Nanjingi sise-MM teistkordselt edasi lükatud

Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (WA) teatas, et 19.-21. märtsil 2021. aastal Hiinas Nanjingis toimuma pidanud sisemaailmameistrivõistlused lükatakse taaskord edasi, 2023. aasta märtsikuusse.

Kergejõustiku sise-MM pidanuks algselt aset leidma tänavu aasta 13.-15. märtsil, kuid võistlus lükati koroonaviiruse hoogsa leviku tõttu 12 kuu võrra edasi. Nüüd Rahvusvaheline Kergejõustikuliit teatas, et korraldajad on valmis MM-i võõrustama pärast Belgradi 2022. aasta sisemaailmameistrivõistlusi, 2023. aasta märtsis.

“Pidades silmas võistlejate ja ametnike turvalisust, peame arvestama riskidega, mis kaasneksid suure võistluse korraldamisega pandeemia tingimustes,” seisis WA avalduses. “Et sportlaste sisehooaja aken saab olema lühike, kestes märtsi lõpuni, pole võimalik võistlust järgmisel aastal edasi lükata.”

Rahvusvaheline Kergejõustikuliit lisas, et see ei tähenda siiski eelseisva sisehooaja ära jätmist. “Sportlastel on nende hinnangul ikkagi piisavalt võimalusi erinevatel võistlustel enda proovile panemiseks, eeskätt World Indoor Touri näol. Lisaks on praeguse seisuga plaanis veel kergejõustiku sise-EM, mis peetakse 5.–7. märtsini Poolas Torunis”, kirjutas WA 

Maratoonar Jekaterina Patjuk parandas Hispaanias Valencias peetud maratonil tublisti isiklikku rekordit, joostes Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse. Roman Fosti lõpetas Valencia maratoni isikliku rekordi lähedase ajaga, aga olümpianormi tal täita ei õnnestunud.

Patjuk sai ajaga 2:34.34 110. koha. Patjuki senine isiklik rekord oli kolm aastat tagasi Valencias joostud 2:36.11. Eesti rekord on 1997. aastast Jane Salumäe nimel, kes jooksis toona Torinos ajaga 2:27.04, kõigi aegade tabelis on Patjukist eespool veel ka Sirje Eichelmann, kes jooksis 1988. aastal ajaga 2:34.09.

Naiste maratoni võitis Peres Jepchirchir, kes lõpetas ajaga 2:17.16. Üldarvestuses oli keenialanna 64.

Meeste maratoni olümpianorm on 2:11.30, Fosti finišeeris Valencias ajaga 2:12.54. Tema isiklik rekord jäi napilt püsima, kui aasta tagasi samal maratonil jooksis 5 sekundit kiiremini (2:12.49). 50. koha saanud Fosti kaotas võitjale üheksa minuti ja 54 sekundiga.

Kaksikvõidu võtsid keenialased – esikoha sai ajaga 2:03.00 Evans Chebet, nelja sekundiga kaotas talle Lauwrence Cherono. Kolmandana lõpetas etiooplane Birhanu Legese, kes kaotas võitjale 16 sekundiga.

Võimas maailmarekord püstitati aga meeste poolmaratonis, kus Keenialane Kibiwott Kandie läbis distantsi 57.32-ga, ületades Geoffrey Kamworori senise margi 29 sekundiga. Maailmarekordist olid kiiremad ka kolm järgmist: 2. Rhonex Kipruto (Keenia) 57.37, 3. Jacob Kiplima (Uganda) 57.49, 4. Alexander Mutiso (Keenia) 57.49.

Naistest läks poolmaratoni debüüdil esikoht etiooplanna Genzebe Dibabale, kes sai ajaks 1:05.18.

Kõik TULEMUSED

Rahvusvaheline kergejõustikuliit valis aasta kergejõustiklasteks naistest Venezuela kolmikhüppaja Yulimar Rojase ja meestest Rootsi teivashüppaja Armand Duplantise.

Naiste kolmikhüppe valitsev maailmameister Yulimar Rojas sai tänavu veebruaris sisetingimustes kirja maailma kõigi aegade teise tulemuse, hüpates 15.43 meetrit. Selle tulemusega püstitas Rojas naiste kolmikhüppe sisemaailmarekordi. Kolmikhüppe absoluutne tippmark kuulub 1995. aastast ukrainlanna Inessa Kravetsi nimele (15.50).

Parima naiskergejõustiklase tiitlile kandideerisid veel etiooplanna Letesenbet Gidey, keenialanna Peres Jepchirchir, Jamaica sprinter Elaine Thompson-Herah ja Hollandi pikamaajooksja Sifar Hassan.

21-aastasest Duplantisest sai kõigi aegade noorim meeskergejõustiklane, kes aasta parima tiitli pälvinud. Rootslase nimele kirjutati tänavu teivashüppe maailmarekord, kui ta ületas esmalt Poolas kõrguse 6.17 ning siis nädal hiljem Šotimaal kõrguse 6.18. Septembris langes ka legendaarse ukrainlase Sergei Bubka välirekord 6.14, kui Duplantis ületas Roomas kõrguse 6.15.

Noore teivashüppaja muljetavaldav tähelend kajastus ka aasta treeneri valimisel, kus parimateks juhendajateks nimetati rootslase vanemad Helena ja Greg Duplantis.

Duplantisele pakkusid aasta meeskergejõustiklase valimisel konkurentsi Uganda jooksja Joshua Cheptegei, Norra tõkkesprinter Karsten Warholm, Saksamaa odaviskaja Johannes Vetter ja Ühendriikide kuulitõukaja Ryan Crouser.

WA auhindade tseremoonia:

Vabariigi Valitsuse 3. ja 4. detsembri 2020 otsustega muudeti COVID19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid ja piiranguid.

Tulenevalt raskenevast epidemioloogilisest olukorrast palume kriitiliselt hinnata võistlustegevuse ning kontaktsete grupitreeningute toimumise vajalikkust. Soovitame võimalusel need edasi lükata, et vähendada erinevate gruppide omavahelist kokkupuutumise riski ja seeläbi aidata kaasa viiruse leviku taandumisele.

ÜLE EESTI KEHTESTATAVAD PIIRANGUD:

SPORDIÜRITUSED

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele siseruumides:

• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse läbiviimise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
• Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a dušši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast dušši all käimist ning kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
• Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt mitte seotud isikud (seal hulgas lapsevanemad) peavad kandma maski.
• Korraldaja tagab inimeste hajutamise. Treening tuleb korraldada võimalusel viisil, mille käigus ei kaasne füüsilist kontakti teiste osalejatega (välja arvatud spordiala spetsiifilised hädavajalikud harjutused).
• Siseruumides võib treeningu eel ja järel koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut üheskoos, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reegel ei kehti koos viibivale ja liikuvale perele või juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Juhul, kui reeglit ei ole võimalik mõistlikult tagada, on vajalik rakendada teisi viiruse levikut pidurdavaid meetmeid vastavalt asjakohastele juhistele, näiteks isikukaitsevahendite kasutamist, isikute sisenemispiirangut jne.
• Treening-; riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, kuid mitte rohkem kui 250.
• Sportimisel, treeningul, spordi- ja liikumisüritustel võib viibida ja liikuda kuni 10-liikmelises rühmas ning nii tegevuse ajal kui selle järel (nt riietusruumis) ei tohi eri 10-liikmelistesse rühmadesse kuuluvad isikud omavahel kokku puutuda
• Alaealistele suunatud treeningut peab läbi viima täiskasvanud treener või juhendaja.
• Treeningule on võimalusel tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine pole vajalik treeninggruppide puhul, kes käivad samas koosseisus kindlatel kellaegadel regulaarselt koos. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalidesissepääsude juures. (nt: jõusaali treeningud, rühmatreeningud spordiklubis).
• Kasutada tuleb võimalusel isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutamiseks andmisel (sh laenutamisel) tuleb need eelnevalt desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks: jõusaalis vahendite kasutamine; pallimängudespalli(de) desinfitseerimine peale grupi vahetumist.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse, ega jääks pealetegevusi territooriumile.
• Treeningute korraldaja vastutab selle eest, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõigevanemaealised ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimesed) kokkupuude teisteisikutega oleks minimaalne.
• Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise osas lasub vastutus treeningu korraldajal.Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

SPORDIVÕISTLUSED

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides lubatakse võistluspaika koos korraldajate (sh turvateenuse pakkujad), osalejate, osalejate taustajõudude ja pealtvaatajatega kuni 250 inimest, seejuures ei tohi inimeste arv ületada 50% täituvust ning tagatud peab olema inimeste hajutatus.
3. Vabas õhus lubatakse võistluspaika koos korraldajate, osalejate, osalejate taustajõudude ja pealtvaatajatega kokku kuni 500 inimest ning tagatud peab olema inimeste hajutatus.
4. Sise- ja välistingimustes ei arvestata külastajate või osalejate arvu hulka sportlasi ja korraldajaid, kui on tagatud, et sportlased ja korraldajad ei puutu külastajatega vahetult kokku, v.a lühikontaktid nagu pileti kontrollimine, riiete hoiule võtmine jmt. Sportlased ei puutu külastajatega kokku seetõttu, et nad sisenevad toimumiskohtadesse külastajatest eraldi, kasutades teisi sissepääse, saabudes külastajatest erinevatel aegadel, ning statsionaarsete istekohtadega saalides on tagatud piisav vahemaa publiku ja sportlaste ning korraldajate vahel. Statsionaarsete istekohtadena käsitatakse püsivalt ruumis ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele kasutamiseks määratud.
5. Avalikes siseruumides on kohustus kanda maski. Vaata täpsemalt VV korraldus nr 282 ja korralduse seletuskiri.
6. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, siis tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada igapäevaselt enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
7. Võistlustegevuse eel ja järel järgitakse võistlejate seas hajutamise nõuet.
8. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
9. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui ka võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
10. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, tuleb järgida hajutatuse nõuet.
11. Võimaluse korral kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
12. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks gruppidesse võistluspaiga territooriumil ega jääks pärast võistlust territooriumile.
13. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
14. Sündmusel osalejaid tuleb sündmuse külastamise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui ürituse alale sisenemisel. Teavitust teha korraldaja erinevate kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui ka piktogrammidena asutuses kohapeal, s.h välisustel, piirdeaedadel.
15. Korraldajaid ja võistlejaid informeeritakse üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest ja seda kontrollitakse rangelt.
16. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

HARJUMAAL JA IDA-VIRUMAAL KEHTESTATAVAD PIIRANGUD:

Grupitreeninguid tohib läbi viia sisetingimustes 10-liikmelistes gruppides, näiteks kehtib see aeroobika saalitrennides ja muus taolises treeningtegevuses. Piirang ei puuduta alaliidu egiidi all toimuvatprofessionaalset ja poolprofessionaalset sporti, sealhulgas noorte sporti ning õppekavajärgset sporditegevust. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste gruppidega.

Siseruumides spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, piirang ei kehti peredele või kui seda ei ole mõistlikult võimalik täita.

Üleriigilisest piirangust tulenevalt peavad pealtvaatajad kandma siseruumides maski või katma nina ja suu. Ka siinjuures kehtivad kõik maskikandmisega seotud erandid.

Kuni 50 protsendi täituvuse tingimus ja 250 inimese piirarv ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvatele professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele. See ei kehti lisaks täiskasvanutele ka noorte spordile ehk nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel.

Viiruse leviku tõkestamise piirangute täitmata jätmisel on riigil õigus rakendada haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot, mida võib määrata korduvalt. Sunniraha eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid nõuetekohaselt järgima.

HÜGIEENI JA PUHTUSE TAGAMISE MEETMED

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
  
  Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja veebilehel kriis.ee. 

Hetkel valitsevast olukorrast tingituna toimub EKJL sügisvolikogu virtuaalselt 11. detsembril 2020 kell 15 Zoom’i keskkonnas. Samuti toimub Zoom’is treenerite aastakonverents. Uus toimumisaeg on laupäev, 19. detsember kell 10-13.

