Eesti Olümpiakomitee korraldataval “Aasta sportlane 2019” rahvahääletusel saab oma hääle anda kuni reede keskööni. Oma soosikute poolt aasta meessportlase, aasta naissportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri valimisel saab hääletada EOK leheküljel https://aastasportlane.eok.ee/. Laureaadid tehakse teatavaks 4. jaanuaril toimuval “Spordiaasta Tähed 2019” auhinnagalal.
Hääle saab anda ka Magnus Kirdi ja Maicel Uibo poolt ning treenerite kategoorias Petros Kyprianou ning Marek Visteri ja Indrek Tustiti poolt.
Rahvahääletusel on aasta meessportlase, aasta naissportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri kategooriates oodatud kõik huvilised oma lemmikute poolt häält andma kodulehel https://aastasportlane.eok.ee/. Igas kategoorias saab punkte anda kolmele kandidaadile. Igast seadmest saab hääletada vaid ühe korra. Rahvahääletus lõppeb 20. detsembril kell 23:59.
2019. aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane. Lisaks valitakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal.
Laureaadid kuulutatakse välja 4. jaanuaril Alexela kontserdimajas toimuval galaõhtul “Spordiaasta tähed 2019”, millest otseülekannet saab jälgida Kanal 2 ja Postimehe portaali vahendusel.
Eestis on aasta sportlasi valitud juba üle 80 aasta. Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta osas. Toona nimetati aasta parimaks sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1933. aastal võttis selle tava ametlikult üle Tallinna Spordipressi Klubi ning parima tiitli pälvis taas kergejõustiklane – Nikolai Küttis. 1955. aastast on parimate valimine olnud järjepidev traditsioon, mida on aja jooksul täiustatud: 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ning 1988. aastast alates antakse välja aasta treeneri tiitlit.
2018. aastal valiti aasta meessportlaseks odaviskaja Magnus Kirt, aasta naissportlaseks kiiruisutaja Saskia Alusalu, aasta võistkonnaks rallipaar Ott Tänak-Martin Järveoja ning aasta treeneriks Eesti meeste võrkpallikoondise treener Gheorghe Cretu. Läbi aegade enim Eesti aasta parima sportlase tiitleid on pälvinud Erika Salumäe, kes pälvis vahemikus 1983-1996 selle tunnustuse koguni üheksal korral.
Aasta sportlane 2019 valimist korraldab Eesti Olümpiakomitee.
Eesti Kergejõustikuliidu 2019. aasta sügisvolikogu toimus 13. detsembril hotellis Ibis Tallinn Center.
President Erich Teigamägi andis ülevaate 2019. aasta alaliidu peamistest tegevustest: Euroopa Kergejõustikuliidu aastakonverentsist 2019, lähetatud koondistest, tiitlivõistlustest ja toimunud rahvusvahelisest kuulitõuke konverentsist koostöös Global Throwinguga.
Peasekretär Sirje Lippe andis ülevaate 2019. aasta eelarve täitmisest, mille juures toodi esile edukalt läinud Euroopa Kergejõustikuliidu aastakonverentsi korraldamine Tallinnas. Anti ülevaade võistluste kuludest ja lähetustest ning saavutusspordi eelarvest.
Volikogule tutvustati 2020. aasta eelarve prognoosi. Euroopa Kergejõustikuliidu aastakonverents 2020 toimub taas Tallinnas ning siis on kavas nii aastakonverents, kongress kui auhinnagala. Põhjalikumalt selgitati EOK rahastamise põhimõtteid. Peasekretär andis teada ka stardimaksude kehtestamisest.
Peasekretär andis põhjaliku ülevaate ka 2019. aasta Euroopa Kergejõustikuliidu konverentsi ja auhinnagalas sh. eelarvest.
