Podcast “Staadionijutud” | Ksenija Balta: ema tõi mind väga kiiresti pilvedelt alla

Podcast “Staadionijutud”, 3. osa | Ksenija Balta: ema tõi mind väga kiiresti pilvedelt alla.

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” kolmandas osas on Manta Maja stuudios külas kahel korral Eesti parimaks naissportlaseks valitud kaugushüppaja Ksenija Balta (33).

2006. aastal, olles toona vaid 19, võttis Nissist pärit naine ühe suve jooksul Eesti rekordi enda nimele nii 100 ja 200 meetri jooksus kui ka kaugushüppes, kerkides hoobilt meie tuntumate naissportlaste hulka. Kolm aastat hiljem krooniti ta juba Euroopa sisemeistriks.

“Ütleme nii, et mingil hetkel noorena sattus n-ö staarihaigus peale küll,” naerab Balta nüüd, aastaid hiljem. “Aga mul on väga palju vedanud nende inimestega, kes on minu ümber – ema, isa ja Andrei (Nazarov). Ema tõi mind väga kiiresti pilvedelt alla. Ta ütles, et need on küll head tulemused, aga tõeline sport algab kusagilt mujalt ja ma pean kõvasti tööd edasi tegema.”

Olgugi et Balta hakkas varakult kergejõustiklasena noorteklassides silmapaistvaid tulemusi näitama, ei teinud ta lapsena sugugi igapäevaselt trenni, nagu eeldada võinuks.

“Ka selline aeg on ette tulnud, kus näiteks sõbrannadega väljas tolgendamine tundus jube põnev ja tähtis tegevus. Kogu selle asja suur pluss oli muidugi see, et me vähemalt liikusime kogu aeg. Keegi ei läinud kellegi koju lihtsalt istuma või telefonis olema. Tol ajal polnudki kellelgi personaalseid telefone ja arvuteid kodudes. Õnneks möödus mul puberteet üsna ladusalt. Kuni üheksanda klassini tegin ma ainult kaks korda nädalas trenni. Tänapäeval tehakse selles eas oluliselt rohkem trenni, aga mul oli siis palju vaba aega.”

Balta ei tunne sisimas veel sugugi, et on jõudnud tippsportlase mõistes soliidsesse ikka.

“Kui vahel keegi minu käest küsib, kui vana ma olen, siis ma jään mõtlema, sest mulle tundub siiani, et olen umbes 21-aastane. Ma arvan, et nii peabki olema. Vanus on kõigest number, aga see, kui vana sa tegelikult oled, sõltub sinu enda lähenemisest,” räägib Balta.

Värskes saates tuleb muuhulgas juttu Balta sportlastee raskematest hetkedest, sotsiaalmeedia rollist tänapäeva tippspordis, soovist seitsmevõistluses end veel korra proovile panna ja tänavusest välishooajast.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 3. osa:

Koolinoorte TV 10 Olümpiastarti sarja 49. hooaeg ei kulmineeru järgmisel nädalal mitmevõistluse finaaliga Kuressaares, vaid septembris Tartus. Tavapärasest hiljem toimuvad ka maakondades ja linnades peetavad eelvõistlused.

Koroonaviirusest tingitud paus venitab juba novembris alanud koolinoorte TV 10 Olümpiastarti sarja 49. hooaja tavapärasest kolm kuud pikemaks.

Märtsis ja mais toimuma pidanud üksikalade vabariiklikud etapid ootavad noori nüüd 30. augustil Võrus ja 6. septembil Rakveres. Järgmiseks nädalaks Saaremaale planeeritud mitmevõistluse finaal viiakse läbi aga 19.-20. septembril Tartus.

Nendele vabariiklikel etappidele peale pääsemiseks peetakse pika suve jooksul linnades ja maakondades eelvõistlusi ja iga paik otsustab ise, millises järjekorras noored TV 10 norme püüda saavad.

“Tallinnas on asjad tehtud nii, et mitmevõistluse norme püüdsime praegu. Juuli alguses on kolmas-neljas etapp ühisvõistlusena ja siis üritame kõik normid ära püüda, et siis sügisel saaksime rahulikult juba finaalvõistlusele peale minna,” ütles treener Kädy Tänav (Tänak) ERR-ile.

TV 10 Olümpiastarti sarja Tallinna linna mitmevõistluse etapil osalenud pingutasid nädala sees Kadrioru staadionil. Spordiklubi Fortise eestvedamisel korraldatud mitmevõistluse tegid läbi kuni 12-aastased ja kuni 14-aastased noored – vanusegrupp, kes peaks treener Kädy Tänav (Tänaku) sõnul olema võistlusvormis iga päev.

“Nad ikkagi on saanud praegu tavatreeninguid teha,” lausus ta. “Eks nad ikka natukene toored on mõnel alal, aga siis ongi sügisel olukord natuke parem. On küpsemad ja ehk tulevad ka natuke suuremad rekordid.”

Õige mitut sarja rekordit jahib sügisel Kädy Tänav (Tänaku) õpilastest Tristjan Jaanson, kes võitis Tallinna linna etapil kuni 12-aastaste poiste üheksavõistluse (6252 punkti), näidates eriti kiiret minekut sprindis.

“Parandasin oma 60 meetri aega päris palju,” lausus Pelgulinna Gümnaasiumi õpilane. “Eelmine aeg oli 8,24 sekundit, mille ma tegin talvel Lasnamäe hallis Eesti meistrivõistlustel ja praegune aeg on 7,97.”

Kui kaheksa sekundi alla sprinti õnnestub näidata ka sügisel finaalis, kerkib Jaanson TV 10 sarjas ala rekordiomanikuks.

Meeleolukalt kulmineerunud Tallinna linna poiste üheksavõistlus näitas, et septembris on ohus ka tõkkesprindi sarja rekord ja seetõttu kavatseb Jaanson kogu suve trenni teha.

“Ma arvan, et ma ikka treenin,” lausus ta. “Ma tahaks kuhugi jõuda sellega, sest kuna mul pole midagi muud teha elus, siis keskendun kergejõustikule ja lähen sellega edasi.”

Kuni 12-aastaste tüdrukute kuuevõistluse võitis 4595 punktiga Tallinna linna etapil samuti treener Kädy Tänav (Tänaku) õpilane Ellen Ingrid Aadamsoo, kes läbis viimase ala 600 meetrit ühe minuti ja 48,63 sekundiga.

“Ma olin väga rahul 600-ga. Seal tuli isiklik rekord. Üks sekund olin kiirem,” lausus Prantsuse Lütseumi õpilane. “Palliga olen ka arenenud. Varem oli halvem, nüüd on juba paremaks läinud ja jäin ka väga rahule kaugushüppega, kuigi talvel oli parem, aga nüüd on see ikka väga hea.”

Ellen oli üks neist, kes tegi kahe päeva jooksul Kadriorus kaasa nii TV 10 Olümpiastarti sarja Tallinna linna mitmevõistluse kui juba 63. korda toimunud Uno Palu noorte mitmevõistluse karikavõistlused, mida Nõmme Kergejõustikuklubi on pikalt vedanud.

Keerulisel ajal ühendati kaks noorte jõuproovi ja huvilisi oli nii palju, et mitte kõik soovijad ei pääsenud kehtiva 100 osaleja limiidi tõttu starti.

Individuaalvõistlejad peavad TV 10 vabariiklikel etappidel osalemiseks tulema vastaval alal maakonnavõistluse võitjaks või täitma osavõtunormi. Juhend.

Juba homme, 15. juuni toimuvad maakondlikud eelvõistlused algusega kell 13.00 Valga staadionil ja kell 14.00 Tartus, Tamme staadionil.

Allikas: https://sport.err.ee/1101994/tv-10-olumpiastardi-hooaeg-venib-pikemaks

1.-2. juulil toimub Kadrioru staadionil fotofiniši täiendkoolitus, mis lõppeb fotofiniši kohtunikueksamiga. Programm algab 1. juulil kell 18.00 ja 2. juulil kell 9.00.

Koolitajateks on Soome eksperdid Esa Mikkonen ja Ville Aho, kes kuulus 2016-2020 Euroopa VDM (video kaugusmõõtmise) kohtunike paneeli.

Koolitusele on oodatud kõik, kellel on varasem kogemus fotofiniši kasutamisega. Registreerimiseks saata meil kaupo@ekjl.ee.

Sel nädalavahetusel toimub Tallinnas abitreeneri EKR 3 kergejõustiku erialase tasemekoolituse praktiline osa. Koolitusel on võimalik osaleda ka treeneritel, kellel on EKR 3 või kõrgem kutse.

Koolituse hind: 1 päev 25€, 2 päeva 40€

Registreerimiseks kirjuta berit@ekjl.ee

Koolituse programm

Lisainfo:
Berit Kivisaar
berit@ekjl.ee
524 2000

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” teises osas on külas Karl Erik Nazarov, kes kerkis talvel Eesti kõigi aegade kiireimaks 60 meetri sprinteriks.

21-aastane Nazarov tunnistab värskes saates, et ei osanud ka ise Argo Golbergi nimel olnud Eesti rekordi 6​.​71 alistamist veel oodata.

“See oli kirjeldamatu tunne, kui sain teada oma aja 6​.​68. Kui sa vaatad, kuidas profid head tulemust tähistavad, siis nad vist oskavad seda juba teha. Aga kui mina olen tagantjärele vaadanud, mida ma pärast jooksu tegin, siis ma ei osanud kuidagi reageerida. Viskasin käed õnnest õhku, põlvitasin korra, lõin teistele võistlejatele plaksu ja otsisin treeneri üles,” meenutab Nazarov oma senise karjääri tipphetke muigega.

Seekordse saatekülalise onu on Eesti kõigi aegade paremate kümnevõistlejate hulka kuuluv Andrei Nazarov, kellel oli suur roll selles, et ka Karl Erikust kergejõustiklane sai.

“2009. aasta suvel võttis Andrei mu oma trenni kaasa. Mäletan, et ma jooksin esimeses trennis staadionil koos kümnevõistleja Indrek Turiga. Sellest ajast peale käisin ma alati treeningutel ja võistlustel kaasas. Andrei oli väga positiivse suhtumisega. Ta tegi mulle trennis võistlusi, et pingutaksin näiteks jäätise või pitsa nimel. Just tema õpetas mulle pingutamist,” ütleb Karl Erik, kes on tänaseks liikunud onu käe alt jooksutreeneri Liivi Eeriku treeningrühma.

Olgugi et Nazarov tegi eelmistel aastatel tõsiselt kümnevõistlust ja jooksis talvel Eesti rekordi 60 meetri distantsil, on ta otsustanud rahvusvahelisel tasemel tippu pürgida 400 meetri tõkkejooksus.

“Sprindis on paratamatult mustanahalistel sportlastel kiirust ja plahvatuslikkust rohkem. Ma arvan seetõttu, et 400 meetri tõkkejooks on minu jaoks sobilikum. Valge mees võib sel alal suure tööga palju saavutada,” selgitab Nazarov, kes loodab neljanda eestlasena juba sel hooajal 50 sekundi piiri alistada.

Tallinnast pärit Nazarov räägib saates tööst Estonia teatri garderoobis, suurest huvist olümpiaraamatute vastu, sportlasteega kaasnevatest ohtudest ja pingetest, aga ka kohtumisest Ashton Eatoniga ja paljust muust.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 2. osa:

Tallinnas Kadrioru staadionil toimunud EOK presidendivalimistel nimetati järgmiseks neljaks aastaks ametisse senine president Urmas Sõõrumaa.

Alates 2016. aastast EOK presidendi ametit pidav Sõõrumaa osutus valituks esimeses voorus, kogudes 83 häält. Sõõrumaa vastaskandidaat, senine asepresident Tõnu Tõniste sai 38 häält.

Eesti olümpiakomitee (EOK) presidendile valiti täna ka uus täitevkomitee koosseis.

EOK asepresidentideks nimetati Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi (106 häält), kes saab hoolitsema eelkõige tippspordiga seotud valdkondade eest ning Toomas Tõnise (105 häält), kes hoiab korda organisatsioonis ja liikumisharrastajate seas.

Lisaks otsustas täiskogu nimetada Eesti Olümpiakomitee auliikmeteks olümpiavõitjad Gerd Kanter ja Erki Nool.

EOK täitevkomitee liikmeteks valiti Remo Holsmer (93 häält), Jaanus Karilaid (85), Oliver Kruuda (85), Mihhail Kõlvart (107), Allar Levandi (109), Hanno Pevkur (96), Raivo Rand (96), Anne Rei (100), Indrek Saar (99), Helle-Moonika Helme (76), Lauri Luik (100), Kristjan Port (108), Helir-Valdor Seeder (88) ja Sven Sester (87).