Eesti Kergejõustikuauhinnad 2020 uus kuupäev on laupäev, 19. detsember. Live-ülekannet on võimalik jälgida algusega kell 19 Kergejõustiku Facebooki lehel.

Lisainfo:
ekjl@ekjl.ee

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusel on valminud EADSE uus koduleht – www.eadse.ee, kuhu on koondatud info ausa spordi valdkonnaga seotud uudiste, regulatsioonide, juhiste ja koolitusmaterjalide näol.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus EADSE on oma eesmärkide saavutamiseks tegelenud koostöövõrgustiku loomisega, sh kaardistanud probleemid ja täpsustanud ühistegevused nii dopingutestimise kui koolitustegevuse valdkonnas. Lisaks dopinguvastasele ennetustegevusele tegeleb EADSE spordivõistluste manipuleerimise ning väärkohtlemise ja ahistamise vastase ennetustegevusega, samuti spordivõistluste turvalisuse teemaga.

EADSE on sportlastele, tugipersonalile ja spordialaliitudele kasutamiseks loonud kodulehel eraldi lehekülje, kus asub EADSE teemavaldkondade kokkuvõttev info, vt – https://eadse.ee/koolitus/spordialaliitude-sihtruhmadele/. 

Lehekülje “AUS SPORT” sisu uuendatakse operatiivselt, millega kindlustatakse kõige ajakohasem teave kõigile spordiorganisatsioonidele (nt jõustub 1. jaanuarist 2021 uus WADA koodeks ja rahvusvahelised standardid jne).

Lisainfo:
Marit Jukk
marit.jukk@antidoping.ee
55581545.

Kolmapäeval, 2.detsembril selgusid Tartu linna aasta sportlased, meestest haaras tiitli tõkkejooksja Rasmus Mägi ning aasta treeneri tiitli tõi Harry Lembergile tulemuslik mitmete kõrgel tasemel kergejõustiklaste juhendamine.

Emajõelinna aasta parim meessportlane Rasmus Mägi võitis tänavu kahel korral kolmanda koha kergejõustiku Teemantliiga etappidel, ühel neist tegi 400 meetri tõkkejooksus oma kahe aasta parima tulemuse (48.72). Mägi kandideerib ka Eesti aasta sportlase tiitlile, kuid kodulinna tunnustus on Mägile erilise tähendusega.

“Muidugi teeb see südame soojaks, kui kodulinnas peetakse tehtud tööd oluliseks, aga auhinnad pole minu jaoks sisemine motivaator,” ütles Rasmus Mägi. Talle annab spordi tegemiseks motivatsiooni eneseteostuse võimalus.

Spordiaasta parimad selgitas välja seitsmeliikmeline komisjon, mis koosnes treeneritest, spordiklubide esindajatest ja teistest ekspertidest. Seitsme kategooria hulgas oli kõige keerulisem valida meessportlast: Rasmus Mägi võitis keskmaajooksja Tiidrek Nurmet ainult ühe häälega.

“Neil oli seis täitsa 50:50 ning mõlemal head argumendid. Aga kahte valida ei saa ning spordis võidetakse mõnikord isegi millimeetritega,” sõnas Tartu sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp.

Tartu linna 2020. aasta parimad spordis:

Aasta meessportlane – Rasmus Mägi (kergejõustik, tõkkejooks): kaks korda pronks kergejõustiku Teemantliiga etappidel

Aasta naissportlane – Kärol Soodla (veemotosport): Euroopa meister GT-30 paadiklassis

Aasta noorsportlased – Alexander Moiseenko (tõstmine), IWF Online Youth World Cup’il 6. koht  ja Ramona Üprus (sulgpall), võistkondlikus arvestuses juunioride Euroopa meistrivõistlustel sulgpallis 3. koht

Aasta võistkond – Tartu Välk 494 jäähokimeeskond: Eesti meistrivõistluste ja karikavõistluste tiitel, Balti liiga Final Four finaalturniirile pääsemine

Aasta treener – Harry Lemberg (kergejõustik)

Aasta sporditegu – Rally Estonia WRC etapi korraldamine

“Kuigi spordiaasta on olnud väga keeruline ja lünklik ning väga paljud rahvusvahelised võistlused jäid ära või lükati tulevikku, on siiski suur hulk Tartu sportlasi saanud end edukalt tõestada rahvusvahelisel tasandil. Kõik täna parimaks tunnistatud sportlased on näidanud häid tulemusi,” ütles Tartu linna sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp.

Tartu spordiaasta parimaid õnnitletakse ja tänatakse 15. detsembril.

Lisainfo:
Veljo Lamp
Sporditeenistuse juhataja
Tel 736 1352; 516 7559
Veljo.Lamp@tartulv.ee

Eesti Olümpiakomitee avas teisipäeval “Aasta sportlane 2020” rahvahääletuse. Erakordsel aastal saab oma soosikute poolt hääletada kahes kategoorias – aasta sportlane ja aasta treener. Kergejõustiklastest on nominentide seas Rasmus Mägi ja treenerid Anne ja Taivo Mägi

Hääletada saab 20. detsembrini (k.a.) EOK leheküljel https://aastasportlane.eok.ee. 

EOK peasekretär Siim Sukles nentis, et ebatavaline aasta nõuab tavapärasest erinevaid lahendusi. „On olnud tiitlivõistlustevaene aasta ning selleks, et tagada „Aasta sportlane 2020“ aunimetusele ja Kristjanile väärikas konkurents, otsustasime tavapärase kolme kategooria – aasta naissportlase, meessportlase ja võistkonna – asemel pärjata selle ühe ja ainsa – aasta sportlase, kelleks võib olla nii individuaalsportlane kui ka tiim. See on ühekordne muudatus, mida toetas ka EOK sportlaskomisjon. Samuti on see sümboolne kummardus selle tava ajaloole – tänavu täitub 90 aastat aasta sportlase esmakordsest valimisest ja toona kuulutati välja samuti vaid üks sportlane. Loodetavasti võimaldab 2021. aasta piisavalt võistlusi, et on ainest valida taas aasta sportlasi mitmes kategoorias. Aasta treeneri valimine jätkub tavapäraselt,“ rääkis Sukles. 

Rahvahääletusel on kõik huvilised oodatud hääletama aasta sportlase ja aasta treeneri valimistel oma soosikute poolt kodulehel https://aastasportlane.eok.ee/. Mõlemas kategoorias saab punkte anda kolmele kandidaadile. Igast seadmest saab hääletada vaid ühe korra. Rahvahääletus lõppeb 20. detsembril kell 23:59. Mullu osales aasta sportlaste valimisel sada tuhat unikaalset spordisõpra.

2020. aasta sportlane ja treener selgitatakse rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane. Lisaks nimetatakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal.  

Laureaadid kuulutatakse välja 3. jaanuaril kell 19.30 telesaates „Spordiaasta Tähed 2020“, mis on eetris Kanal 2-s ja Postimehe portaalis.

Eestis on aasta sportlasi valitud juba pea 90 aastat. Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta osas. Toona nimetati aasta parimaks sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1955. aastast on parimate valimine olnud järjepidev traditsioon, mida on aja jooksul täiustatud: 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ning 1988. aastast alates antakse välja aasta treeneri tiitlit. 

Mullu valiti aasta meessportlaseks odaviskaja Magnus Kirt, aasta naissportlaseks freestyle-suusataja Kelly Sildaru, aasta võistkonnaks rallipaar Ott Tänak-Martin Järveoja ning aasta treeneriks Magnus Kirdi juhendajad Indrek Tustit ja Marek Vister.

„Aasta sportlane 2020“ valimist korraldab Eesti Olümpiakomitee.

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on seekord saatekülalise rollis Eesti läbi aegade parim seitsmevõistleja, mitmekordne noorte tiitlivõistluste medalist ja nii olümpiamängudel, maailmameistrivõistlustel kui ka Euroopa meistrivõistlustel korduvalt osalenud Grit Šadeiko.

Türilt pikkade sporditraditsioonidega perest pärit Šadeiko käis suvel põlvelõikusel, ent on tänaseks juba mõnda aega taas tõsiselt treenida saanud ja loodab 2021. aastal, kui olukord Eestis ja maailmas lubab, teha mitmevõistlust üle pikkade aastate nii sise- kui ka välishooajal.

“Üks asi, miks ma pole oma sportlaskarjääri lõpetanud, on see, et 6280 (Šadeiko nimele kuuluv 7-võistluse Eesti rekord – toim.) pole punktisumma, mis peaks olema minu nime taga. Tunnen, et ma pole suutnud oma võistlust veel kokku panna. Mis mulle motivatsiooni annab, on viimaste aastate tulemused üksikaladel, mida ma olen väga kaua lihvinud. Just mu nõrgemate alade rekordid on paranenud. Samamoodi pole mu tugevamad alad ära kadunud. Parandasin näiteks alles 2019. aastal oma tõkkesprindi rekordit,” ütleb 31-aastane Šadeiko, kes tunnistab, et on kaalunud ka tõkkejooksule spetsialiseerumist.

Šadeikost voolis Järvamaal kergejõustiklase legendaarne Leonhard Soom, sisuliselt kogu oma täiskasvanuelu on ta aga treeninud Tartus Anne ja Taivo Mägi käe all. Erandiks kujunes viie aasta tagune talv, kui Šadeiko liitus Ameerika Ühendriikides Harry Marra treeninggrupiga, et harjutada igapäevaselt tolle hetke maailma tippude, karjääri viimaseks hooajaks valmistunud kanadalannast seitsmevõistleja Brianne Theisen-Eatoni ja endise kümnevõistluse maailmarekordimehe, ameeriklase Ashton Eatoniga.

“See oli väga põnev kogemus – näha tolle hetke absoluutseid maailma tippe treenimas ja teha seda nendega koos. Kui öeldakse, et Ashton Eaton on täielik imeinimene, siis ma ei saa siiani väita vastupidist. See, kuidas tema uusi harjutusi ja asju nipsust suutis aru saada ja teha… Sel hetkel sain ma aru, miks Brianne soovis enda kõrvale kedagi veel treenima, sest see Ashtoni meeletu talent ajas teda marru juba,” naerab Šadeiko.

Grit Šadeiko räägib saates muuhulgas oma sportlikest õdedest Gretest (27) ja Jadest (20), noorpõlvest, karjääri raskeimaks perioodiks kujunenud 2019. aastast, kriitilistest kaasmaalastest, imelisest kuulitõukekatsest, enim rõõmu pakkunud võistlustest ning treeningute ülesehitusest.

Meie saatesarja 20. osa lõpus avaldame eelmise küsimusmängu õige vastuse, loosime välja võitja ja esitame uue küsimuse, millele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 20. osa: Soundcloud | Spotify | iTunes

Käesoleva aasta 5. oktoobril täitus 80 aastat Tokyo olümpiamängude kümnevõistluse hõbemedalimehe Rein Auna sünnist. 

Skulptor Tõnu Maran valmistab Rein Auna bareljeefi, mis paigaldatakse Kääriku spordihoonesse 2021. aasta kevadel.

Kõigil spordisõpradel on võimalus oma panus anda ja ideed toetada, tehes ülekande kontole:

Martin Aun
EE937700771001253088
Selgituseks: REIN AUN/bareljeef

————————————————————————————————————————————————————————————-

Rein Aun alustas kergejõustikutreeninguid 1955. aastal Spartakis Vladimir Žulini käe all. Kümnevõistlusega hakkas tegelema 1957. aastal ning püstitas 1959. aastal Nõukogude Liidu noorterekordi. Ülikoolis õppides sai tema treeneriks Fred Kudu.

1964. aasta Tokyo olümpiamängudel kogus ta 7677 punkti (uue arvestuse järgi 7842 punkti; alade tulemused: 10,9 – 7.22 – 13.82 – 1.93 – 48,8 – 15,9 – 44.19 – 4.20 – 59.06 – 4.22,3) ning võitis sellega hõbemedali. Samal aastal sai ta ka Nõukogude Liidu meistrivõistlustel hõbemedali, samuti hõbemedali Liidu sisemeistrivõistlustel kuuevõistluses.

