EESTI KERGEJÕUSTIKULIIDU
PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

1. Eesti Kergejõustikuliit (ametliku lühendina EKJL, edaspidi nimetatud Liit) on vaba algatuse alusel asutatud mittetulundusühing, mis edendab ja koordineerib kergejõustikualast tegevust Eestis. Liit tegutseb avalikes huvides ja ühendab kergejõustiku alal tegutsevaid mittetulundusühinguid.
2. Liidu tegevus rajaneb liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel, juhtorganite valitavusel ja aruandlusel Liidu liikmete ees.
3. Liit juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (edaspidi nimetatud IAAF) ning Euroopa Kergejõustikuliidu (edaspidi nimetatud EAA) põhikirjadest, määrustest ja eekirjadest (edaspidi nimetatud IAAF-i eeskirjad) ning käesolevast põhikirjast.
4. Oma õiguste teostamiseks on Liidul õigus pöörduda riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse organite või kohtute poole.
5. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata ning rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma liikmetele ei anta.
6. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
7. Liidu juhtorganite valimisperioodiks on neli aastat, kusjuures korralised valimised toimuvad suveolümpiamängude aastale järgneva kalendriaasta esimesel korralisel Volikogul. Liidu majandusaastaks on kalendriaasta.
8. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
9. Liidu juhatus asub Tallinnas ning tema tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik.
10. Liit on asutatud 20. jaanuaril 1920.a. ja on IAAF-i ja EAA liige.

II EESMÄRK JA TEGEVUS

11. Liidu eesmärgiks on kasumit mittetaotlev heategevuslik kergejõustiku edendamine ja sportlike eluviiside leviku laiendamine elanikkonna seas. Liit propageerib ja koordineerib kergejõustikualast tervise- ja võistlussporti Eestis, tegutsedes avalikkuse huvides.
12. Liit kaitseb ja esindab oma liikmete ühishuvisid kodu- ning välismaal, arendab koostööd IAAF-i, EAA ning nende liikmesliitudega. Liit toetab ja autasustab sportlasi, treenereid, kohtunikke, spordijuhte, stimuleerib spordiliikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale.
13. IAAF-i (ja läbi selle EAA) liikmena on Liit kergejõustikku ainuesindav üleriigiline ühendus, on pädev välja töötama Eesti kergejõustiku arendamise strateegiat ja taktikat ning koostama vajalikke arengukavu.
14. Liit koordineerib oma liikmete tegevust, koondab ressursse ja vahendeid liikmetele praktilise, metoodilise ja muu abi osutamiseks.
15. Liit koordineerib kergejõustikualast koolitust ja täiendkoolitust, kergejõustikutreenerite ja -kohtunike ettevalmistust, atesteerimist ning kergejõustikutreenerite kutseeksamite läbiviimist, kergejõustikutreeneritele kutse omistamist ja vastavate õppematerjalide väljatöötamist.
16. Liit korraldab üleriigilisi tiitlivõistlusi ja rahvusvahelisi võistlusi ning sõlmib oma liikmetega lepinguid nende läbiviimiseks, annab välja võistluste korraldamise litsentse.
17. Liit koostab ja kinnitab võistluste kalenderplaane, kinnitab rekordid ja tipptulemused, peab ja avaldab rekordi- ja edetabeleid.
18. Liit koordineerib Eesti kergejõustikukoondise ettevalmistust, komplekteerib ja lähetab koondise maavõistlustele ning rahvusvahelistele tiitlivõistlustele.
19. Liit korraldab koostöös rahvusliku dopingukomisjoniga sportlaste süstemaatilist dopingukontrolli, esitades IAAF-ile sellekohase aastaaruande.
20. Liit lubab ja abistab IAAF-i dopingukomisjoni esindajatel igal ajal sooritada dopinguteste.