Päevakord:
1. Ülevaade Eesti Kergejõustikuliidu 2019.aasta tegevustest;
2. Eesti Kergejõustikuliidu majandusseis 31.10.2019;
3. EKJL 2020 eelarve prognoos;
4. Juhatuse ettepanek põhikirja muutmiseks;
5. Ülevaade Euroopa Kergejõustikuliidu konverentsist;
6. Muud küsimused;
JK Tempo juht ja treener Mihhail Jutkin ning SK Raesport juht Ülle Uuemaa said EKJLi sügisvolikogul kätte juubeliplaadid.
Eesti Kergejõustikuliit otsib oma töökasse kollektiivi kommunikatsioonispetsialisti.
WADA Executive Committee kiitis heaks 2020. aasta aasta keelatud ainete ja keelatud võtete nimekirja.
Nimekiri on täies mahus (inglise keeles) loetav SIIT, muudatuste ja selgituste kohta võrreldes eelmise aasta nimekirjaga saab lugeda SIIT (inglise keeles).
SA Eesti Antidopingu kodulehel on täismahus üleval ka eestikeelne WADA 2020. aasta keelatud ainete ja keelatud võtete nimekiri, millega saab tutvuda SIIN.
Uus nimekiri hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2020, mis annab nii sportlastele kui taustajõududele piisavalt aega sellega tutvumiseks. Maailma Antidopingu Agentuur rõhutab, et lõppude lõpuks vastutab sportlane, mis tema kehaga toimub ning milliseid meetodeid ja aineid ta kasutab või enda peal kasutada laseb – seega ei ole dopingu tarvitamisele ega teadmatuses olemisele mitte mingisugust õigustust. Igasuguse kahtluse korral tuleb sportlasel nõu küsimiseks pöörduda oma riigi antidopinguorganisatsiooni poole.
Kokkuvõte WADA 2020. aasta keelatud ainete ja keelatud võtete nimekirja muudatustest, võrreldes eelmise kehtiva nimekirjaga:
1. jaanuarist 2020 jõustub uus WADA keelatud ainete ja keelatud võtete nimekiri. Võrreldes seda hetkel kehtiva nimekirjaga, võib leida mõned erisused, millele tuleks tähelepanu pöörata.
Ära on kaotatud androgeense toimega anaboolsete steroidide senine alajaotus eksogeenseteks ja endogeenseteks.
Mitmetes rühmades on muudetud sõnastust täpsemaks. Geeni- ja rakudopingu (M3) teksti on ajakohastatud. Narkootilise toimega ainete (S7) kohta on lisandunud täpsustus, et keelatud on kõik optilised isomeerid. Kannabinoidide (S8) puhul ei ole muudatusi keelatud ainete hulgas, kuid lisatud on tingimusi nii looduslikku päritolu kui ka sünteetiliste kannabinoidide kohta.
Mõne keelatud aine kohta on lisandunud täpsustavat infot – näiteks imidasooli derivaatide kasutamine on lubatud järgmiste manustamisviiside puhul: dermatoloogiline, nasaalne ja oftalmoloogiline (stimuleeriva toimega ained, S6).
Nimekirja on lisatud uusi aineid: metüülklostebool ja 1-epiandrosteroon (anaboolse toimega ained, S1); basedoksifeen ja ospemifeen (hormoonid ja metaboolsed modulaatorid, S4); oktodriin (1,5-dimetüülheksüülamiin) – aine, mida on leitud toidulisandite koostises (stimuleeriva toimega ained, S6). Lisaks on LGD-4033 nüüd nimekirjast leitav ka oma sagedamini kasutatava nimega – ligandrool (anaboolse toimega ained, S1).
Nimekirjast on eemaldatud argoon.
Jälgimisprogrammi on lisandunud uus aine – ekdüsteroon.
7. detsembril Võrus toimunud TV 10 Olümpiastarti võistlussarja 49. hooaja avaetapi järel on liidrikohal Tallinna Inglise Kolledž ja Orissaare Gümnaasiumi/Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond. Võrus võistles 440 last 91 koolist.
Esimeses grupis on Tallinna Inglise Kolledžil liidrina 6152 punkti. Teisel kohal paikneb avaetapi järel 6121 punktiga Tartu Tamme Kool ja kolmas on Rakvere Reaalgümnaasium 5852 punktiga.
