Kiirjooks

Eesti kiirjooksu traditsioonidest
Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt.

Tsaari-Venemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis.

Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda Kepp-Ojastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud Eesti meistritiitlite ja rekordiparandustega silmapaistvamaid atleete meie kiirjooksu ajaloos.

Ojastute dünastia saavutustest säravaim on kahtlemata Linda Kepp-Ojastu 1958. aasta Euroopa meistrivõistluste teatejooksukuld. Kolm hooaega hiljem jõudis N. Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel 100 meetris esikolmikusse ning 11,6-ga 100 meetris maailma edetabeli esikümnesse Liivia Härsing. Härsingu tulemuste nivoo ületamiseni jõudsid järeltulijad Eesti naiste kiirjooksus ümmarguselt 40 aasta hiljem. Korduvate saavutustega suutis seda ületada alles Eesti 2000. aastate esisprinter Katrin Käärt. Veel aste edasi nihutas õrnemasoo kiirjooksu taset Egel Uljas kes osales ainsa Eesti naiskiirjooksjana 2004. aasta Ateena olümpiamängudel. Esimese suuremate tiitlivõitudeni jõudis 2005. aastal tõkkesprinter Mirjam Liimask, kes võidutses nii U23 Euroopa mietrivõistlustel kui ka Universiaadil. Ala esinumbriks täna on mitmekülgne Ksenija Balta, kelle valduses on nii 100m (11,47s) kui ka 200m (23,05s) Eesti rekordid.

Meeste kiirjooksus (tõkkesprint) on olnud suureks eeskujuks N. Liidu meistrivõistlustel medaleid võitnud Kalju Jurkatamm, kes oli tõkkejooksjana Eestis võitmatu üle 10 aasta (1961 – 1971) ning edukas ka rahvusvahelistes kohtumistes.
Eesti meessprinterid jõudsid ajaloolise murranguni 2003. aastal. Argo Golbergi rekord 10,28 100 meetris koos kuni 23-aastaste EM-i hõbemedaliga on kahtlemata meie kiirjooksuajaloo üks hinnatavaim saavutus. Ka Euroopa 2002 aasta meistrivõistluste 10. koht 4x100 meetris rekordilise 39,69-ga ja sama ajaga viies koht 23-aastaste EM-il olid tulemused, millest me põhjamaalastena ei söandanud hiljaaegu unistadagi. Käesoleva milleniumi esimese kümnendi stabiilseimaks kiirjooksjaks võib pidada tõkkesprinter Tarmo Jallai´t kes osales aastatel 2004, 2006, 2007 suurtel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Eesti kiirjooksuajaloo säravaimaks saavutuseks võib kindlasti pidada 2006. aastal U20 vanuseklassi maailmameistrivõistlustelt Marek Niidu poolt 200m jooksus võidetud kuldmedalit.

Eesmärk
Alarühma eesmärk on kiirjooksu perspektiivne arendamine, mis võimaldab meie tippjooksjatele kaasaja nõuetele vastava ettevalmistuse foonil hea esinemise Londoni 2012. aasta olümpiamängudel. Eesmärk on tagada Eesti kiirjooksualade kiire ja järjepidev areng, millega kindlustatakse Eesti kiirjooksjate hea nimi maailmas.

Alarühma edu eelduseks on tahe plaanitut ellu viia, tasemel sportlased, kiirjooksu know-how olemasolu, traditsioonid, sponsorite huvi ala arendamiseks.

Kiirjooksu alarühma juhtimine
Alarühma juhib alarühma vastutav treener.
Kiirjooksu alarühma vastutavaks treeneriks on Valter Espe.

Kontakt:
E-mail: valter.espe@audentes.ee
Tel: 52 43 094


Alarühma vastutava treeneri töölõikudeks on:
* tihe koostöö sportlaste ja treeneritega;
* alarühma sportlaste andmebaasi koostamine ja haldamine;
* sportlaste arengu jälgmine, perspektiivi hindamine ja arenguvestluste läbiviimine (1-2x aastas);
* sportlaste ja treenerite nõustamine ja konsulteerimine;
* andekate noorkergejõustiklaste otsimine, nende treeningtöö jälgimine ja nõustamine;
* regulaarne õppe-treeningkogunemiste ja kontrollpäevade läbiviimine;
* teiste alarühmadega kokkupuutepunktide leidmine ja kokkulepe saavutamine ühistegevuste läbiviimiseks;
* EKJL saavutusspordi komisjoni töös osalemine (1-2x aastas /kevad, sügis/);
* EKJL rahvuskoondise infopäevadel osalemine;
* rahvuskoondiste komplekteerimise korra väljatöötamisel osalemine;
* alarühma mainekujunduslik tegevus;
* alarühma arengu huvides koostöö endiste tippude ja ala entusiastidega;
* alarühma sportlaste lepinguliste kohustuste täitmise jälgimine;
* alarühma kaasaegse ettevalmistuse struktuuri väljatöötamine ja selle rakendamine;
* alarühma tegevuskava- ja eelarveprojekti koostamine; * kaasarääkimise kohustus Audentese kergejõustikuosakonna komplekteerimisel.

TEGEVUSARUANDLUS
* Kvartaalselt esitatav (iga kvartali viimaseks päevaks) aruanne alarühma siseste tegevuste ülevaatega;
* Kvartaalselt esitatav aruanne tippsportlaste (MM A, EM, alade esinumbrid) ettevalmistusest;
* Lõppenud hooaja koondaruanne alarühma siseste tegevuste, koondislaste hooaja kokkuvõtete ja hinnangute ning ettepanekutega järgmiseks hooajaks (esitamise tähtaeg 31.10);
* Aruandekohustus EKJL juhatuses ja treenerite aastakonverentsil.