“Staadionijutud”, 9. osa | Kaur Kivistik: olen pikamaajooksjana väga suur erand

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” võtab seekord saatejuhi vastas koha sisse Eesti läbi aegade parim 3000 meetri takistusjooksja Kaur Kivistik.

29-aastast Kivistikku on raske kellegagi segamini ajada. Tartumaalt pärit pikka ja heledapäiset meest tunnevad sõbrad-tuttavad kui ülimalt professionaalselt sporditegemisse suhtuvat inimest, kes teeb iga jooksu eel põhjaliku analüüsi nii enda kui ka konkurentide kohta, et võistlusrajal enam midagi juhuse hooleks ei jääks. Spordivälisel ajal on Kivistik aga suurepärane kokk, armastav abikaasa ja kahe lapse isa.

“Viis-kuus aastat tagasi tõrjusin ma enne jooksu kõik inimesed enda ümbert ära. Nüüd, kahe lapse isana, on see keerulisem, kuna näen, et lapsed nõuavad oma tähelepanu ja nemad veel ei mõista, et mul on tähtis võistlus ees ootamas. Samas suudan tänu aastatega tekkinud kogemustele ikkagi ka väikeste vahelepõigetega säilitada fookuse,” ütleb Kivistik, kes on võistlusreiside ajal enne tähtsaid starte abikaasa Lindaga isegi eraldi toa võtnud.

Kivistiku karjääris on olnud mitmeid suuri õnnestumisi, muuhulgas 2015. aasta universiaadil hõbemedali võitmine ja mitmel korral Euroopa meistrivõistlustel esikümnesse pääsemine, kuid üks keerulisemaid perioode jäi tal seljataha just tänavu, mil saabus koroonaviirus ja suri isa.

“Tänavune kevad oli igatepidi hästi keeruline ja tagantjärgi saan seda veel praegugi tunda. Eks aeg näitab, kuidas mina sellest kõigest kosun ja kuidas maailmal minema hakkab. Võib-olla kogu selle asja juures on kõige huvitavam see, et ma kogesin kolme nädala jooksul lähedase inimese sündi ja surma. Elu üle mõtlemine muutus minu jaoks totaalselt. Sain hoopis teistmoodi aru, kui habras kõik on. Seepärast mulle meeldibki teha seda, mida teen, sest kunagi ei tea, mis juhtub homme,” teab jooksja.

Sportlase ja pikamaajooksjana eristub Kivistik enda sõnul paljudest konkurentidest lisaks pikkusele ka treeningute ülesehituselt, sest jõusaalis rassib ta rohkem kui sel alal kombeks on.

“Võin väita, et olen selles suhtes väga suur erand. Nägin mingil hetkel, et mu loomulik kiirus polnud piisavalt hea teistele meestele kandade näitamiseks. Kaotasin paratamatult tuliseid duelle. Kehakultuuri õppimine andis mulle aga teadmise, et kui sa suudad endale jõu taha hankida, siis tuleb ka kiirus. Hakkasin jõutreeninguid usinalt tegema ja ma ei tea praegu maailmas enda kõrval vist ühtegi takistusjooksjat, kes 160 kilo turjale võtaks,” ütleb Kivistik.

Pikamaajooksjale iseloomulikus pikas saates tuleb juttu takistusjooksu spetsiifikast, veetakistusest, Keenias laagerdamisest, mustade edust jooksudistantsidel, aga ka söögitegemisest, jalgpallist ja laskesuusatamisest.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo. 

“Staadionijutud”, 9. osa:  Soundcloud | Spotify

Eesti meistrid maratonijooksus selguvad laupäeval, 12. septembril Tallinnas. Kuueringiline eksklusiivne jooksutrass kulgeb mereäärsel promenaadil, olles inspireeritud möödunud aasta Doha maailmameistrivõistluste maratonirajast.

Eesti Kergejõustikuliidu ja Spordiürituste Korraldamise Klubi koostöös läbiviidava maratoni starti on 12. septembri hommikul kell 9 oodata paarisadat Eesti paremat pikamaajooksjat. 

Eesti meistrid selguvad sel aastal välisjooksjate konkurentsita ja ilma rahvasportlasteta, sest koroonaviiruse ohu tõttu toimub Eesti osavõturohkeim rahvusvaheline spordisündmus Tallinna Maraton 1.-30. septembrini virtuaaljooksuna.  

Maratoni Eesti meistrivõistlustel saavad osaleda ainult Eesti jooksjad, kes on täitnud osavõtunormi ja omavad Eesti Kergejõustikuliidu (EKJL) kehtivat litsentsi. Jooksjad, kes ei oma EKJL litsentsi, aga on täitnud osavõtunormi ja on registreeritud 2020. a. Tallinna Maratonile, saavad samuti ilma lisatasuta kandideerida Eesti meistrivõistlustele. Kandideerimiseks tuleb ilma litsentsita normitäitjail ennast Tallinna Maratonile registreerida hiljemalt 24. augustiks. Jooksjad või mõne muu ala (nt. triatlon) harrastajad, kellel ei ole kahel viimasel hooajal täidetud normi aga on eeldatavasti EMV tasemega sportlased, lubatakse võistlema sooviavalduse põhjal EKJL ja SÜKK ühisotsusena.

Tulles vastu jooksjate ja jooksutreenerite ettepanekule, kehtestas EKJL saavutusspordikomisjon 2020. aastaks maratoni meistrivõistlustel osalemiseks tavapärasest madalamad osavõtunormid: 

Mehed: maraton 3:20.00 või poolmaraton 1:30.00 (joostud 2019 või 2020)

Naised: maraton 3:45.00 või poolmaraton 1:45.00 (joostud 2019 või 2020)

Kõik 2020. aastal maratoni Eesti meistrivõistlustest osavõtjad lähevad nii Tallinna Maratoni virtuaaljooksu kui Selver Eesti Linnajooksud arvestusse. Tallinna Maratoni korraldajad motiveerivad Eesti meistrivõistluste kiiremaid hea soorituse eest ka rahaliste boonustega. 

Jooksutrass kulgeb Tallinnas Reidi tee ja Pirita tee kergliiklusteedel ning Pirita tee ühistranspordirajal. Nagu aastatagustel maailmameistrivõistlustel Katari pealinnas Dohas, läbivad jooksjad kuuel korral seitsmekilomeetrise ringi ning finišeerivad seejärel 195 meetrisel lõpusirgel. Stardi-finišipaik asub Russalka mälestussamba juures uhiuuel mereäärsel promenaadil. Samas toimub ka võistluste pidulik autasustamine.

Korraldajad tagavad maratoniraja vastavuse ja kõik võistluse läbiviimisega seonduva vastavalt Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu World Athletics ja EKJL nõuetele. Samuti tagatakse kõigi ohutusreeglite ja nõuete täitmine, mis septembrikuu spordivõistlustele ning avalikele üritustele Eesti Vabariigi valitsuse, Tallinna linna ja Terviseameti poolt kehtestatakse.

Vaata osavõtutingimusi ja rajainfot siit

Lisainfo:
Eesti Kergejõustikuliit: Sirje Lippe​, Tel. 5062390, E-post: sirje@ekjl.ee​
Spordiürituste Korraldamise Klubi: Mati Lilliallik, Tel. 5213331, E-post: mati@jooks.ee

Teisipäeval Lätis, Ogres peetud U16 vanuseklassi Balti maavõistluse võitis Eesti kergejõustiku noortekoondis.

Möödunud aasta teine koht sai Eesti noortekoondise poolt domineerival kujul ümber lükatud ning võidukarikas taas aastase vaheajal järel tagasi võidetud. Ülekaal oli nõnda võimas, et eestlased tõid 33 alalt 18 võitu.

Eesti koondis kogus 279 punkti, lätlased olid 223 punktiga teised ja Leedu noortekoondis 182 punktiga kolmas.

Balti maavõistlusel võisteldi 17 alal, nii noormeeste kui neidude arvestuses: 100m , 200m , 400m, 800m, 2000m, 100/110m tõkkejooks, 300m tõkkejooks, 1500m takistusjooks, kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise ja väike Rootsi segateatejooks (100m+200m+300m+400m)

Balti meistrid U16 vanuseklassis:

200m Markus Munski – 23.52
400m Anna Theresa Gustavson – 59.58
400m Romet Kivi – 50.89
2000m Kevin Jõesoo – 6:21.86
110m tkj. Kristjan Kari – 15.12
300m tkj. Hege-Lee Pielberg – 45.45
Kaugushüpe Mirtel Klaar – 5.68
Kolmikhüpe Anna Panenko – 11.92
Kõrgushüpe Karmen Bruus – 1.74
Teivashüpe Timo Kaarus – 3.90
Kuulitõuge Manfred Männamaa – 16.74
Kettaheide Manfred Männama – 53.39
Odavise Greete-Liis Krapp – 45.90
Odavise TristanAik Sild – 51.82
Vasaraheide Kaspar Kõplas – 55.11
1500m takistusjooks Viola Hambidge – 5:28.21
1500m takistusjooks Rasmus Randoja – 4:38.05
Väike Rootsi segateatejooks (Uku Nurk, Romet Kivi, Sandra Rumask, Hege-Lee Pielberg) – 2:08.21! Uus U16 vanuseklassi segateatejooksu Eesti rekord!

Balti meistrivõistluste hõbemedalid:

100m Sandra Rumask – 12.54
100m/200m Uku Nurk – 11.57/23.53
200m Anna Theresa Gustavson – 26.41
800m Merili Tiik – 2:22.03
100m tkj Mari-Silvia Lauri – 15.30
300m tkj Ronaldo Kaljo – 41.49
Kaugushüpe Robert Kompus – 6.16
Kaugushüpe Sandra Rumask – 5.51
Kõrgushüpe Aivar Ellam – 1.83
Teivashüpe Emma-Kathrina Hein – 3.20
Teivashüpe Harry-Richard Jääger – 3.80
Kuulitõuge Greete Liisa Krapp – 12.93
Kettaheide Noora Liisa Ader – 37.00
Vasaraheide Anastassija Belaja – 49.05
1500m takistusjooks Christa-Liza Schuster – 5:34.87

Balti meistrivõistluste pronksmedalid:

200m Marie Randala – 26.53
400m Erik Loorand – 54.30
800m Alexander Kapp – 2:08.80
100m/300m tkj Mia-Lisett Meringo – 15.38/46.65
110m tkj Harry-Richard Jääger – 15.46
300m tkj – Karl Kristjan Pohlak – 41.51
Kolmikhüpe Savva Novikov – 12.68
Kõrgushüpe Mirtel Klaar – 1.63
Teivashüpe Iiris Jõgi – 2.80
Kettaheide Lauri Lennart Koch – 45.39
Vasaraheide Kevin Reinberg – 42.70
1500m takistusjooks Alex Ojava – 4:42.78

Vaata kõiki tulemusi!

Koondise juht: Erik Horn
Alaliidu esindaja: Kristel Berendsen
Koondise treenerid: Heini Allikvee, Erki Nool, Mairo Tänav(Tänak), Romet Mihkels, Mihkel Lembit, Kirke Aitsen, Kersti Viru, Ingrid Reiljan, Maris Mägi, Viktor Predbannikov, Ants Kuusik, Eva Kuningas, Marika Manglus, Viljo Grauding

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

28. juulil toimuvad Lätis, Ogres U16 vanuse Balti võistkondlikud meistrivõistlused. Võisteldakse 17 alal, nii noormeeste kui neidude arvestuses.

Koondises on 23 noormeest ning 25 tütarlast. Nimekamatest noortest kergejõustiklastest asuvad Ogres starti Harry Richard Jääger, Romet Kivi, Hege-Lee Pielberg, Manfred Männama, Mirtel Kaar ja Viola Hambidge, kes võidutsesid eelmisel nädalal Rakveres toimunud omavanuste Eesti meitrivõistlustelt mitmel korral.

Möödunud aastal Võrus toimunud Balti võistkondlikel meistrivõistlustel võitis Eesti U16 koondis teise koha. Esikoha teenis Läti, kogudes 176 punkti. Eesti jäi vaid ühepunktilise kaotusega teiseks, Leedu kogus 133 silma. 

Tulemusi näeb Läti Kergejõustikuliidu KODULEHELT

Koondise nimekirjaga saab tutvuda SIIN

AJAKAVA

Koondise juht: Erik Horn, tel: 526 6376
Alaliidu esindaja: Kristel Berendsen, tel: 528 9062
Koondise treenerid: Heini Allikvee, Erki Nool, Mairo Tänav, Romet Mihkels, Mihkel Lembit, Kirke Aitsen, Kersti Viru, Ingrid Reiljan, Maris Mägi, Viktor Predbannikov, Ants Kuusik, Eva Kuningas, Marika Manglus

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Teisipäeval, 28. juulil toimub Kalevi Staadionil Olav Karikose mälestusvõistlus, mis on ühtlasi Eesti Staadionijooksu sarja kolmas etapp. Joonele pannakse 1000 m jooksu distantsil.

Kirja on pannud kogu Eesti meeste jooksuparemik: Kaur Kivistik, Tiidrek Nurme, Roman Fosti, Olavi Allase, Rasmus Kisel, Mark Abner, Enari Tõnström, Karel-Sander Kljuzin jpt. Lõunanaabritest tuleb konkurentsi pakkuma Armis Ozolins ja Aigars Feteris.

Naistest asuvad stardijoonele Kelly Nevolihhin, Jekaterina Patjuk, Liina Luik, Laura Maasik, Helin Meier, laskesuustaja Tuuli Toomingas jpt.

Ajakava: 

17.00 Registreerimine
17.55 Avamine 
18.00 Kadarbiku lastejooks 400 m
18.15 Eviko noortejooks, tüdrukud ja poisid U14 
18.30 Eviko noortejooks, neiud ja noormehed U16 
18.45 Eviko noortejooks, neiud ja noormehed U18
19.00 Dectona veteranidejooks N40, M40, N50 ja M50  
19.20 Sportlandi ja Treeningpartneri eliitjooks, naised, U20
19.30 Sportlandi ja Treeningpartneri eliitjooks, mehed, U20
20.00 Autasutamine

Staadionijooksusarja kahe etapi kokkuvõte:

Kõigi võistlusklasside kolme paremat jooksjat autasustatakse Karikose mälestuskarikaga. Nii meeste kui naiste esikolmik teenib Eesti Staadionijooksu sarja auhinna: 1. koht 150, 2. koht 100 ja 3. koht 50 eurot.

5. juunil möödus 101. aastat spordipedagoog ja kergejõustikutreener Olav Karikose sünnist. Karikose käe all harjutasid olümpiamängudel osalenud Rein Tölp ja Raissa Ruus, universiaadi kuldmedalimees Toomas Turb, Eesti rekordi püstitasid ka Peeter Varrak, Toomas Kitsing, Erik Maasik, Ilmar Ruus, Ants Palmar ja Ain Mõnjam. Viis õpilast võitsid NSV Liidu ja 32 Eesti meistrivõistluste medaleid.

Loe staadionijooksu sarja kohta rohkem SIIT. 

Täna täpselt 40 aastat tagasi tuli Jaak Uudmäe Moskva olümpiavõitjaks kolmikhüppes.

25. juulil 1980. aastal Moskva olümpial võitis Uudmäe kolmikhüppes esikoha tulemusega 17.35, edestades koondisekaaslast Viktor Sanejevit (17.24) ja brasiillast Joao Carlos de Oliveirat (17.22).

Moskva võidutulemus kehtib Eesti rekordina tänini. 

Kuldne hüpe:

Moskva olümpiamängude kolmikhüppevõistlus on üks neid märgilisi jõuproove, mille lahendus kütab aastakümneid hiljemgi kirgi paljudes maailma paigus: Eestis, Gruusias, Venemaal, Austraalias, Brasiilias jne

Jaak Uudmäe esimene intervjuu pärast hüpet 25. juuli 1980. a. Moskva olümpiamängudel. Intervjueerib Tiit Karuks. http://arhiiv.err.ee/guid/122490 

Lisaks olümpiakullale tuli Uudmäe 1981. aastal Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Saanud sise-EM-il 1977. ja 1980. aastal hõbeda, 1979. aastal võitnud pronksmedali. 1979. aasta Universiaadilt ette näidata hõbemedal.

Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati olümpiasangar Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus.

21. ja 22. juulil toimusid Rakvere staadionil Eesti meistrivõistlused U14 ja U16 vanuseklassis. Medalite ja meistritiitlite eest läks võistlustulle ligi 540 noort sportlast 41 klubist.

U14 vanuseklass

Neljal individuaalalal osalenud Katarina Verst (Tartu Ü. ASK) tegi puhta töö ning viis heade mõtete linna neli kuldmedalit. Esimesel võistluspäeval ei leidunud neiule vastast teivashüppes (3.30) ning kettaheites. Viimases heitevoorus kulla toonud heitel oli pikkust 37.83. Teise päeva juhatas sportlane sisse kuldse 5.08 meetrise kaugushüppe katsega ning neljanda kulla võitis Harry Lembergi õpilane 400 grammise odaga, võidu tulemuseks 38.35.

Hedi Andre (SK Elite Sport) säras teistel jooksudistantsidel ning võitis kolm meistrikulda. Esimese päeva saldoks võidud 200 m tõkkejooksus (29.38) ja 400 m jooksus (1:00.71) ning Elite Spordi võistkonnaga hõbemedal 4×100 m teatejooksus (53.73). Teisel päeval ülekaalukas võit 600 m distantsil (1:39.30) ning pronksise autasu sprintis välja 200 m jooksus (27.64).

Tüdrukute U14 arvestuses tuli kahel korral meistriks Pia Lauren Matsalu (Audentese SK), kes võitis kolmikhüppe 10.29ga ning kuulus ka Audentese SK teatenelikusse, kes triumfeeris 4×100 m teatejooksus ajaga 53.21. Neliku ülejäänud liikmed olid Marta Saare, Mia Mireia Uusorg ja Sofia-Sabina Leis.

Kolm meistrikulda riputati kaela ka Miia Ottile (UP Sport), kes näitas individuaalselt kõigile kandu 100 m (12.53) ning 200 m (26.87) jooksus. Kolmas kuldmedal riputati väledale neiule kaela väike Rootsi teatejooksus (100 m + 200 m +300 m +400 m), võidukasse nelikusse kuulusid veel Mimi Lauren Palutaja, Rainer Ahi ja Romet Ridalaan.

Sama vanade poiste edukaim sportlane oli Tristjan Jaanson (SK Elite Sport). Kahe päevaga kogus noormees 5 medalit, neist 4 kulda. Kuldmedalid riputati kaela 100 m sprindis (12.21), 4x100m teatejooksus, 80 m tõkkejooksus (11.38) ning 200 m sprindis. Andre Näppi (SK Lindon) paremust pidi Jaanson tunnistama esimesel päeval 400 m distantsil, tasuks hõbemedal tulemusega 1:01.96.

Kolm meistrikulda riputati kaela Sten Erik Iirele (Tartu SS Kalev). Noormees võidutses kolmikhüppes (10.71), kettaheites (45.88) ning odaviskes (40.97). Lisaks võitis kaugushüppes 4.89ga pronksmedali.

Poiste U14 vanusegrupi keskmaa distantsidel võitis UP Sport klubi välejalg Romet Ridalaan kolm medalit. Teisipäeval võitis 1500 m jooksu ajaga 4:51.48, pühapäeval lisas hõbemedali 800 m distantsil tulemusega 2:19.48 ning päeva lõpus võideti UP Sport ühendvõistkonnaga väike Rootsi teatejooks.

4×100 m tüdrukute teatejooksus oli võidukas Audentese spordiklubi nelik koosseisus Marta Saare, Mia Mireia Uusorg, Pia Lauren Matsalu ja Sofia-Sabina Leis, läbides staadioniringi ajaga 53.21.

Sama vanade poiste hulgas võitis teatejooksu SK Elite Sport võistkond (Sebastian Nuutmann, Tristjan Jaanson, Henri Apri, Kaspar Isand) ajaga 52.34.

U16 vanuseklass

Viis meistrikulda riputati kaela Romet Kivile (SK Viraaž), kes võitis teisipäeval noormeeste U16 vanusegrupis 100 m jooksu 11.39ga ning 400 m jooksu ajaga 51.50. Teisel päeval lisas medalikukrusse juurde veel kolm meistritiitlit: 200 m sprindis (23.46), 800m jooksus (2.04.61) ning odaviskes (53.89).

Suure medalihunnikuga läks koju ka U16 poiste vanuseklassi sportlane Harry Richard Jääger (SK Elite Sport). Kuldmedali võitis Jääger teivas- ja kaugushüppes, tulemused vastavalt 4 meetrit ja 6.10. Pronksise autasu võitis esimese päeva viimaselt alalt 400 m jooksus (54.65). Teise päeva juhatas noormees sisse võitudega 110 m tõkkejooksus (15.06) ning kõrgushüppes (1.86). Päevale pani punkti kolmanda kohaga 1500 m takistusjooksus (5:00.97). Jooksu võitis Rasmus Randoja (Tartu Ü. ASK) tulemusega 4:41.29.

Heitealadel näitas ülemvõimu Manfred Männama (Audentese SK), kes võidutses poiste kettaheites (53.29), kuulitõukes (15.62) ning teisel päeval lisas kolmanda kulla vasaraheites tulemusega 59.08.

Rapla jooksuklubi sportlane Kevin Jõesoo võitis esimesel võistluspäeval meistritiitli 2000 m distantsil (6.01.53), teisel päeval lisas hõbedase tasu 800 m jooksus (2:07.49).

Rae kergejõustiku sportlane Hege-Lee Pielberg võidutses 400 m ajaga 59.17ga Teisel päeval krooniti neiu meistriks veel ka 300 m tõkkejooksus, võites jooksu silmapaistva aja 45.54ga.

Audentese spordiklubi neiu Mirtel Kaar viis koju kogu medalikomplekti. Klaarile ei leidnud vastast U16 vanuseklassi 200 m distantsil (25.91) ning kaugushüppesektoris (5.65). Kõrgushüppes näitas neiu 1.68ga hõbemedali väärilist tulemust ning pronksise autasu viis pealinlane koju 100 m sprindis (12.56)

3 individuaalset medalit võitis U16 tüdrukute vanusegrupis Sandra Rumask (KJK Lõunalõvi). Rumask krooniti Eesti meistriks 100 m jooksus, poodiumi teisel astus neiu 100 m tõkkejooksus ajaga 12.42ga ning kaugushüppes, neljandas hüppevoorus kirja saadud 5.50ga.

Keskmaadistantsidel tegi U16 vanusklassides kuldse duubli Viola Hambidge (SK Altius). Hambidge triumfeeris esimesel päeval 1500 m distantsil ajaga 5:05.88. Teisel päeval lisas kuldmedali sama distantsi takistustega trassil, kus võiduajaks märgiti 5:39.25.

Vaata avapäeva galeriid – Marko Mumm & Raul Mee

Vaata teise päeva galeriid – Marko Mumm & Raul Mee

Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu.

28. juulil U16 Balti meistrivõistlustele (Läti, Ogre) lähetatud sportlased

Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 66 77 993, 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Reedel, 24. juulil 2020 pidanuks Tokyos läidetama olümpiatuli. Ülemaailmse koroonapandeemia tõttu otsustati aga XXXII suveolümpiamängud edasi lükata. Seega peetakse Tokyo suveolümpiamängud 23. juulist 8. augustini 2021. aastal endiselt “Tokyo 2020” nime all.

Kunagi varem pole olümpiamängude 124-aastase ajaloo jooksul võistlusi edasi lükatud. Kolmel korral on mängud ära jäetud – seda 1916., 1940. ja 1944. aastal – ning Külma sõja boikottidest tulenevalt olid häiritud Moskva (1980) ja Los Angelese (1984) olümpiamängud.

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on sel nädalal külalise rollis Eesti läbi aegade kiireim jooksja Marek Niit, kes teeb vahepealsetest mõõnadest hoolimata sporti siiani täie tõsidusega.

“Kevadel, enne koroonaviirusest tingitud kriisi, tundsin end väga hästi. Olin 400 meetris Eesti rekordi vormis, kuigi see on nüüd spekulatsioon. Tundsin end nooremana. Kevadiste treeningute tulemused olid kaks sekundit paremad kui eelmisel aastal. Aga see, kui treeninglaagris enam staadionile ei lastud, tõmbas motivatsiooni alla. Ma ei ole ka selline vend, kes suudaks taolises olukorras edasi suruda,” tunnistab 32-aastane Niit, kes selgitab saates ka põhjalikumalt, tänu millele treeningutel heale tasemele jõudis.

Niidu põhimõte on olnud alati see, et treeningut, võistlemist ja sporti laiemalt tuleb osata nautida, vastasel juhul ei tule ka tulemusi.

“Sprint on väga nauditav ala. Ja sprindi puhul tuleb meeles pidada, et seda tehes ei tohi kiirustada, kuigi see kõlab naljakalt. Lisaks tuleb kiiresti jooksmise puhul riske võtta, barjääre lõhkuda. Kui oled neli-viis aastat põhja ära teinud, oma esimesed vigastused saanud ja lõpuks heasse toonusesse jõudnud, siis on jooksmine tõesti puhas lust. Isegi 400 meetris ei saa jooksu ajal arugi, et oleksid kõvasti pingutanud, aga nauding on suur,” selgitab saarlane.

