Liikumisvabaduse piirang ja viibimiskeeld avalikuks kasutamiseks mõeldud spordikeskustes ei kehti ligikaudu 115 Eesti sportlase, treeneri ja abipersonali suhtes, kes valmistuvad Tokyo olümpiamängudeks.
„Selleks, et meie spordikuulsustel säiliksid võimalused edukaks esinemiseks olümpiamängudel, on vajalik tagada turvalised tingimused treeninguteks, ka eriolukorras. Tippsportlased on harjunud elama režiimis, mis minimeerib haigestumise võimalused ka tavaolukorras ning seetõttu ei kujuta erisuse kehtestamine suurt ohtu viiruse laiemaks levikuks,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.
Eesti Olümpiakomitee spordidirektor ja Eesti olümpiadelegatsiooni juht Martti Raju avaldas tänu selle väga vajaliku erandi eest Eesti tippsportlastele. „Spordielu on peatunud, aga meie absoluutsed tipud vajavad erandit, sest Tokyo olümpiamängud toimuvad praeguse seisuga plaanikohaselt ning pikk paus ettevalmistuses mõjutaks kriitiliselt sooritusvõimekust olümpial. Täname eriolukorra juhti, kultuuriministrit ja spordibaase vastutuleku eest eriolukorras ning omalt poolt võtame kasutusele ranged ettevaatusabinõud, et tagada treenivate tippsportlaste, nende tugipersonali ning kaasatud spordibaaside töötajate tervena püsimine,“ ütles Raju.
Raju sõnul saavad võimaluse Audentese Spordikeskuses ja Pärnu Kalevi sõudebaasis treenida valitud tippsportlased, kes on juba taganud pääsu olümpiamängudele või on tugevad kandidaadid kvalifitseerumiseks. „Tegeleme nimekirja koostamisega nendest sportlastest, kes olümpiat silmas pidades nendes kahes spordibaasis treenida saavad, ning paneme paika nende spordirajatiste kasutamise täpse korraldusliku poole. Konkreetsed Audentese spordikeskuse ja Pärnu Kalevi sõudebaasi kasutamise tingimused lepitakse kokku spordikeskuste valdajatega. Kõiki sportlasi, kes selle võimaluse saavad, teavitab EOK lähipäevil läbi vastava alaliidu personaalselt. Spordirajatises võivad viibida ka sportlaste treenerid ning valitud meditsiini- ja tugipersonal, kellest teeme samuti täpse nimekirja. Kõigile teistele jäävad uksed suletuks,“ ütles Raju.
Spordimeditsiini SA juhatuse liige ja Eesti olümpiadelegatsiooni arst dr. Mihkel Mardna ütles, et Audentese Spordikeskuses, Pärnu Kalevi sõudebaasis ning Spordimeditsiini SA-s viiakse läbi täiemahuline ruumide ja pindade desinfitseerimine. „Iga spordirajatisse sisenev sportlane, treener ja tugipersonali liige peab olema täielikult haigussümptomiteta, samamoodi kohapealne spordirajatise personal. Sisenemisel ja väljumisel peab olema võimalus käte desinfitseerimiseks. Need sportlased, kes on karantiinis, peavad oma karantiiniaja lõpuni olema. Kui mõni sportlane tuleb karantiinist või on kasvõi mõne haigussümptomiga, tuleb iga juhtum enne spordirajatisse sisenemist eraldi kooskõlastada Spordimeditsiini SA-s, et tagada treenivate sportlaste ohutus. Sisse lubatakse ainult EOK poolt kinnitatud nimekirjas olevaid isikuid ja ei ühtegi teist inimest,“ tõi dr. Mardna näiteid ettevaatusabinõudest.
Eriolukorra juhi korralduse täpsema infoga leiate siit.
Kallid sportlased, treenerid ja lapsevanemad!
Vabariigi Valitsus kuulutas seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra. Eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.
Tuginedes valitsuse otsustele, peatatakse tulevased kergejõustikuvõistlused ja -üritused.
Kutsume üles kõiki kergejõustikuhuvilisi mõistvusele ja vastutustundlikule käitumisele, et aidata ennetada Eestis viiruse levikut. Selline käitumine on kõigi huvides ja aitab loodetavasti kiiremini jõuda tagasi tavapärase elurütmi ja korralduse juurde. Viiruse levikuga seotud arengud näitavad selgelt, et olukord võib veel mõnda aega halveneda ja seetõttu on kõigi ühiskonna liikmete panus ennetustegevuses olulise tähtsusega.
Koroonaviirushaiguse COVID-19 ennetamiseks ja võimaliku leviku takistamiseks on oluline mõista kolme põhimõtet.
1) Viirused ei liigu ise, neid liigutavad inimesed. Seega – mida vähem inimeste liikumist, seda vähem viiruste levimist.
2) Viiruste ülekandumist inimeselt inimesele soodustab inimeste tihe kokkupuude ruumis.
3) Koroonaviiruse nakkamise vältimiseks on kõige tähtsam see, mida inimene ise teeb või ei tee; ei tasu lootma jääda sellele, mida teised teevad.
Kõige operatiivsemat infot saab Terviseameti kodulehelt
Edasiste otsuste osas jälgige infot Eesti Kergejõustiku kodulehel või pöörduge küsimustega ekjl@ekjl.ee
Eesti Olümpiakomitee ja Spordimeditsiini SA soovitused spordirahvale Covid-19 viiruse tõkestamisel.
Hea spordirahvas,
Eesti Vabariigi valitsus esitas täna käitumissoovitused, mis puudutavad otseselt ka spordirahvast. Need on antud soovituslikus vormis, aga peame endale aru andma, mida tähendab demokraatlikus ühiskonnas valitsuse soovitus – see on palju enamat kui lihtsalt soovitus.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee arstid, kes on maailma parimad, hindavad, et sportlastele ei ole Covid-19 koroonaviirus ohtlikum kui tavaline viirushaigus. Igasuguste viirushaiguste vältimine on sportlastele oluline, aga me peame silmas pidama suuremat eesmärki – tõkestada viiruse levimist. Covid-19 võib olla väga ohtlik eakatele ja kroonilisi haigusi põdevatele inimestele.
Eesti Olümpiakomitee ja Spordimeditsiini Sihtasutus kutsuvad sportlasi, sporditöötajaid ja spordiorganisatsioone üles järgima järgmisi soovitusi:
1. Järgida väga hoolikalt rangeid hügieeninõudeid. Infot leiab Terviseameti kodulehelt ja EOK kodulehelt siin.
2. Kaaluda tungivalt nii välisreiside kui ka Eestis korraldatavate võistluste ja koosolekute korraldamise hädavajalikkust.
3. Lükata edasi võistluste ja muude avalike ürituste korraldamine ja nendel osalemine vähemalt kaks kuud, olenemata osalejate arvust ja toimumise kohast.
4. Reisides jälgida Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kodulehelt jooksvalt täienevaid käitumis- ja reisisoovitusi. Samuti tuleb reisides järgida riikide kohalike omavalitsuste poolt antud liikumispiiranguid.
5. Haigusnähtude ilmnemisel – palavik, nohu, köha, muud nähud – tuleb end koheselt isoleerida. Ei tohi väljuda elukohast, minna trenni ega võistlema ning tuleb limiteerida kokkupuuteid inimestega. Samuti tuleb võtta ühendust asukoha meditsiinitelefoniga – Eestis perearstiga, terviseameti infonumbriga, perearsti infoliiniga 1220 või helistada hiljemalt 16. märtsist avatavale koroonaviiruse kriisitelefonile numbriga 1247.
Reiside ja võistluste edasilükkamine on meile harjumatu ja ebatavaline olukord, aga me peame valdkonnana tajuma oma vastutust. Meie jaoks on oluline nii sportlaste, nende lähedaste kui ka spordist muul moel osa saavate inimeste tervis. Tegu on force majeure’iga ning meie kõigi ja igaühe panus on oluline – on see ärajäänud võistlussooritus või korraldatud võistluse ärajätmine. Inimeste tervis kaalub üles kõik muu.
Urmas Sõõrumaa, Eesti Olümpiakomitee president
Dr. Mihkel Mardna, Spordimeditsiini Sihtasutuse juhatuse liige ja Eesti olümpiadelegatsiooni arst
Eesti kergejõustikuliit otsustas 28. märtsil Tartus toimuma pidanud TV 10 Olümpiastarti 49. hooaja III etapi ära jätta, seoses COVID-19 haigust põhjustavast koroonaviirusest tingitud riskidega ja Terviseameti vastavasisulise ettepanekuga.
Maakondlike etapi korraldajatel palume samuti lähtuda Terviseameti soovitustest ning kõigil võistlustel osalejatel, nendest punktidest kinni pidada.
Lisainfo:
Sirje Lippe
Peasekretär
sirje@ekjl.ee
Tel: 5062390
Koroonaviirus COVID-19
- Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
- COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskusi.
- Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja sümptomitega inimestega kontaktist hoidumine.
- Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida, võimalusel mitte minna tööle ega kooli ning selles vahemikus palaviku, köha või hingamisraskuse esinemisel võtta kohe ühendust arstiga.
- Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt
Eesti kergejõustikuliit teatab, et 14.-15. märtsil Tallinnas toimuma pidanud U18 ja U20 Balti mitmevõistluse meistrivõistlused jäävad koroonaviiruse tõttu ära.
Eesti, Läti ja Leedu kergejõustikuliitude juhid arutavad lähitulevikus võimalikke asendamise kuupäevi.
Järgime Eesti Vabariigi Valituse ja terviseameti viimaseid nõuandeid koroonaviiruse puhangu kohta (COVID-19).
“Hetkel on kõigi sportlaste, kohtunike ja pealtvaatajate tervis ning heaolu prioriteet number üks.”
kinnitas Eesti Kergejõustikuliidu peasekretär Sirje Lippe
Lisainfo:
Sirje Lippe
Peasekretär
sirje@ekjl.ee
Tel: 5062390
Koroonaviirus COVID-19
- Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
- COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskusi.
- Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja sümptomitega inimestega kontaktist hoidumine.
- Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida, võimalusel mitte minna tööle ega kooli ning selles vahemikus palaviku, köha või hingamisraskuse esinemisel võtta kohe ühendust arstiga.
- Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!
Euroopa kergejõustikuliit teatas, et 21. – 22. märtsil Portugalis Leirias toimuma pidanud Euroopa talvised heitealade karikavõistlused jäetakse ära.
Järgitakse viimaseid nõuandeid, mis on saadud Portugali riiklikelt- ja kohalikelt tervishoiuasutustelt koroonaviiruse puhangu kohta (COVID-19).
Euroopa talvistel heitealade karikavõistlustel pidanuks Eestit esindama 9-liikmeline koondis.
Eesti Olümpiakomitee kuulutas välja konkursi EOK järelkasvutiimi „Märka järgnevat põlvkonda 2020″. Kandideerida saavad suve- ja taliolümpiaalade, pallimängualade ning mitteolümpialaade noorsportlased sünniaastaga 1997-2000.
Eesti Olümpiakomitee kuulutab välja järelkasvutiimi „Märka järgnevat põlvkonda 2020“ konkursi.
EOK “Märka järgnevat põlvkonda” järelkasvutiimi stipendiumi taotlemise kriteeriumid:
- sportlase sünniaasta 1997-2000
- sportlasel on Eesti Vabariigi kodakondsus
- sportlane ja treener järgivad oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks noortele
- sportlane ega treener ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid
– suve- ja taliolümpialad: 2019.a. täiskasvanute tiitlivõistluste silmapaistvad tulemused (OM, MM, EM, MK-etapid, suurvõistlused)
– mitteolümpiaalad: 2019.a. täiskasvanute tiitlivõistluste silmapaistvad tulemused (MM, EM, MK-etapid, suurvõistlused)
– pallimängud (Eesti Korvpalliliit, Eesti Jalgpalliliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Jäähokiliit, Eesti Võrkpalli Liit, Eesti Saalihoki Liit): 2019.a. tulemuste alusel palume igal alaliidul esitada 1 stipendiaat.
Kandideerida saavad ka väga noored sportlased (nooremad kui sünniaastaga 2000), kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi täiskasvanute tiitlivõistlustel. Selleks palun teha ankeeti vastav märge.
Konkursil osalemiseks palume täita elektrooniline vorm https://forms.gle/e4ZQPvpsvbTKRxbq8
Loe rohkem SIIT!
Taotluste esitamise tähtaeg on 31.märts 2020.
Sportlase stipendiumi suurus on kuni 2000 eurot, pallimängualadel 1000 eurot. Treeneri stipendium kuni 1000 EUR.
Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi ja spordiala) avalikustatakse EOK järelkasvutiimiga seotud meediakommunikatsioonis ja Eesti Olümpiakomitee kodulehel ning sotsiaalmeedias.
Lisainfo:
Natalja Inno
tel 55 56 6404
natalja@eok.ee
Täna Leedus, Klaipedas peetud U18 vanuseklassi Balti maavõistluse võitis Eesti kergejõustiku noortekoondis.
Põnevas heitluses esikoha nimel edestas Eesti noortekoondis vaid kahe punktiga Läti eakaaslasi (151 punkti). Kolmandaks tulid Leedu noored 135 punktiga.
