Eesti Kergejõustikuliidu Volikogu

Juhataja

Asejuhataja

Üldsätted

31. Liidu kõrgeimaks organiks - üldkoosolekuks on tema liikmete esindajatest koosnev koosolek - volikogu. Volikogu kutsutakse juhatuse poolt kokku vähemalt kaks korda aastas: märtsis-aprillis ja novembris-detsembris (kevad- ja sügisvolikogu). Juhatus kutsub volikogu kokku ka siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu volikogu käesolevas punktis nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad volikogu ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
32. Iga liidu liige on volikogul esindatud ühe esindajaga. Iga esindaja tõendab oma volitusi lihtkirjaliku volikirjaga.
33. Volikogu kokkukutsumisest peab kirjalikult ette teatama vähemalt seitse kalendripäeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud volikogu toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.
34. Volikogu on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on volikogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Kiireloomuliste (päevakorra projektis mitteolevate) küsimuste päevakorda võtmine võib toimuda ainult erandkorras, volikogu otsusel. Kiireloomulistena ei või päevakorda lülitada liidu põhikirja vastuvõtmise ja muutmisega ning liidu eesmärgi muutmisega ja tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi välja arvatud siis, kui volikogul on esindatud kõik liikmed.
35. Volikogu võib vastu võtta otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole liidu liikmetest. Volikogu valib juhataja ja asejuhataja, kes juhatavad volikogusid ning võtavad osa juhatuse koosolekutest. Volikogu läbiviimine toimub vastavalt volikogu poolt kehtestatud reglemendile.
36. Kui volikogu ei ole käesoleva põhikirja punkt 35 kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue volikogu sama päevakorraga. Uus volikogu on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata volikogus esindatud liikmete arvust kuid üksnes juhul, kui volikogul on esindatud vähemalt kaks liiget.
37. Igal esindajal on volikogul üks hääl. Volikogu võtab otsuseid vastu lahtisel või salajasel hääletamisel volikogus osalenud esinejate poolthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva põhikirja punktides 39.1, 39.2 ja 39.5 sätestatud küsimustes, kus on vajalik vähemalt 2/3 kohalolevate esindajate häältest. Juhul, kui volikogus hääletamisel käesoleva põhikirja punktis 39.5 kahe või enama presidendikandidaadi olemasolul ei saavuta ükski presidendikandidaat 2/3 häälteenamust, korraldatakse kahe enimhääli saanud kandidaadile hääletamise II voor, kus otsustab volikogu esindajate poolthäälteenamus.
38. Volikogu valib protokollija. Protokollile kirjutavad alla volikogu juhataja ja protokollija.
39. Volikogu on pädev otsustama kõigi liidu tegevust puudutavate küsimuste üle. Tema ainupädevusse kuulub:
    39.1 liidu eesmärgi või põhikirja muutmine;
    39.2 liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
    39.3 möödunud majandusaasta aruande kinnitamine;
    39.4 aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
    39.5 presidendi määramine ja juhatuse koosseisu kinnitamine;
    39.6 revisjonikomisjoni vahekohtu liikmete valimine;
    39.7 revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
    39.8 liidu sisseastumis- liikme- ja litsentsimaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine;
    39.9 autasustamiste statuutide kehtestamine;
    39.10 juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes liidu esindaja määramine;
    39.11 liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine.