamine, kus osaleb korraga üle 50 inimese ei ole lubatud.
9. Välitingimustes on lubatud võistluste korraldamine kui osaleb koos korraldajatega kuni 100 isikut, kes peavad olema jaotatud mitte rohkem kui 50-liikmelistesse rühmadesse, sealhulgas juhendajad ja korraldajad ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Võistluste korraldamine, kus osaleb korraga üle 100 inimese või erinevatesse gruppidesse jaotatud inimesed võivad omavahel seguneda, ei ole lubatud.
10. Siseruumis ja õues võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks võistkondlikud sportmängud, male, kabe, vehklemine, suusatamine ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet. Kahemeetrist vahemaad peavad võimaluse korral hoidma ka kohtunikud ja muu võistluse korraldamisega seotud personal.
11. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
12. Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
13. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
14. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.

15. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistri spordiobjektide alamandmekogus, mis on leitav siit.
16. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
17. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
18. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
19. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
20. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
21. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.
22. Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (Venemaa, Ukraina, Türgi, USA), siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt kolm tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile töötajale Argo Tali (argo.tali@ppa.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon + e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit.

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
  
  Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.
  Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Kergejõustikuteemaline taskuhäälingusaade “Staadionijutud” läheb seekord eetrisse erisaatega, kus äsja lõppenud Toruni sise-EM’i võtavad kokku kolm kiirjooksjast debütanti Karl Erik Nazarov, Keiso Pedriks ja Kreete Verlin.

Nagu Eesti meedias juba on kirjutatud, kujunes lõppenud suurvõistlus Eesti viimase kümnendi edukaimaks sise-EM’iks, sest kaheksa parema hulka jõudsid nii mitmevõistleja Risto Lillemets kui ka sprinterina Eesti spordiajalugu teinud Karl Erik Nazarov. Lisaks läksid seekordsed Euroopa meistrivõistlused meie kergejõustikulukku faktiga, et seitsmest sportlasest kuue jaoks oli tegu tiitlivõistluste debüüdiga. Ükski debütantidest ei jooksnud ka lati alt läbi, sõna otseses mõttes tõestas seda meie koondise pesamuna, kõrgushüppes isiklikku rekordit korranud Lilian Turban.

EM-ile vaatavad tagasi tõkkejooksus isikliku rekordi lähedaseid aegu näidanud 26-aastane Pedriks ja 24-aastane Verlin ning sprindis tänu suurepärasele kiirusele, emotsionaalsusele ja vuntsidele ka paljudele teiste riikide spordisõpradele meelde jäänud 21-aastane Nazarov.

Saates tuleb muuhulgas juttu järgnevatel teemadel:

*Kuidas meie debütandid reageerisid, kui esmakordselt koha tiitlivõistlustele lunastasid?

*Kui palju said Karl Erik, Keiso ja Kreete sõpradelt/toetajatelt sõnumeid pärast võistlust?

*Milliste sõnadega saatsid Liivi Eerik ja Andrei Nazarov oma sportlased EM-ile?

*Kas tiitlivõistlustel on ka oma Peeter Randaru?

*Mis üllatas konkurentide soojenduse puhul nii Karl Erikut, Keisot kui ka Kreetet?

*Mida ütles Keiso tõkkesprindis kulla võitnud britile?

*Kas Karl Eriku poolfinaalis joostud Eesti rekord 6,62 oli perfektne sooritus?

*Millised nägid välja trio viimased päevad enne EM-i?

*Kas tänapäeva reeglid, mis ei luba sprinteril ühtegi valestarti teha, tekitavad sportlastes kõva närvipinge?

*Karl Erik ja Keiso hindavad üksteise tõkkesprindi tehnikat ja ootavad huviga suviseid duelle.

*Kreete on saanud treeneritelt seoses tõkkejooksu tehnikaga väga erinevaid nõuandeid.

*Võistlusareeni eripärad. Kas tiitlivõistluste rada oli “kiirem” kui Lasnamäe kergejõustikuhallis?

*Milline roll oli EM-il Eesti koondise taustajõududel?

*Mida õppisid Karl Erik, Keiso ja Kreete EM-ilt ja mida ootavad nad eelolevalt suvelt?

“Staadionijutud”, 27. osa: Soundcloud | Spotify | iTunes

Poolas Torunis lõppenud sisekergejõustiku EMil saavutas Eesti koondise parima koha seitsmevõistleja Risto Lillemets, kes tuli 6055 punktiga viiendaks. Laupäeval isiklikku rekordit ohustanud tõkkejooksja Keiso Pedriks ei suutnud poolfinaalsit edasi saada. Põhjanaabrid võitsid pooleteise tunnise vahega kaks medalit

Art Arvisto õpilane alustas laupäeval oma etteastet 60 meetri jooksus ajaga 7.04. Kaugushüppes kordas isiklikku rekordit, kolmandal katsel lendas saarlane 7.28. Kuulitõukes tõukas 7-kilose raudmuna täpselt 14.50 peale ja avapäeva viimasel alal kõrgushüppes sai tulemuseks 2.04.

Teise päeva juhatas 23-aastane mitmevõistleja 8.09-ga sisse 60 meetri tõkkejooksus, seejärel ületas teivashüppes täpselt 5 meetrit. Mitmevõistluse viimasel ala näitas Lillemets jalakrampide kiuste südikat jooksu, ületades finišijoone 2:43.21-ga.

Euroopa sisemeistrivõistluste debüüdiga jääb Lillemets igati rahule ja vaatab lootusrikkalt juba tulevikkus. “See viies koht pole kindlasti mu lagi, isegi lähiaastatel suurematel võistlustel, kus on ka maailma tipud koos, siis suudan neile konkurentsi pakkuda. See aeg on saabumas. Ilusti targalt edasi panna ja midagi ilusat on tulemas,” sõnas päevakangelane peale võistlust Märt Roosnale (Delfi) „Olen selle ukse vahel, kõõlun seal. Arvan, et tippmeeste juuresolekul mul veel esikolmikusse asja pole, aga olengi veel noor – kui aasta-kahe pärast sinna kuulun, ei ole midagi pahasti. See kuldne iga on veel ees.”

Euroopa meistriks krooniti prantslane Kevin Mayer, kes kogus 6392 punkti (6:86 – 7:47 – 16.32 – 2.04 – 7.78 – 5.20 – 2:45.72). Hõbemedali võitis hispaanlane Jorge Urena 6158 punkti ja pronksi poolakas Pawel Wiesiolek isikliku rekordi 6133 punktiga. Eestlast edestas ka hollandlane Rik Taam, kes püstitas oma tipptulemuse 6111 punkti.

Kõik mitmevõistlused tulemused

Keiso Pedriks jõudis sisekergejõustiku EM-il 60 m tõkkejooksus poolfinaali, kus sai ajaga 7.93 kokkuvõttes 23. koha.

Laupäeval 60 m tõkkeid ajaga 7.79 läbinud ja oma eeljooksus kolmandana lõpetanud ning poolfinaali koha taganud Pedriks täna endid ei ületanud. 26-aastane pärnakas jooksis esimeses poolfinaalis välja aja 7.93 ning jäi seitsmendaks. Finaali viinuks aeg 7.70.

Meeste 60 meetri tõkkejooksu võitis prantslane Wilhem Belocian 7.42-ga, hõbemedali 7.43-ga britt Andy Pozzi ja kolmandaks tuli itaallane Paolo Dal Molin (7.56).

“Eks see üks paras pettumus ole, oleks võinud vähemalt normaalsema ajaga selle asja siin kokku võtta. Aga mis sa teed, läks nii nagu läks,” kõneles tõkkesprinter peale jooksu Delfi ajakirjanikule Märt Roosnale. „Üritasin stardiosa parandada, vähe teistmoodi jooksin finaalis peale, aga eks see tehnika lagunes laiali ja ega ma seda jooksu suurt ei mäleta, pean üle vaatama.”

Kuidas EM-i kokkuvõttes hindad? „Eesmärk poolfinaali jõuda sai täidetud, teine eesmärk püstitada Eesti rekord jäi seekord tegemata, aga vähemalt sai poolfinaalis käidud ja kiirete meestega kaks jooksu teha. Siit on kaasa võtta küll ja veel,” kiikas Pedriks juba suve poole. „Sain Poolast hea emotsiooni, suvele on igati positiivne vastu minna. Kindlasti olengi ma pigem 110 meetri jooksja, mida tõke edasi, seda paremini ma liikuma saan, ootan selles mõttes seda suve küll. Eeljooks näitas ka, et lõpuosa on tippudega nagu võrdne võrdsega, sai neid püüda küll.”

Duplantiselt Euroopa meistrivõistluste rekord , Hollandi koondisele õhtuga kolm kuldmedalit

Meeste teivashüppe võitis oodatult rootslane Armand Duplantis, kes ületas 6.05 ja proovis kolmel korral ebaõnnestunult ka maailmarekordilist kõrgust 6.19. Võidutulemus tähistas 21-aastasele noormehele ka Euroopa meistrivõistluste rekordit. Hõbemedali teenis isiklikku rekordit korranud prantslane Valentin Lavillenie (5.80) ja sama tulemusega tuli pronksmedalile poolakas Piotr Lisek.

Kolm kuldmedalit võitis viimaselt võistlusõhtult Hollandi koondis. Naiste 60 meetri tõkkejooksu võitis Nadine Visser 7.77-ga, teiseks-kolmandaks tulid britid Cynthia Sember ja Tiffay Porter, vastavalt aegade 7.89 ja 7.91-ga. Hollandlased võitsid mõlemad teatejooksud. Meeste 4×400 meetris saavutati esikoht ajaga 3:06.06-ga, teiseks tuli Tšehhi teatenelik (3:06:54) ja kolmandana ületas finišijoone Suurbritannia (3:06.70). Naiste samal distantsil polnud vastast hollandlanadele, võiduajaks märgiti (3:27.15), hõbemedal Suurbritannia nelikule (3:28.20) ja pronkmedal riputqti kaela Poola teateneidudele (3:29.94).

Kaks medalit viimasel võistlusõhtul võitsid meie põhjanaabrid Soomlased. Naiste 60 meetri sprindi võitis ülivõimsalt šveitslanna Ajla Del Ponte 7.03-ga, kuid teiseks tuli Lotta Kemppinen ajaga 7.22. Sama tulemusega võitis pronksmedali hollandlanna Jamile Samuel. Naiste kõrgushüppes tuli rahvusrekordi 1.96-ga kolmandaks Ella Junnila. Ettepoole jäid vaid ukrainlannad Jaroslava Mahutšihh, kes ületas täpselt 2 meetrit ja Irina Heraštšenko 1.98-ga

Meeste 800 meetri jooksus võitsid kaksikvõidu poolakad Patryk Dobek ja Mateusz Borkowski, ajad vastavalt 1:46.81 ja 1:46.90. Kolmandaks jäeti britt Jamie Webb, kes ületas finišijoone 1:46.95-ga

Naiste 800m distantsil ei leidunud viimasel ringil vastast britt Kelly Hodgkinson, kelle võidutulemuseks 2:03.88, teisee-kolmandana lõpetasid poolatarid Joanna Jozwik (2:04.00) ja Angelika Cichocka (2:04.15).

Meeste 60 meetri tõkkejooksu võitis prantslane Wilhem Belocian 7.42-ga, hõbemedali võitis 7.43-ga britt Andy Pozzi ja kolmandana ületas lõpuruudustiku itaallane Paolo Dal Molin (7.56).

Naiste kolmikhüppes võitis rahvusrekordi 14.53-ga portugallanna Patricia Mamona. Vaid sentimeetriga kaotasid hispaanlanna Ana Peleteiro ja sakslanna Neele Eckhardt.

Meeste 3000 meetri jooksus oli isikliku rekordi 7:48.20-ga parim norralane Jakob Ingebrigtsen, kes läbi teise poole distantsist uskumatu 3:39-ga. Belglasele Isaac Kimelile riputati kaela hõbemedal 7:49.41-ga ja kolmas oli 7:49.47-ga hispaanlane Adel Mechaal.

Koondise juhina oli Torunis Eesti Kergejõustikuliidu saavutusspordijuht Kristel Berendsen, treenerina Art Arvisto ning füsioterapeudina oli Poolamaal Risto Jamnes.

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Koondise juht
tel: 528 9062
kristel@ekjl.ee

Poolas Torunis toimuv sisekergejõustiku EM-i kolmas päev tõi eestlastele mitmeid positiivseid emotsioone. Säravaima tulemuse hoolitses Karl Erik Nazarov, kes meeste 60 meetri jooksu poolfinaalis uue Eesti rekordi püstitas ning finaalis seitsmenda koha võitis. Risto Lillemets kaotab nelja ala järel isikliku rekordi graafikule 31 punktiga ja hoiab kaheksandat kohta. Tõkkesprinterid Verlin ja Suumann eeljooksust edasi ei pääsenud. 7.79 viis Keiso Pedriksi 60m tõkkedistantsil poolfinaali.