2006. aastal 200 meetri jooksus juunioride maailmameistriks kroonitud Niit on kaudselt kokku puutunud maailma läbi aegade kiireima mehe, jamaikalase Usain Boltiga, kes saatis ühel aastal talle sünnipäeva puhul lausa õnnitlusvideo, mille tänagi veel Niidu Instagrami kontolt leiab.

“Ta on suur eeskuju olnud ka minule. Usain on sündinud sprinteriks. Temas oli noorest saati vaba olek. Ta sobib sprinteri rolli ideaalselt. Noorena vaatasin ma pigem selliseid tõsiseid kujusid nagu Linford Christie, aga mida aeg edasi, seda rohkem sain aru, et jooksjas peab ka mängulisust olema. Ta suutis oma suure raami hästi liikuma panna ja seetõttu kerkiski maailma parimaks,” hindab Niit.

Saates tuleb muuhulgas juttu erinevate sprindialade tehnikast ja taktikast, aga ka tehtud vigadest, USA ülikooliaastatest, kunstist, arhitektuurist, Saaremaast ja Ott Tänakust.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 7. osa:  Soundcloud | Spotify

Kodune kergejõustikuhooaeg jätkus Eesti karikavõistlustega Tallinnas. Kadrioru staadionil toimunud võistlustel näitasid häid tulemusi mitmed meie tipud ja tulevikulootused. Võistkondlikuks karikavõitjaks nii meeste kui ka naiste arvestuses tuli Audentese Spordiklubi.

Karikavõistlus juhatati sisse meeste ja naiste kolmikhüppega. Igor Syunin tuli võidukalt võistluskarussellile tagasi, saades kolmandas hüppevoorus kirja 15.86. Naiste hüppesektoris näitas pikimaid õhulende Merilyn Uudmäe (Audentese SK), kes parimal katsel hüppas 13.05.

Meeste 110 m tõkkejooksus tuli karikavõitjaks Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev) uue isikliku rekordiga 14.06. Selle tulemusega tõusis Andrei Nazarovi õpilane kõigi aegade edetabelis kuuendale kohale. Teise koha sai Johannes Treiel (KJK Saare) ajaga 14.30 ning kolmanda mitmevõistleja Risto Lillemets (KJK Saare) uue isikliku rekordiga 14.32.

Diana Suumann (Tartu Ü. ASK) näitas 13.81ga kiireimat aega naiste tõketega sprindidistantsil.

Naiste 100 m jooksus näitas head minekut Ksenija Balta, tuues ajaga 11.62 karikavõidu Tallinna SS Kalevile. Oma põhialal, kaugushüppes kavatseb Balta hooaja avastardi teha kolme nädala pärast Eesti meistrivõistlustel. Meestest näitas staadionisirgel parimat aega Henri Sai (SK Altius), võidutsedes ajaga 10.89.

Meeste 200 meetri jooksus kaitses möödunud aasta karikavõitu Marek Niit ajaga 21.49. 100 meetri võitja Henri Sai kaotas talle ühe sajandikuga. Kahekordseks karikavõitjaks tuli Kreete Verlin, kes võitis 200 m jooksu ajaga 24.38 ning kaugushüppe tulemusega 6.22.

Naiste 400 m distantsil võitis ajaga 56.84 karika Helin Meier (Nõmme KJK). Meeste samal distantsil võidutses ajaga 47.98 Jaak-Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev).

Põnev duell peeti maha naiste 400 m tõkkejooksus, kus karikavõitja tuli välja selgitada fotofiniši abil. Kiireimat aega näitas Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev) 1:00.82ga. Kolme sajandikuga kaotas talle Nõmme Spordiklubi esindaja Annika Sakkarias (1:00.85). Meeste tõketega distantsi võitis Mikk Talpsepp 1:02.89ga.

Keskmaa distantsil tulid karikavõitjateks Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ja Enari Tõnström (KJS Sakala). Meeste jooksus isikliku rekordi ja Eesti tänavuse hooaja teise tulemusega üllatanud Tõnström pani paremuse maksma viimasel 200 m, triumfeerides ajaga 3:56.46. Naiste 1500 m ei jätnud teistele sõnaõigust Kelly Nevolihhin, kes distantsi algusest kuni lõpuni jooksu juhtis ning lõpetas ajaga 4:29.14.

Meeste teivashüppe võitis Robin Nool (SK Elite Sport), ületades kõrguse 5.20. U20 vanuseklassi noormeeste teivashüppe parim oli 5.05ga Eerik Haamer (Tartu Ü. ASK). Naiste karikavõitjaks tuli individuaalvõistleja Maria Kytölä 3.60ga.

Vasaraheites tulid karikavõitjateks Anna Maria Orel (Tallinna SS Kalev) 64.83ga ja Adam Kelly (Audentese SK) 64.87ga.

Meeste kõrgushüppes tuli karika jagamiseks kasutusele võtta ümberhüpped. Kristjan Tafenau (KJS Sakala), Karl Lumi (Individuaalvõistleja) ja Hendrik Lillemets (KJK Saare) said kõik üle kõrgusest 2.07, kuid kõrgust 2.10 kellelgi ületada ei õnnestunud. Seejärel latile pandud 2.08 suutis ainsana üle hüpata Kristjan Tafenau. Naiste kõrgushüppe võitis 1.73ga Annika Teska (Tallinna SS Kalev). Noorte vanuseklassi karikavõitjad vastavalt Markus Anvelt (KSK Alem) 1.98ga ja Lilian Turban 1.80ga (SK Elite Sport).

Karikavõistluste üks paremaid tulemusi sündis meeste kuulitõukes. Kahel järjestikusel päeval võistelnud Jander Heil (KJS Sakala) lisas hooaja tippmargile täpselt pool meetrit, tõugates 19.25. Talvisel sisehooajal püstitatud isiklikust rekordist jäi lahutama vaid 14 sentimeetrit. 4-kilost kuulimuna tõukas naistest enim Valeria Radajeva (Audentese SK), kes sai parimal katsel kirja 13.53.

Noorte arvestuses tuli kolmekordseks karikavõitjaks Ken-Mark Minkovski (Audentese SK), kes võitis noormeeste 100 m ajaga 10.90, 200 m 21.54ga ning 4x100m teatejooksu (42.48). Võidukasse teatenelikusse kuulusid veel Kristjan Markus Eelmaa, Tony Ats Tamm ja Oliver Kruuspan.

Kõik tulemused SIIN või Sportity mobiilirakenduses

Karikavõistluste GALERII

Lisainfo:
Jan Õiglane
Kommunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5035541

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Sel nädalal, 21.-24. juulil peetakse Rakvere staadionil Eesti meistrivõistlused U23, U20, U18, U16 ja U14 vanuseklassidele. Starti on tulemas üle tuhande noore kergejõustiklase.

U14 ja U16 vanuseklasside registreeritud võistkondade ja sportlastega saab tutvuda SIIN

U18, U20 ja U23 vanuseklasside registreeritud võistkondade ja sportlastega saab tutvuda SIIN

U14 ja U16 – AJAKAVA / U18, U20 ja U23 – AJAKAVA

Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu.

Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 66 77 993, 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Eesti Kergejõustikuliidu (EKJL) sportlaskomisjon on loodud EKJL juurde vastavalt Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (WA) poolt kinnitatud sportlaskomisjonide moodustamise nõuetele. Komisjoni eesmärgiks on sportlaste huvide esindamine ja nende seisukohtade ning soovituste esitamine Eesti Kergejõustikuliidule ja Eesti Olümpiakomiteele.

EKJL Sportlaskomisjon on Eestis esimene alaliitude poolt loodud sportlaskomisjon. Esimestel sportlaskomisjoni valimistel osales 12 kandidaati, kelle hulgast said valituks Gerd Kanter (esimees), Annika Sakkarias, Liina Tšernov, Jaak-Heinrich Jagor ja Henrik Kutberg. Sportlaskomisjon alustas tööd 28. märtsil 2018.

Sportlaskomisjon on korraldanud sportlastele töötubasid erinevatel teemadel nagu toitumine, spordipsühholoogia, basseinitreening jpm. Lisaks kuvatakse tänu sportlaskomisjoni ettepanekutele veelgi enam võistlustulemusi reaalajas internetis ning Eesti meistrivõistlustel on vasaraheide toodud publikule nähtavamaks tänu lisatribüünidele ning otseülekandega peaareeni ekraanil.

Sportlaskomisjoni ootame kandideerima (või kandidaate esitama) kõiki, kes tunnevad, et neis on soov ja tahe esindada sportlasi alaliidus ja teha oma hääl kuuldavaks. Kandideerida võivad kõik vähemalt 18-aastased tegevkergejõustiklased või hiljuti sportlaskarjääri lõpetanud. Sportlaskomisjoni liikme kandidaate võivad kandidaadi nõusolekul esitada EKJL-i liikmesklubid, litsentseeritud sportlased ja kutsega kergejõustikutreenerid.

Kuidas toimub valimisprotsess?                                   

Valimised toimuvad Eesti meistrivõistlustel (08.-09.08.2020). Kandidaate saab esitada kuni 02.08.2020. Kandideerimiseks palume saata vabas vormis avaldus EKJL-i üldmeilile ekjl@ekjl.ee. Avaldusse lisada pilt ning umbes 1000 tähemärki pikk tekst, miks peaksid just Sina saama valituks. Eelmise aasta kandidaatide avaldustega saab tutvuda SIIN.

EKJL sportlaskomisjoni koosseis ja moodustamine

• Sportlaskomisjoni kuulub 5 liiget, kes on vähemalt 18 aastat vanad Eesti Vabariigi kodanikud ning keda ei ole kunagi karistatud Maailma Antidopingu Koodeksi rikkumise eest.
• Soolise tasakaalu tagamiseks peavad vähemalt 2 sportlaskomisjoni liiget olema naissoost ja vähemalt 2 meessoost.
• 4 sportlaskomisjoni liiget valitakse iga kahe aasta järel Eesti meistrivõistlustel osalevate sportlaste poolt salajasel hääletusel lihthäälte enamuse teel. Ühe sportlaskomisjoni liikme määrab EKJL juhatus.  
• Sportlaskomisjon valitakse kaheks aastaks.
• Sportlaskomisjoni liikmeks saavad kandideerida tegevkergejõustiklased või hiljuti spordi lõpetanud kergejõustiklased, kes on karjääri jooksul vähemalt korra kuulunud Eesti koondisesse ning viimati võistelnud Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel mitte enam kui kaks aastat tagasi.
• Sportlaskomisjoni liikme kandidaate võivad kandidaadi nõusolekul esitada EKJL-i liikmesklubid, litsentseeritud sportlased ja kutsega kergejõustikutreenerid.
• Kandidaatide esitamise tähtaeg on kaks nädalat enne Eesti meistrivõistlusi.
• Võrdse arvu hääli kogunud kandidaatide puhul valib sportlaskomisjoni liikme EKJL-i juhatus.
• Üks komisjoni liige saab olla tagasi valitud kolm korda.
• Komisjoni loomise esimesel perioodil on esimeheks määratud Euroopa Olümpiakomiteede ja EOK sportlaskomisjoni esimees ja EKJL juhatuse liige Gerd Kanter.  Edaspidi valivad komisjoni liikmed enda seast esimehe.

EKJL sportlaskomisjoni koosolekud

• Sportlaskomisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui neli korda aastas.
• Koosolek loetakse otsustusvõimeliseks, kui kohal viibib vähemalt kolm liiget.

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
E-mail: kristel@ekjl.ee
Tel: +372 528 9062

Kadrioru staadionil toimunud Staadionijooksusarja teisel etapil jagati välja Eesti meistrivõistluste medalid 10 000 meetri jooksus. Kindlad meistritiitlid viisid koju Jekaterina Patjuk ja Kaur Kivistik.

Jekaterina Patjuk (Tartu Ü. ASK) võitis eile õhtul Tallinnas Kadrioru staadionil 10 000 m jooksus Eesti meistritiitli uue isikliku rekordiga 34:28.02. Möödunud aasta tiitlit kaitsnud Harry Lembergi hoolealune parandas isiklikku rekordit enam kui 40 sekundiga. Selle tulemusega tõusis Patjuk Eesti naiste kõigi aegade edetabelis neljandale kohale, möödudes Heleene Tambetist.