1964. aastal püstitas ta kümnevõistluses kaks Eesti NSV rekordit: kõigepealt 7813 ja siis 7842 punktiga. Mexico OM-i eelsetel aastatel püstitas ta ka Nõukogude Liidu rekordid 7979 ja 8026 punktiga (10,5 – 7.07 – 14.98 – 1.83 – 49,4 – 15,2 – 47.52 – 4.30 – 68.40 – 4.38,6).

Euroopa meistrivõistlustel 1966. aastal sai ta 7378 punktiga 5. koha. Kuldmedali võitis Aun nii 1967. kui ka 1968. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt.

Viievõistluses püstitas Aun 18. juulil 1968. aastal Tartus maailmarekordid 4079 punktiga (uue punktitabeli järgi 4273 punkti, mis on siiani kehtiv Euroopa rekord), alade tulemused: 7.33 – 72.26 – 21,9 – 50.06 – 4.34,5).

Sportlaskarjääri jooksul osales ta 49 kümnevõistlusel, millest lõpetas 43. 

Kokku võistles ta 11 korda Nõukogude Liidu koondises (1964–1970) ja 16 korda Eesti NSV koondises (1959–1971).

Teatame kurvastusega, et 27. novembril lahkus meie seast hinnatud treener ja sporditegelane Sulev Arund (11.07.1957 – 27.11.2020).

Tartu ülikoolis kehakultuuri tudeerinud ja keskmaajooksjana treeninud Arundi tuntumateks õpilasteks olid Maicel Uibo, Argo Golberg, Indrek Turi, Merilin Ilves, Rainis Mitt jpt.

Avaldame kaastunnet omastele, sõpradele, õpilastele ja kogu Eesti kergejõustikuperele.

————————————————————————————————————————————————————————

Sulev Arundi ärasaatmine toimub
3. detsembril, kell 13.00
Põlva kirik

Eesti Kergejõustikuliit

Vikerraadio saates “Spordipühapäev” uuriti, millises seisus on kergejõustikustaadionid Eestis, milline on nende otstarbekus ja millised on nägemused tulevikuks.

Eestis on spordiregistri järgi üle 300 staadioni, millel harrastatavate alade hulka kuulub ka kergejõustik. Suuremas osas maakonnakeskustest on olemas 400-meetrise ringiga ehk täismõõtmetes staadion.

Teeneka kergejõustikukohtuniku, Eesti Kergejõustikuliidu kohtunikekogu juhatuse liikme Peeter Randaru sõnul on 400-meetrise ringiga staadionidest valdav osa väga heas või heas korras.

“Ühest küljest julgen väita, et meil on kõik veel üsna hästi. Võrreldes kas või lätlaste-leedulastega on meil kohe suisa väga hästi. Muidugi see kolmesajale number on kole kahtlane number ja meie kõige suurem probleem selles staadioni liigitusega tuleb tegelikult sellest, et meil kiputakse ütlema kergejõustiku- ja jalgpalli- või jalgpalli- ja kergejõustikustaadion. Aga see sõnaühend on õige ainult ühel juhul – see on siis, kui sellel jalgpalliväljakul on päris muru,” rääkis Randaru. “Kui seal on kunstmuru, siis on see staadion, kus on võimalik harrastada ka mõningaid kergejõustikualasid, aga kergejõustikustaadioniks teda enam pidada ei saa.”

Just viimastel aastatel on palju ehitatud ja renoveeritud selliseid staadione, mis ei ole päris täismõõtmetes – näiteks Keilasse, näiteks Tartu lähistele Lähtele ja Kuressaare Gümnaasiumi staadion. Kui hästi on sellised projektid õnnestunud ja kuidas üldse kergejõustikurahvas sellisesse võimalusse suhtub, et see staadion ei ole päris täismõõtmetes? “Kui siin nüüd valida kahe asja vahel, kas mittetäismõõdus staadion või täismõõdus kunstmurustaadion, siis me ütleme, et parem olgu siis tavalise muruga staadion ja natukese lühema ringiga, 250-300-meetrise ringiga kui täismõõdus kunstmurustaadion. Meil paraku on ka niisugune lugu, et tuleb ka neid lühema ringiga staadione kole palju kunstmuruga. Muidugi, Eesti Kergejõustikuliit tunnustab Eesti Jalgpalli Liitu selle eest, et me oleme siin kompromissi korras kõik need staadionid, mis on päris kergejõustiku- ja jalgpalli- või vastupidi, jalgpalli- ja kergejõustikustaadionid, kus on staadionil päris muru, saanud teha niimoodi, et meie oleme saanud kõik oma võistluspaigad staadionil ära paigutada ja ka õige raadiusega kurvid teha ja jalgpalliliit on pisut-pisut pidanud järele andma oma maksimaalmõõtmete osas, aga jalgpalliväljaku tolerants on üsna suur ja selles suhtes oleme nüüd väga kenasti koostööd teinud ja tuleb jalgpalliliitu tunnustada.”

“Iga uus rajatis, iga uus staadion, mis tehakse, annab mingisuguses võimaluse, mingi süsti ja mingisuguse innustusegi,” lisas Randaru. “Nüüd on objekte palju, aga siin oli näha, kui näiteks Valga staadion valmis sai, siis Valga kergejõustik tõstis pead. Baasid ja samas huviliste juurdetulek ja entusiasm ja kõik see tahtmine võistlusi korraldada ja paremaid võistlusi korraldada, see kõik sellega kaasneb.”

Täismõõtmetes ehk 400-meetrise ringiga staadionitest on väga head kompleksid näiteks Võrus, Käärikul, Tartus Tamme staadionil, Pärnus, Kuressaares ja Rakveres. Valga ja Haapsalu staadionitega on mõningaid probleeme, Jõgevagi hakkab käest ära minema. Aga leidub selliseidki näiteid, kus kogenud silma jaoks raha mõttetult kulutatud.

Randaru tõi välja, et lõunanaabritega võrreldes pole põhjust silmi maha lüüa. Lätlaste esindusstaadion asub praegu Ogres. Valmiera baas on remondis, sinna kerkib uhke kompleks. Jekabpilsiga on seis oluliselt sandim.

Korralik staadion ei tähenda siiski vaid rajakatet. Et treeninguid ja võistlusi hästi läbi viia, on vaja inventari ning võistlusvahendeid. Just selles küsimuses on Randaru hinnangul Eestis veel kasutamata võimalusi.

Igal staadionil on rääkida oma lugu. Emajõelinnas Tartus kehtib juba aastakümneid muster, et kahte esinduslikku täismõõtmetes staadionit linnas korraga ei leia.

Tartu kergejõustiku omamoodi pühapaigad ehk Tamme staadion ja Tartu Ülikooli staadion on kordamööda räämas ning tippkergejõustikuks kasutuskõlbmatud. Selleks ajaks, kui üks korda tehakse, on teine oma värskuse kaotanud.

Praegu näeb 2011. aastal renoveeritud Tamme staadion väga soliidne välja. Tartu Ülikooli staadion samal ajal kiratseb. Viimane tõsisem remont toimus seal 1999. aastal. Tribüünid on lagunenud ja kulunud jooksurada sügiseti trenni tegemiseks pehmelt öeldes ohtlik.

Ometi võõrustas ülikooli staadion veel paarkümmend aastat tagasi kergejõustiku tõelist tipptaset, kui seal käisid oda viskamas näiteks maailmarekordimees Jan Železny ja soomlane Aki Parviainen.

Eesti Vabariigi kergejõustiku esindusstaadion on Kadrioru staadion, kus järgmisel suvel toimuvad kergejõustiku alla 20-aastaste Euroopa meistrivõistlused. Just sellel põhjusel on hetkel renoveerimisel ka harjutusstaadioni kate.

Eesti kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamäe sõnul piisab nn olümpiastaadioni formaadis staadionitest Tallinnas, Pärnus ja Tartus, et soovitud võistlused ära korraldada. Ülejäänud staadionid võivad olla tema hinnangul ka nelja või kuuerajalised.

Autor/allikas: ERR SPORT

Kergejõustiku Teemantliiga korraldajad avaldasid esialgse võistluskalendri 2021. aastaks. Praeguste plaanide kohaselt on kavas 14 etappi, hooaeg peaks algama maikuus Rabatis ja lõppema septembris Zürichis.

Hooaja esimene Euroopa etapp peaks toimuma juuni alguses Roomas, sellele järgnevad etapid Oslos, Stockholmis, Monacos ja Londonis.

Pärast Tokyo olümpiamänge peaks Teemantliiga jätkuma Shanghais, seejärel planeeritakse võistelda USA-s Eugene’is ning siis taas Hiinas, pärast mida naastakse Euroopasse. Viimased etapid peaksid toimuma Lausanne’is, Pariisis ja Brüsselis ning finaaletapp 8.-9. septembril Zürichis.

Korraldajad rõhutasid, et tegemist on esialgse kalendriga, mis võib veel muutuda. Tänavune hooaeg oli koroonaviiruse pandeemia tõttu planeeritust lühem, mitu etappi jäeti ära ja mitmed võistlused lükati edasi.

2021. aasta Teemantliiga kalender:

• Rabat – 23. mai
• Doha – 28. mai
• Rooma – 4. juuni
• Oslo – 10. juuni
• Stockholm – 4. juuli
• Monaco – 9. juuli
• London – 13. juuli
• Shanghai – 14. august
• Eugene – 21. august
• Hiina – 22. august
• Lausanne – 26. august
• Pariis – 28. august
• Brüssel – 3. september
• Zürich – 8.-9. september

Tänasest saab anda oma hääle 2020. aasta parimatele kergejõustiklastele! Hääletamine kestab 1. detsembri südaööni

Eesti Kergejõustikuliit valib Aasta kergejõustiklased järgmistes arvestustes:

Täiskasvanud: Aasta kergejõustiklane 2020 (naine ja mees)

U23 vanuseklass: U23 Aasta kergejõustiklane 2020 (naine ja mees)

U20 vanuseklass: U20 Aasta kergejõustiklane 2020 (naine ja mees)

U18 vanuseklass: U18 Aasta kergejõustiklane 2020 (naine ja mees)

U16 vanuseklass: U16 Aasta kergejõustiklane 2020 (neiu ja noormees)
Hääletust ei toimu – parimad valib Eesti Kergejõustikuliidu noortespordi komisjon

U14 vanuseklass: U14 Aasta kergejõustiklane 2020 (neiu ja noormees)
Hääletust ei toimu – parimad valib Eesti Kergejõustikuliidu noortespordi komisjon

Aasta kergejõustiklased valitakse kergejõustikufännide, meedia (spordiajakirjanikud), EKJL-i liikmesklubide ja (kehtivat kutsetunnistust omavate) kergejõustikutreenerite poolt hääletamise teel. Kõik eelpool nimetatud sihtrühmad saavad hääletada igas arvestuses ühe sportlase poolt.

Aasta kergejõustiklaste valimisel on häälte osakaalu jaotus järgmine: EKJL liikmesklubid 25%, meedia esindajad 25%, treenerid 25%, kergejõustikufännid 25%. Juhul, kui mingis kategoorias jääb mitu sportlast esikohta jagama, otsustab kategooria võitja Eesti Kergejõustikuliidu juhatus.

HÄÄLETAMINE

Hääletamiseks on vajalik iga nimetatud gruppi kuuluva inimese poolt aasta kergejõustiklaste valimissedeli täitmine online-keskkonnas.