Karl Erik Nazarov alustas päeva võites enda 60 meetri eeljooksu ajaga 6.67-ga , eeljooksues osales 65 jooksjat ning Nazarov liikus kaheksanda ajaga poolfinaali. Poolfinaalis viis Liivi Eeeriku õpilane Eesti rekordi 6.62-ni, parandades enda nimele kuulunud senist rahvusrekordit sajandiku võrra. “”Imeline! Tegin palju parema stardi kui eeljooksus. Tundsin, et jooks õnnestus väga hästi. Ma ei arvanud, et võinuksin finaali jõuda,” lausus õnnelik sprinter peale jooksu. See võimas sooritus andis itaallase Lamont Marcell Jacobsi järel teises poolfinaalis teise koha ja viis finaali. Kõigi poolfinaalide peale kokku näitas Nazarov kuuendat aega.

Oma esimesel suurel tiitlivõistlusel kohe finaali pääsenud Nazarov ületas finišijoone ajaga 6.67, mis andis talle seitsmenda koha. Selja taha jäi ühe sekundi võrra aeglasem olnud Taani sprinter Kojo Musah.

Peale finaali tõdes Nazarov ajakirjanikele, et sai hea stardi, kuid võib-olla natuke hüppas liialt vara püsti ja hakkass “päriselt” jooksma. „Ainuke asi, mis tehnikat mõjutas, oli see, et tegu oli täna juba kolmanda jooksuga. Sellist kogemust varem mul olnud ei ole, muidu on ikka olnud üks kerge jooks ja siis finaal. See oli uudne kogemus, olen tugevam tänu sellele. Tehniliselt… Kuidas öeldagi, ehk ei olnud nii palju plahvatuslikkust enam, poolfinaalis sain kõike endast välja pandud, õhtul andsin kõik, mis suutsin.”

Küsimuse peale kuidas EM-i kokku võtad, lausus Nazarov järgmiselt: „Mul on hea meel, et see võistlus korraldati ja mul oli võimalik Eestit esindada. Räägitakse, et esimene täiskasvanute tiitlivõistlus, kas pinged ja nii… Mina suutsin end justkui kuhugi mujale panna, närvipinget ei tundnud, nägin lihtsalt selles võimalust endast parim anda. Ka teised koondisekaaslased aitasid, meil on selline hea kamraadlus, eriti Keisoga. Ei olnud suur eneseületus või oleks olnud raske kuidagi.”. Lõpuks päevakangelane lisas, et Tal oli hea meel, et see võistlus korraldati ja Tal oli võimalus siia Eestit esindama tulla.

Euroopa meistriks krooniti maailma hooaja tippmargi 6.47 jooksnud Itaalia sprinter Lamont Marcell Jacobs. Hõbeda teenis 6.60-ga sakslane Kevin Kranz ning pronksi tiitlikaitsja, slovakk Jan Volko 6.61-ga.

Risto Lillemets lõpetas EMi avapäeva kaheksandal kohal 

Sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel Torunis võisteldakse laupäeval ja pühapäeval meeste seitsmevõistluses. Avapäeva järel hoiab Lillemets seitsmevõistluses 3348 punktiga kaheksandat kohta, kaotades oma isikliku rekordi (6089) punkti graafikule 31 silmaga.

Art Arvisto õpilane jooksis 60 m ajaga 7.04, kordas kaugushüppes isiklikku rekordit 7.28, tõukas kuuli 14.50 ja ületas kõrgushüppes 2.04.

“Raske, väga raskelt tuleb. Ei ole sellist särtsakust,” tunnistas Lillemets avapäeva järel. “Kui paar päeva tagasi trenni tegin, siis tundus see atmosfäär, et wow, äge! Aga kui hommikul tulime areenile, siis ilma publiku ja muusikata on väga raske võistelda. Fookus on paigast ära, lihtsalt on keeruline võistelda. Hommikul oli selline tunne, et keha ei olnud valmis. Ma ei saanud ilusasti soojaks, kuigi soojendusel olin valmis juba, aga lihtsalt jahtusin natuke maha. Ei olnud päris see tunne, mis oleks võinud olla. Tulemustel tegelikult ei ole iseenesest midagi viga, olen enam-vähem graafikus.”

Avapäeva viimase alaga tõusis liidriks Kevin Mayer, kes on nelja alaga kogunud 3571 punkti. Teisel kohal oleval šveitslasel Simon Ehammeril on 3538 punkti, tugeva kõrgushüppe teinud tiitlikaitsja Jorge Urena on 3424 punktiga kolmas. Lillemetsa edestavatest sportlastest on eestlasest nõrgem teine päev seitsmendal kohal oleval Dario Desteril ja hetkel neljdandat positsiooni hoidval Andreas Bechmannist. Teistest on Art Arvisto hoolealust juba raskem mööduda. Samas ei tohiks ta hea võistluse korral kedagi tagantpoolt mööda lasta. 

Keiso Pedriks jooksis EM-il poolfinaali

Keiso Pedriks jooksis sisekergejõustiku EM-il 60 meetrit tõkkeid ajaga 7.79, vaatamata kehvale stardile pääses pärnulane eeljooksust edasi poolfinaali.

„Mis aeg oli?” oli tõkkesprinteri Keiso Pedriksi esimene küsimus ajakirjanikele. Alguses tabloole tema nimi millegipärast ei ilmunud ja see tekitas hetkelise segaduse. Korraks tundus, et edasipääsu lootus on kadunud, aga siis viga parandati – aeg 7.79 ja eeljooksus kolmas koht, automaatselt poolfinaali ja koht 24 hulgas oli kindel.

„Ma ise tundsin ka, et olin kolmas, siis vaatasin tablood: neljas, viies… täitsa p****s!” muljetas Pedriks. „Jäin stardis maha, aga mõtlesin, et ma ei saa siin kangutama hakata. Lähen võtan rahulikult, lõpp on mul natuke tugevam, teadsin, et mida tõke edasi, seda lähemale ma teistele jõuan, ma ei läinud sellest pingesse, ei hakanud pabistama. Tegin rahulikult oma ära. Arvan, et see eeljooks oligi kõige raskem, nüüd on pingelangus, homset poolfinaali võib juba nautima minna ja kes tead, võib-olla ka natuke riskima.”

Võrreldes isikliku rekordi 7.76-ga kolm sajandikku aeglasem olnud Pedriks kaotas oma eeljooksus prantslasele Aurel Mangale (7.64) ja sakslasele Erik Balnuweitile (7.71). Päeva kokkuvõttes näitas Pedriks 14. aega. Homme toimuvate poolfinaalidega tehakse algust Eesti aja järgi kell 14.05, finaal joostakse sama päeva õhtul kell 18.00

Verlin ja Suumann eeljooksudest eedasi ei pääsenud

Tõkkesprinterid Kreete Verlin ja Diana Suumann Toruni sise-EMil eeljooksust edasi ei pääsenud, saades ajad vastavalt 8.24 ja 8.27. Neljandas eeljooksus näitas Verlin neljandat aega. Oma isiklikule rekordile kaotas eestlanna vaid ühe sajandikuga, kuid edasi pääsesid iga jooksu kolm paremat.