Eesti Olümpiakomitee sportlaskomisjon valis oma esimesel koosolekul komisjoni esimeheks  olümpiavõitja Gerd Kanteri. EOK esindajate kogusse volitasid sportlaskomisjoni liikmed ennast esindama uisutaja Saskia Alusalu ja sõudja Allar Raja.

Teist järjestikust ametiaega sportlaskomisjoni esimeheks valitud Gerd Kanter tänas sportlaskomisjoni eelmist koosseisu tehtud töö eest ning avaldas rõõmu uue koosseisu teotahtelisuse ja entusiasmi üle.

„Sportlaste hääl peaks kogu Eesti spordis otsuste tegemisel rohkem kõlama. Nelja aasta pärast tahaksime oma ametiaja lõpuks näha, et suuremates alaliitudes on oma sportlaskomisjon, väiksemate alaliitude puhul juhatuses esindaja tegevsportlase näol. Teine suur eesmärk on sportlasfoorumi korraldamine. Meie värsked liikmed lisasid, et väga olulisel kohal on kommunikatsiooni tõhustamine alaliitude ja sportlaste vahel,“ ütles Kanter. 

EOK sportlaskomisjoni koosseis:

• Gerd Kanter (kergejõustik)

• Allar Raja (sõudmine)

• Saskia Alusalu (uisutamine)

• Ott Kiivikas (kulturism ja fitness)

• Johanna Talihärm (laskesuusatamine)

• Kert Toobal (võrkpall)

• Matz Topkin (paraujumine)

• Liis Kullerkann (võrkpall)

• Annika Sakkarias (kergejõustik)

EOK sportlaskomisjoni said kandideerida sportlased, kes on viimase nelja aasta jooksul kuulunud Eesti koondise koosseisu, seisavad ausa mängu põhimõtete eest ning keda pole kunagi karistatud antidopingureeglite rikkumise eest. Kandidaadi esitamise võimalus oli kõigil alaliitudel, seekord sai iga alaliit uuendusena soovi korral esitada kaks kandidaati – ühe nais- ja ühe meessportlase. Kokku esitati 22 kandidaati 18 spordialalt. Seda on kolmandiku võrra rohkem kui eelmistel valimistel 2016. aastal, mil kandideeris sportlaskomisjoni vaid 14 sportlast ja hääletas 17 sportlast. 

EOK sportlaskomisjoni eesmärk on sportlaste huvide esindamine ja nende seisukohtade ning soovituste esitamine EOK-le. Komisjon tegeleb aktiivselt ausa mängu vaimus tegutsevate sportlaste õiguste kaitsmisega ning neile suunatud projektide algatamisega.

Allikas: https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/eok-sportlaskomisjoni-esimeheks-valiti-gerd-kanter

Eesti läbi aegade suurimaks virtuaalseks rahvaspordisündmuseks tõusnud Tallink Maijooksu virtuaaljooksul osales 4474 liikumisharrastajat. Osavõtjate abil koguti 4500 eurot heategevusliku panusena Eesti Vähiliidu toetuseks.

Maijooks toimus sel kevadel 23.-31. maini esmakordselt virtuaalse sündmusena. Eesti läbi aegade kõige osavõturohkeimast virtuaaljooksust võttis osa 4474 harrastajat. Seitsme kilomeetri pikkusel raja läbis kas joostes, käies või kepikõndi tehes 3644 sportlikku naist ning virtuaalse lastejooksu rajal lõi kaasa 830 väikest spordisõpra. 

Virtuaaljooksu kiirem läbija oli Eesti parim keskmaajooksja ja viiekordne Maijooksu võitja Liina Tšernov, kes suutis Rocca al Mare kergliiklusteedel seitse kilomeetrit joosta ajaga 25 minutit ja 6 sekundit.

Tallink Maijooksu virtuaaljooksul olid esindatud kõik Eesti maakonnad. Maijooksul löödi kaasa ka kaheteistkümnes välisriigis: Soomes, Ameerika Ühendriikides, Austrias, Belgias, Iirimaal, Lätis, Luksemburgis, Norras, Prantsusmaal, Rootsis, Šveitsis ja Inglismaal.

“Meil on siiralt hea meel, et Maijooksu traditsioon sai jätkuda ka sel aastal ja nii paljud naised ja lapsed virtuaaljooksul osalemise võimalust kasutasid. Koos tegime pärast kõigi jaoks keerulist aega sporti, hoidsime olulist traditsiooni elus ja tegime head meie Eesti naiste tuleviku ja tervise nimel, ” lausus Tallink Grupi brändi- ja turundusjuht Kristi Männik. 

Tallink Maijooksu virtuaaljooksust osavõtjad kogusid heategevusliku eesmärgina 4500 eurot, mis annetatakse Eesti Vähiliidule mammograafiabussi jaoks uue ja kaasaegse 3D mammograafi ostmiseks, et kaasa aidata rinnavähi varajasele avastamisele Eestis.

“Kümne aasta jooksul on Vähiliidu bussis käinud  üle 70 000 naise, rinnavähk on avastatud 298-l. Neist 85% juhtudest on olnud haigus avastamise momendil varases staadiumis, kus see on väljaravitav. Suur tänu kõigile Tallinki Maijooksu korraldajatele ja osalejatele, kes toetasid Eesti Vähiliitu, et osta uus 3D mammograaf,  mis aitab avastada rinnavähki igas eas naistel.” ütles Maie Egipt Eesti Vähiliidu juhatuse esimees.

Maijooks on Eesti läbi aegade osavõturohkeim ja kõige pikema traditsiooniga naistele suunatud tervise- ja liikumissündmus, millel on kolmekümne kahe aasta jooksul sportlikult aega veetnud üle kahesaja tuhande tubli naise. Esimene Maijooks toimus juba 1988. aastal.

Lisainfo:
Kadi Möller
Tallink Maijooksu sekretariaadijuht
5693 9393

Maailma Kergejõustikuliit (WA) jätkab omapärasete jõuproovide korraldamist. Sedapuhku peavad The Ultimate Garden Clash sarja raames maha isemoodi heitluse kümnevõistluse maailmarekordimees Kevin Mayer, valitsev maailmameister Niklas Kaul ja MM- hõbemedalist Maicel Uibo.

Jõuproov koosneb kolmest alast. Võistlus algab teivashüppega, kus sportlastel tuleb 10 minuti jooksul võimalikult palju kordi alistada kõrgus 4.00. Seejärel liiguvad mehed kuulitõuke ringi, kus on eesmärk tõugata 7,26 kilost raudmuna 10 minuti vältel võimalikult palju kordi 12 meetri joone taha. Tunniajane “triatlon” lõppeb joonejooksuga, kus kaks koonust asetatakse üksteisest 20 meetri kaugusele ja neid puudutades tuleb edasi-tagasi sprintida. Võidab see, kes viie minuti jooksul enim tiire läbib. 

Omapärase triatloni võitjaks kroonitakse kolme alaga enim punkte teeninud sportlane.

Kümnevõistlejad asuvad võistlustulle igaüks oma treeningkeskustes. Maicel Uibo võistleb USA-s Florida osariigis asuvas Clermonti võistluskeskuses. Prantslasest kümnevõistluse maailmarekordimees Kevin Mayer võistleb kodumaal Montpellier’s ning sakslane Kaul otsustas kodumaal Mainzis oleva treeningbaasi kasuks.

“Ma olen ilmselt nii-öelda tagaajaja rollis. Kindlasti tuleb see aga lõbus võistlus. See meenutab meie igapäevatööd, kus me jookseme, hüppame ja tõukame, aga antud juhul on see vimkaga võistlus, sest loeb korduste arv. Ma ei tea üldse, mida oodata, sest ma pole sarnaselt Kaulile kolm kuud teivast hüpanud ega ole ka kuuli tõuganud,” 

Maicel Uibo

Võistlus algab pühapäeval Eesti aja järgi kell 18 õhtul. Otseülekannet näeb erinevates Maailma Kergejõustikuliidu sotsiaalmeedia kanalites kui ka meie Kergejõustiku facebooki lehel!

Vabariigi Valitsuse 16. mai korraldusega nr 172 lubatakse (muudetud: Vabariigi Valitsuse 21. mai 2020. a korraldusega nr 182 ning Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 korraldusega nr 190.):

1. alates 1. juunist 2020 vabas õhus spordivõistluste korraldamine pealtvaatajatega, kui tegevustes osalejaid on maksimaalselt 100.
2. alates 1. juunist 2020 siseruumides spordivõistluste korraldamine pealtvaatajateta, kui tegevustes osalejaid on maksimaalselt 100.
3. alates 1. juulist 2020 vabas õhus spordivõistluste korraldamine pealtvaatajatega, kui korraldaja tagab osalejate arvu kuni 1000 inimest.
4. alates 1. juulist 2020 siseruumides spordivõistluste korraldamine pealtvaatajatega, kui korraldaja tagab siseruumides kuni 50% täituvuse, kuid mitte rohkem kui 500 inimest.

Spordivõistluste korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ning 2+2 reegli järgmise. 2+2 reegel on Vabariigi Valituse korralduses sätestatud järgmiselt:

1. avalikus kohas võib viibida ja liikuda kuni kaks isikut üheskoos, välja arvatud koos viibiv ja liikuv perekond või juhul, kui töö või tegevuse iseloomu tõttu ei ole seda mõistlikult võimalik tagada;
2. siseruumides (välja arvatud isikute kodudes) ja avalikus kohas tuleb hoida teiste isikutegavähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos viibival ja liikuval perekonnal, või juhul, kui töö või tegevuse iseloomu tõttu ei ole seda mõistlikult võimalik tagada.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja poolt määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad alustada spordivõistluste korraldamisega juhul kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides lubatakse võistluspaika (vajaduse korral koostöös turvateenuse pakkujaga) ainult võistluse korraldajad, osalejad ja osalejate taustajõud. Korraldajate, osalejate ning osalejate taustajõudude arv kokku ei tohi ületada 100 isikut võistluse kohta juunis ning 500 osalejat juulist.
3. Vabas õhus lubatakse võistluspaika ka pealtvaatajad, aga korraldajate, osalejate, osalejate taustajõudude ja pealtvaatajate arv kokku ei tohi ületada 100 isikut võistluse kohta juunis ning 1000 isikut alates 1. juulist.
4. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, siis tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada igapäevaselt enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
5. Võistlustegevuse eel ja järel järgitakse 2 + 2 reeglit.
6. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
7. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui ka võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
8. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, seda tingimusel, et inimesed saavad hoida teineteisega kahemeetrist vahet. Kasutuses olevad kapid ja dušid peavad olema teineteisest vähemalt 2 meetri kaugusel. Osalejad kasutavad isiklikke hügieenitarbeid. Riietus- ja pesuruumis viibitakse nii lühikest aega kui võimalik.
9. Võimaluse korral kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
10. Võistlustel osalejad kasutavad individuaalseid joogipudeleid.
11. Võistluse eel ja järel toitlustatakse võistlejaid vajaduse korral vabas õhus, järgides Terviseametisoovitusi
12. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks gruppidesse võistluspaiga territooriumil ega jääks pärast võistlust territooriumile.
13. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste jakrooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleksminimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
14. Sündmusel osalejaid tuleb sündmuse külastamise tingimustest ja eeskirjadest teavitada niiregistreerimisel kui ürituse alale sisenemisel. Teavitust teha korraldaja erinevate kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui ka piktogrammidena asutuses kohapeal, s.h välisustel, piirdeaedadel.
15. Korraldajaid ja võistlejaid informeeritakse üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest ja seda kontrollitakse rangelt.
16.  Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, välja arvatud punktid, mis puudutavad siseruumides pealtvaatajateta võistluste korraldamist kuni 30.06.2020. Avaliku ürituse korraldamise juhendi leiate siit: https://www.kul.ee/et/uudised/korduma-kippuvad-kusimused-koroonaviiruse-levik-ja- kultuurivaldkond

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise kohta vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.

• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Esimese eestikeelse kergejõustiku taskuhäälingusaate avaosas meenutab oma senise karjääri eredamaid hetki, räägib treeningute ülesehitusest ja vaatab tulevikule otsa Eesti kõigi aegade üks silmapaistvamaid jooksjaid, 400 meetri tõkkedistantsile keskendunud Rasmus Mägi.

“Ma ei ole kunagi valinud ühte konkreetset sportlast, kelle järgi joonduda. Ma arvan, et see on ka üsna ohtlik. Kellelgi ei maksa oma orignaalseid iseloomuomadusi ära kaotada, et lihtsalt jäljendada mõnda teist sportlast. Tegelikult on meil kõigil piisavalt originaalsust. Kedagi jäljendades võime aga kaotada just selle, mis meid aitaks läbimurdele,” rääkis tartlane uues saates.