III LIIKMEKS VASTUVÕTMINE, VÄLJAASTUMINE JA VÄLJAARVAMINE

21. Liidu liikmeks võivad olla juriidilised isikud - mittetulundusühinguna tegutsevad spordiklubid ja teised ühendused, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, omavad aktiivset kergejõustikualast tegevust, osalevad aktiivselt Liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sissemaksu ja regulaarset liikmemaksu.
    Liidu liikmete põhikirjad peavad olema kooskõlas käesoleva põhikirja, IAAF-i eeskirjadega. Liidu liikmeks olevate klubide liikmed kuuluvad Liitu oma klubi kaudu.
22. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta Liidu juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus) teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Liikmelisus jõustub Juhatuse otsuse järgse sisseastumismaksu tasumisega.
23. Liidu sisseastumismaksu ja iga-aastase liikmemaksu suuruse kehtestab Liidu volikogu (edaspidi nimetatud Volikogu), tasumise korra määrab Liidu Juhatus.
24. Liidu liige võib oma juhtorgani otsuse põhjal ja Liidule esitatud kirjaliku avalduse alusel kõigi Liidu liikmekohustuste nõuetekohase täitmise järgselt Liidu liikmeskonnast välja astuda.
25. Liidu liikme võib Juhatuse otsusega jätta ilma soodustustest, tema liikmelisus ajutiselt peatada või Liidust välja arvata, kui ta ei täida Liidu põhikirja ega IAAF-i eeskirju, on oluliselt kahjustanud Liitu moraalselt või materiaalselt või on jätnud tasumata Liidu liikmemaksu või jätab süstemaatiliselt täitmata Liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piirides kehtestatud akte. Juhatuse otsust liikmeskonnast väljaarvamise kohta võib vaidlustada Volikogul. Enne Liidust väljaastumist või -arvamist liikmete poolt tasutud makse liikmetele ei tagastata.

IV LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

26. Liidu liikmete õigused:
    1. osaleda Liidu tegevuses ja juhtimises;
    2. oma volinike kaudu osaleda Volikogu töös;
    3. seada üles oma esindajaid valimisteks Liidu organitesse
    4. oma volinike kaudu osaleda Liidu presidendi ja teiste juhtorganite valimisel ning Juhatuse koosseisu kinnitamisel;
    5. esindada Liitu tema juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
    6. esitada arupärimisi ja ettepanekuid Liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada Liidu tegevusest vajalikku informatsiooni;
    7. esitada Liidu juhtorganitele taotlusi materiaalse abi ja muu toetuse saamiseks;
    8. kasutada vastavalt kehtestatud tingimustele Liidu sümboolikat, vara ja vahendeid;
    9. Liidu liikmeskonnast välja astuda
27. Liidu liikme kohustused:
    1. järgida IAAF-i eeskirju, Liidu põhikirja ning valitud organite ja juhtide poolt nende pädevuse piirides kehtestatud akte, samuti käesoleva põhikirja alusel vastu võetud juhendeid, eeskirju ja muid normatiivakte;
    2. vastuolu korral viia oma põhikirjad kooskõlla käesoleva põhikirja punktis 21 sätestatuga; 
    3. tagada oma esindajate aktiine osalemine Liidu Volikogus ja Liidu organites;
    4. tasuda õigeaegselt Liidu sisseastumis-, liikme- ja litsentsimaksu;
    5. kasutada heaperemehelikult EKJL sümboolikat, vara ja vahendeid;
    6. esitada Juhatuse poolt kehtestatud korras aruanne oma eelmise tööaasta tegevusest;
    7. hoid ja kaitsta Liidu head nime, seista Liidu eesmärkide ja põhimõtete eest.

V SPORTLASTE ESINDAMINE JA VAIDLUSKÜSIMUSTE LAHENDAMINE

28. Sportlasele ei anta Liidu nõusolekut esindaja/mänedžeri kasutamiseks ning ühelegi esindajale/mänedžerile ei anta volitusi sportlaste esindamiseks, kui puudub kirjalik leping sportlase ja esindaja/mänedžeri vahel, milles on arvesse võetud IAAF-i eeskirjades toodud nõudeid esindaja/mänedžeri kohta
29. Kõik vaidlusküsimused Liidu ja sportlase vahel või sportlase ja IAAF-i vahel lahendab vahekohus. Kui vaidlusküsimuse osapooled on Liit ja sportlane, lahendab selle Liidu poolt moodustatud vahekohus. Kui vaidlusküsimuse osapooled on sportlane ja IAAF, võib selle lahendada IAAF-i nõukogu vastava otsuse korral IAAF-i vahekohus. IAAF-i vahekohtu otsus on lõplik ja siduv kõigile osapooltele ja kõigile IAAF-i liikmesorganisatsioonidele ning ei kuulu edasikaebamisele. Kui IAAF-i nõukogu on liikmesorganisatsiooni otsust tunnistanud vastavalt IAAF-i eeskirjadele, ei apelleerita vastavas küsimuses vahekohtu poole.