Verlin täitis ühe võistluse eel seatud eesmärgist, joosta kiiremini EMi normist (8.25). “Tunnen, et stardist sain megahästi välja. Aga esimese (tõkke) peale läksin ikka liiga püstiselt. See eesmärk sai täidetud, et pikalt ilusti sammudega välja ja joosta alla normi. Selle üle olen õnnelik, tunnen, et sees on olemas ka varu,” sõnas Verlin.

Suumann oli kuuendas eeljooksus kuues ning jooksis välja aja 8.27. Suumann ütles, et tunneb veidi pettumust, ent kokkuvõttes jääb EMi-ga siiski rahule. “Start oli okei, aga jooks jäi passiivseks. Tegelikult oli ju aeg 8.20 – kes teisena edasi sai – ju kõik tehtav,” sõnas oma rekordi sel aastal 8.17-ni viinud tõkkesprinter.

Kõikide jooksude peale kokku sai Verlin 29. ja Suumann 33. koha. Edasi poolfinaali jõudsid 24 paremat ehk lisaks iga jooksu kolmele paremale ka kõikide jooksude peale kuus kiiremat aega. Eeljooksude kiireim oli hollandlanna Nadine Visser (7.92), viimasena jõudis poolfinaali 8.21-ga.

Võistlustest näitab otsepilti ERR, ülekanded toimuvad 5.-7. märtsini ETV2 kanalil kui ka ERR-i spordiportaali kaudu:

• 7. märts kell 10:55-14:50 ja 17:55-20:20

Võistluste detailne ajakava

Koondise juhina on Torunis Eesti Kergejõustikuliidu saavutusspordijuht Kristel Berendsen, treenerina Art Arvisto ning füsioterapeudina on Poolamaal Risto Jamnes.

Võistluste kodulehekülg – https://www.torun2021.pl/en/

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Koondise juht
tel: 528 9062
kristel@ekjl.ee

Reedel, 5. märtsil Djiboutis peetud poolmaratonil avas oma võistlushooaja Tiidrek Nurme.

Kirde-Aafrika riigis Djiboutis toimunud poolmaratonil “The Gateway to Africa” startinud maratoonar saavutas tugevas konkurentsis 16. koha. Nurme läbis 21 km ajaga 1:07.07.

Võitjale kaotas Eesti maratoonar nelja minuti ja ühe sekundiga. Poolmaratoni võidu noppis olümpiavõitjast Briti pikamaajooksja Mo Farah ajaga 1:03.06. Farahi järel tuli teiseks viie sekundiga kaotanud Belgiat esindav Bashir Abdi, kolmanda koha võitis Djibouti jooksja Moumin Bouh.

Kõik tulemused!

Poolas Torunis toimuva sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistluste teisel päeval oli võistlustules kaks eestlast. Kõrgushüppaja Lilian Turban kordas kvalifikatsioonivõistlusel oma isiklikku rekordit. Tony Nõu lõpetas 400m jooksu, kuid vajas meedikute abi.

Poolamaal toimuval kergejõustiku sise-EM-il tegi ilusa täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi 19-aastane kõrgushüppaja Lilian Turban, kes kordas oma isiklikku rekordit – 1.87. Koondise pesamuna Turban ületas algkõrguse 1.76 esimesel, 1.82 kolmandal ja isiklikku rekordit kordava 1.87 samuti kolmandal katsel.

A-grupis võistelnud noor Eesti kõrgushüppaja selle tulemusega finaali ei pääsenud, saades 17. koha. Lõppvõistlusele viis kõrgus 1.91, mille ületas kaheksa sportlast.

Pärast ilusat etteastet Eesti ajakirjanike ette astudes ütles noor sportlane, et raske on oma emotsioone kirjeldada. “Ma arvan, et see on seni minu elu kõige ägedam päev! Ma isegi ei oska kirjeldada, olen lihtsalt nii rõõmus ja rahul ja nii tänulik,” olid Turbani esimesed sõnad.

Euroopa meistrivõistluste teise päeva hommikuses programmis tegi kaasa 400m jooksja Tony Nõu. Neljandas eeljooksus startinud veerandmailer alustas jooksu väga hästi, teisel ringil läks Nõul väga raskeks ning finišis muutus olukord aga veel hullemaks. USA-s tudeeriv sportlane lõpetas jooksu küll 48.52 ning viienda kohaga (kokkuvõttes 44. koht), kuid finišis tundis eestlane ennast väga halvasti ning vajas meedikute abi.

Ajakirjanike ette jõudis noormees lõpuks omal jalal. “Hakkas paha pärast jooksu, olin täiesti tühi ja oksendasin seal. Siis tulid meedikud ja uurisid, kas tahan nendega minna, vastasin, et ei taha, et olen lihtsalt väsinud. Viskasin sinnasamma pikali ja siis nad ikkagi ütlesid, et tule meiega. Käevangus viisid minema ja panid kohe tilguti alla, jalgu ma väga alla ei võtnud,” kirjeldas jooksja juhtunut. Eesti kergejõustikuliidu saavutusspordi juhi Kristel Berendseni sõnul on sportlasega nüüd kõik korras.

Laupäeval, 6. märtsil on stardijoonel ülejäänud 5 eestlast. Seitsmevõistluses asub võistlustulle Risto Lillemets, 60 meetri jooksus Karl Erik Nazarov, meeste tõkkesprindis Keiso Pedriks ning naiste tõkkesprindis Diana Suumann ja Kreete Verlin.

Võistlustest näitab otsepilti ERR, ülekanded toimuvad 5.-7. märtsini ETV2 kanalil kui ka ERR-i spordiportaali kaudu:

• 6. märtsil kell 10:55-15:10, 19:50-21:00 ja 21:30-22:05 
  *21.00-21.30 otseülekanne ERR-i spordiportaali kaudu
• 7. märtsil kell 10:55-14:50 ja 17:55-20:20

Võistluste detailne ajakava

Koondise juhina on Torunis Eesti Kergejõustikuliidu saavutusspordijuht Kristel Berendsen, treenerina Art Arvisto ning füsioterapeudina on Poolamaal Risto Jamnes.

Võistluste kodulehekülg – https://www.torun2021.pl/en/

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Koondise juht
tel: 528 9062
kristel@ekjl.ee

REIN LEINUS

15. III 1932  – 4. III 2021

Neljapäeval, 4. märtsil lahkus 88 aasta vanuselt endine maratonijooksu Eesti rekordiomanik Rein Leinus.