Esikümnesse mahuvad veel Kuressaare Gümnaasium (5817 punkti), Tallinna 21. kool (5576 p), Ülenurme Gümnaasium (5204 p), Viljandi Jakobsoni Kool (5118 p), Peetri Lasteaed-Põhikool (5115 p), Saue Gümnaasium (5113 p) ja Võru Kreuzwaldi Kool (5089 p).
Teises grupis hoiab liidrikohta Orissaare Gümnaasiumi/Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond, kel on esimese etapi järel 5080 punkti. Teine on Laupa Põhikooli/Imavere Põhikooli ühendvõistkond, kel on 4491 punkti ning kolmandal positsioonil paikneb 4257 punktiga Parksepa Keskkool.
Esimese grupi moodustavad koolid, kus põhiastmes õpib 251 ja rohkem õpilast, teises grupis osalevad koolid, kus õpib vähem kui 250 õpilast.
Vaata esimese etapi tulemusi ja üldseisu!
Vaata suurt galeriid EKJLi Facebookis.
Kogu tabel ja kõik tulemused on üleval sarja kodulehel: www.ekjl.ee/tv10os
Avaetapi kokkuvõtvat saadet näeb ERRi portaalis.
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
6677993
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829
Portugalis Lissabonis toimunud murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlustel sai Eesti koondislastest kõrgeima koha Johanna Ardel, kes oli naiste arvestuses 52. Meestest oli eestlastest kiireim Karel Hussar, kes lõpetas 72. positsioonil. Ilusa jooksu tegi U20 arvestuses võistelnud Robert Telpt, kes sai korraliku lõpuajaga tihedas konkurentsis 67. koha.
Johanna Ardel sai 53 lõpetaja seas 52. koha, ajaks 33.19 (naised jooksid 8225 m pikkusel distantsil). Euroopa meistriks krooniti naistest Türgi jooksja Yasemin Can ajaga 26.52.
Meeste arvestuses sai Eesti koondislastest Karel Hussar parimana 72. koha, Hussar läbis 10225 m pikkuse distantsi ajaga 34.24. Olavi Allase ja Karl Mäe katkestasid. Võitis Rootsit esindav Robel Fsiha 29.59ga.
Meeste U20 arvestuses tegi korraliku tulemuse Robert Telpt, kes lõpetas 6225 m pikkuse distantsi ajaga 20.17 ja oli selle tulemusega 67. Kuldmedal riputati kaela norralasele Jakob Ingebrigtsenile, kelle võiduajaks oli 18.20.
Lisainfo:
Toomas Tarm
Koondise juht
Tel: +372 5078 820
TV 10 Olümpiastarti võistlussarja 49. hooaja avaetapp toimub 7. detsembril Võrus. Starti oodata 440 võistlejat ja 91 kooli: 33 kooli I grupist ja 9 kooli II grupist, lisaks 49 ind. kooli.
Võru spordihallis on müügipunktiga kohal Eesti Kergejõustikuliidu peasponsor ja TV 10 Olümpiastarti koostööpartner Nike. Maksta saab nii sularahas kui ka kaardiga.
Lastele pakub Võrus lustimisrõõmu ka Super Skypark oma batuudiga.
Esimese etapi kokkuvõttev saade on ETV2 ekraanil pühapäeval, 8. detsembril kell 19.30.
Sarja tulemusi näeb SIIT.
Sarja mitmevõistluse finaaletapp peetakse Kuressaares 15.-17. juunil.
Eelmisel aastal võitis koolide arvestuses I grupis esikoha Rakvere Reaalgümnaasium, järgnesid Tartu Tamme Kool ja Kuressaare Gümnaasium.
Teises grupis triumfeeris Avinurme Gümnaasium, teise koha sai Osula Põhikool ja kolmandaks tuli Laupa Põhikooli/Imavere Põhikooli ühendvõistkond.
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
6677993
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829
Portugalis Lissabonis toimuvad 8. detsembril murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlused, kus Eestist osaleb viis jooksjat.