Kuna igas saates võetakse meie kergejõustiklaste karjäär lahti erinevate märksõnade kaudu, jutustab Mägi näiteks eeskujudest rääkides loo, kuidas ta väikese kergejõustikusõbrana sakslasest OM-hõbeda Frank Busemanni süles võistlustele sõitis, kui suur pettumus oli vigastuse tõttu Londoni MM-ilt eemale jäämine ja mil moel saab isegi rasket lõigutreeningut nautida.

“Praegu on noorte puhul üsna populaarne Ameerika Ühendriikidesse minemine. Mina aga uskusin ja lootsin, et suudan endale Eestis luua paremad tingimused. See polnud ohverdus, vaid teadlik valik,” selgitas Mägi, miks ta pole kunagi välismaale õppima ega treenima läinud.

Avasaate küsimusmängus puudutasime Rasmuse lapsepõlve ja TV 10 Olümpiastarti sarjas näidatud tulemusi.

Eesti kergejõustikuliidu sportlaskomisjoni kaudu ellu kutsutud saade hakkab eetris olema kolmel suvekuul iga nädala kolmapäeval. Saadet juhib Karl Rinaldo, vaheklipid loeb sisse legendaarne kohtunik Peeter Randaru.

“Staadionijutud”, 1. osa:

STAADIONIJOOKSUSARJA KUUE ETAPI PUNKTIARVESTUS:

SARJA EESMÄRK

Sarja põhieesmärk on Eesti keskmaajooksu arendamine. Eesmärk on tuua starti kõik meie paremad kestusjooksjad ja pakkuda neile võimalust võistelda heas konkurentsis. Konkurentsi suurendamiseks kutsutakse osalejaid ka lähematest välisriikidest.

Isiklike rekordite püüdmine ja tasavägine esikohaheitlus loovad eelduse, et Eesti Staadionijooksu sari aitab sportlastel tõusta kõrgemale tasemele ja pakub pealtvaatajatele põnevust.

ETAPID

7. juuli – Rakvere lahtised MV mitmevõistluses, 1500m, Rakvere staadion

• U14, U16 1500m
• U18 – Täiskasvanud 1500m
  Algus 18:00

19. juuli – Eesti Meistrivõistlused 10000m, Tallinn, Kadrioru staadion

• Täiskasvanud – 1000m
  Algus –  info EKJL

28. juuli – Olav Karikose II mälestusvõistlused, 1000m, Tallinn Kalevi staadion

• Lapsed kuni 10 aastased – 400m
• Noored 11-18 aastased – 1000m
• Veteranid – 1000m
• Eliit – 1000m
  Algus 18:00

5. august – Staadionisari 3000m, Viljandi linnastaadion

• U14, U16 – 600m
• Lastejooks – 400m
• U18, U20 – 3000m
• Täiskasvanud – 3000m 
  Algus 18:30
  

Eesti Staadionijooksu sarja IV etapi registreerimisleht.

9. august – Eesti Meistrivõistlused 5000m, Tallinn Kadriorg

• U20 – 5000m
• Täiskasvanud – 5000m
  Algus – info EKJL

19. august – Kohila pikamaajooksude sari 8. etapp, Miil (1609m), Kohila staadion

• U14, U16 – miil
• U20 – miil
• Täiskasvanud – miil 
  Algus 18:30

Eesti Staadionijooksu sarja IV etapi registreerimisleht.

22. august – Pärnu Rannastaadioni Kergejõustikuõhtu 800m, Pärnu

• U14, U16 – 800m
• U18 – 800m
• Täiskasvanud – 800m
• Staadionijooksu sarja koondautasustamine
  Algus – info SÜKK

PUNKTIARVESTUS JA PAREMUSJÄRJESTUS

Igal etapil saavad kohapunkte 20 paremat: 1. koht 21, 2. koht 19, 3. koht 18, 4. koht 17, 5. koht 16, 6. koht 15, 7. koht 14, 8. koht 13, 9. koht 12, 10. koht 11, 11. koht 10, 12. koht 9, 13. koht 8, 14. koht 7, 15. koht 6, 16. koht 5, 17. koht 4, 18. koht 3, 19. koht 2, 20. koht 1 punkt.

Selleks et saada kokkuvõtlikku paremusjärjestusse, on vaja osaleda vähemalt neljal etapil. Igal osalejal lähevad üldarvestusse nelja etapi kohapunktid.

Osalejad seatakse sarja kokkuvõttes paremusjärjestusse kohapunktide järgi. Juhul kui punktisummad on võrdsed, saab kõrgema koha jooksja, kes on saavutanud etappidel rohkem kõrgemaid kohti.

Välisvõistlejad saavad konkureerida punktide ja auhindade eest nii igal etapil kui ka sarja kokkuvõtlikus paremusjärjestuses.

AUTASUSTAMINE

Auhinnaraha pälvivad iga etapi kolm paremat meest ja naist: 1. koht 150, 2. koht 100, 3. koht 50 eurot.

Auhinnatud (kolm paremat) saavad ka erivanuseklassid kui on vastav distants võistluskavas.

Sarja kokkuvõttes pälvivad auhinnaraha kuus paremat meest ja naist: 1. koht 500, 2. koht 350, 3. koht 250, 4. koht 150, 5. koht 100, 6. koht 50 eurot.

Sarja kokkuvõttes teenivad auhinna kuni U20 vanuseklassi kolm paremat meest ja naist: 1. koht 150, 2. koht 100, 3. koht 50 eurot.

250 euro suurune eriauhind antakse Eesti Vabariigi meesjooksjale ja naisjooksjale, kelle tulemus annab Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu punktitabeli järgi kõige rohkem punkte.

Iga etapi tulemused avaldatakse Eesti Kergejõustikuliidu kodulehel www.ekjl.ee, ajakirja Jooksja jooksuportaalis www.jooksja.ee, sarja korraldavate spordiklubide Facebooki lehtedel.

1. augustil startiva ümber Viljandi järve jooksu stardinimekiri pannakse lukku kui kirja on ennast pannud 2000 osalejat. 2. juuniseisuga on jooksule veel sadakond vaba kohta.

Suurjooksu korraldustoimkond töötab võistlust ettevalmistades teadmises, et kehtivad reeglid lubavad vabas õhus läbi viia kuni 1000 osalejaga üritusi. Seega on juuni hakul paika pandud plaani järgi kavas anda 1. augustil jooksule kolm starti, et osalejaid hajutada.

«Praeguse kava järgi võiksid esimesed jooksjad startida kell 11 ning järgmised stardid oleks lõuna ajal ja pärastlõunal,» pakkus ümber Viljandi järve jooksu korraldustoimkonna juht Mati Jürisson. «Ma rõhutan, et see kõik on plaan, mis arvestab praegu kehtivaid reegleid. Kui riik peaks kitsendusi leevendama või karmistama, peame oma plaani ümber vaatama.»

Korraldustoimkond ei ole jooksu juhendit veel ümber teinud ning see loodetakse paika saada juuli alguseks. «Kindlasti järgime valitsuse reegleid ja Terviseameti soovitusi,» kinnitas Jürisson.

Jooksu korraldamine kolme erineva stardiga annab võimaluse jooksjaid hajutada. Selleks ajaks kui üks grupp stardib, on teised juba lõpetanud või lõpetamas ning osalejate teineteisega kokku puutumine on viidud võimalikult minimaalseks. «Palume ka lõpetanud sportlastel pärast finišeerimist võimalikult kiiresti võistlusalalt lahkuda ning publikut staadionile ei lubata,» selgitas Jürisson praegu paika pandud reegleid.

Jooksu ajal ei pakuta trassi peal juua ning võistluse järel ei ole staadionil toitlustamist. Autasustatakse vaid jooksu üldarvestuse parimaid mehi ja naisi, vanusegruppide parimatele tänavu karikaid ei ulatata. Iga lõpetaja saab aga meenemedali. Päev enne suurjooksu lastevõistluseid staadionil ei peeta ning ära jääb ka teatejooks.

Jooksu toimkond arvestab edasisi plaane seades pidevalt nii võimalusega, et praegu kehitvaid reegleid leevendatakse ning jooksjatele saab anda kell 12 ikkagi ühisstardi ja avada ka vähemalt ühe joogipunkti. Samas ollakse ka valmis, et 1. augustiks on reegleid karmistatud ning jooksule starti anda pole võimalik.

«Et koroonaviiruse levikule mitte hoogu anda, oleme juba teinud jooksu korralduses väga palju muutuseid ja loodame siiralt, et 91. jooks saab 1. augustil peetud,» selgitas Jürisson. Korraldajad ei välista ka võimalust, et kui reegleid leevendatakse ja korraga lubatakse starti rohkem kui 1000 inimest, siis avatakse juulis jooksule registreerimine uuesti ning 1. augustil pääseb ümber Viljandi järve jooksma ja kõndima rohkem kui 2000 osalejat.

Suurjooks ümber Viljandi järve on Eesti vanim traditsiooniline rahvaspordivõistlus, mida peeti esimest korda 1928. aastal. Alates 1931. aastast pole jooks ühelgi aastal ära jäänud. Tavapäraselt mai algul olev jooks on tänavu lükatud koroonaviiruse puhangu ja viiruse leviku takistamiseks kehtestatud eriolukorra tõttu 1. augustile.

Lisainfo
Mati Jürisson
Ümber Viljandi järve jooksu korraldustoimkonna juht
520 0454

Ilmus Eesti Kergejõustikuliidu maikuu Infokiri. Infokiri kajastab tähtsamaid uudiseid võistlusest, rekorditest, koolitustest ja teistest sündmustest, mida alaliit korraldab.

Infokirja saab lugeda SIIN

Infokirjaga saab liituda SIIN

TV 10 Olümpiastarti sarja 49. hooaja edasi lükatud etapid toimuvad augustis-septembris.

Talvel ja kevadel koroona tõttu edasi lükatud TV 10 Olümpiastarti sarja etapid toimuvad uue kooliaasta alguses Võrus ja Rakveres ning finaal nagu mullugi Tartus.

• TV 10 olümpiastarti 49. hooaja III etapp – 30. august , Võru
• TV 10 olümpiastarti 49. hooaja IV etapp – 6. september, Rakvere
• TV 10 Olümpiastarti  49. hooaja finaal – 19.-20. september, Tamme staadion, Tartu

“Augusti lõpus kolmas etapp, septembri alguses neljas etapp ja praeguse kalenderplaani kohaselt 19.-20. septembril Tartus Tamme staadionil toimub TV 10 Olümpiastardi 49. hooaja finaaletapp,”

Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi.

Sarja maakondlikud eelvõistlusted on juba saanud rohelise tule ja ühisel vabariiklikul üksikalade etapil kohtutakse 30. augustil Võrus.

Eesti kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi kommentaarid kogu 2020. aasta hooaja kalendrile:

Spordiürituste Korraldamise Klubi koostöös Eesti Kergejõustikuliiduga korraldab juunikuus uue võistlussarja – HEA LOOTUSE MÄNGUD! Andmaks kergejõustiklastele võistlemisvõimalusi käesoleva aasta juunikuus, mil kehtivad veel ulatuslikud viirusetõrje piirangud.

Ajakava:

Noorte võistlused (U14 ja U16 vanuserühmad) algavad kell 16.00 ja täiskasvanute võistlused (sh U18 ja U20 vanuserühmad) algavad kell 18.00.

Osavõtt ja registreerimine. 

Spordivõistlustele kehtestatud piirangute (100 inimese nõue) täitmiseks lubatakse osalema igal alal kuni 15 noort (U14 ja U16 kokku) ja kuni 15 täiskasvanut (sh U18 ja U20 vanuserühmade võistlejad). Igal alal reserveeritakse 5 kohta võistluste toimumispaiga valla, linna või klubi sportlastele. Kõik osavõtjad peavad omama EKJL-i kehtivat litsentsi. Osa võtta soovijad tuleb hiljemalt kolm päeva enne võistlust, s.t. 1., 9., 15. ja 27. juuniks (k.a.), registreerida E-posti aadressil taavi@kuldliiga.ee.  Osavõtukinnitused saadetakse võistlejatele hiljemalt võistluseelsel päeval. Juhul, kui alale on soovijaid rohkem kui 15, kutsutakse eelisjärgus osalema kõrgematel edetabelikohtadel (2019.a väli- ja 2020.a sise- ning väliedetabeli põhjal) olijad ning kohalikud sportlased. Kohapeal registreeritakse võistlejaid ainult siis, kui võistlusalal on vabu kohti. Osavõtutasu ei ole.

Võistluskorraldus. 