Balti maavõistlusel võisteldi 11 alal: 60m, 300m, 800m ja 3000m jooksus, 60 m tõkkejooksus, kõrgushüppes, teivashüppes, kaugushüppes, kolmikhüppes, kuulitõukes ja 4x200m teatejooksus nii neidude kui noormeeste arvestuses.
Eesti koondis sai kokku 9 alavõitu
Säravaima tulemuse eest hoolitses Anna Maria Millend, kes võitis veenvalt 60 m tõkkejooksu 8.55-ga. Ühtlasi kordas Millend selle tulemusega enda nimel olevat U18 vanuseklassi rekordit. Vähem kui pool tundi enne võidukat tõkkerekordi jooksu, võitis Millend pronksmedali ilma tõketeta 60 m sprindidistantsil (7.78)
Liisa-Maria Lusti tõi Eestile kolmanda koha punktid 60 m tõkkejooksus tulemusega 8.75. Triumfeeris aga kaugushüppesektoris, pikima lennukaare pikkuseks mõõdeti 5.95.
Oliver Kruuspan näitas kõigile kandu noormeeste 60 m tõkkejooksus, võidutsedes ajaga 8.29. Kolmanda koha punktid individuaalselt tõi Eesti koondisele veel Kruuspan 60 m sprindidistantsil (7.24).
Kaksikvõit Eestile neidude teivashüppes ja kuulitõukes.
Marianne Kivi võitis teivashüppe uue isikliku rekordi 3.80-ga, Laure Kiivet oli tulemusega 3.30 teine. Väljaspool arvestust kaasa teinud Mona Linda Sikkal võinuks tulemusega 3.60 samuti hõivata poodiumikoha. Noormeeste teivashüppes võidutses Madis Kaare tulemusega 4.50.
Teise kaksikvõidu tõid Eestile neiud kuulitõukajad. Kelly Heinpõld võidutses uue tippmargi 15.58-ga ning hõbemedal riputati kaela 15.23-ga Berit Saarele. Meie neiud näitasid kuulitõukes niivõrd suurt ülemvõimu, et järgevad konkurendid jäid ligi pooleteise meetri kaugusele. Meeste kuulitõukes võitis Hannes Remmelgas uue isikliku tippmargi 16.25-ga teise koha.
Alavõidud tõid koondisele veel Karl August Kalamees 300 m distantsil 35.86-ga ning Elisabeth Pihela neiude kõrgushüppes 1.75-ga. 1.68 ületusega tõi Eestile pronksmedali Laura Lokotar.
Viimane alavõit tuli Eesti koondisele neidude 4×200 m teateneliku poolt (1:43.6), koosseisus Liisa-Maria Lusti, Anna Maria Millend, Marit Kutman ja Juliana Demeštšenko. 4×200 m noormeeste teatevõistkond tõi koondisele teise koha punktid. (Erko Räiss, Kristofer Vilhem Viet, Märten Tropp, Oliver Kruuspan)
Medalid tõid Eestile veel Marit Kutman (60 m – 7.77), Roman Litvinov (kaugushüpe – 6.79), Juliana Demeštšenko (300 m – 41.79), Andreas Hantson (kolmikhüpe – 12.96) ja Anne-Riin Peep (3000m – 11:14.79).
Kõiki tulemusi näeb SIIT
Võistlust saab järgi vaadata:
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Eerik Haamer püstitas Tartus peetud Üliõpilaste sise-MV teivashüppes Eesti uue U20 ja U23 teivashüppe siserekordi, alistades kõrguse 5.42
Noormehe isiklik rekord 5.40 pärines eelmisest aastast, millega hoidis ka U20 vanuseklassi varasemat rekordit.
Ületatud sai ka U23 vanuseklassi rekord 5.41, mida jagasid Valeri Bukrejev ja Erki Nool.
Vaata videot:
7. märtsil toimuvad Leedus, Klaipedas U18 vanuse Balti võistkondlikud meistrivõistlused. Võisteldakse 11 alal, nii noormeeste kui neidude arvestuses.
Koondises on 18 noormeest ning 17 tütarlast. Nimekamatest noortest kergejõustiklastest asuvad Klaipedas starti Anna Maria Millend, Liisa-Maria Lusti, Elisabeth Pihela ja Oliver Kruuspan.
Möödunud aastal võitis Eesti noortekoondis Lätis, Kuldigas toimunud U18 vanuse Balti võistkondlikel meistrivõistlustel 6 kuldmedalit ja sai kokkuvõttes 129 punktiga 3. koha. Võitis 160 punkti kogunud Läti, Leedu oli 149 punktiga teine.
Koondise nimekirjaga saab tutvuda SIIN.
Võistlused algavad 7. märtsil kell 13:10. Detailne ajakava.
Otsepilti näeb:
Koondise juht: Heiko Väät – tel: 5167125
Treenerid: Sven Andresoo, Harry Lemberg, Alar Maidilainen, Hennit Küppas, Rauno Kirshbaum, Erik Horn
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Sportlaskomisjon korraldab tõstmistrenni ja koolituse, kus kaetakse kõik vajalikud tõsteharjutused näiteks rebimine, rinnalevõtt jms. Alustatakse harjutustest, mis lihvivad tehnikat, et saaks treeningust maksimaalset kasu.
Treeneriks on maailma hõbedamehe Mart Seimi isa ja treener Alar Seim, kes on ka ise mitmeid kordi tulnud tõstmises Eesti meistriks. Ühte gruppi on oodatud 8 kergejõustiklast ja kõrvaltvaatajateks piiramatu arv treenereid.
Aeg: Laupäev, 14. märts
1. grupp 15:00 – 16:30 (8 sportlast)
2. grupp 16:30 – 18:00 (8 sportlast)
Registreerimine hiljemalt 12. märtsiks aadressil: https://forms.gle/GPZVjb4id5ZYBg4o7
Treening ja koolitus on sportlastele tasuta. Treeneritel, kes soovivad koolitust vaatama tulla, palume samuti lingi kaudu end registreerida ja tasuda kassas sissepääsupilet 3.50 €.
Klassikalist tõstmist peetakse enamuse spordialadele üldfüüsilise (jõu)ettevalmistuse alustalaks. Vigastuste vältimiseks ja parima tulemuse saavutamiseks on väga tähtis omada tõsteharjutuste sooritamisel õiget tehnikat.
Alar Seim on tulnud neli korda kahevõistluses ning kuus korda üksiktõstetes Eesti meistriks. Tema isiklikuks rekordiks jäi 392,5 kg (rebimises 165kg, tõukamises 227,5 kg). Paralleelselt personaaltreeneri tööga tegutseb Seim Spartas enda poja Mart Seimi treenerina. Mart Seim on 2015. aasta MM-i hõbemedalist üliraskekalus ning EM-i pronksmedalist 2016. aastal.
EKJL Sportlaskomisjoni Facebooki leht
Eesti Kergejõustikuliidul on heameel tervitada Teid oma uuel kodulehel, mis on moodne, kasutajasõbralik ning sisaldab palju kasulikku informatsiooni.
Kõige suurem erinevus võrreldes varasemaga on see, et uus koduleht on nüüdsest ka mobiilisõbralik. See teeb kodulehe mugavalt sirvitavaks nii nutitelefonide- kui tahvelarvutitega.
Kodulehe tegemine on Artmedia.ee tehtud.
Üheksa aastat püsinud vana koduleht ( http://vanaweb.ekjl.ee/ ) jääb paralleelselt avatuks veel vähemalt 3 kuuks, kuid seal me infot enam ei uuenda. Selle aja jooksul tõstame kogu puuduva info vanalt üle uuele ning sulgeme vana lehe. Vanale kodulehele pääseb ka jalusel olevast nupust „Vanale kodulehele“.
Oleme lehekülje alles äsja avalikuks teinud, kuid jätkame veel viimistlemist – selle käigus oleme väga tänulikud kõigi tähelepanekute ja soovituste eest.
Teie tagasiside on oodatud e-maili aadressil ekjl@ekjl.ee
Toredaid kergejõustikuelamusi koos Kergejõustikuliidu uue lehega ja mõistvat suhtumist arendustööde ajal.
Eestit külastas endine Jamaika tippsprinter Kerron Stewart, kes jagas Eesti sportlastele ja treeneritele kasulikke nõuandeid kahepäevasel koolitusel.
Paar aastat tagasi pika ja eduka sportlaskarjääri lõpetanud Kerron Stewart töötab treenerina ja soovib oma koolitustel edasi anda kõike, mida tippsprinteri elu talle õpetas. Stewarti sõnul on ka Eestis sihikindla tööga võimalik jõuda nii kaugele, et meil oleks rohkem vähemalt Euroopa tasemel arvestatavad sprintereid.
“Jamaikal pöörasime pikalt tähelepanu ainult sprindile, aga nüüd on meil head 400 m ja 800 m jooksjad ja ehitame üles ka pikamaajooksusüsteemi,” lausus Stewart ERR-ile.
“Nagu nägime viimastel maailmameistrivõistlustel, läheb ka meie väljakualade sportlastel hästi. Kui Eesti tahab kergejõustikus olla konkurentsivõimeline, tuleb arendada kogu spordiala, mitte ainult kergejõustiku ühte külge.”
Alla kolme miljoni elanikuga Jamaika ei ole suur riik, aga ometi tuleb sealt pidevalt väga palju häid sprintereid. Kerron Stewarti sõnul on edu võti arenguprogramm, mille välja töötamine võttis väga palju aega.
“Arenguprogramm teeb üleminekuperioodi sportlasele palju kergemaks,” lausus ta. “Laps läheb algkooli, sealt edasi põhikooli, keskkooli ja ülikooli ning seejärel alustab täiskasvanuna soovi korral profisportlase teed.”
“Vahepeal ei teki ühtegi auku, kuhu sportlane võiks kaduma minna. Üleminek ühelt astmelt teisele on sujuv. Alustame arenguprogrammiga juba rohujuuretasandilt ja liigume sealt edasi.”
Kerron Stewarti enda tegemised jäid küll tihti nimekamate kaasmaalaste saavutuste varju, aga ta kuulus pikalt maailma absoluutsesse tippu. Stewarti karjääri tipphetkeks jäi 2008. aasta Pekingi olümpia, kus ta võitis 100 m jooksus hõbemedali ja 200 m jooksus pronksi. Jamaika neliku koosseisus tuli ta 4×100 m teatejooksu kolmekordseks maailmameistriks.
“Olen üks nendest, kelle raske töö tasus end ära. Tean, et suurte sprinterite nimede seas tuuakse välja ka minu oma,” ütles Stewart. “Ma ei kahetse midagi ja olen lihtsalt väga tänulik ja õnnelik, et mul on võimalik selline pärand endast maha jätta.”
Kuulake spordipühapäeva saatelõiku, kus eksmaailmameistrit küsitles ERR-i reporter Juhan Kilumets:
Rohkem pilte Kergejõustiku facebooki lehel
1. märtsil 2020 jõustus uus spordiseadus koos seotud muudatustega tulumaksuseaduses, halduskoostöö seaduses, maksukorralduse seaduses ja karistusseadustikus. Loe lähemalt, mida on oluline teada uue spordiseaduse kohta!
- Sportlasele tohib stipendiumi maksta kuni 12-kordse kuu alammäära ulatuses aastas ehk 2020. aastal kuni 7008 eurot.
- Loodi uus maksuvaba toetuse liik – sportlasetoetus, mida võib sportlasele maksta kuni 2-kordse kuu alammäära ulatuses kuus kui sportlasega on sõlmitud töö või võlaõiguslik leping ja sportlasele makstakse tasu vähemalt kuu alamäära ulatuses.
- Sportlasele ei tohi samal ajal maksta stipendiumi ja sportlasetoetust.
- Sportlastele luuakse erisusi võrreldes töölepingu seadusega.
- Spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemist koordineerib Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus.
- Dopingukuriteo koosseis muutus detailsemaks ja karistused karmimaks.
- Luuakse sporditulemuste andmebaas.
- Teatud juhtudel võib sporditulemusi avalikustada ilma sportlase nõusolekuta.
Loe kõigest lähemalt Kultuuriministeeriumi kodulehelt. Sealt leiab ka kontaktid, kelle poole küsimustega pöörduda.
Ilmus Eesti Kergejõustikuliidu veebruarikuu Infokiri. Infokiri kajastab tähtsamaid uudiseid võistlusest, rekorditest, koolitustest ja teistest sündmustest, mida alaliit korraldab.
Infokirja saab lugeda SIIN
Infokirjaga saab liituda SIIN
Ajakirja Jooksja ja Eesti Koolispordi Liidu koostöös jätkub ka käesoleval aastal projekt, mille raames jõuab ajakiri tasuta sportlikumate koolide lugemislauale.
Koolide suure huvi tõttu otsustati eelmisel aastal suurendada koolide arvu esialgselt 200-lt 300-le. Eesti Koolispordi Liidu tegevjuhi Madis Pettai sõnutsi pole Jooksja lugemine õpilaste jaoks mitte ainult hariv ja inspireeriv, vaid annab ka tõhuse panuse laste osalushuvi tõstmiseks spordivõistlustel. Ajakirja Jooksja väljaandja Donatas Narmonti sõnul pöörab ajakiri järjest rohkem tähelepanu noorte ja lastespordi teemadele ning avaldas mitmeid selleteemalisi artikleid ka eelmisel aastal ilmunud Jooksja numbrites.