Treenerid saavad hääletada (info edastatakse 24.11)

(periood: 24. november – 1. detsember 2020)

EKJL liikmesklubid saavad hääletada (info edastatakse 24.11)

(periood: 24. november – 1. detsember 2020)

Meedia saab hääletada 26. november – 1. detsember 2020 (meediaesindajatele edastatakse sellekohane teave)

Kergejõustikufännid saavad hääletada Facebookis

23. november – 1.detsember – Aasta kergejõustiklane 2020

24. november – 1. detsember – U23 klassi Aasta kergejõustiklane

25. november – 1. detsember – U20 klassi Aasta kergejõustiklane

26. november – 1. detsember – U18 klassi Aasta kergejõustiklane

Aasta treeneri valimist ei toimu. Nimetuse Aasta treener 2020 pälvivad Aasta kergejõustiklasteks valitud sportlaste treenerid.

Aasta kergejõustiklaste nimed avaldatakse Eesti kergejõustikauhinnad 2020 üritusel (19. detsembril 2020) ning neid tunnustatakse auhindadega.

Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse tänasel koosolekul otsustati 5. detsembril Võrus toimuma pidanud TV 10 Olümpiastarti 50. hooaja I etapp edasi lükata järgmisesse aastasse, seoses COVID-19 haigust põhjustavast koroonaviirusest tingitud riskidega ja Terviseameti vastavasisulise ettepanekuga.

Maakondlike etapi korraldajatel palume samuti lähtuda Terviseameti soovitustest ning kõigil võistlustel osalejatel, nendest punktidest kinni pidada.

Koolivõistkonna osalemissoovi pikendasime 20. detsembrini. Registreerida saab meiliaadressil reg@ekjl.ee.

Suurtest (üle 250 õpilasega) koolidest on osalemissoovist juba teada andnud 25 kooli: Elva Gümnaasium, Jõgeva Põhikool, Jüri Gümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Kuressaare Gümnaasium, Luunja Keskkool, Rakvere Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tartu Kivilinna Kool, Tartu Tamme Kool, Tõrva Gümnaasium, Türi Põhikool, Ülenurme Gümnaasium, Valga Põhikool, Vanalinna Hariduskolleegium, Viljandi Jakobsoni Kool, Viljandi Kesklinna Kool, Kuusalu KK, Põlva Kool, Tallinna 21. Kool, Tallinna Inglise Kolledž, Peetri Lasteaed- Põhikool ja Nõmme Põhikool.

Alla 250 õpilasega koolidest on 50. hooajale osalemissoovi kinnitanud 9 väikest kooli: Haljala Kool, Heimtali PK- Holstre PK, Kiltsi Põhikool, Laupa Põhikool –Imavere Põhikool, Parksepa Keskkool, Puhja Kool, Räpina Ühisgümnaasium, Ääsmäe Põhikool, Orissaare Gümnaasium – Tornimäe Põhikool ja Osula Põhikool.

Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!

Tradehouse Ilukaubamaja andis kaheksandat korda välja Noorsportlase Stipendiumi, jagades 20 000 eurot kuue stipendiaadi vahel. Kergejõustiklastest pälvis stipendiumi kümnevõistleja Risto Lillemets

Tradehouse asutaja Avo Kivimaa sõnas, et tänavu oli konkurss eriti tihe ning täis väga talendikaid noorsportlasi, mistõttu ka valikute tegemine oli komisjonile oluliselt aeganõudvam ning keerukam. Suurimaks väljakutseks oli finalistide seast valida need stipendiaadid, kes vääriksid meie toetust, kuid usun, et meie valikud on olnud õiged. Eraldi tasuks välja tuua, et sportlased olid sel aastal eriti silmapaistvad video vormistamise oskustega ning kvaliteeditasemed olid sama kõrged nagu nende saavutused spordimaailmas.

Kuus stipendiumi saajat: kümnevõistleja Risto Lillemets (4000 eurot), sulgpalli paarismäng Kati-Kreet Marran/Helina Rüütel (4000 eurot), laskesportlane Reino Velleste (4000 eurot), maadleja Helary Mägisalu (4000 eurot), jalgrattur Madis Mihkels (2000 eurot), maletaja Mai Narva (2000 eurot).

Koos auhindade üleandmisega anti välja ka lubadus detsembrist jätkata kriisi tõttu ootele jäänud heategevusliku spordijalatsite kogumise kampaaniaga “Spordihüpe”, mille eesmärk on koguda kokku 1000 paari spordijalatseid, et toetada vähekindlustatud noorte ja suurperede laste sporditeed. Tänaseks on oma tee noorteni leidnud pea 200 paari jalatseid ning kokku kogutud heatahtlike annetajate abiga üle 500 paari spordijalatseid. Kampaanias võivad osaleda annetajana kõik heatahtlikud inimesed, kel on kodus spordijalatseid, mis on heas seisukorras ning ei ole kasutuses. Iga tossupaar muudab kellegi sporditeed!

Terviseamet täiendas COVID-19 leviku tõttu suuniseid huviharidusele. 

Tänaste tegevuste eesmärk on piirata nakkuse levikut jõulueelsel perioodil just noorte seas. Kuna jõulud ja jõulude aegne pikem vaheaeg toob endaga kaasa suurenenud üle-Eestilist liikumist ja sotsialiseerumist, siis arvestades, et laste seas on asümptomaatilist levikut rohkem, suureneb risk, et viirus viiakse pühade ajal märkamatult nii vanemaealisteni kui ka kirikutesse ja mujale kultuuriürtustele, suurendades oluliselt nakkuse levikut üle terve Eesti. Huviharidus ja haridus tervikuna on oluline toimimas hoida, ja me pingutame, et haridust ei peaks piirama, kuid vajame teie poolt olulisel määral abi, et seda saavutada. 

Palume oma tegevuste läbiviimisel kasutusele võtta järgnev:

• Viige nii palju tunde kui võimalik distantsõppele (kaugjuhendamisele). 
• Kui kontakttunnid on möödapääsmatud, siis eelistage väikeste klassiruumide asemel kasutada aulaid ja suuremaid koosolekuruume, et oleks võimalik distantsi hoida. 
• Vältige tegevusi gruppides. Kui see ei ole võimalik, siis vähendage grupis kogunemise intervalli (näiteks 3 korra asemel 1 kord nädalas) ning vähendage grupi suurust kui võimalik 10 inimesele. 
• Eelistage õues toimuvaid tunde sisetundidele ja individuaaltunde grupitundidele. 
• Hoiduge erinevate gruppide vahelistest kontaktidest (seda võimalusel nii erinevatest koolidest õpilaste vahel kui ka gruppide vahel, kes huvitegevusega koos tegelevad). 
• Erinevate tundide vahel on mõistlik teha 15 minuti pikkuseid pause, mille ajal palume võimalusel hoida aknad lahti ning ruume tuulutada. 
• Tundide vahel puhastage kontaktpindu, mida puudutatakse päeva jooksul tihedalt. 
• Jätke ära või lükake edasi huviharidusega seotud sündmused (kontserdid, avalikud (publikuga) arvestused, sõpruskohtumised jne) 
• Jälgige distantsi hoidmist igal ajal, sealhulgas ka garderoobides ja ooteruumides. 
• Maskide kandmine on samuti väga oluline, kus see on vähegi võimalik. Lastele soovitame maske kanda alates 12. eluaastast. Kindlasti saab maske kanda huvikooli saabumisel nii garderoobides, koridorides ja ooteruumides. Maski tuleb siseruumides kanda nii treeningule saabudes kui ka treeningult lahkudes (sh riietusruumides). 
• Oluline on õige kätehügieen ja tihe kätepesu. Juhendajatel peavad klassis olema desinfitseerimisvahendid.

Loomulikult on lapsed väga sotsiaalsed ja sellega peab arvestama. Igapäevaselt koos suhtlevad lapsed liiguvad ja tegutsevad nagunii koos, nende lävimist ei pea takistama, aga suuremaid kogunemisi garderoobides ja koridorides tuleks vältida. Kui see pole võimalik, siis kindlasti nii lastele kui ka õpetajatele maskid ette. 

Kui asutuses on tekkinud haigestumine, peavad nii nakatunu kui ka kõik tema lähikontaktsed viivitamatult minema isolatsiooni. Terviseamet võtab ühendust nii nakatunute kui ka lähikontaktsetega.

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” 19. osas vaatab Manta Maja stuudios oma sportlaskarjäärile tagasi olümpiavõitjast isa Jaak Uudmäe kõrval teise eestlasena 17 meetrit kolmikut hüpanud Jaanus Uudmäe.

“Jäin oma karjääriga igal juhul rahule, kuigi, jah, kindlasti saanuks ka paremini minna. Alati on need jutud, et mingid napilt üleastutud katsed olid väga head, aga see on spordi osa. Ma arvan, et kokkuvõttes tuli mul suhteliselt hästi välja ja oma tulemuse tegin ma ära,” ütleb viimati poolteist aastat tagasi Eesti meistrivõistlustel kolmikut hüpanud ja ka kuldmedali võitnud Uudmäe.

Eesti meistriks on kolmikhüppes tulnud suisa neli Uudmäe pere liiget: lisaks Jaagule ja Jaanusele ka noorim tütar Merilyn Uudmäe (29) ja noorim poeg Jaak Joonas Uudmäe (26), kes tegelevad spordiga tõsiselt tänaseni. Kuivõrd sarnane või erinev on olnud aga treeneritest vanemate Jaagu ja Maie Uudmäe laste tehnika? “Me oleme kõik natuke omamoodi tehnikaga. Võib-olla siis, kui paneks meist kolmest kokku ühe sportlase, saaks väga hea hüppaja. Või kui paneks meie halvad osad kokku, siis saaks väga halva hüppaja,” naerab Jaanus Uudmäe.

Uudmäede suur pere hoiab tänaseni tugevalt kokku ning seetõttu pole harvad juhud, kus mõne sündmuse tähistamiseks tulevad nende Otepää koju, kus Jaanus üles kasvas, kokku kõik Jaagu ja Maie lapsed ja lapselapsed.

“Sportlasena tuleb paratamatult ette hetki, kus sa lööd kõhklema või on raske. Teed, mis tahad, aga trennis asjad ei õnnestu. Sellistel momentidel on treeneri ja perekonna tugi ülivajalik. Samuti on see oluline võistlustel, kus sa oled võistlusareenil tähtsal hetkel üksinda teistega konkureerimas. Kui sellisel hetkel on silmside publikus kellegagi, kes sind toetab, tekitab see hea ja mõnusa tunde, et sa pole üksinda. Abikaasa tunnustuseks pean ma ütlema, et tema toetas mind 100 protsenti. Ta oli mu suurim fänn. Selliseid jutuajamisi meil ette ei tulnud, et ma peaksin rohkem kodus olema. Lõpuks, mil arengut enam näha ei olnud ja vanus tuli peale, tekkis endal halb tunne, et nii palju kodust eemal olen. See oli märk, et on aeg lõpetada ja perele rohkem aega pühendada,” sõnab Uudmäe.

Detsembris 40. sünnipäeva tähistav kolme lapse isa sai karjääri jooksul omal nahal tunda, kuivõrd oluline on sportlase jaoks tervis. “Taastumine on spordis väga tähtis. Vaadates, kui palju oli mul vigastusi, oli taastumine ilmselt miski, mida oleksin pidanud veel paremini tegema. Treenida oskab ju tegelikult igaüks. Harjutused pole mingi saladus – neid on ju näha ja nendest kirjutatakse. Aga et teha harjutusi parajal määral, mitte sedasi, et need su ära lõhuks – see on kunst,” teab Uudmäe.

Saates tuleb juttu veel Jaanuse maailmakuulsatest treeningkaaslastest, tema karjääri kahest tähtsamast võistlusest, tehnilistest nüanssidest, kergejõustikuhallide ülerahvastatusest, võistlusrajale naasmise võimalikkusest ja paljust muust.
Saate lõpus avaldame eelmise küsimusmängu õige vastuse, loosime välja võitja ja esitame uue küsimuse, millele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 19. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Valitsus kehtestas 10. novembril 2020 uued koroonaviiruse vastased meetmed. Olulist infot on muuhulgas kultuuri- ja spordivaldkonnaga seotud korraldajatele ning asutustele. 