VI DOPINGUKONTROLL

30. Liit viib läbi võistlusvälist dopingukontrolli vastavalt IAAF-i eeskirjadele ning esitab vastava aruande igal aastal IAAF-ile. Liit võimaldab IAAF-il dopingukontrolli läbi viia Liidu rahvuslikel meistrivõistlustel ja teistel rahvusvahelise tasemega võistlustel. Liit võimaldab IAAF-il läbi viia Liidu sportlaste võistlusvälist testimist.

VII JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE

31. Liidu kõrgeimaks organiks - üldkoosolekuks on tema liikmete esindajatest koosnev koosolek - volikogu (edaspidi nimetatud Volikogu). Volikogu kutsutakse Juhatuse poolt kokku vähemalt kaks korda aastas: märtsis-aprillis ja novembris-detsembris (kevad- ja sügisvolikogu). Juhatus kutsub volikogu kokku ka siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Liidu liikmetest. Kui Juhatus ei kutsu Volikogu käesolevas punktis nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad Volikogu ise kokku kutsuda samas korras Juhatusega.
32. Iga Liidu liige on Volikogul esindatud ühe esindajaga. Iga esindaja tõendab oma volitusi lihtkirjaliku volikirjaga.
33. Volikogu kokkukutsumisest peab kirjalikult ette teatama vähemalt seitse kalendripäeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud Volikogu toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.
34. Volikogu on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on Volikogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Kiireloomuliste (päevakorra projektis mitteolevate) küsimuste päevakorda võtmine võib toimuda ainult erandkorras, Volikogu otsusel. Kiireloomulistena ei või päevakorda lülitada Liidu põhikirja vastuvõtmise ja muutmisega ning Liidu eesmärgi muutmisega ja tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi, välja arvatud siis, kui Volikogul on esindatud kõik liikmed.
35. Volikogu võib vastu võtta otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole Liidu liikmetest. Volikogu valib juhataja ja asejuhataja, kes juhatavad Volikogu ning võtavad osa Juhatuse koosolekutest. Volikogu läbiviimine toimub vastavalt Volikogu poolt kehtestatud reglemendile.
36. Kui Volikogu ei ole käesoleva põhikirja punkt 35 kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub Juhatus kolme nädala jooksul kokku uue Volikogu sama päevakorraga. Uus Volikogu on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata Volikogus esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui Volikogul on esindatud vähemalt kaks liiget.
37. Igal liikmel on Volikogul üks hääl. Volikogu võtab otsuseid vastu avalikul või salajasel hääletamisel Volikogus osalenud esinejate poolthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva põhikirja punktides 39.1 sätestatud küsimuses, mille vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt 9/10 Liidu liikmete nõusolek ning punktides 39.2, 39.3 ja 39.6 sätestatud küsimustes, kus on vajalik vähemalt 2/3 kohalolevate esindajate häältest. Juhul, kui Volikogus hääletamisel käesoleva põhikirja punktis 39.6 kahe või enama presidendikandidaadi olemasolul ei saavuta ükski presidendikandidaat 2/3 häälteenamust, korraldatakse kahele enim hääli saanud kandidaadile hääletamise II voor, kus otsustab Volikogu esindajate poolthäälteenamus.
38. Volikogu valib protokollija. Protokollile kirjutavad alla volikogu juhataja ja protokollija.
39. Volikogu on pädev otsustama kõigi Liidu tegevust puudutavate küsimuste üle. Volikogu ainupädevusse kuulub:
    1. Liidu eesmärgi muutmine;
    2. Liidu põhikirja muutmine;
    3. Liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
    4. möödunud majandusaasta aruande kinnitamine;
    5. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
    6. presidendi valimine ja Juhatuse koosseisu kinnitamine;
    7. revisjonikomisjoni ja vahekohtu liikmete valimine;
    8. revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
    9. Liidu sisseastumis- liikme- ja litsentsimaksude suuruse kehtestamine;
    10. autasustamiste statuutide kehtestamine;
    11. Juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
    12. Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine.
40. Liidu tegevust juhib minimaalselt 7-13 liikmeline Juhatus, mille koosseisu koos peasekretäriga esitab Volikogule kinnitamiseks president. President valitakse ja Juhatus kinnitatakse neljaks aastaks. Juhatus valib esimesel töökoosolekul Juhatuse liikmete seast asepresidendi, kes täidab presidendi äraolekul presidendi ülesandeid. President on Juhatuse üheks liikmeks, kes korraldab juhatuse tegevust. Presidendil on õigus esitada Volikogule kinnitamiseks muudatusi Juhatuse koosseisus. Volikogu juhataja ja asetäitja kuuluvad juhatuse koosseisu ex officio (ametiseisundi tõttu). IAAF-i Nõukogu (Council) liikmeks olev Eesti kodanik kuulub Juhatuse koosseisu ex officio (ametiseisundi tõttu).