Teadlikult alles üliõpilasena sportima hakanud Leinus tuli perioodil 1959-1970 kokku 19 korda Eesti meistriks. 1962. aastal meistersportlase nimetuse teeninud Leinuse isiklikke rekordeid: 14:42.2 (5000 m), 30:31.2 (10 000 m), 9:12.2 (3000 m takistusjooks). Maratoni isiklik rekord 2:20.03 annab talle Eesti kõigi aegade edetabelis 12. koha.

Olen mõelnud, et miks ma hakkasin maratoni jooksma – ma ei oska seda endale seletada, kuid mul tekkis sisemine tunne, et ma saan ennast realiseerida, võistlustel käia.  Kuid eeldusi, et heaks sportlaseks saada, seda mul ei olnud. See oli töö vili.

-Rein Leinus

Lõpetanud 1952. aastal Antsla põllumajandustehnikumi ja 1957. aastal EPA agronoomiateaduskonna.

Tulnud aastatel 1959–1970 19 korda Eesti meistriks: 4 korda 20 km ja 6 korda 30 km maanteejooksus ning 9 korda maratonis – rohkemaks pole seni keegi võimeline olnud. Saanud pikamaa- ja murdmaajooksudes Eesti meistrivõistlusteltel kokku 11 hõbedat ja 7 pronksi.

Parandanud aastatel 1958–1969 kokku 10 korral Eesti tipptulemust: 6 korral maratonis (2:30.07.4 – 2:20.03,0) ning 3 korral 30 km (1:41.55 – 1:36.54) ja 1 korra 20 km maanteejooksus (1:06.22,8). 1958. aastal Tbilisis jooksis ta oma elu esimese maratoni, püstitades kohe uue Eesti rekordi ajaga 2:30.07.4. Tippaastaks kujunes aasta 1963, mil ta saavutas NSV Liidu Rahvaste Spartakiaadil 5. koha ja Dünamo üleliidulistel meistrivõistlustel võitis pronksmedali. Seejärel arvati staier ka Tokio olümpiamängude kandidaadiks.

Võistles aastatel 1955–1970 21 korda Eesti koondises. Kuulus 1954–1961 Kalevi, 1962–1965 aastast Dünamo ja aastast 1966 Jõu liikmeskonda. Töötas 1958. aastal Tartu Konservitehases ja aastatel 1959–1961 Tartu Kaubandusvalitsuses, oli aastatel 1962–1964 Dünamo instruktor ja 1965–1992 Eesti Maaparandusprojekti Tartu osakonna insener.

Eesti Kergejõustikuliit avaldab Reinu lähedastele sügavat kaastunnet. 

———————————————————————————————————————————————-

4.-7. märtsini toimuvad Poolas, Torunis sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, kus Eestit esindavad seitse sportlast.

Euroopa sisemeistrivõistlustel asuvad võistlustulle 400 m jooksja Tony Nõu, tõkkejooksjad Keiso Pedriks, Diana Suumann, Kreete Verlin, 60 m jooksja Karl Erik Nazarov, mitmevõistleja Risto Lillemets ja kõrgushüppaja Lilian Turban. 

Eestlastest esimesena asub homme hommikul (5. märtsil) võistlustulle veerandmailer Tony Nõu. Meeste 400 m eeljooksud algavad Eesti aja järgi kell 11.13. Nõu asub stardipakkudele neljandas eeljooksus, mis hakkab kell 11.39 Nõul on ette näidata sellest hooajast 47.71, noormehe isiklik rekord on sisetingimustes aga 47.32. Igast eeljooksust pääseb edasi poolfinaali kaks esimest.

Homme näeme stardis veel ka koondise pesamuna Lilian Turbani. Naiste kõrgushüppe A-grupi kvalifikatsioon algab kell 20.13. 19-aastane Turban on sel hooajal oma isikliku rekordi viinud 1.87-ni. Kvalifikatsiooninormiks on kõrgus 1.94, juhul kui nii palju normitäitjaid pole, pääseb edasi kaheksa paremat.

Ülejäänud eestlased stardivad laupäeval.

Meeste seitsmevõistluse stardis on eestlastest Risto Lillemets. Lillemets uuendas oma isiklikku rekordit veebruari alguses Tallinnas toimunud Rahvusvahelisel mitmevõistlusel, kui võitis esikoha 6089 punktiga ning tagas koha EM-ile. Käesoleva sisehooaja tulemuste põhjal on Lillemets asumas neljandal positsioonil, temast suurema punktisummaga on Torunis võistlemas vaid šveitslane Simon Ehammer (6092 punkti) ja Pawel Wiesolek (6103p.). Tiitlit asub kaitsma hispaanlane Jorge Urena, kes tunamullu Glasgow’s kuldmedalit võites kogus 6218 silma. Teiste seas astub võistlustulle ka 2017. aasta tšempion ning kümnevõistluse maailmarekordiomanik Kevin Mayer. Medalimõtetega asuvad starti veel sakslane Kai Kazmirek ja hollandlane Pieter Braun

Seitsmevõistlus algab laupäeval, 6. märtsil kell 11.00 60 m jooksuga, kell 11.42 algab kaugushüpe, kell 13.15 kuulitõuge ning esimene päev lõppeb kell 19.50 kõrgushüppega. Teine võistluspäev algab 7. märtsil kell 11.00 60 m tõkkejooksuga, teivashüpe algab kell 12.00 ja 1000 m jooks kell 18.30.

Laupäeval kell 11.18 algavad meeste 60 m eeljooksud. Tänavu talvel suurepärases hoos olev Karl Erik Nazarov on viinud Eesti 60m rekordi 6.63-ni. Kell 13.10 tulevad stardipakkudele naised 60 m tõkkejooksjad. Kuuendas eeljooksus näeme kaasa tegemas Diana Suumanni ja Kreete Verlini. Tõkkejooksjale Keiso Pedriksile saame kaasa elada kell 14.05.

Võistlustest näitab otsepilti ERR, ülekanded toimuvad 5.-7. märtsini ETV2 kanalil kui ka ERR-i spordiportaali kaudu:

• 5. märtsil kell 19:55-22:45 
• 6. märtsil kell 10:55-15:10, 19:50-21:00 ja 21:30-22:05 
  *21.00-21.30 otseülekanne ERR-i spordiportaali kaudu
• 7. märtsil kell 10:55-14:50 ja 17:55-20:20

Võistluste detailne ajakava

Koondise juhina on Torunis Eesti Kergejõustikuliidu saavutusspordijuht Kristel Berendsen, treenerina Art Arvisto ning füsioterapeudina on Poolamaal Risto Jamnes.

Võistluste kodulehekülg – https://www.torun2021.pl/en/

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Koondise juht
tel: 528 9062
kristel@ekjl.ee

Tulenevalt COVID-19 kõrgest nakatumismäärast Eestis ja selle tõttu kehtestatud piirangutest on sisetingimustes treenimise ja võistluste korraldamise võimalused piiratud.

Selle tõttu otsustas Eesti Kergejõustikuliidu juhatus 3. märtsi koosolekul jätta ära järgmised võistlused:

• Eesti U14 ja U16 vanuserühmade sisemeistrivõistlused
• Eesti U18 ja U20 vanuserühmade sisemeistrivõistlused
• Eesti U14, U16, U18 ja U20 vanuserühmade mitmevõistluse sisemeistrivõistlused
• Eesti talvised karikavõistlused

27. märtsile kavandatud TV 10 Olümpiastarti etapp on edasi lükatud.

Võistlussarja TV10 Olümpiastarti edasine korraldus otsustatakse kohe peale koroonapiirangute kaotamist või piisavat lõdvendamist.

25. veebruaril toimunud Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) veebiseminaril anti ülevaade, kuidas sportlased peaksid COVID-19 perioodil antidopingureegleid järgides käituma. Ühtlasi on WADA seisukohal, et teadusuuringutele tuginedes on vaktsineerimine kindlasti soovitatav. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) tegi veebiseminari küsimustest ja vastustest kokkuvõtte.

KOROONAVIIRUS

Milliseid ravimeid võin kasutada, kui olen haigestunud koroonaviirusesse? 
Koroonaviirusesse haigestunud sportlastel on sümptomite leevendamiseks kõige mõistlikum kasutada hapniku omastamist soodustavaid toidulisandeid (oxygen supplements). Nende kasutamine on lubatud nii võistlussiseselt kui -väliselt. Juhul kui tervenemine nõuab pikaajalisemat ravi, on sportlastel võimalik kasutada võistlusvälisel perioodil teatud glükokortikoide (NB! glükokortikoidid on KEELATUD võistlussiseselt!). Kui sportlane on otsustanud manustada mõnda ravimit ükskõik mis põhjusel, tuleb oma arsti teavitada, et tegu on sportlasega. Keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekirja leiab SIIT ning ravimite lubatavust saab kontrollida ravimiotsingus.

Kas mind võidakse testida COVID-19 pandeemia ajal, arvestades hetkel kehtivaid piiranguid (sotsiaalne distantseerumine, karantiininõuded)?
Kui kohalike omavalitsuste ja terviseameti poolt kehtestatud nõuded ja eeskirjad on täidetud, võib testimine toimuda igal ajahetkel ja igal pool.

Kui mind testitakse, siis kuidas on nakatumisrisk miinimumini viidud?
Dopinguvastased organisatsioonid (ADO) on võtnud kasutusele tõhusad meetmed, mis on kooskõlas terviseameti soovitustega ja peavad kinni nõuetest ja reeglitest, et kaitsta nii sportlaste kui dopingukontrolliametnike tervist. Lisainfo: WADA juhised testimiseks COVID-19 pandeemia ajal (25. november, 2020).

Milliseid konkreetseid meetmeid võtavad kasutusele dopinguvastased organisatsioonid?
Dopinguvastastele organisatsioonidele on antud konkreetsed soovitused dopingukontrolli protseduuri etappide võimalikult ohutuks läbiviimiseks (kinnaste kasutamine, regulaarne desinfitseerimine jms). Nii sportlased kui ka dopingukontrolliametnikud peavad kandma dopingukontrolli ruumis maske ja järgima terviseameti poolt seatud nõudeid (2+2 reegel). Rohkem täiendavat informatsiooni dopinguvastastele organisatsioonidele seatud nõuetest saab lugeda WADA juhendist.

Kas testimisprotseduuris on tehtud märkimisväärseid muudatusi?
Dopinguvastastele organisatsioonidele on antud mõned soovitused, mida testimise planeerimisel ja läbiviimisel järgida. Näiteks tuleb eelnevalt veenduda, et testitav sportlane ei ole nakatunud ning tunneb ennast tervena. Nakatumisest tuleb informeerida riiklikku dopinguvastast organisatsiooni, vältimaks asukohateabe vääredastamist või edastamata jätmist ja vältimaks dopingukontrolli personali võimalikku nakatumist.

Kuidas toimida, kui olen nakatunud koroonaviirusesse või on tekkinud teatud sümptomid?
Esikohale tuleb seada nii enda kui teiste ohutus. Esimeseks märksõnaks on isoleeritus (kodus püsimine ja füüsiliste lähikontaktide miinimumini viimine), teiseks pidev käte pesemine ja desinfitseerimine ning kõik muud abinõud, mis on soovitatud tervishoiuorganisatsioonide poolt. Lisaks tuleb võimalikust nakatumisest kindlasti teatada oma kohalikku tervishoiutöötajat, saamaks vajalikku nõu ja abi. Antidopingu kontekstis peab nakatumisest informeerima riiklikku antidopinguagentuuri, vältimaks asukohateabe vääredastamist või edastamata jätmist ja vältimaks dopingukontrolli personali võimalikku nakatumist.

Kuidas toimida juhul, kui olen olnud lähikontaktne ja pean olema karantiinis?
Esmalt tuleb järgida terviseameti poolt seatud nõudeid ja seejärel teavitada võimalikult kiiresti dopinguvastast organisatsiooni enda olukorrast.

Kas mul on endiselt vaja TUE-t taotleda, kui otsustan kasutada ravimit, mis on keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekirjas?
Jah, olenemata Covid-19 levikust ja erimeetmetest ei ole selles osas midagi muutunud. Niikaua kui tegutsed sportlasena, vastutad sina oma kehtiva TUE eest. Juhul kui sul on TUE taotlemisega raskusi (nt. liikumispiirang või on võimatu arstilt vajalikke dokumente kätte saada), siis tuleb kogu kirjavahetus arsti või teiste seotud isikutega alles jätta (dokumentatsioon säilitada, tõendamiseks) ning sellest kõigest teavitada kohalikku antidopinguagentuuri.

Rahvusvahelise TUE standardi kohaselt on sportlasel võimalik teatud erandlikel tingimustel taotleda TUE-t ka tagasiulatuvalt.

Kas ma pean endiselt edastama asukohateavet?
Jah, asukohateavet peab edastama samadel põhimõtetel nagu varemgi. Soovi korral on võimalik lisada asukohateabe edastamisel täiendavat informatsiooni (enda tervise või karantiininõuete kohta jms).