Alates esmaspäevast, 16. novembrist k.a hakkab kehtima maski kandmise reegel. Maski tuleb kanda või katta nina ja suu konverentsidel, kontsertidel, teatris ja kinos. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel on meditsiiniline põhjendus (näiteks astmaatikud või vaegkuulajad).

Palume kõigil korraldajatel ning asutustel maski olemasolu kontrollida ning luua võimalused selleks, et maskid oleksid sündmuste toimumispaikades kättesaadavad.

Muuseumides, galeriides, raamatukogudes ja spordiklubides täiendavaid piiranguid ei kehtestatud, küll aga kehtib endiselt hajutamise reegel. Samuti kutsume kõiki üles kasutama koroonaviiruse leviku tõkestamist toetavaid infomaterjale, mis asuvad siin.

Hoiame kultuuriasutused avatud!

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!

Traditsiooniline Eesti Kergejõustikuliidu ühislaager toimus taas Kääriku spordikeskuses. Osalejad said end kolme päeva jooksul täiendada erinevates loengutes ja töötubades ning osaleda põnevatel treeningutel. 

Tänavu oli kutsutud sportlasi ja treenereid üle saja. Nagu Kergejõustikuliidu ühislaagrile tavaks, pakkusime nii vaimset kui ka füüsilist pingutust.

Reedel, laagri esimesel päeval jagas oma teadmisi toitumisterapeut Siret Saarsalu, kelle klientide seas on aastate jooksul olnud kõige rohkem just sportlasi. Õhtupoolikul toimus ühistreening Risto Jamnese eestvedamisel ja päeva lõpetas EKJL-i sportlaskomisjon. Team building‘u viis läbi EOK ja EKJL sportlaskomisjoni liige Annika Sakkarias ning EKJL sportlaskomisjoni liige Jaak-Heinrich Jagor. Erinevate sportlike mängude ja ühise ajurünnaku peamiseks eesmärgiks oli üksteise tundma õppimine ja ühtekuuluvustunde suurendamine. Sportlaste ajurünnakul koguti ideid kergejõustiku populariseerimiseks.

Laupäev oli laagri kõige pikem ja tihedam päev. Päeva esimeses treeningus tehti trenni vastselt renoveeritud Kääriku staadionil. Koondis jagunes alarühmade kaupa gruppidesse. Heitjad treenisid Ants Kiisa käe all, kestvusjooksjad Margus Pirksaare, kiirjooksjad Mehis Viru ja mitmevõistlejad Art Arvisto käe all.

Lõunases loengus rääkis koondise füsioterapeut Risto Jamnes spordivigastustest ning sellest, kuidas kuulata oma keha, et vältida ületreeningut ja vigastusi. Lisaks hommikusele erialasele treeningule said kergejõustiklased end õhtul proovile panna lõbusas jalgpallitrennis, mille viisid läbi endine tippmängija Indrek Zelinski ja Nike Team Sales Baltikumi müügijuht Raivo Nõmmik. Produktiivsele päevale pani punkti Timo Tarve koostatud viktoriin, mis sportlastele omaselt kulges emotsionaalselt ja võitluslikult.

Pühapäeva hommikul jagasid Sirje Lippe, Kristel Berendsen ja Berit Kivisaar alaliidu infot, rääkisid koondiste lähetustest ning treenerikutse taotlemisest. Lisaks sai sõna Eesti Olümpiakomitee alaliitude koordinaator Raido Mitt, kes rääkis olümpiamängude ettevalmistustoetustest ning sportlastest kaitseväes. Laager lõppes ühistreeninguga “Tunneta ja juhi oma keha ning abista ka kaaslast” Tartu Ülikooli võimlemise õppejõu Taavi Truija esituses.

EKJL-i saavutusspordi juhi Kristel Berendseni sõnul läks laager igati korda ja täitis oma eesmärki. “Tegemist oli palju ja hea meel on tõdeda, et laagris oli nii rohkearvuliselt osalejaid. Usun, et Kääriku uus staadion julgustas sportlastel ja treeneritel sinna ka ise pikemaks ajaks laagrisse tulema,” sõnas Berendsen. 

Ühislaagri pilte saab vaadata meie Facebooki lehel

Eesti Kergejõustikuliit tänab kõiki laagris osalenud sportlasi ja treenereid, kõiki esinejaid ja treeningute läbiviijaid!

Eesti Olümpiakomitee ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse poolt treenerite järelkasvu edendamiseks rajatud 3600-eurose stipendiumi pälvisid 20 bakalaureusekraadi või magistrikraadi omandavat tulevast treenerit Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist. Stipendiaatide seas oli ka kolm kergejõustiklast – Airike Kapp, Liina Luik ja Erki Mitman.

‘Spordikoolituse-ja Teabe Sihtasutuse juhi Toomas Tõnise sõnul on tulevase treeneri stipendiumi eesmärk aidata kaasa uue põlvkonna treenerite kujunemisele.

„Eesti spordi edukus sõltub teotahtelistest treeneritest ja iga lisanduv särasilmne treener tähendab uusi harrastajaid ja uut spordi edu. Meie ülesanne on neid sellel teel toetada,“ ütles Tõnise.

Stipendiumikonkursi osana esitasid õppurid essee treenerikutseks valmistumisest ja oma ootustest tegutsemisele treenerina.  2016. aasta olümpiamängudel maratonis võistelnud Liina Luik tõi essees välja, et tema kogemused on väga suuresti abiks olemaks hea või veel parem treener. Luik on treenerikutset praegu omandamas.

„Olümpiasportlased saavad olla vähesed maailmas ning neid kogemusi oleks mul väga tore edasi anda ka lastele, noortele ja täiskasvanud tublidele harrastajatele ja sportlastele. Olümpiasportlasena on mul lootust rohkem meelitada lapsi ennast mulle järele jooksma, sest usun, et head eeskujud on just need, kes sütitavad ka ise proovima, harjutama, treenima, uskuma ja püüdlema tervema ja aktiivsema mina poole,“ kirjutas Tallinna Ülikoolis õppiv Luik.

3600-eurose tulevase treeneri stipendiumi pälvisid:

• Alvar Johannes Alev, Tartu Ülikool, murdmaasuusatamine
• Annabel Huik, Tartu Ülikool, võrkpall
• Airike Kapp, Tallinna Ülikool, kergejõustik
• Anette Kasemets, Tartu Ülikool, murdmaasuusatamine
• Karleen Kersa, Tallinna Ülikool, ujumine
• Katriin Kersa, Tartu Ülikool, ujumine
• Kristiina Kresmer, Tartu Ülikool, murdmaasuusatamine
• Helger Kuusik, Tartu Ülikool, jalgpall
• Marcus Lauri, Tallinna Ülikool, personaaltreener
• Liina Luik, Tallinna Ülikool, kergejõustik
• Ranno Maasikmets, Tallinna Ülikool, lumelauasport
• Erki Mitman, Tallinna Ülikool, kergejõustik
• Kirsti Mäesepp, Tallinna Ülikool, ujumine
• Kirke Pollisinski, Tartu Ülikool, saalihoki
• Emily Raudkepp, Tartu Ülikool, orienteerumine
• Margaret Rodchenkova, Tallinna Ülikool, iluvõimlemine
• Henry Räppo, Tartu Ülikool, triatlon
• Kätri-Avelin Säärits, Tartu Ülikool, maadlus
• Ott Tootsi, Tallinna Ülikool, jäähoki
• Anette Traks, Tartu Ülikool, maadlus 

Tulevase treeneri stipendiumi eesmärk on luua noortele soodsamad tingimused täiendavate teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamiseks valmistumisel treeneriametiks. Stipendiumitele said kandideerida üliõpilased, kes õpivad treenerikutse taotlemist võimaldava ja positiivselt akrediteeritud õppekava alusel Eesti või välisriigi avalik-õiguslikus või eraülikoolis bakalaureuse taseme vähemalt teisel õppeaastal.

Oluline on sealjuures, et stipendiaadid plaaniksid rakendada omandatud teadmisi ning oskusi treeneritöös. Eelise stipendiumile kandideerimisel andis, kui üliõpilasel on kehtiv treenerikutse või ta on asunud treenerikutset taotlema ning nii ülikool kui ka vastav spordialaliit andsid tema kui (tulevase) treeneri kohta arvamuse.

Möödunud nädalavahetusel toimus Audentese Spordikeskuses Eesti Kergejõustikuliidu projektiga “Noorkergejõustiklaste mitmeaastase ettevalmistuse strateegia – motoorse ja funktsionaalse arengu monitooring vigastuste ning haiguste ennetamiseks ja saavutusvõime hindamiseks“ seotud treeningkogunemine. 

Tegemist on 2019. aastal käivitunud jätkuprojektiga, mille käigus jälgitakse noorte tiitlivõistlustele kandideerivate, 2002.–2004. aastal sündinud noorkergejõustiklaste lihasseisundit FMS testi (funktsionaalsete liigutuste analüüs) alusel, selgitades noorsportlaste tugi-liikumisaparaadi seisundi mobiilsust, tasakaalu ning fundamentaalseid liigutusoskusi. Kahjuks eriolukord maailmas tegi 2019. aasta kevad-suvel suured korrektiivid, ära jäid rahvusvahelised tiitlivõistlused ja ka meie ei saanud teha kõiki asju, mida planeerisime, näiteks tuli ära jätta kevadesse planeeritud treeningkogunemine Käärikul. 

Sarnaselt eelmisele aastale toimusid oktoobris testimised 2019. aastal FMS projekti valitud noortele koostöös Eesti Spordimeditsiini SA-ga Katre Lust-Mardna abil. Testimise tulemusel said noored tagasisidet, mis on juhtunud aastaga ja kuidas on nende tugi-liikumisaparaadi hetkeseisund. Seetõttu algas ka nädalavahetuse treeningkogunemine füsioterapeudi Katre Lust-Mardna loeng-praktikumiga, kuidas ennetada ja hoiduda vigastustest. 

Noorkergejõustiklastele treeningkogunemist planeerides lähtusime märksõnadest vaheldus, õpetuslik, puhkus, suhtlemine. Eesmärk oli pakkuda noortele vaheldust igapäevastele treeningutele, õppida treenimist ja vajalikke oskusi oma ala parimate spetsialistide juhendamisel (Liina Luik, Annimari Korte, Viktor Saaron ja Karl Lumi).

Koos olümpialase Liina Luigega jooksudrille ja lihastreeningu harjutusi sooritades said noored aimu, kui tugev peab olema maratoonari pöid ja tugilihased, et kahe ning poole tunni vältel suuta säilitada korrektset jooksuasendit. Pöiatöö olulist rõhutas korduvalt Soome esitõkkejooksja Annimari Korte, just tugev pöid ja teravalt sooritatud äratõuge, „tõkkeründamine“ on põhilised faktorid tema tulemuse struktuuris. Kahetunnisel treeningul keskenduti eelkõige pöiatöö arendamisele, sooritati harjutusi, mis eeldasid kiiret ja teravat pöiatööd. Treeningu põhiosale eelnes Annimari 30-minutiline kere- ja jalalihaste harjutuste rutiin, mida ta sooritab iga treeningu soojendusosas, valmistades sellega ette keha treeningu põhiülesannete sooritamiseks. 

Eesti võimlemise juhtfiguur, Viktor Saaron, viis läbi Erika tänava võimlemissaalis sportvõimlemise treeningtunni, kus põhielementideks olid sirutus, toeng, hooglemine ja akrobaatika. Õpiti sooritama lihtsaid, aga kasulikke harjutusi, mis peaksid olema iga noorkergejõustiklase nädalases treeningkavas. 

Karl Lume basseinitreening oli enamikule laagris viibinud noorkergejõustiklasele esmakordne analoogne treeningkogemus. Selline basseinitreening tõstab sportlaste üldist võimekust, kaitstes samas neid ülekoormusvigastuste eest. Seistes rinnuli vees, kaalub sportlane vaid 10-15 protsenti oma kehakaalust. Selline kehakaalu vähendamine tähendab, et sportlane saab tugevamini ja suurema intensiivsusega treenida mitu päeva järjest, põhjustamata sellega liigset koormust tugiliikumisaparaadile. 