Jooksja on toetanud ka Eesti Koolispordi Liidu poolt korraldatavat koolide spordisarja “Tähelepanu, start” jagades seal osalevatele noortele lugemiseks ajakirja ning pannes parimatele välja erinevaid auhindu. Sellealane koostöö jätkub ka käesoleval aastal. Sarja finaal peetakse kevadel aprillikuus.
Sel aastal toetasid lisaks Eesti Koolispordi Liidule ja Jooksjale projekti Eesti Suusaliit, Spordiürituste Korraldamise Klubi ja Eesti Kergejõustikuliit.
Eelmisel nädalavahetusel kuulitõukes Eesti meistriks kroonitud Jander Heil parandas Norras Ulsteinvikis toimunud sisekergejõustikuvõistlusel taas isiklikku rekordit.
Alles eelmise suvehooaja lõpus esimest korda kuulitõukes 19 meetri joone ületanud Heil võitis Eesti meistrivõistlused tulemusega 19.17. Norras mõõdeti tema tulemuseks viiendal katsel 19.39, mis andis talle võistlusel kolmanda koha. Esikoha teenis Marcus Thomsen 20.57-ga ning teise koha Ashinia Miller 19.93 meetriga.
Heili seeria: 18.55; 18.83; 18.69; 18.94; 19.39; 19.21.
Eesti kõigi aegade sisekergejõustiku edetabelis kerkis Heil samuti kolmandaks. Esikohta hoiab selles pingereas 1979. aastast Heino Sild 19.87 meetriga ning teist kohta Taavi Peetre, kes 2006. aastal tõukas kuuli 19.81 meetri kaugusele.
25.-26. veebruaril toimunud rahvusvahelisel maavõistlusel võitsid Eesti U20 koondise sportlased ühe kuldmedali, kaks hõbe- ja kolm pronksmedalit. Sündis ka kaks Eesti siserekordit. Riikide arvestuses sai Eesti 7. koha.
Valgevene pealinnas Minskis teisipäeval alanud juunioride vanuseklassi rahvusvahelise maavõistluse avapäeva parimate tulemuste eest hoolitsesid teivashüppajad Eerik Haamer ja Marleen Mülla ning käija Jekaterina Mirotvortseva.
Ainsa kuldmedali tõi Eestile rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel Eerik Haamer, kes kaitses eelmise aasta võitu meeste teivashüppes tulemusega 5.20.
Neidude teivashüppes võitis Marleen Mülla hõbemedali ning viis isikliku rekordi 4.20 peale. 18-aastase Mülla enda nimel olnud eelmine rekord püsis kõigest kaks päeva, Eesti meistrivõistlustel kuldmedalit võites oli tulemuseks 4.10. Eesti kõigi aegade siseedetabelis on Müllast eespool rekordinaine Reena Koll (4.31) ja Lembi Vaher (4.23). Esikoha võitis kodupubliku ees võistlenud Valgevene konkurent Krystsina Kantsavenka, kelle võidutulemus oli 4.30.
Esimesele võistluspäevale pani ilusa punkti 17-aastane Jekaterina Mirotvortseva, kes uuendas 5000 m käimises Eesti U20, U23 ja täiskasvanute siserekordit, saades ajaga 23.30,66 viienda koha. Alavõidu teenis türklanna Emir Demir (22:39.71). Ka eelmine Eesti rekord kuulus Mirotvortseva nimele, täpselt aasta tagasi samal võistlusel kattis Jevgeni Terentjevi õpilane selle distantsi 24:06.28-ga.
Sama distantsi noormeeste 5000 m käimises saavutas Artur Djatšuk uue isikliku rekordiga 9. koha.
Teine päev tõi juurde neli medalit ning teise Eesti U20 siserekordi
4×200 m segateatejooksu võistkond (Triine-Marie Land, Ann Marii Kivikas, Robin Sapar ja Ken-Mark Minkovski) jooksis Eesti U20 vanuseklassi rekordi, võidutulemuseks 1:34.09 ning III koht. Möödunud aasta Eesti 4×200 m teatejooksu nelik jooksis välja aja 1:34.80.
Kuldmedal riputati kaela võistluste rekordi 1:32.14-ga Itaalia segateatevõistkonnale.
Avapäeva kolmandal kohal lõpetanud seitsmevõistleja Tony Ats Tamm näitas teisel päeval head minekut 60 m tõkkejooksus, võttis alavõidu teivashüppes ning lõpetas teise ajaga 1000 m jooksu – kogusummaks 5165 punkti ning tasuks hõbemedal. Tamme üksikalade tulemused: 60 m 7.20 – kaugushüpe 6.46 – kuulitõuge 11.51 – kõrgushüpe 1.98 – 60 m tj 8.44 – teivashüpe 4.25 – 1000 m 2:52.48. Võistluse võitis lõunanaaber Udris Ralfs tulemusega 5232 punkti.
Lilian Turban saavutas neidude viievõistluses 3458 punktiga 8. koha. Turbani üksikalade tulemused: 60 m tj 9.69 – kõrgushüpe 1.78 – kuulitõuge 11.65 – kaugushüpe 5.07 – 800 m 2:44.81. Maavõistluse teisel päeval tegi Turban kaasa väljaspool arvestust ka kõrgushüppes, kus ületas 1.75.
Mihkel Lembitu õpilane Gertu Küttmann tõi Eestile viienda medali. Parimal katsel saatis Küttmann kuulimuna 13.32 peale ning võitis kuulitõukes pronksmedali. Esikoha võitis kodupubliku ees võistelnud Valgevene konkurent Yelizaveta Dorts 14.54-ga.
Ühe medali sai Eesti veel, kui Robert Telpt võitis noormeeste 2000 m takistusjooksus 5:51.73-ga pronksmedali. Telpt parandas samal võistlusel aasta tagasi joostud tippmarki ligi 14 sekundiga. Vähem kui kolme sekundi kaugusele jäi 1987. aastal Richard Jürgensoni poolt joostud 2000 m takistusjooksu U20 vanuseklassi siserekord (5:48.8). Jooksu võitis poolakas Adam Kołodziej 5:49.71-ga.
Neidude 2000 m takistusjooksus tuli Stella Reinumägi ajaga 8:33.66-ga 12. kohale.
Teiste koondislaste tulemused
Ken-Mark Minkovski jäi esimesena medalita noormeeste 60 m jooksus, saades finaalis ajaga 6.89 neljanda koha. Ann Marii Kivikasel jäi finaalist lahutama kaks sajandikku, tema ajaks 7.76 ning 10. koht.
Noormeeste 400 meetri jooksudistantsil näitas Robin Sapar nelja eeljooksu peale tulemusega 50.59 11. aega. Sama distantsi neidude hulgas jooksis Liis Grete Atonen välja 12. koha ajaga 1:00.20.
Meeste 1500 m jooksus sai Kalev Hõlpus uue sisetippmargi 4:06.68-ga 9. koha. Naiste distantsil tuli Merili-Mai Kivimets 5:01.65-ga 10. kohale.
Kaugus- ja kolmikhüppes esindasid meie koondist Johanna Soover ning Igor Andrejev. Kaugushüppesektoris sai Andrejev 6.85-ga 9. koha, kolmikhüppes piirdus 13.92-ga (11. koht). Sooveri lõpetas mõlemad võistlusalad 7. kohal. Paremat tulemust näitas neiu teisel päeval kaugushüppes, kus viimase vooru õhulennu pikkuseks mõõdeti 5.72, mis tähistab neiu isikliku rekordi kordust. Kolmikhüppes sai kirja 12.47.
Meeste 60 m tõkkejooksus jäi esimesena finaali ukse taha Steven Sepp. Eeljooksu ajaks märgiti 8.36 (9. koht). Naiste arvestuses jooksis Triine-Marie Land end finaali ja sai 8.91-ga 7. koha.
Rahvusvahelise maavõistluse lõpetas meeste kõrgushüpe, kus Eesti esindaja Markus Anvelt hüppas täpselt kaks meetrit ning tõi koondisel kaheksanda koha punktid. Naiste kõrgushüppes ületas Eliis-Maria Koit 1.65, mis andis 13. koha.
Minski U20 maavõistluse video
12 riigi konkurentsis saavutas Eesti koondis 157 punktiga 7. koha. Võitis Itaalia, kes kogus 241 punkti. Teise koha sai korraldajariik Valgevene 220 punktiga ja kolmas oli 218 punktiga Poola.
Täna algab Valgevenes Minskis U20 vanuseklassi rahvusvaheline maavõistlus, 12 riigi võistkondade osavõtul. Eestit esindab 22-liikmeline koondis.
Lisaks Eestile ja korraldajamaa Valgevenele osalevad Aserbaidžaani, Poola, Läti, Leedu, Iisraeli, Türgi, Ukraina, Hispaania, Itaalia ning Kasahstani koondised.
Möödunud aastal Minskis toimunud rahvusvahelisel maavõistlusel saavutas Eesti koondis ühe kuld- ning kaks pronksmedalit. Riikide arvestuses võitsime 7. koha.
Eesti koondise esinumbrideks rahvusvahelisel maavõistlusel on teivashüppajad Eerik Haamer ja Marleen Mülla ning käija Jekaterina Mirotvortseva ja sprinter Ken-Mark Minkovski.
Möödunud aastal toimunud rahvusvahelisel maavõistlusel tõi ainsa alavõidu ja kuldmedali Eestile Eerik Haamer, teivashüppes tulemusega 5.30. Tänavu sisehooajal on noormees isikliku tippmargi viinud 5.37 peale. Isikliku rekordi lähedase tulemusega on tiitli kaitsmine väga reaalne.
Üleeile teivashüppes uue isikliku rekordi 4.10-ga Eesti meistriks tulnud Marleen Müllalt võib oodata ka Minskis kõrgeid õhulende. Aasta tagasi toimunud maavõistlusel oli viies tulemusega 3.80.
17-aastane Sillamäe käija Jekaterina Mirotvortseva läheb täna Minsksis starti 5000 m distantsil. Eelmine aasta uuendas sellel võistlusel Mirotvortseva naiste absoluutklassi käimise Eesti siserekordit, saades ajaga 24.06,28 neljanda koha.
Ken-Mark Minkovski on sisehooajal näidanud kiireid sprindiaegu ning kindlasti soovib möödunud aasta maavõistluse pronksi kirkama medali vastu vahetada. Nädalavahetusel toimunud Eesti talvistel meistrivõistlustel viis 60 m jooksus isikliku rekordi 6.84. peale.
Medaleid võivad sihtida veel mitmed teised Eesti sportlased. Kiireid aegu ja kõrgeid kohti võib oodata sprinteritelt – Ann Marii Kivikaselt ja Steven Sepalt. Kolmik- ja kaugushüppajatelt Igor Andrejevilt ning Johanna Sooverilt. Mitmevõistlejatest on starti minemas medalimõtetega Lilian Turban ning Tony Ats Tamm.
Eesti koondis rahvusvahelisel maavõistlusel
Võistluspäev algab täna (25.01) Eesti aja järgi kell 13.50 meeste seitsmevõistlejate 60 m jooksudega ning homme (26.02) kell 10.00.
Uudised korraldajate Facebooki ja Valgevene Kergejõustikuliidu lehel
Koondise juht: Harry Lemberg / Tel: 5116941
Koondise füsio: Andrei Stepanov
Koondise kohtunik: Lauri Puolokkainen
Koondise treenerid: Erki Nool, Tõnu Kaukis, Mihkel Lembit, Hennit Küppas
Tiidrek Nurme jooksis täna Hispaanias Sevilla maratoni, mille lõpetas 20. kohal Eesti kõigi aegade teise tulemusega 2:10.02. Ühtlasi täitis ta Tokyo olümpiamängude normi, milleks on 2:11.30.
Nurme jooksis kilomeetreid täna stabiilselt vahemikus 3.04-3.07, kusjuures lõpus suutis viimased kaks kilomeetrit joosta kiirusega 3.04. Tiidrek Nurme vaheajad Sevilla maratonil: 5 km – 15.13, 10 km – 30.52, 15 km – 46.26, 21,1 km – 1:05.26, 25 km – 1:17.21, 35 km – 1:47.53, 40 km – 2:03.26. Nurme positsioon paranes just maratoni teises pooles. Kui poolel maal asus ta 54. kohal, siis 35. kilomeetril 31. kohal ja 40. kilomeetril 27. kohal. Viimasel kahel kilomeetril tõusis Nurme koguni 7 kohta ettepoole, lõpetades maratoni 20. kohal.
Tänane tulemus tähendab ka Tiidrek Nurme uut võimsat isiklikku rekordit, mis paranes üle kolme minuti. Tema varasem tippmark oli 2:13.40, mille jooksis möödunud aastal.
Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimunud Eesti täiskasvanute meistrivõistluste teise päeva tipphetkedeks olid tõkkesprindid, kus Keiso Pedriks ja Diana Suumann jooksisid Eesti kõigi aegade teised tulemused. Võro, Hausenberg, Abner ja Minkovski tegid kuldsed duublid.