• Paremusjärjestus selgitatakse U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanute arvestuses. Aladel, kus ei kasutata erineva raskusega võistlusvahendeid või tõkkekõrgusi, osalevad U18 ja U20 võistlejad ka täiskasvanute arvestuses.
• Kasutatakse Eesti meistrivõistluste üldjuhendiga kehtestatud kaaluga võistlusvahendeid, tõkkevahesid ja -kõrgusi.
• 100 m ja 200 m jooksus ning tõkkejooksudes peetakse eeljooksud ja finaal.  Ülejäänud jooksud toimuvad aegadele.
• Kaugus- ja kolmikhüppes ning heitealadel antakse kõigile võistlejatele kolm eelvõistluste katset ning 6-le paremale veel kolm finaalkatset. 
• Algkõrgused määrab võistluste peakohtunik. Lisavõistlusi esikoha selgitamiseks ei peeta.

Autasustamine.

• Toetajate auhindadega autasustatakse iga vanuserühma võitjat.
• Klubile, kes toob võistlusele vähemalt 5 sportlast, hüvitatakse kütusekulu kuni 50 € ulatuses.

Erinõuded koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.

• Kõik võistlejad, treenerid, kohtunikud ja muud isikud, kellel on vajadus ja õigus staadionil viibida, peavad rangelt järgima Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Eesti Kergejõustikuliidu ja staadioni valdajate poolt kehtestatud asjakohaseid nõudeid ja eeskirju.
• Pealtvaatajaid, sh lapsevanemaid; staadionidele ei lubata.

Võistlussarja peakohtunik on Peeter Randaru. 

Kose etapi peakohtunik on Valdur Kalme

Kuusalu, Karksi-Nuia ja Valga ajakavad ning peakohtunikud anname teada lähiajal.

Korraldajad jäävad ootama kiiret ja aktiivset registreerimist. 

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
Eesti Kergejõustikuliit
+372 5289062
kristel@ekjl.ee

Eesti kergejõustikuliidu juhatus kinnitas erinevate vanuseklasside Eesti meistrivõistluste ajad ja kohad.

JUULI 2020

• Eesti MV teatejooksudes (U16, U18, U20, T) – 11. juuli, Pärnu
• Eesti U20 ja T karikavõistlused ja 10 000 m EMV – 19. juuli, Kadrioru staadion, Tallinn
• Eesti MV (U14, U16) – 21.-22. juuli, Rakvere
• Eesti MV (U18, U20, U23) – 23.-24. juuli, Rakvere
• Balti võistkondlikud meistrivõistlused (U16) – 28. juuli, Ogre, Läti

AUGUST 2020

• Balti võistkondlikud meistrivõistlused (U18, U20) – 1.-2. august, Pärnu
• Eesti MV (koos mitmevõistlusega) – 8.-9. august, Tallinn
• Eesti mitmevõistluse MV (U14, U16, U18, U20 , U23) – 12.-13. august, Tamme staadion, Tartu
• Balti võistkondlikud meistrivõistlused (T) ja Presidendi Cup – 14.-15. august, Ogre, Läti
• Pärnu Rannastaadioni kergejõustikuõhtu – 22. august, Pärnu
• TV 10 olümpiastarti 49. hooaja III etapp – 30. august , Võru

SEPTEMBER 2020

• Balti võistkondlikud MV  mitmevõistluses (U16, U18, U20) – 4.-5. septmeber, Rakvere
• Balti võistkondlikud meistrivõistlused käimises (U16, U18, U20) – 5. september, Birštonas, Leedu
• TV 10 olümpiastarti 49. hooaja IV etapp – 6. september, Rakvere
• Eesti MV 10 km maanteejooksus (T) – EDASI LÜKATUD 6. september, Pärnu
• Tallinna poolmaraton (WA Bronze Label) – 12. september, Tallinn
• Eesti MV maratonijooksus/Tallinna Maraton(WA Bronze Label) – 13. september, Tallinn
• Eesti MV 20 km maanteekäimises/EAPermit Meeting – 18. september, Alytus, Leedu
• TV 10 Olümpiastarti  49. hooaja finaal – 19.-20. september, Tamme staadion, Tartu
•  Eesti KV käimises (U14, U16, U18, U20, T) – 26. september, Sillamäe

OKTOOBER 2020

• Tartu Linnamaraton – 3. oktoober, Tartu
• Eesti MV poolmaratonis (T)/ Narva Energiajooks – 10. oktoober, Narva
• Eesti murdmaajooksu MV  (U14, U16, U18, U20) – 11. oktoober, Järvakandi
• Eesti murdmaajooksu MV  (U23, T) – 31. oktoober, koht täpsustamisel

DETSEMBER 2020

• TV 10 olümpiastarti 50. hooaja I etapp – 5. detsember, Võru

Kogu 2020. aasta võistluskalender

Kalender

Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi usutlus ERR-ile:

———————————————————————————————————————————————————————-

———————————————————————————————————————————————————————-

Tiitlivõistlused ja rahvusvahelised võistlussarjad

• Tokyo 2020, Olümpiamängud (24.07-09.08.2021 Tokyo, Jaapan) – EDASI LÜKATUD! UUS KUUPÄEV 23.07-08.08.2021

• Paraolümpiamängud peetakse Jaapani pealinnas Tokyos 24. augustist 5. septembrini.

• Euroopa meistrivõistlused (25.- 30. august 2020, Pariis, Prantsusmaa) – TÜHISTATUD!

• Sise-maailmameistrivõistlused (13.-15. märts 2020, Nanjing, Hiina) –  EDASI LÜKATUD! UUS KUUPÄEV 19.-21.03. 2021

• XVIII kergejõustiku maailmameistrivõistlused (6.-15. august 2021, Oregon, USA) – EDASI LÜKATUD! UUS KUUPÄEV 15-24.07.2022

• Euroopa U18 meistrivõistlused (16.- 19. juuli 2020 Rieti, Itaalia) – EDASI LÜKATUD! UUS KUUPÄEV 26.-29.08.2021

• U20 maailmameistrivõistlused (7.-12. juuli 2020 Nairobi, Keenia) – EDASI LÜKATUD!

• Euroopa talvised heitealade karikavõistlused (21.-22. märts 2020 Leiria, Portugal) – TÜHISTATUD!

• Poolmaratoni MM (29.03.2020 Gdynia, Poola) – EDASI LÜKATUD! UUS KUUPÄEV 17.10.2020

• Käimise võistkondlik MM (2.-3. mai 2020 Minsk, Valgevene) EDASI LÜKATUD!

• Götzis Hypomeeting 2020 (30.-31.mai 2020) – TÜHISTATUD!

Eesti suurim naiste liikumissündmus Maijooks ei saa tänavu suurtele avalikele üritustele kehtestatud piirangute tõttu traditsioonilisel kujul toimuda, aga igakevadist traditsiooni saab au sees hoida ning korraldajate jätkusuutlikkust toetada osaledes 23.-31. maini esmakordselt toimuval Tallink Maijooksu virtuaaljooksul.

Maijooksu virtuaaljooksul saab osaleda enda poolt välja valitud seitsmekilomeetri pikkusel rajal kas joostes, käies või kepikõndi tehes. Eesmärk on korraldada läbi aegade Eesti suurim virtuaalne liikumissündmus. Väljakutsele lisab kaalu asjaolu, et seda tiitlit minnakse püüdma traditsioonikohaselt üksnes naiste kaasabil. Seni suurima osalejate arvuga virtuaalne rahvaspordisündmus oli Tartu Maastikumaratoni virtuaaljooks, mille erinevatel distantsidel ja lastejooksudel lõi kaasa 3964 liikumisharrastajat. Hetkeseisuga on virtuaalse Maijooksu stardiprotokollis juba üle nelja tuhande osavõtja ja registreerijaid lisandub iga tunniga.

Maijooksu virtuaaljooksul saab osaleda ilma suure hulgana samaaegselt kokku tulemata. Igaüks saab Terviseameti kehtestatud reegleid järgides seitsmekilomeetri pikkuse distantsi läbida enda poolt väljavalitud marsruudil omale sobival kellaajal. Pärast distantsi läbimist tuleb osalejal seda kinnitada ning oma jooksu tõestus korraldajatele virtuaalkeskkonda üles laadida. Kõigile virtuaaljooksul osalejatele saadetakse posti teel kuldne maijooksu medal ning elektrooniliste kanalite kaudu E-diplom. Nagu maijooksudel tavaks on kõikidele osavõtjatele välja pandud hulgaliselt väärtuslikke osavõtuboonuseid ning ahvatlevaid loosiauhindu arvukatelt koostööpartneritelt.

Lapsed saavad oma eale jõukohastel radadel kaasa lüüa Maijooksu virtuaalsel lastejooksul, kuhu saab registreerida internetilehel www.jooks.ee. Ka kõigile lastejooksul osalejatele saadetakse postiga koju kuldne osavõtumedal.

Tallink Maijooksu virtuaaljooksust osavõtutasudega toetatakse tänavu Eesti Vähiliidu mammograafiabussi jaoks uue ja kaasaegse 3D mammograafi ostu, millega saavad kõik osalejad omalt poolt kaasa aidata rinnavähi ennetamisele ja varajasele avastamisele Eestis.

Esimene Tallink Maijooksu virtuaaljooks toimub 23.-31. maini 2020. Virtuaaljooksule saab registreerida internetilehel www.jooks.ee
Maijooks on Eesti läbi aegade osavõturohkeim ja kõige pikema traditsiooniga naistele suunatud tervise- ja liikumissündmus, millel on kolmekümne kahe aasta jooksul sportlikult aega veetnud üle kahesaja tuhande tubli naise. Esimene Maijooks toimus juba 1988. aastal.

Eesti Olümpiakomitee (EOK) avalikustas järgmiseks neljaks aastaks valitud EOK sportlaskomisjoni liikmed. Üheksaliikmelise komisjoni koosseisu valiti ka kaks kergejõustiklast – Annika Sakkarias ja Gerd Kanter.

EOK sportlaskomisjoni koosseis 2020-2024 on:

• Gerd Kanter (kergejõustik)
• Allar Raja (sõudmine)
• Saskia Alusalu (uisutamine)
• Ott Kiivikas (kulturism ja fitness)
• Johanna Talihärm (laskesuusatamine)
• Kert Toobal (võrkpall)
• Matz Topkin (paraujumine)
• Liis Kullerkann (võrkpall)
• Annika Sakkarias (kergejõustik)

EOK president Urmas Sõõrumaa tänab sportlaskomisjoni eelmist koosseisu tehtud töö eest ning soovis uuele koosseisule jõudu tööle. „On oluline, et sportlaste esindajad komisjonis oleksid sportlaste endi poolt valitud, mitte määratud. Tahame, et sportlaste hääl kõlaks otsuste tegemisel kõvemini. EOK- s on sportlaste hääl olnud aastaid otsustamise juures ning meie ootus on, et ka iga alaliit peaks selle mudeli üle võtma ja kaasama sportlased otsustamisesse. Sportlaskomisjon on selleks suurepärane võimalus,“ ütles Sõõrumaa.

EOK sportlaskomisjoni said kandideerida sportlased, kes on viimase nelja aasta jooksul kuulunud Eesti koondise koosseisu, seisavad ausa mängu põhimõtete eest ning keda pole kunagi karistatud antidopingureeglite rikkumise eest. Kandidaadi esitamise võimalus oli kõigil alaliitudel, seekord sai iga alaliit uuendusena soovi korral esitada kaks kandidaati – ühe nais- ja ühe meessportlase. Kokku esitati 22 kandidaati 18 spordialalt. Seda on kolmandiku võrra rohkem kui eelmistel valimistel 2016. aastal, mil kandideeris sportlaskomisjoni vaid 14 sportlast ja hääletas 17 sportlast.

Komisjoni koosseisu valisid alaliitude poolt üles antud 26 erineva ala sportlased, kellest igaüks sai anda oma toetushääle seitsmele kuni üheksale kandidaadile. Esimest korda toimus hääletus elektrooniliselt.

EOK sportlaskomisjoni liikmed valitakse neljaks aastaks. Sportlaskomisjoni esimees kuulub ex officio EOK täitevkomiteesse ning sportlaskomisjon on esindatud ka EOK esindajatekogus kahe endi poolt valitud hääleõigusliku liikmega. Sportlaskomisjoni esimene korraline koosolek toimub 5. juunil.

EOK sportlaskomisjoni eesmärk on sportlaste huvide esindamine ja nende seisukohtade ning soovituste esitamine EOK-le. Komisjon tegeleb aktiivselt ausa mängu vaimus tegutsevate sportlaste õiguste kaitsmisega ning neile suunatud projektide algatamisega. EOK sportlaskomisjon loob ja hoiab sidemeid Rahvusvahelise Olümpiakomitee ning Euroopa Olümpiakomitee sportlaskomisjoniga, samuti teeb ettepanekud kohtunike esitamisel Rahvusvahelisse Spordiarbitraaži Kohtusse. 