Laagripäeva õhtuid aitasid sisustada Soome 100m tõkkejooksu rekordiomanik Annimari Korte ja Eesti Kergejõustikuliidu sportlaskomisjoni liige Annika Sakkarias. 

Annimari sportlaslugu 12-aastasest tüdrukust tipptõkkejooksjaks, kelle eesmärk on joosta järgmine aasta olümpafinaalis, oli kui sõit „Ameerika mägedel“. Annimari tõi välja mitmeid olulisi punkte, mis on tema tegevusi mõjutanud ja milledele noored hoolega tähelepanu peaksid pöörama. Näiteks väga aktuaalne teema ka meie noorkergejõustiklastele – „õige“ Ameerika ülikooli valimine oma sportlas- ja haridustee jätkamiseks, teiseks hea treener, kes suudab sinu individuaalsusest lähtuvalt kokku panna tulemusliku treeningplaani, usk oma tegemistesse ja endale püstitatud eesmärkide täitumisse, vaatamata ette tulevatele tagasilöökidele ning fokuseeritud tegevus, mitte killustada ennast muude vähetähtsate tegevustega.

Kindlasti soovime, et see FMS projekt oleks paindlik ja avatud ning soovime sinna lülitada juurde meie parimaid noorkergejõustiklasi, kui projekti läbiviimise suutlikkus ja projekti vahendid seda võimaldavad. Sellel aastal kutsusime laagrisse juurde lisaks varasemalt projekti kuuluvatele noortele veel üheksa noort kergejõustiklast, kes võitsid esikohad selle aasta suvistel Balti võistkondlikel meistrivõistlustel või täitsid suvel järgmise aasta U18 või U20 tiitlivõistluse normatiivi. Järgmine treeningkogunemine on meil plaanis 14.-16. mai Käärikul.

Usume, et suudame selle projektiga anda teatud lisapanuse Eesti kergejõustiku jätkusuutlikkusele.

Lisainfo:
Harry Lemberg
Projektijuht

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates „Staadionijutud“ on seekord külalise rollis Eesti staažikaim mänedžer Aivar Karotamm.

Tatjana Lebedeva, Juri Sedõhh, Jüri Tamm, Bohdan Bondarenko, Virgilijus Alekna, Aleksander Tammert, Erki Nool, Andrus Värnik, Magnus Kirt, Rasmus Mägi – need on vaid mõned nimed Karotamme tiitlivõistlustel medaleid võitnud sportlaste nimekirjast.

„Ma ei tea, kui suur on minu roll nende sportlaste karjääris olnud. Mänedžer on üks osa taustajõududest. Mina olen teinud treenerite ja sportlastega koostööd. Me teeme koos hooaegade eel plaanid ja otsime võistlused, arvestades seda, mida sportlastel vaja on,“ ütleb Karotamm, kes tegeles ise nooruses kümnevõistluse ja odaviskega.

63-aastase Karotamme sõnul leiab maailmast täna paarkümmend igapäevaselt kergejõustiku mänedžerina töötavat inimest. „Üldiselt aetakse mänedžeride seas asju viisakalt, aga eks ka meil toimub võitlusi nagu igal teisel ärialal. Näiteks ülerääkimised. Ühe kuulusa Hollandi mänedžeri, ka Haile Gebrselassiega koostööd teinud Jos Hermensi hüüdnimi on „Snake“ (tõlge: uss). Tema on käinud teiste mänedžeride sportlastega rääkimas jutuga, et tal on pakkuda paremad tingimused. Aga see pole eetiline ja viisakas,“ räägib Karotamm.

Karotamm aitas Eestis korraldada aastate jooksul palju erinevaid kõrgetasemelisi kommertsvõistlusi. Tihe toetajate otsimine tegi selle töö tema hinnangul mänedžeriametist keerulisemakski.

„Ma ei ole ühtegi penni nende võistluste korraldamise eest saanud. Maksin peale kokku umbes kolm miljonit krooni, et Eestis õhtumiitinguid korraldada. Ja oma sportlastele ütlesin alati, et tulge võistlema ja aidake. Nad said vahel ainult boonust, muud midagi. Me ei leidnud kunagi nii palju sponsoreid, et suurt võistlust teha. Kui kutsusime võistlema Stefan Holmi, siis pidime ju ka konkurendid talle tooma. Samamoodi pidi Marko Aleksejevil konkurente olema, et ta ei peaks üksi hüppama enne Holmi ja teisi. Võistlust pidi tervikuna vaatama,“ selgitab Karotamm.

Viimastel aastatel pole Eestis enam kõrgel tasemel kommertsvõistlusi toimunud. Kas head ajad võiksid selles osas veel tagasi tulla? „Ma ei oska öelda. Oleme Mati Lilliallikuga arutanud, et Jumping Galat võiks uuesti korraldada. Idee oli isegi Saku suurhallis seda kunagi teha, aga juba üksnes vastava põranda maha panemine oleks maksnud miljon krooni. Oleme arutanud seda võistluste teemat, sest igas riigis peaks olema aastas vähemalt üks mõnus rahvusvaheline sise- ja välivõistlus. See oleks alale puhas reklaam,“ arvab Karotamm.

Saates tuleb muuhulgas juttu ka Karotamme tuntumatest hoolealustest, teiste seas Magnus Kirdist ja Rasmus Mägist, mänedžeritöö ülesannetest, suhtlusest võistluste korraldajatega, stardirahadest, maailma kergejõustiku hetkeseisust, närvidest ja armastusest spordi vastu.

Saate lõpus selgub eelmise küsimusmängu võitja ja paneme uue küsimusega auhinnaks välja taas „Staadionijuttude“ erilahendusega spordisärgi. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 18. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Täna, 3. novembril algas registreerimine populaarse noortesarja 50. hooaja võistlustele ja starti on oodatud kõik Eesti koolid oma võistkondadega. Erinevatel kergejõustikualadel võtavad mõõtu 10 – 14 aastased noored. Koolitiimid koguvad punkte 31-l üksikalal ja mitmevõistluse finaalis näidatud summade eest. Võistkonna suurus võib hooaja jooksul varieeruda 4 kuni 20 ja enama õpilaseni. Tiitlit kaitsevad Tartu Tamme Kool ning Orissaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond. 

50. hooaja vanusegrupid: 

• vanem vanuseklass (PV ja TV) 2007/2008 sündinud poisid ja tüdrukud
• noorem vanuseklass (PN ja TN) 2009 ja hiljem sündinud poisid ja tüdrukud 

Võistkondlik arvestus toimub kahes grupis:

• I grupp: koolid, kus põhiastmes õpib 251 või enam õpilast
• II grupp: koolid, kus põhiastmes õpib 250 või vähem õpilast ja selles grupis võivad koolid moodustada ka ühendvõistkondi

Võistkonda võib kuuluda igas vanuseklassis igal alal maksimaalselt kaks võistlejat. Koolide paremusjärjestus selgub nelja vabariikliku etapi ja mitmevõistluse kokkuvõttes. 

50. hooaja vabariiklikud etapid:

• 5.detsember Võru Spordikeskus (peaalaks on 60 meetri jooks)
• 24. jaanuar Tallinn Lasnamäe Kergejõustikuhall
• 27. märts Tartu Ülikooli Spordihoone
• 30. mai Tartu Tamme staadion
• 14.-16. juuni Kuressaare (mitmevõistluse finaal)

Näiteks Gerd Kanter võistles sarjas osaledes Vana-Vigala Põhikooli, Maicel Uibo Põlva Kooli, Magnus Kirt Tõrva Gümnaasiumi, Ksenija Balta Nissi Põhikooli, Janek Õiglane ja Tanel Kangert Vändra Gümnaasiumi, Marek Niit ja Keith Pupart Kuressaare Gümnaasiumi, Mari Klaup ja Martin Järveoja Elva Gümnaasiumi, Kaarel Nurmsalu Tamsalu Gümnaasiumi, Liis Kullerkann Keila Gümnaasiumi, Ralf Tribuntsov Rakvere Reaalgümnaasiumi eest.

“Sellised võistkondlikud asjad, kus on vaja üksteisega arvestada ja tiimitööd arendada, need sobivad noortele ja mulle tundub, et see aitab ka õppetööle kaasa, sest ühiskond on ikka kooselu teistega, arvestamine ja iseenda rolli mõistmine meeskonnas,” usub tiitlit kaitsma asuva Tartu Tamme Kooli direktor Vallo Reimaa.

Koolivõistkonna osalemissoovist tuleb teavitada Kergejõustikuliitu hiljemalt 20. novembriks (reg@ekjl.ee) ja koolitiim registreerida SIIN

TV 10 Olümpiastarti on 1971.aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv noortesari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased. Sari katab kogu Eesti sest hooaja jooksul toimub üle poolesaja eelvõistluse maakondades ja viis vabariiklikku mõõduvõttu. Paremus selgub nii võistkondlikus kui individuaalarvestuses. 

Vaata sarja norme, rekordeid, juhendeid SIIT ja sarja uudiseid, saated SIIT

TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327

Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
5150829

Ilmus Eesti Kergejõustikuliidu oktoobrikuu Infokiri. Infokiri kajastab tähtsamaid uudiseid võistlusest, rekorditest, koolitustest ja teistest sündmustest, mida alaliit korraldab.

Infokirja saab lugeda SIIN

Infokirjaga saab liituda SIIN

ERGO Insurance SE annab viiendat aastat järjest välja noorte sportlase stipendiume, jagades sel aastal välja 25 000 eurot. Tänavu määrati stipendium üheksale individuaalala sportlasele ja ühele paarile. Saajate seas oli ka kaks kergejõustiklast – Lilian Turban ja Karl Erik Nazarov.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa sõnul on kõigil valituks osutunud sportlastel potentsiaali lüüa läbi tipptasemel. „On tähelepanuväärne, et need noorsportlased on teinud tegusid juba täiskasvanute konkurentsis, kuid tippu jõudmiseks vajavad nad täiendavat tuge, tunnustamist ja tähelepanu. ERGO noorsportlase stipendium aitab kaasa sellele, et meie andekamate noorte üleminek täiskasvanute sporti kulgeks võimalikult sujuvalt,“ ütles ta. 

Tänavu pälvisid 2500 euro suuruse stipendiumi: 

• Karl Erik Nazarov – kergejõustik 
• Regina Oja – laskesuusatamine 
• Lilian Turban – kergejõustik 
• Kregor Zirk – ujumine 
• Tormis Laine – mäesuusatamine 
• Henri Roos – murdmaasuusatamine
• Eva-Lotta Kiibus – iluuisutamine 
• Greta Jaanson – sõudmine
• Heleene Hollas ja Liisa Soomets – rannavõrkpall
• Taavi Valter Taveter – purjetamine 

Kandidaatide hulgas oli mitmeid, kelle eesmärk on esindada Eestit olümpiamängudel. Meie omakorda soovime toetada talentide ettevalmistust, osalemist võistlustel ning ka taastumis- ja ettevalmistusprotsessi,“ lisas ERGO esindaja.

Hindamiskomisjoni töös osalesid pika tippsportlase karjääriga spordiekspert Allar Levandi ja EOK spordidirektor Martti Raju ning ERGO esindajad Marek Ratnik, Alo Alunurm ja Erko Makienko.  

Viiendat aastat väljaantav ERGO noorte sportlaste stipendium on suunatud pühendunud noorte sporditee jätkamise toetuseks ning mõeldud treening- ja võistluskulude või spordivahendite soetamise katteks. Tänavu laekus enim avaldusi järgmiste spordialade esindajatelt: jalgrattasport, ujumine, kergejõustik, suusatamine, sõudmine ja aerutamine.