Naiste tõkkesprindis näitas suurepärast minekut Diana Suumann (TÜ ASK). Eeljooksus sai esmalt kirja 8.25, finaalis leidis veel kuus sajandikku ning jõudis finišisse ajaga 8.19. Isiklik rekord tõstis Suumanni Eesti kõigi aegade edetabelis teisele kohale. Ksenija Balta Eesti siserekordist jäi puudu kolm sajandikku. Kristella Jurkatamm (Tallinna SS Kalev) oli 8.73-ga teine ja Triin-Marie Land (SK Fortis) 8.88-ga kolmas.
Meeste tõkkesprindis näitas parimat minekut 25-aastane Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev). Andrei Nazarovi õpilane viis eeljooksus isikliku rekordi 7.86-ni ja finaalis parandas veelgi ning sai ajaks 7.78 (7.93 oli Pedriksi varasem tippmark)! Tarmo Jallai Eesti rekordist jäi lahutama kõigest kaks sajandikku. Hiljuti sileda 60 meetri sprindi Eesti rekordi enda nimele võtnud Karl Erik Nazarov komistas täna nii eeljooksus kui ka finaalis, ent võitis 8.08-ga hõbedamedali, pronksmedal riputati 8.18-ga kaela Martin Tähele (SK Fortis).
Kuldse duubli tegi Õilme Võro (KJK Lõunalõvi), eilse 60 m jooksu kuldmedalile lisandus täna võit 200 m sprindis. Võiduajaks märgitud 23.89 tähistab Eesti sisemeistrivõistluste rekordit. Võro senine rekord oli 24.07, kiiremini on eestlannadest halliringi läbinud vaid Katrin Käärt, kelle nimel olev rahvusrekord on 23.61. Katrin Käärti tütar Karoli (Audentese SK) oli täna 24.73-ga teine ja Kristin Saua (KJK Lõunalõvi) 25.18-ga kolmas.
Meeste 200 meetri sprindis tehti samuti võimas jooks. Ken-Mark Minkovski nihutas oma tippmargi 21.47-ni ning võitis kuldmedali, võttes revanši Henri Saia käest, kes oli eile parem lühemal 60 m sprindidistantsil. Henri teenis uue isikliku rekordi 21.58-ga hõbemedali. Varem olid meeste rekorditeks 21.72 ja 21.80. Minkovski tõusis selle jooksuga Eesti kõigi aegade pingereas viiendaks. Pronksmedali võitis 22.30-ga Robin Sapar (KJK Vike).
Naiste kaugushüppes tegi sisehooaja avavõistluse Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev). Eesti rekordinaine sai avakatsel kirja 6.40, mis jäi ka tema võistluse parimaks. Tokyo olümpianormist jäi eestlanna 42 sentimeetri kaugusele. Aet Laurik (KJK Tipp) tuli 6.30-ga teiseks ning kolmanda koha võitis värske U18 vanuseklassi kaugushüppemeister Liisa-Maria Lusti (Audentese SK), hüpates uueks isiklikuks rekordiks 6.17.
Kahe kuldmedaliga nädavahetuselt läks koju ka Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev). Kui eile viis uue isikliku tippmargiga koju teivashüppe kulla, siis täna favoriidina võidutses kaugushüppes. Hõbemedal riputati kaela Rain Kasele (Tallinna SS Kalev) tulemusega 7.17 ning pronksmedali teenis täpselt seitsme meetrise kaugushüppekatsega Igor Andrejev (Audentese SK). Hausenbergi nädalavahetuse saldoks kolm medalit: kaugushüppes ja teivashüppes kullad ja 60 m sprindis pronksmedal.
Kuldse duubliga sai Eesti talvistel meistrivõistlustel hakkama ka keskmaajooksja Mark Abner (Treeningpartner). Lisaks eilsele 1500 m jooksule võitis täna ka meeste 3000 m jooksu, isikliku rekordi ja Eesti tänavuse hooaja tippmargi 8.28,14-ga. Olavi Allasele (Tartu SS Kalev) tulemusega 8.33,05 hõbemedal ja pronksmedali teenis 8.34,42-ga Leonid Latsepov (Sparta SS).
Naiste 3000 m distantsil ei olnud vastast Jekaterina Patjukile (TÜ ASK), kelle võidutulemus oli 9.49,56. Teise koha teenis Laura Maasik (Nõmme KJK) 10.10,20 ning pronksmedali Kaisa Kukk (Ind) ajaga 10.29,88.
Teise võistlususpäeva avaalal, naiste 3000 m käimises tuli kindla võiduga Eesti meistriks Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev-Sillamäe). Eesti rekordit küll sedapuhku ei sündinud, kuna veel mõned päevad tagasi oli Mirotvortseva haige. Hõbedale tuli Anna Tipukina (KJK Atleetika) ajaga 14.55,46 ning pronksi võitis Jekaterina Tsõpina (KJK Kalev-Sillamäe) 16.09,03-ga.
Meeste 5000 m käimise võitis Virgo Adusoo (B.Junki käimisklubi), kes läbis distantsi ajaga 22.20,01. Teiseks tuli Artur Djatšuk (KJK Kalev Sillamäe) 25.03,88-ga ja kolmandaks Sergei Sannikov (NPSK Narvic) 25.10,13-ga.
Meeste kõrgushüppes kaitses mullust tiitlit Karl Lumi (IND), hüpates 2.13. Teise koha teenis 2.05-ga Deniss Tšernobajev (Tallinna SS Kalev) ning kolmas oli kahe meetrise õhulennuga Kristjan Tafenau (KJS Sakala). Väljaspool arvestust võistles kaasa jaapanlane Naoto Tobe, kes pakkus publikule kõrgetasemelist tulemust 2.31 näol.
Marleen Mülla (KJK Vike) võidutses uue isikliku rekordiga naiste teivashüppes. Kuldmedali tõi tulemus 4.10. Teise koha võitis 3.70-ga Mona Linda Sikkal (SK Leksi 44) ja pronksmedali sama tulemusega Marin Lõo (TÜ ASK).
Helin Meier (Nõmme KJK) võitis naiste 800 m jooksu ajaga 2.13,38. Hõbe riputati kaela Katrina Stepanovale (Sparta SS), kes sai ajaks 2.15,25 ja pronksile jooksis end Katrin Zaitseva (Tartu SS Kalev) ajaga 2.19,80.
Meeste samal distantsil ei jätnud Eesti selle distantsi esinumber Rasmus Kisel (Audentese SK) konkurentidele lõpusirgel võimalust, võidutsedes taktikajooksus ajaga 1.58,15. Talle järgnesid Deniss Šalkauskas (TÜ ASK) 1.58,55-ga ja Karel-Sander Kluzin (TÜ ASK) ajaga 1.58,91.
Päeva lõpetasid 4 x 400 meetri teatejooksud. Eesti meistriks naiste hulgas tuli Audentes SK (4.06,43), koosseisus Liis Grete Atonen, Katre Sofia Palm, Karoli Käärt ja Liisa-Maria Lusti. Teine oli Nõmme KJK (4.13,70), pronksmedalid jäid välja jagamata.
Meeste teatejooksus triumfeeris ajaga 3.16,12 Audentese võistkond (Sten Ander Sepp, Rasmus Kisel, Ken-Mark Minkovski, Karl Erik Nazarov). Hõbemedalid riputati SK Elite Sport klubi liikmetele ajaga 3.18,72, ning pronksmedalid läksid Audentes II võistkonnale 3.42,54-ga.
Esimese päeva kokkuvõte SIIN
Kõiki tulemusi näeb SIIT
Kahe päeva galeriid: 1.päev ja 2.päev
Mõlemad võistluspäevad on järelevaadatavad sport.postimees.ee ja Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee. Kergejõustikuliidu sisemeistrivõistluste meediapartneriteks on Postimees Grupp
Lisainfo:
Jan Õiglane
Kommunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5035541
22.-23. veebruaril Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimuvatel Eesti täiskasvanute meistrivõistluste avapäeval jagati välja 12 medalikomplekti.
Avapäeval hoolitsesid kõige säravamate tulemuste eest Õilme Võro, Hans-Christian Hausenberg ja Jander Heil.
Võistluspäev lõppes naiste ja meeste 60 meetri jooksudega, kus mõlemad meistrikullad võideti isiklike rekorditega. Naiste kuld läks Õilme Võrole (Võru KJK Lõunalõvi), kes jooksis isikliku rekordi 7.34. Karoli Käärt (Audentese SK) oli teine ajaga 7.63 ning pronksmedali võitis Marit Kutman (TÜ ASK) 7.73-ga.
Ksenija Balta nimel olevast Eesti rekordist jäi Võrot lahutama vaid viis sajandikku.
Meeste samal distantsil võidutses Henri Sai (SK Altius), kellele tõi esikoha samuti isiklik rekord 6.79. Hõbe kuulub Ken-Mark Minkovskile (Audentese SK) ajaga 6.84 ja pronks Hans-Christian Hausenbergile (Tartu SS Kalev) 6.85-ga.
Kolmikhüppes noppis mõlemad meistrikullad Uudmäede pere – Merilyni võidutulemuseks oli 12.80 ning Jaak-Joonase viimases voorus hüpatud 15.18. Mõlemad kuuluvad Audentese Spordiklubi ridadesse. Kahvatumad medalid riputati kaela Johanna Sooverile (Audentese SK) tulemusega 12.40 ning Annabel Luukile (TÜ ASK) 12.23-ga. Meestest võitis hõbemedali värske U18 vanuseklassi kolmikhüppe Eesti meister Viktor Morozov (KJK Atleetika) tulemusega 14.52 ning pronkmedali eelmise nädalavahetuse U20 vanuseklassi kolmikhüppe Eesti meister Igor Andrejev (Audentese SK), resultaadiga 14.19.
Põnev duell peeti maha meeste 400 meetri jooksus, kus esikoha nimel heitlesid vanameister Marek Niit (KJK Saare) ning valitsev selle distantsi meister Lukas Lessel (SK Elite Sport). Sprindiiirust suutis lõpuni paremini hoida Marek Niit, edestades teiseks jäänud Lukas Lesselit nelja sajandikuga. Nende ajad olid vastavalt 48.49 ja 48.53. Pronksi teenis Rivar Tipp (TÜ ASK), kelle aeg oli 49.38.
Naiste 400 m Eesti meistriks tuli esmakordselt Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev) võimsa uue isikliku rekordi 55.59-ga. Hõbemedali võitis Liis Roose (TÜ/ASK) 56.36-ga ning pronksmedali Kristel Luik (Tartu SS Kalev) 59.27-ga.
Kuulitõukesektoris favoriidid ei vääratanud. Jander Heil (KJK Sakala) viis kuulitõukes isikliku rekordi 19.17-ni, parandades varasemat tippmarki 16 sentimeetriga, millega võttis kindla võidu. 17 meetrit täpselt tõuganud Karl Koha viis koju hõbemedali ja vanameister Raido Kalbach 16.42-ga pronkise autasu.
Kätlin Piirimäe (Koigi KJK) tänase kuldse kuulikaare pikkuseks mõõdeti 14.47. Monica Vainola (Nõmme KJK) võitis hõbemedali tulemusega 14.13 ning pronksise autasu viis koju Valeria Radajeva (Audentese SK) 13.57-ga.
Meeste teivashüppes valmistas üllatuse mitmevõistleja Hans-Christian Hausenberg, kes viis isikliku rekordi 5.30-ni. Seejärel läks ületama ka Erki Noole ja Valeri Bukrejevi nimel olevat Eesti noorsoo vanuseklassi rekordit (5.41). Kõrgus 5.42 käis selgelt üle jõu, kuid esikoha ja uue isiklik rekordiga jäi Hausenberg võistlusega rahule. Teise koha võitis suursoosik Eerik Haamer (TÜ ASK), kes ületas 5.15. Pronksine autasu riputati kaela 5.05 ületanud Risto Lillemetsale (KJK Saare).
Naiste kõrgushüppes pakkus suure üllatuse Lilian Turban (SK Elite Sport) – võidutsedes uue isikliku rekordiga 1.82. Tiitlikaitsja ja peafavoriit Grete Udras (Audentese SK) pidi leppima tulemusega 1.79 teise kohaga. Pronksmedali viis koju Annika Teska (Tallinna SS Kalev) 1.73-ga.
Taktikalised 1500 meetri jooksud võitsid naistest Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ja meestest Mark Abner (Treeningpartner). Mullu hõbemedali sellel distantsil võitnud Kelly Nevolihhini ajaks märgiti 4.52,39. Teise koha võitis triatleet Katrina Zaitseva (Tartu SS Kalev) ning pronksile tuli Katrina Stepanova (Sparta Spordiselts) ajaga 4.54,12. Tiitlikaitsja Olavi Allase (Tartu SS Kalev) pidi tänavu Mark Abneri paremust tunnistama. Pronksi võitis noorsoo Eesti meister Karel-Sander Kljuzin (TÜ ASK). Meeste esikolmiku ajad: 3.58,92, 4.00,05 ja 4.00,78.