Naiste 10 000 m jooksu VIDEO:

Hõbemedali võitis kasvavas tempos jooksnud ning uue isikliku rekordi püstitanud Laura Maasik (Nõmme KJK) tulemusega 35:21.94. Pronksmedal riputati kaela Tartu Ülikooli Akadeemilist Spordiklubi esindanud Liina Luigele, kelle tulemus oli 35:35.87.

Meeste arvestuses krooniti Eesti meistriks Kaur Kivistik. Esmakordselt sellel distantsil kaasa teinud Eesti takistusjooksu rekordiomaniku võiduajaks märgiti 30:19.19. Lähima konkurendi jättis Kivistik otsustavalt selja taha viimase ringi alguses.

Meeste 10 000 m jooksu VIDEO:

Meistrivõistluste hõbemedali võitis uue isikliku rekordi püstitanud Leonid Latsepov (Sparta SS) 30:23.53ga. Jooksumees parandas omas senist rekordit pea minutiga. Targalt ja ühtlases tempos distantsi läbinud Dmitri Aristov (Treeningpartner) jooksis end pronksmedalile tulemusega 30:53.41.

Kaur Kivistiku emotsioonid peale meistritiitlivõitu ERR-le:

Vaata kõiki tulemusi

Staadionijooksusarja etappide toimumisajad:

☞7. juuli – 1500m, Rakvere 
☞19. juuli – 10 000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞28. juuli – 1000m, Tallinn Kalevi staadion
☞5. august – 3000m, Viljandi linnastaadion
☞9. august – 5000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞19. august – Miil, Kohila staadion
☞22. august – 800m, Pärnu Rannastaadion

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Eesti karikavõistlustel peetakse pühapäeval Staadionijooksusarja teine etapp, kus jagatakse Eesti meistrivõistluste medalid 10 000 m jooksus. Stardijoonele on oodata 17 meest ja 9 naist.

Eesti meistritiitleid 10 000 m distantsil tulevad kaitsma Harry Lembergi hoolealused Jekaterina Patjuk ja Tiidrek Nurme (mõlemad Tartu Ü. ASK).

Naiste start 10 000 m distantsile antakse kell 18.00. Jekaterina Patjukile tulevad konkurentsi pakkuma hiljuti Soomes 3000 m takistusjooksus Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse jooksnud Laura Maasik (Nõmme KJK), 2019. aasta poolmaratoni Eesti meister Liina Luik (Tartu Ü. ASK) ning möödunud aastal 10 000 m distantsil hõbemedali võitnud Kaisa Kukk (Individuaalsportlane).

Stardijoonel võime veel näha 2019. aasta Eesti maratonijooksu meistrit Marion Tibarit (Individuaalsportlane) ja pikalt vigastuspausilt naasvat Olga Andrejevat (Täppsportlased).

Meeste 10 000 m jooksule antakse stardipauk kell 18.40. Eesti meistritiitlit läheb kaitsma Tiidrek Nurme, kes võidutses möödunud aastal Rakveres tulemusega 30:41.90. Peamisteks konkurentideks Nurmele on Eesti 3000 m takistusjooksu rekordiomanik Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev) ning möödunud aasta 10 000 m distantsil pronksmedalile jooksnud Mark Abner (Treeningpartner).

Meeste stardinimekirjast leiame konkurentsi pakkumas veel Karel Hussari (Jooksupartner), Dmitri Aristovi (Treeningpartner), Kristo Reinsalu (Prorunner), Ülari Kaisi (Jooksupartner) ja Leonid Latsepovi (Sparta SS).

Registreeritud sportlastega saab tutvuda SIIN

Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu

Staadionijooksusarja etappide toimumisajad:

☞7. juuli – 1500m, Rakvere 
☞19. juuli – 10 000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞28. juuli – 1000m, Tallinn Kalevi staadion
☞5. august – 3000m, Viljandi linnastaadion
☞9. august – 5000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞19. august – Miil, Kohila staadion
☞22. august – 800m, Pärnu Rannastaadion

Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Laupäeval peeti Viimsi vallas Randvere kooli staadionil heitjate seeriavõistluse kolmas etapp, kus oli kohal suur osa Eesti tõukajate-heitjate koorekihist.

Heitjate seeriavõistluse kolmanda etapi meeste kettaheite võitis MM-pronks Robert Urbanek, kes sai kirja tulemuse 62.58. Teiseks tuli hooaja esimese võistluse teinud Martin Kupper, kes parimal katsel saatis ketta 60.35 meetri kaugusele. Meeste esikolmikusse mahtus veel Priidu Niit tulemusega 58.17.

Martin Kupperi intervjuu ERR-le:

Naiste kettaheites ei leidunud vastast leedulannale Ieva Zarankaitele, kes parimal katsel heitis 61.60, teiseks tuli Hanna-Maria Kupper 53.37ga ja kolmanda pjedestaalikoha võttis Vilma Paakkala 52.94ga.

Meeste kuulitõukes pakkus Jander Heil südikalt vastupanu jamaikalasele Ashinia Millerile. Eestlane pidi küll üheksa sentimeetriga tunnistama Milleri (18.84) paremust, kuid viljandlane suutis tõugata hooaja tippmargi. Heili parimaks jäi esimeses voorus tõugatud 18.75. Pronksise autasu võttis Karl Koha 16.78ga.

Naiste 4-kilost muna tõukas kõige kaugemale leedulanna Zarankaite, võidutsedes tulemusega 15.90. Teise koha võitis kõrvalalana Kati Ojaloo 13.81ga ja kolmandat tulemust näitas Valeria Radajeva (13.05).

Esimese alana täna kavas olnud naiste vasaraheite võistluse võitis Kati Ojaloo tulemusega 67.41. Stabiilselt heitnud Ojaloole tõi esikoha kolmandas voorus heidetud tulemus 67.41, veel neli tema katset lendasid üle 66 meetri joone. Anna Maria Orelile tõi teise koha kolmanda vooru 66.24. Poodiumi kolmandale astmele heitis end Annika Emily Kelly tulemusega 55.15.

Kati Ojaloo mõtted peale võistlust ERR-le:

Põneva meeste vasaraheite võitis Adam Kelly tulemusega 64.74. Teisele kohale tuli Toomas Tankler, kelle heitevahend kandus parimal katsel 63.73 peale. Kolmanda koha võttis soomlane Joni Syrjälä, kelle parimaks tulemuseks mõõdeti 63.55.

Lätlane Gatis Cakss ei jätnud teistele sõnaõigust meeste odaviskes, võidutsedes tulemusega 81.67. Teise koha saavutas Erki Mitman, kes viskas oda parimal katsel täpselt 66 meetrit. Kolmanda koha võttis Kristjan Maripuu resultaadiga 58.05.

Naiste odaviskes näitas parimat viskekaart Gerli Israel, kelle tulemuseks mõõdeti 49.92. Mirell Luik võitis teise koha tulemusega 48.12 ja kolmanda koha saavutas Linda Katariina Grents 38.34ga.

Heitjate Seeriavõistluse III etapi tulemused:

Naiste vasaraheide 4kg
M Vasaraheide 7.26kg
M Kuulitõuge 7.26kg
N Kuulitõuge 4kg
M Odavise 800g
N Odavise 600g
N Kettaheide 1kg
M Kettaheide 1.5kg
M Kettaheide 2kg

Pühapäeval, 19. juulil peetakse Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti karikavõistlused täiskasvanute ja noorte arvestuses. Stardis on mitmed meie tipud ja tulevikulootused nagu Rasmus Mägi, Ksenija Balta, Martin Kupper, Karl Erik Nazarov, Kreete Verlin, Õilme Võro jt. Kokku on starti oodata ligi 420 võistlejat 35 klubist.

Tihedat konkurentsi võib oodata sprindidistantsidel. Meeste 110 m tõkkejooksus on starti oodata sel hooajal häid tulemusi näidanud Keiso Pedriksit (Tallinna SS Kalev), Johannes Treielit (KJK Saare) ja Jakob Ristimetsa (Tartu Ü. ASK). Naiste tõkkedistantsil on põnevat duelli oodata Diana Suumanni (Tartu Ü. ASK) ja Kreete Verlini vahel (SK Fortis).

Tõketeta staadionisirgel on naistest stardipakkudel Eesti selle distantsi rekordiomanik Ksenija Balta, konkurentsi pakuvad Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi) ja Karoli Käärt (Audentese SK). Meeste 100 m jooksus võib põnevat heitlust oodata Karl Erik Nazarovi (Audentese SK), Henri Saia (SK Altius) ja mitmevõistleja Hans Christian Hausenbergi (Tartu SS Klaev) vahel. Möödunud aasta 100 m jooksu karikavõitja Marek Niit (KJK Saare) teeb kaasa poole pikemal distantsil.

Silma tasub peal hoida ka meeste kaugushüppel, kus võidukarikat lähevad jahtima Henrik Kutberg, Jaak Joonas Uudmäe (mõlemad Audentese SK), Igor Syunin (Tartu Ü. ASK), Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) ning eelmise aasta karikavõitja Dmitri Mosendz (Tallinna SS Kalev).

Merilyn Uudmäe (Audentese SK), Margit Kalk (Tartu SS Kalev) ja Kreete Verlin (SK Fortis) tulevad favoriitidena starti naiste kaugushüppes.

Meeste kuulitõukes läheb head tulemust jahtima Jander Heil (KJK Sakala), meeste kettaheites Martin Kupper (Audentese SK) ning vasaraheites on oodata pikki õhukaari Adam Kelly (Audentese SK) esituses.

Tugevamatest staieritest paneb jala joonele Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ning meestest Deniss Šalkauskas (Tartu Ü. ASK).

Mitmevõistlejatest panevad end üksikaladel proovile Kristjan Rosenberg (Tallinna SS Kalev), kes võistleb 200 m ja 4×100 m teatejooksus. Karel Tilga (Tartu SS Kalev) paneb end proovile kettaheites ja kuulitõukes, Risto Lillemets (KJK Saare) testib vormi 110 m tõkkejooksus ja teivashüppes. Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) on üles antud 100 m jooksus, kaugushüppes, odaviskes, teivashüppes ning 4x100m teatejooksus.

Võistluste avamine on pühapäeval, 19. juulil kell 11.30.

Ajakava on nähtav EKJL-i kodulehel. 

Registreeritud võistkondade ja sportlastega saab tutvuda SIIN

Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu

Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

22. augustil 1920. aastal möödub Jüri Lossmanni Antwerpeni olümpiamängude hõbemedalivõidust 100. aastat. Maratoonari nime on au sees hoitud Viljandis toimuva Lossmanni jooksuga, tänavu kolmekümnendat korda toimunud võistlus oli seega mitmeti märgilise tähtsusega.

Kolmapäeval õhtul toimunud 6,5 kilomeetri pikkuse distantsi võitis meestest Olavi Allase, teise koha viis koju viljandlane Keio Kits (21:00) ja kolmanda Ilja Nikolajev (21:17).
Kiireim naine rajal oli üldarvestuses 36-ndana lõpetanud Sille Puhu (27:20.4). Teise koha sai Greete-Liisa Toom (27:34.8) ning kolmandana ületas finišijoone Anette Peltser (28.12) 

Kokku oli rajal 139 jooksjat.

30. Jüri Lossmanni mälestusjooksu Tulemused

Lossmanni jooksu korraldaja ja spordiklubi Jooksupartner eestvedaja Einar Kaigase jutu järgi hoitakse selle jooksuga mälestust äärmiselt visast ja sihikindlast jooksutalendist, kelle elutee sai alguse Viljandimaalt Kõo vallast.

Laupäeval, 18. juulil toimub Viimsis Randvere kooli staadionil Heitjate seeriavõistluste III etapp.

Kõrgetasemelisele võistlusele on oodata kogu Eesti paremikku. Põnevat duelli on oodata kahe naisvasaraheitja Anna Maria Oreli ja Kati Ojaloo vahel, meestest on heiteringis Adam Kelly ja Toomas Tankler. Martin Kupper teeb hooaja avavõistluse kettaheites ning Jander Heil asub pikk kaari püüdma kuulitõukesektoris.

Välismaalt on Eesti võistlema tulemas kettaheitja ja Gerd Kanteri poolakast õpilane Robert Urbanek ning Jamaica sportlane Ashinia Miller on kuuli tõukamas.

AJAKAVA:
12:00 vasaraheide (naised)
13:00 vasaraheide (mehed)
14:00 odavise (naised & mehed)
14:00 kuulitõuge (naised & mehed)
15:00 kettaheide (naised)
16:00 kettaheide (mehed)

Võistlus on kõigile tasuta!