41. Juhatuse liikmed esindavad Liitu kõikides õigustoimingutes ühiselt, välja arvatud president, kes võib esindada Liitu ainuisikuliselt. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.
42. Juhatuse liikme võib Volikogu otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Presidendi tagasikutsumisel kutsutakse tagasi kogu Juhatus. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud Juhatuse liikmed asendatakse Volikogul presidendi ettepanekul.
43. Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab liidu liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmeid liidu liikmete arvu kohta. Juhatuse liikmete vastutuse osas rakendatakse seaduses sätestatut.
44. Juhatuse pädevusse kuulub:
    1. liikmete vastuvõtmise ning liikmeskonnast väljaastumise ja -arvamise, soodustustest ilmajätmise, liikmelisuse ajutise peatamise küsimuste otsustamine;
    2. Liidu sisseastumis-, liikme- ja litsentsimaksude tasumise korra kehtestamine;
    3. Liidu kinnisasjade käsutamine Volikogu otsuse alusel;
    4. Liidu vara käsutamine ja kasutamise korra kindlaksmääramine;
    5. tegevuskava ja eelarve projekti koostamine ning Volikogule esitamine;
    6. Liidu tööorganite (treenerite nõukogu, kohtunike kogu jt.) juhtide kinnitamine;
    7. laenude võtmise ja andmise üle otsustamine;
    8. presidendile volituste andmine töölepingu sõlmimiseks Liidu peasekretäriga;
    9. Liidu sekretariaadi arvulise koosseisu ja palgafondi kinnitamine;
    10. Liidu liikmete vaheliste ja välissuhete korraldamine ning koordineerimine;
    11. Liidu sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;
    12. Liidu kalenderplaani, võistlusjuhendite, rekordite ja teiste normdokumentide kinnitamine;
    13. liikmetele, sportlastele, treeneritele, organisaatoritele ja juhtidele toetuste ning stipendiumide määramine;
    14. lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine, volikirjade väljaandmine,
    15. Liidu liikmete litsenseeritud sportlaste üleminekut korraldava juhendi vastuvõtmine;
    16. muud küsimused, mis ei kuulu Volikogu ainupädevusse.
45. Juhatuse koosoleku kutsub kokku president või tema poolt nimetatud Juhatuse liige vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui üks korda kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole Juhatuse liikmetest. Juhatus teeb otsuseid vähemalt kaks (2) päeva enne Juhatuse koosoleku toimumist Juhatuse liikmetele välja saadetud päevakorra alusel. Juhatuse koosoleku avab ja seda juhib president või tema poolt nimetatud Juhatuse liige.
46. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool koosolekul osalenud Juhatuse liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav presidendi või tema poolt nimetatud koosolekut juhatava Juhatuse liikme hääl. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt.
47. Juhatuse koosolekuid protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
48. Juhatuse koosolekust võivad sõnaõigusega reeglina osa võtta Liidu peasekretär ja sekretariaadi töötajad, revisjonikomisjoni esimees, treenerite nõukogu esimees ja kohtunike kogu juhatuse esimees.
49. Volikogu ja Juhatuse otsuste realiseerimist kindlustab palgaline sekretariaat, kelle töökohustused määratakse ametijuhendiga. Sekretariaadi tööd juhib Liidu peasekretär.
50. Liidu peasekretär esindab Liitu Juhatuse otsusega presidendi poolt väljaantud volikirja alusel.
51. Volikogu teostab järelevalvet Liidu juhtorganite tegevuse üle revisjonikomisjoni abil. Revisjonikomisjon teostab kontrolli Volikogu poolt kinnitatud reglemendi alusel. Kolmeliikmelise revisjonikomisjoni liikmed, kes valitakse neljaks aastaks, peavad olema teovõimelised füüsilised isikud ning nad ei tohi kuuluda Juhatuse liikmete hulka ega töötada Liidus juhtival ametikohal. Revisjonikomisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni esimehe.
52. Juhatus peab võimaldama revisjonikomisjonil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjonikomisjon koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab Volikogule.
53. IAAF-i eeskirju järgides võib sportlane Juhatuse nõusolekul kasutada võistluste korraldamise ja muudes küsimustes oma esindajat (mänedzeri), kes sõlmib sportlasega vastavasisulise kirjaliku lepingu. Keelatud on sportlase esindamine volitusteta isiku poolt.
54. Liidu liikmeskonnas tekkivad vaidlused antakse lahendamiseks Liidu vahekohtule. Liidu vahekohtu poole on apellatsiooni korras võimalus pöörduda kõikidel Liidu liikmetel ja nende liikmetel, kelle arvates nende õigusi või huve on rikutud või kahjustatud Liidu või tema liikmete poolt. Liidu vahekohtu arvulise ja isikulise koosseisu ning volituste tähtaja määrab ning põhimääruse kinnitab Volikogu. 
     