Kui olen karantiinis, isolatsioonis või tunnen muret, et testijad ei kasuta piisavalt ettevaatusabinõusid viiruse leviku edasikandumise suhtes, kas tohin testimisest keelduda?
Ei, kui just ei ole riiklikku üleüldist liikumispiirangut kehtestatud, millest kõik peavad kinni pidama. Testimine jätkub samamoodi kui varem ja ühtegi mõjuvat põhjust keeldumiseks ei ole. Testimisest keeldumisele või testiprotsessis mitte osalemisele/selle pooleli jätmisel/proovide rikkumisele järgneb antidopingualase tegevuse mõistes tavaprotsess – seda võetakse arvesse dopinguvastase reegli rikkumisena. Sportlasel on õigus esindajale ning kui teie esindaja puudub testimiselt koroonaviiruse pandeemiast tingitud põhjusel, siis seda võetakse tulemuste haldamisel arvesse.

Kuidas ma saan selles kindel olla, et olukorra taastudes on puhas sport säilinud ja tulevikus saan võistelda dopinguvabas keskkonnas?
WADA teeb tõhusalt koostööd dopinguvastaste organisatsioonidega, et testimised saaksid olla nii efektiivsed kui olukorda arvestades võimalik. Kuivõrd pandeemia tõttu on testimiste arv langenud, ei ole see mõjutanud dopinguvastast uurimistegevust.

Nii hetkel kui varem võetud proove säilitatakse vastavalt nõetele ning analüüsitakse ka hiljem koos sportlase bioloogilise passiga. Hiljemgi võib selline kooslus või dopinguproov näidata keelatud aine tarvitamist praegusel perioodil. Kuigi testimismahte on vähendatud, saab sportlane näidata eeskuju ja panustada antidopingualase teabe levitamisele ja säilimisele, hoides end kursis uuema infoga nii WADAlt kui mujalt ja jagades seda teistega. Lisaks saab sportlane end harida WADA antidopingualastel veebikoolitustel, kasutades e-õppe platvormi AdEL.

VAKTSINEERIMINE

Kas peaksin ennast Covid-19 vastu vaktsineerima või on oht, et see võib põhjustada positiivse dopinguproovi?
Teie endi ja teid ümbritsevate inimeste tervise huvides on vägagi soovitatav vaktsineerida ennast koroonaviiruse vastu. Covid-19 vaktsiinide koostis ei ole vastuolus ausa spordi põhimõtete ega WADA keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekirjaga. WADA jälgib Covid-19 vaktsiine puudutavat infot äärmise põhjalikkusega ning kohe, kui mõne vaktsiini koostis osutub problemaatiliseks, teavitatakse sellest ka sportlaskonda.

Kas vaktsineerimisest tingitud kõrvaltoimed võivad mõjutada sportlikku sooritusvõimet?
WADA tervise-, meditsiini-, ja teaduskomitee liige Dr. Lenka Wechi sõnul võib vaktsineerimine põhjustada kõrvaltoimeid (valu süstekohas, kerge palavik, lihasvalu) ning seetõttu soovitatakse planeerida vaktsineerimise ajaks madala ja mõõduka intensiivsusega treeningud. Samuti tuleb arvestada võimalusega, kui mõned treeningud on vaja taastumiseks vahele jätta. Iga vaktsiin võib põhjustada organismis ajutise füsioloogilise reaktsiooni, millega kaasnevad sümptomid (palavik, lihasvalu, valu süstekohas). Küll aga puuduvad tõendid selle kohta, et kasutusloa saanud Covid-19 vaktsiinid põhjustaksid püsivat kehaliste võimete langust. Sealjuures tuleb märkida, et on mõningaid tõendeid selle kohta, et koroonaviiruse põdemine võib põhjustada pikaajalisi või püsivaid terviseprobleeme väikesel protsendil nakatunutest, sh noortel täiskasvanutel. Sellest hoolimata rõhutatakse, et vaktsineerimise kõrvaltoimed on tõenäolisemalt kergemini talutavamad kui viiruse enese läbipõdemine. Teadaolevalt on juhtumeid, mil koroonaviiruse põdemine on avaldanud pikaajalist mõju tervisele ning sportlastel ei tasuks sellega riskida.

NB! Covid-19 vaktsiinide koostis ei ole vastuolus ausa spordi põhimõtete ega WADA keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekirjaga. WADA jälgib Covid-19 vaktsiine puudutavat infot äärmise põhjalikkusega ning kohe, kui mõne vaktsiini koostis osutub problemaatiliseks, teavitatakse sellest ka sportlaskonda.

Loe lisaks SIIT!

Lisainfo:
Janne Sepp
janne.sepp@antidoping.ee 

4.-7. märtsini toimuvad Poolas, Torunis sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, kus Eestit esindavad seitse sportlast.

Euroopa sisemeistrivõistlustel asuvad võistlustulle 400 m jooksja Tony Nõu, tõkkejooksjad Keiso Pedriks, Diana Suumann, Kreete Verlin, 60 m jooksja Karl Erik Nazarov, mitmevõistleja Risto Lillemets ja kõrgushüppaja Lilian Turban.

Koondise juhina sõidab Toruni Eesti Kergejõustikuliidu saavutusspordijuht Kristel Berendsen, treenerina Art Arvisto ning füsioterapeudina sõidab Poolamaale Risto Jamnes.

Euroopa sisemeistrivõistlused toimuvad 4.-7. märtsini Poola linnas Torunis. Eesti Rahvusringhäälingu kanal ETV2 vahendab Eesti spordihuvilisele võistlusi otsepildis: 

• 5. märtsil kell 19:55-22:45
• 6. märtsil kell 10:55-15:10, 19:50-21:00 ja 21:30-22:05
  *21.00-21.30 otseülekanne ERR-i spordiportaali kaudu
• 7. märtsil kell 10:55-14:50 ja 17:55-20:20

Võistluste kodulehekülg – https://www.torun2021.pl/en/

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Koondise juht
tel: 528 9062
kristel@ekjl.ee

Kultuuriministeeriumi juhendi „Sporditreeningute korraldamine alates 3. märtsist 2021“ punktist Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele lähtuvalt täpsustame koondislase ja koondisekandidaadi tähenduse kergejõustiku rahvusvahelises võistlussüsteemis (k.a Balti meistrivõistlused).

Eesti kergejõustikukoondise liige või koondise kandidaat on vanuseklassides U14, U16, U18, U20, U23 ja täiskasvanute 2020. aasta Eesti sise- või välishooaja edetabelis esimese kuue hulgas. Nimetatud sportlased võivad sisetingimustes treenida grupis koos treeneriga.

Eesti Kergejõustikuliidu EDETABEL

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Nõuded on kooskõlastatud Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kergejõustikuliidu juhatusega.