LISAINFO:
Peakorraldaja Ants Kiisa
56640851

“Staadionijutud”, 7. osa | Taavi Tšernjavski: arvasin aastaid, et saan trennis tugevate treeningkaaslasteta hästi hakkama

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” räägib seekord oma loo 8000 punkti meheks sirgumisest kümnevõistleja Taavi Tšernjavski.

25-aastane Harjumaalt Kolgakülast pärit Tšernjavski, kes kogus eelmisel nädalal Rakveres peetud võistlusel 17. eestlasena üle 8000 punkti (8086), peab suurimaks eeskujuks vanaisa Heinot, meie tippudest elas ta lapsepõlves kaasa aga enim Gerd Kanterile.

“Kanter oli see, kes tõi mind 2007. aastal Osaka MM-i ja 2008. aastal Pekingi OM-i ajal ka öösiti teleka ette. Tunnen tema mõjutust rohkem kui Erki (Noole) oma, sest olin alles viieaastane, kui Erki Sydney’s olümpiakulla võitis,” räägib Tšernjavski, kes keskendus ka ise esialgu tõsisemalt kettaheitele.

“Nii kaua, kui ma olin 7800 punkti mees, tavatsesin ütelda, et mul on kõik alad ühtemoodi kehvad. Aga nüüd, 8000 punkti kogununa, võin vast öelda, et mul on kõik alad ühtemoodi head,” sõnab Tšernjavski värske tulemuse valguses.

Tšernjavski arengu üheks põhjuseks võib pidada tugevat treeningrühma, sest ta harjutab Art Arvisto käe all igapäevaselt sarnasel tasemel kümnevõistlust tegevate Risto Lillemetsa ja Kristjan Rosenbergiga.

“Treenisin varasemalt aastaid üksinda ja arvasin, et polegi vajadust teistega koos treenida, aga nüüd, mil meil on pundis Risto (Lillemets) ja Kristjan (Rosenberg), on pingutamine treeningutel hoopis teistsugune,” tunnistab Tšernjavski.

8000 punkti piiri ületamine oli Tšernjavskil eesmärgiks juba aastaid, ent nüüd, mil see lõpuks realiseerida õnnestus, andis keha veel mitu päeva pärast võistlust tunda.

“Tunne on hea. Täna on esimene päev, kui kõndida on täiesti okei. Käisin esmaspäeval vanatädile Maxima poest asju ostmas ja üks pensionär palus, et ma eest ära tuleksin, sest liigun nii aeglaselt. Mu jalad olid nii kinni, et käisin ringi nagu puujalg,” muigab Tšernjavski.

Tšernjavskiga tuleb saates muuhulgas juttu ohtratest vigastustest ja nendega toimetulemisest, väga populaarseks saanud kergejõustikumeemidest, toetajate leidmisest ning kümnevõistluse spetsiifikast, treeningute ülesehitusest ja üksikaladest.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 7. osa:  Soundcloud | Spotify

Pärnu Rannastaadionil toimusid laupäeval, 11. juulil Eesti meistrivõistlused teatejooksudes. Võistlustel osales üle 450 sportlase 20 klubist, meistritiitlid jagati välja U16, U18, U20 ja täiskasvanute klassides.

Võisteldi 4×100m ja 4×110 m tõkketeatejooksus, 4×400 m teatejooksus, 4×100 m teatejooksus, 3×800 m teatejooksus, 4×1500 m teatejooksus ning 100+200+300+400 m (väike Rootsi) teatejooksus.

Suvepealinn kostitas sportlasi vihmahoogude ja tugeva tuulega, ent see ei seganud kergejõustikuhooaja esimesi Eesti meistreid välja selgitamast.

Meeste tasavägise 4×100m teatejooksu võitis Tallinna SS Kalev (Rain Kask, Dmitri Mosendz, Keiso Pedriks, Kristjan Rosenberg), kelle võiduajaks oli 42.28. Naiste samal distantsil triumfeeris ajaga 47.87 Tartu Ülikooli ASK naiskond koosseisus Kadi Kaart, Diana Suumann, Liis Roose ja Marit Kutman.

Meeste 4x1500m teatejooksus viis teist aastat järjest oma meeskonna võidukalt üle finišijoone Kaur Kivistik. Lisaks takistusjooksjale kuulus Tartu SS Kalevi meeskonda ka Johan Tamm, Henry Räppo ja Olavi Allase. Meeste võiduaeg oli eelmise aastaga võrreldes 5 sekundit kiirem (16:16.45).

Nii 4x400m kui ka väike Rootsi teatejooksu täiskasvanute meistritiitlid läksid heade mõtete linna. Tartu Ülikooli ASK-i meeskond (Rivar Tipp, Sten Ütsmüts, Karl August Kalamees, Rasmus Mägi) võitis 4x400m jooksu ajaga 3:22.46 ning väike Rootsi teatejooksu ajaga 1:58.14 (Teet Meerits, Jakob Ristimets, Kristen Petolai, Karel-Sander Kljuzin).

Tugevaim naiskond oli mõlemal distantsil Tartu SS Kalev, võites 4x400m jooksu ajaga 4:10.52 (Kätriin Kivimets, Elina Leis, Kristel Luik, Marielle Kleemeier) ning väike Rootsi teatejooksu ajaga 2:14.22 (Eliise Anijalg, Anna-Liisa Saks, Margit Kalk, Marielle Kleemeier).

Edukaim klubi oli teatejooksude meistrivõistlustel Tartu Ülikooli ASK, kes viis koju 6 meistritiitlit (P U18 4×100m, M 4×400m, M väike Rootsi, N 4×100m, T U18 4×100m, T U16 4×100m tõkkejooks). Tartu Ülikooli Akadeemilisele Spordiklubile järgnesid võrdselt 5 Eesti meistrivõistluste kuldmedaliga SK Elite Sport (P U16 4×100m, P U16 3x800m, M U20 väike Rootsi, P U16 väike Rootsi, T U16 3x800m) ja Tallinna SS Kalev (M 4x100m, T U16 4x100m, T U18 3x800m, T U18 väike Rootsi, T U16 väike Rootsi).

Vaata kõiki tulemusi SIIT või Sportity mobiilirakenduse kaudu

Vaata suurt galeriid meie facebookis!

Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 66 77 993, 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Kergejõustikuliidu meediapartneriks on Eesti Rahvusringhääling.

Jooksusõbrad ja liikumisharrastajad saavad Eesti populaarseima jooksu traditsiooni au sees hoida ning selle jätkusuutlikkust toetada osaledes 1.-30. septembrini toimuval Tallinna Maratoni virtuaaljooksul, kus on kavas ka igaühele jõukohane kombineeritud maraton.

Seoses koroonaviirusest tingitud olukorraga on suurürituste korraldajad sattunud keerulisse seisu. Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtivad enamikes riikides endiselt ulatuslikud piirangud ning keelud avalike ürituste ja rahvusvaheliste suursündmuste korraldamiseks. Ohuallikana nähakse ka suurt rahvahulka kaasavaid rahvusvahelisi maratone ja mitmeid teisi spordisündmusi.

Seetõttu jäävad sel sügisel toimumata mitmed pika traditsiooniga kuulsad jooksusündmused nagu New Yorki, Londoni, Bostoni, Berliini, Frankfurdi, Praha, Stockholmi maratonid, samuti paljud väiksemad rahvusvahelised jooksud.

„Anname endale aru, et tuhandeid väliskülalisi kokku toov suursündmus võib olla otseseks ohuks ka Eestis,“ tõdeb Tallinna Maratoni peakorraldaja Mati Lilliallik. “Sellise mastaabiga ürituse ettevalmistamise minimaalseim aeg on kaks kuud, et tagada piisav tehniline tugi, osavõtjate ohutu ja tasemel teenindamine ning ürituse turvalisus vastavalt rahvusvahelistele kriteeriumitele. Kui täna oleks sada protsenti selge, et saab lubada piiranguteta korraldamist septembris, siis jõuaksime veel valmistuda täismahuliseks rahvusvaheliseks suurjooksuks. Kahjuks ei ole kestva viiruseohu, erinevate riikide reisipiirangute ja karantiinireeglite tõttu selline prognoos kuigi realistlik. Sellest lähtuvalt ei ole ürituse korraldamine tavapärasel kujul vastutustundlik osavõtjate, korraldustiimi liikmete ega Eesti elanike tervise suhtes. Langetasime koos Tallinna linna ja toetajatega põhjalikult kaalutletud otsuse korraldada sel aastal Tallinna Maraton virtuaaljooksuna,” lausus Eesti suurima jooksu peakorraldaja.

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on väga kurb, et sel aastal pealinna suurim rahvaspordisündmus oma tavapärases formaadis ei toimu. Samas mainis ta, et ajutine formaadi muutmine on igati tark otsus.

“Tegemist on  Baltimaade suurima traditsioonilise rahvusvahelise spordisündmusega, mis on toonud igal aastal Tallinna külalisi üle maalima enam kui kuuekümnest riigist. Hetke olustikku ja sündmuse mastaapi arvestades on igati põhjendatud olla ettevaatlik. Üle maailma on enamus selle sügise suurmaratonide korraldajad hinnanud riske sarnaselt, muudetud on sündmuste formaate või maratonid üldse ära jäetud. On hea meel, et võimalus 2020. a Tallinna Maratonil ja Tallinna Sügisjooksul osaleda korraldaja poolt harrastajatele siiski tagatakse ja üritus päris ära ei jää. Kui tavaliselt on septembri teine nädalavahetus olnud Tallinnas maratoni ja jooksmise nädalavahetus, siis nüüd, tavapärasest erinevas ehk virtuaalses formaadis toimuva sündmuse puhul võib nimetada suisa terve septembrikuu jooksu- või maratonikuuks.  Loodan, et virtuaalse jooksu formaat võetakse jooksjate poolt positiivselt vastu ja see toob jooksmise juurde ka uusi harrastajaid. Vaadates ka uude aastasse, loodan väga, et 2021. aasta Tallinna Maraton toimub taaskord tavapärasel kujul.“, rääkis Belobrovtsev

Kõigil jooksusõpradel ja liikumisharrastajatel, kes olid tänavusele suursündmusele ennast juba kirja pannud, on võimalik oma osalus üle viia 2021. aastasse või soovi korral osaleda esmakordselt toimuval Tallinna Maratoni virtuaaljooksul, aidates selle kaudu panustada Eesti suurima rahvaspordisündmuse korraldamise jätkusuutlikusse ka järgmistel aastatel.

Esmakordselt 1.-30. septembrini toimuval Tallinna Maratoni virtuaaljooksul saab osaleda enda poolt välja valitud rajal ja distantsil. Programmi kuuluvad viie- ja kümnekilomeetrised sügisjooksu distantsid, poolmaraton (21,1 km) ning klassikaline maratonijooks (42,2 km). Eesmärk on korraldada läbi aegade Eesti suurim virtuaalne spordisündmus, kus osaleb vähemalt kümme tuhat jooksusõpra nii Eestist kui kaugemalt.

Tallinna Maratoni virtuaaljooksul on kavas ka kombineeritud maraton, ehk “maratoni kombo”, mis on jõukohane igale jooksusõbrale ja liikumisharrastajale. Täispikk maratonidistants tuleb septembrikuu jooksul läbida kas joostes või käies osade kaupa, kuni vajalik kilometraaž täis saab. Ühekorraga tuleb läbida minimaalselt kümnendik maratonist, ehk 4,2 kilomeetrit. “Maratoni kombo” läbijad saavad posti teel sama uhke Tallinna Maratoni medali ja jooksusärgi nagu klassikalise maratonidistantsi läbijadki. Korraldajad on veendunud, et “maratoni kombo” kujuneb sel sügisel Tallinna Maratoni kõige populaarsemaks virtuaalseks distantsiks.

Osalema oodatakse nii neid, kel see juba traditsiooniks saanud, samuti neid, kes alles alustada plaanivad. Jõukohaseid jooksu- ja käimisdistantse leidub kõigile. Virtuaalsel jooksul saab osaleda ilma suure hulgana samaaegselt kokku tulemata. Igaüks saab kehtestatud reegleid järgides enda poolt registreeritud distantsi läbida väljavalitud marsruudil omale sobival ajal septembrikuu jooksul. Pärast distantsi läbimist tuleb osalejal seda kinnitada ning oma jooksu tõestus korraldajatele virtuaalkeskkonda üles laadida. Kõigile virtuaaljooksul osalejatele saadetakse elektrooniliste kanalite kaudu E-diplom ning posti teel unikaalne medal vastavalt läbitud distantsile. Nagu tavaks on kõikidele osavõtjatele välja pandud hulgaliselt väärtuslikke osavõtuboonuseid ning loosiauhindu arvukatelt koostööpartneritelt.