Kõiki tulemusi näeb SIIT
Pühapäeval tuleb oma põhialal kaugushüppes starti ka Tokyo olümpiamängudeks valmistuv Ksenija Balta. Eesti meistrivõistluste teine päev algab kell 11.00 naiste 3000 meetri käimisega, kus stardis ka äsja Eesti rekordit uuendanud Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev-Sillamäe).
Võistluste ajakava ja info: http://ekjl.ee/kalender/eesti-talvised-mv-607
Mõlemad võistluspäevad on otsepildis nähtavad sport.postimees.ee ja Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee. Kergejõustikuliidu sisemeistrivõistluste meediapartneriteks on Postimees Grupp
22.-23. veebruaril toimuvad Tallinnas, Lasnamäe kergejõustikuhallis Eesti talvised meistrivõistlused kergejõustikus. Stardis on ligi 240 sportlast ja esindatud 35 klubi.
Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel tuleb oma põhialal kaugushüppes starti ka olümpianormi jahtiv Ksenija Balta. Lisaks teevad tippudest kaasa Marek Niit, Jander Heil, Karl Erik Nazarov, Kätlin Piirimäe, Õilme Võro, jpt.
Meeste 60 m distantsil tasub jälgida Henri Saia (SK Altius), Ken-Mark Minkovskit (Audentese SK), ja Hans-Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev). 200 m tuleb Saia ja Minkovskiga tiitli nimel võitlema Eesti rekordimees Marek Niit (KJK Saare). Niit on üles antud ka 400 m jooksus, kus peamisteks konkurentideks on valitsev selle ala meister Lukas Lessel (SK Elite Sport) ning suvel kiireid sprindiaegu näidanud Rivar Tipp (TÜ ASK).
Naiste 60 m ja 200 m sprindidistantsidel tuleb rajale Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi), kellele pakuvad konkurentsi Marit Kutman (TÜ ASK), Karoli Käärt (Audentese SK) ning Anna Maria Millend (Audentese SK).
Veerandmailerid Helin Meier (KJK Nõmme), Liis Roose (TÜ ASK) ning Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev) peaksid üksteise vahel jagama 400 m distantsil Eesti meistrimedalid. Eelmainitud järjestuses lõpetasid sportlased mullustel Eesti talvistel meistrivõistlustel.
Selle nädalavahetuse üks põnevamaid heitlusi tõotab tulla meeste 60 meetri tõkkejooksus. Meistritiitlit läheb jahtima Karl Erik Nazarov (Audentese SK), Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), Johannes Treiel (KJK Saare) ning Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev). Sisehooajal on kõige nobedamalt tõkkeid ületanud Nazarov, kes ajaga 7.84 püstitas 4. veebruaril Tartus Eesti noorsoorekordi.
Diana Suumann tuleb naistest favoriidina rajale 60 m tõkkesprindis.
Meeste teivashüppes läheb favoriidina võistlema Eerik Haamer (TÜ ASK). Eelmisel nädalavahetusel isikliku rekordi 5.20ni viinud Hans Christian Hausenberg ning mitmevõistluse Eesti meister Risto Lillemets (KJK Saare) peaksid eeldatavalt jagama kahvatumat värvi medalid.
Naistest on sel hooajal saanud teivashüppes parima tulemuse kirja Marleen Mülla (KJK Vike), kes hiljuti omavanuste Eesti meistrivõistlustel hüppas 4.05. Kaarte tuleb segama ja medali eest võitlema Lembi Vaher.
Põnevat duelli kuldmedalile on oodata naiste kõrgushüppesektoris. Starti tulevad Elisabeth Pihela (Audentese SK), kes äsja U18 vanuseklassi Eesti tippmargi 1.85-ni viinud ning tiitlikaitsja Grete Udras (Audentese SK), kes samuti sisehooajal hüpanud 1.85.
Meeste kõrgushüppes on favoriidiks endiselt suurepärases vormis olev Karl Lumi (Tallinna SS Kalev). Eelmisel nädalavahetusel väljaspool arvestust Eesti U18, U20 ja U23 vanuseklasside talvistel meistrivõistlustel ületas Lumi kõrguse 2.14.
2019. aasta talvise Eesti meistri Tähti Alveri puudumisel on kaugus- ja kolmikhüppes peamisteks kuldmedali nõudlejateks Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev), kes teeb oma sisehooaja esimese võistluse kaugushüppes ning Merilyn Uudmäe (Audentese SK), kes püüab meistritiitlit kolmikhüppes.
Kaugushüppes pakuvad Baltale konkurentsi Aet Laurik (KJK Tipp), Liisa Maria Lusti (Audentese SK) ja Lishanna Ilves (KJK Vike). Uudmäele kolmikhüppes klubikaaslane Johanna Sooover ja Annabel Luuk (TÜ ASK).
Meeste kaugushüppes on tiitlipretendendiks hooaja edetabelijuht, tänavu isikliku siserekordi 7.70-ni viinud Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev). Kaugushüppesektoris võime näha ka Rain Kaske, kes teeb üle mitmete aastate kaasa Eesti meistrivõistlustel. Kaugus- ja kolmikhüppes on kohal ka Jaak Joonas Uudmäe (Audentese SK).
Keskmaa distantsidel läheb mulluseid meistritiitleid 1500 m ja 3000 m kaitsma Olavi Allase (Tartu SS Kalev). Meeste 800 m on oodata põnevat duelli Rasmus Kiseli (Audentese SK) ja Deniss Šalkauskase (TÜ ASK) vahel.
Liina Tšernovi puudumisel on naiste 800 m ja 1500 m peamiseks tiitlipretendendiks Kelly Nevolihhin (KJK Vike). 3000 m jooksudistantsil on eeldatav favoriit kuldmedalile Jekaterina Patjuk.
Tartus Martin Kutmani mälestusvõistlustel sisetippmargi 19.01 meetri peale viinud Jander Heil, asub nädalavahetusel favoriidina kuulitõukes mullust meistritiitlit kaitsma.
Naiste kuulitõuke tiitlikaitsja Kätlin Piirmäe teeb sisehooaja avastardi just Eesti meistrivõistlustel. Aasta tagasi mõõdeti Piirimäe kuulimuna võidutulemuseks 15.38.
Kohal on ka Eesti käimisele viimaste aastatega uue hingamise andnud ja ohtralt rekordeid purustanud Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev Sillamäe), kellelt võib igal võistlusel suurepärast tulemust oodata.
Võistluste ajakava leiab siitVõistluste stardinimekirjad on siin
Võistluste tulemused ilmuvad Eesti Kergejõustikuliidu kodulehel
Mõlemad võistluspäevad on otsepildis nähtavad sport.postimees.ee ja Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.
Võistlused algavad laupäeval kl 15.00 ning pühapäeval kl 11.00
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee. Kergejõustikuliidu sisemeistrivõistluste meediapartneriteks on Postimees Grupp
Käes on järjekordne suveolümpiamängude aasta, mis kergejõustikukohtunikele on muuhulgas ka teadmiste täiendamise ja kontrollimise aastaks. Kõik praegused kohtunikulitsentsid kaotavad 31. detsembril 2020. a kehtivuse, mistõttu tuleb need käesoleva aasta jooksul uuendada.
Kergejõustikukohtunikud, kelle litsents on 1. jaanuariks 2021. a uuendamata, kustutatakse kohtunikeregistrist ja neil kaob kuni litsentsi taastamiseni kohtunike maksuvaba kuluhüvitise saamise õigus. Praegu kehtivat A, B ja C litsentsi omavatel kohtunikel, kes 31. detsembriks litsentsi ei uuenda ja registrist kustutatakse, alandatakse litsentsi taastamisel seda ühe astme võrra.
Kohtunikulitsentsi uuendamiseks tuleb läbida täiendkoolitus ja ära teha kohtunikueksam. Täiendkoolituse pikkuseks on minimaalselt kaks loengutundi. Eksamil tuleb etteantud vastusevariantidega testil saada 20-st võimalikust vastava litsentsi omandamiseks kehtestatud arv punkte. Rahvuskategooria A-litsentsi taotlejad peavad lisaks testile lahendama etteantud ülesande ja vastama litsentseerijate suulistele küsimustele.
Eesti Kergejõustikuliit koos kohtunikekogu juhatusega pakub kõigile maakondadele ja liikmesklubidele võimalust kergejõustikukohtunike täiendkoolituse ja litsentseerimise läbiviimiseks A, B ja C litsentsi omavatele või taotlevatele kohtunikele. Selleks moodustas EKJL-i kohtunikekogu juhatus vastava töörühma, kuhu kuuluvad Ergo Kilki, Arvi Kirsioks, Andres Piibeleht, Allan Pilt, Lauri Puolokkainen, Margus Randaru ja Peeter Randaru. Kohtunike täiendkoolitusi ja algõpet D ja E litsentsi taotlemiseks võivad peale enda litsentsi uuendamist läbi viia ja eksameid vastu võtta kõik A ja B litsentsiga kohtunikud.
Täiendkoolitus on kõigile osavõtjatele tasuta. Lektorite sõidukulud kannab EKJL. Kontaktisik täiendkoolituste korraldamiseks on Peeter Randaru (peeter.randaru@gmail.com, mob 5365 3242).
Edukat litsentseerimisaastat!
EKJL kohtunikekogu
Lasnamäe kergejõustikuhallis lõppesid U18, U20 ja U23 vanuseklasside Eesti talvised meistrivõistlused kergejõustikus. Püsitati neli uut Eesti siserekordit. Mitmed sportlased särasid rohkem kui ühe meistritiitliga.
Sisehooajal pidurdamatus hoos olev Karl Erik Nazarov (Audentese SK) sprintis uue Eesti siserekordi 60 m jooksus. Nazarovi ajaks mõõdeti kuni 23-aastaste noormeeste 60 m finaalis 6.68. Varasem Eesti rekord, 6.71, kuulus Argo Golbergile ning oli joostud 2003. aastal. Nazarovi järel sai teise koha Henri Sai (SK Altius) (6.87) ja kolmanda Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) (6.91).
15-aastane Elisabeth Pihela (Audentese SK) uuendas Eesti U18 vanuseklassi siserekordit, ületades 1.85. Ühtlasi on see sisetingimustes Eesti kõigi aegade seitsmendaks tulemuseks ning omavanuste hooaja maailma edetabelis hoiab Pihela selle tulemusega teist kohta. Pihela järel hõbemedali võitis klubikaaslane Liisa-Maria Lusti (1.73) ning pronksmedali KJK Kose 2000 esindaja Laura Lokotar (1.70)
Meeleoluka avapäeva lõpetas 17-aastane Jekaterina Mirotvortseva (Kalev-Sillamäe), parandades enda nimele kuuluvat absoluutklassi Eesti rekordit 3000 m käimises, saades kirja aja 13.20.32. Rekord siis nii U20, U23 kui täiskasvanute arvestuses paranes ligi 30 sekundiga! Teise koha teenis klubikaaslane Alla Šubina (15.46,69) ja kolmandana ületas finišijoone Alesja Laagus (NPSK Narvik) (20.52,77).
Neljas Eesti sisetippmark sündis neidude U18 vanuseklassis, kus Anna Maria Millend (Audentese SK) püstitas U18 Eesti rekordi 60 m tõkkejooksus ajaga 8.55! Varasem neidude U18 siserekord püsis 14 aastat Grit Šadeiko käes, kui 2006. aastal Leedus Kaunases jooksis aja 8.60. Millendi järel hõbedale tuli TÜ ASK sportlane Marianne Kivi (8.84) ja pronksile Tallinna SS Kalevlane Juliana Demeštšenko (8.92).
Nädalavahetuse edukaim võistleja oli Oliver Kruuspan (Audentese SK), kes poiste U18 vanuseklassis võitis viiest üles antud alast viis medalit, neli neist seejuurest kuldset. Vastast ei leidunud Kruuspanile 60 m (7.08) ja 60 m tõkkejooksus (8.15), 200 m jooksus (22.50) ning ankrumehena tõi Audentese 4×200 m teatejooksu võistkonna võidukalt finišisse ajaga 1:34.57. Audentese võistkonna koosseisu kuulusid veel Jaroslav Sivuha, Andry Harjakas, Kristofer Vilhelm Viet.
Kaugushüppes tuli vaid KJK Vike Roman Litvinov (6.83) paremust tunnistada. Kruuspani hõbemedalivääriline hüpe kandus 6.78 peale.
U23 vanuseklassi parimad:
Meeste teivashüppes triumfeeris mitmevõistleja Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) uue isikliku rekordiga 5.20. Naiste samal alal võitis Emilia Palgi (KJS Sakala) 3.70ga. Hausenberg võitis oma teise kulla 60 m tõkkejooksus ajaga 8.03.
Hendrik Lillemets (KJK Saare) tegi kuldse duubli hüppealadel. Kõrgushüppe võitis tulemusega 1.96 ning kaugusehüppe pikimaks õhulennuks mõõdeti viiendal katsel 6.65.
Naiste U23 vanuseklassi sprindidistantsidel ei leidunud vastast Karoli Käärtile (Audentese SK). Võidutsedes nii 60 m jooksus kui 200 m, võiduajad vastavalt 7.51 ja 24.64. Meestest võttis eelmainitud aladel kaks hõbemedalit Henri Sai (SK Altius) 6.87 ja 21.88
Katre Sofia Palm (Audentese SK) tegi nädalavahetusel kaasa kolmel üksikalal. Võitis 60 m tõkkejooksu ajaga 8.85, kaugushüppes andis 5.90 hüppamine hõbedase tasu ning kõrgushüppes jäi tulemusega 1.63 esimesena medalita.