Täna, 27. veebruaril jõustusid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud uued piirangud spordivaldkonna tegevustele. Piirangud hakkavad kehtima 3. märtsist 2021. 

Alates 3. märtsist kuni 28. märtsini 2021 (kaasa arvatud):

1. sisetingimustes on lubatud individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koosjuhendajaga ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Keelatud on tegevuse käigus vahetada paarilisi. Treeningu eel, ajal ja järel tuleb lähtuda põhimõttest, et lähikontaktsust ei teki enam kui ühe isikuga. Rühmaviisiline tegevus või treening ei ole lubatud. Paarismängud on lubatud ainult nendel spordialadel, mis lähevad individuaalspordiala mõiste alla. Nendeks on tennis, lauatennis, padel, sulgpall, rannavõrkpall ja rannatennis. Tegevusekäigus ei tohi paarilisi vahetada. Individuaaltegevuse või individuaaltreeningu piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
2. välitingimustes on lubatud treenimine kuni 10 isikulistes rühmades, sealhulgas juhendajaga;
3. sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 25% tavapärasest täituvusest. Treeningu ajal on vajalik tagada iga harrastaja kohta 10m2 ja harrastajapaari kohta 20m2 ala, mille sees tegevusi ellu viia. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide või nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt pallimängusaal ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 25% täituvuserinevate sportimispaikade lõikes;
4. siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuseiseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
5. teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alapunktis 1-3 nimetatud tingimusi ei kohaldata õppekavavälisele tegevusele üldhariduskoolide nende õpilaste puhul, kellel on Vabariigi Valitsuse korralduse nr 282 punkti 2013 kohaselt lubatud viibida õppehoones ja kes õpivad samas klassis. Samuti ei kohaldata piirangut koolieelses lasteasutuses, kui tegevust või treeningut viiakse läbi sama lasteaia rühma lastega, kes iga päev kokku puutuvad. Samuti ei kohaldata alapunktides 1-3 nimetatud tingimusi võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistri- ja esiliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja AstanguKutserehabilitatsiooni Keskusele.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 97 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
• Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
• Tegevuste välisel ajal tuleb üldkasutatavates ruumides järgida 2+2 reeglit.
• Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavadsiseruumides kandma maski.
• Siseruumides on lubatud üksnes individuaalne treeningtegevus, mis tähendab, et treening saabtoimuda maksimaalselt kahe isiku vahel: 
  a) sportlane ja treener;
  b) sportlane ja sportlane.

• Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunasid kasutada ei tohi, st et spordiobjektil ei ole lubatudsaunade kasutamine.
• Individuaalseks ujumiseks, kui sportlikuks tegevuseks, on lubatud kasutada neid siseujumisbasseinespordiobjektides, mis on registreeritud Eesti spordiregistris ja mille siseujumisbasseinil on määratud võistlusradade arv. Lubatud on ka lastebasseinide kasutamine nimetatud spordiobjektides individuaalseks sporditegevuseks, nt laps koos vanemaga või treeneriga.

• Välitingimustes võib korraga treenida ühel treeningväljakul ka mitu rühma. Nt: jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks treeningrühm ning teises osas teine treeningrühm. Mõlemal rühmad võivad samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude.
• Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade ja esiliigade mängijatele. Rahvaliiga ning harrastusspordiga tegelevad inimesed ei tohi grupis treenida kuni piirangute kehtivuse lõppemiseni.
• Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks loetakse meistriliigade ja esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
• Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Nimekiri esitatakse enne avalikustamist ülevaatamiseks Kultuuriministeeriumile vastavalt ministeeriumi juhistele.
• Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
• Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
• Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali treeningud).
• Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevustejärel territooriumile.
• Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
• Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.

Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste korraldajatele alates 3. märts 2021

1. osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning võistkondlike alade esi- ja meistriliigade mängijad.
2. siseruumis viibivad ja liiguvad koos kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
3. siseruumides viibijad kannavad kaitsemaski või katavad suu ja nina. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
4. korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00.
5. korraldaja tagab, et siseruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% ja sisetingimustes osalejate arv kokku kuni 200 inimest.
6. korraldaja tagab, et välitingimustes osaleb kokku kuni 250 inimest ja on tagatud osalejate arv rühmas kuni 50 inimest, sealhulgas juhendaja ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega.
7. Korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt;

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 97 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadavad siit.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Võistlustel osalevad ainult:
   a. spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga võistkondade sportlased;
   b. professionaalsed sportlased;
   c. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid.
3. Madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes kolmandad ja madalamad liigad), lasteja noorte võistluste (välja arvatud koolieelse lasteasutuse sama rühma laste vahel ja 1.-4. klassi sama klassi laste vahel), sõpruskohtumised, harrastusspordivõistluste ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine ei ole lubatud.
4. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saabspordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muud spordiühenduse koondiste liikmed või kandidaadid.
5. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada isikute sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja koondise liikmetest ja kandidaatidest. Nimekiri esitatakse enne avalikustamist ülevaatamiseks Kultuuriministeeriumile vastavaltministeeriumi juhistele.
6. Individuaalaladel on võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste ja rahvusvaheliste võistluste) korraldamine lubatud üksnes, kui seal osalevad ainult professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on näiteks koondise katsevõistlus.
7. Siseruumides ei tohi koha täituvus olla suurem kui 50% ja osalejate arv rohkem kui 200 inimest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt tennis ja ujumine), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes.
8. Välitingimustes on lubatud võistluste korraldamine kui osaleb kuni 250 isikut, kes peavad olema jaotatud mitte rohkem kui 50-liikmelistesse rühmadesse, sealhulgas juhendajad ja korraldajad ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Osalejate ja korraldajate summaarne arv võib olla suurem kui 250, kui on tagatud, et ürituse korraldajad ei puutu kokku osalejatega. Võistluste korraldamine, kus osaleb korraga üle 250 inimese ning inimesed võivad omavahel seguneda ei ole lubatud.
9. Siseruumis ja õues võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks võistkondlikud sportmängud, male, kabe, vehklemine, suusatamine ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet. Kahemeetrist vahemaad peavad võimaluse korral hoidma ka kohtunikud ja muu võistluse korraldamisega seotud personal.
10. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
11. Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
12. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
13. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
14. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistri spordiobjektide alamandmekogus, mis on leitav siit.
15. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
16. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse egajääks pärast võistlust territooriumile.
17. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleksminimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
18. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada niiregistreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
19. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
20. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.
21. Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (Venemaa, Ukraina, Türgi, USA), siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt kolm tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile töötajale Tago Trei (tago.trei@ppa.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon + e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit.

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.