Spordiürituste Korraldamise Klubi poolt alates 2000. aastast igal aastal toimunud Tallinna Sügisjooksud ja alates 2010. aastast järjepidevalt korraldatud Tallinna Maratonid on seni liikuma pannud veerand miljonit liikumisharrastajat. Eesti ajaloo osavõturohkeima rahvusvahelise spordisündmuse osavõturekord sündis aga Eesti Vabariigi juubeliaastal 2018, kui Tallinna Maratoni ja Sügisjooksu distantsidel osales kokku 23 940 jooksjat ja liikumisharrastajat 67 riigist.

Traditsioonilisel kujul toimub järgmine rahvusvaheline Tallinna Maraton 10.-12. septembril 2021. aastal.

Laupäeval, 11. juunil toimuvad Pärnu Rannastaadionil Eesti meistrivõistlused teatejooksudes. Meistritiitlite nimel asuvad starti 20 kergejõustikuklubi võistkonnad ning jagatakse välja 30 medalikomplekti.

Kergejõustikuklubidest osalevad võistlustel: SK Altius, SK Elite Sport, SK Fortis, KJK Harta, SK Jooksupartner, Tallinna SS Kalev, KJK Kose 2000, SK Lindon, Nõmme KJK, Pärnu Kalevi KJK, Rapla JK, KJK Kalev-Sillamäe, Sparta SS, Tartu SS Kalev, Treeningpartner, Tartu Ülikooli Akadeemiline SK, UP Sport, SK Maret-Sport, Rakvere KJK Vike, Võru KJK Lõunalõvi.

Meistritiitlid jagatakse välja U16, U18, U20 ja täiskasvanute klassides. Kõikides klassides on kavas viis ala.

U16, U18, U20 neiud – 4×100 m, 4×100 m tõkkejooks, 4×400 m, 3×800 m ja väike-rootsi teatejooks.
U16, U18, U20 noormehed – 4×100 m, 4×110 m tõkkejooks, 4×400 m, 3×800 m ja väike-rootsi teatejooks
Naised – 4×100 m, 4×100 m tõkkejooks, 4×400 m, 3×800 m ja väike-rootsi teatejooks.
Mehed – 4×100 m, 4×110 m tõkkejooks, 4×400 m, 4×1500 m ja väike-rootsi teatejooks

Võistluste Ajakava

Registreeritud võistkondade ja sportlastega saab tutvuda SIIN

Tulemusi näeb EKJLi kodulehel: www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu

Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 66 77 993, 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Kergejõustikuliidu meediapartneriks on Eesti Rahvusringhääling.

Neli eestlast võttis osa eile Jyväskyläs toimunud Motonet GP-st. Võistlustules olid tõkkesprinterid Karl Erik Nazarov, Johannes Treiel, Keiso Pedriks ning vasaraheitja Kati Ojaloo.

Säravaima tulemuse sai kirja Karl Erik Nazarov, kes püstitas vihmases Jyväskyläs 400 meetri tõkkejooksus isikliku rekordi 51.32.

Liivi Eriku õpilane parandas senist tippmarki 16 sajandikuga. Sellega tõusis Karl Erik Eesti kõigi aegade 400 m tõkkejooksu edetabelis 10. kohale.

Pedriksi ja Treieli kaks jooksu

Tõkkesprinterid Keiso Pedriks ja Johannes Treiel said Soomes kahel korral oma meelisalal end proovile panna. Esimeses jooksus olid meeste ajad vastavalt 14.60 ja 14.38.

Teisel korral näitasid mõlemad mehed 110 m tõkkedistantsil veelgi väledamat aega. Keiso Pedriks lõpetas teise jooksu kolmanda koha ja tulemusega 14.25. Johannes Treieli ajaks märgiti 14.32.

Kati Ojaloo teine tulemusega 67.66

Eesti naiste vasaraheite endine rekordiomanik Kati Ojaloo alustas hooaega Soomes eelmisel nädalal kahe täpselt 68 meetri pikkuse heitega. Jyväskyläs piirdus ambitsioonikas sportlane 67.66ga, mille heitis viimases voorus.

Naiste vasaraheite võitis põhjanaabrite edetabelijuht Krista Tervo 68.43ga, kes on heitnud sel aastal 71.93.

Ojaloo seeria:

66.81

66.32

64.66

65.31

X

67.66

Kõiki tulemusi näeb SIIT

Mitmevõistluse karikavõistlustel Rakveres püstitas Taavi Tšernjavski kümnevõistluses uue isikliku rekordi ning tõusis maailma hooaja edetabeli üldliidriks.

25-aastane mitmevõistleja kogus Rakveres 8086 punkti. Kaheksa tuhande punkti meeste klubiga liitunud Art Arvisto õpilane parandas oma varasemat, kaks aastat tagasi Itaalias Firenzes tehtud rekordit 213 punktiga.

Avapäeval kogus Tšernjavski 4141 punkti. 100 meetri jooksus sai Taavi kirja aja 10.98, kaugust hüppas 7.22, kuulitõukes viis isikliku tippmargi 15.13 meetrini, kõrgust hüppas 1.96 ning 400 meetrit läbis ajaga 49.35.

Teisel võistluspäeval läbis kümnevõistleja 110 m tõkkeid ajaga 14.69, heitis ketast 46.16 m, hüppas teivast 4.80, viskas oda 59.86 meetrit ning läbis 1500 m ajaga 4:39.76.

“2015. aastal, kui ma meeste klassi jõudsin, siis tundus 8000 punkti piir nii käega katsutav ja et kohe-kohe tuleb. Kui mitte 2016, siis 2017 kindlalt. 2018 ka ei tulnud ja nii palju jamasid on olnud, et mingi hetk ongi üks ja ainuke unistus, et teeks siis 8000 vähemalt ära. See on kümnevõistlejatele midagi, mida kõik taga ajavad.”

Tšernjavski ERR-ile antud intervjuus

Tšernjavski on 18. Eesti kümnevõistleja, kes on kogunud 8000 või enam punkti. Ta tõusis 15. kohale, Margus Kasearu (8077) ette ja Karel Tilga (8101) järele.

Teise koha sai Risto Lillemets, kelle kontole kogunes lõpuks 6384 silma. Kolmanda koha saavutas lätlane Niks Samauskis 6343 silmaga.

Podcast “Staadionijutud”, 6. osa | Magnus Kirt: kõige suuremat arenguruumi näen endas just tiitlivõistlustel

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on seekord külas Berliini Euroopa meistrivõistluste pronks- ja Doha maailmameistrivõistluste hõbemedalist, Eesti odaviske rekordiomanik Magnus Kirt.

30-aastase tõrvalasega tuleb pooleteise tunni jooksul palju juttu odaviske spetsiifikast. Kirt on maailma üks kiirema ja tehniliselt parema hoojooksuga atleete, samas ütleb ta, et jõusaalis on enamik tippe temast oluliselt tugevamad.

“Ma arvan, et ma olen kindlasti üks nõrgemaid odaviskajaid. Mu rekord on rinnalevõtus 135 kilo, lamades surumises 150 kilo, sügavkükis 165 kilo ja üleveos 105 kilo. Mul areneb üldse jõud väga raskelt, aga see ei peagi olema eesmärk omaette. Kui vise toimib ja meetrid on olemas, siis on kõik hästi,” räägib Kirt.

Kirt on kerkinud kahe viimase hooaja jooksul nii oma rekordi kui ka stabiilsusega maailma absoluutsesse tippu, kust palju kõrgemale ei näi olevat võimalik enam ronida. Kirt ise usub siiski, et arenguruumi teatud nüanssides veel jagub.

“Kõige suuremat arenguruumi näen ma just suurvõistlustel. Näiteks kahel viimasel tiitlivõistlusel on esimestel katsetel mänginud palju rolli närvipinge. Need katsed pole olnud tehniliselt head, vaid on läinud rohkem võimu peale. Ma loodan, et mul tekib see võimalus ja aeg, kus ma suudan tiitlivõistluste finaalis endast tehniliselt rohkem kätte saada.”

Kirt tunneb rõõmu, et eelmise aasta Doha MM-il tekkinud õlavigastusest on ta prognoositust kiiremini ja paremini taastunud ning saab täna juba korralikke visketrenne teha.

“Edasiminek on olnud väga suur kasvõi viimase kuuga. Kui sees suudan ma vastu seina visata juba lõdvalt ja saan rakendada palju jõudu, siis väljas on veel kerge kartus kaugele viskamise ees. Ka Indrek (Tustit) ütleb, et ma pean olema enne võistlema hakkamist treeningutel 100 protsenti valmis. Ma pean saama jälle stabiilseks ja viskama ilusti, siis on aeg võistlema hakata. Kas see juhtub augustis, septembris või jääb järgmisse aastasse, seda näitab aeg. Füüsiliselt oleksin ma hooajaks valmis juba praegu,” lisas Kirt.

Lisaks sportlikule poolele keskendume saates Kirdi lähedastele inimestele, tema perele ehk isale, emale ja õele ning Läti seitsmevõistlejast elukaaslasele Laura Ikauniecele, aga ka heale sõbrale Rasmus Mägile ja olulistele abimeestele spordis. Ühtlasi kuuleme, kelle kiidusõnad valmistasid Kirdile isegi rohkem rõõmu kui esmakordselt 90 meetri alistamine.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 6. osa: Soundcloud | Spotify

Teisipäeval Rakveres toimunud Eesti staadionijooksusarja avaetapi 1500 m distantsil viisid esikohakarikad koju naistest lätlanna Invida Maurina ja meestest Kaur Kivistik.

Avaetapp tõi kohale suure osa meie jooksuparemikust, paljude jaoks oli tegemist sel aastal esimese staadionivõistlusega.

Konkurentsitiheda meeste taktikajooksu pööras lõpusirgel enda kasuks Kaur Kivistik, võidutsedes ajaga 3:56.42. Teise koha võttis Olavi Allase, kaotust Kaurile poole sekundi jagu (3:56.91) ja kolmandana lõpetas lõunanaaber Alberts Blajs (3:57.68).

Head minekut näitas selle distantsi Eesti rekordi omanik Tiidrek Nurme (3:58.61), kes lõpetas jooksu neljandana. Maratoonar teritab vormi 19. juulil Tallinnas toimuvateks 10 000 m Eesti meistrivõistlusteks.

U18 vanuseklassis oli parim Jan Jorke Ellam (4:40.52), U20 vanuseklassis Läti jooksja Kalvis Kilups (4:21.22) ja U23 vanuseklassis Deniss Šalkauskas (4:02.39).

Mehi oli kahe jooksu peale stardirivis 29.

Tugevama meeste 1500m jooksu video:

Naistest viis staadionijooksusarja avaetapi võidu koju üllatuslikult 16-aastane lätlanna Invida Maurina (4:39.80), kes parandas isiklikku rekordit ligi 25 sekundiga. Kogu distantsi vedanud aga lõpusirgel lätlannale alla vanduma pidanud Kelly Nevolihhin leppis teise kohaga (4:39.94). 

Kolmandaks jooksis end Katrin Zaitseva (4:41.85). Neljas koht kuulus Katrina Stepanovale (4:46.25), viies Kaisa Kukele (4:47.83).

U18 vanuseklassis oli parim Invida Maurina (4:39.80) ja naiste U20 vanuseklassi kiireim Birgit Veldi (5:12.47).

Naiste 1500m jooksu video:

U14 ja U16 vanuseklassi 1500m jooks:

1500 m jooksu protokollidega saab tutvuda SIIN

Eesti staadionijooksusari saab jätku 19. juulil Kadriorus toimuvate Eesti 10 000 meetri jooksu meistrivõistlustega.

Järgmiste etappide toimumisajad:

☞7. juuli – 1500m, Rakvere
☞19. juuli – 10 000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞28. juuli – 1000m, Tallinn Kalevi staadion
☞5. august – 3000m, Viljandi linnastaadion
☞9. august – 5000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞19. august – Miil, Kohila staadion
☞22. august – 800m, Pärnu Rannastaadion

Eesti kergejõustikuliidu eestvedamisel algab täna Eesti staadionijooksusari, mille eesmärgiks anda meie parematele sportlastele väljund tugevatasemelise võistluse näol.

Etappidel on lubanud osaleda kõik meie paremad staadionijooksjad, teiste hulgas Rasmus Kisel, Kaur Kivistik, Kelly Nevolihhin, Liina Tšernov, Mark Abner, Tiidrek Nurme jpt. ning võib loota, et mõnel etapil rünnatakse ka mõnd Eesti rekordit. Osalema on oodata ka välisvõistlejaid. 