EOK sportlaskomisjoni 2016-2020 koosseisu kuulusid esimees Gerd Kanter (kergejõustik), Allar Raja (sõudmine), Johanna Allik (uisutamine), Karl-Martin Rammo (purjetamine), Keit Jaanimägi (paraujumine), Kert Toobal (võrkpall), Ott Kiivikas (kulturism ja fitness) ja Raio Piiroja (jalgpall).

Kolmapäevast on ERR-i voogedastuskeskkonnas Jupiter jupiter.err.ee võimalik vaadata ERR-i sporditoimetuse originaalsarja “Mis tunne on?!”.

ERR taaselustab Eesti suured spordihetked, millele hinge kinni pidades on kaasa elanud sajad tuhanded eestimaalased. Käesoleval kevadel valminud sarjas on rohkelt kasutatud materjali ERR-i spordiarhiivist, mis koos peategelaste kommentaaridega, viib vaataja tagasi nende eriliste sündmuste keskele.

Eriti magus on see kergejõustikusõpradele, sest kuuest esimesest osast on esindatud kolm kergejõustiklast! ERR viib vaataja tagasi Gerd Kanteri ja Erki Noole olümpiakuldadeni ning Andrus Värniku dramaatilise odaviske maailmameistritiitli teekonnale.

Mis Tunne on? Gerd Kanter
12 aastat tagasi tuli Gerd Kanter kettaheites olümpiavõitjaks Pekingis. See on seni Eesti viimane kuldmedal olümpialt. Milline oli see päev ja teekond olümpiakullani tagantjärele vaadatuna. Koos Gerd Kanteriga vaatab ajas tagasi Tarmo Tiisler.

Mis tunne on? Erki Nool
20 aastat tagasi pakkus Erki Nool igale Eesti spordihuvilisele unustamatu elamuse. Hinge kinni pidades jälgisid Sydney olümpiamängude kümnevõistlust sajad tuhanded eestlased. Koos olümpiavõitja Erki Noolega juhib meid ajas tagasi Helar Osila ning meenutame toonase võistluse kulgu samm-sammult. Nii mõnedki eesmärgid jäid Sydney olümpiastaadionil saavutamata, kuid oma eluunistuse täitis Nool just seal.

Mis tunne on? Andrus Värnik
15 aastat tagasi viskas Andrus Värnik end Helsingi paduvihmas odaviske maailmameistriks. Seda päeva, nagu ka dramaatilisi sündmusi MM-tiitli eel ja järel, meenutab Andrus Värnik koos Tarmo Tiisleriga. Miks küll on kuldmedalile järgnev tee vahel nii käänuline?

Kolmveerand tunniste saadete autorid on ERR-i spordiajakirjanikud Tarmo Tiisler, Aet Süvari, Kristjan Kalkun, Anu Säärits, Alvar Tiisler ja Helar Osila.

ERR-i sporditoimetuse juhi Rivo Saarna soovitab sarja vaadata kõigil, kes neid suursündmusi mäletavad aga kindlasti ka neil, kes enam või veel ei mäleta. “Need on erilised lood Eesti spordi kangelastest. Oli nauditav pühkida tolm meie spordiajaloo olulisematelt arhiivimaterjalidelt, et koos värskete intervjuudega, jagada neid erilisi teekondi kõigi spordisõpradega taas,” sõnas Saarna. 

Sarja saab vaadata ERR-i Jupiteri keskkonnas.

Käesolev juhend rakendub tingimusteta kõigile kergejõustikuvõistlustel osalevatele sportlastele, treeneritele, kohtunikele ja abipersonalile.

1. Staadionile või võistluste toimumise kohta lubatakse ainult võistlusel osalevaid sportlasi ja nende treenereid, kohtunikke ja vajalikku abipersonali. Üheaegselt staadionil või võistluste toimumise kohas viibivate sportlaste, treenerite, kohtunike ja vajaliku abipersonali arv kokku ei tohi ületada 100 isikut võistluse kohta. 
   
   Märkus 1: Võistluste toimumispaiga all mõeldakse väljaspool staadionit toimuva jooksu- või käimisvõistluse stardi-finišiala ning väljaspool staadionit paiknevat üksikala võistluspaika (nt kuulitõukesektor).
   
   Märkus 2: Abipersonali all mõeldakse staadioni töötajaid, kes võistluste toimumise ajal tegelevad võistluste läbiviimiseks hädavajaliku tegevusega, nt võistluspaikade hooldus, sektorite ja inventari ümberpaigutamine.
   
2. Võistluste eel ja järel, proovikatsete tegemisel ning võistluste ajal oma starti või katsejärjekorda oodates järgitakse 2+2 reeglit (grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet).
   
3. Treenerid ning hetkel võistlusvabad sportlased ja kohtunikud tohivad 2+2 reeglit järgides viibida võistluspaikadest võistlusmäärustega kehtestatud kaugusel (staadionil väljaspool ringrada).
   
4. Kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte tuleb vältida (sh autasustamistel).
   
5. Heitealadel peab võistleja enne iga katset oma käed desinfitseerima. Katseks valmistumise aega seetõttu ei pikendata. Desinfitseerimata kätega võistlejat katsele ei lubata. Keelatud on võistlusvahendi süljega niisutamine.
   
6. Võistlusvahendi (kuul, ketas, oda, vasar) väljakult ära toonud isik (sportlane või kohtunik) peab selle enne teiste võistlusvahendite juurde asetamist desinfitseerima.
   
7. Käesoleva juhendi nõuete eiramist sportlaste ja/või nende treenerite poolt, käsitletakse ebasportliku käitumisena ja karistatakse WA määruse TR7 kohaselt suulise märkuse, hoiatuse või diskvalifitseerimisega.
   
8. Vastutus käesoleva juhendi nõuete täimise, sh desinfitseerimisvahendite olemasolu ja kättesaadavuse ning hügieeninõuete täitmise vajaduse selgitamise eest lasub võistlusi korraldaval organisatsioonil, kes peab selleks määrama konkreetse isiku.
   
9. WC-de, duši- ja riietusruumide jms kasutamise korra kehtestab staadioni valdaja. Võistluste korraldaja peab tagama kehtestatud korra täitmise.
   
10. Käesolevat juhendit peavad vanemkohtunikud enne iga võistlusala algust kõigile osavõtjatele tutvustama.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti
Vabariigi haldusterritooriumil“ kogu Eesti Vabariigi territooriumil välja eriolukorra seoses COVID-19
pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis.

Vabariigi Valitsuse 14. mai korraldusega lubatakse alates 18. maist 2020 siseruumides toimuvad
sporditreeningud kuni 50% ruumi tavapärasest täituvusest. Kui treening toimub grupis, siis selle suurus
ei tohi ületada 10 inimest. Peab olema tagatud, et inimesed saavad hoida teineteisega 2m vahet.

Alates 1. juunist on lubatud siseruumides toimuvad sporditreeningud kuni 50% ruumi tavapärasest
täituvusest. Peab olema tagatud, et inimesed saavad hoida teineteisega 2m vahet. Grupi suurusele ei
kehti enam kuni 10 inimese nõue.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt
kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib levida ka
saastunud pindadelt.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele siseruumides

• Siseruumides on lubatud üksnes treeningtegevus (edaspidi treening). Võistlused ei ole lubatud. 
• Treening- riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, seda tingimusel, et inimesed saavad hoida teineteisega 2m vahet. 
• Grupitreeningute puhul võib olla grupis kuni 10 inimest, sealhulgas treener, abipersonal jt ning grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet. 
• Mitme treeningrühma üheaegsel tegutsemisel tuleb treeningpaigas korraldada tegevused ja liikumine nii, et maksimaalselt vältida rühmade omavahelist kokkupuutumist (nt saabumine, lahkumine, tegevused treeningpaigas). 
• Avatud on ujulad, kus on võimalik läbi viia sporditreeninguid, st raja pikkus on vähemalt 25 meetrit ja basseinis on eraldatud 2-2,5m laiused ujumisrajad. 
• Alaealistele suunatud treeningut peab läbi viima täiskasvanud treener või juhendaja. 
• Treeningule on võimalusel tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine pole vajalik treeninggruppide puhul, kes käivad samas koosseisus kindlatel kellaegadel regulaarselt koos. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures. (nt: jõusaali treeningud, rühmatreeningud spordiklubis). 
• Spordiklubi pileti eest välditakse sularahas tasumist ning enne spordiklubisse sisenemist on kohustuslik käsi desinfitseerida. 
• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse läbiviimise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata. 
• Ühiseid riietus- ja pesuruume tohib kasutada järgmistel tingimustel: kasutuses olevad kapid/dušid on teineteisest vähemalt 2 m kaugusel. Kliendid kasutavad isiklikke hügieenitarbeid, riietus- ja pesuruumis viibitakse nii lühikest aega kui võimalik ja vajalik. 
• Tavasaunade kasutamine pärast treeninguid on lubatud kui sauna temperatuur on vähemalt 70 kraadi ning järgitakse kõrgendatud ruumi puhastamise reegleid. Erinevad muud liiki saunad ei ole lubatud (aurusaunad, aroomisaunad jne). 
• Treening tuleb korraldada viisil, mille käigus ei kaasne füüsilist kontakti teiste osalejatega. 
• Kasutada tuleb võimalusel isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutamiseks andmisel (sh laenutamisel) tuleb need eelnevalt desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks: jõusaalis vahendite kasutamine; pallimängudes palli(de) desinfitseerimine peale grupi vahetumist. 
• Treeningutel osalejad peavad kasutama individuaalseid joogipudeleid. 
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte. 
• Kaitsemaskide või muude isikukaitsevahendite kasutamine on vabatahtlik, kaitsemaskide kasutamine spordi tegemise ajal ei ole soovitatav. 
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse, ega jääks peale tegevusi territooriumile. 
• Treeningute korraldaja vastutab selle eest, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealised ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimesed) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. 

Treeningute korraldamisel ja eriolukorra meetmete nõuete täitmise osas lasub vastutus treeningu korraldajal. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt. 

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse vastavalt Terviseameti soovitustele (mille leiate siit). 
• Oluline on jälgida kätehügieeni, võimalusel pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit, käte desinfitseerimisvahendid paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit. 
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel koheselt selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ja pestakse kohe käed. 

Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelpool nimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab kaasa viiruse leviku tõkestamisele. 

Eelpool nimetatud nõudeid tuleb täita kuni järgmiste Vabariigi Valitsuse poolt kokku lepitud korralduste avalikustamiseni.

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ kogu Eesti Vabariigi territooriumil välja eriolukorra seoses COVID-19 pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis.

Vabariigi Valitsuse 14. mai otsusega lubatakse alates 18. maist 2020 vabas õhus spordivõistluste korraldamine pealtvaatajateta, kui tegevustes osalejaid on maksimaalselt 100.

Lubatud on traditsiooniliste välispordialade võistluste korraldamine. Spordivõistluste korraldamine kontaktsetel spordialadel, mis toimuvad traditsiooniliselt siseruumides ei ole lubatud. Korraldajate, osalejate ning osalejate taustajõudude arv kokku ei tohi ületada 100 isikut.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht, osaleja valib korraldaja poolt määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tulev avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks vabas õhus

Spordiorganisatsioonid võivad alustada spordivõistluste korraldamisega juhul kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Võistluspaika lubatakse (vajaduse korral koostöös turvateenuse pakkujaga) ainult võistluse korraldajad, osalejad ja osalejate taustajõud. Korraldajate, osalejate ning osalejate taustajõudude arv kokku ei tohi ületada 100 isikut võistluse kohta.
3. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, siis tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
4. Võistlustegevuse eel ja järel järgitakse 2 + 2 reeglit (grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2- meetrist vahet).
5. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
6. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui ka võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
7. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, seda tingimusel, et inimesed saavad hoida teineteisega 2 meetrist vahet. Kasutuses olevad kapid ja dušid peavad olema teineteisest vähemalt 2 meetri kaugusel. Osalejad kasutavad isiklikke hügieenitarbeid. Riietus- ja pesuruumis viibitakse nii lühikest aega kui võimalik ja vajalik.
8. Võimaluse korral kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
9. Võistlustel osalejad kasutavad individuaalseid joogipudeleid.
10. Võistluse eel ja järel toitlustatakse võistlejaid vajaduse korral vabas õhus, järgides Terviseametisoovitusi
11. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks gruppidesse võistluspaiga territooriumil egajääks pärast võistlust territooriumile.
12. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste jakrooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleksminimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
13. Korraldajaid ja võistlejaid informeeritakse üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest ja seda kontrollitakse rangelt.
14. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluse korraldamise ja eriolukorra meetmete nõuete täitmise kohta vastutab võistluse korraldaja. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Kümnevõistleja Karl Robert Saluri, kes Eestit esindanud nii Euroopa meistrivõistlustel, maailmameistrivõistlustel ja olümpiamängudel on otsutanud sportlaskarjäärile joone alla tõmmata.

