Uudised

Taevastele radadele on lahkunud Juta Kama 14. detsember 2019, Eesti Kergejõustikuliit Jaga

Teatame sügava kurbusega, et meie hulgast on lahkunud tunnustatud ja austatud võrkpallitreener ja endine kergejõustiklane Juta Kama.

26. juunil Võrumaal Kasaritsa vallas sündinud Juta Kama (Raudsepp) jättis Eesti spordiajalukku sügava jälje. Koolipõlves harrastas ta ühtviisi edukalt nii võrkpalli kui ka kergejõustikku.

Juta Kama alustas sportimist omapäi, püstitas 1946 oma esimesel võistlusel kaugushüppes (paljajalu) Võrumaa rekordi 4.43.

Seega oli igati loogiline, et särtsakas spordipiiga astus Tartu Riiklikusse Ülikooli, mille ta ka 24-aastaselt treenerina lõpetas. Veel ülikoolipäevil jätkas ta nii võrkpalli- kui ka kergejõustikutreeningutel osalemist. Alma materis jagasid talle õpetussõnu toonased oma ala tõelised korüfeed – võrkpallis Aleksander Rünk ning kergejõustikus Fred Kudu.

TRÜ värvides krooniti Juta Kama 1951. aastal Eesti võrkpallimeistriks. Aastatel 1951-1955 kuulus ta Eesti koondnaiskonda ning koos Aino Huimerinna ning Rita Linnuga kandideeris ta ka N.Liidu järelkasvukoondisse.

Samal ajal oli Juta Kama tegus ka kergejõustiklasena. Eesti meistrivõistlustelt kergejõustikus võitis ta kuus kuldmedalit ning kuulus 14 korral Eesti NSV kergejõustikukoondisse. 1951. aastal püstitas ta Eesti rekordi kõrgushüppes tulemusega 1.51.

Pärast kümmekond aastat kestnud tippsportimist töötas Juta Kama õpetaja ning treenerina TRÜ kehakultuuri teaduskonnas ja Tartu spordikoolis. Ema käe all kasvasid Eesti koondise võrkpalluriteks ja paljukordseteks vabariigi meistriteks tütred Ülle ja Tiina Kama. Eesti võrkpallikoondisse jõudsid kokku 9 tema õpilast.

Tartu Spordikooli päevil tulid tema õpilased üheteistkümnel korral Eesti noortemeistriteks. Umbes kakskümmend oli ka neid kergejõustiklasi, kes tema õpilastest Eesti noortemeistriteks krooniti – tuntuimatena kolmikhüppe olümpiavõitja Jaak Uudmäe ning kõrgushüppaja Helgi Kivi.

Juta Kama iseloomustas nii inimese kui treenerina helge soojus ning teistest hoolimine. Oma tüdrukute eest oli ta valmis läbi minema tulest ja veest. Ta kaitses neid igas olukorras ning tundis kõikide edusammude üle siirast rõõmu.

Vaatamata oma kõrgele eale ning halvenenud tervisele elas Juta Kama Eesti võrkpalli muredele ja rõõmudele oma elu viimaste kuudeni kaasa.

Veel septembris jälgis ta telerist Eesti võrkpallikoondise mänge EM-il Hollandis ning jagas oma muljeid nähtu üle tütarde Ülle ja Tiinaga.

Täna langetame leinas pea ja tõdeme, et Eesti võrkpalli 100. juubeliaastal lahkus taevastele võrkpalliväljakutele väljapaistev treener, kes oli kui meie võrkpalli sajandipikkuse ajaloo kehastus.

Elanud läbi kõik võrkpalli tõusud ja mõõnad, nägi ta ära ka oma lemmikala tõusu külaväljakute paljajalu pallimadinatest otse Euroopa tippu, EM-i finaalturniiridele.

Helge mälestus Juta Kamast jääb meiega alatiseks.

Eesti Kergejõustikuliit avaldab siirast kaastunnet lahkunu omastele.