Meestest osalevad Olavi Allase, Karel Hussar ja Karl Mäe, naistest on stardis Johanna Ardel.
Meeste U20 arvestuses võistleb Robert Telpt.
Eelmisel aastal osalesid tänavusest koondisest EMil Allase, kes sai 68. koha ja Hussar, kes oli 81. Ülejäänute jaoks on tegu esmakordse kogemusega sel võistlusel.
Koondise juht Toomas Tarm rääkis võistluse eel, et Eesti sportlaste hetkeseis on hea. “Kõik jooksjad on terved ja heas konditsioonis. Eelmisel aastal EMil jooksnud Allase ja Hussari jaoks võiks eesmärgiks olla oma eelmise aasta kohti parandada. Sammukese on nad oma arengus kindlasti edasi teinud,” rääkis Tarm.
“Murdmaajooksu EM on jooksjate jaoks väga oluline võistlus ja suurematel riikidel on spetsiaalsed murdmaakoondised ning valmistutakse väga professionaalselt just selleks mõõduvõtuks. Meil spetsiaalselt keegi krossile ei keskendu, aga mõistagi püüame endast parima anda,” lisas koondise juht.
Ajakava jm info leiab võistluste kodulehelt: https://lisboa2019.pt/en/
Lisainfo:
Toomas Tarm
Koondise juht
Tel: +372 5078 820
7. detsembril toimuval TV 10 Olümpiastarti 49. hooaja avaetapil Võrus, Võru spordihallis on müügipunktiga kohal Eesti Kergejõustikuliidu peasponsor ja TV 10 Olümpiastarti koostööpartner Nike. Lastele pakub lustimisrõõmu Super Skypark oma batuudiga.
Maksta saab nii sularahas kui ka kaardiga.
ERR-i uudistemajas toimunud TV 10 Olümpiastarti võistlussarja 49. hooaja esitlusel jagati tähekesi suvel sarjas rekordeid püstitanud noortele, esitleti uue hooaja võistlussärki ja räägiti olümpia-aasta väljakutsetest.
Sarja avaetapp toimub 7. detsembril Võrus, mitmevõistluse finaaletapp peetakse Kuressaares 15.-17. juunil.
Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa tunnustasid 49 aastat kestnud võistlussarja.
“TV 10 Olümpiastarti on justkui püramiidi tugi mitte ainult Eesti kergejõustikule, aga ka teistele aladele. Paljud tipud on just selles sarjas teinud oma esimesed sammud spordis. Kui üks sari on ETV ekraanil 49 hooaega vastu pidanud, siis on ta järelikult väärt sari. Ma ei kujuta ettegi, kui seda poleks ja mul on väga hea meel, et see jätkub, loodetavsti ka järgmised 49 aastat,” rääkis Erich Teigamägi. “Olümpia-aasta valguses loodan ma, et Tokyosse jõuab vähemalt kümme kergejõustiklast, üle selle oleks juba väga hea tulemus,” lisas alaliidu president.
Urmas Sõõrumaa lisas: “Mul on hea meel tervitada kõiki TV 10 Olümpiastarti uue hooaja puhul. EOK üks eesmärke on olümpismi propageerimine ja see sari on üks paremaid kohti selleks. EOK eestvedamisel on Kuressaares toimuval finaaletapil kavas taas korraldada ka olümpiapäeva, kuhu kutsume tippe erinevatelt aladelt. Tokyo olümpiale mõeldes, siis loodetavasti jõuab sinna 40-45 Eesti sportlast.”
Noorena sarjas väga edukalt võistelnud kaugushüppaja Ksenija Balta rääkis olümpia-aasta väljakutsetest. “Ma ju alustasin kunagi TV 10 Olümpiastarti sarja valestartidega, aga läbi selle õppisin palju – valasin oma pisarad ära ja unistasin edasi. See sari andis mulle tuule tiibadesse ja ma väga soovitan, et kõik saaksid seda kogeda. Just neid emotsioone, sest see annab teadmise, et ebaõnnestumise järel tuleb alati püsti tõusta ja edasi minna,” meenutas Balta. “Tokyosse pürgimine on tehtud keerulisemaks, sest norm on väga kõrge. Teine variant sinna jõuda on reitingusüsteemiga, aga mina reitingu peale eriti ei tahaks loota. Tahaksin normi 6.82 ikka ära hüpata ja siis rahuliku südamega olümpiale sõita,” lisas Balta.