Viimastel aastatel vigastustega kimpus olnud Kuimetsast pärit mitmevõistleja isiklikuks rekordiks kümnevõistluses jäi 2018. aasta USA üliõpilaste meistrivõistlustel Eugene’is saavutatud 8137 punkti (Eesti kõigi aegade 11. tulemus) ning seitsmevõistluses 6051 punkti (Eesti kõigi aegade 10. tulemus). 

• 7-võistlus –  6051 (6.79/ 7.58/ 14.41/ 1.86/ 8.33/ 4.96/ 2.36,92) – 2017 NCAA College Station, Texas
• 10-võistlus – 8137 (10.50/ 7.70/ 14.41/ 1.83/ 48.14/ 15.25/ 42.95/ 4.81/ 56.91/ 4.24,49) – 2018 Eugene, Oregon

Eesti Kergejõustikuliit tänab Robit ilusate emotsioonide ja Eesti koondise esindamise eest ning soovib tulevikuks palju edu!

Seoses kujunenud olukorraga pikeneb ka üheksast tuntud jooksust koosneva Selver Eesti Linnajooksud sarja ühisregistreerimise tähtaeg 30. juunini.

Ülemaailmse koroonaviiruse pandeemia tõttu on Eesti Vabariigis määramata ajaks keelatud suurte avalike ürituste korraldamine. Seetõttu on 13. juunil toimuma pidanud Ida-Virumaa suurim spordisündmus juba kümnendat korda toimuv Narva Energiajooks edasi lükatud sügisesse ja toimub piirangute leevenedes laupäeval, 10. oktoobril.

Narva Energiajooksu programmi kuuluvad traditsiooniliselt 21,1 kilomeetri pikkune poolmaraton ning kuuekilomeetrine distants jooksjatele ja käijatele ning lastejooksud. 
Koostöös Eesti Kergejõustikuliiduga toimuvad Narvas juba traditsiooniliselt ka Eesti meistrivõistlused poolmaratonis. 

Ida-Virumaa suurima spordisündmuse stardi-finišipaik asub jõeäärse promenaadi alguses rannahoone juures. Vaheldusrikas rada viib osalejad ajaloolise Kreenholmi Manufaktuuri territooriumile, läbib mitmeid Narva linna tänavaid ja kergliiklusteid ning teeb põike Äkkekülas võimsa arenguhüppe teinud Pähklimäe terviseradadele. Kõik kümnendal Narva Energiajooksul osalejad saavad kaela unikaalse juubelimedali. 

Narva Energiajooks on Eesti Energia, Narva Linna, Kultuuriministeeriumi ja Spordiürituste Korraldamise Klubi algatusel loodud sündmus, mille eesmärk on innustada inimesi tervisespordiga tegelema ning tõsta Ida-Virumaa tähtsust Eesti kultuuri- ja spordimaastikul. Narva Energiajooks on Eesti suurima rahvaspordisarja Selver Eesti Linnajooksud etapp.

Linnajooksude võistlussari algab praeguse prognoosi järgi 1. augustil toimuva suurjooksuga ümber Viljandi järve ja lõpeb 10. oktoobril toimuva Narva Energiajooksuga. Korraldajad ei saa välistada täiendavaid muudatusi seoses võimaliku muutuva olukorraga ning sellest tulenevate avalikele üritustele ja suursündmustele kehtestavate piirangutega.

Seoses muutunud kalendriga pikeneb linnajooksude sarja ühisregistreerimine 30. juunini. 

Selver Eesti Linnajooksud 2020. aastal:

Suurjooks ümber Viljandi järve Viljandi, 1. august 2020

Viking Line Eesti Ööjooks Rakvere, 15. august 2020

Kuressaare Linnajooks  Kuressaare, 30. august 2020

Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks Pärnu, 5. – 6. september 2020

Tallinna Maraton Tallinn, 12.-13. september 2020

Rapla Selveri Suurjooks  Rapla, 19. september 2020

Viking Window Paide-Türi Rahvajooks Paide-Türi, 27. september 2020

Tartu Linnamaraton Tartu, 3. oktoober 2020

Narva Energiajooks Narva, 10. oktoober 2020

Eesti suurima rahvaspordisarjas osales eelmisel aastal kokku 56 732 liikumisharrastajat. 

Eesti suurimale jooksusarjale saab kirja panna veebilehel www.linnajooksud.ee
Narva Energiajooksule on võimalik registreerida aadressil www.jooks.ee

Lisainfo:
Mati Lilliallik
521 3331 
mati@jooks.ee

Kergejõustikuliidu juhatus pidas videosilla vahendusel koosoleku ja arutas eriolukorra leevendamisega spordielu puudutavaid teemasid.
Peamise päevakorrapunktina arutati käesoleva aasta võistluskalendri muudatusi ning otsustati järgmiste meistrivõistluste toimumise ajad:

• Eesti Meistrivõistlused 8.-9. august
• Eesti poolmaratoni meistrivõistlused koostöös Narva Energiajooksu korraldava Spordiürituste Korraldamise Klubiga 10. oktoober
• Eesti Murdmaajooksu meistrivõistlused 11. oktoober

Teiste Eesti Kergejõustikuliidu poolt läbiviidavate võistluste kalender avalikustatakse hiljemalt 1. juuniks ja EKJL-i korraldatavate võistlustega otsustatakse alustada mitte varem kui 1.juulil.

“Soovime rõhutada, et kergejõustikuliidu juhatus kutsub klubisid ja teisi võistluste organiseerijaid korraldama väiksemaid võistlusi juba mais ja juunis ning nende läbiviimise kohta infot jagama.”

Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi. 

Paneme südamele, et kuigi järgmisest nädalast leevenevad mitmed seni kehtinud eriolukorra piirangud, siis tuletame meelde, et uue viirusepuhangu takistamiseks saame kõik oma panuse anda.

Eesti Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi intervjuu Rahvusringhäälingule (Spordiuudised 14.05)

Koroonapandeemia tõttu saab rahvusvaheline kergejõustikuhooaeg tänavusel aastal alguse 11. augustil Soomes ja lõppeb Teemantliiga etapiga oktoobris Hiinas.

Rahvusvaheline kergejõustikuliit avaldas võimaliku ajakava, mis positiivsete arengute korral 2020. aastal käiku läheb. Ehkki juulisse on planeeritud mõned võistlused on Rahvusvahelise kergejõustikuliidu sõnul tõenäoline, et hooaeg saab jätkuda pärast kohalike meistrivõistluste ajaakent 8. ja 9. augustil.
Hetke seisuga oleks esimeseks rahvusvaheliseks võistluseks kontinentaaltuuri raames peetavad Paavo Nurmi mängud Soomes Turus 11. augustil.

Augustis saavad toimuma veel neli võistlust: Teemantliiga etapid Monacos, Gatesheadis ja Stockholmis ning kontinentaaltuuri raames peetav Szekesfehervari etapp.

Septembrisse on planeeritud üheksa mõõduvõttu – viis Teemantliiga etappi ja neli kontinentaaltuuri võistlust.

Oktoobris on kavas kolm Teemantliiga etappi ja poolmaratoni maailmameistrivõistlused.

Olenevalt koroonaviiruse levikust võib kalendrisse tulla muutusi.

2020. aasta rahvusvahelise kergejõustikuhooaja võistluskalender

August:
11. august Turku (Soome) – Kontinentaaltuur
14. august Monaco – Teemantliiga
16. august Gateshead (Suurbritannia) – Teemantliiga
20. august Szekesfehervar (Ungari) – Kontinentaaltuur
23. august Stockholm (Rootsi) – Teemantliiga

September:
2. september Lausanne (Šveits) – Teemantliiga
4. september Brüssel (Belgia) – Teemantliiga
6. september Pariis (kinnitatakse hiljem) – Teemantliiga
6. september Silesia (Poola) – Kontinentaaltuur
8. september Ostrava (Tšehhi) – Kontinentaaltuur
15. september Zagreb (Horvaatia) – Kontinentaaltuur
17. september Rome/Naples (Itaalia) – Teemantliiga
19. september Shanghai (Hiina) – Teemantliiga
26. september Nairobi (Keenia) – Kontinentaaltuur

Oktoober:
4. oktoober Eugene (USA) – Teemantliiga
9. oktoober Doha (Katar) – Teemantliiga
17. oktoober Gdynia (Poola) – Poolmaratoni maailmameistrivõistlused
17. oktoober Hiina (asukoht kinnitatakse hiljem) – Teemantliiga

Teemantliiga etappidest jäävad ära kindlasti Rabati (esialgu plaanitud 31. maiks), Londoni (4. juuli) and Zürichi (9.-11. september) etapid. 

Võrreldes eelnevate aastatega ei kogu sportlased Teemantliiga etappidel tänavu punkte, mille alusel selgusid varasemalt finaalvõistlustele pääsejad. Korraldajate sõnul on sportlastel riigiti erinevad tingimused, mistõttu ei võistelda võrdsetel alustel. 

“Mul on hea meel, et suudame pakkuda augustist oktoobrini kindlat rahvusvahelist võistlushooaega, kus sportlased saavad järgmise aasta olümpiamängude ettevalmistamisel auhinnaraha teenida ja oma treeningu ning vormi edenemist hinnata. Paratamatult mõjutavad rahvusvahelised reisipiirangud paljude sportlase võimet osaleda mõnel võistlusel, kuid loodame, et suve edenedes piirangud leevenevad kõikjal.”

Rahvusvahelise kergejõustikuliidu (WA) president Sebastian Coe

Hetke plaani järgi peavad võistluste korraldajad kaks kuud enne võistluse toimumist teada andma, kas nad saavad etapi läbi viia, millised alad on kavas ja keda võistlema oodatakse. Seda kõike selleks, et tagada ohutus sportlaste suhtes.

Eesti Olümpiakomitee ning Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus kuulutavad välja kandidaatide esitamise treenerite uude koolitusprogrammi „Motiveeriv treener“.

Eesti Olümpiakomitee ning Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus kuulutavad välja kandidaatide esitamise treenerite uude koolitusprogrammi „Motiveeriv treener“.

„Motiveeriv treener“ keskendub oskustele, mis on treeneri jaoks olnud alati võtmetähtsusega ning eriolukorras muutunud eriti aktuaalseks: treenitavate motivatsiooni loomine ja säilitamine, motiveeriv eesmärgistamine ning arendav tagasiside ja refleksiooni toetamine. Lisaks sisaldub koolitusprogrammis moodul täiskasvanute koolitamise põhimõtetest virtuaalkeskkonnas. 

Koolitusprogrammi valitakse kõigi spordialade peale kokku 12 Eesti treenerit, kellel avaneb võimalus kursusel tasuta osaleda. Osalemisega võtab iga treener kohustuse viia koolituste põhjal edaspidi läbi vähemalt 3 online-koolitust erinevate spordialade treeneritele, oma koolituse väljatöötamiseks tehakse ettevalmistusi ka koolitusprogrammis (koolitused viivad läbi koolitusel osalenud treenerid, koolituste tehnilise korralduspoolega aitab Spordikoolituse ja –Teabe SA). 

Pakume:

• Unikaalset koolitusprogrammi, mis on loodud treenerite aktuaalsetest vajadustest lähtuvalt
• Võimalust koolitada end Eesti tippkoolitajate juhendamisel
• Võimalikult individuaalset lähenemist, sealhulgas tagasisidet koolituse raames välja töötatavale oma koolituskavale
• Võimalust luua uusi koostöökontakte koolitusel osalevate teiste alade treeneritega
• Võimalust saada uut laadi koolitajakogemust
• Kokku 20 koolitustundi, mida on võimalik arvestada treenerikutse täiendkoolitusena
• Tasuta osalemist 

Koolitusprogrammi viivad läbi Kristel Jalak (täiskasvanute koolitaja EKR kutsetase 8, Aasta Koolitaja 2019) ja Mari-Liis Järg (täiskasvanute koolitaja EKR kutsetase 7). 

Kursuse tutvustus

Kursuse eesmärk on arendada osalejate täiskasvanute koolitamise oskusi, nende oskuste rakendamist virtuaalkoolitustel ning motivatsiooni- ja tagasiside teemaliste koolituste läbiviimisel.

Kursuse tulemusena osaleja teab:

• Millised on täiskasvanud õppija eripärad ja täiskasvanuõppe printsiibid
• Kuidas toimub õppimine ja kuidas koolitaja saab oma tegevusega soodustada teadmise loomist
• Millised on teadmiste loomist soodustavad koolitusmeetodite klastrid ja kuidas neid rakendada virtuaalkeskkonnas
• Kuidas üles ehitada koolitusprogrammi nii, et see oleks motiveeriv, kaasav ning teadmisi ja oskusi kinnistav
• Kuidas õpetada sporditreeneritele motiveerimise ja tagasisidestamise põhimõtteid ja tehnikaid.
• Kursuse lõpuks valmivad osalejatel koheselt rakendatavad koolitusprogrammis motiveerimise ja tagasisidestamise teemade koolitamiseks virtuaalkeskkonnas.

Moodulid

I moodul. Täiskasvanute koolitamise põhimõtted virtuaalkeskkonnas (21. mai kl 9.00-12.15)

• Sissejuhatus, mooduli tutvustus
• Täiskasvanukoolituse põhiprintsiibid
• Teadmiste tekkimise neurofüsioloogilised alused
• Õppimist soodustavate koolitusmeetodite 6 gruppi
• Põhiprintsiipide rakendamine e-õppes. Enamlevinud vead ja ohukohad
• Õppimist võimaldavate koolitusprogrammide koostamine 4C mudeli abil

II moodul. Motivatsiooni loomine ja säilitamine. Motiveeriv eesmärgistamine (25. mai kl 9.00-12.15)

• Sissejuhatus, mooduli tutvustus
• Motivatsiooni olemus. Motiveerivad ja demotiveerivad faktorid, motivatsioonifaktorite paljusus
• Motiveeriv eesmärgistmine GROW coachingumudeli näitel
• Treenitavate teadlikkuse ja vastutuse võtmise toetamine eesmärgistamisel
• Aktiivse kuulamise tehnikad, nende rakendamine motiveerimisel ja eesmärgistamisel

III moodul. Arendav tagasiside ja refleksiooni toetamine (29. mai kl 9.00-12.15)

• Sissejuhatus, mooduli tutvustus
• Tagasiside olemus ja liigid
• Erineva tagasiside funktsioonid treeningul. Grupiviisiline vs. individuaalne tagasiside
• Arendava tagasiside tunnused
• Tagasiside ja reflektsiooni etapid arendustsüklis. Tagasisidesõnumi koostamine
• Vastupanu tagasisidele, selle märgid ja põhjused
• Vastupanu ületamine aktiivse kuulamise tehnikate abil

Individuaalne kodutöö

• III ja IV mooduli vahelisel perioodil koostavad kursusel osalejad ise koolitusprogrammid, mida nad hakkavad edaspidi läbi viima ning valmistuvad mingi oma programmi alaosa demonstreerimiseks kursusel.

IV moodul. Osalejate koostatud koolitusprogrammide tagasiside ja refleksioon (11. juuni kl 9.00-12.15)

• Koolitusprogrammide esitlus, tagasiside ja reflekteeriv arutelu
• Koolitusprogrammidest näidislõikude läbi viimine
• Kursuse kokkuvõtted ja lõpetamine

Meetodid

Koolitusmoodulid viiakse läbi virtuaalkoolitusena Zoom keskkonnas eesti keeles, kahe koolitaja üheaegsel juhendamisel.

Õppehommikud on intensiivsed. Koolitajad tutvustavad teooriaid ja meetodeid interaktiivsete lühiloengutega; enamuse ajast tegutsevad osalejad, nii gruppides kui individuaalselt, lahendades erinevaid ülesandeid ja osaledes rollimängudes ning aruteludes.

Iga osaleja saab eelnevalt e-kirja koolituse kutsega ning osalemiseks vajalike tehniliste tingimuste loeteluga; samuti elektroonse õpimapi tööks vajalike töölehtede ja teooriakonspektiga.

Kandideerimine

Kandideerimiseks on vajalik:

• EKR kehtiva treenerikutse olemasolu, vähemalt tase 5
• Treenerite eetikakoodeksi, maailma dopinguvastase koodeksi ja ausa mängu reeglite järgimine
• Huvi enese arendamise vastu
• Osalemine „Motiveeriva treeneri“ koolitusprogrammis täismahus 21. mail, 25. mail, 29. mail ja 11. juunil kell 9.00-12.15
• Kursuse raames kodutöö tegemine ja esitamine
• Valmisolek viia läbitud materjali põhjal läbi vähemalt 3 online-koolitust erinevate alade treeneritele 

Kandideerimiseks palume treeneril saata: treeneri nimi, spordiorganisatsioon, spordiala, EKR tase, lühike motivatsioonikiri põhjendamaks soovi programmis osaleda koos kinnitusega, et on võimalik osaleda programmis täismahus ning viia pärast ise läbi vähemalt kolm online-koolitust.

Ootame kandideerimisavaldusi kolmapäeva, 13. mai keskpäeval kl 12.00-ks aadressile liisa@spordiinfo.ee. 

Eesti Olümpiakomitee ning Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus

Ilmus Eesti Kergejõustikuliidu aprillikuu Infokiri. Infokiri kajastab tähtsamaid uudiseid võistlusest, rekorditest, koolitustest ja teistest sündmustest, mida alaliit korraldab.

Infokirja saab lugeda SIIN

Infokirjaga saab liituda SIIN

VLADIMIR STEPANIŠIN

27.IX 1946 – 5.V 2020

Teatame kurvastusega, et 5. mail lahkus meie seast kergejõustikutreener ja spordipedagoog Vladimir Stepanišin.

Stepanišin lõpetas 1965. aastal Tallinna 15. keskkooli ja 1969. aastal Leningradis Lesgafti-nimelise Riikliku Kehakultuuri Ülikooli ning 1975. aastal Pedagoogika osakonna.

Kuulunud aastatel 1994–1996 hüppealade vanemtreenerina Kergejõustikuliidu treenerite nõukokku. Olnud Kalevi kesknõukogu ja Tallinna linnanõukogu presiidiumi liige. Aastast 1973 TPI/TTÜ kehalise kasvatuse kateedri õppejõud, dotsent (1976). Tegutsenud aastatel 1976–86 Tallinna Polütehnilise Instituudi esimehena ja aastatel 1975–2010 Tallinna Kalevi kergejõustikukooli treenerina.

Õpilasi: Valeri Bukrejev, Andres Õunap, Margit Randver, Irina Saks, Jelizaveta Agafonova.

Kalevi auliige (2006). Aastast 2009 Irina Kikkase Võimlemisklubi juhatuse liige.

Eesti Kergejõustikuliit avaldab Vladimir Stepanišini lähedastele sügavat kaastunnet.

———————————————————————————————————————————————————————–

Vladimir Stepanišini ärasaatmine toimub reedel 15.05 kell 12.00 siselinna kalmistul (Kalevi juures).

Vabariigi Valitsuse 5. mai korraldusega nr 143 lubatakse alates 5. maist 2020 siseruumides treenimine Kultuuriministeeriumi nõusolekul sportlastele, kes on vähemalt Eesti täiskasvanute koondise kandidaadid, kui on täidetud minimaalsed nõuded treeningute korraldamiseks. Täpsem info on antud järgnevas juhises.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib levida ka saastunud pindadelt. Saastunud pindadel soodsatel tingimustel säilib viirus kuni 3 päeva, kuid hävineb puhastamisel ja desinfitseerimisel.

Tippsportlase treeningtegevuse (edaspidi tegevus) korraldamise siseruumides kooskõlastab spordialaliit Kultuuriministeeriumiga. Selleks spordialaliit:

1.     koostab nimekirja sportlastest, nende treeneritest ja taustajõududest, kellele soovitakse siseruumides treenimine tagada;

2.     valib koos sportlaste, nende treenerite ja spordiklubidega välja maksimaalselt kaks spordiobjekti Eestis, kus siseruumides treenida;

3.     lepib spordiobjekti omaniku või valdajaga kokku spordiobjekti kasutamise tingimused, et oleks tagatud allpool esitatud nõuete täitmine;

4.     esitab sportlaste (alla 18-aastaste sportlaste puhul ka lapsevanema nõusoleku), nende treenerite ja taustajõudude nimekirja koos spordiobjekti omaniku nõusolekuga Kultuuriministeeriumile ja Eesti Olümpiakomiteele heaks kiitmiseks.

Minimaalsed nõuded tippsportlaste treeningute korraldamiseks siseruumides:

• Tippsportlase all mõeldakse sportlast, kes on vähemalt Eesti täiskasvanute rahvuskoondise kandidaat.
• Kui täiskasvanute koondise kandidaat on alaealine, on tema tegevuses osalemine lubatud üksnes lapsevanema kirjalikul loal.
• Ühes rühmas võib olla kuni 10 inimest, sh treener, abipersonal jt ning soovituslik on järgida 2 + 2 reeglit (grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet). Võistkonnaaladel võib grupi suurus olla rahvusvaheliste reeglite järgi suurem kui 10 inimest.
• Siseruumides peab tegevuse käigus olema ruumi suurus vähemalt 10 m² inimese kohta.
• Kõrge intensiivsusega või suuremate kiirustega tegevuste puhul (nt lõikude jooksmine) on inimestevaheline soovituslik distants 20 meetrit.
• Mitme rühma üheaegsel tegutsemisel tuleb territooriumil ja siseruumides korraldada tegevused ja liikumine nii, et rühmade omavahelist kokkupuutumist maksimaalselt vältida. Tuleb jälgida, et lähikontaktsete arv oleks võimalikult väike.
• Tegevusi tuleb korraldada viisil, mis aitab lähikontakte vältida.
• Isikukaitsevahendid peavad olema kättesaadavad. Sportlased kasutavad neid vajaduse korral eelkõige treeninguvälisel ajal, treenerid ja abipersonal vajaduse korral ka treeningu ajal.
• Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja nende pideva kasutamise ühiskasutatavatel treeningvahenditel tagab tegevuse korraldaja või rajatise haldaja.
• Ühiseid riietus- ja pesuruume kasutatakse Terviseameti soovituste järgi piiratult (v.a tualettruumid). Täpsemat teavet leiab siit.
• Praktilise tegevuse käigus kasutatakse võimaluse korral isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel tuleb need enne desinfitseerida.
• Ruumides peab olema tagatud ventilatsioon üldiste tingimuste järgi.
• Treeningutel osalejad peavad kasutama individuaalseid joogipudeleid.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jmt otseseid kontakte, et takistada piisknakkuse võimalikku edasikandumist.
• Tegevuste korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks gruppidesse ega jääks tegevuste järel territooriumile.
• Tegevuste korraldaja vastutab selle eest, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste ning krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik ja koroona nakatunuga kokku puutunud isik ära saata territooriumilt.
• Ka kõige tagasihoidlikumate haigusnähtude ilmnemisel ja/või olulise väsimuse puhul tuleb püsida kodus ja jälgida 2–3 päeva enda tervist (mõõta kehatemperatuuri) ning vajaduse korral konsulteerida perearstiga (kui seisund püsib, või halveneb).
• Tegevuse korraldamisel ja eriolukorra meetmete nõuete täitmise kohta lasub vastutus ürituse korraldajal. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse
• § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, suurus on hädaolukorra seaduse
• § 47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed:

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
• Võimalikud viirusega saastunud jäätmed (sh isikukaitsevahendid) tuleb hoiustada teistest jäätmetest eraldi ning käidelda 72 tunni möödudes tavajäätmetena.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

 Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni

Koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorraga jäävad sel aastal 4. juunil planeeritud Gustav Sule mälestusvõistlused ära.

Meil on väga kahju, et selline otsus tuli teha, kuid usume, et hetkel on see mõistlik otsus. 56. Gustav Sule mälestusvõistlused on planeeritud toimuma aasta pärast

Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi juht Gert Prants

1958. aastal alguse saanud Gustav Sule mälestusvõistlused on ainulaadne ettevõtmine – tegemist on pikima traditsiooniga staadionil peetava kergejõustikuvõistlusega Eestis (kui mitte arvestada erinevaid tiitlivõistlusi ja matškohtumisi).

Gustav Sule võistluse võitjate nimekirjast leiame Janis Lusise, Valeri Brumeli, Dainis Kula, Virgilijus Alekna, Kenenisa Bekele, Tatjana Lebedeva, Osleidys Menendeze, Robert Fazekase jt maailmanimesid. 

Eesti Olümpiakomitee sportlaskomisjoni kandideerib 22 sportlast 18 spordialalt. Sportlaskomisjoni liikmeid valivad alaliitude poolt hääletama volitatud 26 sportlast, kes langetavad oma otsuse 20. maiks.

EOK projektijuht Natalja Inno sõnul on sportlaskomisjoni eesmärk rääkida kaasa sportlasi puudutavates küsimustes ja otsustes. „Ka sportlaskomisjoni kandideerijad tõid välja erinevaid enda jaoks olulisi küsimusi, sealhulgas ausa ja puhta spordi põhimõtete väärtustamist ning soolist tasakaalustatust ja võrdsust spordis näiteks tasustamisel ja auhinnarahade jaotamisel. EOK sportlaskomisjon on toiminud efektiivselt ning ootus on, et sportlaskomisjon peaks olema ka igas alaliidus,“ ütles Inno. 

Sportlaskomisjoni liikmed valitakse neljaks aastaks. Sportlaskomisjoni esimees kuulub ex officio EOK täitevkomiteesse ning sportlaskomisjon on esindatud ka EOK esindajatekogus kahe endi poolt valitud hääleõigusliku liikmega.

EOK sportlaskomisjoni 2020-2024 koosseisu kandideerivad:

• Saskia Alusalu (uisutamine)
• Viktoria Bogdanova (võimlemine)
• Rasmus Haugasmägi (veemootorisport)
• Kristjan Kangur (korvpall)
• Gerd Kanter (kergejõustik)
• Ott Kiivikas (kulturism ja fitness)
• Kristjan Koll (murdmaasuusatamine)
• Liis Kullerkann (võrkpall)
• Harri Lill (kurling)
• Nikolai Novosjolov (vehklemine)
• Janeli Patrail (käsipall)
• Raido Peedomaa (käsipall)
• Reena Pärnat (vibusport)
• Allar Raja (sõudmine) 
• Juuso Roihu (purjetamine)
• Mihkel Räim (jalgrattasport)
• Annika Sakkarias (kergejõustik)
• Kregor Zirk (ujumine)
• Johanna Talihärm (laskesuusatamine)
• Kert Toobal (võrkpall)
• Matz Topkin (parasport)
• Janelle Uibokand (jalgrattasport)

EOK sportlaskomisjoni saavad kandideerida sportlased, kes on viimase nelja aasta jooksul kuulunud Eesti koondise koosseisu, seisavad ausa mängu põhimõtete eest ning keda pole kunagi karistatud antidopingureeglite rikkumise eest. Kandidaadi esitamise võimalus oli kõigil alaliitudel, seekord sai iga alaliit uuendusena soovi korral esitada kaks kandidaati – ühe nais- ja ühe meessportlase. 

Sportlaskomisjon liikmed valivad alaliitude poolt hääletama volitatud sportlased, sportlaste esindaja andsid üles 26 alaliitu. Hääletavad: Saskia Alusalu (Eesti Uisuliit), Pavel Artamonov (Eesti Karate Föderatsioon), Viktoria Bogdanova (Eesti Võimlemisliit), Rasmus Haugasmägi (Eesti Veemoto Liit), Eliise Hollas (Eesti Võrkpalli Liit), Keit Jaanimägi (Eesti Paralümpiakomitee), Alo Jakin (Eesti Jalgratturite Liit), Klen-Kristofer Kaljulaid (Eesti Judoliit), Gerd Kanter (Eesti Kergejõustikuliit), Kristjan Koll (Eesti Suusaliit), Kristin Kuuba (Eesti Sulgpalliliit), Martin Liivamägi (Eesti Ujumisliit), Ramil Lipp (Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit), Kristo Merilain (Eesti Maadlusliit), Nikolai Novosjolov (Eesti Vehklemisliit), Peeter Olesk (Eesti Laskurliit), Märt Oona (Eesti Vibuliit), Janeli Patrail (Eesti Käsipalliliit), Mailis Pokk (Eesti Korvpalliliit), Allar Raja (Eesti Sõudeliit), Juuso Roihu (Eesti Jahtklubide Liit), Robert Rooba (Eesti Jäähokiliit), Merike Rõtova (Eesti Kirimaleühing), Kristo Siimer (Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon), Urmas Treier (Eesti Tõstespordiliit), Marie Turmann (Eesti Curlingu Liit). 

Hääletuse tähtaeg on 20. mai. Sõltuvalt hääletamistulemustest nimetatakse sportlaskomisjoni 5-9 liiget. Enam kui pooled sportlaskomisjoni kuuluvatest sportlastest peavad esindama olümpiaprogrammi kuuluvaid spordialasid, sealjuures peavad esindatud olema suvealad, talialad ja võistkondlikud pallimängualad. 

EOK sportlaskomisjoni eesmärk on sportlaste huvide esindamine ja nende seisukohtade ning soovituste esitamine EOK-le. Komisjon tegeleb aktiivselt ausa mängu vaimus tegutsevate sportlaste õiguste kaitsmisega ning neile suunatud projektide algatamisega. EOK sportlaskomisjon loob ja hoiab sidemeid Rahvusvahelise Olümpiakomitee ning Euroopa Olümpiakomitee sportlaskomisjoniga, samuti teeb ettepanekud kohtunike esitamisel Rahvusvahelisse Spordiarbitraaži Kohtusse. 

EOK sportlaskomisjoni 2016-2020 koosseisu kuulusid esimees Gerd Kanter (kergejõustik), Allar Raja (sõudmine), Johanna Allik (uisutamine), Karl-Martin Rammo (purjetamine), Keit Jaanimägi (paraujumine), Kert Toobal (võrkpall), Ott Kiivikas (kulturism ja fitness) ja Raio Piiroja (jalgpall). Kanter, Raja, Toobal ja Kiivikas kandideerivad ka uude koosseisu.

Eesti suurim naiste liikumissündmus Tallink Maijooks toimub sel aastal 23.-31. maini virtuaalsündmusena. Kõik osavõtjad, kes toetavad tänavu maijooksu traditsiooni jätkumist, aitavad osavõtutasu kaudu ka Eesti Vähiliitu rinnavähi ennetamiseks mõeldud uue kaasaegse 3D mammograafi soetamisel.

Esmakordselt 23.-31. maini toimuval Tallink Maijooksu virtuaaljooksul saab osaleda enda poolt välja valitud seitsmekilomeetri pikkusel rajal kas joostes, käies või kepikõndi tehes. Eesmärk on korraldada läbi aegade Eesti suurim virtuaalne liikumissündmus. Väljakutset minnakse püüdma traditsioonikohaselt üksnes naiste kaasabil.

Tallink Maijooksu virtuaaljooksust osavõtjad panustavad ka heategevusse. Osalustasudega toetatakse sel aastal Eesti Vähiliidu mammograafiabussi jaoks uue ja kaasaegse 3D mammograafi ostu, millega saavad kõik osalejad omalt poolt kaasa aidata rinnavähi ennetamisele ja varajasele avastamisele Eestis.

“Eesti Vähiliidu mammograafiabussis on 10 aasta jooksul uuritud  üle  70 000 naise. Rinnavähk on avastatud  298-l.  Nendest 85%-l  naistest on haigus olnud varases staadiumis, kus rinnavähk on väljaravitav. Uus 3D mammograaf aitab tuvastada varajast  rinnavähki igas eas naistel. Oleme tänulikud igaühele, kes aitavad meil päästa naiste elusid,” ütles Vähiliidu juhatuse esimees Maie Egipt.

 ”Meil on heameel, et Tallink Maijooks ka sel aastal siiski toimub ja saame kõik üheskoos ka naiste tervise tuleviku heaks midagi ära teha. Me ei saa küll seda olulist spordiaasta sündmust sel korral koos nautida, kuid meil on siiski võimalik vähemalt üks kallis sõbranna või ema, tütar, tädi või keegi muu lähedane kampa võtta ja koos üks 7-kilomeetrine tervisering 2+2 reeglit rangelt järgides ette võtta.Aitame nõnda üheskoos Eesti naiste tervist hoida täna ja ka tulevikus,” lisas Tallink Grupi brändi- ja turundusjuht Kristi Männik.

Kõik Tallink Maijooksu virtuaaljooksul osalejad saavad posti teel kuldse maijooksu medali ning nende meilile saadetakse E-diplom. Osavõtjatele on välja pandud hulgaliselt osavõtuboonuseid ning loosiauhindu arvukatelt koostööpartneritelt.

Esimene Tallink Maijooksu virtuaaljooks toimub 23.-31. maini 2020. Virtuaaljooksule saab registreerida internetilehel www.jooks.ee 
3D mammogrammi kampaania ja toetusvõimaluste kohta leiab rohkem infot siit:  https://cancer.ee/3d-mammograaf/

Kampaania toetuseks saab annetusi teha ka telefoni teel Vähiliidu annetustelefonidel:
900 1004 – 5€
900 1040 – 10€

Lisainfo:
Mati Lilliallik
Tallink Maijooksu peakorraldaja
521 3331
mati@jooks.ee

Esmaspäeval, 27. aprillil toimus esimene kergejõustikutreenerite online-kovisioon, kus osales 13 treenerit üle Eesti.

Kovisiooni viis läbi juhtimistreener ja psühholoog Tiit Kõnnussaar. Videosilla vahedusel tehtud koolitusel selgus, et kuigi treeneritöö on muutunud, saab sportlasi edukalt juhendada ka kaugjuhtimise teel. Paljud treenerid tõid välja, et eriolukorra tõttu on suurenenud nende IT-alased teadmised ning võimekus. Suurima murekohana toodi välja, et treenerid ootaksid sportlastelt rohkem tagasisidet.

Palju tähelepanu pöörati otsekontakti olulisusele nii sportlase kui ka nooremate laste puhul nende vanematega. Lisaks mängib treeningutel suurt rolli grupivaim, mille puudumine võib kaasa tuua motivatsioonilanguse. Samas tõid treenerid välja, et iseseisev treenimine kasvatab sportlast vaimselt tugevamaks ning õpetab järjepidevuse ja kohanemisvõime olulisust.

Spordi- ja liikumisürituste korraldamine õues 2. maist COVID-19 perioodil

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ kogu Eesti Vabariigi territooriumil välja eriolukorra seoses COVID-19 pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis.

Korralduse muudatusega lubatakse alates 02.05.2020 õues toimuvad spordi- ja liikumisüritused, kui nendes tegevustes osalejaid on maksimaalselt kümme ning kui järgitakse 2 + 2 reeglit (koos tohib liikuda üksi või kahekesi ning teistega tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahet).

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib levida ka saastunud pindadelt. Saastunud pindadel soodsatel tingimustel säilib viirus kuni 3 päeva, kuid hävineb puhastamisel ja desinfitseerimisel.

Minimaalsed nõuded spordiürituste korraldamisele õues

• Spordi- ja liikumisürituste all mõeldakse vabas õhus treeningtegevust (edaspidi treening). Võistlused ei ole lubatud.
• Ühes rühmas võib olla kuni 10 inimest, seal hulgas treener, abipersonal jt ning järgida tuleb 2 + 2 reeglit (grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet).
• Kõrge intensiivsusega või suuremate kiirustega tegevuste puhul on soovituslik distants isikute vahel 20 meetrit (nt lõikude jooksmine, jalgratta grupisõit vms).
• Alaealiste puhul peab olema (iga rühma) tegevus juhendatud täiskasvanud treeneri või juhendaja poolt.
• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse läbiviimise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik ja koroona nakatunuga kokku puutunud isik ära saata.
• Ühiseid riietus- ja pesuruume ei tohi kasutada.
• Mitme rühma üheaegsel tegutsemisel tuleb territooriumil korraldada tegevused ja liikumine nii, et maksimaalselt vältida rühmade omavahelist kokkupuutumist. Jälgida, et lähikontaktsete arv oleks võimalikult väike.
• Arvestades 2 meetri distantsi nõuet peab olema ruumi vähemalt 4 m2/isiku kohta. Ka siis, kui samal spordiplatsil või –väljakul soovib treenida kaks või enam gruppi.
• Kasutada tuleb võimalusel isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutamiseks andmisel (sh laenutamisel) tuleb need eelnevalt desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks: välijõusaalis vahendite kasutamine; pallimängudes palli(de) desinfitseerimine peale grupi vahetumist.
• Treeningutel osalejad peavad kasutama individuaalseid joogipudeleid.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jmt otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuseedasikandumist.
• Kaitsemaskide või muude isikukaitsevahendite kasutamine on vabatahtlik.
• Tegevuste korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks gruppidesse ega jääks peale tegevusiterritooriumile.
• Tegevuste korraldaja vastutab selle eest, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõigevanemaealised ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimesed) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
• Treeningute korraldamisel ja eriolukorra meetmete nõuete täitmise osas lasub vastutus ürituse korraldajal. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse §47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

•  Juhul, kui tegevuse läbiviimiseks on lühiajaliselt vajalik siseruumide kasutamine (tualettruumid, vahendite hoiustamine ja rentimine, teenuste eest tasumine jms) tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine vastavalt Terviseameti soovitustele (mille leiate siit) ja tagatakse 2+2 nõude täitmine.
• Oluline on jälgida kätehügieeni, võimalusel pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit; käte desinfitseerimisvahendid paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel koheselt selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ja pestakse kohe käed.
• Võimalikud viirusega saastunud jäätmed (sh isikukaitsevahendid) hoiustada teistest jäätmetest eraldatuna suletud kotis ning käidelda 72 tunni möödudes tavajäätmetena.

Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelpool nimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab kaasa viiruse leviku tõkestamisel. Eelpool nimetatud nõudeid tuleb täita kuni järgmiste Vabariigi Valitsuse poolt kokku lepitud korralduste avalikustamiseni.