Eesti kergejõustikuliidu juhatus kinnitas 29. oktoobril toimunud koosolekul 2021. aasta võistluskalendri.

Eesti kergejõustiku kalenderplaan sisaldab 2021. aastal olulisemaid Eestis korraldatavaid kergejõustikuvõistlusi ning koondise lähetustega seotud rahvusvahelisi võistlusi.

Klubid saavad saata oma täiendused kohalike ja klubide võistluste osas aadressile reg@ekjl.ee. 
Võistluste registreerimisel EKJLi võistluskalendris loodab Eesti Kergejõustikuliit võistluste korraldajate mõistvale suhtumisele, et kõik traditsioonilised ja ka uued võistlused mahutatakse võistluskalendrisse selliselt, et nende toimumisajad ei kattu sama võistlejaskonda hõlmavate üleriigiliste võistlustega.

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!

Sportlane Rasmus Mägi viib saates “Minu Eestimaa” televaatajad Käärikule Seinamäge vallutama.

“Kääriku kogu tervikuna on olnud kogu mu perele alati südamelähedane koht. Vanemad omal ajal, kui nemad sporti tegid, siis nad käisid siin laagerdamas. Nüüd on nad toonud meid siia juba varasest lapsepõlvst, käime siin sügisel, suvel ja kevadel. Just Seinamägi on üks neid legendaarseid kohti, kust me iga kord siin olles läbi tuleme. Saavad ka kõik noored proovida siit üles joosta või kõndida või mis parasjagu kellelegi jõukohane on. Nüüd hiljem, tippsportlasena on seda mäge võimalik kasutada nii treeningute osana kui ka lihtsalt tulla siia kosutust otsima või matkama,” rääkis Mägi.

Ta lisas, et iga kord, kui ta Seinamäge näeb, tekib tal tunne, nagu viibiks seal esimest korda. Kui mäest on vaja üles joosta tekivad tal ka ärevad mõtted.

“Ei arvaks, et see ülesronimine nii raske on. Võib olla väiksema ja nooremana oli isegi kergem, sest seda lihasmassi oli natuke vähem, mida siit üles vinnata. Praegu see on aga üsna sarnane minu põhiala pingutusele ehk 400 meetri tõkkejooksule nii ajaliselt kui ka füüsilise valu poolest, mida seal üleval tunda saab – päris sarnane tunne sellega, mida tavaliselt finišis tunda saab,” kirjeldas Mägi ja lisas, et mäe tippu jõuab ta umbes 45 sekundiga.

Kõige paremini tunneb end Mägi just siis, kui ta ümber on rohelust ja mägesid. “Võib olla see on natuke mu nimesse sisse kirjutatud, et mägede vahel tunnen ennast paremini ja Lõuna-Eesti on ju Eestis selleks ideaalne koht. Siin on nii rohelust, natuke ka mägesid – nii palju kui meil neid on. Kindlasti on see kosutav igas mõttes ja laadiv ja pakub kõike, mida hingele tarvis,” rääkis Mägi.

Ta lisas, et loodus on inimesele kõige loomuomasem keskkond. “Eestimaa aastaajad pakuvad meile vaheldust, mida mujalt ei saa ja ma arvan, et see ongi meie kõige suurem tugevus, mida tasub hoida ja väärtustada,” sõnas Mägi.

“Minu Eestimaa” on eetris kolmapäeviti kell 20.00.

Tekst on refereeritud rahvusringhäälingu meelelahutusportaalist (ERR Menu).

16. oktoobril kinnitas juhatus EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni uue koosseisu. Täna toimus esimene koosolek, kus tutvustati komisjoni liikmetele kutsekomisjoni tegutsemis- ja töökorda ning arutati koolituskalendrit ja tulevikuplaane. Koosoleku üheks eesmärgiks oli ka valida endi hulgast esimees ja aseesimees.

Kutsekomisjonis jätkavad tööd Harry Lemberg, Eva Kuningas ja Liisa Roos. Uueks esimeheks valiti Heiki Tuul ja aseesimeheks Anu Kaljurand. Kutsekomisjoni tööd koordineerib Berit Kivisaar.

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on sedapuhku külas kaugushüppelegend Tõnu Lepik, kes võitis tiitlivõistlustel kolm medalit ja tuli ajaloolisel Mehhiko olümpia finaalvõistlusel viiendaks.

Üheks saate põhiteemaks kujunebki just too 1968. aasta olümpia, kus ameeriklane, Lepiku eakaaslane Bob Beamon parandas maailmarekordit uskumatuna näiva 55 sentimeetri võrra. Küsime Lepikult, mis tegi “sajandi hüppe” autorist erilise mehe ja kas tema õhulend ikka kindlasti sedavõrd pikk oli.

“Juba visuaalselt oli näha, et see hüpe oli väga pikk. Kui käisime sama aasta talvel USA-s võistlemas, astus ta napilt sama pika hüppe üle. Beamon oli looduslaps. Kui võrrelda mind ja teda, siis ta oli minust pea kakskümmend kilo kergem. Tema reielihas oli sama suur nagu minu säärelihas. Aga ta oli äärmiselt kerge ja plahvatuslik,” meenutab 74-aastane Lepik.

Lepiku enda Mehhikos hüpatud 8.09 püsis Eesti rekordina kauem kui Beamoni maailmarekord, ent lõpuks sai seegi Erki Noole poolt ühe sentimeetriga löödud. Lepiku siserekord 8.05, mis tõi talle 1970. aasta esimestel Euroopa sisemeistrivõistlustel kulla, on aga tänaseni vanim Eesti siserekord.

“Kaugushüpe tundub kõige lihtsam ala kergejõustikus ja osalejaid on sel alal tõesti tihti kordades rohkem kui pikamaajooksus. Tegelikult on see aga väga peen ja tunnetuslik ala. Hoojooks, rütm, viimased sammud, õhulend – kõik peab paigas olema. Minu 100 meetri jooksu rekord oli käsiajaga 11,2, aga viimased neli sammu olid mul sama kiired nagu 10,4 meestel. Just minu viimased sammud – neid loeti maailma parimaks. Ma pole siiani näinud kedagi, kes nii hästi suudaks hüppest välja lennata. Kehaasend, väljalend, võimas pöiatöö ja rütmitunnetus – need olid minu trumbid,” ütleb Lepik.

Äsja armastatud spordiarsti Muza Lepikuga 51. pulma-aastapäeva tähistanud Tõnu Lepik räägib saates muuhulgas, millise nüansi lihvimisega ta nägi tippsportlasena enim vaeva, kuidas õnnestus elu pikimad hüpped teha just tiitlivõistlustel, miks Nõukogude Liidu treenerid teda alati hea meelega koondisse võtsid ning mida arvab ta maailma ja Eesti parematest hüppajatest. Seejuures ütleb Lepik välja nime, kes peaks tema hinnangul juba eeloleval talvel olema võimeline Eesti siserekordi 8.05 ületama.

Saate lõpus esitame kuulajatele taas küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 17. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Alates 2009. aastast TTÜ spordiklubisse kuulunud Magnus Kirt alustab uue hooaja ettevalmistust Audentese spordiklubi nimekirjas. Kirdi sõnul olid muudatuse peamisteks põhjusteks tipptasemel treeningutingimused ja Audentese toetav süsteem.

Kodulinnast Tõrvast 2009. aastal pealinna siirdunud Kirt asus ülikooli õppima ärindust ning liitus samal aastal ka TTÜ spordiklubiga. Viimastel aastatel oli Eesti odaviskerekordi omanik aga spordiklubi ainukene kergejõustiklane. ,,Võrreldes minu eelmise koduklubiga on Audentes rohkem kergejõustikule suunatud ning siinne süsteem toetab ala harrastamist,’’ selgitas Magnus. ,,Audentese spordikeskuses olen treeninud juba pikalt, kuid spordiklubiga liitumine võimaldab mulle veelgi paremaid tingimusi tipptasemel treenimiseks: saan aastaringselt visata oda, joosta, ujuda ja akrobaatikat teha. Audentese spordiklubi on uuendustele avatud ning käib ajaga kaasas, et pakkuda tasemel tingimusi ka kodumaal. Uueks hooajaks loodan siin teha väga hea ettevalmistuse ning soovin võistlusperioodil jälle konkurentsivõimeline olla,’’ lisas Magnus.

Lisaks Doha maailmameistrivõistluste teise koha omanikule kuuluvad viimaste aastate edukaimasse kergejõustikuklubisse ka Rio OM-i 4. koht Martin Kupper, Londoni MM-i 4. koht Janek Õiglane, Eesti rekordiomanikud Liina Laasma ja Karl Erik Nazarov ning paljud teised praegused Eesti tipud. ,,Magnuse liitumine Audentese spordiklubiga on meie jaoks väga suur rõõm. Ta on aastaid Audentese spordikeskuses treeninud ja spordiklubiga liitumine on tore jätk meie koostööle. Soovime spordiklubina pakkuda parimaid treeningutingimusi nii lastele, noortele kui ka tipptasemel sportlastele nagu Magnus. Kindlasti innustab tema eeskuju noori usinamalt treenima ja lisab väärtust meie klubile,’’ lisas Audentese spordiklubi juhataja Peeter Tishler.

Täna, 19. oktoobril tähistab 60. juubelit kergejõustikutreener Taivo Mägi.

Taivo Mägi on lõpetanud 1979. aastal Tartu 7. Keskkooli ja 1987. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Alustas treeninguid 1970. aastal Tartu kergejõustikukoolis Andres Nirgi juhendamisel.

Võitnud aastatel 1980-1986 Eesti meistrivõistlustel 400 ja 800 meetri jooksus ning tõkke- ja teatejooksudes kokku 19 medalit, sealjuures 800 meetris kaks ja teatejooksus kuus kulda. 1983. aastal kuulus ta Eesti rekordi 3:09.0 jooksnud 4×400 meetri teatenelikusse.

Isiklikke rekordeid: 400 m 48.2 (1983), 800 m 1:47.9 (1985), 400 m tõkkejooks 53.36 (1984).

Aastakümneid treenerileiba maitsnud Taivo Mägi valiti 2014. aastal koos abikaasa Anne Mägiga aasta treeneriks. Kuulsaimaks õpilaseks on poeg Rasmus Mägi, lisaks pojale on juhendanud tütar Maris Mägit, mitmevõistlejat Grit Šadeikot ning jooksjaid Henno Haavat ja Aarne Nirki.

Soovime juubilarile jätkuvat tegutsemislusti ja jaksu noorte kergejõustiklaste kasvatamisel!

Poolas Gdynias toimunud poolmaratoni maailmameistrivõistlustel näitasid eestlased head vormi. Tiidrek Nurme jooksis uue Eesti rekordi, Jekaterina Patjuk ja Roman Fosti parandasid isiklikke tippmarke.

Tiidrek Nurme püstitas uue poolmaratoni maanteejooksu Eesti rekordi – 1:02.20. Selle võimsa tulemusega saavutas Nurme maailmameistrivõistlustel 41. koha ning alistas varasema Eesti maanteejooksu rekordi täpselt 40 sekundiga, mida hoidis 2001. aastast Pavel Loskutov.⁣⁣

“Viimase kilomeetri võinuks veel kiiremini joosta, jõudu jäi sisse”, mainis Nurme peale etteastet. “Tunne oli hea ja kõik läks plaanipäraselt, järgmiseks eesmärgiks on poolmaraton 60 minutiga joosta”, jätkas sihikindel maratoonar.

Varasemale, 19 aastat Pavel Loskutovi käes olnud poolmaratoni Eesti rekordi ületamisele oli väga lähedal ka Roman Fosti, kes läbis distantsi ajaga 1:03.03. Selle tulemusega saavutas staier 114 lõpetaja seas 59. koha.

“Esimesed 2,5 ringi oli enesetunne väga hea, neljandal ringil hakkas piimhape jalgades võimust võtma”, lausus Fosti, kes enda varasemat poolmaratoni tippmarki kärpis 42 sekundiga.⁣

Meeste jooksus võidutses 19-aastane ugandalane Jacob Kiplimo ajaga 58.49. Hõbedasele kohale tulnud Kibiwott Kandie kaotas võitjale 5 ja kolmandaks jäänud Amedework Walelegn 19 sekundiga.

Naiste poolmaratoni distantsil pälvis Jekaterina Patjuk uue isikliku rekordi 1:13.08-ga 63. koha. Jekaterina andis peale jooksu mõista, et viimasel ringil läksid jalad raskeks, ” Õnneks esimesed 15 km olin head tööd teinud, seepärast ka hea lõpuaeg”.

Aeg tähistab Eesti kõigi aegade kolmandat tulemust. Temast jäävad nüüd ettepoole ainult rekordiomanik Jane Salumäe (1:10.10) ja Liina Luik (1:12.44).

Naiste seas krooniti maailmamesitriks teist korda Keenia pikamaajooksja Peres Jepchirchir, kes ületas finišijoone uue maailmarekordi 1:05.16-ga. Hõbemedali pälvis uue Saksamaa rahvusrekordiga Etioopia päritolu Melat Yisak Kejeta (1:05.18) ja pronksmedali võitis kaasmaalanna Ababel Yeshaneh ajaga 1:05.19.

Kõik tulemused

Võistlus järgi vaadatav:

https://www.youtube.com/watch?v=P1jZmqfwoRk

Pühapäeval, 1. novembril esineb Tallinna Spordihallis Soome tõkkesprinter Annimari Korte.

Annimari Korte on Soome rekordiomanik 100 meetri tõkkejooksus ajaga 12.72. Ta on osalenud 2018. aastal Euroopa Meistrivõistlustel, 2019. aastal Doha Maailmameistrivõistlustel poolfinaalis ning samuti on ta täitnud Tokyo Olümpiamängude normi.

Koolitus on mõeldud nii treeneritele, sportlastele kui ka kõigile huvilistele. Koolituse hind on 25 eurot. Tasumine toimub enne koolitust arve alusel ning arved väljastatakse eelregistreerimise põhjal. 

REGISTREERIMINE

Koolitus kestab orienteeruvalt 11.00-13.00 ning see annab 3 täiendkoolitustundi. Koolitusele saab registreerida 26. oktoobrini.

Koolitus toimub inglise keeles!

Lisainfo
Berit Kivisaar
berit@ekjl.ee
+372 524 2000

Eesti kergejõustik tähistab tänavu 100. aastapäeva ning sel puhul on meie atleetide saavutused luubi alla võtnud ka Rahvusvaheline Kergejõustikuliit. World Athletics (WA) kirjutab oma koduleheküljel, et ehkki Eesti on väikeriik, oleme saavutanud suuri tulemusi.

Kui kergejõustiku alaliidule pandi alus 1920. aasta 21. jaanuaril, siis tegelikult tegeleti Eestis kergejõustikuga juba umbes 40 aastat enne organisatsiooni loomist, “Ajalugu näitab, et 19. sajandi viimasel veerandil toimusid näiteks jooksuvõistlused. Mitmed eestlased osalesid 1912. aasta Stockholmi olümpial, kuid keegi ei naasnud medaliga.”

Eesti kergejõustiku üks varajasi kangelasi oli Jüri Lossmann. Ta alustas jalgpalliga, kuid liitus 1913. aastal 22-aastaselt kergejõustikuklubiga ning võitis mitu Venemaa tiitlit ja püstitas rekordeid, ehkki ta sai I maailmasõjas haavata.

1920. aasta Antwerpeni olümpial võitis Lossmann maratonis hõbeda, kaotades kulla kaela saanud soomlasele Hannes Kolehmainenile vaid 13 sekundiga. Ta on Eesti esimene olümpiamedalist kergejõustikus.

Meie esimene maailmarekordimees oli Aleksander Klumberg, kelle kümnevõistluse tippmark tehti ametlikuks maailmarekordiks 1922. aastal. Kaks aastat hiljem võitis ta samal alal Pariisi olümpialt pronksi.

Eesti spordiajaloos on selge roll ka Arnold Viidingul – temast sai 1934. aastal Euroopa esimene tšempion kuulitõukes. Kaks aastat hiljem oli ta Berliini olümpial medalisoosik, kuid võistlus läks nässu ja lõpp-protokolli kanti kaheksas koht. Samal suvel tõukas ta Eesti uueks tippmargiks 16.06, mis toonuks olümpial medali.

1938. aasta EMiks oli Viiding Eesti teine number. Esimest viiulit mängis Aleksander Kreek, kes võitis Pariisis ka kuldmedali. Kreek unistas ka suurepärasest tulemusest olümpial, ent II maailmasõda tõmbas sellele lootusele vee peale. Küll on tema suguvõsas üks olümpiavõitja olemas, sest tema lapselaps Adam võitis 2008. aastal Pekingis Kanada särgis sõudmises kulla. Ta on ka kolmekordne maailmameister.

Rahvusvahelise alaliidu koduleht jätkab, et kergejõustikus võinuks Eestile esimese kulla tuua kümnevõistleja Heino Lipp. Nõukogude Liit ei lubanud tal aga reisida, sest kardeti, et mees võib põgeneda. Olümpiamängudel ei jäänud Lipul siiski käimata, sest 1992. aastal kandis ta Barcelonas avatseremoonial Eesti lippu.

Kui praegu pole Eesti käimisel just parimad ajad, siis 1950ndatel tõi eestlane Bruno Junk Nõukogude Liidule kaks pronksmedalit. Esimene neist tuli 1952. aastal Helsingis 10 km käimises, teine neli aastat hiljem poole pikemal distantsil.

Junk püstitas 1951. aastal 15 km käimises maailmarekordi ning pärast 1959. aastal lõppenud karjääri tegeles ta treeneri ja spordijuhina. Vahemikus 1979-87 oli ta Eesti Kergejõustikuliidu president.

Häid tulemusi tegid ka naised. Virve Roolaid tuli 1954. aasta EMil odaviskes teiseks ning ta on seni ainus eestlanna, kes on võitnud välitingimustes tiitlivõistluste medali.

Iga spordisõber teab, et Eestil on mitmevõistluses pikad traditsioonid. 1960ndatel säras Rein Aun, kes oli 1964. aasta olümpial kümnevõistluses teine, jäädes kullast 45 punkti kaugusele.

Eesti kergejõustiku esimene olümpiakuld tuli 1972. aastal Münchenist, kus Jüri Tarmak oli parim kõrgushüppes. Kaheksa aastat hiljem tõusis poodiumi kõrgeimale astmele kolmikhüppaja Jaak Uudmäe.

Mitmevõistlus ja heitealad on toonud kulda ja karda

Meie kergejõustiku esimene staar pärast taasiseseisvumist oli mitmevõistleja Erki Nool. Ta võitis karjääri jooksul kamaluga tiitlivõistluste medaleid, millest magusaim tuli 2000. aastal Sydneys, kus ta krooniti kümnevõistluse olümpiavõitjaks.

Austraaliasse minnes polnud Nool favoriit, ehkki ta kuulus medalipretendentide hulka. Ehkki oma trumpalal teivashüppes ei õnnestunud meie mehel särada, korvas ta selle isiklike rekorditega kuulitõukes ja 1500 m jooksus.

Medalisära pole Eesti kergejõustikust kadunud ka viimasel 15 aastal. Meie lippu on kõige kõrgemal hoidnud heitealad. On ju kettaheitja Gerd Kanter nii maailmameister kui ka olümpiavõitja ning ta on Bruno Junki ja Jüri Tamme kõrval kolmas kergejõustiklane, kel on olümpiamängudelt ette näidata kaks medalit. Poodiumi kõrgeimale astmele tõusis ta 2008. aastal Pekingis, neli aastat hiljem Londonis oli vägilane kolmas.

Odaviskes on meile kuulsust toonud nii 2005. aasta maailmameister Andrus Värnik kui ka Eesti rekordi üle maagilise 90 meetri piiri nihutanud Magnus Kirt, kes võitis mullu Doha MMilt hõbemedali. Sama värvi autasu riputati ka mitmevõistleja Maicel Uibo kaela.

Oma põhjaliku ülevaate lõpetuseks tabab Rahvusvaheline Kergejõustikuliit naelapea
pihta: “Eestlased on 21. sajandil näidanud, et veidi enam kui 1,3 miljoni elanikuga riik suudab kergejõustikus hüpata üle oma varju.”

17. oktoobril toimuvad Poolas Gdynias poolmaratoni maailmameistrivõistlused, kus Eestit esindavad Jekaterina Patjuk, Tiidrek Nurme ja Roman Fosti.

Lõplike arvude põhjal on Gdynias toimuvatele maanteejooksu maailmameistrivõistlustele, mis on ainus kergejõustiku tiitlivõistlus 2020. kalendriaastal, registreeritud 157 meest ja 126 naist 62 riigist. Nende hulgas kolm Maarjamaa staierit.

Gdynia poolmaratoni MM on esimene kergejõustiku tiitlivõistlus alates COVID-19 pandeemia algusest, seetõttu hindab Nurme seda võimalust väga kõrgelt: “See sündmus ei puuduta mitte ainult jooksumaailma, vaid rahvusvahelisi spordivõistlusi üleüldse.” Nurme on seadnud selle oma võistluskalendris olulisele kohale. “Olen selleks paar kuud valmistunud ning tänaseks küllaltki heas füüsilises seisundis, et üks hea etteaste teha,” lisas maratoonar.

Eesti rekordi 10 km maanteejooksus kuu aega tagasi jooksnud Nurme peamiseks eesmärgiks on targalt ja keskendunult võistelda. “Hinnates oma hetkeseisu, siis julgen loota Eesti rekordi ületamisele poolmaratoni distantsil. Ajalugu on näidanud, et poolmaratoni maailmameistrivõistluste kõrged kohad jagatakse kiirete aegadega. Võimalik, et tegemist on läbi aegade kõige konkurentsitihedama tiitlivõistlusega jooksumaailmas, sest mitmed riigid on välja pannud lausa kuus jooksjat. Sellist võimalust ei ole näiteks olümpiamängude maratonijooksus,” lisas Nurme, kes ootab põnevusega laupäevast jooksu.

Roman Fosti läheb MM-ile otse Keenia treeninglaagrist ning mehe eesmärgiks on parandada isiklikku rekordit. “Raske on seada kindlat sihti, kuna rada ja ilm võivad mängida olulist rolli. Sellegipoolest soovin ma joosta isikliku rekordi.” Fosti poolmaratoni tippmark 1:03.45 pärineb kahe aasta taguselt poolmaratoni MM-ilt. “Mulle sobivad tugevas konkurentsis jooksud, seega ootan ka sellelt võistluselt head tagasisidet, kuidas on seis võrreldes naaberriikide või siis teiste konkurentidega,” jätkas maratoonar.

Kevadel Valencias Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse maratonis jooksnud (2:12.49) Fosti on saanud viimased poolteist kuud segamatult treenida ning ootab laupäevaselt mõõduvõtult head resultaati.

Harry Lembergi hoolealune Jekaterina Patjuk andis mõista, et on käinud mitmetel linnamaratonidel, kuid maanteejooksu tiitlivõistlusel osalemine on esmakordne kogemus. “Vorm on hea ja tervis korras, ootan võistlust juba huviga,” sõnas tänavune 10 000 m jooksu Eesti meister.

• Stardinimekirjad – mehed/naised
• Stardinimekirjad riikide kaupa

Stardipauk naiste poolmaratonile antakse kell 12.00 ja meeste jooksu algus on kell 13.30.

Ajakava ja rohkem infot leiab võistluste kodulehelt: https://worldathleticshalfmarathon.com/gdynia2020/

Otselink:

https://www.youtube.com/watch?v=P1jZmqfwoRk&feature=emb_title

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
528 9062
kristel@ekjl.ee

Jan Õiglane
Kommunikatsioonispetsialist
503 5541
jan@ekjl.ee