VIII VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS

55. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:
    1. sisseastumis-, liikme- ja litsentsimaksudest;
    2. füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
    3. riiklikest toetustest;
    4. toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;
    5. Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldavatest tuluüritustest, reklaami- ja muudest lepingutest;
    6. Liidu varadelt saadavatest tuludest.
56. Liidu vahendeid ja vara kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu kohustuste eest.
57. Juhatus korraldab Liidu raamatupidamise vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need kinnitamiseks kevadvolikogule. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik Juhatuse liikmed.
58. Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule talitusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras. Liit esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides kehtestatud korras. 
     

IX LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE

59. Liit lõpetatakse:
    1. Volikogu otsuse alusel, kui Liidu lõpetamise küsimus on lülitatud Volikogu päevakorda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele teatatud käesoleva põhikirja punktis 33 ettenähtud korras, Volikogul on esindatud üle 2/3 Liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 Volikogul osalenud Liidu liikmete esindajatest;
    2. Liidu pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
    3. Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kolme;
    4. muul seaduses ettenähtud alusel.
60. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on Juhatuse liikmed ja likvideerimine ning registrist kustutamine toimub vastavuses kehtiva korraga.
61. Liidu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitteesitanud teadaolevate võlausaldajate nõuete rahuldamiseks raha deponeerimist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
62. Liidu ühinemine või jagunemine võib toimuda Volikogu otsuse alusel kooskõlas mittetulundusühingute seadusega.

X AUNIMETUSED

63. Liidu aunimetusteks on auliige ja aupresident.
64. Aunimetuse auliige annab Juhatuse ettepanekul Volikogu füüsilisele isikule, kes:
    1. on olnud Liidu füüsilisest isikust liige või juriidilisest isikust liikme esindaja vähemalt kümme aastat, on andnud oma senise tegevusega olulise panuse kergejõustiku arengusse või
    2. on osutanud erilisi teeneid kergejõustiku arendamisel või
    3. on saavutanud rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kõrgeid kohti.
65. Aunimetuse aupresident annab Juhatuse ettepanekul Volikogu füüsilisele isikule, kes on olnud valitud Liidu presidendiks ning ei kuulu Volikogu koosseisu.
66. Aunimetuste aupresident omandajad ei pea olema Liidu liikmed. Aunimetuse auliige omandajad ei ole Liidu liikmed ega oma Liidu liikmete õigusi ja/või kohustusi.
67. Aunimetuste kandjatele, kes ei ole Liidu liikmed ei laiene käesoleva põhikirjaga liikmetele antud õigused ja kohustused.
68. Aunimetus antakse füüsilisele isikule kogu eluks.