Sari koosneb seitsmest etapist, igal etapil on kavas erinev distants. Üldarvestusse lähevad nelja etapi kohapunktid. Igal etapil saavad kohapunkte 20 paremat: 1. koht 21, 2. koht 19, 3. koht 18, 4. koht 17, 5. koht 16, 6. koht 15, 7. koht 14, 8. koht 13, 9. koht 12, 10. koht 11 jne.

Auhinnaraha pälvivad iga etapi kolm paremat meest ja naist: 1. koht 150, 2. koht 100, 3. koht 50 eurot. Sarja kokkuvõttes pälvivad auhinnaraha kuus paremat meest ja naist: 1. koht 500, 2. koht 350, 3. koht 250, 4. koht 150, 5. koht 100, 6. koht 50 eurot. Loe rohkem

Möödunud aasta võitjad Kelly Nevolihhin ja Olavi Allase

Keskmaajooksja Olavi Allase ütles Eesti Kergejõustikuliidule, et kõikidel etappidel ta kindlasti ei osale. “Ettevalmistus on olnud keeruline ja pigem tuleb vaheaasta, kuid plaanin startida
staadionijooksusarjas vähemalt neljal etapil, et kokkuvõttes tulemust kirja saada.” lubas Allase.

Eelmise kahe hooaja staadionisarja naiste arvestuse üldvõitja Kelly Nevolihhinil on heameel, et staadionjooksusari ka see aasta toimub. “Sari toob kokku tugeva konkurentsi, millesarnaseid Eesti kuigipalju ei ole ning lisamotsivatsiooniks on rahalised auhinnad. Meeldib ka selle aastane muudatus, et etappe on rohkem ja distantside valik on laiem, kus kohustuseks ei ole pandud ühtegi pikemat distantsi” lausus Nevolihhin.

Etappide toimumisajad:

☞7. juuli – 1500m, Rakvere
☞19. juuli – 10000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞28. juuli – 1000m, Tallinn Kalevi staadion
☞5. august – 3000m, Viljandi linnastaadion
☞9. august – 5000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞19. august – Miil, Kohila staadion
☞22. august – 800m, Pärnu Rannastaadion

Rakvere linna lahtiste meistrivõistluste raames peetav Staadionijooksusari saab täna Kastani puiesteel avapaugu 1500m jooksudega kell 18.00.

Hooaja avastardi teeb Kaur Kivistik, konkurentsi tulevad pakkuma Olavi Allase, Karel-Sander Kljuzin, Mark Abner, Karel Hussar, Leonid Latsepov ning tugevast lõunanaabrist on kohal Alberts Blajs.

Naistest on Kelly Nevolihhinile konkurentsi pakkumas Katrin Zaitseva, Katrina Stepanova, Kaisa Kukk ja mitmed teised tugevad jooksjad.

26.-28. juunil toimus Pärnus kiir- ja tõkkejooksu ning hüppajate alarühma hooaja eelne kogunemine, kus osales ligi 40 sportlast ja treenerit.

Kolm aktiivset päeva Pärnus pakkusid sportlastele nii iseseisvaid kui ka ühistreeninguid, jooksu-, hüppe- ja üldkehalisi teste, lisaks veidi teooriat, huvitavaid külalisi ja ühistegevusi.

Sportlaskomisjoni team buildingu viis läbi värske EOK sportlaskomisjoni liige Annika Sakkarias ning EKJL sportlaskomisjoni liige Jaak-Heinrich Jagor. Erinevate sportlike mängude peamiseks eesmärgiks oli üksteise tundma õppimine ja ühtekuuluvustunde suurendamine.

Laupäev oli laagri kõige pikem ja tihedam päev. Tehti üldkehalised testid (30m jooks lendlähtest koos sammuanalüüsiga, paigalt kaugus, paigalt viisik, kuuliheide ette). Peale lõunat mindi Pärnu lahele jahiga sõitma ning õhtul toimus Rauno Kirschbaumi eestvedamisel vestlusring sportlastega, kus sõna said meie Eesti parimad tõkkejooksjad Karl Erik Nazarov, Diana Suumann ja Keiso Pedriks.

Üldkehaliste testide tulemused:

30m TEST sammuanalüüsiga
MEHED – üldkehalised TESTID (paigalt kaugus, paigalt viisik, hüppetestid, kuuliheide ette, rippes kõhulihased)
NAISED – üldkehalised TESTID (paigalt kaugus, paigalt viisik, hüppetestid, kuuliheide ette, rippes kõhulihased)

Pühapäeva hommikul tuli külla enda sportlasteest rääkima jalgrattur Tanel Kangert.

Eesti Kergejõustikuliidu saavutusspordi juhi Kristel Brendseni hinnangul läks laager igati korda: “Suvepealinn kostitas sportlasi kolme päeva vältel aktiivsete tegevuste ning hea ilmaga!”

“Staadionijutud”, 5. osa | Johannes Erm: ma ei unista 9000, vaid 9200 punktist

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” viiendas osas räägib Manta Maja stuudios oma elust ja sportlaskarjäärist kolmekordne omaealiste tiitlivõistluste medalist ja Tokyo olümpiamängude normi juba mullu alistanud kümnevõistleja Johannes Erm.

“Ma olen tegelikult inimene, kellele meeldib unistada väga suurelt. Ma ei unista 9000 punktist, vaid 9200 punktist. See pole veel käegakatsutav summa, aga selle suunas saab pürgida. Mul on kusagilt meelde jäänud ütlus: sea endale nii kõrged eesmärgid, et sul pole nende täitumisel enam midagi teha,” räägib 22-aastane tallinlane, kes kerkis mullu 8445 punktiga Eesti kõigi aegade viiendaks kümnevõistlejaks.

Ermil tuli teha senise elu üks keerulisemaid valikuid 2017. aastal, kui ta otsustas oma pikaaegse treeneri Holger Peeli käe alt minna treenima ja õppima Ameerika Ühendriikidesse Georgia ülikooli, kus olid eestlastest uuele tasemele jõudnud juba nii Maicel Uibo kui ka Karl Robert Saluri.

“Ega see lihtne otsus polnud, kuid nägin, et finantsiliselt on USA-s lihtsam. USA-s ootas mind ees ka tugev treeninggrupp, mis surus mind iga päev rohkem pingutama. Aga Holgerile polnud kerge sellest otsusest rääkida. See võttis aega mitu kuud. Alguses vihjad natuke, siis vihjad rohkem ja lõpuks ütled ära,” meenutab Erm.

Seekordses saates teeme läbi ka oma “kümnevõistluse”, kus võtame ükshaaval osadeks Ermi kõik alad ja analüüsime neid. Ent juttu tuleb saates ka kell viis hommikul trenni tegemisest, väga noores eas täiskasvanute klassis tippu kerkimisest, eeloleval sügisel USA-sse tekkivast Eesti kümnevõistlejate supergrupist ja paljust muust.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo. 

“Staadionijutud”, 5. osa:

Valgas toimuvatel Hea Lootuse mängude neljandal etapil jooksis Laura Maasik uueks naiste 2000 m takistusjooksu Eesti rekordiks 6:45.60.

Maasik näitas aega 6:45.60 ning ületas varasema tippmargi rohkem kui kolme sekundiga. Eelmine Eesti rekord (6:48.80) oli Kelly Nevolihhini nimel ja joostud 2013. aastal.

Maasik läbis vihmamärjal staadionil ringe uhkes üksinduses, edestades lähimat konkurenti rohkem kui 50 sekundiga. Teise koha teenis lätlanna Alina Sokuleva (7:36.51), kolmas oli  Merlyn Valma (8:16.33).

Tiitlivõistlustel joostakse takistusjooksus 3000 meetrit ning see Eesti rekord (9:50.15) kuulub Jekaterina Patjukile.

Eesti Kergejõustikuliit viib Audentese spordigümnaasiumis ellu uut süsteemi, moodustades kooliga koostöös kompaktsema ja universaalsema treenerite tiimi. Sellele sammule leidub ka kriitikuid.

Audentese spordigümnaasiumi esimene, 20 aasta pikkune riigihankeleping lõppes sel aastal, uus kontraht sõlmiti 15 aastaks ning sisaldab mitmeid uuendusi. Paremaks peaks muutuma toitlustus ja meditsiiniliste teenuste kättesaadavuses.

Paljudel aladel vahetusid uue konkursi tulemusena kas kõik või osad treenerid, teiste seas kergejõustikus.

Kergejõustiklasi hakkavad uuest õppeaastast juhendama Tõnu Kaukis, Andrei Nazarov ja Mikk- Mihkel Arro. Kaukis on Audenteses noori juhendanud aastakümneid, Nazarov on seal varasemalt töötanud, Arro täiesti uus tulija. Seejuures on mitmevõistluse taustaga kolmiku noorim liige Arro sportlasena treeninud nii Kaukise kui Nazarovi käe all.

Seni juhendasid kergejõustiklasi täisajaga Kaukis, Heiko Väät ja Valter Espe, lisaks olid tööl osalise koormusega nii-öelda spetsialist-treenerid Hennit Küppas (teivashüpe), Toivo Ruut (vasaraheide), Liivi Eerik (naiste mitmevõistlus) ja Ants Kiisa (kuulitõuge, kettaheide). Seni ongi tihti kooli sisseastujate soovidele vastu tuldud ja võimaldatud treenida nende soovitud treeneri juures.

Ammune plaan saab teoks

Alaliit on aga aastaid tahtnud, et koolis oleksid konkreetsemad treeninggrupid, kes treeniksid koos ja toimiksid ühtsemalt. Et tekiksid universaalsed ja mitmekülgsed treeningrühmad, mis on eelkõige mitmevõistluse suunaga, võimaldades samal ajal ka erandeid.

Kergejõustikuliidu peasekretär Sirje Lippe ütleb, et üritatakse luua uut süsteemi, mis toetaks noorte sportlaste mitmekülgset arengut. «Meie nägemuses moodustavad treenerid ühtselt toimiva meeskonna, kes teeb asju koos. Kool ootab samuti, et treenerid oleksid osa nende kollektiivist, mitte ei toimetaks igaüks eraldi. Seoses uue hankega toimuvad Audenteses mitmed muutused ja meiegi oleme püüdnud samal ajal oma ala süsteemi selle sees paremaks teha. 20 aastat on olnud üks tee, usume, et sealset treeningprotsessi saab koostöös õppimisega paremini korraldada. Individuaalaladel ongi keeruline teha ideaalset süsteemi, millega kõik rahul oleksid,» sõnas Lippe.

Kandideerijatel pidi muude kriteeriumide seas olema minimaalselt treeneri 6. kategooria, mis seadis otsustamisel teatud piirangud, eriti nooremate juhendajate puhul. Kandideerimine toimus läbi avaliku konkursi, nii said kõik sobiva kategooria omanikud seda teha.

«Kindlasti on neid, kes otsusega rahul pole, aga Audentese ja Eesti Olümpiakomiteega tegime konsensusliku otsuse. Meie tahaksime uutmoodi edasi minna. Valituks osutunud kolmikul on hea omavaheline klapp, tahame luua olukorra, et noore sportlase ja ka lapsevanema jaoks oleks Audentes privileeg, koht, kuhu soovitakse ise tulla,» jätkas alaliidu juht.

Mitmevõistluse suunitlus

Kogenud Kaukis, mitmeid tippe juhendanud Nazarov ja nooremat generatsiooni esindav perspketiivikas Arro on liidu silmis hea kooslus, kellega soovitakse muutusi kinnistama asuda.

Seni Audenteses heitjaid treeninud Ants Kiisa kandideeris samuti uueks perioodiks. Tema pole liidu uue suunaga päri ning leiab, et edasi tulnuks minna vanamoodi.

«Kaheldava väärtusega on see uus süsteem. Kuna tegu on riigi raha eest õppivate noorte tippudega, on riigil ka eeldusid, et sealt tuleb parim kvaliteet ehk et oleks alaspetsiiXlisem trenn. Tahame ju lõpuks ka riigile medaleid tuua. Aga kui on kolm sellist üldtreenerit, siis ma ei tea, mis see tulemus olema saab.

Eks paar-kolm esimest aastat näitavad, kas see end õigustab,» leiab Kiisa.

Heitetreeneri sõnul tunneb ta heitjate pärast muret, sest neil pole spetsiaalse treeneri puudumisel soovi Audentesesse õppima ja treenima minna. «Kui vaatame, mis aladel Eesti tiitlivõistlustelt medaleid on saanud, siis on selleks heitealad ja mitmevõistlus, teistel aladel on olnud üksikud sähvatused. Kui noor heitja näeb, et Audenteses pole spetsiaalset treenerit, siis mks ta peaks sinna minema? Või kes hakkab noori heitjaid Audentesesse kutsuma?» viskab Kiisa õhku mitu küsimust.

Kiisa on nõus, et mitmevõistlus on kergejõustikus küll kõige alus, ent heitealade sportlaste ettevalmistus on tema sõnul väga spetsiiXline treening ja ühe korralikul tasemel heitja ette valmistame võtab tavaliselt aega kaks-kolm aastat. «Usun, et seda oskavad heitetreenerid hästi. Minu teada tuleb nüüd kaks heitjat kooli juurde ja kaks treenivad seal varasemast, see on juba arvestatav number,» lisab Kiisa.

Uus treenerite kolmik on öelnud, et nad sooviksid vajadusel ka teisi spetsialiste protsessi kaasata, milleks koolil ka vahendid on.

Andrei Nazarov ütleb, et tema on sarnase süsteemi järgi Audenteses ka varem töötanud (aasatel 2003-2009) ja see toimis hästi. «Ka toona olid konkreetsed treenerid ja grupid, vahepeal läks see süsteem laialivalguvaks. Kergejõustik on suur ala ja arvamusi on palju, kuidas peaks asju tegema. Meie ülesanne on siin teha pühendunult head tööd, usun, et siis tuleb ka loodetud tulemus. Kõigil oli ju võrdne võimalus kandideerida ja oma tugevusi esitleda. Kui me tunneme, et jääme kellegi treenimisel hätta, siis muidugi küsime me abi, see võimalus on alati olemas ja seda kavatseme ka kasutada,» kinnitas Nazarov.

Kaukisega on Nazarov varasemalt koos töötanud ja asjad sujusid toona hästi. «Usun, et saame ka kolmekesi ilusti hakkama, olen Mikku varasemalt ju treeninud ja tean teda inimesena hästi.»

Audentes vaatab tulevikku

Audentese direktor Priit Ilver toonitab treenerite omavahelise koostöö olulisust ja ütleb, et kõige tähtsam on noorsportlaste areng pikas perspektiivis.

«Liit soovis ammu süsteemi parandada ja selle uue lähenemise järgi on ka treenerid valitud. Kool võttis otsustamisel arvesse treenerite pädevusi ja tausta, kas nad on noortega töötanud ja milliseid väärtusi nad endas kannavad. Saan öelda, et koostöö nende kolme vahel on tugevam, kui varasemalt treenerite vahel on olnud. Treenerid ei peaks omavahel konkureerima, vaid grupis olevate sportlaste vahel peaks tekkima edasiviiv konkurents. See loob pinnase arenguks,» selgitab Ilver enda nägemust.

Kooli jaoks on tähtis, et noored sportlased oleksid hästi treenitud ja igas mõttes hoitud. Ja peamine on kaugem eesmärk, mitte see, et keegi U16 arvestuses Eesti meistrivõistlustel või ka noorte tiitlivõistlustel medaleid võidab.

«Tähtis on pikaajaline areng, et pärast keskkooli lõppu jääksid nad spordi juurde ja lõpuks esindaksid Eestit täiskasvanute koondise tasemel,» lisab Ilver. «Need kolm treenerit on mitmevõistluse suunitlusega, aga kui peaks olema selliseid sportlasi koolis, kelle puhul nad vajavad abi, siis kaasatakse ka spetsialiste.»

Allikas: Postimees/Mariel Gregor https://leht.postimees.ee/7004770/kergejoustikuliit-puuab-audenteses-muutuste-tuules-uut-susteemi-juurutada?_ga=2.162830523.627300938.1594012977-556982048.1591861453

Ilmus Eesti Kergejõustikuliidu juunikuu Infokiri. Infokiri kajastab tähtsamaid uudiseid võistlusest, rekorditest, koolitustest ja teistest sündmustest, mida alaliit korraldab.

Infokirja saab lugeda SIIN

Infokirjaga saab liituda SIIN

Täna tähistab 50. juubelit olümpiavõitja Erki Nool!⁣

Lõpetanud 1989. aastal Tallinna Spordiinternaatkool (TSIK). Kergejõustikutreeninguid alustas 5. klassis Heini Allikvee suunamisel. Pärast 6. klassi lõpetamist treenis TSIK-is Tiiu Jurkatamme, 9. klassist alates Rein Soku juhendamisel. 1989–1993. aastal oli tema treener Sven Andresoo, 1995–1997 taas Rein Sokk, 1998 Ants Kiisa, 1999–2000 Greg Richards ja Daley Thompson, 2001–03 Andrei Nazarov ja 2004 Josef Schmidl.

Püstitas 1988. aastal Eesti noorterekordeid ning täitis samal aastal teivashüppes ja 1989. aastal kümnevõistluses meistersportlase normi. Võitis 1990. aastal seitsmevõistluses Nõukogude Liidu juunioride meistrivõistlustel hõbeda.

Kümnevõistlejana võitis 2000 Sydney OM-il kulla, 1996 Atlanta OM-il oli 6. ja 2004 Ateena OM-il 8., 1992 Barcelona OM-il katkestas.

Maailmameistrivõistustel saanud 2001. aastal hõbeda, 1995. aastal oli 4., 1997. aastal 6. ja Sevilla MM-il 1999. aastal 14.
Euroopa meistrivõistlustelt ette näidata 1998. aasta kuld (Budapest), Münchenis 2002. aastal hõbe ja 1994. aastal 10. koht.

Seitsmevõistluses saanud sise-MM-il 1997 ja 1999 hõbeda, 2001 ja 2004 5. ning 1995. aastal ette näidata 7. koht. Euroopa sisemeistrivõistlustel 1996. aastal Stockholmis kuld, 2000 ja 2002 pronks, 1994. aastal 5. koht ning 2005. aastal ette näidata 12. koht.

Võitnud maineka Götzise mitmevõistluse kahel korral 1995. ja 1998. aastal. 1998. ja 2000. aastal võitnud kümnevõistlejate maailma sarivõistluse (IAAF Combined Events Challenge)

Tulnud aastatel 1989–2004 individuaalselt 19 korral Eesti meistriks. Püstitanud aastatel 1995–2001 13 Eesti rekordit. Kuulunud 1991–2005 Eesti koondisse.

Eesti parim meessportlane 1996–98 ja 2000 ning Eesti parima võistkonna liige 1997. Meedia valituna aasta inimene 1998 ja 2000. Euroopa aasta parimate kergejõustiklaste valimisel sai 1998 ja 2000 5. koha. Asutanud 1997. aastal Erki Noole SK ning on korraldanud 1998–2009 seitsmevõistluses rahvusvahelist võistlust (Erki Nool Reval Cup, aastast 2001 Reval Hotels Cup).

Kergejõustikutreeneri 7. kutsetase (2019). Aastast 2001 EOK liige, 2008–12 EOK esindajate kogu liige ning 2008–12 ja 2016–20 EOK täitevkomitee ja tippspordi komisjoni liige. 2005–17 Euroopa olümpiakomitee (EOC) sportlaskomisjoni aseesimees ja meditsiinikomisjoni liige. 2007–11 Euroopa Kergejõustikuliidu arengukomitee ja 2011–15 Euroopa Kergejõustikuliidu nõukogu liige ning 2014–16 Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse liige. Aastast 2015 MTÜ Olümpiavõitjate Kogu president. Olnud 2007–15 Riigikogu liige ja 2015–17 Tallinna linnavolikogu liige. ÜRO Lastefondi (UNICEF) hea tahte saadik (1999). Riikliku spordipreemia (1998 ja 2000). Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk (2001). EOK teenetemärk (2006), EOK auliige (2020). Kergejõustikuliidu auliige (2007). Leedu Olümpiakomitee ausa mängu (fair play) auhind (2019). 

Mis tunne on? Erki Nool meenutab Sydney olümpia dramaatilisi hetki ja kuldmedali võitu:

Sügisel möödub Eesti olümpiasangari suurest triumfist juba 20 aastat.

Eesti kergejõustikuliit soovib kirglikule ja karismaatilisele spordihingele ümmarguse tähtpäeva puhul õnne ning rõõmu!

“Staadionijutud”, 4. osa | Liina Tšernov: vahel oleks mulle meeldinud kaotada, aga joosta hea aeg

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” neljandas osas vestleb Manta Maja stuudios tippspordist, treeneritööst ja mänedžeriametist 1500 meetri jooksu Eesti rekordiomanik ning paljukordne Eesti meister ja rahvajooksude võitja Liina Tšernov.

“Hooaja alguses on ärevus alati suurem,” tunnistab Sakus jooksjate Aleksander ja Piia Tšernovi peres üles kasvanud Liina Tšernov. “Mida start edasi, seda vähem ärevust on. Samas, kui närvi sees üldse pole, siis ei tule ka jooksust midagi välja. Ja uskuge mind, mina pabistan igal jooksul, isegi siis, kui tean, et olen favoriit.”

32-aastane Tšernov on jooksnud nii treeningutel kui ka võistlustel palju üksinda. See aga on eeldanud tugevat enesedistsipliini.

“Ma olen olukorraga kohanenud. Eestis võtsin ma ühel hetkel sellise hoiaku, et kui ma tahan joosta, siis jooksen kiiresti. Muidugi võiksin ma jääda (Eesti võistlustel) alguses teiste taha passima, aga sel poleks mõtet. Kui tagasi vaadata staadionijooksude peale, siis kindlasti oleks mulle meeldinud vahel kaotada, aga joosta seejuures väga hea aeg,” sõnab Tšernov.

2015. aastal alustas Tšernov tööd mänedžer Aivar Karotamme abilisena. 

“Eks ma alguses natuke kartsin, sest polnud täiesti selge, mida ma tegema pean. Ent olen väga palju Aivari kõrval õppinud ja näinud. Ma arvan, et minu üks hea omadus on see, et ma õpin suhteliselt kiiresti – nii elus kui ka trennis. Aivar on otsekohene, kui selleks on põhjust, aga tegelikult on ta väga hea südamega inimene,” ütleb Tšernov, kes plaanib tänavuse hooajaga oma staadionikarjäärile joone alla tõmmata.

Tšernov räägib saates muuhulgas hoovispordist, oma pikaaegsest treenerist Endel Pärnast ja Eesti ühe vanema rekordi murdmisest, aga ka realiseerimata jäänud eesmärkidest ja vigastustest.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 4. osa:

Täna, 21. juunil tähistab 70. juubelit kergejõustikutreener Tiina Torop

Lõpetas 1968. aastal Tartu 1. keskkooli, 1972 Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja 1980 TRÜ aspirantuuri. Alustas kergejõustikutreeninguid 1960 Tartu Tartu rajooni Laste- ja Noorte Spordikoolis (LNSK).

Tulnud 1971 ja 1973 100 m jooksus ning 1971, 1974 ja 1980 kaugushüppes Eesti meistriks, võitnud sisemeistrivõistlustel 1971, 1973 ja 1979 60 m jooksus ning 1971 ja 1972 kaugushüppes kulla. Aastatel 1969–1975 tulnud 4 korral Eesti meistriks 4 × 100 m teatejooksus.

Isiklikke rekordeid: 60 m 7,63 (Eesti sisetipptulemus, 1979), 100 m 12,1 (1973), kaugus 6.10 (1979). Võistelnud 13 korda Eesti koondises.

Õpilasi: Taimi Kõnn, Ene Jürisma, Virge Viss, Liivi Kukk, Annely Ojastu, Sergei Ivanov, Urmas Treiel, Rene Oruman, Diana Suumann, Õilme Võro jpt.

Kuulunud Kergejõustikuföderatsiooni presiidiumi ja Kalevi treenerite nõukogu eestseisusse, olnud 2005–09 Kergejõustikuliidu kutsekomisjoni esimees ja 2009–17 EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni liige. Koostanud õppevahendeid, avaldanud teadusartikleid ning teinud kaastööd Kehakultuurile ja Sporditähele. Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) treeneritöö auhind (2012). 

Soovime juubilarile edu ja jaksu noorte kergejõustiklaste kasvatamisel!

Täna hommikul suri 74 aasta vanuselt märtsis insuldi saanud Euroopa kergejõustikuliidu president Svein Arne Hansen.

Hansen on varasemalt juhtinud Bisletti mängude direktori ametit, seejärel olnud Norra kergejõustikuliidu juht.

2015. aastal sai temast 1969. aastal loodud Euroopa kergejõustikuliidu ajaloo viies president. Samuti oli Svein Arne Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu liige.

Eelmisel aastal valiti Hansen uuesti neljaks aastaks Euroopa Kergejõustikuliidu presidendiks. Seal võttis ta endale eesmärgi külastada kõiki liikmesriike.

Hansen oli muu hulgas tuntud ka dopinguvastase võitluse edendajana, kes pooldas eluaegseid võistluskeelde.