Olümpiavõitjad Jaak Uudmäe ja Erki Nool allkirjastasid TV 10 sarja diplomeid ja jagasid näpunäiteid, mida tuleks noortel tippu jõudmiseks teha.
Rekorditähekese said eelmisel suvel vanema vanusegrupi üheksavõistluse rekordi 8546 punktini viinud Harry Richard Jääger (Pirita Majandusgümnaasium, treener Mairo Tänav (Tänak)) ja Marta Ründva (Saue Gümnaasium), kes viis suvel noorema vanusegrupi kuuevõistluse rekordi 5181 punktini. Ründva treener on Ester Legonkov, kelle käe all võistles kunagi sarjas ka Ksenija Balta. Ühtlasi sai Ründva uueks hooajaks võistlejanumbri 1.
Finaali toimumispaik Kuressaare on 2020. aastal Euroopa spordilinna staatuses. “Soovime, et saadud tiitel annab Kuressaarele ja kogu Saaremaale suurema võimaluse oma spordiprojektide ja võistluste reklaamimiseks nii Eestis kui väljaspool. Soovime, et tunnustust oleks näha ka Kuressaare tänavapildis ja Saaremaa kõigil spordisündmustel. Saadud tunnustus on märk meie spordiobjektide heast seisukorrast, treenerite, juhendajate, õpetajate heast tööst ja sportlikust kogukonnast,” ütles Saaremaa vallavanem, endine mitmevõistleja Madis Kallas.
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
6677993
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829
29. novembrist 1. detsembrini toimus Käärikul iga-aastane koondiste ühislaager, kus toimusid ühistreeningud, koolitused, töötoad ja muud huvitavat.
Reedel andis Kristjan Karis ülevaate Kääriku Spordikeskuse tulevikuplaanidest ja tegi koondislastele ringkäigu suvel valmiva uue kergejõustikustaadioni juurde.
Lisaks toimus ühistreening ja õhtu lõpetas EKJLi Sportlaskomisjoni loeng, milles Liina Tšernov ja Jaak-Heinrich Jagor rääkisid sponsorite leidmisest ja sportlasena hakkama saamisest.
Laupäev oli laagri kõige pikem ja tihedam päev. Toimus kogenud koolitaja Indrek Rahi loeng “Erinevad sportlased, erinevad ootused” (Thomas Sport töövahendi taust ja kasutamine), koondise füsioterapeut Risto Jamnes rääkis, kuidas kuulata oma keha, et vältida ületreeningut ja vigastusi.
Lisaks erialastele treeningutele said kergejõustiklased end õhtul proovile panna lõbusas korvpallitrennis, mille viis läbi endine tippmängija Howard Frier. Õhtu lõpetas viktoriin.
Pühapäeva hommikul jagati alaliidu infot ja räägiti koondiste lähetustest – Sirje Lippe, Kristel Berendsen.
Laager lõppes olümpiavõitja Erki Noole treeninguga, mis on saanud laagris iga-aastaseks traditsiooniks.
Suur tänu kõikidele treeneritele, kes laagri toimumisele kaasa aitasid.
Kohtumiseni järgmisel sügisel!
Roman Fosti jooksis Valencia maratonil võimsa isikliku rekordi 2:12.50 ja sai 36. koha. Võitis etioopialane Kinde Atanaw Alayew tulemusega 2:03.51.
Fosti aeg on Eesti kõigi aegade teine tulemus, kiiremini on jooksnud vaid Eesti rekordiomanik Pavel Loskutov.
Fosti senine rekord oli 2:17.54.
Raido Mitt jooksis samuti isikliku rekordi, saades ajaks 2:24.19.
EKJL Instagram