U23 vanuseklassi produktiivseim kestvusjooksja oli Saina Mamedova (KJK Kalev-Sillamäe), kes võitis kuldmedalid 800m jooksus (2:30.61), 1500m jooksus (5:12.99) ning 3000 m jooksus (11:57.41)
Meeste keskmaa distantsidel jagasid kirkamad medalid omavahel ära Karel-Sander Kljuzin (Tartu Ü. ASK) ja Mark Abner (Treeningpartner). Kljuzinile riptati kaela kuldmedalid 1500 m ja 800 m jooksudes, võiduajad vastavalt 4:02.95 ning 2:00.53. 1500m hõbedamees Mark Abner sai ajaks 4:03.52. Vigade paranduse tegi Abner teisel päeval 3000 m jooksus, võidutsedes ajaga 8:44.00.
Tanel Saatman (KJK Visa) triumfeeris meeste kuulitõukes 14.33ga, naiste sama ala võidu võttis tulemusega 12.95ga Valeria Radajeva (Audentese SK).
5000 m käimises võitis meistritiitli ajaga 26:11.33 Andrei Baulin (KJK Kalev-Sillamäe), naiste 3000 m käimise esimene oli Darja Bredbannikova (KJK Visa) 19:47.59ga.
U20 vanuseklassi parimad:
U20 vanuseklassi edukamad sportlased olid sprinterid Ken-Mark Minkovki (Audentese SK) ja Ann Marii Kivikas (SK Altius). Mõlemad sportlased viisid koju 3 kuldmedalit.
60 m jooksus võitis esikoha Ken-Mark Minkovski (Audentese SK), võiduajaks 6.87. Naiste meistritiitel läks 7.72ga Ann Marii Kivikale (SK Altius). 200 m distantsidel võidutsesid Minkovki ja Kivikas sprindiaegadega vastavalt (21.72 ja 25.45).
Meeste teivashüppes võitis meistritiitli Eerik Haamer (TÜ ASK), võidutsedes U20 vanuselassis tulemusega 5.15. Naistest triumfeeris Marleen Mülla (KJK Vike) 4.05ga.
Eliis-Maria Koit (Haapsalu KJK) tuli meistriks naiste kõrgushüppes, tulemuseks 1.66. Meeste kõrgushüppes võitis 1.99ga esikoha Markus Anvelt (KSK Alem)
60 m tõkkejooksus tuli esikohale Tony Ats Tamm (Audentses SK) 8,21ga, naistest võitis ajaga 8,90 kuldmedali Triine-Marie Land (SK Fortis)
Meeste kuulitõukes oli põnev vastasseis kolme mehe vahel. Võitjana väljus KJK Atleetika sportlane Maksim Mihhailov (16.94), hõbemedal riputati kaela KJS Sakala Enrico Hänilenele (16.88) ja pronksmedal Rasmus Rooslehele Niidupargi KJK-st (16.81). Naistest tuli meistriks Gertu Küttmann (Niidupargi KJK) 13.72ga.
Naiste kaugushüppe (5.69) kui kolmikhüppe (12.44) esikoha võitis Johanna Soover (Audentese SK), meestest tegi samdel aladel kuldse duubli Igor Andrejev (Audentese SK), kaugushüppes tulemusega 6.90 ja kolmikhüppes 14.56.
Ann Marii Kivikas (SK Altius) võitis naiste 400 m finaali ajaga 58.46, meeste arvestuses krooniti Eesti meistriks aja 50.19 kirja saanud Robin Sapar (KJK Vike)
Naiste 800 m jooksus triumfeeris ajaga 2:25.00 Liis Grete Atonen (Audentese SK) Meeste samal distantsil jooksis end ajaga 1:58.08 võidule Kalev Hõlpus (Rapla JK)
Hõlpus võitis hõbemedali 3000 m jooksus (8:49.71), temat kiiremat aega ja kuldmedali võitis Robert Telpt (Audentese SK) võiduajaks 8:41.41. Naistest tuli 1500 m meistriks Merili-Mai Kivimets (Tartu SS Kalev) ajaga 4:58.89.
Meeste 5000 m käimises võitis meistritiitli Sergei Sannikov (NPSK Narvic) 25:38.81ga.
Meeste 4×200 m teatejooksus võttis võidu Audentese SK meeskond koosseisus Ats Kivimäe, Tony Ats Tamm, Sander Valt ja Ken-Mark Minkovski, nende võiduajaks oli 1:31.86. Naiste teatejooksu võitis samuti Audentese SK naiskond koosseisus Jelizaveta Mišina, Annabel Alliksaar, Liis Grete Atonen, Carina-Renne Valdek, saades võiduajaks 1:46.60.
U18 vanuseklassi parimad:
Anna Maria Millend (Audentese SK) ja Oliver Kruuspan võidutsesid sprintides
60 m jooksudes võidutsesid Millend ja Kruuspan aegadega vastavalt 7.69 ja 7.08 ning tõkkesprindis triumfeerisid aegadega 8.55 ja 8.15.
Marit Kutman (Tartu Ü. ASK) võitis neidude 200 m jooksu ajaga 25.36. Oliver Kruuspan (Audentese SK) oli noormeeste kiireim 22.50ga.
400 m distantsil kaitses meistrikulda neidudest Juliana Demeštšenko (Tallinna SS Kalev) ajaga 58.48 ja noormeestest võitis 51.15ga kuldmedali Karl August Kalamees (TÜ ASK).
U18 neidude kolmikhüppe võitis 11.53ga Anna Lensment (Audentese SK), noormeestest tegi pikima hüppe Viktor Morozov (KJK Atleetika), kelle tulemuseks mõõdeti 13.87.
Noormeeste kõrgushüppe tulemusega 1.89 võitis Kristjan Timuska (KJK Lõunalõvi).
Teivashüppesektoris näitasid U18 vanuseklassis neiud kõrgetasemelist võistlust. Marianne Kivile (TÜASK) riputati kaela kuldmedal tulemusega 3.75. Teisele koha ja hõbemedali võitis Laure Kiivit (TÜASK) ning kolmanda pronksise autasu viis koju Mona Linda Sikkal (SK Leksi 44) 3.50ga. Kõigil kolmel eelmainitud neiul on nüüd ka suvel Rietis toimuva Euroopa U18 meistrivõistluste normatiiv täidetud. Noormeest hulgas näitas parimat tulemust Madis Kaare (SK Altius), kes ületas kõrguse 4.40.
Neidude kaugushüppes tuli Eesti meistriks Liisa Maria Lusti (Audentese SK), tulemusega 5.89. Noormeestest võitis Roman Litvinov (KJK Vike) õhulennuga 6.83.
Kuulitõukes tulid kullale Hannes Remmelgas (TÜ ASK) tulemusega 15.93 ning Berit Saar (KJK Vike) 14.63ga.
1500 m jooksu meistriks tuli Anete Randma (SK Fortis) ajaga 5:00.45. Noormeeste 2000 m jooksu võidu võttis Ralph Rubert Nigul (UP Sport) tulemusega 6:10.73.
Teise päeva 800 m meistrikuldadele jooksid meestest 2:04.48ga Uku-Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev) ja neidude kiireim oli Carmen Rääk (SK Maret Sport) 2:22.77ga.
Noormeeste 5000 m käimises läks kuldmedal Artur Djatšukile (KJK Kalev-Sillamäe) 26:10.66 ning neidudest oli 3000 m distantsil esimene Anna Ivanova (KJK Kalev-Sillamäe), saades ajaks 16:46.72.
Noormeeste 4×200 m teatejooksus tuli Eesti meistriks Audentse SK võistkond (Jaroslav Sivuha, Andry Harjakas, Kristofer Vilhem Viet, Oliver Kruuspan) ajaga 1:34.57. Neidudest võitis samuti Audentese SK teatenelik, koosseisus Emma Triin Seer, Mia Heleen Herman, Anna Maria Millend, Liisa-Maria Lusti, meistritiitli tõi aeg 1:43.62.
Lisainfo:
Jan Õiglane
Kommunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5035541
15.-16. veebruaril peetakse U18, U20 ja U23 vanuseklasside Eesti talvised meistrivõistlused kergejõustikus
Võistlused toimuvad kolmes vanuseklassis Tallinnas, Lasnamäe Kergejõustikuhallis. Kokku on võistlema oodata ligi 600 sportlast 41 klubist.
U23 vanuseklassis on oodata mitmeid põnevaid vastasseise.
Meeste 60 m ja 200 m saab kaasa elada Henri Saia (SK Altius), Karl Erik Nazarovi (Audentese SK) ja Hans Christian Hausenbergi (Tartu SS kalev) mõõduvõtule. 200 m pakuvad eelmaintud meestele veel konkurentsi Sten Ander Sepp (Audentese SK) ja Lukas Lessel. (SK Elite Sport).
Naiste 60 m ja 200m tulevad sel hooajal rajale kiireid aegu näidanud Karoli Käärt (Audentese SK) ja Kristin Saua (KJK Lõunalõvi).
Keskmaa distantsidel 800 m ja 1500 m võib häid duelle oodata Mark Abneri (Treeningpartner), Karel-Sander Kljuzini (TÜ ASK) ja Deniss Šalkauskase vahel (TÜ ASK).
Kuulitõukeringis näeme Erki Mitmani (Audentese SK), kirkamate medalite eest tahab sõna sekka öelda ka vasaraheitja Toomas Tankler (Niidupargi KJK).
Sama vanuseklassi neidude kuulitõukes panevad end proovile Leanne Siimumäe (KJK Kose 2000), Tuule Müürsepp (Võru KJK Lõunalõvi).
60 m tõkkejooksu noorsoo rekordiomanik Karl Erik Nazarov sel aastal tiitlit ei kaitse. Medalid jagatakse Hans Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev), Johannes Treieli (KJK Saare), Jakob Ristimetsa (TÜ ASK) ja Martin Tähe (SK Fortis) vahel.
Värske naiste 5-võistluse Eesti noorsoo meister Margit Kalk (Tartu SS Kalev) on üles antud 60m jooksus, kõrgushüppes, kaugushüppes, 60 m tõkkejooksus ja kuulitõukes.
U20 vanuseklass
U20 klassi teivashüppes tulevad favoriitidena starti Eerik Haamer (TÜ/ASK) ja Marleen Mülla (KJK Vike).
Neidude U20 vanuse 3000 m käimisel tasub silma peal hoida mitmeid rekordeid parandanud Jekaterina Mirotvortseval (KJK Kalev-Sillamäe).
Meeste U20 vanuseklassi keskmaa distantsidel võime näha tugevaid esitusi Kristian Otloti (UP Sport), Kalev Hõlpuse (Rapla JK) ja Robert Telpti (Audentese SK) poolt.
Klubide karikavõistlustel isikliku rekordi 2.02 peale viinud Markus Anvelt (SK ALEM) tuleb favoriidina starti kõrgushüppes. Talle pakuvad konkurentsi Deniel Kedrov ja Tony Ats Tamm (mõlemad Audentese SK). Neidude kõrgushüppes tuleb head tulemust tegema Lilian Turban (SK Elite Sport).
Neidude kolmikhüppes on oodata põnevat duelli Johanna Sooveri (Audentese SK ) ja Maria Dudareva (TÜ ASK) vahel.
Meeste kuulitõukes on jaanuarist USA-sse läinud Kevin Saksoni järel esikoha pretendentiks Maksim Mihhailov (KJK Atleetika), talle pakub konkurentsi Rasmus Roosleht (Niidupargi KJK). Sama vanuseklassi neidude kuulitõukes on eeldatav favoriit kuldmedalile Gertu Küttmann (Niidupargi KJK).
Pea pooled nädalavahetuse võistlejatest tuleb U18 vanuseklassist
Noorima, U18 vanuseklassi stardinimekirjadest leiame kõrgushüppe vanuseklassi siserekordit korranud Elisabeth Pihela (Audentese SK), Pihela teeb kaasa veel ka kaugushüppes.
U18 vanuseklassi neidude 60 m ja 200 m sprindid tõotavad tulla tasavägised ja korralike tulemustega, peamised kullapretendendid on Marit Kutman (TÜ/ASK) ja Anna Maria Millend (Audentese SK).
Sama vanuseklassi neidude kuulitõukes võib põnevat duelli oodata Kelly Heinpõllu (KJS Sakala) ja Berit Saare (KJK Vike) esituses.
Pikki õhulende noormeeste kolmikhüppes võib oodata Viktor Morozov (KJK Atleetika) esituses.
Mitmevõistluse U18 meistrivõistlustel esikoha võitnud Oliver Kruuspan (Audentese SK) ja Liisa Maria Lusti (Audentese SK) on nädalavahetusel samuti stardis. Kruuspan üles antud 60 m, 60 m tõkkejooksus, 200 m, kaugushüppes 4×200 m teatejooksu, Lusti osaleb kaugushüppes, kõrgushüppes ning 4×200 m teatejooksus.
