Eesti Kergejõustikuliidu Juhatus

Üldsätted

Liidu tegevust juhib minimaalselt 7-liikmeline juhatus, mille koosseisu koos peasekretäriga esitab volikogule kinnitamiseks president. President määratakse ja juhatus kinnitatakse neljaks aastaks (üheks olümpiaadiks). Juhatus valib esimesel töökoosolekul presidendi asetäitja (asepresidendina) oma koosseisust. President on juhatuse üheks liikmeks, kes korraldab juhatuse tegevust. Presidendil on õigus esitada volikogule kinnitamiseks muudatusi juhatuse koosseisus. Volikogu juhataja ja asetäitja kuuluvad juhatuse koosseisu ex officio (ametiseisundi tõttu).

Juhatuse liikmed esindavad liitu kõikides õigustoimingutes ühiselt, välja arvatud president, kes esindab liitu ainuisikuliselt. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.

Juhatuse liikme võib volikogu otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Presidendi tagasikutsumisel kutsutakse tagasi kogu juhatus. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse volikogul presidendi ettepanekul.

Juhatus peab andma liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab liidu liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmeid liidu liikmete arvu kohta. Juhatuse liikmete vastutus toimub seaduses ettenähtud alusel.

Juhatuse pädevusse kuulub:

1. liikmete vastuvõtmise ning liikmeskonnast väljaastumise ja -arvamise, soodustustest ilmajätmise, liikmelisuse ajutise peatamise küsimuste otsustamine;

2. liidu kinnisasjade käsutamine volikogu otsusel;

3. liidu vara käsutamine ja kasutamise korra kindlaksmääramine;

4. tegevuskava ja eelarve projekti koostamine ning volikogule esitamine;

5. liidu tööorganite (treenerite nõukogu, kohtunike kogu jt.) juhtide kinnitamine;

6. laenude võtmise ja andmise üle otsustamine;

7. presidendile volituste andmine töölepingu sõlmimiseks liidu peasekretäriga;

8. liidu sekretariaadi arvulise koosseisu ja palgafondi kinnitamine;

9. liidu liikmete vaheliste ja välissuhete korraldamine ning koordineerimine;

10. liidu sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;

11. liidu kalenderplaani, võistlusjuhendite, rekordite, ja teiste normdokumentide kinnitamine;

12. liikmetele, sportlastele, treeneritele, organisaatoritele ja juhtidele toetuste ning stipendiumide määramine;

13. lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine, volikirjade väljaandmine,

14. muud küsimused, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse.

Juhatuse koosoleku kutsub kokku president või tema poolt nimetatud juhatuse liige vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui üks korda kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

Juhatuse otsus on vastu võetud kui poolt hääletab vähemalt pool koosolekus osalenud juhatuse liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav presidendi või tema volitusel koosolekut juhatava juhatuse liikme hääl. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist liidu poolt.

Juhatuse koosolekuid protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

Juhatuse koosolekust võivad sõnaõigusega reeglina osa võtta liidu peasekretär ja sekretariaadi töötajad, revisjonikomisjoni esimees, treenerite nõukogu esimees ja kohtunike kogu juhatuse esimees.