Lisaks teevad mitmed Eesti tipud kaasa väljaspool arvestust: Karl Lumi (Ind) ja Grete Udras (Audentese SK) osalevad kõrgushüppes, Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi) 200m jooksus ja 60 m jooksus, Helin Meier (Nõmme KJK) 200 m, Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev) 60 m tõkkejooksus, Enari Tõnström (KJS Sakala) 400 m distantsil, 200 m ja 400 m stardivad Anikka Sakkarias (Nõmme KJK) ning Liis Roose (TÜ/ASK).
Võistlused algavad laupäeval, 15. veebruaril kell 12.00 ja pühapäeval, 16. veebruaril kell 11.00
Ajakava on nähtav EKJL-i kodulehel.
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel: www.ekjl.ee või Sportity äpp kaudu
Nädalavahetusel toimub Lasnamäe kergejõustikuhallis nimekate osavõtjatega rahvusvaheline mitmevõistlus, mille raames jagatakse ka Eesti mitmevõistluse meistrimedalid. Mitmevõistlusel osalevad kümne riigi sportlased. Lisaks Eesti mitmevõistlejatele asuvad võistlustulle Ukraina, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Suurbritannia, Norra, Soome, Iirimaa ja Läti mitmevõistlejad.
Seni avaldatud võistlejate nimekirjale lisandus täna kümnevõistluse MMi hõbe Maicel Uibo, kes on otsustanud Tallinnas sel nädalavahetusel kaasa teha oma ainsa talvise mitmevõistluse.
Meeste seitsmevõistlusel on osalejaid 16. Starti on tulemas kolm mitmevõistlejat, kelle tippmargid on tugevamad kui 6240 punkti.
Rahvusvaheline mitmevõistlus sai täna täiendust Eesti parima mitmevõistleja Maicel Uibo näol. 2018. aasta sisemaailmameistrivõistluste pronksmedali mehe isiklik rekord on 6265 punkti.
Paremuselt teise isikliku tippmargiga on Tallinnasse tulemas ukrainlane Oleksiy Kasyanov, kes on seitsme alaga kogunud 6254 punkti.
Esmakordselt on Lasnamäe kergejõustikuhalli tulemas Euroopa valitsev sisemeister Jorge Urena Hispaaniast. Urena seitsmevõistluse tippmargiks on 6249 punkti!
Kohale on tulemas ka kaks prantsuse mitmevõistlejat, Ruben Gado ja Jeremy Lelievere, isiklikud rekordid on vastavalt 6014 ja 5997 punkti.
6000 punktist tulemust võib oodata ka Paweł Wiesiołekilt Poolast. Seni on mehe 7-võistluse tippmargiks 5986 ning kümnevõistluses 8204.
Eesti esinumbrid üheteistkümnendat korda toimuval Rahvusvahelisel mitmevõistlusel on äsja USA-st Eestisse saabunud Maicel Uibo (Ind, 6265 p) ja Karl Robert Saluri (KJK Järvala, 6051 p).
Tugevamatest Eesti mitmevõistlejatest on stardis veel ka Taavi Tšernjavski (SK Elite Sport, 5762 p), Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev, 5804 p) ja juba sellel aastal võistelnud ning isikliku rekordi 5807 punktini seitsmevõistuses viinud Risto Lillemets (KJK Saare).
Stardinimekirjast leiab ka Mikk-Mihkel Arro (Rakvere KJK ViKe), kelle isiklik rekord 5825 punkti pärineb aastast 2009.
Naiste viievõistluses on stardinimekirjas 23 mitmevõistlejat, sealhulgas 15 välisvõistlejat.
Nimekamad viievõistlejad saabuvad meile Ukrainast – Eesti kergejõustikuhuvilistele hästi tuntud 2013. aasta seitmevõistluse maailmameister Hanna Kasyanova (4748 p) ja U20 vanuse maailmarekordiomanik Alina Shukh (4602 p), viimane neist on Tallinnas käinud kolmel aastal ning triumfeerinud neist kahel korral.
Esmaskordselt teeb Rahvusvahelisel mitmevõistlusel kaasa Hispaaniast pärit tulevikutäht Maria Vicente. Noorele eale vaatamata on Vincente võitnud juba U18 maailma- ja Euroopa meistritiili ning on ka valitsev U20 Euroopa meister seitsmevõistluses. Samuti hoiab Hispaania rahvusrekordit 5-võistluses tulemusega 4412 p.
Eelmainitud kolmele naisele pakuvad veel konkurentsi, Adrianna Sulek Poolast (4385 p), ukrainalannad Rimma Buinenko (4323 p) ja Daryna Sloboda (4322 p).
Eesti sportlastest on stardis Mari Klaup-McColl (TÜ ASK, 4100 p), Kristella Jurkatamm (Tallinna SS Kalev, 4015 p), Katre Sofia Palm (Audentese SK, 3891 p), Margit Kalk ( Tartu SS Kalev, 3880 p) jt.
Mõlemad võistluspäevad on otsepildis nähtavad Postimees TV ja Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.
Detailse ajakavaga saab tutvuda võistluste kodulehel – http://www.ekjl.ee/rmv/for_visitors
Võistlused algavad laupäeval kl 14 ning pühapäeval kl 12.
Piletiinfo: ühe päeva täispilet maksab 10 eurot, sooduspilet 5 eurot (õpilased, üliõpilased, pensionärid). Kuni 7-aastased lapsed (k.a), ajateenijad, puuetega inimesed ja nende saatjad pääsevad võistlusele tasuta.
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee. Rahvusvahelise mitmevõistluse toetaja on Tallinna linn.
Kergejõustikuliidu sisemeistrivõistluste meediapartneriteks on Postimees Grupp
Karl Erik Nazarov purustas tõkkesprindis Eesti noorsooklassi rekordi. Õilme Võro püstitas 60 m jooksus, Jander Heil kuulitõukes ja Aet Laurik kaugushüppes isikliku tippmargi.
Põneva meeste tõkkejooksu võitis Karl Erik Nazarov uue U23 sisetippmargiga 7.84. Jooksu teise kohaga lõpetas Keiso Pedriks 7.93 ja kolmandana valgevenelane Viktar Sinkavets ajaga 7.96.
Naiste 60 m jooksus tuli Õilme Võro isikliku rekordiga 7.40 teiseks, esikoha napsas ukrainlanna Viktoria Ratnikova, kelle võiduaeg oli 7.34.
Meeste kuulitõukes tuli Jander Heil oma siserekordiga 19.01 kolmandaks, tema absoluutne tippmark on 19.10. Kuulitõuke võitis jamaikalane Ashinia Miller tulemusega 19.68.
Naiste kaugushüppes tuli Aet Laurik isikliku rekordiga 6.43 teiseks. Võitis valgevenelanna Viktoria Skvortsova tulemusega 6.56.
Naiste kõrgushüppes triumfeeris 1.86 ületanud valgevenelanna Maria Zhodžik. Teiseks tuli 15-aastane Elisabeth Pihela, kes alistas 1.80, sama tulemusega jäi kolmandaks Grete Udras.
Naiste kolmikhüppes tegi sisehooaja pikimad õhulennud Merilyn Uudmäe, saades võistluses teise koha tulemusega 12.74. Võitis valgevenelanna Viyaleta Skvartsova.
Meeste teivashüppe võidutses Eerik Haamer 5.37, naiste teivashüppes Marleen Mülla 3.72ga ja kaugushüppes Hans-Christian Hausenberg 7.60ga.
Naiste tõkkesprindis oli Diana Suumann 8.41ga kolmas. Tanel Visnap meeste 60 m sprindis 7.05ga teine.
300 m jooksus püstitas Romet Kivi Eesti U16 vanuseklassi siserekordi 37.58. Meeste 600 m jooksus tuli Rasmus Kisel ajaga 1.19,13 teiseks.
Foto: Õhtuleht, Aldo Luud
Tasemekoolitusele osalema ootame nii tänaseid juhendajaid kui ka enesetäiendamisest huvitatud harrastajaid!
Eesti Olümpiakomitee, kes on spordivaldkonna kutseandja, alustab liikumisharrastuse treeneri kutse omistamist. Liikumisharrastuse treenerite tasemekoolituste läbiviimise eest vastutab Ühendus Sport Kõigile.
EOK liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi sõnul tingis liikumisharrastuse treeneri kutse ellukutsumise asjaolu, et nii spordiklubides kui ka terviseradadel on palju juhendajad, kelle treeninggruppides ei tegeleta kitsalt ühe spordiala harrastamisega, vaid erinevate liikumisvormidega. “Liikumisharrastuse treeneri õppekava, mis on koostatud Tartu Ülikooli õppejõudude poolt, on seega võimalikult laiapõhjaline, tagades inimorganismi toimimise ja spordialased baasteadmised ning kattes samas ka erinevate spordialade erialaspetsiifilised teadmised. Tasemekoolitusele osalema ootame nii tänaseid juhendajaid kui ka enesetäiendamisest huvitatud harrastajaid,“ rääkis Lusmägi.
Liikumisharrastuse treeneri õppekava on kinnitanud EOK treenerite kutsekomisjon. Liikumisharrastuse treenerikutset hakatakse andma järgmistel tasemetel: tase 3 ehk abitreener, tase 4 ehk nooremtreener ning tase 5 ehk treener.
Liikumisharrastuse treeneri kutset on võimalik täiendava kutsena taotleda ka nendel, kes juba omavad treenerikutset mõnel konkreetsel spordialal – eelduseks on vastava taseme liikumisharrastuse treeneri koolitusmooduli läbimine. Esimesena alustatakse 2020. aasta kevadel abitreeneri ehk tase 3 kutse koolituste läbiviimisega. Liikumisharrastuse treenerite koolitustel käsitletakse järgmisi teemasid:
- Liikumisaparaat: inimese põhiliikumise funktsionaalne analüüs ja liikumisaparaadi areng
- Füsioteraapia: lihastasakaal ja kehahoid, massaaž, rehabilitatsioon spordis, sisehaiguste füsioteraapia, skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia
- Rahva- ja tervisesport: rahva- ja tervisespordi põhialused, toitumine, kehaline aktiivsus ja tervis, treeningõpetuse alused, tervise- ja töövõime hindamine, kehaliste võimete arendamine, motiveeriv nõustamine
Lähem info ja registreerimine www.sportkoigile.ee/treenerid
Üldainete tasemekoolituste osas leiab infot: www.sport.ee/et/treenerid#ankur2
Liikumisharrastuse abitreeneri kutse taotlemise eelduseks on:
- vanus vähemalt 18 aastat,
- abitreeneri ehk tase 3 tasemekoolituse läbimine spordi üldainetes mahus 30 tundi,
- liikumisharrastuse treeneri koolituse programmis vähemalt 30 tundi,
- viimase nelja aasta jooksul läbitud esmaabi baaskoolitus (16 tundi) või esmaabi täiendkoolitus (6 tundi),
- soovitavalt keskharidus ja liikumisharrastuse valdkonnas tegutsemise kogemus.
4. kutsetaseme liikumisharrastuse koolitused leiavad aset 2021. aastal ja 5. taseme koolitused 2023. aastal.
Lisainfo: Peeter Lusmägi, Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht: 511 9152, peeter@eok.ee
1. ja 2. veebruaril toimusid Lasnamäe kergejõustikuhallis Eesti meistrivõistlused U14 ja U16 vanuseklassis. Medalite ja meistritiitlite eest läks võistlustulle koguni 577 noort sportlast, esindatud oli 40 klubi.
U14 ja U16 vanuseklasside Eesti meistrivõistluste kahte päeva ilmestas enim kolm Eesti U16 rekordit!
Rae kergejõustiku sportlane Hege-Lee Pielberg jooksis 400 m ajaga 58.04. Jekaterina Mironova poolt 2001. aastal joostud rekord sai ületatud 18 sajandikuga. Pielberg krooniti meistriks veel ka 200 m jooksus, võites jooksu silmapaistva aja 25.79.
Tüdrukute 3000 m käimises sündis teine Eesti U16 rekord, kui Maria Ivanova (KJK Kalev Sillamäe) parandas käimise siserekordit 12 sekundiga, saades ajaks 14.33,49. Varasem selle vanusegrupi rekord püsis 5 aastat Angela Mandel käes.
Eesti U14 ja U16 klassi meistrivõistlustlustele pandi ilus punkt Nõmme kergejõustikuklubi poiste U16 4×200 m teatejooksu võistkonna poolt – joosti uus vanuseklassi siserekord! Koosseisu kuulusid Erik Loorand, Ronaldo Kaljo, Risto Saar ja Oliver Otlot.
U16 poiste vanuseklassis viis Harry Richard Jääger koju kogu medalikomplekti. Kuldmedali võitis Jääger kaugushüppes tulemusega 6.26, hõbemedali 1.76 ületamisega kõrgushüppes ja teise hõbedase medali 4×200 m teatejooksus SK Elite Sport võistkonna koosseisus. Pronksine autasu tuli 60 m tõkkejooksus, finaaliajaks märgiti 8.58.
Kaks meistrikulda riputati kaela Romet Kivile, kes võitis noormeeste U16 vanusegrupis 60 m jooksu 7.37 ning 400 m jooksu ajaga 52.85. 200 m sprindis pidi Romet vaid Uku Nurk paremust tunnistama, lõpetades jooksu teisena, ajaks märgiti 23.89.
2 individuaalset kulda võitis U16 tüdrukute vanusegrupis Karmen Bruus (Tartu SS Kalev). Bruus krooniti Eesti meistriks kõrgushüppes tulemusega 1.70 ja kolmikhüppes, viimasel katsel hüpatud sooritusega 11.10.
U14 tüdrukute vanusegrupis riisusid peamise medalikoore kolm neidu – Hedi Andre (SK Elite Sport ), Ellen Ingrid Aadamsoo (SK Elite Sport) ja Katarina Verst (TÜ ASK). Kolme peale viidi koju 12 medalit!
Hedi Andre säras sprindidistantsidel. Võites meistrikullad 400 m (1.01,18), 600 m (1.40,63) ja 4×200 m teatejooksu SK Elite Sport koosseisus. Hõbemedali võitis 200 m ajaga 27.33.
Ellen Ingrid Aadmsoo võitis 4×200 m teatejooksu rivistuses Eesti meistritiitli, 60 m tõkkejooksus saavutas teise koha (9.51) ja kaks kolmandat kohta võitis nii kaugushüppes kui ka 400 m jooksus, tulemused vastavalt 4.72 ja 1.05,75.
Versti medalisaldoks kujunes esimesel päeval võidetud kuldmedal kõrgushüppes, tulemusega 1.60. Hõbemedali teenis kaugushüppes, viimasel katsel hüpatud tulemusega 4.72. Pühapäeval võitis Eesti meistritiitli teivashüppes resultaadiga 3.40 ning lõpetas eduka nädalavahetuse 60 m tõkkejooksu pronksmedali võiduga, aeg 9.53.
Poiste U14 vanusegrupi keskmaa distantsidel ei jätnud teistele sõnaõigust UP Sport klubi välejalg Romet Ridalaan. Ridalaan tegi kuldse duubli, võites laupäeval 1500 m jooksu ajaga 4.59,56 ning pühapäeval 800 m, lõpuajaga 2.23,45.
2.PÄEV
11:00 60m tõkkejooks 68/8,00 PU14
11:20 60m tõkkejooks 68/7,50 TU14
11:50 60m tõkkejooks 83,8/8,50 PU16
12:10 60m tõkkejooks 76,2/8,00 TU16
12:30 60m tõkkejooks 68/8,00 Finaal PU14
12:40 60m tõkkejooks 68/7,50 Finaal TU14
13:00 60m tõkkejooks 83,8/8,50 Finaal PU16
13:10 60m tõkkejooks 76,2/8,00 Finaal TU16
1.PÄEV
Eesti mitmevõistlejad Johannes Erm ja Karel Tilga võitsid Ameerika Ühendriikides Fayetteville’is toimuvatel ülikoolide vahelistel võistlustel kaksikvõidu ja ületasid seitsmevõistluses esmakordselt 6000 punkti piiri.
Johannes Erm saavutas esikoha, kogudes isiklikku rekordit tähistavad 6114 punkti. Tema eelmine tippmark oli mullu samal võistlusel teenitud 5996 silma ehk 118 punktiga parandas eestlane isiklikku rekordit.
Tulemus viib ta ka Eesti kõigi aegade tabelis koos Andres Rajaga jagama neljandat-viiendat kohta. Maailma hooaja edetabelis kerkis aga Erm oma tulemusega esimesele kohale.
6000 punkti piiri ületas ka Karel Tilga, kes veelgi võimsama isikliku rekordi parandusega hakkama sai, nimelt noormees parandas senist tippmarki 230 silmaga. Tilga lõpetas võistluse teise koha ja kogusummaga 6019 punkti.
Kolmikvõidu Georgia ülikoolile kindlustas 5994 punktiga Kyle Garland.
Kolmanda eestlasena oli stardis Kristo Simulask (Oklahoma ülikool), kes kogus seitme alaga 5664 punkti ja oli viies.
Johannes Ermi seeria: 60 m – 6.99, kaugushüpe – 7.59, kuulitõuge – 14.56, kõrgushüpe – 1.96, 60 m tj – 8.03, teivashüpe – 4.80, 1000 m – 2.36,02
Karel Tilga seeria: 60 m – 7.18, kaugushüpe – 7.42, kuulitõuge – 15.45, kõrgushüpe – 2.05, 60 m tj – 8.40, teivashüpe – 4.70, 1000 m – 2.36,34
Kristo Simulask seeria: 60 m – 7.11, kaugushüpe – 7.16, kuulitõuge – 13.86, kõrgushüpe –1.99, 60 m tj – 8.43, teivashüpe – 4.50, 1000 m – 2.45,17
Ilmus Eesti Kergejõustikuliidu jaanuarikuu Infokiri. Infokiri kajastab tähtsamaid uudiseid võistlusest, rekorditest, koolitustest ja teistest sündmustest, mida alaliit korraldab.
Infokirja saab lugeda SIIN.
Infokirjaga saab liituda SIIN.
Teisipäeval, 4. veebruaril Tartu Ülikooli Spordihoones kaheksandat korda toimuvatel rahvusvahelistel Martin Kutmani mälestusvõistlustel kergejõustikus on kohal Eesti paremik ning tugevad välisvõistlejad. Eesti parim naiskergejõustiklane Ksenija Balta läheb püüdma Eesti rekordit.
Rahvusvahelisel kergejõustikuõhtul näeb Tartu publik rekordiüritusi ning mitmeid põnevaid heitlusi nii Eesti kui välismaa sportlaste esituses. Võistlusõhtu soojendusprogramm algab juba kell 13.00 poiste ja tüdrukute teivashüppega ning jätkub noorte kaugushüppega. Kell 15.30 algab naiste kõrgushüpe, kus kontrollivad vormi Eesti edetabelijuht Grete Udras (isiklik rekord 1.92) ja Maryia Zhodzik (1.89) Valgevenest, samuti meie tulevikulootused, äsja U18 Eesti rekordit korranud 15-aastane Elisabeth Pihela (1.84) ning Lilian Turban (1.80).
Kaheksandat korda toimuvate Martin Kutmani mälestusvõistluste avatseremoonia on Tartu Ülikooli Spordihoones kell 17.30, mille järel saab täishoo võistlusõhtu põhiprogramm.
Eesti parim naiskergejõustiklane Ksenija Balta tuleb Tartusse jahtima Maris Mägile kuuluvat Eesti rekordit 38,51 ja sellega kaasnevat preemiat. Kui Balta püstitab 300 m jooksus rekordi, kuulub tema nimele tervelt viis siserekordit. Sportlase nimel on juba rekordid 50 m jooksus (6,35), 60 m jooksus (7,29), 60 m tõkkejooksus (8,16) ja kaugushüppes (6.87). Rekordnumbreid aitavad püüda väledad ukrainlannad – 2017. a. Euroopa juunioride meister Anastassia Brõzgina, kelle vanemad Olga ja Viktor võitsid 1988. aastal Souli olümpialt kokku kolm kuldmedalit ning Euroopa noorsoomeistrivõistluste kahekordne pronksmedalivõitja Yana Kachur. Stardis on ka Eesti hooaja edetabelit ajaga 39,35 juhtiv Liis Roose.
Ülipõnev ja konkurentsitihe saab olema meeste 60 meetri tõkkejooks, kus on stardis Eesti edetabelijuht Keiso Pedriks (isiklik rekord 7,87), Johannes Treiel (7,93), hiljuti noorsooklassi Eesti siserekordit korranud Karl Erik Nazarov (7,93) ja Hans-Christian Hausenberg (7,97).
Naiste tõkkesprindis saavad Eesti parimad oma võimeid võrrelda Euroopa paremikku kuuluva Ukraina esindaja Anna Plotitsynaga (isiklik rekord 7,92).
Nädala pärast toimuvaks rahvusvaheliseks mitmevõistluseks valmistuv Tartu Spordiseltsi Kalev esindav Hans-Christian Hausenberg on kodupubliku rõõmuks üles antud nii kaugus- kui teivashüppes. Kaugushüppes võib õnnestumise korral ohtu sattuda varsti juba 52 aastat legendaarse Tõnu Lepiku nimel olev Eesti noorsoorekord (7.92).
Teivashüppe peafavoriidiks on Eesti juunioride siserekordi omanik Eerik Haamer (isiklik mark 5.40) Tartu Ülikooli Akadeemilisest Spordiklubist, kes võtab sihikule Valeri Bukrejevi ja Erki Noole nimele kuuluva Eesti noorsooklassi siserekordi 5 meetrit ja 41 sentimeetrit.
Kolmikhüppesektoris näeb Tartus Euroopa paremaid hüppajaid Valgevenest. Meestest on peafavoriidiks 2012. a. EM pronks Aleksei Tsapik (isiklik rekord 16.97) ning naiste seas on võidusoosikuks Euroopa juunioride meister Vialeta Skvartsova (14.21).
Kõrgetasemeline tuleb ka meeste kuulitõukevõistlus. Eesti tulevikumees Jander Heil (isiklik rekord 18.97) saab rammu katsuda Jamaika vägilase Ashinia Milleriga (20.93) ja viimase kolme aasta Valgevene meistri Aleksei Nichypariga (20.52).
Võistlusõhtule paneb punkti 600 meetri jooks, kus Rivar Tipp võtab sihikule juba 22 aastat Urmet Uusoru nimele kuuluva Eesti siserekordi 1.17,58. Kõigile Eesti rekordipüstitajatele on korraldajad välja pannud eripreemia.
Martin Kutmani mälestusvõistlustega soovivad perekond Kutman, Eesti Kergejõustikuliit, Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ja Spordiürituste Korraldamise Klubi koostöös oma partneritega edasi kanda tema pärandit Eesti kergejõustikus.
Kõigile spordihuvilistele on sissepääs teisipäeval Tartu Ülikooli Spordihoones toimuvale rahvusvahelisele kergejõustikuõhtule tasuta.
1.-2. veebruaril peetakse Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis Eesti meistrivõistlused U14 ja U16 vanuseklassidele. Kokku on võistlema oodata ligi 580 noort kergejõustiklast 40 klubist.
Nädalavahetus algab laupäeval kell 12.00 võistluste avamisega, kell 12.15 antakse start tüdrukute U14 vanuse 60 m eeljooksudele. Teise võistluspäeva juhatavad sisse U14 poiste vanuseklassi 60 m tõkkejooksu eeljooksudega ja nädalavahetuse lõpetavad kell 16.30 algavad 4×200 m teatejooksud.
U16 klassi sportlastest on juba meistrivõistluste kogemus varasemast olemas, U14 vanuseklassis võistlevatest noortest on paljud TV 10 Olümpiastarti võistlussarja taustaga ja nemad saavad end Eesti meistrivõistlustel esmakordselt proovile panna.
U16 vanuses võistleb nädalavahetusel selle vanuse mitmevõistluse Eesti meistriks tulnud Harry Richard Jääger (SK Elite Sport), kes on üles antud teivashüppes, kuulitõukes, 400 m, kaugushüppes, 60 m tõkkejooksus, kõrgushüppes ja 4×200 m teatejooksus.
U16 vanusegrupis läheb medalite eest eeldatavalt võitlema eelmine nädal TV 10 Olümpiastarti vanema vanuserühma poiste 60 m tõkkejooksus sarja rekordi jooksnud Savva Novikov (KJK Visa). Novikov võistleb kolmikhüppes, kaugushüppes ja 60m tõkkejooksus.
U14 vanuses konkureerivad omavahel TV 10 Olümpiastarti sarjas säranud ja häid tulemusi näidanud tüdrukud ja poisid. See aasta juba rekordeid püstitanud Miia Ott (UP Sport), paneb end proovile 60 m, 60 m tõkkejooksus, 200 m ja kaugushüppes.
Lasnamäel näeb teiste seas võistlemas ka TV 10 Olümpiastarti eelmisel hooaja finaaletapil nooremate tüdrukute mitmevõistluses esikoha teeninud Marta Ründvat (Saue KJK), kes teeb kaasa 600 m, kuulitõukes, 400 m, kolmikhüppes ja 4×200 m teatejooksus.
Aastast 2016 on Eesti meistrivõistlusi hakatud korraldama U14 vanusegruppidele.
Tulemusi näeb: ekjl.ee
Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 66 77 993, 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee
Rahvusvaheline kergejõustikuliit teatas, et sisekergejõustiku maailmameistrivõistlused lükatakse koroonaviiruse tõttu aasta võrra edasi.
Maailma kergejõustikuliit jõudis kokkuleppele ja kinnitas (World Athletics), et selle aasta märtsis Hiinas Nanjingis toimuma pidanud sisekergejõustiku maailmameistrivõistlused jäetakse ära. Tiitlivõistluste edasilükkumise põhjuseks on Hiinas leviv koroonaviirus.
Eestlastest pidi sisekergejõustiku MM-il osalema mitmevõistleja Maicel Uibo, kellel on kaitsta 2018. aastal Birminghamis võidetud seitsmevõistluse pronksmedal.
Maicel Uibo oli 2019. aasta välishooaja edetabeli kolmas mees 8604 punktiga.
Maailma kergejõustikuliidu (WA) PRESSITEADE
EKJL Instagram
